Jalka (veebruar 2020)

SELLES NUMBRIS: RAUNO SAPPINEN  KASPAR PAUR  PAE UNITED  SPINi PROGRAMM

VEEBRUAR 2020

Premium liiga kümnendi statistika ID: POSTR ri, der Pu

Eesti naistejalgpalli hetkeolukorrast

San en, Phil Fod lix João Fé

Jalgpalli vaatamisharjumuste tulevikust Indrek Schwede Belgradi madinal

ANDRES OPER:

TAHAKSIN ÜHEL HETKEL OLLA EESTI KOONDISE PEATREENER ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Alan Arruda jäi Eestisse

Erki Kilu LHVst ja vutist

Noor treener Maddi Rennel

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

VEEBRUAR

Veebruaris käib kibe ettevalmistus taliturniiril Foto: Liisi Troska

Toimetuselt: Märtsis algava Premium liiga hooaja eel on meie tippklubidel veel viimane võimalus lihvida oma vormi ja kokkumängu traditsioonilisel taliturniiril, mille mänge peetakse EJLi sisehallis. Kõrgliiga klubid peavad mänge A- ja B-turniiridel, kus löövad kaasa ka esiliiga parimad meeskonnad. Veebruarikuu suurimaks vastasseisuks võib pidada Nõmme Kalju ja Flora kohtumist, mis on kavas 8. veebruari lõunal, mängu otseülekannet näeb Soccernet.ee portaalis.

Veel viimane lihv enne uut hooaega!

Veiko Soo, EJLi liigade arendusosakonna juhataja: Taliturniir on väga hea võimalus saada Eesti parimates tingimustes hooaja ettevalmistuseks vajalikke treeningmänge, testida uusi mängijaid ning näha ja mõõta, kuidas meeskond hooajaks valmis on. Just see turniir on paljudele tiimidele viimane võimalus sättida end enne uue hooaja algust ühele lainele ja olla valmis Premium liiga uuteks lahinguteks! Ja loomulikult ootavad kõik Premium liiga meeskonnad oma ettevalmistust vaatama ka fänne, kes tahavad oma lemmikuid näha juba enne uut hooaega!

2020 VEEBRUAR JALKA

3

SISUKORD 12

KAANELUGU LK 28–31 Jalka lugejate küsimustele vastab Eesti koondise legendaarne ründaja Andres Oper, kes räägib oma noorusajast, värvikast mängijakarjäärist, Eesti noortest edurivimeestest ja tulevikumõtetest.

Kolumn

12 Raul Ojassaar

Tänapäeva infoühiskonnast tulenevalt on inimestel üha vähem mahti millelegi põhjalikult, pikalt ja ainiti keskenduda. Mida võib see tähendada 90minutilise jalgpallimatši tulevikule?

KUU TSITAAT „Rääkisime tema olukorrast ja selgus, et koduste probleemide tõttu hakkas ta kodust ära olema, õhtuti tänavatel jõlkuma.

Ta tundis, et tal pole kodu ja ta ei saa vanematelt vajalikku tähelepanu. Pärast minuga rääkimist teadis ta – ja ka mu ülejäänud treenitavad teavad seda –, et probleemidega võib minu poole pöörduda. Väljakul olen ma treener, väljaspool väljakut nende sõber. Nüüd on see poiss igas trennis kohal.“ Endine Nõmme Kalju brasiillasest mängija ja nüüdne Tabasalu JK noortetreener

Alan Arruda lk 62–63

Persoonid & intervjuud

20 2-kõne: Rauno Sappinen

Kolmes välisklubis laenul viibinud Rauno Sappinen alustas hooaja ettevalmistust taas kasvatajaklubi FC Flora juures. Miks ei jõudnud Sappinen Sloveenias oodatud läbimurdeni?

38 44 46

Luubi all: Mairo Miil Erki Kilu Kohtunikud: Andres Kalvik, Siim Suurmets, Rait Ojanurme

Sügisel rahvaliiga finaali vilistanud kolmik räägib, miks nad aastast aastasse madalamates liigades õigust mõistavad.

52 Treener: Maddi Rennel 62 Lõpulugu: Alan Arruda

Kui Brasiiliast pärit Alan Monken Arruda 2007. aastal olude sunnil Nõmme Kaljusse mängima tuli, ei osanud ta ilmselt arvata, et just siit leiab ta oma elu armastuse. Praeguseks on aga just nii läinud ja tagasi kuumale kodumaale Arruda ei kipu, sest tema pere ja süda on Eestis.

Rubriigid

3 Veebruar 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid

46

IMPRESSUM ESIKAANEL: ANDRES OPER

48

FOTO: JANA PIPAR NR 2 (146) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

16

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

10 Lood & tsitaadid 16 Naised: Eesti naistejalgpalli hetkeseis

Eesti naistekoondise peatreener Jarmo Matikainen heitis meiega pilgu viimaste aastate arengule nii noortekoondiste kui A-koondise tasemel. Matikainen sõnab, et väikese jalgpalliriigina peame vaatama suuremat pilti ja tähistama ka väikeseid võite, olgu need mõne mängija või kasvõi teatud protsesside detailide tasandil.

24 Premium liiga kümnendi kokkuvõte 40 Maailm: Indrek Schwede Belgradi madinal 54 Saalijalgpall: Pae United 56 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 EVA@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

26 Hõbepall 48 SPINi programmi viis aastat maailmaparandamist

2015. aasta jaanuaris alguse saanud SPINi programmil täitus viis tegevusaastat. Jalka vaatab sel puhul koos programmi tegevjuhi Keit Fomotškiniga tehtule tagasi ja piilub ka tulevikku.

58 U17 EM-finaalturniiri ajakava Postrid

Sander Puri Phil Foden João Félix

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 VEEBRUAR JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Meenutusi 2019. aastast Fotod: Lembit Peegel

Millega jäi meile meelde möödunud 2019. aasta? Vaatame eelmisele aastale tagasi läbi Lembit Peegli fotosilma! Õhtu Mainzis jääb Eesti jalgpallikultuuri väga pikaks ajaks. Võib vast öelda, et tujutu 0 : 8 kaotus Saksamaale ei raputanud mitte ainult Eesti jalgpalliringkonda, vaid kogu ühiskonda.

Premium liiga hooaeg ei olnud veel jõudnud alatagi, kui saabus teade viimaste aastate vägevaimast kodumaale naasmisest: Konstantin Vassiljev liitus FC Floraga! Vassiljevi tulek aitas florakad lõpuks ka meistritiitlini.

Hiigelkaotuse järel astus Martin Reimi treenerite tiim ametist tagasi. Uue lootsina sai võimaluse Karel Voolaid.

6

JALKA VEEBRUAR 2020

LEMBIT PEEGEL

Tõelise läbimurdehooaja tegi FC Flora noor ründaja Erik Sorga, kes alustas aastat varumehena, ent kerkis peagi nii Flora kui Eesti koondise esiründajaks. 31 väravat Premium liigas tõid mehele lõpuks tulusa välislepingu USAs.

Tõeline tipus lõpetaja oli Gert Kams – kuigi ta oli äsja kaptenina FC Flora meistriks viinud ja kuulus ka koondises endiselt põhitegijate ringi, otsustas mees profikarjääri lõpetada ja asus Paide Linnameeskonna spordidirektoriks.

Eesti koondis ei löönud küll palju väravaid, kuid need, mis löödi, olid ilusad. Hõbepalli võitis Konstantin Vassiljev, kes kavaldas karistuslöögist üle Põhja-Iirimaa väravavahi.

2020 VEEBRUAR JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Aleksei Galkin

Erik Sorga

Eesti rannajalgpalli koondise uueks peatreeneriks sai Aleksei Galkin, kellel on UEFA B-litsents ja EOK VI kategooria kutsetunnistus. 40aastane Galkin kuulus Eesti rannavuti koondisesse aastatel 2011–2012, mullu käis ta koondisega kaasas euroliiga superfinaalis, kus valmistas meeskonda ette koos Kristian Marmoriga.

Mullune Premium liiga komeet asub sel hooajal mängima USAs. 20aastase ründaja palkamisest teatas jaanuari alguses D.C. Unitedi reservmeeskond Loudoun United. Sorga lepingu pikkus on kolm aastat.

Elu võimalus: noorte suurturniirile otsitakse vabatahtlikke!

Eesti võõrustab tänavu noormeeste U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri, mille mängud peetakse seitsmes linnas. 21. maist kuni 6. juunini kestvale suurele noorte jalgpallipeole otsitakse ka vabatahtlikke, kes saavad suurturniiri korraldamisel kaasa lüüa õige mitmes valdkonnas. Projekti tutvustas EJLi vabatahtlike koordinaator Juta Petersoo.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska Millise kogemuse annab vabatahtlik töö sellisel üritusel? Ühest küljest annab see võimaluse näha tulevikutähti mängimas meie enda koduõuel. Teisalt annab see võimaluse näha ühe turniiri köögipoolt ehk kuidas seda kõike korraldatakse. Hiljem saab seda kogemust rakendada muudes valdkondades ja miks mitte liituda ka EJLi vabatahtlike programmiga.

Kas vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed?

Otsime seekord vabatahtlikke sellistesse valdkondadesse nagu meedia, festivaliala, mängueelsed tseremooniad (maskotilaste-pallipoiste-lipukandjate juhendamine), teenindav ala (pesupesemise sujuv organiseerimine ja jälgimine) ning transport. Vabatahtlikele on sel korral ka vanusepiirang, milleks on 18 eluaastat, transpordi valdkonnas on see aga 21 eluaastat ja vabatahtlikul peaks olema vähemalt kaks aastat sõidukogemust ehk rahvakeeli peaks ta olema vahtralehest prii.

Vanusepiirang on kehtestatud mitmel põhjusel. Ühest küljest oli see UEFA nõue, teisest küljest peavad vabatahtlikud saama aru, et inimene on oma lubaduste eest vastutav. Sõlmime vabatahtlikega kirjaliku kokkuleppe ja eeldame, et kuigi see töö on vabatahtlik ja seda ei tasustata, tuleb oma sõnast kinni pidada. Samuti on vanusepiirang oluline seetõttu, et mõned mängud algavad üsna hilja ja nooremad lapsed ei tohi ilma järelevalveta nii hilja enam õues olla.

Samas tuleb tunnistada, et kuigi enamikus valdkondades peame vanusepiirangust kinni pidama, on ka

8

Kodusel U17 turniiril saavad fännid näha nii meie noortekoondist kui ka maailma tippe.

selliseid valdkondi – näiteks festivaliala –, kuhu saame huvi korral kaasata ka nooremaid vabatahtlikke.

Kindlasti peaks vabatahtlikul olema eesti keele oskus. Teised keeled tulevad kasuks, aga eesti keele oskus on peamine.

Kas inimesed saavad ise valida valdkonda ja perioodi, millal nad saavad aidata?

Kui inimene soovib vabatahtlikuks tulla, tuleb täita ankeet, kus saab valida nii piirkonda – Lõuna- või Põhja-Eesti – kui ka aega, millal vabatahtlikuks tulla.

Kui keegi soovib tulla vaid üheks päevaks, siis on ka see võimalik; kui keegi soovib alagrupiturniiril aidata Lõuna-Eestis, aga turniiri hilisemas faasis Põhja-Eestis, on seegi võimalik. Oleme väga paindlikud ja pärast ankeedi täitmist viime läbi vestluse, mille käigus selgitame välja vabatahtlike võimalused.

Kuidas saab U17 EMile vabatahtlikuks tulla?

Esmalt tuleks täita jalgpall.ee lehelt leitav ankeet, aga küsimuste korral võib ka otse pöörduda projekti kontaktisikute poole ehk Põhja-Eestis Juta Petersoo poole aadressil vabatahtlikud@jalgpall.ee ja Lõuna-Eestis Monica Ranna poole aadressil monica.rand@mail.ee.

HJK

03.03

3958

Eesti naistekoondise väravavaht Karina Kork, kellel on seni ette näidata seitse koondisemängu, asub uuest hooajast mängima Soome naistejalgpalli meisterklubis HJKs. Märtsikuus 25. sünnipäeva tähistav Kork on seni, kogu karjääri jooksul mänginud Tallinna Kalevis.

Just sel kuupäeval ehk 3. märtsil selguvad Eesti koondise vastased Rahvuste liigas, kus asutakse kohtumisi pidama taas sel sügisel. 3. loosigruppi kuuluv Eesti saab kaks vastast kõrgemast loosigrupist (1. gruppi kuuluvad Kreeka, Albaania, Montenegro ja Gruusia; 2. gruppi Põhja-Makedoonia, Kosovo, Valgevene ja Küpros) ja ühe vastase madalamast loosigrupist (Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan ja Moldova).

mängijat osales eelmise aasta lõpus aastalõputurniiril. Võistkondi osales 305 ja kokku peeti 734 mängu, mida on võrreldes 2018. aastaga 79 võrra rohkem.

Kogu turniiri jooksul löödi 2210 väravat.

JALKA VEEBRUAR 2020

21. MAI – 6. JUUNI

KANDIDEERI U17 EM-FINAALTURNIIRI VABATAHTLIKUKS! Täida ankeet ja loe lisa: www.jalgpall.ee Kandideerimine kestab kuni veebruari lõpuni #TulevikAlgabTäna #FutureStartsToday #U17EURO

LOOD & TSITAADID

Superkarikafinaal kolib Narva

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

„Ometigi on just spordis, sh jalgpallis, „mõõdikute süsteem“, mille põhimõte võiks olla selgemalt ja senisest tugevamalt kasutusel ka teaduses. .. Aga jalgpallis ei loeta mitte ainult löödud väravaid, vaid ka tulemuslikke sööte – õigesse kohta, õigel ajal ja õigele mängijale söödetud palle, mis viivad väravani. Nii mõnigi kord sünnib teaduslik „värav“ samal viisil.“ Arheoloogiateadlane Aivar Kriiska jagatud teadmiste ja ideede tähtsusest teaduses

Märtsi alguses kohtuvad tänavuses Eesti jalgpalli superkarikafinaalis Narva Trans ja Tallinna Flora, kuid kui tavapäraselt selgub hooaja esimese karika võitja Tallinnas, siis seekord sõidetakse mänguks Narva.

Kodune jalgpallihooaeg algab 1. märtsil, kui Narvas asuvad heitlema mullune karikavõitja Trans ja Eesti meistriks tulnud Flora. Tavapärase pealinna asemel toimub mäng aga Ida-Virumaal Narva Transi kodus. Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht selgitab, et alaliit on juba ammu planeerinud viia sarnaseid üritusi Tallinnast välja. „Üheks põhjuseks on tõesti see, et oleme proovinud suuremate üritustega katta kogu Eestit,“ selgitab Uiboleht. „On üritusi – näiteks rahvuskoondise valikmängud või A-koondise Rahvuste liiga kohtumised –, mida me ei saa nõuete tõttu A. Le Coq Arenalt ära viia. Samas on mitu koondist käinud mängimas Pärnus ning sel aastal viime U17 EMi lisaks pealinnale ka Tartusse, Otepääle, Viljandisse, Võrru, Haapsallu ja Rakverre, meestekoondis peab omakorda ühe kohtumise Kuressaares. Ida-Virumaal pole aga olnud kohta, kuhu selliseid üritusi viia, ning seepärast oli praegune superkarikafinaal selleks hea võimalus,“ räägib Uiboleht.

Teise põhjusena toob EJLi avalike suhete osakonna juhataja välja asjaolu, et Narva Trans on viimastel aastatel näidanud eeskujulikku ja märkimisväärset kogukonnatööd, mida taheti toetada olulise mängu sinnaviimisega. Tähtis oli ka asjaolu, et just Narva esindusmeeskond krooniti mullu Eesti karikavõitjaks.

Superkarikafinaali Narvas mängimise juures on Uibolehe sõnul oluline seegi, et sellega toetatakse integratsiooni. EJL taotles projekti elluviimiseks toetust ka Integratsiooni Sihtasutuselt, mis alaliidu taotluse rahuldas. „Integratsioon ei ole ainult rahvuste vahel, vaid oluline on ka regionaalne mõõde: et ükski piirkond ei jääks jalgpallielust ja -melust kõrvale,“ sõnab Uiboleht.

Kuigi ürituse initsiatiiv tuli EJLilt, tulid Uibolehe sõnul nii Transi klubi kui Narva linn ideega kohe kaasa ja suhtumine on olnud väga positiivne. Enne superkarikafinaali toimumist on alaliidul plaanis teha klubiga ka koostööd, et mängu juba enne tutvustada ja sellele võimalikult eriline tunnetus anda.

Tutvustustööd ei plaanita teha ainult Narvas, vaid kogu piirkonnas laiemalt. „Kui räägime rahvuskoondise mängust kui Eesti rahva pidupäevast, siis klubimäng peaks olema pidupäev selle piirkonna rahvale,“ räägib Uiboleht. „Enne kui hooaja esimene karikas välja mängitakse, tahame teha tutvustustööd ka teistes Ida-Virumaa linnades, et sealtki tuldaks mängu vaatama, miks mitte ka Lääne-Virumaalt. Tahame luua arusaama, et olulisi karikaid mängitakse välja ka mujal kui ainult Tallinnas.“ Kui kohalikule publikule viiakse klubijalgpalli hooaja esimese tiitli mäng koju kätte, siis Uibolehe sõnul pole väljasõidu vastu ka Flora fännid. Tema sõnul plaanivad rohevalgete toetajad toredat hooaja alguse väljasõitu ning kui mõne teise pealinnast väljaspool toimuva ürituse puhul on Tallinna elanikelt olnud kuulda kriitikat, siis selle ürituse kohta seda kõlanud pole.

„Et minu, mu naise ja ema tervis peaks vastu, et nad oleksid tublid. Et Liverpool võidaks Premiershipi.“ Katkend riigikogu endise esimehe Eiki Nestori uusaastasoovist „Hell Hunt sai loodud nii, et sõpruskonnaga leidsime, et Tallinnas ei ole piisavalt ägedat kõrtsi, kus käia õhtuti jalgpalli vaatamas.“ Ettevõtja Marek Reinaas „Jalgpall on parem kui… poliitika.“ Ajakirjanik Helen Eelrand soovitab poliitikahuvilistel adrenaliinidoosi kättesaamiseks parem jalgpalli vaadata „Kunagi ei panda treenerile külge silti, et ta oli hea esimeste poolaegade mees.

Küll aga pannakse silt, et see andis mängud lõpus ära.“ Karel Voolaid lõpuminutite kaotustest „Pool elu Eesti koondises!“ Postimees kirjeldab 34aastase Ragnar Klavani 17aastast koondisekarjääri „Flora pingilt avanevast vaatenurgast ütleksin, et kindlasti on Pärnus mõni mängija, kes teeks meid tugevamaks ja kes murraks võibolla ka põhikoosseisu.

Samas üldiselt Eesti naistejalgpalli vaadates eelistaksin seda, et enamik nendest läheks mujale klubidesse. Nad muudaksid teised võistkonnad palju tugevamaks ja pakuksid meile konkurentsi.“ FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva loodab, et Pärnu JK kaardilt kadumise järel klubita jäänud mängijad muudavad Flora konkurente tugevamaks „Esimesel korral olin päris närvis, ikkagi Serie A tiim. Nüüd on juba lihtsalt huvitav.“ 16aastane Oliver Jürgens on mõnel korral osalenud Hellas Verona esindusmeeskonna treeningutel

10

JALKA VEEBRUAR 2020

 Mullu kevadel Evald Tipneri karikavõistlustel võidutsenud Narva Trans asub märtsi alguses superkarika eest võitlema oma kodus.

LOOD & TSITAADID  UEFA ausa mängu koefitsienti mõjutab ka fännide käitumine.

Nii nad

ütlesid „Tundub, et pean natuke arvestama, et pean viie aasta pärast selleks valmis olema. Ühelt poolt on see perspektiiv päris pikk, aga teisalt lendab aeg nii kiiresti.

Kui ma peaksin selleks ametiks viie aasta pärast valmis olema, siis vastutuse ma kindlasti võtaksin. Aga pigem ma praegu nii ei mõtle.“ Konstantin Vassiljevilt uuriti, kas ta oleks valmis 2025. aastal asuma Eesti koondise peatreeneriks

Eestlased mängivad ausalt Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar Euroopa jalgpalliliit (UEFA) avalikustas aasta alguses iga-hooajalise ausa mängu edetabeli, kus Eesti platseerus seitsmendale kohale. EJLi avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht sõnas, et see peegeldab eestlaste head käitumist nii väljakul kui selle kõrval.

UEFA ausa mängu koefitsienti arvestatakse sisse kõik riigi rahvusvahelised mängud, sealhulgas nii meeste kui naiste A-koondise kohtumised, noortekoondiste mängud, saalijalgpalli rahvusvahelised matšid ja ka klubide ülesastumised eurosarjades. Kuigi ausa mängu koefitsienti arvestatakse sisse mängijate teenitud kollaseid ja punaseid kaarte ehk võitluslikkust, ei tasu Mihkel Uibolehe sõnul arvata, et kõrge koht edetabelis tähendab seda, et väljakul oldaks liiga pehmed. „Kui küsida, kas tahaksime olla tipus ausa mängu edetabelis või sportlikus mõttes, siis üks ei välista teist,“ selgitab Uiboleht. „Meie kõrge seitsmes koht ei tähenda, et mängijad poleks väljakul sportlikus mõttes agressiivsed või ei annaks endast kõike. Läbi aastate on ausa mängu edetabelis olnud kõrgetel kohtadel sportlikus mõttes head riigid – näiteks Skandinaavia maad ja Saksamaa, Inglismaa. Selles seltskonnas on hea olla.“ Ent koefitsienti arvutades ei ole oluline vaid sportlik pool. Uiboleht selgitab, et UEFA delegaadid hindavad ka fännide ja riigi jalgpalliametnike üldist käitumist. „Seda ei võeta ametlikult arvesse, aga laias laastus hakkab kõik pihta sellest, kuidas me oma külalisi vastu võtame, kuidas ise võõrsil käitume, milliseks jätame riietusruumid, milline on meie üldine asjaajamiskultuur,“ sõnab Uiboleht. „Võin isiklikust kogemusest öelda, et olen näinud mitmesuguseid koondiseid ja on riike, kelle üldine suhtumine on olnud eemaletõukav. Ausa mängu edetabelis kajastub seega ka riikide üldine jalgpallikultuur.“ Uiboleht lisab, et kuigi Eesti on läbi aastate olnud ausa mängu edetabeli esirinnas, ei ole see olnud alaliidule eraldi eesmärk. Tema sõnul on EJL sõnastanud üldise eesmärgi, et Eestit esindavad koondised ja klubid võiksid käituda kultuurselt, ning ausa mängu edetabelikoht on selle iseeneslik tulemus. „Jalgpalliplatsil tuleb mängida võidu peale, aga samas tuleb ka inimeseks jääda – seda ka väljaspool väljakut,“ räägib Uiboleht.

