6
EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020
Nr. 8
Marjut Karu-Nousiaineni kunstinäitus Arts and Letters Club’is 25. jaanuarist kuni 21. veeb ruarini toimus Toronto süda linnas Arts and Letters
Marjut ja tema huvitav köitest põimitud kompositsioon, millega ta mõtleb Newfoundlandi kala tööstusele. Töö oli väljas 2015.a. Torontos Yorkville’is asuvas Heli conian Club’is, kus on võetud käesolev foto. Foto: K. Tensuda
Club’is Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) liikme Marjut Karu-Nousiai neni soolonäitus ,,Considered Particles. Eclectic works in various media“, kus, nagu pealkirigi ütleb, kasutas ta erinevaid vahendeid, et luua huvitavaid pilte loodusest, loo dusnähtustest, inimestest jm. Tema loomingus on nii akva rell-, akrüül- kui pastelltehni kas töid, samuti mitmesugus test materjalidest loodut, olgu sel leks lõng, nööpnõelad või marmorid, ja inspiratsiooni saabki ta just erinevatest materjalidest. Marjut on nii Eesti kui Soome juurtega. Tema isa oli tuntud Eesti kunstnik, soome poiss Alfred Karu, kes kohtas sõja ajal Soomes oma tulevast abikaasat, kaunist soomlannat Mairet, nad abiellusid 1944.a. Marjut sündis samuti Soomes,
Pärnu muusikud juubeldavad Sirje Vihma-Normet Pärnu selleaastased juubilarid on Pärnu Muusikakool ja Järvi Akadeemia oma suvise festivaliga. Muusikamaailma jaoks on aasta 2020 aga eelkõige Beethoveni aasta. Beethovenist oli juttu ka Pärnu Muusikakooli juubelikontserdi kuluaarides (15. veebruaril). Organist And res Uibo meenutas 50 aasta tagust Beethovenile pühendatud viktoriini, mille võitmise puhul kinkis direktor Õie Kurg talle heliplaadi Beethoveni 9. süm fooniaga, mis oli nõukaajal vä gagi haruldane kingitus. Tollal õppis Uibo Vivian Traksi juures klaverit. Liia Saare kunagine õpilane August Aarma mee nutas, kuidas ta 1965. aasta lõpuaktusel esitas Beethoveni klaverikontserdi koos sümfoni ettorkestriga, mida dirigeeris Artur Aola. Pärnakad mäletavad hästi ka Beethoveni 200. juube lile pühendatud festivali 1970. aastal, kus ERSO esituses kõlas Beethoveni 9. sümfoonia, mida
Peeter Laja – Pärnu Muusikakooli esimene direktor.
dirigeeris Neeme Järvi. Pärnu Muusikakool sündis sõjast räsitud Pärnus organist Peeter Laja ja pianist Alice Mardi eestvedamisel 1945. aasta jaanuaris. Peeter Lajast sai kooli direktor, Alice Mardist klaveriosakonna juhataja. Al gusaastatel oli kooli koduks jahedavõitu puumaja, praegu tegutseb kool uhkes Pärnu Kont serdimajas, mis ehitati Pärnu Muusikakooli vilistlase Aivar Mäe eestvedamisel. Pärnu Kontserdimaja on koduks ka Järvi Akadeemiale ja Pärnu suvisele festivalile. Pärnu Muusikakooli juube likontsert 15. veebruaril oli lausa kolmeosaline. Tervitus sõnad kooli vilistlastele ütles direktriss Mall Türk, kontserti juhtis kooridirigent Toomas Voll. Esinejate rida oli niivõrd pikk, et kõiki siin üles lugeda pole võimalik. Erilist elevust tekitasid Pärnu Muusikakooli sümfooniaorkestri (dirigent Ed mar Tuul), neidudekoori ,,Ar gentum Vox“ (dirigent Toomas Voll) ja bigbändi (dirigent Rein Vendla) esinemised. Kui siia lisada, et ka Pärnu Nüüdis muusika Päevade kunstiline juht Andrus Kallastu, suvise klaveri festivali ja meistriklassi ellukut suja Arbo Valdma ning Klaudia Taevi nim lauljate konkursi eestvedaja Toomas Kutter on kõik Pärnu Muusikakooli kas vandikud, siis on kooli tulemus lik töö kõigile hästi nähtav. Pärnu lauluõpetaja Klaudia Taev oli üks kooli rajajatest, sest algusaastatel sai koolis ka laulmist õppida. Tema kõige kuulsamaks õpilaseks on mez zosopran Urve Tauts, kes tegi hiilgava karjääri Estonia teatri lavalaudadel. Pärnu Muusikakooli ajaloost
hiljem siirduti edasi Rootsi ja siis Kanadasse. Nende perekon na loo on Marjut kirja pannud raamatus „Conversations at the Table. Father’s Story“, kuhu ta põimis nii omaenda mälestusi kui vanemate kirju ja jutustusi. Nii soome kui Eesti kultuur on mõlemad Marjuti jaoks väga tähtsad, samuti räägib ta lapse põlvest saadik mõlemat keelt. Kunstnikutee valis ta enda jaoks üsna varakult ja kunstiga ongi ta tegelenud kogu elu, vahepeal ka 18 aastat poliitikaga. „Kunst tuleb südamest, siin pole midagi tegemist müügiga. See on nagu omaette oaas, kus saad olla oma boss – sa kas õnnestud või ebaõnnestud, aga oled omas maailmas,“ ütles Marjut 2015.a. intervjuus Eesti Elule.
