Nr. 8
EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
President Kersti Kaljulaidi kõne Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Ugala teatris (lüh.) 24.02.2020 Karuldasa jänelevad loomad Jänestisse kareldavad end Karustavad jänelmu ja loovad Jäneskarust kõrgemale end. Selline väike kokkuvõte eelmise aasta kulgemisest. Nii, nagu asjad tegelikult on. Kui see aga kellelegi tema vaate punktist või ka enesekohaselt kuidagi ebaõiglane tundus, siis palun – võib ka täpselt vastu pidi: Jäneldasa karulduvad loomad Karutsedes jänkustavad end Jänestavad karulmu ja loovad Karujäntsist kõrgemale end. Head Eesti inimesed kõi kides kodudes! Kallid külalised! Luule roll me elus ongi täna matult täpselt sõnastada seda, mida üks kõnetekst iialgi ei suuda. Tänan Sind, Valdur Mikita, mu tänast kimbatust kirjeldamast. Eelmise poliiti ka-aasta olemust maha vaikida ei saa, kuid mu enda sulg on täpseks kirjeldamiseks liig nõrk ning hing väljanaermiseks liig hell. On olnud haiget tegemise aasta. Tulgu järgmine helgem! Aga oli ka eesti keele aasta. Jätkugu meil armastust oma keele vastu ka edaspidi nii palju, et seda jagada. Jagada kõigi nendega, kes on koos meiega valmis me keelt kõnelema, kui gi sündinud muusse keeleruumi. Just armastust keele vastu, mitte kohustust riigi ees peame me jagama, sest armastusest sünnib armastust, aga karmid meetmed tekitavad trotsi. Tõsi, väikese keeleruumi hoidmine eeldab ka nõudlikkust me kaasteeliste suhtes, aga eelkõige peavad nad tahtma olla osa meist. Keele muudavad ligitõmba vaks tema rääkijad. Kauniks selle rahva luuletajad ja lauli kud. Kõlavamad sõnamaalingud tõusevad eestlaste käes ikka lauluna lendu. Mullu suvel saime laulukaare all kokku ja näitasime üksteisele, kuidas selle maa keel laulutuules väga hästigi võib, ikka taevani tõustes üles, meil aidata oma olemisele tähendust otsida. Juba 150 aastat. /…/ Tanel Toomi „Tõe ja Õiguse“ film pani meid möödunud aastal veelkord oma rahva hinge vaa tama. Mis teeb meid, eestlasi, õnnelikuks? Kas üks põlvkond peab ennast ohverdama, et järg neval oleks kergem? Ja järg mine omakorda ennast selleks, et eelmine tunneks – nende ohverdus läks asja ette, sest ka nende lapsed jätkavad sealsa mas, samamoodi? Kas see on õnn või needus, kui kõik jätkub samamoodi? /…/ See lõppev kümnend, 21. sa jandi teismeliseaastad, on meie jaoks siin maakera punktis ol nud edukas ja õnnelik. 30 aastat
rahulikku ja järjekindlat arengut on loonud meis mulje, et meie isiklik ajaloo lõpp on kuidagi käes või käeulatuses. Saatuslik oleks arvata, et võime endale nüüd juba igasuguseid krutskeid lubada, sest see, mis saavutatud, ei saa enam kuhugi kaduda. Jah, natuke muidugi saame – ega me tahagi Vargamäel elada, kus Töö on see, mis kõige tähtsam. Andrese peres osati ka ikka mängida, tõsi, pigem nagu vargsi, et rõõm liiga silma ei paistaks. Pearu oli pealtnäha justkui lõbusam tegelane, aga tegelikult oli tema naljades ja tegemistes väga kõva annus kibedat kiusu, mis riivas valu sasti ja seadis alailma ohtu nii tema enda tööga kui ümber kaudsete pingutusega loodu. Neid Pearusid meil paraku ikka leidub. Eesti riigi pikaajalise julge oleku ehitamine peale Nõu kogude vägede lahkumist algas päeval, mil peaminister Andres Tarand julges öelda – Eestil, nii nagu paljudel teistel Euroopa riikidel peale II maailmasõda, tuleb minna edasi piirides, mis erinevad II maailmasõja eelse test. See ei tähendanud Tartu rahulepingust lahti ütlemist. Ei. Selleta ei oleks meile kunagi avanenud NATO uks. Jah, meil on ikka veel ratifitseerimata piirileping – me peaksime ürita ma järjepidevalt seda sammu ära teha. Kuid meie toonast kinnitust, et töötame piirilepin gu saavutamise nimel, meie siis veel tulevased NATO liitlased uskusid. Me saime