UEFA ausa mängu edetabelis teenis mulluse põhjal esikoha Soome, kes edestas Gruusiat ja Norrat. Eestist jäid ettepoole veel Taani, Rootsi ja Belgia, meile järgnesid Saksamaa, Leedu ja Sloveenia.

„Eestis on ühiskond sellisel närvilisel tasemel, kus üritatakse kõike endale krahmata. Seal seda ei ole. Kõik on rahulikud ja ei muretse selle pärast, et võivad töökoha kaotada. Seal ei ole kuhugi kiiret. Kui ma tulen koju, siis naine ütleb, et ma autoga natukenegi kiiremini sõidaks, et kuhugi jõuaks ka. Nii ongi – kui on 50 ala, siis sa sõidad natuke alla. Kõik on harjunud sellega.“ Treener Argo Arbeiter elust Soome linnas Kotkas „Eesti meistriliiga tipud on kindlasti Veikkausliiga tasemel, tabeli keskmikud Ykköse tasemel ja tagumine ots võrreldav Kakkosega.“ Kaks hooaega Tartu Tammekas mänginud Akim Sairinen leiab, et Premium liigas kõigub tase Soome kolme tugevama liiga ulatuses „Siiani tunti linna rohkem jalgpalli poolest, aga Hannover langes kõrgliigast välja, pole teises hästi mänginud, eks ka tänu sellele oleme natuke fänne juurde saanud.“ Käsipallur Mait Patrail teeb Hannover-Burgdorfi käsipallimeeskonnaga imelist hooaega „Tegelikult mõtlen siiani, et oleksin võinud jalgpallis kaugele jõuda, aga treener ei teadnud, kuidas mind motiveerida.“ Maratoonar Roman Fosti loobus noorena vutitrennist „Elu on vahel ootamatusi täis. Olen kogu aeg ellu rohkem põnevust tahtnud. Liiga mugav elu pole see, mida otsin.“ Jaanus Reitel asus Rwanda kõrgliigaklubi Heroes FC peatreeneriks „Mu konkreetne eesmärk on lüüa rohkem väravaid kui Wayne Rooney ja tahan seal kindlasti playoff’is mängida.“ MLSi meeskonda D.C. United siirdunud Erik Sorga tahab lüüa rohkem väravaid kui seal mullu 11 korda skoorinud Inglise ründetuus

2020 VEEBRUAR JALKA

11

ARVAMUS

Igav jalgpall

üha kiiremini pöörlevas maailmas Tänapäeva infoühiskonnast tulenevalt on inimestel üha vähem mahti millelegi põhjalikult, pikalt ja ainiti keskenduda. Mida võib see tähendada 90minutilise jalgpallimatši tulevikule?

D

Tekst: Raul Ojassaar

teise arvutiekraanilt, et ühel ajal toimuvate kohtumistega kursis olla, ent lõpuvilede kõlades olen taibanud, et õigupoolest ei jälginud ma kumbagi mängu piisavalt süvitsi, et olla näiteks võimeline neid pealiskaudseltki analüüsima. Tähelepanu rändab pidevalt kahe mängu vahel ning hajub aeg-ajalt sootuks.

Kõige selle tõttu olen viimasel ajal üritanud endale sisse harjutada reeglit: kui vaatan jalgpallimängu, mida ma tõesti näha tahan, hoian arvuti ja telefoni endast eemal, et käsi automaatselt muu info järele ei haaraks.

Kusjuures probleem ei ole ainult minus. Olen viimasel ajal kuulnud, et ka mitu tuttavat on ennast täpselt samasugusest olukorrast avastanud.

Kas jalgpall on siis tõesti nii igav, et ilma „abivahenditeta“ ei suuda tänapäeva inimesed seda enam kodus diivanil vaadata?

etsembris toimunud Jalka konverentsi jooksul panid mind ehk isegi kõige rohkem mõtlema kaks mõttekildu, mis olid üksteisest ajaliselt võrdlemisi kaugel, polnud sugugi omavahel seotud ega pälvinud ka pikemat arutlust. Üheks neist oli Aivar Pohlaku jutt sellest, et jalgpalliülekanded on tänapäeval traditsioonilise televisiooni püsimise põhiline argument; teiseks oli hiljem vestlusringi juhtinud Infoühiskonna probleem Joosep Susi küsimus, mida vestlejad Juba aastaid on räägitud, et inimeskahjuks õieti üles ei korjanudki: kas olete attention span ehk võime millelegi me juba mõnekümne aasta pärast olusüvenenult keskenduda, ilma et midaNii olengi end sageli korras, kus inimesed ei suudagi enam gi meie fookust häiriks, on drastiliselt jalgpalliülekannet täies pikkuses vaadaavastanud olukorrast, kehvenenud. Palju on viidatud uuringuta, sest see ei kätke endas piisavalt palju kus näiteks televiisoris le, mille tulemusena leiti, et kui 2000. piisavalt huvitavaid sündmusi? mäng käib, aga visuaalselt aastal suutis keskmine inimene keskenJust selle teise hetke järel tabasin end duda 12 sekundit, siis 2015. aastal juba jälgin seda minimaalselt. äratundmiselt: see on vist tõesti nii! Olen vaid 8,25 sekundit. nimelt hiljuti iseendagi puhul täheldaKui kommentaatori Ühest küljest on probleemi olemunud, et olen viimastel aastatel hakanud häälevolüüm kerkib, tõstan ses lihtne valem: asju, millele me kesteleviisori ees üha vähem vutimatše pea ja vaatan ohtliku kenduda tahaksime või mis ise meie täies pikkuses vaatama. Olgu selleks siis tähelepanu nuruvad, on tänapäeval üha olukorra ära, ent sukeldun Meistrite liiga, Premier League’i või Prerohkem, aega on ühes ööpäevas aga enmium liiga kohtumised, suurt vahet ei siis tagasi arvuti- või diselt vaid 24 tundi. olegi – üha sagedamini tekib tunne, et telefoniekraanile.

Infoühiskonnas on tohutult palju erijalgpallimängu kõrvale oleks tarvis mõnd nevat, mis meie tähelepanu endale sooteist ekraani, kus samal ajal sotsiaalmeevib ja selle nimel võitleb, ennast võimalikult atrakdias olla, uudiseid lugeda või lausa tööd teha. Nii tiivseks muutes.

Kuidagi peab ju teistest eristuma, olengi end sageli avastanud olukorrast, kus näiteks silma jääma – muidu sulandutakse halli massi. See televiisoris mäng käib, aga visuaalselt jälgin seda võitlus omakorda üha kergitab meie tähelepanuminimaalselt. Kui kommentaatori häälevolüüm kerkünnist: selleks, et inimest köita, tuleb olla üha põkib, tõstan pea ja vaatan ohtliku olukorra ära, ent rutavam, rabavam, erilisem, fenomenaalsem. sukeldun siis tagasi arvuti- või telefoniekraanile.

Kes meist paneb enam tähele näiteks internetiPõnev jalgpallimäng, mis võiks olla – ka minu töölehekülgedel vilkuvaid bännereid või hüpikreklaakohta arvestades! – tähelepanu keskpunktis, jääb me?

Mäletan aga hästi, kuidas 2000. aasta paiku sageli sisuliselt taustmuusika rolli. kogunes kogu meie pere arvuti taha, sest netis surParadoksaalsel kombel võib selleks segavaks fakfates teatas värviline ja vilkuv kiri ühtäkki, et olen toriks olla ka jalgpall ise. Meistrite liiga õhtutel olen selle lehe miljones külastaja ja tänu sellele võitnud tihtipeale pannud ühe mängu tööle televiisorist ja

12

JALKA VEEBRUAR 2020

ARVAMUS

Karikatuur: Margus Kontus

ole 90minutilise mängu jooksul ju tegelikult väga palju: väravatele saab juurde panna küll mõned ohtlikud olukorrad, punased kaardid, penaltid, tänapäeval ka vastuolulised VAR-olukorrad. Suurem osa jalgpallist on aga üks… ootamine. Ootus, et midagi võib kohe-kohe juhtuda, on ühelt poolt üks jalgpalli suuremaid võlusid, teisalt võib see aga muutuvas maailmas olla põhjus, miks ETV asemel Netflixi?

Ootus, et midagi võib kohe- inimeste fookus jalgpallimängu vaaKus on selle kõige juures jalgpall? Suures plaanis on see ju endiselt ikkagi kohe juhtuda, on ühelt poolt tamise ajal kaob: ootus ootuseks, aga tahaks midagi näha, kogeda ja vastu sama mäng nagu kümme, 15 või 50 aasüks jalgpalli suuremaid saada nüüd ja kohe! Pealegi võib kohtat tagasi, muu maailmaga võrreldes on võlusid, teisalt võib see aga tumine lõppeda ka väravateta viigiga… vutimäng muutunud väga vähe. Jah – muutuvas maailmas olla Konservatiivsus ja traditsioonilisus mängutempo on kahtlemata aina kiirem ning tippvutis mängijad aina arenevad põhjus, miks inimeste fookus on olnud jalgpallis läbi aja tugev väärtus: mõelge kasvõi selle peale, kui hilja ja suunii tehniliselt kui füüsiliselt; teleülejalgpallimängu vaatamise re vastuseisu kiuste on jalgpallis kanda kanded on samuti üha kõrgetasemeajal kaob: ootus ootuseks, kinnitanud videokordused. Või siis sellisemaks läinud ja iga olukorda saame aga tahaks midagi näha, le peale, kui vähe on vutiklubidel teiste aegluubis kümne eri nurga alt jälgida.

Aga – väravaid lüüakse ju ikka sama palkogeda ja vastu saada nüüd aladega võrreldes sponsornimesid. Ajal, mil isegi Eesti rannavõrkpalli esipaaril on ju. Õigem oleks öelda: sama vähe. Kogu ja kohe! nimes sponsor sees (jah, Kusti Nõlvaku peaaegu kahetunnise spektaakli jooksul ja Mart Tiisaare kohta kirjutatakse vahel näeme ju ikka tavaliselt kaht-kolme taisegi meedias „Gerardo’s Toys Nõlvak-Tiisaar“!), tuli bamust. Kui võrrelda eelmise sajandi keskpaigaFC Infonetil muuta klubi nimi FCI Tallinnaks. ga, siis on väravaid suisa vähemaks jäänud.

Ometi tuleb ka kõige konservatiivsematel ajaSee tähendab ühtlasi, et erilisi sündmusi ei suure rahasumma. Kaalusime tõsiselt, kas peaksime juures olnud telefoninumbrile helistama! Tänapäeval ei kuluks ilmselt poolt sekunditki, enne kui tüütu bänneri kiirelt kinni panen – kui reklaamiblokeerija üldse midagi sellist läbi laseb. Massist eristumine on tehtud keerulisemaks kui kunagi varem.

2020 VEEBRUAR JALKA

13

ARVAMUS

Mida võib tuua tulevik?

ga teatud määral kaasas käia, et mitte varjusurma jääda. Jalgpalli puhul peab selleks varem või hiljem olema traditsioonilise televisiooni kõrvalt jõuliselt järgmise põlvkonna platvormidele liikumine, sest noored inimesed vaatavad telekanaleid üha vähem, eelistades tellimuspõhiseid keskkondi (Netflix, Amazon Prime jne) ja ka netistriime.

Paljudel ei pruugigi kodus enam televiisorit olla!

Jalgpall võibki tänapäeval olla traditsioonilise televisiooni püsimise põhiline argument, sest kui kõik olulised mängud saaks kätte mõnelt Netflixilaadselt vähegi taskukohase hinnaga platvormilt, ei oleks paljudel enam põhjust tavalist TV-paketti üldse edasi tellida.

Tegu ei ole enam isegi otseselt tulevikumuusikaga, sest näiteks eelmisel hooajal langes Meistrite liiga televaadatavus eelmise kolme hooaja keskmisega võrreldes lausa 35 protsenti. Selle põhjuseid on muidugi rohkem kui lihtsalt noorema põlvkonna teistsugused harjumused, kuid juba see arv iseenesest on väga kõnekas.

Hiiglaslikud telelepingud ja nendest saadud rahamäed on olnud oluline põhjus, miks on suured vutiklubid saanud nii rikkaks, nagu nad tänapäeval on – seetõttu on traditsioonilise televisiooni hääbumise märgid jalgpallile teatud määral ohtlikud. Kas muutuval teleülekannete maastikul suudetakse tulud varasemaga võrreldavad hoida?

Huvi jalgpalli vastu ei ole sealjuures tegelikult kadunud – näiteks detsembri esimeses pooles toimunud Manchesteri derbit vaatas Inglismaal Sky Sportsi telekanalilt 2,4 miljonit inimest. Vähem kui nädal aega hiljem oli aga nii Sky Sportsi enda kui ka mõlema meeskonna Youtube’i lehelt vaadanud kohtumise tipphetki 5,7 miljonit inimest. Inimesed tarbivad jalgpalli lihtsalt teistmoodi kui varem.

14

JALKA VEEBRUAR 2020

Vaatamisharjumused on muutumas ka staadionil.

Foto: Liisi Troska

Kõike eelkirjeldatut arvestades võib arvata, et ka jalgpalli vaatamise harjumused arenevad kiiresti – see ei pruugi jalgpalli seisukohast olla tingimata positiivne, kuid muutus sellegipoolest. Seega – kuidas vaatab-jälgib üks noor inimene jalgpalli näiteks aastal 2035?

Kui mitu teist spordiala on teinud reeglites või formaadis muudatusi, et püsida populaarne, värske ja atraktiivne, siis jalgpall on sellistest reformidest seni kõrvale hoidnud – sisuliselt kõik reeglimuudatused on tehtud selleks, et mängu ennast paremaks teha või mõni väiksem probleem kõrvaldada, mitte selleks, et suuremaid teleauditooriume köita. Ilmselt pole selleks ka lähikümnenditel põhjust, sest jalgpalli roll ühiskonnas ja inimeste ühisteadvuses on lihtsalt sedavõrd juurdunud. Küll aga muutub pidevalt see, millisel viisil vutimängu tarbitakse. Iseäranis puudutab see muidugi otseülekannete vaatamist, kuid mõneti isegi tribüünil matši vahetut jälgimist – juba praegu on siin-seal näha, kuidas pealtvaatajad panevad ülekande jooksma nutiseadmest, et vajaduse korral saaks sealt korduseid vaadata.

Igatahes võib arvata, et juba mõne aja pärast vaadatakse vutiülekandeid mõnes sellises keskkonnas, kus on võimalikult lihtsaks tehtud samaaegsete mängude vahel klõpsimine – kui üks kohtumine tüütab ära, on võimalikult lihtne kohe kanalit vahetada ja huvitavam matš ekraanile manada. Seda näeme juba tegelikult praegu näiteks USA profiliigade puhul, kus on levinud paketid, mille soetamise korral saab kasutaja kõiki kohtumisi otseülekandes ja soovi korral ka mitut matši korraga vaadata (nt NBA League Pass, NFL Game Pass).

Peale selle saame kiirelt nutiseadmetele teavitusi, kui midagi põnevat on juhtunud või juhtumas (löödud on mõni pööraselt ilus värav, suurfavoriit on autsaideri vastu kaotusseisu jäänud, rivaalide vahel on tulises matšis viigiseisult algamas mängu viimane veerandtund jne) – teavituse kaudu saame aga imelihtsalt, ühe nupuvajutusega liituda ülekande auditooriumiga.

Kuna juba praegu täheldatakse palju seda, et nooremad inimesed ei jälgi enam mitte nii väga kindlat lemmikvõistkonda, vaid hoopis lemmikmängijat või -mängijaid, võib ka jalgpalliülekannete jälgimine muutuda pigem persoonikeskseks – saame teavitusi ka lemmikmängijate tegude kohta.

NAISTEJALGPALL

Naistekoondise peatreener Jarmo Matikainen oma hoolealustele näpunäiteid andmas.

Matikainen:

peame tähistama ka väikeseid võite Eesti naistekoondise peatreener Jarmo Matikainen heitis meiega pilgu viimaste aastate arengule nii noortekoondiste kui A-koondise tasemel. Matikainen sõnab, et väikese jalgpalliriigina peame vaatama suuremat pilti ja tähistama ka väikeseid võite, olgu need mõne mängija või kasvõi teatud protsesside detailide tasandil.

sõnul oluline keskenduda ainult püramiidi tipule ehk A-koondisele, vaid naistejalgpallile tervikuna. „Kõik, mida teeme alumistel tasemetel ja tasanditel, mõjutab A-koondist,“ sõnab kogenud treener.

Esimese olulise protsessina on Matikaineni sõnul üle vaadatud naistejalgpalli strateegia, mida on hakatud uuendama ja kohandama. Strateegiaga on tegeletud mitmel tasandil. Ühest küljest on seda tehtud EJLi sees, et kaasata võimalikult palju asjatundlikke inimesi, teisalt aga kaasa haaratud ka klubisid, kellega peeti mullu rohkelt personaalseid kohtumisi.

Teisena on nüüdseks üle vaadatud ja veidike koTekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar handatud tüdrukutele mõeldud võistlused. A-koondise abitreener ja noortekoondiste treener Kaidi Jekimova selgitas, et kui mullu mängisid tüdrukud U13, arem treenerina nii Walesis kui Soomes tööU15 ja U17 liigas, siis tänavu on liigad U12, U14 ja U17. tanud Jarmo Matikainen toodi meie naiste Vanuseklassi muutmine tõi kaasa suure A-koondise tüüri juurde 2017. aasmuudatuse osalevate võistkondade arvus: ta lõpus. Tänavuse aasta alguses nendib kui eelmisel aastal lõi U17 liigas kaasa viis rahvusnaiskonna loots, et kaks aastat ja võistkonda, siis tänavu peaks liiga startima veidike peale on möödunud väga kiires16 võistkonna osavõtul. Jekimova selgitas, ti. Tema sõnul on selle ajaga läinud Eesti et suur kvantitatiivne hüpe tekkis sellest, naistejalgpalli pilt palju selgemaks. „Kui Kaitseliini paradoks et mullu osales U15 liigas 15 võistkonda, kaks aastat tagasi siia tulin, siis nägin, et Kuigi peatreeneri sõnul kes hakkavad nüüd mängima kõrgemas potentsiaali on palju, ja see pole praesuudetakse kaitses asjad vanuseklassis. guseks muutunud,“ selgitab soomlane. korras hoida – 14 mängust „Oli väga meeldiv näha, et teatud „Oleme suure pildi saanud palju selgepiirkondades tegid mõned võistkonnad maks, aga samas saanud keskenduda ka kuus olid nullimängud –, kohe koostööd, et saaks välja panna padetailidele.“ Mida see kõik aga tähendab? pidi Matikainen kasutama rima koosseisu,“ kiitis Jekimova klubide kaitseliinis lausa 13 reaktsiooni muudatusele. Tema sõnul Uued protsessid mängijat. võib mõne aasta jooksul juhtuda sedagi, Matikainen, kes on Eesti Jalgpalli Liidus et tekitatakse U18 vanuseklass ja nooametis ka naistejalgpalli arendusjuhina, remad võistlused viiakse tagasi U13 ja U15 vanutoob välja mitu protsessi, mis on viimase kahe seklassidele. aastaga töösse pandud. Sealjuures ei ole tema

V

16

JALKA VEEBRUAR 2020

NAISTEJALGPALL

n .

Kolmanda olulise protsessina muudeti 2018. aasta alguses piirkondlike treeningute toimumist ja nüüd peetakse need Matikaineni ja treeningute projektijuhi Kaire Palmaru eestvedamisel. Lisaks on igas piirkonnas kohalik treener, kaasa löövad eri noortekoondiste treenerid, väravavahtide treenerid, klubide juhendajad ning ka füsioterapeudid ja videoanalüütik. Jekimova sõnul on vaid paari aastaga näha, kuidas piirkondlikud treeningud mängijaid arendavad. „Kui võrrelda mängijaid, kes tulid U17 koondise juurde varasematel aastatel ja nüüd, siis praegustel noortel on palju parem arusaam, mida neilt väljakul oodatakse; nad julgevad mängida,“ räägib Jekimova.

Ta lisab, et naistejalgpalli arendamisega on muutunud ka klubide ja vanemate suhtumine. „Klubid muutuvad sportlikumaks. Saadakse aru, et tüdrukud ei käi trennis ainult lõbu pärast, vaid ka selleks, et oma taset tõsta,“ selgitab Jekimova. „Samuti on tänapäeval palju vanemaid, kes oma tütreid toetavad. Kui saadan noortekoondise kutseid laiali, siis on väga tore, kui vanemad saadavad vastu sooje kirju ja tahavad, et nende laps koondises mängiks.“

Treeningupäevikute pidamine

Viimase olulise töösse pandud protsessina toob A-koondise peatreener Jarmo Matikainen välja mängijate arendamise jälgimise. Ta meenutab, et kui esimest korda Eesti naiste A-koondise ja neidude noortekoondiste treeninguid vaatamas käis, märkas ta kaht asja: meie mängijatel on olemas tehniline pagas, aga mängutempo on väga aeglane. „Aga tehnilise võimekuse tegelikku taset saab proovile panna ainult siis, kui mängutempo on piisavalt kiire, vastased on väärilised ja avaldavad sulle piisavat survet,“ selgitab Matikainen. „Seetõttu oli meil vaja välja mõelda ja töösse panna korralik struktuur, et arendada mängijate atleetlikkust.

Teise asjana panime paika ka testimise struktuuri, et saaksime arengut jälgida ja andmeid võrrelda.“ Nii pandigi 2018. aastal töösse süsteem ja struktuur, mis võimaldab koguda mängija kohta võimalikult palju andmeid. Peale mängude analüüsimise kogutakse mängijate kohta andmeid nii koondisemängudelt kui igapäevastelt treeningutelt, mille kohta saab täita treeningupäevikut. Matikaineni sõnul on see meede vastu võetud nii ja naa: „On mängijaid, kes võtsid selle juba esimesest päevast omaks. Me pole kunagi kellelegi öelnud käsu korras, et seda tuleb teha, vaid proovinud selgeks teha, et kui mängija tahab areneda, on see hea abivahend.“ Sama süsteem on loodud ka noortekoondiste mängijate jälgimiseks ja neilegi on treeningupäe-

Kolme aastaga on kadunud kolm klubi Tänavuse koduse naiste meistriliiga hooaja eel selgus, et kõrgeimal tasemel mängimisest loobub 13kordne Eesti meisterklubi Pärnu JK. Kohast kõrgliigas loobus tänavu ka Tartu SK 10 Premium, kahe aasta eest jäi kõrgliiga ilma Levadia naiskonnast.

