Enar Jääger lõpetas karjääri Eesti meistrina ning just tema võttis FC Flora eest detsembris vastu ka Eesti meistritiitli. Foto: Liisi Troska
Enar Jääger: võtsin karjäärist maksimumi! Lõppenud jalgpalliaastaga sai ühele poole ka Enar Jäägeri pikk ja uhke jalgpallurikarjäär. Eesti koondist 126 korral esindanud kaitsja vaatab Jalkaga vesteldes oma mängija-aastatele tagasi. Tekst: Raul Ojassaar
V
eetsid viimased kaks hooaega FC Floras, aga said pooleteise aastaga kokku kirja vaid 13 mängu. Kas vigastused olid peamine põhjus, miks otsustasid karjäärile joone alla tõmmata? Jah, see on tõsi. Viimase kolme aasta peale tuli kokku ehk isegi alla 20 mängu – see räägib enda eest. Põlved hakkasid mulle juba Norrast saati häda tegema. Mul on ju kokku olnud neli põlveoperatsiooni – mõlemat põlve on kaks korda lõigatud. Vigastatud on olnud ristatiside, kõhred ja
18
JALKA JAANUAR 2021
viimati menisk. Vigastused ei ole kroonilised olnud, aga põlved on selgelt nõrgaks kohaks olnud. Mis hetkel sa enda jaoks selgusele jõudsid, et nüüd on kõik, nüüd aitab? Sügise poole. Suvel proovisin veel enne viimast operatsiooni – tegin trenni, mingil hetkel hakkas vigastus taas tunda andma, siis olin natuke eemal ja proovisin uuesti. Sügisel, kui põlvest pilti tehti ja selgus, et menisk on katki, tuli otsus, et targem on lõpetada. Kuidas pere uudise vastu võttis? On see lõpetamine mingil määral kergendus? Eks see ole ka pere jaoks natuke kurb. Üks pikk etapp elus on läbi saanud ja koos on see tee läbi käidud. Vigastusi arvestades oli targem lõpetada, et saaks ka kümne aasta pärast normaalselt ringi liikuda. Millised sinu tööpäevad Floras üldse viimasel ajal välja nägid, kui sa vigastatud olid? Kui palju sa trennis kaasa teha said? Kuidas nad ikka välja nägid – ratast sai palju sõi-