NATOsse ja me pidasime sõna. Urmas Paet on piirilepingule alla kirjutanud koguni kaks korda. Piirilepingu ratifitseerimist toetavad nii Jüri Ratas kui ka Jüri Luik. Nad kõik on Andresed – kuigi nimeldasa on neist seda vaid see üks, Tarand – kes töötavad selle nimel, et meie lastel oleks turvalisem, parem. Me oleme seda lubanud oma liitlastele: Eestil ei ole territoriaalseid pre tensioone oma naabrite suhtes. Aga mis Pearudel sellest. Eesti riik, andes endale küll aru, et rahvusvaheline õigus on painduvam kui väikeriikidele meeldiks, on siiski püüdnud alati vähemalt ise täita kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid ja iseendale võetud kohustusi sel leks, et meil oleks moraalne õigus teistelt sedasama nõuda. Oleme eelkõige teinud tööd iseendaga, loonud vaba riigi, õigusriigi, andnud võrdsed või malused kõigile ja olnud hea ning usaldusväärne partner oma sõpradele ning vähemalt järje kindel ja ettearvatav neile, kel lega me tingimata samameelsed ei ole. Selle pea 29 aasta jooksul on meie suhtes tekkinud Usaldus. Eelmisel aastal otsustasid maail ma riigid üheskoos, et Eesti väärib kõrgeimat võimalikku usaldust, mida teised riigid saa vad ühe väikeriigi vastu üles
näidata. 1. jaanuarist võttis Eesti kohustuse ja vastutuse osaleda igapäevaselt kahe aasta jooksul maailma kõige keeru lisemates, kõige raskemates ja kõige valusamates aruteludes. On ka küsitud, milleks meile seda julgeolekunõukogu vaja oli, kui lilled, mis meile 1. jaa nuaril justkui ulatati, muutusid kaktusteks juba mõned päevad hiljem. Nii ei tohi. Nii ei tohi meie panust rahvusvahelisse diplo maatiasse vaadata. Meie töö julgeolekunõuko gus ei pidanudki olema lihtne, selleks on meie maailm igal ajahetkel liiga keeruline, valus ja ebaõiglane. Aga me läksime. Samamoodi, nagu lähevad mitu korda aastas meie missiooni sõdurid. Samamoodi, nagu tu levad meie juurde NATO liit laste sõdurid. Tegema oma tööd, mida tehakse ideaalide nimel, teades, et me neid ideaale iialgi päriselt ei saavuta. Tänu julgeolekunõukogu liikmekohale on maailma kriisid meie ühiskonnas rohkem kõne all. Loodetavasti mõistame seeläbi kodus üha paremini, milline õnn on niisugune rahu ja julgeolek, mis on tänasel Eestil. /…/ Andrese moodi tuleb meie põlvkonnal tööd teha, et järg mistel põlvkondadel ei oleks vaja küsida: „Kuidas te julge site?“. See on raske, paiguti lootusetuna tunduv võidujooks ajaga. Võidujooks muidugi selle nimel, et päästa Maa sellisena, nagu me seda tunneme ja va jame. Aga ka võidujooks selle nimel, et olla esimeste ja nuti kamate kohanejate hulgas. Meil on Vargamäe Andresega võrreldes oluline eelis – meie lapsed lausa nõuavad, et me kõvasti vaeva näeksime ja elusa ning ilusa maa tööstusajastu saastast puhastaksime. Varga mäe lastel oli soovi korral, kuhu minna. Meie omadel ei ole. /…/ Kulutuste järgi SKTst ja meie Kaitseväe arengukavast tulenevalt suudab Eesti ennast kindlasti kaitsta liitlasvägede saabumiseni ja edasi nende toel. Pudelikael on kardetavasti täna hoopis mujal. Kuidas saada hakkama kui tankla, kust võiks tuua kütust haigla generaatorile, ei tööta, sest elektrit ei ole? Riigina suhtume oma tulevi kukatsumustesse ikka nagu ro hutirts, kes talvevaru kogumise asemel muretult siristab. Võibolla on meie läheduses mõni abivalmis sipelgas, mine tea, aga suurema ulatusega loodus katastroofi puhul on oht, et sipelgatel meie piirkonnas on täpselt samal ajal vaja täpselt sama varustust. Kui riik suhtub nõnda, et kriisi ei pruugi kunagi tulla, tor mituuled võivad Eestist alati mööda minna, laiaulatuslikud metsatulekahjudki toimuvad
Foto: Raigo Pajula, Presidendi Kantselei (president.ee)