Pärnu JK loobumisotsuse kohta nendib naistekoondise peatreener Jarmo Matikainen, et see teeb teda väga kurvaks. „EJLi poolt tehti korduvaid pingutusi selleks, et PJK jätkaks, kuid lõplikult on see ikkagi klubi otsus,“ sõnab Matikainen. „Aga nüüd peab meie prioriteet olema see, et mängijad leiaksid endale uued klubid, kus jätkata. Me ei saa endale lubada veel suuremat mängijate kaotust.“ Koondise abitreener Kaidi Jekimova lisab, et kõigi kolme loobunud klubi puhul sai otsustavaks asjaolu, et puudus korralik noortetöö, millega kõrgliiga võistkondadele mängijaid kasvatada. „Nii Pärnu kui Levadia naiskond oli koostatud konkreetsetest mängijatest, kes võistkonda vedasid,“ selgitab Jekimova. „Kõigi kolme klubi puhul peab tunnistama, et nende noortetöö oli hiline või puudulik. Teatud aja saab sellisel puhul üle elada sellega, et mängijad tulevad teistest klubidest, aga on omaette küsimus, kui kaua see jätkusuutlik on. Kahjuks selliste tingimuste tõttu tekkiski lagunemine,“ nendib Jekimova.

Samas ei arva Jekimova, et mitme naistevõistkonna konkurentsist langemine võib mõjutada nendes piirkondades tüdrukute jalgpalli populaarsust. Pärnus on PJKst tühjaks jäänud koha hõivanud meistriliigasse pääsenud Vaprus, pealinnas jagub teisigi klubisid peale Levadia ja Tartus teeb tüdrukute treeningutega tublit tööd Tammeka. „Meil on neidki klubisid, kes veel ei saa meistriliigasse tulla oma noortevõistkonnaga, kuid ühel hetkel on selleks valmis,“ selgitab Jekimova. „Näiteks nagu Saku Sporting jõudis kõrgliigasse võistkonnaga, millega on noorest saadik koos mängitud, või Tabasalu, kellel on hea noortetöö ja võimalus tulevikus kõrgliigasse jõuda. On tähtis, et nii klubi kui treener suudaksid sellistes olukordades mängijatele ja võistkonnale teed näidata.“

vikute pidamist soojalt soovitatud. „U17 koondis on just see vanus, kus tüdrukud on õppimisprotsessis, et saada sportlaseks,“ selgitab noortekoondistega hästi kursis olev Kaidi Jekimova.

Tema sõnul saavad noored üha enam heade näidete ja selgitustöö abil aru, miks enda jälgimine ja arendamine on iga mängija oma südameasi.

Vähetähtis pole ka see, et Matikaineni ja Jekimova kogutud andmed on kättesaadavad mängijate klubidele. A-koondise lootsi sõnul on oluline, et ollakse klubidega samal lehel ning koondise-klubi vahel oleks teada, mida ja kuidas ning millise intensiivsuse ja valmisolekuga mängijad igapäevaselt treenivad või mängivad. See annab Matikainenile võimaluse pidada klubisid külastades aru ka

33

14

mängijat sai 2019. aastal naistekoondise eest platsile sõprus- või valikmängudes.

mängu pidas naistekoondis mullu. Võideti kaht riiki: Aserbaidžaani ja Leedut.

13 kaitsjat kasutas peatreener Jarmo Matikainen eelmisel aastal naistekoondise mängudes.

2020 VEEBRUAR JALKA

17

NAISTEJALGPALL

Kolm

2017. aasta lõpust on Jarmo Matikainen naistekoondist tüürinud.

palli saatsid meie naised mullu teiste selja taha.

treeninguprotsesside üle ning vajaduse korral nõu anda.

Uue süsteemi – sealhulgas mitte ainult igapäevase jälgimise, vaid ka korralise testimise – positiivne pool on soomlase sõnul see, et mängijad hoiavad end ka hooaegadevahelisel perioodil toonuses. „Meie tippmängijad suudavad end aasta ringi hoida teatud tasemel, millest alla ei langeta,“ räägib Matikainen. „Varem seda juhtus, aga nüüd on näha, et kuigi hooaegade vahel käib puhkamine ja enese laadimine, on testimisega tekkinud teatud tase, millest allapoole end ei lasta.“ Paari viimase aastaga ellu viidud protsessid ja süsteemid on Matikaineni sõnul küll hea algus, kuid ideaalmaailmas võiks seis olla veelgi parem. „Treenerina ei saa ju kunagi rahul olla!“ naerab veebruaris 60. sünnipäeva tähistav soomlane. „Olen õnnelik, et oleme palju kasulikke asju töösse pannud, aga ambitsioonika inimesena tahaksin loomulikult, et asjad areneksid kiiremini.

Samas olen jalgpallis olnud nii pikalt, et tean: kui protsessid pole õiged ja head, siis tulemusi ei tule.

Seega olen rõõmus, et oleme saanud alustada paljude kasulike protsessidega. Arvan, et väikese jalgpalliriigina tuleb Eestis tunnustada ka väikeseid võite, olgu need kellegi individuaalsed või väiksema grupi võidud. Siis suudad näha ka suuremat pilti ja seda, kuhu oleme liikumas,“ selgitab Matikainen.

13 kaitsjat ja kolm väravat

Eri taustsüsteemide ja protsesside käivitamise kõrval on sama olulised aga ka naiste A-koondise tulemused, mille järgi jalgpallisõbrad meie rahvusesindust hindavad. Meie naiste mullune saldo oli järgmine: 14 mängust võideti kaks, viigistati neli ja kaotati kaheksa.

Ise suudeti lüüa kolm väravat ja endale lasti lüüa 22 väravat.

Matikainen nendib, et seda saldot võib vaadata nii pooltühja kui pooltäis klaasina.

18

JALKA VEEBRUAR 2020

94.

Üks väheseid kordi, kui meie naised mullu värava üle rõõmustada said: äsja on palli Kosovo puuri saatnud Katrin Loo, kes tiimikaaslaste embuses õnnitlusi vastu võtab.

Foto: Liisi Troska

kohal oli Eesti FIFA edetabelis 2019. aasta lõpus.

„22 väravast 11 lasime endale lüüa maailma tippudel ehk Hollandil ja Venemaal (kellele Eesti kaotas 0 : 7 ja 0 : 4 – toim.),“ selgitab A-koondise peatreener. Ta lisab, et kui võtta arvesse endaga võrdsemaid vastaseid, lasti 12 mängus oma selja taha 11 palli – see tähendab, et kaitseliinis on asjad korras.

Ometi ilmneb mulluste numbrite valguses koondise kaitseliinis omamoodi paradoks: kuigi peatreeneri sõnul suudetakse kaitses asjad korras hoida – 14 mängust kuus olid nullimängud –, pidi Matikainen kasutama kaitseliinis lausa 13 mängijat. Kuidas on kogu aeg uusi mängijaid roteerides võimalik kaitseliin heas töös hoida? „Tõsiasi on see, et kuigi oleme proovinud suurendada nii noorte- kui A-koondise koosolemise aega, on rahvusesinduse tasandil palju aega kulunud just kaitsjate integreerimisele,“ räägib Matikainen. „Kuna sageli pole meie koondise kaitsjad erinevatel

NAISTEJALGPALL

16

14.

68

noortevõistkonna osalusel peaks sel aastal startima U17 eliitliiga.

aprillil kohtub A-koondis võõrsil Hollandiga, kellele kodus kaotati 0 : 7.

koondisemängu ja üheksa väravat on A-koondise abitreeneri Kaidi Jekimova saldos.

põhjustel saadaval olnud (vigastused, mist – jätkuvalt ellu viia, et suurematele koduklubide keelud, igapäevase tööga jalgpalliriikidele lähemale liikuda. Samas seotud piirangud – toim.), peame kopole taevas meie naistejalgpalli kohal sugunemistel iga kord kasutama aega gugi pilvitu, sest suure probleemina toob Kaidi Jekimova: selleks, et uus kaitseliin toimima saaMatikainen välja ka noormeeste jalgpalda. See võtab niigi limiteeritud aega „Kui saadan noortekoondise lis tuntud murekoha: teatud vanuses kiära ründeliinilt. Kõik need protsessid puvad noored jalgpallist loobuma. kutseid laiali, siis on väga on omavahel seotud,“ lisab ta. „Kui meil on 15aastaseid mängijaid Müstilised numbrid ei kajastu aga tore, kui vanemad saadavad 100 ning kahe-kolme aasta pärast vaid vastu sooje kirju ja tahavad, 30, siis see on drastiline langus,“ nendib ainult kaitseliinis, vaid kogu võistkonnas: mullu käis meie A-koondise et nende laps koondises Matikainen murelikult. „Tahame aidata eest väljakul lausa 33 mängijat, neljas nii klubisid kui mängijaid, et tüdrukud mängiks.“ EM-valikmängus kasutas peatreener tahaksid jalgpalli juures püsida. Selli20 ehk ligi kahe algkoosseisu jagu se väljalangemisega tegelemine on üks naisi. Matikaineni sõnul teevad need numbrid järgmise aasta võtmeküsimustest. Kokkuvõttes ta korraga rõõmsaks ja murelikuks: „Ühest külaga võitleme nii paljudel eri rinnetel, et tahaksin jest on selge, et me pole saanud kasutada kindlat veel kord rõhutada: peame oskama märgata ja algkoosseisu, aga teisalt oleme naiskonna juurde väärtustada ka väikeseid võite.“ toonud palju erinevaid mängijaid ja neile võimaluse andnud.“ Koondise mullustest numbritest rääkides sõnab Matikainen, et kolme löödud väravat soovitakse parandada ja kuigi selle juures on olulised märksõnad koondise koosolemise aeg ja asjaolu, et suur rõhk läheb muutuvale kaitseliinile, on veel üks võtmesõna individuaalsed oskused. Just selles valdkonnas näeb soomlane vajadust palju juurde panna. „Meil võib olla mängijaid, kes oma liigas skoorivad palju, aga see ei pruugi nende jaoks olla väga väljakutsuv keskkond,“ analüüsib koondise peatreener. „Tõelised omadused pannaksegi proovile Hollandi-suguste naiskondade vastu.

Oleme seda asja arutades jõudnud arusaamani, et skoorimiseks peame identifitseerima mängijate omadused ja need siis rünnakule rakendama. Selleks tuleb teha tööd nii võistkondlikult kui mängijate individuaalsete omadustega.“ Senise puudujäägi hea näitena tõi soomlane Eesti–Kosova EM-valikmängu, mille eestlannad kaotasid 1 : 2. Matikainen nendib, et oli kaotuse järel väga pettunud, sest meie naistel oli piisavalt võimalusi, et kohtumine enda kasuks kallutada.

Kahjuks jäi peatreeneri sõnul puudu just viimasest lihvist ehk nendest hetkedest, kui saab otsustavaks mängija individuaalne meisterlikkus.

Tulevikku vaatab Matikainen ootusärevalt ning tunnistab, et kuna mitu protsessi on edukalt tööle hakanud, ootab ta 2020. aastalt palju. Ta rõhutab taas, et oluline on töösse pandud süsteeme – strateegia kohandamist, regionaalsete treeningute elluviimist, noortevõistluste monitoorimist ja mängijate arenemise süsteemset jälgi-

2020 VEEBRUAR JALKA

19

2-KÕNE

Sappinen:

arvasin, et kui ründaja lööb värava, mängib ta ka järgmises mängus Kolmel korral FC Flora ridadest välismaal laenul käinud Rauno Sappinen (24) on tagasi kodumaal ning alustas hooaja ettevalmistust taas kasvatajaklubi ridades. Intervjuus Jalkale selgitab Sappinen, miks katkestati kolmeaastane laenuleping Sloveenia klubi Domžalega vaid poole hooaja järel.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

O

led tagasi kasvatajaklubi Flora juures, kuigi sinu suhtes sõlmiti suvel kolmeaastane laenuleping Domžalega. On sinu laenuleping Domžalega nüüd ametlikult lõpetatud?

Sloveenias on leping lõpetatud, jah. Kaks nädalat pärast lepingu sõlmimist juhtus nii, et peatreener läks ära ja läks ära ka peaskaut – nemad kaks mind sinna tõid ja olid need, kes mind tahtsid ja olid mind enne näinud. Kui uus treener tuli, olin kaks nädalat koondises ja kartsin, et võib tekkida murekoht – ülejäänud meeskond ju treenis uue treeneriga.

Kui koondisest tagasi tulin, sain aga kohe võimaluse ja lõin esimeses mängus värava. Siis jäin järgmises mängus pingile. Kui uuesti platsile sain, lõin jälle värava, aga olin taas järgmises mängus pingil. Pärast seda mängisin vaid seitsme või kümne minuti kaupa. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas treener mind ignoreerima ja lõpuks rääkisime ehk ühe korra, kusjuures ta ütles, et ma saan veel ühe võimaluse, kuigi olin saanud juba kaks võimalust, mille olin ära kasutanud. Lõpuks me enam ei suhelnudki ja ma ei näinud mõtet selles klubis enam edasi olla.

Kas treener ei põhjendanud, miks ta sind pingile jättis?

Ma ei saanud ühtegi põhjendust. Arvasin, et kui ründaja lööb värava, on loogiline, et ta mängib ka

20

JALKA VEEBRUAR 2020

Viimati kandis Sappinen ametlikus mängus Flora särki 2018. aasta suvel.

2-KÕNE järgmises mängus, aga olin pingil ja pärast seda ei saanud ma isegi vahetusest enne päris viimaseid minuteid sisse, kuigi olime pidevalt olukorras, kus väravaid oli vaja. Põhjendusi ma ei saanudki.

Aeg-ajalt tundub, et see on välismaal leiba teenivate Eesti pallimängijate tüüpprobleem – tuleb uus treener ja mänguaega enam lihtsalt ei saa.

Seekord oli mingis mõttes teistmoodi – ei olnud nii, et mind oleks algusest peale sügavkülmikusse pandud. Ta andis mulle kaks võimalust ja kui ma poleks neid ära kasutanud, oleks edasine arusaadav olnud, aga kuna lõin väravaid, jäi edasine minu jaoks mõistatuseks.

Mattias Käit jäi, sina tulid tagasi. Kui palju temaga neid teemasid arutasite?

Suhteliselt tihti. Ma ei saanud mingil hetkel ka aru, miks temaga niimoodi käituti, aga tema puhul võttis see asi mingil hetkel positiivse pöörde.

Minul ei võtnud.

SUHETEST DOMŽALE UUE TREENERIGA: „Ei olnud nii, et mind oleks algusest peale sügavkülmikusse pandud.“ Sloveenia ei ole Eestist väga palju suurem riik, ometi on seal spordikultuur ja kõik sellega kaasnev hoopis kõrgemal tasemel kui Eestis. Olles seal nüüd pool aastat elanud – mida teevad nad teisiti kui eestlased, et sealt tulevad Luka Dončićid, Jan Oblakid ja teised ässad?

Mulle tundub, et seal ei ole väga rikkad inimesed.

Nende väljund ongi spordi kaudu ennast tõestada ja nad näevad seda väga-väga suure võimalusena. Nad on samamoodi väike rahvas, aga nad teevad väga palju tööd. Domžale on väike koht, aga seal oli väljas väga mitu võimalust, kuidas tasuta jalgpalli-korvpalli mängida või uisutada, mida ise soovid. Ma ei tea, millest see tuleb, aga nad on väga töökad ja näljased.

Oled välismaal mänginud kolmes klubis. Alustame Belgiast. Beerschoti võistkonnas oli kuuldavasti ees väga palju ründajaid ning seal oli oma koha eest võidelda ilmselt päris keeruline. Olen kuulnud, et vahepeal ei saanud sa isegi trennis platsile.

Trennides ma ikka enda meelest vähemalt üldjuhul mängisin (naerab – toim.). Aga ründajaid oli seal tõesti palju. Selliseid kohti on välismaal vähe, kus sa võitled ühe vennaga. Selline ongi elu, et üle

2020 VEEBRUAR JALKA

21

2-KÕNE ribor ja Ljubljana Olimpija, aga ma ei ütleks, et see oleks midagi ulmet.

Minutite ja väravate statistikat vaadates lõidki sa Sloveenias ühe värava iga natuke vähem kui 150 mänguminuti kohta.

Niimoodi oletamine võib muidugi nii üht- kui teistpidi minna, aga nii palju kui ma seal mängisin, oleks seal olnud reaalne palju väravaid lüüa.

Oled välismaal olles iga kord olnud laenul. Kas oled kunagi mõelnud, et midagi oleks võinud minna teisiti, kui oleksid olnud nii-öelda päriseks?

Mingit pidi see ikka mõjutab. Samas, kui mängid nagu kulda, siis ei ole vahet, milline su leping on.

Lisaks: olen kolmes kohas käinud ja ma pole ühegi klubiga ettevalmistusperioodi kaasa teinud. Ma arvan, et tagantjärele targana võiks ideaalis ka uue tiimiga ettevalmistuse kaasa teha.

tuleb mängida üks-kaks, vahel kolm meest. Tuleb lihtsalt neist parem olla, kui mängida tahad.

Hollandis läks seejärel mänguaja mõttes ju tohutult paremini – hooaja jooksul said kirja 30 liigamängu ja lõid kuus väravat. Kuidas see aasta kokku võtta? Välismaa-käikudest seni ilmselt selgelt kõige õnnestunum?

Kindlasti. Seal olid mingil hetkel väga ilusad ajad.

Juhtisime talvepausil liigat ehk nelja punktiga, treener tahtis muuta võistkonda veelgi tugevamaks, aga need täiendused, mis ta tegi, ei õnnestunud ja langes ära ka meeskonna hea rütm, mis enne pausi tekkis.

2017. aastal lahkus Sappinen Florast Belgiasse valitseva Eesti meistrina.

Kui mõned erandid välja arvata, on Eestist läbi ajaloo „eksporditud“ pigem kaitse- kui ründemängijaid. Sina kui ründaja – miks see nii võib olla? Kas eestlane on loomu poolest kuidagi sobivam kaitsjaks?

Oleneb, kellega võrrelda. Kui võrdled lõunaameeriklaste või hispaanlastega, siis vahe on, aga omad miinused on ka sellel mängustiilil. Lõpuks ei ole vahet, kas oled eestlane, soomlane või venelane: kui oma tööd teed ja väravaid lööd, siis on kõik korras. Mina näen asja nii.

SLOVEENIA KÕRGLIIGA

On sul suures jalgpallis eeskujusid ka, keda jäljendada tahaksid?

Otseselt kedagi konkreetset ei ole, aga kui tippmänge vaatan, siis jälgin ja panen kõrva taha, kuidas tippründajad liiguvad ja mida nad väljakul teevad.

Sa oled ise öelnud, et hooaja teises TASEMEST: pooles mängisid isegi natuke paremi„Kui ma mängiks Sloveenias Floras lõi möödunud aastal särama ni, kuigi väravaid lõid rohkem hooaja Erik Sorga täht, kes liikus siit 20aasesimeses pooles.

36 mängu algusest lõpuni, tasena edasi MLSi, sealjuures kolmeMingis mõttes vastab tõele. Mängusiis võiksin seal ka päris aastase lepinguga. Sina olid 21, kui lõid liselt olin rohkem tiimi sisse elanud ja palju väravaid lüüa.“ 2017. aastal Premium liigas 27 väravat, olin mängustiili ja liigaga rohkem harjuent liikusid Belgia esiliigasse ja pooleks nud, aga meeskondlik mäng… Kukkusiaastaks laenule. Kas tekib natuke kade tunne ka? me mingisse auku. See, kuidas mängisime hooaja Ei ole kade! Mul on tema üle hea meel – ta tegi alguses ja lõpus – see oli päris suur vahe. Need väga hea lepingu ja ma loodan, et tal läheb häsvõimalused, mille hooaja alguses ära realiseerisin, ti. Minu ülemineku puhul nägin vaimusilmas ikka enam hooaja lõpus sisse ei läinud. ideaali, et mis saab siis, kui kõik hästi läheb. Selle nurga alt ei olnud see ka halb minek.

Kas Sloveenia kõrgliiga on tõesti Eesti omast nii palju parema tasemega, et kuigi siin oled kuninKas tunned ise, et on mõni kindel mänguelegas, siis seal on isegi tabeli teises pooles mängiment, mida tuleks kõvasti parandada, et neljanvas meeskonnas raske ust jalaga lahti lüüa? da korraga välismaa uks lõplikult lahti lüüa?

Kui ma mängiks Sloveenias 36 mängu algusest lõMa arvan, et neid asju, mida arendada, on palju puni, siis võiksin seal ka päris palju väravaid lüüa. ning nendega tuleb tegeleda iga päev. Igas asjas See ei ole midagi nii erilist. See on ühtlane liiga ja tuleb samme juurde astuda! seal on kaks meeskonda, kes on väga head, Ma-

22

JALKA VEEBRUAR 2020

AASTA ESIMENE MATS!

ALEKSANDR DMITRIJEVI

LAHKUMISMÄNG

EESTI

UUS-KALEDOONIA

26. MÄRTS 2020 A. LE COQ ARENA

Festivaliala kell 17.00. Avavile kell 19.00.

PILETID PILETILEVIST!

PREMIUM LIIGA FC Flora pani meistritiitlite arvestuses ülejäänutele lõppenud kümnendil pika puuga ära, ent punkte teeniti Levadiast kümne hooajaga vaid kaheksa tükki rohkem.

Foto: Jana Pipar

Premium liiga statistika 2010–2019 Lõppenud kümnendil osales Eesti meeste kõrgliigas kokku 19 klubi, mis on ritta pandud kõikide hooaegade punktide kogusumma järgi.

Enim punkte kogus viiel korral Eesti meistriks tulnud Flora, järgnesid Levadia ja Nõmme Kalju. Nende kolme klubi kõrval suutis viimase kümne aasta jooksul Eesti meistriks tulla vaid üks klubi: Tallinna Infonet. Medaleid jagus peale nelja nimetatud klubi veel Narva Transile ja Sillamäe Kalevile. Kuus klubi tegid kõrgliigas kaasa kõik kümme aastat, viis klubi osales vaid ühel hooajal.