Marjut Karu-Nousiainen (keskel) koos külalistega tema hiljutisel Arts and Letters Club’is toimunud kunstinäitusel, vas. EKKT president Elva Palo ja par. Soome auasekonsul Laura McSwiggan. Tagaplaanil Marjuti isa kunstitöö. Foto erakogust
Marjutil on tema kunstniku karjääri jooksul toimunud palju näitusi. Hiljutise näituse ava mist külastas ka EKKT esindus.
Seerias ,,Shoreline“ kasutas kunstnik lõngajuppe, mis pärinevad tema enese kudumisaegadest. ,,Hakkasin neid kokku panema ja lootsin, et midagi tuleb välja. Ma ei tea kunagi, kuidas töö kokku saab, kuid suure tööga, tegin lõpuks terve seeria.“ Foto erakogust
Wiedemanni keeleauhinna sai Helle Metslang
Sofi Oksaneni ,,Kui tuvid kadusid“ saab filmiks
President andis üle rahvaluule kogumispreemiad
Filmirežissöör Antti J. Jokineni produktsioonifirma soovib tuua kinolinale Sofi Oksaneni romaani ,,Kui tuvid kadusid“, kirjutas Helsingin Sanomat. Jokineni käe all valmis Oksaneni ,,Puhastuse“ põhjal tehtud samanimeline film.
Kolmapäeval jagas president Kersti Kaljulaid Tartus kirjan dusmuuseumis välja 2019. a rahvaluule kogumispreemiad. Tänavu pälvisid preemiad Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Twerdjanski.
2020. aasta riigi F. J. Wiede manni keeleauhinna määras valitsus keeleteadlane Helle Metslangile töö eest gram matika uurimisel, keeletoi metajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel. ,,Eesti keel elab kenasti, muretsejaid on palju, aga kuni vanemad oma titadele eesti keele selgeks õpetavad, nii kaua eesti keel elab. Ja kui meil on ka mitu keelt, mida me oskame, siis Euroopa Liidus ongi ju vaja, et inimesed oskaksid vähemalt kaht keelt lisaks oma emakeelele,“ ütles Helle Mets lang intervjuus uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“. Wiedemanni keeleauhind anti üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot. (ERR/EE)
on teinud põhjaliku raamatu kooli kunagine direktor ja kauaaegne teoreetiliste ainete õpetaja Silvi Baradinskas (raa mat ilmus 2015. aastal). Pärnu Muusikakooli vilistlane ja kunagine klaveriõpetaja Aino Merila meenutab seal, et direk tor Õie Kurel oli julgust kooli tööle võtta Siberist vabanenud, represseeritud haritlasi, kes olid lapsepõlvest kaasa saanud kor raliku pillimänguoskuse. Neist kujunes aja jooksu kooli raud vara – Heljo ja Gunnar Aarma, Herbert Haas, Raja Meiertal, Uno Tambre, Artur Uritamm, Herbert Pulk, Paavo Rahu. Artur Uritamm oli ka tun nustatud helilooja, kelle teoseid esitasid eesti tippinterpreedid. Huvipakkuv fakt on seegi, et
Filmi stsenaariumi kirjutab Marko Leino, filmi režissööri nime pole veel avalikustatud. 2012. aastal ilmunud ,,Kui tuvid kadusid“ on kolmas osa Oksaneni Eesti lähiajalugu käsit levast romaaniseeriast. Romaan räägib elust Eestis Teise maail masõja ajal. Oksaneni menukaimast ro maanist ,,Puhastus“ valmis film 2012. aastal. Soomes kogus see üle 210 000 vaataja. (ERR/EE)
paljude Alice Mardi andekate õpilaste seas oli ka malegeenius Paul Keres. Seda küll enne sõda, kui proua Mardil oli oma klaveri stuudio. Suurepärane pianist olevat olnud ka Paul Kerese vend Harald Keres, kes pärast sõda sai akadeemikuks. Alice Mardi õppis 1920ndatel aastatel Euroopas kõrgelt hinnatud Berliini Muusikaülikoolis (sa mas õppis ka prof. Bruno Lukk). Alice Mardi oli ka ise suure pärane pianist ja klaveri saatja – nii oli Pärnu Muu sikakoolis klaveriõpetus kohe algusest peale väga kõrgel tase mel. Seda taset on suudetud hoida siiani ja just klaveri eri alal on igal aastal kõige rohkem lõpetajaid.
Preemiaga tunnustatakse isi kuid, kes on märkimisväärselt panustanud rahavaluule kogu misse. Preemia määramisel ar vestatakse viimase aasta kaas tööd ja ka eelnevatel aastatel ar hiivile üle antud materjale. (ERR/EE)
Bieber läks Billboardi tabelis Presley’st mööda Kanada laulja Justin Bieberi seitsmes album ,,Changes“ jõudis USA-s edetabeli tippu, lüües sellega 59 aastat tagasi Elvis Presley seatud rekordit. Bieberist sai kõige noorem sooloartist, kes on seitsme albu miga tõusnud muusikaedetabe lis esikohale, olles ise 25-aas tane, kirjutab BBC. Elvis oli seitsmenda albu miga, 1961. a ilmunud ,,Blue Hawaii“ tippu jõudes 26-aas tane. ,,Changes“ on Bieberi esi mene album viimase nelja aasta jooksul ning seda on müüdud 231 000 eksemplari. Bieberi karjäär sai hoo sisse, kui laulja oli 16-aastane. Elvis Presley oli tuntust kogudes 21-aastane. (ERR/EE)