ikka kusagil mujal ja isegi pensionipõlveks kogumise osas võib igaüks vabalt ümber mõel da – siis mõjutab see kodaniku mõttemaailma. Rohutirtsude eeskuju sipelgaid ei kasvata. Meil oleks tegelikult tarvis oma turvatunde jaoks senisest enamgi säästa. /…/ Vahel tundub meile, et see, mis Eestiga on kolmekümne viimase aasta jooksul toimunud, eriti viimase kümnendi kiire majanduslik areng, on tulnud justkui iseenesest. Et see kõik juhtunuks niikuinii. Tegelikult on Eesti majanduslikult edukas ja turvaline riik sellepärast, et pidevalt ja ühtegi valimistsüklit raiskamata on osatud leida häid ideid. Praegu tundub meie nuti ka seadusloome masinavärk kinni jooksnud olevat, mis võib kätte maksta 10-20 aasta pers pektiivis. Eesti vajab lubavat seadus andlust selle jaoks, et võtta kiiresti kasutusele uusi tehno loogiaid, lasta tehisintellektil õppida suurtest andmemahtu dest, kaevandada nii riigi kui eraettevõtete käes olevaid and meid iga inimese seisukohalt turvaliselt. Selleta ei saa arene da tulevikku sobituv majandus, mis toetaks kõrgeid palku ega saastaks loodust. Väga vähe oleme möödunud aastal arutanud, kuidas sisuliselt parandada Eesti konkurentsi võimet just tehnoloogiasektoris. Konkurentsivõime ei juhtu, seda luuakse. Põhjendatud on ka küsida, kuidas tulevad toime majanduse traditsioonilisemad valdkonnad, sest need on sama tähtsad. Meie ettevõtjad on ülimalt paindli kud, nutikad ja leidlikud. Eesti Panga andmetel tuli 2018. aasta majanduskasvust kolmandik võõrtööjõu arvelt, kuigi selle kasutamine on meil piiratud. Eelmisel aastal juba pool. Meie ettevõtjad saavad hakkama. Ega Vargamäe Andreski ise kraavi visanud, mis seal salata. /…/ Kallid sõbrad, kui Soome riigi SKT inimese kohta 1997. aastal oli sama suur kui meil täna, panustasid nemad teadu sesse 2,7% oma SKTst. Rootsi aga vastavalt 1995. aastal ko
guni 3,1%. Seepärast polegi Rootsi ja Soome täna mitte liht salt ühed keskmised Euroopa majandused, vaid maailma rik kaimad riigid. Otsustades Eesti riigi panuse järgi teadus-arendustegevusse, oleme meie täna pigem rahuldu mas sellega, mis meil on. Seda pole vähe, maailma üldist pilti arvestades on seda isegi väga palju. Aga me ju tahame, et elu läheks edasi, läheks edasi pu hastel tehnoloogiatel põhineva majanduskasvu abil! /…/ Millega Sa tegeled, armas Riigikogu? Meil on ju parla mentaarne riik, mitte keegi peale Sinu ei saa Eesti arengut eest vedada! Sul on palju vaba dust ja palju õigusi, muuhulgas võimalus moodustada Eestile valitsus ja iga Sinust loodud valitsus on kahtlusteta ja kõhk lusteta legitiimne. Aga sellest veel ei piisa! Palun, palun tee oma tööd! Kaitse iseenda vääri kust, mõista Eesti võimalusi, toetu senisele heale ja ole tule vikuks valmis. Igal ajajärgul on vaja teha kahte sorti poliitilist tööd – analüüsida tehtut, parandada mineviku vigu ja märkamata jäämisi ning püüda aimata tule vikku, otsustamaks, mida va jame täna selleks, et tulevikuks valmis olla. 30 aastat oleme selgelt pare mad olnud edasitormamises ja nõrgemad kõrvalmõjude hal damises. Oleme saanud targe maks – muuhulgas ka läbi meie poliitilise maastiku ümberku junemise – millist mõju võib avaldada kõrvalmõjude tähele panuta jätmine. /…/ Head asjad ei ole meiega juhtunud, me oleme need asjad võimalikuks teinud. Otsustades ja luues, poliitilistes vaidlustes ja sealt sündinud kompromissi des. Kõik see, millele täna tõm bame joone alla ja ütleme – küll on hästi tehtud, on meie enda töö tulemus. Ja kõik see, millele ei saa, on samuti meie enda tegemata jätmiste tulemus. /…/ Ma tahaksin lõpetada Len nart Meri sõnadega: muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga kaasas käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid küsimusi, neid lahen dusi, mida elu talle ette seab. /…/ Hoiame meie kallist Eestit!
(Lüh. president.ee)
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