Tekst: Kadi Parts, Raul Ojassaar

24

JALKA VEEBRUAR 2020

Klubi

III II Eesti Mitu kohtade kohtade meistriPunktid aastat arv kõrgliigas tiitlite arv arv kokku

Flora

825

10

5

1

Levadia

817

10

2

7

Nõmme Kalju

782

10

2

2

2 4

Narva Trans

512

10

2

Sillamäe Kalev

468

8

2

Paide Linnameeskond

438

10

Tartu Tammeka

360

10

Tallinna Infonet

311

5

Viljandi Tulevik

136

5

Kuressaare

131

6

Tallinna Kalev

119

5

FC Viljandi

56

2

Pärnu Linnameeskond

43

2

Pärnu Vaprus

21

2

Kohtla-Järve Lootus

20

1

Jõhvi Lokomotiv

18

1

Maardu Linnameeskond 17

1

Lasnamäe Ajax

4

1

Rakvere Tarvas

3

1

1

PREMIUM LIIGA Premium liiga sümboolne koosseis 2010–2019

Premium liiga publikuarvud on olnud visad kasvama, kuid keskmise liigamängu pealtvaatajate arv siiski suurenes kümnendi jooksul. Võrreldes 2010. aastaga oli kasv kümnendi viimasel aastal aga lausa 126%!

Mängijate valikul on arvesse võetud nii pikaajalist Premium liigas näidatud kõrget taset kui ka saavutusi.

400

300

200

ALBERT PROSA

TARMO NEEMELO

100

IGOR SUBBOTIN

ZAKARIA BEGLARIŠVILI

RAUNO ALLIKU

0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

ALEKSANDR DMITRIJEV Foto: Lembit Peegel

MARKUS JÜRGENSON

JOONAS TAMM

MAKSIM PODHOLJUZIN

GERT KAMS

VITALI TELEŠ

Foto: Lembit Peegel

Sander Sinilaid

Enim mänguminuteid Premium liigas 2010–2019 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Sander Sinilaid Markus Jürgenson Rauno Tutk Maksim Podholjuzin Roman Nesterovski Karl Mööl Vitali Teleš Gert Kams Igor Dudarev Andre Frolov

27 010 25 380 23 906 23 732 23 120 22 484 22 041 21 476 20 952 20 782

Andmed: Transfermarkt

Enim väravaid Premium liigas 2010–2019 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Albert Prosa Tarmo Neemelo Zakaria Beglarišvili Igor Subbotin Jevgeni Kabajev Rimo Hunt Rauno Alliku Hidetoshi Wakui Rauno Sappinen Ingemar Teever

125 124 94 93 87 84 82 76 69 64

Albert Prosa

2020 VEEBRUAR JALKA

25

HÕBEPALL

Konstantin Vassiljev võitis kuuenda Hõbepalli Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Lembit Peegel

K

laasikunstnik Eeva Käsperi kavandatud Hõbepalli võitis juba kuuendat korda Eesti koondise aasta ilusaima värava eest Konstantin Vassiljev, kellele tõi seekord võidu efektsest karistuslöögist löödud tabamus EM-valikmängus Põhja-Iirimaa vastu.

Traditsiooniliselt valis Hõbepalli 34 Eesti jalgpalliajakirjanike klubi (EJAK) liiget, kes reastasid viis ilusamat väravat. Kuna eelmisel aastal lõigi Eesti koondis täpselt viis väravat, said kõik tabamused ka hääli.

Kuigi hoolimata väravate vähesusest olid kõik löödud kollid küllaltki ilusad (mõlemad Vassiljevi tabamused ja Gert Kamsi värav olid otse karistuslöögist, Henri Anieri ja Erik Sorga kollidele eelnes ilus söödumäng), ei olnud võitjas kahtlust: Vassiljevi tabamus Põhja-Iirimaale teenis 170 võimalikust punktist lausa 160 ja noppis 34 esikohast 28.

Vassiljevil oli tegu juba kuuenda Hõbepalliga, millega on ta selles arvestuses selgelt parim: enam kui kaks Hõbepalli on ette näidata veel vaid Martin Reimil ja Indrek Zelinskil, kellel on kodus riiulil kolm autasu. Muide, Põhja-Iirimaale löödud koll tõi Vassiljevile Hõbepalli ka kaheksa aasta eest.

Autasu andis Tallinnas Beer Gardeni õllerestoranis Vassiljevile üle EJAKi vanim liige fotograaf Lembit Peegel. Peale võidumehe oli tseremooniat kohapeale vaatama tulnud ka teise koha mees Gert Kams.

Pärast suvist kohtumist ja Hõbepalli väärt väravat kurvastas Vassiljev mäletatavasti eelkõige selle üle, et hoolimata tabamusest pidi Eesti selles kohtumises leppima 1 : 2 kaotusega. „Oli väike ruum olemas – mõtlesin ühe korra, siis mõtlesin ümber, aga lõpuks otsustasin, et proovin. Alternatiiv oleks olnud lüüa otse väravavahi nurka. Õnneks põhjaiirlased ei vaata Eesti liigat, sest olen selliseid väravaid ka varem löönud. Hästi, et läks, halvasti, et see ei olnud võiduvärav,“ rääkis Vassiljev toona.

Hõbepall 2019 Värava autori nime järel on riik, kellele skooriti, selle järel teenitud punktid, sulgudes esikohtade arv.

Konstantin Vassiljev Põhja-Iirimaa 160 (28) Gert Kams Soome 111 (2) Erik Sorga Valgevene 88 (3) Konstantin Vassiljev Gibraltar 79 (0) Henri Anier Soome 72 (1)

26

JALKA VEEBRUAR 2020

Hõbepalli võitjad Aasta ja värava autori nime järel on riik, kellele skooriti.

1995 Martin Reim Sloveenia 1996 Argo Arbeiter Andorra 1997 Martin Reim Leedu 1998 Sergei Terehhov Fääri saared 1999 Martin Reim Fääri saared 2000 Indrek Zelinski Hongkong 2001 Andres Oper Holland 2002 Teet Allas Moldova 2003 Indrek Zelinski Andorra 2004 Kristen Viikmäe Liechtenstein 2005 Andres Oper Slovakkia 2006 Tarmo Neemelo Türgi 2007 Indrek Zelinski Andorra 2008 Vjatšeslav Zahovaiko Fääri saared 2009 Konstantin Vassiljev Armeenia 2010 Tarmo Kink Serbia 2011 Konstantin Vassiljev Põhja-Iirimaa 2012 Konstantin Vassiljev Poola 2013 Konstantin Vassiljev Holland 2014 Siim Luts Tadžikistan 2015 Sander Puri Saint Kitts ja Nevis 2016 Konstantin Vassiljev Gibraltar 2017 Mattias Käit Küpros 2018 Siim Luts Ungari 2019 Konstantin Vassiljev Põhja-Iirimaa

LUGEJA KÜSIB

Andres Oper Sünniaeg: 7.11.1977 Klubid: FC Flora, Aalborg, Moskva Torpedo, Roda, Shanghai Shenhua, ADO Den Haag, Larnaka AEK, Famagusta Néa Salamís Koondisekarjäär: 134/38

28

JALKA VEEBRUAR 2020

LUGEJA KÜSIB

Andres Oper: tahaksin ühel hetkel olla Eesti koondise peatreener Jalka lugejate küsimustele vastas Eesti koondise legendaarne ründaja Andres Oper, kes rääkis oma noorusajast, värvikast mängijakarjäärist, Eesti noortest edurivimeestest ja tulevikumõtetest.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Lembit Peegel

M

illal alustasid jalgpalliga? (@roccosiigur) Arvan, et olin kuue-seitsmeaastane.

Treener Aivar Tiidus tuli 37. keskkooli ja sealt see pihta hakkas.

vastu. Ja Venemaa vastu! Need kaks võistlevad ilmselt omavahel, kusjuures Venemaa puhul mitte isegi niivõrd need kaks väravat kui pigem see mäng, mis jäi väga hästi meelde.

Klubi eest sai Hollandis mõned ilusad löödud ja Aalborgist on üks värav väga eredalt meeles, kui kümnekesi mängisime: võtsin välisküljega palli omaks, tõstsin üle kaitsja pea ja lõin siis otse õhust tagapostist sisse! Mõned ilusad väravad on löödud küll…

Milline on olnud su karjääri kõige koledam värav? (Andrei, Pärnu) Sellist asja nagu kole värav ei ole olemas – minu jaoks on värav värav! Ilu eest punkte ei anta. Olen löönud küll väravavahi külje alt ja igalt poolt, aga need on pigem olnud väravavahi apsakad.

Kas oled lisaks ründajale ka muudel positsioonidel mänginud? Kui sa poleks olnud ründaja, millisel positsioonil oleksid tahtnud pallida? (Tõnis, Kehra) Kui noorena hoovis mängisid, siis oli kaks positsiooni, mida tahtsid mängida: kas väravavaht või ründaja. Ükskord pidin ka noorteklassis karistuseks väravas olema: mängisime sellise satsi nagu KARISTUSEKS VÄRAVAS: Sokoli vastu, kes oli mitu aastat võitma„Ükskord pidin ka tuna püsinud, aga suutsime neid 5 : 4 noorteklassis karistuseks võita, kusjuures mina olingi väravas! Ma väravas olema: mängisime olin omal ajal üks lühemaid ka, aga hea juhendamisega suutsin töö ära teha. sellise satsi nagu Sokoli See kaotus oli nende jaoks väga suur vastu, kes oli mitu aastat asi, nad tõid meile nuttes palli tagasi. võitmatuna püsinud, aga Vana Vene kool: pärast kaotust pidid suutsime neid 5 : 4 võita, nad veel kõvasti lisatrenni tegema.

kusjuures mina olingi väravas!“

Kes oli su eeskuju, kui mängisid? (@karlkeilast) Kes on su lemmikmängija? (Kaspar Raju) Täiesti esimene MM, mis mul meeles on, on 1986. aasta turniir ja seepärast oli eeskujuks loomulikult Maradona. Eks igast ajastust on tulnud mõni uus mängija, keda jälgisin või vaatasin, aga tema oli esimene meeldejäävam kuju.

Milline on olnud su karjääri kõige meeldejäävam värav? (Karmo Käär) Eks ikka see esimene värav Lillekülas Hollandi

Millises klubis meeldis kõige rohkem mängida? Kes oli parim tiimikaaslane? (Martin Suits) Väga raske küsimus! Absoluutselt igal pool on mõnus olnud. Igas vanuses ja igas klubis on tekkinud sõbrad, kellest mõnega siiamaani suhtlen. On see Aalborg, on see Torpedo, on see Roda – igalt poolt on keegi ellu jäänud. Ei tooks ühte klubi või inimest välja.

Milline oli kogu mängijakarjääri vältel kõige ebaõigem otsus ja miks? (Margus Saarelt) Midagi sellist ei ole, et vaatad praegu tagasi ja kahetsed. Absoluutselt mitte.

Milline on kõige kuulsam klubi, mis on sinu vastu huvi tundnud ja soovinud sind oma ridadesse?

(Tiit Lees) See küsimus on vast pigem agentidele! Ma arvan, et paljud asjad ei pruukinudki minuni jõuda. Arsenalis käisin isegi testimisel, see on ilmselt kõige tuntum ja kuulsam – see oli väga suur asi. Selle osas tuleb öelda suur tänu ilmselt Teiturile (Eesti koondise ja FC Flora kunagine peatreener Teitur Þórðarson – toim.). Teitur oli Arsène Wengeri käe all mänginud 2020 VEEBRUAR JALKA

29

LUGEJA KÜSIB jaks – Venemaa oli omamoodi karm kool ja see õpetas päris palju. Ütleme niipidi, et Venemaa õppetunnid tegid mu elu Hollandis palju kergemaks. Surve õnnestuda meeskonnakaaslaste ja iseenda poolt, eriti kui trennis kõik välja tuleb, aga mängus väravaid ei tule… Samas oli mul fännidega väga hea läbisaamine ja kui nendega kohtusime, siis olid kõik minu töö ja panusega väga rahul – samas ei tulnud väravaid minu enda arvates piisavalt ja seetõttu tundsin survet. Võibolla tegelikult ei olnudki mingit pinget, kujutasin endale seda ise ette!

Kui palju ooperis käinud oled? (Richard Sepajõe) Ikka mõned korrad olen käinud. Meeldib!

ja ma usun, et sealt see kontakt kuidagi tuli, aga seda peab vast üle küsima nendelt, kes selle asjaga toona tegelesid. Tänu Teituri trennidele oli kõik seal väga tuttav, mis Arsenali trennides tehti, ja kõik tuli kuidagi väga lihtsalt. See oli megakogemus!

Milliseid lõbusaid või kummalisi momente juhtus sinu karjääri jooksul Venemaal? (Dimi Estboss) Eks neid omajagu kindlasti on, aga ma ei tea, kas kõigest tasub rääkida (naerab – toim.). Nali nal1999. aastal Bosnia ja Hertsegoviina vastu.

Oper viis selles mängus Eesti juhtima, ent sinisärgid pidid lõpuks vastu võtma 1 : 4 kaotuse.

2005. aastal Slovakkia vastu.

Operi juhtväravast ei piisanud – Eesti võttis lõpuks vastu 1 : 2 kaotuse.

Eesti jõudis eduseisu selles mängus sealjuures hoida vaid ühe minuti.

Kes on/oli Eesti koondises kõige vajalikum mängija? (@siuke_vend) Üksinda ei tee keegi midagi ära. Kõige paremini läks meie koondisel ikka siis, kui mängisime meeskonnana ja individuaalselt kõik endast maksimumi andsid. Iga teatud aja tagant kerkis keegi esile, aga kedagi konkreetset ma esile ei tooks.

Kui palju karjääri tippajal rinnalt surusid? (Jürgen, Tallinn) Ütlen ausalt, et see ei ole väga minu teema. Mul ei olnud vaja randamineku keha. Ei oska isegi seda numbrit öelda.

Kui palju peaks Eesti jalgpall jälgima/matkima Islandile edu toonud mudelit ja miks? (@luik_m) Kindlasti võiks parimad asjad üle võtta, aga see peaks sobima meie kultuuriga. Kui praegu räägime sellest, et ehitaks palju sisehalle, siis see annaks kindlasti positiivse efekti. Tuleb vaadata, kas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid sellega aidata, jalgpalliliit üksi kindlasti ei jaksa seda kõike teha. Liigume sinnapoole.

Kes on parim mängija, kellega oled kunagi ühes tiimis mänginud? (Hendrik, Tallinn) Üht inimest on jällegi raske välja tuua. Aalborgis olid Norra koondislased Ståle Solbakken ja Frank Strandli ning Rootsi koondislane Anders Andersson. Seal olid väga head mängijad koos. Hollandis olid Ungari ja Uus-Meremaa koondislased. Venemaal meeldisid mulle väga Konstantin Zõrjanov ja Igor Semšov. Neid on ikka olnud!

Muide, Torpedos oli toona noortes Pavel Mamajev, kes nüüd jamaga hakkama sai ja vangi pandi. Toona mängis ta duublis ja tuli meile vahel appi, kerkis esindusmeeskonda ja pääses Vene koondisesse. Nüüd keeras ta oma elu aga untsu.

Kas Gert Kams oleks võinud jalgpalli mängimist jätkata? Miks? (@timosimo16) Absoluutselt! Mul on küll tunne, et ta oleks või-

30

JALKA VEEBRUAR 2020

LUGEJA KÜSIB

nud veel edasi panna, aga kui inimene tunneb, et tahaks lõpetada tipus, olles meistritiitli võitnud, siis… Nüüd on tal uued väljakutsed.

Kas Eesti praegustel noortel ründajatel on näiteks võrreldes inglastega piisavalt põlemist, et maailma jalgpallis kuhugi jõuda? (Eva, Tallinn) Loodan, et on! Eks ma üritan neis selle tulukese veel eredamalt põlema panna, et neist parim välja pigistada. Ma arvan, et meil on kvaliteeti küll.

Millise elemendiga tuleb Eesti noorte ründajate puhul kõige rohkem vaeva näha? (Aleksander, Rakvere) Siin me võime väga süviti minna! Igas asjas natuke paremini: pallita töö, esimene puude, söödutugevus, avanemine, kõik sellised asjad. Meil ei ole veel sellist täiuslikku mängijat.

Mida arvad Erik Sorga üleminekust D.C. Unitedisse? (Mark, Tallinn) Tuli natuke üllatusena! 20aastasele noormehele kindlasti väljakutse. Ma ei usu, et see on halb üleminek.

Kuulus Lilleküla staadioni avamäng 2001. aastal Hollandi vastu. Taas kord viis Oper eestlased juhtima, ent lõpuks pidime siiski kuulsatele vastastele 2 : 4 alla vanduma.

Need kaks mängijat on kindlasti ühed meie eredamad tähed, kes võiksid kuhugi jõuda. Nad võivad ka kõrgele jõuda, kõik oleneb nende töökusest, soovist ja tahtest, mis nad oma arengusse panustavad. Kõik on nende enda kätes.

Kas nüüd, mitu kuud hiljem, tunned endiselt, et suvine otsus koondise treeneritega tagasi astuda oli õige? (Daisy, Tartu) Väga keeruline on niimoodi öelda. Aeg-ajalt tuleb niimoodi värskendada ja see on pikem protsess.

Olime üks treenerite tiim ja kui Martin (Reim – toim.) seda otsustas, siis toetasime teda. Praegu on aga uued väljakutsed ja selle peale enam väga ei mõtle.

Jalgpallis need asjad nii käivad.

ARSENALIS TESTIMISEL KÄIGUST: „Tänu Teituri trennidele oli kõik seal väga tuttav, mis trennides tehti, ja kõik tuli kuidagi väga lihtsalt. See oli megakogemus!“

Kas sa usud, et Erik Sorga mängib kunagi klubijalgpalli vähemalt sama kõrgel tasemel kui sina omal ajal? (@jaankeskel) Loodaksin küll! Eeldusi tal on ja isegi Hollandist on minu käest tema kohta uuritud. Miks mitte!

Kas sinu arvates võiks Aleksandr Šapovalov või Oliver Jürgens jõuda kunagi ründajatena maailma tippu ja viia Eesti Euroopa meistriks või peab selleks ootama kedagi teist? Või on juba keegi teine? (Raimond Lepalaan)

Millised eesmärgid oled endale treenerikarjääriks seadnud? (Artis Loho) Mingis mõttes olen alles treenerikarjääri alguses – hakkan alles lõpetama PRO-kursust. Kindlasti tahaks tulla Eesti meistriks ja ühel hetkel koondist juhendada. Miks mitte ka välismaal treener olla? Otseselt aga sees ei põle, et kuhugi peaks kiiresti jõudma – iga asi omal ajal!

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Sander Kapper.

Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2020 VEEBRUAR JALKA

31

Madridi Atletico

Portugal

JoĂŁo FĂŠlix

Foto: Dave Thompson/ EMPICS Sport/Scanpix

NĂľmme Kalju

Eesti

Sander Puri

Foto: Jana Pipar

Manchester City

Inglismaa

Phil Foden

Foto: Rodrigo Jimenez/EPA/Scanpix

MÄNGIJA LUUBI ALL

Mairo Miil FC Kuressaare noort kaitsjat Mairo Miili iseloomustasid pikalt Saaremaa klubis töötanud Jan Važinski ja Miili Flora U21 võistkonnas juhendanud Ats Sillaste. ÕHUVÕITLUS

Jan Važinski: Mairo väga tugev külg.

Ats Sillaste: Saab hakkama. Ta on pikemat kasvu, aga peaks õppima, kuidas pallid ka kaaslastele suunata.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Jan Važinski: Noore mängijana ei ole see kohati nii hea, aga tugeva nelja võib ära panna.

Ats Sillaste: Pea on üleval ja otsib kaaslasi, aga kipub tegema keerulisi lahendusi. Võimalikest valikutest võiks teha võistkonna jaoks lihtsamaid valikuid. Ja kaitses peaks rohkem kontrollima oma seljatagust, et teaks paremini, millal välja astuda ja millal liinis olla.

JÕUD

Jan Važinski: Ta on väga jõuline ja tugev poiss.

Oskab jõu ja kehaga juhtida mängijat, kui keegi tema ääres pressib.

Ats Sillaste: Kindlasti tema plusspool, aga kas ta on realiseerinud kogu oma jõupotentsiaali? Kahtlen selles.

Saab veel tööd teha selles vallas.

VASTUPIDAVUS

Jan Važinski: Tema tugev külg. Kui Premium liiga pika hooaja jooksul on 36 mängu ja kohati peab nädalas pidama kaks kohtumist, siis tema jaoks pole see probleem.

Ats Sillaste: Premium liigas mängib 90 minutit ära, aga noortekoondise juures nägin, et kui U21 esindusel oli kaks järjestikust valikmängu järjest, oli tal raske. See räägib nii mõndagi.

TEHNIKA

SISU

Jan Važinski: Kui noorteklassides alustas ta ründava poolkaitsja või äärepoolkaitsjana, siis nüüd mängib äärekaitsjana. Selle positsiooni jaoks on tehnika heal tasemel, aga võibolla segab teda noore mängijana kohati ärevus selles, et kogu oma pagasit ära kasutada.

Ats Sillaste: Suudab kontrollida palli mõlema jalaga ja silmad on väljakul.

Jan Važinski: Ta on saarlane, aga kolis varakult Tallinnasse, et spordiklassis õppida.

See näitab tema tahtmist ja motivatsiooni jalgpalli mängida. Samas peab ütlema, et noore mängijana ei oska ta võibolla alati keskenduda sellele, mis on kõige olulisem ja mida kõige paremini oskab. Sisu on, aga samas on ka arenguruumi.

Ats Sillaste: Floras jäi tal läbilöök tegemata, aga Kuressaares on ta väga vajalik ja kindel lüli. Ootaksin temalt lisaks stabiilsusele ka säravaid esitusi.

LIIKUVUS

Jan Važinski: Viimase kahe aastaga on Premium liigas mängides selles osas arenenud, aga arenguruumi on veel palju.

Ats Sillaste: Kohati lülitab Mairo ennast mängust välja. Teiseks võiks ta mängida vastasele lähemal, kolmandaks võiks rohkem lülituda rünnakule.

SÖÖT JA LÖÖK

KIIRUS

Jan Važinski: Löök on tal olemas mõlemas jalas, aga äärekaitsjana ei saa seda võibolla nii palju kasutada.

Sööt on tal samuti olemas, aga noore mängijana on kogemusi vähe ja ta kipub sageli valima raskema otsuse, näiteks kasutab pikki sööte, kuigi olukorras oleks lihtsam kasutada lühikest ja täpset söötu.

Ats Sillaste: Kasutab mõlemat jalga ja tugevus on söödul hea, aga kindlasti saab juurde panna täpsuses.

Jan Važinski: Ei saa öelda, et ta oleks aeglane, aga mõnikord tekivad probleemid sellega, kuidas ta reageerib situatsioonidele. Kui ta seda parandab, on tal lihtsam mängida.

Ats Sillaste: Pikemad distantsid on head, aga kiiretes suunamuutustes on arenguruumi. On näha, et ta jääb sageli ründajast päris kaugele. Kui suudaks lähemal olla, siis areneks ka suunamuutuste osas.

5 4 3 2 1 0

38

3,5

4

4

Väljakunägemine

Vastupidavus

Sisu

JALKA VEEBRUAR 2020

3,5

Sööt ja löök

4,5

Õhuvõitlus

4

4

Jõud

Tehnika

3

Liikuvus

3

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kuidas lõvi-Mairo

lõhnava Kaká

väljakule saatis

FOTOD: Jana Pipar, Brit Maria Tael

CV Sündinud: 15.02.2000 Positsioon: kaitsja Klubi: FC Kuressaare Endised klubid: FC Flora Treenerid: Janis Kriska, Roland Kütt, Maiko Mölder, Sander Viira, Jan Važinski, Dmitrijs Kalašnikovs, Roman Kožuhhovski, Priit Adamson, Risto Kallaste, Kaspar Kaldoja, Ats Sillaste, Joel Indermitte, Arno Pijpers, Lars Hopp, Argo Arbeiter, Jan Harend, Liivo Leetma, Igor Prins Koondis: U16 2/0, U17 12/0, U19 12/0, U21 3/0

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Eks jalgpallis muutuvad need asjad kogu aeg, aga isiklikult olen väikesest peale Cristiano Ronaldot jälginud.

Samas ei saa öelda, et ta oleks mul suur lemmik, vaid pigem leian, et kõik, kes on tipus – nii Ronaldo kui näiteks Lionel Messi –, on head mängijad.

Kas parem on elada mandril või saarel?

Saaremaal on elu kindlasti rahulikum kui Tallinnas ja ma ise olen ka pigem rahulik inimene.

Mida sööd, kui sul on cheat day?

Tavalist rämpstoitu, näiteks pitsat.

Kellega tiimikaaslastest tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Näiteks sellise poisiga nagu Otto-Robert Lipp, sest ta on hulljulge. Kaks suve tagasi käisime sõpradega Rummu karjääris ujumas ja ta hüppas seal kümne meetri kõrguselt saltoga alla... Mina ise ei julgeks selliseid asju teha!

Kui oleksid loom, siis kes?

Oleksin lõvi: muidu rahulik, aga jalgpalliväljakul vastase vastu agressiivne.

Kas jaanipäev või jõulud?

Jõulud. Jalgpalli kõrvalt ei ole väga palju vaba aega, et Saaremaal käia, aga jõuludel on see võimalus ja saab perega rahulikult aega veeta.

Mida esitaksid, kui peaksid osalema karaokes?

Fixi laulu „Tsirkus“. Esitaksin seda laulu, sest see tõmbab inimesed kaasa laulma ja seda sai lauldud ka pärast mu U21 koondise debüüti, kui Poolas lennujaama poole sõitsime.

Kas korvpall või kergejõustik?

Kergejõustik, sest väikesena käisin enne jalgpalli kergejõustikutrennis. Mulle meeldisid kõige rohkem kõrgushüpe ja lühema maa jooksud.

Ats Sillaste:

„Saaremaal kasvavad sitked sellid.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

2009. aastal võitsime Saaremaal koolidevahelise jalgpallivõistluse ja auhinnaks saime võimaluse minna Eesti– Brasiilia mängule maskotilasteks ehk mängijaid väljakule saata. Meil oli võimalus minna väljakule koos Brasiilia mängijatega ja mina sain minna koos Kakága. See oli väga kõva elamus! Mäletan, et tal oli hästi palju lõhnaõli peal, nii et mu käsi lõhnas veel kaks päeva selle järele!

Mäletan ka seda, et mu treener oli seal ja ütles Kakále, et ka mina tahan saada jalgpalluriks ja kunagi kaugele jõuda. Kaká vastas, et ta üldse ei kahtle selles, ja soovis mulle edu!

2020 VEEBRUAR JALKA

39

MAAILM

Ida-Euroopa vihaseim madin Belgradis

Eelmise aasta aprillis külastas Jalka IdaEuroopa kõige kõvemaks derbiks peetavat Crvena Zvezda ja Partizani duelli Belgradis, mida nimetatakse igaveseks madinaks. Tribüünidel toimuvat vaatasime rohkem kui mängu murul. Seda tegid ka kohalikud. Kahest kangest ja nende vastasseisust pajatamegi.

Crvena Zvezda staadion ehitati 1963. aastal ja kuna alguses mahutas see 110 000 pealtvaatajat, sai endale hüüdnimeks tänini kasutatava Marakana.

Mõistagi pärineb nimi Rio de Janeiro hiigelmõõtmetega Maracanalt. Praegu mahutab Crvena Zvezda kodu 55 500 pealtvaatajat ja kannab ametlikult klubi endise mängija Rajko Mitići nime. Kuigi mäng oli kõvast puust, oli vabu kohti palju. Koos meie kahega oli mängul 21 862 piletiga pealtvaatajat.

Sidemed kriminaalse maailmaga Tekst ja fotod: Indrek Schwede

K

a seekord siirdus Jalka üht Euroopa suurimat derbit vaatama koos jalgpalliränduri Antti Kasega. 25. aprillil toimus Belgradis Serbia meistrivõistlustel Crvena Zvezda ja Partizani mäng.

Piletite hankimisel oli meil abiks kohalik jalgpallihuviline Vladimir Ljubinković, kes aitas hiljem selgitada nähtut-kuuldut-kogetut. Aga piletitega ei tohikski Belgradis olla probleeme, nagu kirjutab oma ingliskeelses raamatus „Belgradist Buenos Aireseni“ Glasgow’st pärit Lee Colvin, kes on oma silmadega käinud vaatamas 15 kõva madinat ja jagab näpunäiteid, kuidas seda kõige säästlikumalt teha1.

40

JALKA VEEBRUAR 2020

Siirdusime varakult enne mängu staadioni poole, et saada osa tuliste poolehoidjate rituaalidest.

Crvena Zvezda fännidel on tavaks koguneda enne mängu staadioni idapoolse külje kõrval asuvas väikeses pargis, kus juuakse, lauldakse ja sätitakse vaimu valmis.

Avastasime eest tühja pargi ja sinna sissepääsuteid tõkestavad politseinikud. Tegemist oli ette-

MÄNGUSALLE EI SALLITA: „Must ja punane värv ei mahu kõrvuti ühe salli peale!“

MAAILM restoranis valitsenud sulni õhkkonna põhjust, kui vaatusabinõuga, et hoida ära Partizani fännide võita kirjutas, et „tegemist oli gangsterifilmi stseenimalikku sisenemist parki ja suuremat sorti kaklust, ga, kus maffiapere laiendatud koosseis üheskoos nagu on lähiajaloos juhtunud. Uurisime juba varem lõunastab“2. linna peal, kus müüdi jalgpalliatribuutikat, Päev hiljem rääkis Wilson Marakana kas sellise olulise madina puhul tehakse ka staadioni kuuekümnendates eluaastates mängusalle. Vastuseks saime vaid kõvera uksehoidjaga, kes oli oma töö saanud muige saatel öeldud sõnad: „Must (Partänu Delijele.

Mees oli kunagi olnud fäntizan – toim.) ja punane (Crvena Zvezda – NÕRGA SÜDAMEGA FÄNN: nikoordinaator-tribüünikoreograaf, kes toim.) värv ei mahu kõrvuti ühe salli peale!“ käis Crvena Zvezdaga kõikjal.

Kuid nüüd „Olen tribüünil kuni Teisisõnu: Belgradis pole mõeldav, soovitasid arstid mehel nõrga südame et igipõliste rivaalide vahelisel mänsurmani. Surra Crvena tõttu vaiksemalt võtta. Kui Wilson küsis, gul müüdaks või ostetaks salli, kus peal Zvezda eest on auasi.“ kas ta vaatab derbit kodus telerist, vasmõlema klubi logo ja värvid. Vastasseis tas Mile Šnuta hüüdnime kandnud ukseja vihavaen on sedavõrd tugevad, et hoidja hambutu naeratusega: „Ei. Olen konkurendi sümbolitega atribuutikat ei tribüünil kuni surmani. Surra Crvena Zvezda eest nõustuks kandma ükski fänn.

3 on auasi. “ Vähe sellest, et vastase poole turritatakse – vaeCrvena ZvezSamamoodi on auasi teha konkurentide elu kinujalal on ka sama klubi toetajad isekeskis. See da otsatribüün bedaks.

Kui olime Anttiga tribüünil umbes tund avaldus visuaalselt staadionil, kus külalismeeskonoli vaatemänenne avavilet kohad sisse võtnud, jäi meist vasaguline nii valges na Partizani fännigrupeeringud paigutusid tribüünil kule kodusatsi ja paremale Partizani fännide otkui pimeduses: kolme erineva rühmana. Meie lahke giid Vladimir kui süüdati satribüün, kust paiknevast valjuhääldist üürgas rääkis nende nugade peal olevate Partizani fäntõrvikud, peepõhjakeeratuna Crvena Zvezda fännilaule. Ja otse nirühmade tekkeloo kohta järgmist: „Ultragrupeegeldus valgus selle jubeda plekihäälse kõlari all paiknes üks kolringutel on Serbias tugevad sidemed kriminaalse vastu küljetrimest Partizani ultrarühmitusest.

See mõjus sabüünil istujate maailmaga. Nii Delije kui Grobari (vaata kõrvallugudistlikuna isegi neutraalsele kõrvaltvaatajale. nägudelt. sid – toim.) liidritel on kriminaalne taust, neid tapetakse sageli tänavatel teiste kurjategijate poolt ja neid võib tihti näha telerist, kui käsitletakse maffiaga seotut. See seletab ka Partizani ultragrupi Grobari lugu. Paljud Partizani kodustaadioni lõunatribüüni (Partizani fännisektor – toim.) tegelased ei jaganud narkootikumide, varastatud autode ja muu sellise müügist saadud tulu nendega, kes pidanuks saama oma protsendi. Viimased lahkusid lõunatribüünilt ja asutasid oma ultrarühmituse Zabranjeni (tõlkes „keelatud“ – toim.).

Nii tekkis kaks eraldi Partizani toetavat ultrate gruppi. Siis pääses üks ultrate juhte Miloš Radosavljević vangist ja moodustas oma rühmituse. Sellel on tema hüüdnime Kim järgi nimetus Kimijevci (tõlkes „Kimid“ – toim.).“

Sadistlik valjuhääldi vaenlase lauludega

Mulle meenus Briti vutiajakirjaniku Jonathan Wilsoni kogemus 2002. aasta Belgradi madinast, mis toimus Partizani staadionil. Need kaks väljakut on teineteisest 400 meetri kaugusel ning Wilson läks kahe kohaliku õdedest ajakirjanikuga enne mängu einestama Marakana staadioni kõrval asuvasse väikesesse restorani, mis oli täis Crvena Zvezda fänne. Seal hakkas talle silma üks nahktagis ja teksapükstes kolmekümnendates kergelt kiilanev mees, kes juhatas teenindajate asemel inimestele nende kohti kätte. Aeg-ajalt palus ta ülimalt viisakalt tõsta ringi külastajate laudu või neil ümber istuda, et teha ruumi uutele saabujatele. Eriti aupaklikult olevat ta käitunud vanade, vaevalt omil jalul liikuvate fännidega. Üks õdedest ütles Wilsonile, et tegemist on Crvena Zvezda ultrate rühmituse Delije ühe liidriga. Nüüd taipas Wilson selle 2020 VEEBRUAR JALKA

41

MAAILM

Partizani staadioni lähedal oli palju seinamaalinguid sõprusklubi Moskva CSKA auks. Pildil üks neist kirjaga: CSKA või sure.

Dorćoli tänavamaalingud Järgmisel päeval pärast Belgradi madinat siirdusin üksinda linna peale. Külastasin Partizani kesklinnas asuvat poodi ja ekslesin südalinnaga piirnevatel tänavatel. Kuni sattusin korduvate motiividega seinamaalingute peale. Olin Partizani ultratele „kuuluvas“ Dorćoli-nimelises linnajaos. Dort tähendab türgi keeles number nelja ja jol teed, mis praeguses kontekstis tähendab ristteed. Teise maailmasõja järel sakslaste poolt purukspommitatud linnaosas on mõnusad vaiksed tänavad koos hubaste kohvikutega, kus klientideks kohalikud. Ei mingit turistilõksu!

Väline sulnis pilt oli karjuvas vastuolus teadmisega, et Dorćol on just kõige vägivaldsemate ultrate pesa. Seinamaalingutel olid tuntud kirjanikud, luuletajad, näitlejad ja teised Partizaniga seotud ühiskonnategelased koos oma tsitaatidega või lihtsalt saatelausetega. See on pseudotaidurliku Partizani rühmituse liikumise GTRi kätetöö4. GTR – Grobari Trash Romanticism (Grobari Prügiromantism – toim.) – on üks neljast Partizani juurde loodud Jugoslaavia-nostalgiat väljendavast liikumisest5.

Muuseas, ka Partizani kodustaadionil on rõhutatult minevikku põrnitsev nimi: JNA ehk Jugoslaavia rahvaarmee

staadion. Muide, seal võitis Eesti 2010. aastal oma edukas EM-valiksarjas Serbiat 3 : 1.

Oma linnajagu on ka Crvena Zvezdal, milleks on Senjak. Seal elavad paljud klubi ultrate tuntud ja vähem tuntud poolehoidjad.

Mõlemal Belgradi tippklubil on sõprusklubid välismaal.

Partizan sõbrustab Moskva CSKAga, millel on kassi-koera suhted Moskva Spartakiga, mis on omakorda Crvena Zvezda sõprusklubi. Partizani staadioni lähedal annavad CSKA-le pühendatud seinamaalingud märku heast läbisaamisest selle Vene klubiga. Partizanil on aga pisut seletamatu sümpaatia Thessaloníki PAOKiga. Nimelt on Partizani toetajad (nagu Serbia vutifännid üldiselt) parempoolsed rahvuslased ja antikommunistlikud, kuna PAOK on enesekirjelduse järgi antifašistlik ja anarhistlik. Ühised vaenlased on Euroopa Liit, horvaadid ja albaanlased.

Serbia staadionitel on tavaline, et tribüüne ilmestavad sõjakurjategijate Radovan Karadžići või Ratko Mladići suured fotod. Üldist meelsust väljendavad kirjas ja helis väljendatud loosungid nagu „Nuga, traat, Srebrenica“, „Tapa horvaat“ või „Tapa pederast“6.

Dorćoli linnajaos on seinadel Partizaniga seotud tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.

42

JALKA VEEBRUAR 2020

MAAILM Etendus, mis varjutas mängu

Punane ja must klubi, Õhtu peaesinejad olid oma otsatribüünil paiknevad kodufännid. Seal oli lippe, loosungeid ja värDelije ja Grobari vikombinatsioone, mis moodustasid hiiglaslikke mustreid. Kui kõlas avavile, läks tõeliseks kontserNii Crvena Zvezda (Punane Täht) kui Partizan on asutatud 1945. diks: Crvena Zvezda otsatribüün laulis hinge tagasi aastal: esimese asutas Serbia ühendatud antifašistlik noortõmbamata järjest 20 minutit. Ja siis ikka ja jälle. sooühing ja teise Jugoslaavia rahvaarmee. Crvena Zvezdal Tribüünile ilmusid teatud vaheaja järel aina uued olid tihedad sidemed Jugoslaavia siseministeeriumiga ning ta loosungid ja lipud. See hästi orkestreeritud etenpole end kommunismi juurtest tänaseni lõplikult lahti tõmmadus ei tõmmanud ainuüksi minu ja Antti tähelepanud. Just kommunistliku pärandi tõttu on mõlemad rõhutatult nu, vaid Delije tribüüniotsa filmisid ja pildistasid parempoolsed ja rahvuslikud ja Serbia staadionitel pole ruumi ka tavalised pealtvaatajad küljetribüünil. 11. mivasakpoolsusele. Samas on Partizan olnud läbi ajaloo avatud eri nutil tõmbas endale tähelepanu Partizani fännide rahvustele, mille ere näide on asjaolu, et 1950ndail oli klubi prelastud saluut, aga selle trumpas üle Crvena Zvezsidendiks hilisem Horvaatia president Franjo Tuđman7. da 30. minutil tekitatud roheline suits, mis kattis Delije (tõlkes „vapper, kangelane“ – toim.) on Crvena Zvezterve otsatribüüni. Kuuldud lärm, laulud, saluut ja da ultrate ühendus, millele andis nime (sõja)kurjategija Željko nähtud tribüünikoreograafia oli nii mõjus, et kui Ražnatović ehk Arkan. Tema kujundas Delijest Jugoslaavia lame Anttiga vaheajal üksteisele otsa vaatasime, pigunemise aegses sõjas paramilitaarse üksuse, mis läks rindele dime tõdema, et Crvena Zvezda fänne vaatasime jalgpallitribüünidel omandatud lauludega. Delije haavatud liikrohkem kui mängu. Ja see pole liialdus. meid käisid rindel vaatamas Crvena Zvezda jalgpallurid. Arkan Meil olnuks võimalus saada Vladimiri kaudu tapeti 2000. aastal ja samal aastal kaotas samuti sõjakuritegupiletid ka Crvena Zvezda ultrate sekka, nagu me des süüdistatud president Slobodan Milošević presidendivalimiolime 2018. aasta novembris Istanbulis Galatasased, kuid keeldus võimu käest andmast. Delije oli aga otsustav ray ultrate sektoris. Aga osalt turvakaalutlustel jõud, mis pühkis opositsiooniga ühinedes eest parlamendihooeelistasime neutraalsemat istepaika ja tänu selnet kaitsva politseiaheliku ja kukutas diktaatori. lele saime eemalt kaasa elada etendusele, mille Partizani ultrate nimetus Grobari (tõlkes „hauakaevajad“ – sees olles olnuks kogemus teine, kuid üldpilt jäätoim.) on nime saanud asjaolust, et klubi staadion asub surnuaia nuks tõenäoliselt vaesemaks. kõrval.

Vaheajal tehti ka poliitikat. Meie tribüüni ees staadioni jooksuradadel astus mees, kes kandis õigeusu vaimuliku pildiga suurt plakatit, Meie lähiümbrus oli jätkuvalt täis piletimille sõnum oli arusaadav vaid vene ga „teleoperaatoreid“, kelle telefonid olid keelt mõistes: ilma Kosovota on (Sersuunatud põlevale otsatribüünile. Ei pane bia) nagu ilma südameta. imestama, et Youtube on täis selle mängu Teine poolaeg möödus meil nagu videoid, mis on üles võetud just meie triesimenegi, aga selle vahega, et välKÖITEV ETENDUS büünilt ja näitavad Crvena Zvezda fännide jas oli pimenenud. See lisas Crvena etendust.

Crvena Zvezda fänne Zvezda fännide sektorile uusi toone.

Pärast mängu põrkusime ühe Servaatasime rohkem Varem värviküllasel tribüünil süttisid bia valitsuse otsusega: staadioni lähedal tõrvikud, mille heidetud valgus lankui mängu. Ja see pole paiknevasse hotelli jõudes ei müüdud ges küljetribüünil istujate nägudele. liialdus. meile õlut. Selgus, et kaks tundi enne ja kaks tundi pärast matši on alkoholi müük teatud kaugusel staadionist keelatud. Huvitav oli 11. minutil kärgatas teisel otsatribüünil ühe Partizani ultrarühmituse saluut. see, et sadakond meetrit meie hotellist oli see ühes kõrtsis lubatud. Ju jäi meie hotell just nende keelumeetrite sisse.

Ah jaa, mängu tulemust mina enam ei mäleta. Pean internetist järele vaatama. Ahah: Crvena Zvezda võitis 2 : 1. Kaks väravat löödi penaltist, neist Partizani ainus koll viimasel minutil – ikka ei meenu midagi! Selline mäng oli.

1 Lee Colvin, „Belgrade to Buenos Aires“ (Lee Colvin 2019).

2 Jonathan Wilson, „Behind the Curtain“ (Orion 2006), 104.

3 Sealsamas.

4 Ivan Đorđević, Relja Pekić, „Is There Space for the Left? Football Fans and Political Positioning in Serbia“ (Soccer & Society 3/2018), 369.

5 Sealsamas, 361.

6 Sealsamas, 356.

7 Sealsamas, 369.

2020 VEEBRUAR JALKA

43

INTERVJUU

Erki Kilu:

Eesti jalgpalli toetamine toob meile rahvusvahelist tuntust 2019. aasta vutihooajale piduliku punkti pannud jalgpalligalal avalikustati, et Eesti Jalgpalli Liidu ja LHV panga kümme aastat kestnud koostöö jätkub veel vähemalt viie aasta võrra. Panga juhatuse esimees Erki Kilu meenutab, et koostöö alguses jäi mulje, nagu jalgpalliliidu president Aivar Pohlak oleks LHV edusse uskunud rohkem, kui pangainimesed seda ise tegid.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

P

ealiskaudselt uudiseid jälgides tundub, et Eesti panganduses on hetkel segased ajad, aga LHV pank on skandaalidest puutumata jäänud. Kuidas LHV-l praegu läheb?

Praegu läheb väga hästi! 2019 oli sellise kasvu aasta, mida meil varem pole olnud. Kasvasime peaaegu kaks korda. Hoiused kasvasid, laenud kasvasid.

Klientide arv on samuti väga jõudsalt kasvanud, nädalas avatakse meie juures umbes tuhat kontot, kusjuures suur osa neist elektrooniliselt. Positiivsed probleemid!

dist toetanud – see võiks täpselt samamoodi edasi kesta. Ma ise loodan, et see kestab veelgi pikemalt.

Miljon eurot viie aasta peale koosneb kahest osast: üks on rahaline toetus, teine on aga see osa, mis tuleb LHV jalgpallikaardi maksetest. Iga sellega tehtud makse eest anname omalt poolt kümme senti ja lõpuks võib kogu summa tulla isegi suurem kui miljon eurot.

Kuidas sattus LHV just Eesti jalgpalli toetajaks?

Oli see teadlik valik?

Ma arvan, et sel hetkel ei olnud see väga teadlik valik, aga see tundus hea võimalus. Erinevaid koostööettepanekuid oli päris palju ja praegu on neid veel kordades rohkem: iga päev tuleb meile keskmiselt kaks-kolm ettepanekut midagi või kedagi toetama hakata! Nendest midagi välja valida on väga keeruline ja praegu tundub meie valik jalgpalli toetada üha õigem. Kui vaadata ka teiste rahvuskoondiste toetajaid, siis tihtipeale on need just teised pangad – näiteks Hollandis ING või Saksamaal Commerzbank.

Ütlesite, et iga päev tuleb LHV-le keskmiselt kaks-kolm koostööettepanekut. Kuidas valite välja, keda toetada, kellega koostööd teha?

Valiku puhul on äärmiselt oluline see, kes projekti veab. Kui on entusiastlikud ja pühendunud inimesed, oma ala fanatid, siis nendega on hea koos asju teha. Kui keegi on lihtsalt mingi projekti kokku klopsinud Koostööettepanekutest: ja küsib sellele toetust, olles üks projekt kümnetest, siis ega sellega midagi väga „Nendest midagi välja peale hakata ei ole, ükskõik kui lahe see valida on väga keeruline on või kui hästi seda presenteeritakse.

Pigem oleme valinud need partnerid, kes ja praegu tundub meie ise usuvad oma asja, on seda pikalt teinud valik jalgpalli toetada ja tahavad seda pikalt edasi teha.

Miljon eurot viie aasta peale. Võiks justkui arvata, et suurele pangale ei ole tegu väga suure summaga, Eesti mõistes on see sponsorlepinguna aga väga korralik raha.

Ikka on suur raha. Alustan ehk sellest, et kui me kümme aastat tagasi jalgpalliliiduga esimese koostöölepingu tegime, siis meie olime pank olnud ehk ühe aasta. Tegime korralikult kahjumit. Kui Aivar Pohlak tuli ideega hakata koostööd tegema, siis tundus meile, et iga kroon on meile väga oluline – kui suurt partnerit meist ikka olla saaks? Kuidagi uskus Aivar meisse ilmselt rohkem, kui me seda ise tegime. Kui me esimese viieaastase perioodi järel lepingut pikendasime, olime juba kasumis ja ei olnud tunnetki, et ei peaks koostööd pikendama.

Meile meeldivadki pigem pikaajalised koostööd.

Oleme kümme aastat jalgpalliliitu ja jalgpallikoon-

44

JALKA VEEBRUAR 2020

üha õigem.“

Kui vaatame Eesti jalgpallikoondise viimast aastat, siis on selge, et oleme sportlikus mõttes sattunud madalseisu. Kas lepingut pikendades tekkis kahtlusi-kõhklusi?

Ei tekkinud. Usume praegu sellesse, et ühel hetkel me võidame. Kindlasti tuleb raskeid aegu, ma üldse ei välista, et neid tuleb ka tulevikus, aga tegelikult on ju olnud ka väga häid

INTERVJUU perioode. Tundub, et üha enam tuleb peale noori, kellel on viimaseid mänge vaadates head tulemused. Ehk saab ka koondis selle abil ühel hetkel oluliselt tugevamaks ja paremaks. Meie küll usume sellesse.

Kui mõtlete ajas tagasi, siis kuidas on jalgpalliliit selle aja jooksul partnerina muutunud?

Nii nagu iga ettevõtte taga, on ka jalgpalliliidu taga inimesed ja suur osa inimestest on jäänud samaks. Selles osas on minu meelest kõik hästi – suuri muutusi pole olnud. Kui ma vaatan aga aasta lõpus toimuvat jalgpalligalat, siis see, kui palju on seal eri liigasid, eri meeskondi, eri mängijaid, kõiki, kes on kuidagi jalgpalliga seotud – mulle tundub, et seda kümme aastat tagasi ei olnud.

Tundub, et neid meeskondi, kes Estonia laval välja hõigatakse, on iga aastaga järjest rohkem ja rohkem. Mulle meeldib see üritus!

Millist rolli jalgpall teie elus mängib? Olete kunagi ise mänginud?

Ma ei ole kunagi jalgpallitrennis käinud, aga ma arvan, et jalgpall on mäng, mida ma olen oma maja taga Mustamäel kõige rohkem lapsena mänginud.

Tänapäeval käin üldiselt kõikidel Eestis toimuvatel koondisemängudel, vahel olen väljaspool ka käinud. Kui klubid mängivad euromänge, olen ka neid vaatama tulnud. Staadionil on ju hoopis teine õhkkond kui televiisorist vaadates.

Sotsiaalne vastutus on üks asi, aga kas LHV pank saab jalgpalliliiduga koostöö tegemisest ka praktilist kasu? Asusite jalgpalli seljataha päris noore pangana ja mingil määral on LHV ju koos jalgpalliliiduga ka üheskoos kasvanud.

Eks ta on ikkagi selline tuntuse suurenemine pildis olemise ja oma logo näitamise kaudu – see on praegu täpselt samamoodi oluline nagu koostöö algusaastatel. Meil on nüüd LHV kontor Londonis, kus teenindame makseteenuse pakkujaid ehk fintech’e. Meil on seal klientidena umbes 80 ettevõtet, aga nende kaudu on meil üle Euroopa 15–20 miljonit lõppklienti, kelle maksed käivad LHV panga kaudu. Ma arvan, et kui keegi neist vaatab oma riigis oma rahvuskoondise mängu ja näeb seal LHV logo Eesti koondise soojendusdressi peal, siis ehk tekib tal mingi assotsiatsioon ja äratundmine. Meie tuntus Eestis ehk enam nii palju kasvamas ei ole, aga see võib kuskil mujal täpselt sama hästi töötada – viisil, mida me ehk ei oskagi hinnata või mõõta.

200 000

77 694

Tartu Tammeka

Eesti kliendi verstapostini jõudis LHV pank eelmise aasta lõpus.

eurot kogusid LHV jalgpallikaarti kasutanud inimesed 2019. aastal toetust eri klubidele ja jalgpalliliidule.

sai LHV jalgpallikaardi kasutamisest eelmisel aastal kõige suurema toetussumma.

2020 VEEBRUAR JALKA

45

KOHTUNIKUD Siim Suurmets, Andres Kalvik ja Rait Ojanurme rahvaliiga finaali järel.

Kohtunike kursustelt

rahvusstaadionile Sügisel A. Le Coq Arenal rahvaliiga A-tasandi finaalmatšil FC Lebo Ülesande ja JK Pärnu Sadama vahel õigust mõistnud kohtunikebrigaad Andres Kalvik, Siim Suurmets ja Rait Ojanurme on suurepärane näide vutihuviliste kohta, kes läksid jalgpallikohtunike kursustele asja proovima ning leidsid endale pikaajalise ja positiivseid emotsioone pakkuva hobi.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Oliver Tsupsman

46

JALKA VEEBRUAR 2020

K

ui Kalvik alustas jalgpallikohtunikuna 2013. aastal ja lõpetas äsja oma seitsmenda hooaja, siis head sõbrad Suurmets ja Ojanurme on vutiplatsil õigust mõistnud viis aastat. Kõik kolm tunnistavad sealjuures, et sattusid kohtunikuks võrdlemisi juhuslikult. „Olin juba varem võrkpallikohtunikuna tegutsenud ning lugesin Õhtulehest lugu Toomas Nõmmistest, kellest sai toona esimene kohtunik, kes vilistanud Eestis kõrgliiga tasemel nii jalg- kui korvpalli. Seal oli juures jutt Uno Tutkiga (jalgpalliliidu peakohtunik), kes rääkis, et jalgpallis on kohtunikest puudus. Nii mõtlesingi proovida,“ meenutab Kalvik oma algusaegu vuti vilemehena. „Aeg läks edasi, elu tõi määramisi ja siin ma nüüd olen!“ Suurmets ja Ojanurme läksid kohtunike kur-

KOHTUNIKUD väga ei taha, aga kohtunike pundiga on hea koos sustele Ojanurme mahitusel, kusjuures kumbki harjutada.“ pole varem mängijana Eesti liigades osalenud.

Kuigi kõik kinnitavad, et kohtunike hulgast „Olen jalgpalli jälginud väikesest peale, aga trenleiab igasuguse iseloomuga inimesi, on siiski mõni pole ise kunagi läinud – mängijapoolt minus ei ned omadused, mis vilemeestele ja -naistele eriti ole,“ selgitab Ojanurme. „Olin aga tihti mõelnud, kasuks tulevad. „Reeglite tundmine, see selleks – kuidas end jalgpalliga rohkem siduda. Internetis aga peakohtunikul on sellest vaat et veel olulisem jäi juhuslikult silma, et sellised kursused toimusuhtlemisoskus. Kõiki olukordi ei saagi vad, ja tekkis mõte, et võiks minna – kas alati platsil näha, aga otsused, ükskõik just kohtunikuks saada, aga vähemalt millised nad ei oleks, tuleb mängijatele, saaks reeglid selgeks.“ treeneritele ja publikule maha müüa,“ Ühel aprillikuu päeval sattuski Ojatoob Suurmets välja. nurme Põlvasse naistemängule debüSIIM SUURMETS: Rahvaliiga finaalmatši Lillekülas meeteerima. „Mäletan seda hästi, sest oli jube külm ja kogu mängu sadas kaela „Kõiki olukordi ei saagi alati nutavad kõik hea sõnaga, pidades seda oma kohtunikukarjääri seni eredaimaks paduvihma. Koju sõites mõtlesin endaplatsil näha, aga otsused, kohtumiseks. „Kui määramine tuli, siis oli misi, et ma ei taha enam kunagi platsile ükskõik millised nad ei juba see suur üllatus, sest arvasin, et sinminna! Osa mänge oli aga juba ette ära oleks, tuleb mängijatele, na lähevad kõrgema tasemega kohtunimääratud ja need tuli ära teha. Järgkud,“ meenutab Ojanurme. „Ju siis nämised enam nii hullud ei olnudki ja iga treeneritele ja publikule hakse meis midagi!“ mänguga hakkas kohtunikutöö järjest maha müüa.“ Suurmetsa sõnul pani uhkel staadiorohkem meeldima.“ nil mängu teenindamine teda isegi õige pisut kaKui esimest mängu abikohtunikuna Kalvik hetsema. „Murule astudes oli tunne muidugi äge, enam nii hästi ei mäleta, siis debüüt peakohtuniaga tekkis ka veel see mõte: mis oleks olnud, kui kuna on temalgi suurepäraselt meeles. „See oli oleks juba algusest peale veel rohkem pingutanud kas III või IV liiga mäng, Piraaja oli üks meeskonja asjaga veel tõsisemalt tegelenud? Ehk oleks dadest. Kui mina arvasin, et lähen platsile, olen saanud seal mõne „päris“ mängu teha? Samas oli karm ja kehtestan ennast kiiresti, siis reaalsus oli ka rahvaliiga finaal päris hea tasemega.“ midagi hoopis muud! Korüfeed nagu Roald Johannson ja Mustafa Çelik hakkasid seal hoopis mind „õpetama“…“ Ka Suurmetsa sõnul võis algus olla tagasi „Kohtunike kool“ saab uuenduskuuri vaadates tegelikult krobeline, kuid sel hetkel ta seda nii hästi ei tajunud. „Kui sa pole varem Tänavu algavad uute jalgpallikohtunike kursused märtsi lõkohtunike ja eriti abikohtunike tööd, liikumist pus ning esimest korda toimuvad need kahes faasis: kui varem ja žeste telekast jälginud – mida ei ole ju tegepeeti kogu koolitus kolme nädala jooksul, siis nüüd on esimelikult enamik inimesi –, siis see vajab harjumist. ne osa 28.–29. märtsil ja teine 13.–14. juunil. Koolitus toimub Praktikaga jõuab kõik aga kenasti kohale. Väiühel ajal kuues Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Võrus, ke ärevus on endiselt iga mängu eel sees, aga Viljandis ja Haapsalus. „Kohtunike kooli“ kursusele oodatakse aastatega on tulnud selle kõrvale üha suurem kõiki alates 15aastaseid huvilisi, ja kui mujal õpivad mehed ja enesekindlus.“ naised üheskoos, siis Tallinnas toimub aprillis ka eraldi naiskohPraktika olulisust rõhutavad väga ka Kalvik ja tunike kursus.

Ojanurme. „Tahaksin kõikidele uutele kohtuni„Viimaste aastate kogemus on näidanud, et kui kogu õpe makele südamele panna, et viie või kümne mängu hutada kolme nädalasse, on see olnud osalejatele liialt mahujärel ei ole õige aeg järelduste või otsuste tegekas: liiga palju ja liiga kiiresti,“ selgitab EJLi kohtunike osakonna miseks,“ selgitab Ojanurme. „Võib sattuda lihtsalt koolitusjuht Hannes Kaasik. halb päev või halvas tujus meeskonnad. Sel hetkel „Tänavu saavad alustavad kohtunikud esimeses faasis baastuleb meeles pidada, et saabub ka neid hetki, kus teadmised jalgpallireeglitest ja kohtunikutöö alustõdedest. Selkõik 22 mängijat tulevad lõpuvile järel sind tänale faasi lõppedes saab kohtunik klubikohtuniku staatuse, mis ma.“ võimaldab tal litsentseeritud kohtunikuna teenindada teatava Kuigi kohtunikutöö võib paratamatult kaasa tasemeni noortemänge, lisaks sellele on esimeses faasis põtuua ka pettunud mängijate sõimu, siis naudivad hirõhk abikohtuniku tegevusel ja suluseisu tõlgendamisel.

PäKalvik, Suurmets ja Ojanurme kõik oma tegemisi rast selle faasi lõppu saab kohtunik aprillis ja mais teenindada täiel rinnal. „See on mängu sees olemine! Fännijalgpalliliidu määramisi abikohtunikuna, tutvudes ameti köögina sellist kogemust ei saa,“ kuulutab Ojanurme. poolega. Juunis toimuvas teises faasis keskendutakse väljaku„Kohtunikuna ei ole samas sellist võidusurvet – kohtuniku tööle ja minnakse reeglite tundmisel rohkem süvitsi,“ tuleb lihtsalt õigel ajal õiges kohas olla ning otsulisab Kaasik. sed õigesti teha. Eneseareng on samuti suur mo„Kohtunike kooli“ kursusele saab end registreerida ja jookstivaator, lisaks on kohtunike seltskond väga tore. vat infot jälgida jalgpall.ee veebilehel.

Olen selline inimene, et üksi ma näiteks treenida

2020 VEEBRUAR JALKA

47

SPIN

SPIN:

Foto: Maria Laanjärv

viis aastat maailmaparandamist 2015. aasta jaanuaris alguse saanud SPINi programmil täitus viis tegevusaastat. Jalka vaatab sel puhul koos programmi tegevjuhi Keit Fomotškiniga tehtule tagasi ning piilub ka tulevikku.

Tekst: Raul Ojassaar

S

PINi eeskuju on Inglismaal 2006. aastal loodud Kickz (nüüd Premier League Kicks), mis töötab sarnasel põhimõttel ja on sellel maal ka märksa laiapõhjalisem. „Kuna Premier League haarab väga paljusid inimesi ja inspireerib noori-vanu, naisi-mehi, siis on jalgpall spordialana ka noorte sotsiaalsete oskuste arendamiseks

48

JALKA VEEBRUAR 2020

väga hea vahend. Eestisse jõudis programm 2013. aastal, kui siseministeerium otsis kogukondlikke ennetuslahendusi, mis oleks senikasutatavatega võrreldes pisut kastist väljas,“ meenutab Fomotškin.

Heateo sihtasutusest kasvas seejärel välja just nimelt SPIN, mis alustas esimeste rühmadega 2015. aastal Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel. Praeguseks on gruppe üle Eesti 24, mille juures tegutseb kokku 43 treenerit – muu hulgas ka näiteks nii praegused kui endised meistriliiga mängijad ja treenerid.

Mida see programm endast aga õigupoolest kujutab? „SPIN pole ainult jalgpallitrenn, vaid sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste arendamine. Kooli õppekavas nimetatakse neid oskusi üldpädevusteks. Meie fookus ongi nende oskuste arendamisel, jalgpall meeskonnamänguna on sel-

SPIN

33 335

10%

21%

kontakttundi sisustas SPIN hooajal 2018/2019.

paraneb SPINi programmis osalevate noorte õppeedukuse keskväärtus juba ühe hooaja järel.

osalejatel paraneb koolikohustuse täitmine.

leks lihtsalt vahend. Noored tulevad trenni, mis on kaheosalised: üks on jalgpallitreeningu osa ja teine on eluoskuste osa (inglise keeles life skills), mis viiakse ellu jalgpalliliste harjutustega,“ selgitab Fomotškin. „Jalgpall aitab õpitut kinnistada ja näitlikustada.“ Lapsed jõuavad SPINi juurde tavaliselt koostöös kogukonnaga: kõige sagedamini soovitab noortele programmi kool, kuid partnerite sekka kuuluvad näiteks ka noorsoopolitsei, lastekaitse ja noortekeskused, kus pärast kooli aega veedetakse. „Nemad hoiavad silmad lahti ning näevad, kellel võiks olla SPINi programmist kasu, et saada väärt oskusi ja veeta vaba aega turvaliselt.“

Jalgpallitreener ja eluoskuste treener

Igal rühmal on peale jalgpallitreeneri abitreeneriks noorsootöötaja/sotsiaalpedagoogi/psühholoogi taustaga inimene, et lastega tegeletaks võimalikult oskuslikult ja professionaalselt. „Meie treeneriprofiil on pisut teistsugune kui „tavalise“ trenni treeneril. On teatud isikuomadused, mis on SPINi treeneri puhul edu saavutamisel väga olulised: üks neist on tugev kuulamisoskus, teiseks on avatus ja kolmandaks kannatlikkus,“ avab Fomotškin. „SPIN pole niivõrd sportlikule tulemusele orienteeritud – tahame toetada noorte liikumisharjumust ja terveid eluviise, kuid treenerid ei pea tingimata töötama selle nimel, et kõik jõuaksid jalgpallis tippu. Teine aspekt, mis väga tähtis, on vaimu ja füüsise tasakaal. Programmi põhieesmärk on noorte sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste arendamine. Kui töötada tugevalt vaimuga, siis jõuab ka tippspordi mõttes kaugemale.

Lisaks paneme süstemaatiliselt rõhku ja ressurssi

Konstantin Vassiljev SPINi programmi noortele kogemusi jagamas.

Foto: Andrei Liimets

SPINi programm laienes 2019. aasta lõpus ka Tõrvasse.

Foto: Andrei Liimets

Eeskujudele eeskujuks Fomotškin käis hiljuti Briti Nõukogu ja Suurbritannia saatkonna abiga Inglismaal, kus tutvus Chelsea ja Arsenali näitel sellega, kuidas Inglise tippklubid Kicksi abil kogukonda panustavad, ning rääkis Eesti näitel ka oma kogemustest. „See on hämmastav, kui palju suudavad Inglismaa klubid kogukonna jaoks tööd ära teha ja kui palju seal tahet seda kõike teha leidub. Nende jaoks on kogukonnatöö loomulik asi, mida teha – see võiks järjest rohkem ka Eestis praktikas toimida.“ Kuigi Eesti SPIN on eeskuju võtnud just Inglismaa Kickzist, leidsid inglased mitu aspekti, mida tahaksid hoopis eestlastelt üle võtta. Sealsetele klubidele meeldis Fomotškini sõnul väga näiteks SPINi põhimõte, kus jalgpallitreeneri kõrval töötab abitreenerina noorsootöötaja, sotsiaalpedagoogi või psühholoogi taustaga inimene, samuti kiideti SPINi põhjaliku teadusliku mõju hindamise läbiviimise ja saadud sisendi kasutamise eest programmi edasiarendusel. Muljet avaldas ka SPINi süstemaatiline lähenemine eluoskuste sessioonide läbiviimisele.

Muide: kui Inglismaal on Kickzist välja kasvanud A-koondislased nagu Raheem Sterling ja Wilfried Zaha, siis Eestis on SPINist seni jõutud U17 koondise tasemeni.

2020 VEEBRUAR JALKA

49

SPIN

1600

24

43

last on Eestis SPINi programmis osalenud.

rühma toimib hetkel üle Eesti, neist kolm koosnevad vaid tüdrukutest.

treenerit kuulub kõikide rühmade peale kokku SPINi programmi.

Ain Tammus: SPIN on suur võimalus märk maha jätta FCI Levadia esindusmeeskonna väravavahtide treener Ain Tammus on SPINi programmis treenerina osalenud kõik viis aastat ning tõdeb, et ta on ka ise selle aja jooksul noortega töötades arenenud. „Sattusin SPINi juurde tänu heale sõbrale Theimo Tülpile, kes oli toona Levadia tegevjuht ja tõi SPINi klubisse. Olime omal ajal koos noortetreenerid ning meil tuli juba siis tegeleda mõnede poistega, kes vajasid rohkem jälgimist,“ meenutab Tammus. „Kontrolli kontrollimatut – see oli märksõna, millega alguses peale hakkasime. Algus oli päris keeruline, aga treeneriameti ja arengu mõttes on see väga hea koht. Kui kõik läheb libedalt, pole vajadust peeglisse vaadata, aga kui tekivad probleemid, on vaja hakata mõtlema ja sealt tuleb ka areng. Vahel, kui on raske, mõtled ikka, et „ei saa“. Meie oleme aga võtnud aluseks lause: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.“ Tammuse sõnul on ta ka oma silmaga näinud, kuidas programm noori aitab. „Vahel olen ikka kohtunud poistega, kellega kunagi SPINis alustasime.

Mõnedel ei lähe hästi, aga suurem osa on tublid ja saavad oma eluga hakkama. See on suur asi.“ Miks peaksid treenerid SPINi programmis osalemise peale mõtlema? „Mis mees sa oled, kui sa ei proovi maailma muuta? Oleme ju loodud ehitama, peame endast midagi maha jätma ja see on väga hea võimalus midagi või kedagi muuta. See annab suurt rahulolu, kui näha, et kellelgi läheb hästi ja ta on oma elus muutuse teinud,“ jagab Tammus oma mõtteviisi. „SPIN on kahtlemata edulugu. Minu jaoks on isegi laste eksimused edulugu, kui nad nendest õpivad ja omad järeldused teevad.“

50

JALKA VEEBRUAR 2020

Treener Ain Tammus peab SPINi projekti suureks õnnestumiseks.

Foto: Ain Peil

treenerite professionaalse arengu toetamisele ja vaimse tasakaalu hoidmisele: näiteks on neil kõigil 24 tundi päevas kättesaadav spordipsühholoogi abi ning meeskonnale toimuvad hooaja jooksul regulaarsed supervisioonid ja erinevad täiendõppepäevad.“ Teemad, millega treeningutel tegeletakse, on struktureeritud, aga oma sõna on sekka öelda lastel endil, kel tuleb aeg-ajalt omavahel kokkuleppele jõuda, mida järgmiseks teha või kes külla kutsuda.

Treeningukuu on jaotatud teemanädalateks: igal nädalal tegeletakse kindla teemaga, kusjuures see, milliste teemadega tegeletakse rohkem, oleneb noortest ja rühma dünaamikast. „Kakskeelse grupi puhul pannakse tavaliselt suuremat rõhku näiteks tolerantsusele, rahvustevahelistele erinevustele ja koostööle,“ toob Fomotškin näiteks.

Aeg-ajalt toimuvatel külalissessioonidel jagavad SPINi noortele kogemusi profijalgpallurid, politseinikud, päästeametnikud ja isegi lauljad. „Korra kahe kuu jooksul saavad noored ise valida, millises vaba aja veetmise kohas sessioon läbi viia,“ jätkab Fomotškin. „Kõige levinumaks sooviks on Tallinnas muidugi T1 Super Skypark, aga käiakse ka bowling’ut mängimas või Megazone’is.“

Uued harrastajad

Kuigi senised tulemused on noori abistades olnud silmapaistvad, ei saa SPINi siiski pidada imevahendiks, mis kõigi noorte puhul mõjub või töötab. Eesti jalgpallile on see aga väga tänuväärne programm, sest toob juurde uusi harrastajaid. „Umbkaudu kolmandik meie programmi lõpetanutest liigub edasi mõne klubi juurde ja jätkab jalgpallitreeningutega,“ teab Fomotškin. „Teine

SPIN kolmandik leiab mõne muu trenni või huviala, kolmas kolmandik lastest on aga selline, kellega meil ei õnnestu eesmärke saavutada. Nad ei ole programmis väga pikalt, kukuvad välja ja meil ei õnnestu neid tagasi motiveerida.“ Viimase osa sekka loetakse aga ka need noored, kes programmi küll proovivad, kuid kes näiteks leiavad, et jalgpall neile huvi ei paku.

Tunduvalt suuremale osale mõjub SPIN aga suurepäraselt. Programm aitab täita koolikohustust, muuta paremaks nii õppeedukust kui ka käitumist, arendada enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi. „SPINi programmi viimase nelja aasta mõju-uuringud on näidanud, et noor võiks meie programmis olla vähemalt kaks aastat – see on minimaalne aeg, et meie jaoks olulised oskused kinnistuksid. Paraneb enesekontroll, enesehinnang, enesetõhusus ja ühiskondlike normide järgi tegutsemine, väheneb impulsiivsus.“ Aastaks 2028 soovib SPIN laieneda kõikidesse Eesti maakondadesse. „Ootame meie meeskonnaga liituma kõiki treenereid, kes on huvitatud arendavast kogemusest ja tahaksid panustada noorte arengusse,“ lisab Fomotškin.

SPINi programmi pearahastajad on Euroopa Sotsiaalfond, Siseministeerium, Briti Nõukogu, UEFA Foundation for Children ja Heateo Mõ-

STRUTUD E

^ eesmärkide seadmine ^ suhtlusoskus ^ kuulamisoskus ^ emotsioonide juhtimine ^ konfliktide ennetamine ja lahendamine ^ eneseväljendus ^ võistkonnatöö ^ ajaplaneerimine ^ enesekindlus ^ pingetaluvus ^ palju muud jufond. SPINi programmi rahastavad veel Tallinna linn, Kohtla-Järve linn, Tartu linn, Pärnu linn, Viimsi vald, Keila linn, Rae vald, Tõrva vald, SA Archimedese noorteagentuur Euroopa solidaarsuskorpuse programmist ja AS Tallinna Vesi.

SPINi programmi strateegiliste partnerite hulka kuuluvad ka Eesti Jalgpalli Liit, politsei- ja piirivalveamet, Heateo sihtasutus ja Tallinna spordija noorsooamet.

Koduväljakud korda kodumaise tehnikaga!

Hinnad ei sisalda käibemaksu

DE KON TOO JA

UD T I R EE ESTIS

SPINi programmis arendatavad sotsiaalsed ja enesejuhtimise oskused

Hüdrauliline kunstmuruhari - 2090€ • Masina tagahaakes kasutatav hüdrauliline hari ühtlustab täitematerjali ja tõstab lamandunud murulibled. 4-meetrine töölaius ja hüdrauliliselt tõstetavad tiivad teevad harjast tõsise töövahendi ka suurte väljakute hooldamisel.

• Harjal kasutatavad harjaplokid on lihtsalt vahetatavad.

• Nutikas tõstetavate küljesektsioonide lahendus teeb harjaga manööverdamise mugavaks. Ülestõstetud tibadega asendis on harja lihtne hoiustada, selleks kulub vaid 2,7 m² • Parandamaks väljaku imamisvõimet, saab harjale lisavarustusena paigaldada teraspiid, mis kobestavad täitematerjali ning seeläbi kuivab väljak sadeveest kiiremini.

Kunstmurusahk - 1995€ • Suure jõudlusega sahk lume koristamiseks kunstmuruväljakutelt.

• 4-meetrise töölaiusega sahal on tibade asendi muutmise võimalus. Seetõttuu saab hõlpsalt lund kuhja kokku koguda või sõidu ajal ühelt küljelt teisele suunata.

• Saha tööterad on lihtsalt vahetatavad nii et vastavalt muru eripärale saab kasutada kas kummi polüuretaani (PUR) või tekstiili ja kummi segust tööteri.

• Saha töökõrgus on tugirataste reguleerimise abil muudetav. Rattad hoiavad saha tera vajalikul töökõrgusel ja ei lase lõikuda murusse.

• Rattad pöörlevad 360 kraadi ümber oma tugitelje, seetõttu ei kahjusta need manööverdamisel muru.

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 521 8462, +372 528 2732 E-post: myyk@sami.ee

www.masinakeskus.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-post: heiki.kuld@sami.ee

TREENER Lähiaastatel näeb Maddi Rennel end töötamas noortega, tulevikus võiks aga proovida ka täiskasvanute juhendamist.

Raudteetehnika

UEFA B

Kristen Viikmäega

on eriala, mille Maddi Rennel on omandanud Tallinna tehnikakõrgkoolis.

on treeneritase, mis Maddi Rennelil on 2020. aasta alguseks omandatud.

võttis Maddi Rennel 2016. aastal ühendust ja nii sattus ta Nõmme Kaljusse.

52

JALKA VEEBRUAR 2020

TREENER

Maddi Rennel: eksida on okei Rakvere Tarva noortetreener Maddi Rennel tunnistab, et hetkel ta vähese kogemuse tõttu end veel treeneriks ei pea. Oma käekirja kohta sõnab Rennel, et proovib lastele õpetada, et eksida on okei.

suhtluse poolest, sest sa õpid asjadele lähenema teiste nurkade alt kui poistega.“ Ennast iseloomustades sõnab Rennel, et lastelt ja lapsevanematelt saadud tagasiside põhjal julgeb ta väita, et on üsna avatud ja lahke ning suudab luua hea õhkkonna. Ta sõnab, et samas oskab ta olla nõudlik ja vigasid märgates ei kõhkle neid välja toomast. „Mu mängijad teavad, et eksida on okei,“ selgitab Rennel. „Kui eksimine pole tingitud laiskusest või lohakusest, Tekst: Kadi Parts | Foto: Ain Liiva siis on see okei ja isegi hea. Olen mängijatele öelnud sedagi, et ka mina eksin. Tüdrukute võistkonnas olen mitmel korral nad enne trenni kokku kogunud, mõakveres üles kasvanud Maddi Rennel asus nele eelmisele treeningule või mängule tagasi vaadasõpradega jalgpalli mängima kodukandi nud ja öelnud, et seal tegin mina vea.“ kortermajade vahel. Kooli alguses jõudis ta Treeneritööst rääkides jääb Rennel hetkel taRakvere reaalgümnaasiumi jalgpallitrenni, hiljem gasihoidlikuks ja ütleb, et päris õige treenerina ta ka Rakvere Florasse, kuid varases puberteedieas, ennast veel ei tunnegi: „Enne kümmet aastat ei 13aastaselt tekkisid muud huvid ja nii jäi trennis julge ma kindlasti ennast reaalseks treeneriks nikäimine pooleli. Tagasi vaadates nendib Rennel, metada. Mul pole veel piisavalt kogemust ja pikk et erinevalt paljudest teistest väikestest vutipoistee on minna.“ test ei olnudki tal kunagi unistust saada profesPlusse ja miinuseid vaagides tunnistab Tarva sionaalseks mängijaks, kuid jalgpall oli siiski alati noortetreener, et kõige raskem on tema tal südames. jaoks ennast õigel hetkel välja lülitada.

Nii juhtuski, et suur vutiarmastus Renneli sõnul jätkab ta isegi pärast treeviis Renneli pooljuhuslikult 2016. aastal ninguid koju minnes mõtlemist ja anatreenerite koolitusele, mille järel satlüüsimist, mille tulemusel „saad mingil tus ta Nõmme Kaljusse üht lasterühma hetkel aru, et aju on kokku jooksnud“. Sajuhendama. „Ma ei mäleta, et oleksin Jääb tagasihoidlikuks: mas arvab Rennel, et enese kritiseerimise otseselt tahtnud treeneriks saada, aga „Enne kümmet aastat ei vähenemine ja aju õigel hetkel väljalülitaoma loomult ma sobin selleks: olen alati julge ma kindlasti ennast mine tulevad ajaga. võistkondades olnud häälekas ja mulle reaalseks treeneriks Oma töö suurimaks rõõmuks peab meeldib oma mõtteid avaldada,“ meeRennel seda, kui näeb, et mängijad hakkanutab 28aastane Rennel. nimetada.“ vad ise mõtlema. Ta tõi ühe näite tüdruKaks aastat töötas Rennel lastegrupkute treeningult, kus ühe harjutuse puhul pidega Kaljus, seejärel leidis ta 2018. tuli 13aastane mängija tema juurde ja tegi ettepaaasta suvel oma kodulinna sobiva elukoha ja konekuid harjutust muuta. „Korraks vaatasin, et mis lis tagasi Rakverre, kus kohalik Tarvas ta endale nüüd siis juhtus, aga kui hakkasin mõtlema, siis noortetreeneriks võttis. Varem ka Rakvere Tarva nägin, et tal oli õigus. Ütlesin talle, et väga super, emade rühma juhendades kätt proovinud Rennel et minuga kaasa mõtlesid,“ meenutab Rennel. on hetkel kolme noortegrupi treener, kui tema Tulevikku vaadates näeb loo peategelane, et käe all harjutavad 2012. ja 2013. aastal sündinud tahab veel ligikaudu viis aastat keskenduda noorpoisid ning 2005. aasta tüdrukud. te treenimisele, kuid juba on tehtud esimesed Rennel tunnistab, et tüdrukute ja poiste treesammud, et ühel hetkel liikuda suure jalgpalli nimine on üsnagi erinev. „Kui poistel on kohati poole. „Olin eelmisel aastal Jõhvis talenditreenahaalsust ehk liigagi palju, siis tüdrukute jalgningutel abitreener ja sain kätt proovida,“ räägib pallis näeb väga vähe seda, et oleks tõesti nahaalRennel. „Hetkel näen ennast noortega tegelemas, seid mängijaid, kes julgeksid üks ühele olukoraga ei välista, et ühel hetkel proovin kõrgemal ja dades ette võtta,“ räägib Rennel. „Aga tüdrukute suurematega kätt.“ juhendamine annab väga palju juurde ja seda eriti

R

2020 VEEBRUAR JALKA

53

SAALIJALGPALL

Pae United unistab suurelt Viimased kaks aastat on naiste saalijalgpalli meistriliigat valitsenud Pae United, kes tuli eelmisel hooajal Eesti meistriks ja on kahel aastal kroonitud ka karikavõitjaks. Naiskonna peatreeneri Anatoli Orlovi sõnul unistatakse suurelt ja vaadatakse ka piiri taha.

tõepoolest saalijalgpalli, mitte niisama jalgpalli saalis.“ Orlovi sõnul ei pea ta oma hoolealustele õpetama saalijalgpalliks vajalikku tehnikat, sest see on paljudel mängijatel juba olemas. Treeningutel keskendutakse rohkem saalijalkale iseloomulikele situatsioonidele, kombinatsioonidele, standardolukordade lahendamisele.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Brit Maria Tael

89 : 5

Vahepealkirjas välja toodud väravate vahe oli number, mis Pae Unitedi tabelirealt jaanuari keskpaigas vastu vaatas: seitsme mänguga oli odune naiste saalivuti kõrgliiga startis 2018. vastastele löödud 89 tabamust, oma selja taaasta lõpus ja seal asus mängima viis naisgant tuli välja korjata vaid viis palli. Orlovi sõnul konda. Debüüthooaja lõpus ehk 2019. aasta on viie naiskonnaga kõrgliiga tase hetkel veel märtsis krooniti meistriks Pae United, mis loodi heitlik, kuid päris mütsiga lööma minna igas 2017. aastal, kui Pae gümnaasiumis kehalise kasvoorus ei saa. „Kuusalu Kalev (tabeli viimane vatuse õpetajana töötanud Anatoli Orlov pani – toim.) on hetkel veel nõrgem naiskond, aga kooli tüdrukutest võistkonna kokku. Ühe hooaja näiteks Põltsamaa Motiivi / Tartu SK 10 ühise löödi kaasa rahvaliigas, kuid kui 2018. aasta sügivõistkonna ja Nõmme Kalju vastu on keerulisel alustati kõrgliigaga, tegi EJL Orlovisem,“ nendib Orlov võistkondade kohta, le ettepaneku, et ta oma hoolealustega kes Pae Unitedi järel teist ja kolmandat meistriliigaga liituks. kohta hoiavad. „Pidasime naiskonnaga koosoleku, Kuigi Orlovi hinnangul on EJL naiset otsustada, kus mängime, ja otsus te meistriliiga loomisega õigel teel, on oli selline, et proovime kõrgliigas kaaAnatoli Orlov: kõrgliiga jaoks vaid viie naiskonna osalus sa lüüa,“ meenutab Orlov. Olemasoleva „Kui eelmisel hooajal vähene. Ta sõnab, et tahaks näha suurenaiskonnaga liitusid veel mõned tuütlesin, et mängime, nagu mat panust, et rohkem naisi ja võistkondi gevamad mängijad ja nii jõuti selleni, meistriliigasse jõuaks. „Reklaami ja inforet eelmisel hooajal saadi oma kaela nii oskame, siis sel aastal matsiooni võiks olla rohkem, alustuseks meistriliiga kui karikavõistluste kuldütlesin, et mängime nii, kasvõi EJLi kodulehel,“ räägib Pae Unitedi medalid. nagu mängitakse futsalit!“ peatreener.

Pae võistkonna peatreeneri sõnul Ta selgitab: „Informatsiooni on hetnägid nad eelmise hooaja esimestest kel liiga vähe. Näiteks ei tea me, kas mängudest, et on enamikust võistkonnaistele pannakse kokku saalijalgpalli koondis dadest üle. Seda tõendavad ka mullused numbrid: või mis saab klubidele mõeldud UEFA sarjast, Pae United kogus 12 mängust 11 võitu ja 33 punkmillest oleme jutte kuulnud. Võin oma võistti, väravate vahe jäi 166 : 11. Teise koha saanud konna tüdrukute pealt öelda, et nad tahavad Põltsamaa Motiivi saagiks jäi 22 silma ja väravate vaheks 68 : 34. „Meie mängijad sulandusid hästi end saalijalkas proovile panna ja tõestada. Nad kokku ja edu võtmeks oli võistkonna ühine töö,“ tahavad samamoodi nagu murujalgpallis jõuda meenutab Orlov. välismaale ja mängida kõrgemal tasemel, aga Tänavuseks hooajaks jäi koosseis suuremas koduse liiga taseme tõstmiseks oleks vaja liigat osas samaks, kuid muutus lähenemine. „Kui eelarendada, et osaleks rohkem võistkondi ja tase misel hooajal ütlesin, et mängime, nagu oskame, tõuseks.“ siis sel aastal ütlesin, et mängime nii, nagu mänOrlovi sõnul tunnevad futsali vastu huvi gitakse futsalit!“ selgitab Pae Unitedi peatreener. needki naised, kes suurema osa aastast kesken„Naised said aru ja oleme kõvasti trenni teinud. duvad murujalgpallile. Ta on kuulnud jutte mänKui mõni aeg tagasi käisime Narvas rahvusvahegijatest, kes olevat tavalisest jalgpallist väsinud lisel turniiril, ütles mitu asjatundjat, et mängime ja tahaks end just saalijalgpallis proovile panna

K

54

JALKA VEEBRUAR 2020

SAALIJALGPALL

– seega oleks potentsiaalsete uute võistkondade jaoks mängijaid justkui leida küll. Pae Unitedi peatreener sõnab sedagi, et kui kuulis Pärnu JK naiskonna otsusest tavajalgpalli kõrgliigast loobuda, pöördus ta sealsete mängijate poole ja kutsus neid võistkonnaga ühinema. „Hetkel on nad võtnud mõtlemisaja,“ ei oska Orlov veel öelda, kas keegi neist jõuab futsali juurde. Samas – kas murujalgpallist loobunud Pärnu JK-l pole piisavalt mängijaid, et järgmisel hooajal suurendada saaliliigas konkurentsi ja oma võistkonnaga välja tulla…?

Pae United on kaks aastat järjest võidutsenud naiste saalijalgpalli karikavõistlustel.

Naised tahavad välismaale

Kui Orlovi sõnul leidub Eestis piisavalt mängijaid, kes suurema osa aastast keskenduvad murujalgpallile, aga on otsustanud ka futsalit proovida, siis üheks selliseks naiseks on Birjo Rasmussen. „Futsal on mind alati huvitanud ja mul oli tahtmist tegeleda jalgpalli kahe alaga,“ räägib Rasmussen, kes suurema osa aastast ajab palli taga Tallinna Kalevi naiskonnas ja on Eestit esindanud ka A-koondise eest. „Muidugi tähendab see, et jalgpalli on palju, väga palju! Aga samas tahavad ju kõik mängijad alati mängida nii palju kui võimalik. Nägin futsalis head võima-

lust end talvisel perioodil arendada ja treeningu mõttes põhja laduda.“ Kui eesti päritolu perekonnanimega Rasmussen tänavuse hooaja eel Pae Unitediga ühines, ootas teda ees suuremas osas vene nimedega võistkond. See aga Rasmusseni ei hirmutanud, sest paljude mängijatega oli ta tuttav ajast, mil esindas Levadia naiskonda. „Kui enamiku mängijate koduseks keeleks on vene keel, siis on igati loogiline, et ka treeningud viiakse läbi vene keeles,“ selgitab Rasmussen võistkonna sisemist olukorda. „Minu enda vene keel ei ole küll nii hea, aga kui tarvis, tulevad treener või mängijad appi ja selgitavad kasvõi käte-jalgade abil kõik ära.“ Kuigi Pae United on koduses kõrgliigas tabeli esikohal ja üheks eesmärgiks seatud karikavõit on juba saavutatud, vaadatakse Eestist kaugemale. „Selle hooaja üks eesmärk on lisaks kahele tiitlile ka rahvusvaheline turniir Prantsusmaal – proovime seal hea esituse teha,“ räägib Orlov. „Lisaks oleme saanud EJLilt informatsiooni, et UEFA on käivitamas klubidele mõeldud eurosarja, seega loodame, et saame ka seal kaasa lüüa. Igal juhul on meie mängijatel suured unistused ja nad sooviksid end saalijalgpallis tõestada ka rahvusvahelisel tasemel.“

1:0

31

34 : 1

skooriga alistas Pae United saalijalgpalli karikavõistluste finaalis Flora naiskonna.

väravat oli jaanuari keskpaigaks löönud saaliliiga suurim väravakütt Ljubov Maksimova.

oli jaanuari keskpaigaks Pae Unitedi suurim võiduskoor meistriliigas.

2020 VEEBRUAR JALKA

55

KLÕPSUD

Taliturniiri parimad palad Fotod: Liisi Troska

Taliturniir on esimene koht, kus näeb talviseid üleminekuid uue koduklubi särkides, ja nii sai juba jaanuaris näha Brent Lepistut Levadia särgis.

Talvel vahetas klubi ka Sander Kapper, kes tõmbas Tartu Tammeka vormi asemel selga Viljandi Tuleviku rüü.

Kuressaare ja Pärnu Vapruse mängijad näitavad, kuidas õigesti küla35aastane Dmitri Kruglov teab: silmad peavad olema pallil!

56

JALKA VEEBRUAR 2020

kuhja moodustada.

KLÕPSUD

Narva Transi uus ründaja Juri Holubka teab, et varbasirutus peab olema korralik. Kui ukrainlase jalgpallikarjäär läbi saab, võib ta vabalt mõne balletikooliga liituda.

Levadia puuriluku Sergei Lepmetsa stiilinäide, kuidas

Kuressaare mehed on end korralikult rivvi võtnud – ilmselt saab seda Saare-

lennukit teha: käed peavad piisavalt laiali olema.

maa praami söögijärjekorras tublisti harjutada.

Kui vahepeal väravas igav hakkab, võib väikese uinaku teha.

2020 VEEBRUAR JALKA

57

U17 EM-finaalturniir 21. mai – 6. juuni 2020

1 . voor B/D

Neljapäev 21. mai

Reede 22. mai

EST v A4 20.00

Kadrioru staadion Tallinn

A-grupp 14.30 B-grupp 13.00

Rakvere staadion Rakvere

B-grupp 17.00

Tamme staadion Tartu

D-grupp 20.00 C-grupp 17.00

Tehvandi staadion Otepää Võru staadion Võru

D-grupp 17.00 C-grupp 17.00

2 . voor B/D

Pühapäev 24. mai

Esmaspäev 25. mai

A-grupp 20.00

B-grupp 20.00

26. mai

B-grupp 14.30

Haapsalu staadion Haapsalu

Viljandi staadion Viljandi

2 . voor A/C

EST v A3 13.00

D-grupp 17.00

PUHKEPÄEV

A. Le Coq Arena Tallinn

23. mai

PUHKEPÄEV

KESKUS B

KESKUS A

Staadionid

1. voor A/C

C-grupp 17.0 0 C-grupp 17.00

D-grupp 17.00

#TulevikAlgabTäna #Futur

29. mai

30. mai

Pühapäev 31. mai

B-grupp 17.00

A-grupp 17.00

B-grupp 17.00

C-grupp 20.00

D-grupp 20.00

C-grupp 20.00

D-grupp 20.00

PUHKEPÄEV

A2 v EST 17.00

PUHKEPÄEV

¼-finaal 20.00

¼-finaal 14.30

1. juuni

2. juuni

Kolmapäev 3. juuni Poolfinaal 20.00 Poolfinaal 17.00

Finaal 4. juuni

5. juuni

PUHKEPÄEV

Neljapäev 28. mai

½-finaal

PUHKEPÄEV

Kolmapäev 27. mai

¼-finaal

PUHKEPÄEV

3 . voor B/D

PUHKEPÄEV

3 . voor A/C

¼-finaal 20.00

¼-finaal 14.30

KESKUS B SULETUD

reStartsToday #U17EURO

Laupäev 6. juuni Finaal 17.00

10 AASTAT TAGASI

50.

Viis miljonit

Rahvaliiga

koondisemängu poole vaatas Pärnu JK naiskonnas mänginud Kaire Palmaru.

krooni oleks maksma läinud Tartu jalgpallipark, millele vesi peale tõmmati.

võttis hoogu ehk esimest korda tutvustati Jalkas harrastajatele mõeldud uut proovikivi.

Kas videokordus õõnestab kohtuniku autoriteeti?

V

eebruarikuu Jalkas uuriti jalgpalliinimestelt, kas vutis tuleks kasutusele võtta videokordused. Uno Tutk sõnas, et video kasutuselevõtt võib kaasa tuua rohkem negatiivset kui positiivset, sest jalgpalli dünaamika ei salli mängu peatamist.

Sten Kaldma uskus, et videokorduseid ei võeta kasutusele, sest need tõmbaksid mängu tempo alla. Ta selgitas, et kohtunikele võib video kasutamine mõjuda negatiivselt: „Videokorduste kasutuselevõtt võib panna kohtuniku rohkem eksima, sest ta hakkab sellele is vihane vastasse mõtlema ja keskendub valedele asjaor du stE st EoK vid ud EEs ti Ko htu niK gpA LLi LEE gis t dele. Kui kohtunik peaks videokordusvir u-n igu LA JAL LLi pAr gis t tArtu JAL gpA te järgi lühikese aja jooksul mitu korda a ba / seydou Keit Essien / didier drog postrid: Michael eksima, siis ta enesekindlus kannatab. , ei veis, silvar Luht Andr r, valte s pluss: Felik uel Mata, palmaru, Juan Man tõnu seil, Kaire n Kui ta ei tea, et on eksinud, on kergem Martin veinman Matthias Erik & lõpuni mängida.“ Peatoimetaja Indrek Schwede kirjutas oma rubriigis Florast ja sellest, kuidas rohevalged on suutnud minna läbi paksu ja vedela, kuid sellega endale ka vaenlasi kogunud.

Schwede püstitas küsimuse, kas Eesti jalgpalli suudetaks ette kujutada ilma Florata, ning leidis, et see oleks keeruline. Peale noormängijate arendamise tõi Schwede Flora oluliste rollidena välja ka treenerite arendamise, mängijate välismaale müümise ja eeskujuliku turundustöö.

Florast kirjutati ka meistriliiga rubriigis, kus olid fookuses Flora–Levadia vastasseis ja kahe suurklubi erinev lähenemine. Vaatluse alla võeti klubijuhtide ehk Florat tüürinud Aivar Pohlaku ja Levadiat juhtinud Viktor Levada eri stiil. Sergei Ratnikov võrdles kaht meest nii: „Aivar oli rohkem demokraatlik juht, ta ei oodanud kohe resultaati, samal ajal kui Levada jaoks on iga kaotus nagu surm.“ Kahe kange vastasseisu vaadeldi ka fännide pilgu läbi. Florat fännanud Toomas Kalmet ehk Rootsi Kunn meenutas, kuidas Levadias pallinud Tarmo Kingile lauldi, et ta on ilueedi, kuid solvama kedagi ei hakatud. Levadia poolehoidja Pavel Torpan, fännina tuntud kui Alarikh, mäletas aga tribüünil toimuvat teistmoodi: „Headest suhetest fännide vahel ei saa rääkida aga seetõttu, et osa hind 29 Krooni vEEbruAr 2010

Flora toetajaid hakkasid mängijaid mõnitama nende rahvuse pärast.“ Eri spordialade võrdluses selgus, et naiste hulgas on jalgpallil kõige rohkem liigades mängivaid võistkondi, mida oli toonase seisuga 19. Neist kaheksa mängis 2009. aastal meistriliigas ja 11 esiliigas.

Kolmel ülejäänud pallimängualal puudusid esiliigad ja mängiti vaid meistriliigas: võrkpallis oli naiskondi seitse, korvpallis neli ja käsipallis kolm. Naisharrastajaid oli aga enim võrkpallil, kus oli olemas rahvaliiga süsteem.

Vaadati ka pallimängude tulevikku ja uuriti eri alade esindajatelt, kuidas oma ala juurde rohkem tüdrukuid ja naisi meelitada. EJLi poolt olukorda kommenteerinud Mihkel Uiboleht sõnas selle kohta nii: „Me ei soovi meelitada, vaid oma järjepideva ja sihikindla tööga pakkuda kõigile tüdrukutele võimalus end jalgpallis teostada, näidata, et tegeleme naiste jalgpalliga tõsiselt. Poiste seas on jalgpall juba mõnda aega valik number üks ja üha populaarsemaks muutub see ka tüdrukute seas.“ Omapärase koosseisuna sai kümne aasta vanuses Jalkas tutvuda sümboolse koosseisuga, mis pandi kokku ühekordsetest internatsionaalidest. Toona nimetati sinna ka näiteks Alo Dupikov ja Sander Post, kes said aga lõpuks kirja viis ja 12 koondisemängu.

Koondisega seoses avaldati veebruarikuu Jalkas 2009. aasta ilusaima värava ehk Hõbepalli võitja, kelleks oli Konstantin Vassiljev. Auhinnale tuli Vassiljev järele oma abikaasa Janaga.

FLorA – LEvAdiA

ISSN 1736-7379

60

JALKA VEEBRUAR 2020

JALKA 2010 VEEBRUAR

1

KADI PARTS

SUPERKARIKAS 2020

NARVAS!

Integratsiooni

Sihtasutus

JK NARVA TRANS VS TALLINNA FC FLORA 1. MÄRTS KELL 13.00 NARVA KALEV-FAMA STAADION PILETID PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Brasiillane,

kelle süda ja kodu on Eestis Kui Brasiiliast pärit Alan Monken Arruda 2007. aastal olude sunnil Nõmme Kaljusse mängima tuli, ei osanud ta ilmselt arvata, et just siit leiab ta oma elu armastuse. Praeguseks on aga just nii läinud ja tagasi kuumale kodumaale Arruda ei kipu, sest tema pere ja süda on Eestis.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: erakogu

Alan Arruda ja tema pere: abikaasa Julia, vanem poeg Richard, kes hoiab süles perekoera Lunat, ja noorem poeg Fabian.

S

ambarütmide riigis sündinud Alan Arruda asus samamoodi nagu paljud teised toonased Brasiilia poisiklutid jalkat taguma juba noorest peast ning midagi muud tal mõttes pole polnud. „Tunnen, et olen jalgpalli jaoks sündinud. Muudmoodi ei oska ma seda kirjeldada,“ tunnistab ta.

Kuigi väikese Alani vanemad toetasid tema unistust, ei teinud seda sugugi kõik sugulased.

Arruda meenutab, kuidas kuulis oma nõbusid, tädisid ja onusid oma vanematelt küsimas: „Miks ta mängib jalgpalli? Ta ei jõua niikuinii kuhugi.“ Sugulaste suhtumisest lisamotivatsiooni saanud Arruda jõudis oma esimese välislepinguni 18aastaselt, kui tema senine koduklubi Serrano sõlmis lepingu Ungari suurklubi Ferencvárosega. Arruda meenutab, et lahkus oma Rio de Janeiro kodust talvel, mil seal oli ligikaudu 15 kraadi sooja, Ungaris ootas teda aga hoopis teine reaalsus. „Kui lennujaamast välja astusin, oli selline tunne, nagu oleks keegi mulle rusikaga näkku löönud!“ naerab Arruda meenutades.

Mitu keelt, moslemist peatreener

Keeruline polnud aga mitte ainult uus kliima, vaid ka teine igapäevane mure: võõras keel. Arruda rääkis toona vaid portugali keelt, uue koduklubi loots vaid ungari keelt. Kuigi brasiillasel oli esialgu kaasas tõlk, ei teinud see elu palju lihtsamaks, sest kuna tõlgil puudus jalgpallitaust, läks nii mõndagi kaduma. Keeleprobleem lahenes aga siis, kui Arrudale tekkis tüdruksõber, kes rääkis hispaania keelt, mis on portugali keelega üsna sarnane. „Vaikselt hakkas ta mulle ungari keelt õpetama, aga minu jaoks oli see justkui kaks keelekursust korraga, sest sain ka hispaania keelt õppida,“ selgitab Arruda. Ainsaks murekohaks jäi asjaolu, et toona ei saanud Arruda õppida inglise keelt, kuid juba mõned aastad hiljem oli seegi ambitsioonikal vutimehel selge.

Ungari järel siirdus Arruda Austriasse, kus ta esindas ASV Spratzerni värve. „Austria oli minu jaoks kõige kohutavam kogemus,“ tunnistab Arruda aastaid hiljem. Keerulise olukorra põhjus oli religioon. „Olen kristlane, mul on Jeesus Kristuse tätoveering ning kandsin mängusärgi all teist särki, millel oli ühe pühaku pilt. Spratzerni peatreener oli aga moslem ja tundsin, et ta vaatas mind alati altkulmu ja diskrimineerivalt. Tundsin end treeningutel ja mängudel ebamugavalt, see oli minu jaoks keeruline aeg.“ Nii juhtuski, et pooleteise hooaja järel lah-

62

JALKA VEEBRUAR 2020

LÕPULUGU kus Arruda Austriast, mängis hooaja teise poole Brasiilia madalamas liigas ja lootis siis siirduda Soome. Paraku selgus meie põhjanaabrite juurde sõites, et klubi ei suuda talle lubatud lepingut pakkuda, ning olukord tundus hapu. Appi tõttas eestlastele hästi tuttav brasiilia treener Fredo Getúlio Aurelio, kelle kaudu jõudis Arruda Nõmme Kaljusse. Brasiilia mängumees meenutab, et profitiimist tulles oli kontrast üsna suur. „Olin harjunud professionaalse tasemega, aga Kaljus polnud treeningutel isegi veepudeleid!“ meenutab ta. „Mõtlesin, et kui läheme väljakult vett jooma spordihoonesse, siis see võtab ju viis minutit aega! Selline üleminek oli päris kummaline.“ Eestist viis Arruda tee edasi Soome ja hiljem Gibraltarile, kus teda tabas sarnane saatus: ta pidi täitma mängiva treeneri rolli. Soomlaste juures juhtus asi selliselt, et Atlantise toonane loots lasti lahti ja liidriomadustega kaptenil Arrudal paluti treenerirolli täita ajutiselt, kuigi kokkuvõttes tegutses ta niiviisi lausa kolm aastat. Kui brasiilia pallivõlur 2015. aastaks Gibraltarile põrutas, tunnistas klubi pärast peatreeneri vallandamist, et raha uue juhendaja palkamiseks pole, ja kohe sooviti Arrudat tiimi tüürima. Nüüdseks Eestisse kolinud mängumees tunnistab, et ei pooldanud seda, kuid pidas siiski ühe aasta vastu, teise hooaja jätkas vaid treenerina. Korraks jõudis ta veel käia ka Soomes, aga siis kutsuti Tabasalu klubi juurde ja nüüdseks on ta otsustanud lõplikult Eestisse jääda. „Ma ei taha tagasi oma kodumaale minna, sest sealses ühiskonnas on asju, mis mulle ei meeldi,“ nendib Arruda. „Mind hoiaks Brasiilias vaid mu perekond, aga nüüd on mul Eestis oma perekond. Mulle meeldib Eesti riik ja siinsed inimesed, sellele kohale kuulub pool mu südamest.“

Jalgpall on rohkem kui mäng Suure südamega Alan Arruda rõhutab, et jalgpall pole pelgalt mäng, mille jaoks pall väljakule visatakse ja kus seda väravasse proovitakse saada. „Jalgpallitrenn on lastele koht, kus aega veeta ja seeläbi hoida eemale pahandustest: suitsetamisest, narkootikumidest, alkoholist,“ sõnab Arruda.

Ta selgitab, et just liiga palju vaba aega või kodused probleemid võivad lapsed viia halvale teele. Oma kogemuse kohta on tal rääkida südamlik lugu sellest, kuidas ühel tema treenitaval poisil oli kodus probleeme ning ta hakkas treeningutelt puuduma. Arruda märkas seda ja kutsus poisi ühel korral enda juurde. „Jõudsin ära öelda ainult oma küsimuse esimese sõna, kui tal juba pisarad voolasid,“ meenutab ta liigutavalt. „Rääkisime tema olukorrast ja selgus, et koduste probleemide tõttu hakkas ta kodust ära olema, õhtuti tänavatel jõlkuma. Ta tundis, et tal pole kodu ja ta ei saa vanematelt vajalikku tähelepanu. Pärast minuga rääkimist teadis ta – ja ka mu ülejäänud treenitavad teavad seda –, et probleemidega võib minu poole pöörduda. Väljakul olen ma treener, väljaspool väljakut nende sõber. Nüüd on see poiss igas trennis kohal.“

olu, et tegemist on ka tõelise polüglottide perega: isa Alan räägib lastega portugali keeles, ema Julia omakorda vene keeles, ema-isa räägivad omavahel inglise keeles ja koolis õpivad poisid ka eesti keelt!

Eestisse tulles oli Arrudal vaja just eelkõige inglise keelt, et Tabasalu klubis kahe noorterühmaga tööle asuda. Praeguseks juhendab ta kahte rühma: U14 ja U19 vanuseklassi noori, kellest esimestega alustas ta tööd juba 2017. aasta lõpus. Ta meenutab, et kuigi tal oli varem treenerikogemus nii Soomest kui Gibraltarilt, oli noormängijatega harjuda keeruline. „Professionaalide treenerina valmistad mängud ja trennid ette, kõik tulevad kohale ja sa ei pea mängijate pärast muretsema,“ räägib Arruda.

Pöörane keeltemöll Noortetreeneri „Noortega on kõik vastupidine! NenIsa Alan räägib lastega esimesed sammud de trennijõudmist mõjutab nii palju portugali keeles, ema Nüüdseks ongi Arruda Eestisse end eri faktoreid – vanemad, kool jne –, täielikult sisse seadnud ning elab siin Julia omakorda vene keeles, et sa ei tea kunagi, kas neid on kooma naise Julia ja kahe poja ehk ühekhal viis, kümme või 20. Erinev on ka ema-isa räägivad omavahel sa-aastase Richardi ja seitsmeaastase inglise keeles ja koolis õpivad see, et noorte puhul võid mõne halFabianiga. Kogenud vutimehe sõnul on va sõnaga purustada nende unistuse poisid ka eesti keelt! poegade jalgpallilembusega nii ja naa. ja nad ei tulegi enam trenni. Samuti Nimelt olevat Richard mõnda aega astuleb rohkem mõelda detailidele, sest tunud isa jälgedes, kuid otsustas ühel sa ju alles arendad mängijaid.“ hetkel karate kasuks. Isale see meelehärmi ei valEnt mängijad polnud ainsad, kelle poolehoid mista, ta toetab poja alavalikut igati.

Arrudal võita tuli: pugeda tuli ka vanemate süNoorem poeg Fabian on aga vähemalt hetkel damesse. Brasiillane meenutab, et nii mõnigi täielikult jalgpallivõlu küüsis. „Kui teda vaatan, lapsevanem kuulis tema tulekust juba enne, kui siis kangastub mulle mu oma elu jalgpallis,“ räägib Arruda ise Eestisse jõudis, ja asus välismaalase Arruda. „Iga kord, kui kodus mänge vaatan, istub tausta ühiste tuttavate kaudu uurima. Nüüdseks ta mu kõrval, ning vabal ajal mängib „FIFAt“. Aga on kahtlused hajutatud ning Arruda sõnul sujub hetkel on veel vara teada, mis saab. Kui ta tahab kõik edukalt. jalgpalliga jätkata, siis toetan teda, aga kui mitte, Tulevikku ei taha Arruda liiga palju planeerida, siis toetan samuti.“ vaid keskendub igati Tabasalule ja annab just selArrudade pere juures väärib märkimist asjales klubis endast 100 protsenti.

2020 VEEBRUAR JALKA

63

LISAAEG Veebruarikuu sünnipäevad 01.02 Anastasija Zabello 02.02 Ülo Kikas 02.02 Valeri Karpin 02.02 Vladimir Voskoboinikov 02.02 Joonas Tamm 02.02 Michael Schjønning-Larsen 03.02 Mart Poom 03.02 Lauri Nuuma 04.02 Kristofer Reinberg 05.02 Raiko Karpov 05.02 Robert Lepik 05.02 Eva-Maria Niit 06.02 Benno Tael 07.02 Sepo Vilderson 07.02 Liis Pello 07.02 Gerli Israel 07.02 Rasmus Kurušev 06.02 Martin Ustaal 07.02 Geit Prants 07.02 Liis Pello 08.02 Jan Õun 08.02 Artur Rättel

19 57 51 37 28 19 48 32 21 28 22 18 87 57 32 25 21 27 38 32 43 27

09.02 Liis Karlson 09.02 Erik Kruglov 10.02 Ivan O’Konnel-Bronin 10.02 Konstantin Nahk 10.02 Kristen Viikmäe 10.02 Tarmo Neemelo 10.02 Carl Robert Mägimets 11.02 Signe Pärtel 11.02 Raivo Nõmmik 11.02 Tihhon Šišov 11.02 Jürgen Kuresoo 11.02 Aljona Sasova 11.02 Magnus Villota 11.02 Kristen Lapa 11.02 Jevgeni Demidov 11.02 Mikk Raid 12.02 Richard Michael Barnwell 12.02 Alo Bärengrub 12.02 Andrei Sidorenkov 12.02 Juri Frischer 12.02 Pille Raadik 12.02 Dmitri Knjazev

21 18 47 45 41 38 18 44 43 37 33 32 22 20 20 19 41 36 36 36 33 27

12.02 Ave-Lii Laas 12.02 Jonna Soomets 13.02 Vladimir Vassiljev 13.02 Risto Tepper 14.02 Daniela Mona Lambin 14.02 Sander Lepik 15.02 Henry Laurson 15.02 Mairo Miil 15.02 Raimond Eino 16.02 Kaspar Paur 17.02 Liivi Sõrmus 17.02 Karli Kütt 18.02 Aivar Anniste 18.02 Aleksandr Dmitrijev 18.02 Marek Kaljumäe 18.02 Marten Niilop 18.02 Markus Lokk 19.02 Andra Karpin 19.02 Riido Reiman 19.02 Andreas Vaikla 19.02 Nikita Makarov 19.02 Kristoffer Grauberg Lepik

21 18 32 19 29 27 22 20 20 25 28 27 40 38 29 22 21 41 26 23 20 19

19.02 Anette Laureen Linnuste 20.02 Martti Pukk 20.02 Lauri Elur 21.02 Jarmo Matikainen 21.02 Aron Härsing 22.02 Hans Näks 22.02 Martin Salong 22.02 Mihhail Lavrentjev 23.02 Ants Kommussaar 23.02 Risto Kallaste 23.02 Arvo Kraam 23.02 Karina Kork 24.02 Oleg Harlamov 24.02 Ingemar Teever 24.02 Silver Kõiv 26.02 Geir-Kristjan Suurpere 26.02 Martin Eensalu 26.02 Jaanika Piibar 26.02 Daniel Tuhkanen 27.02 Kristian Marmor 27.02 Markus Poom 28.02 Karl Andre Vallner

18 43 21 60 31 59 39 30 74 49 48 25 53 36 36 25 20 19 19 32 21 22

Sünnipäevalaps Kaspar Paur ***

Mu sünnipäev on sellisel perioodil, et parajasti on käsil hooaja ettevalmistus, seega kõige lõbusam periood pole, pigem rasked treeningud. Aga näiteks eelmisel aastal olime mu sünnipäeva ajal Nõmme Kaljuga Marbellas ja ka varem on olnud mitu korda, kui olen võistkonnaga ära olnud. Nii et päris palju sünnipäevi olen veetnud võistkonnaga ja eks siis saab ikka trenni kooki viidud.

Ja kui on rasked treeningud, siis tulebki koogist energiat saada!

Kõige valusamad mälestused on mul karikafinaalidest, kus olen kolmel korral kolme eri võistkonnaga (Paide, Tammeka ja Kaljuga) saanud hõbemedalid. Neist kõige valusam oligi viimane karikafinaal eelmisel aastal.

Olime mängu juhtimas, aga kahjuks läks nii, et saime punase kaardi, jäime vähemusse ja Trans suutis meid üle mängida.

***

***

Eelmisel aastal mängisime Kaljuga Meistrite liiga kvalifikatsiooni Makedoonia klubi Shkëndija vastu ja läksime teisele mängule vastu kaotusseisus. Meie koosseis ei olnud tavapäraselt suur, aga suutsime selle mängu siiski enda kasuks keerata. Mäletan, et juba viiendal minutil andsin nurgalöögi, millest sündis värav, ja see andis meeskonnale indu juurde. See on positiivne mälestus, et tulime raskest olukorrast hästi välja.

***

Foto: Jana Pipar

Nurgalöögiga oli naljakas olukord ka eelmisel aastal Paide Linnameeskonna vastu. Olin seda lööki andmas, aga väljak oli nii märg, et kukkusin pepuli – aga sellest nurgalöögist sündis värav ja sain väravasöödu kirja. Võitsime mängu 1 : 0 ja see oli päris otsustav punkt, sest Paide hakkas esikolmikule juba üsna lähedale tulema.

64

JALKA VEEBRUAR 2020

Positiivselt on meeles kaks tiitlivõitu ja seda eriti 2018. aastal Kaljuga, sest me ei kaotanud hooaja jooksul ühtegi mängu. Mina liitusin meeskonnaga poole hooaja pealt ja tundsin, et kui seni pole ühtegi kaotust teenitud, siis ega ei tohi neid ka edaspidi endale lubada. Aga tagasi mõeldes ei olnud nii, et mängijad oleksid keskendunud sellele, et ei tohi kaotada; keskenduti ikkagi mängudele ja oma otsuste tegemisele, sest kõige tähtsam oli tiitel võita.

***

Eelmisel suvel mängisime Meistrite liiga kvalifikatsioonis Glasgow’ Celticuga ja võõrsil mängisime rohkem kui 40 000 pealtvaataja ees. Kohtumise ajal ma pigem ei mõelnud pealtvaatajatele ja keskendusin mängule, aga ikkagi teadsin, et nad on seal.

Vahva oli see, et ka mu isa oli seda mängu vaatama tulnud.

LISAAEG RUBRIIK

Pärnu JK lahkus areenilt Eesti naistejalgpalli pikaajaline valitseja Pärnu JK tuli lausa 13 korral Eesti meistriks, viimati tõsteti kodune meistrikarikas pea kohale 2017. aastal. Korduvalt ka Eesti karikavõitjaks ja superkarikavõitjaks tulnud pärnakaid saatis edu rahvusvaheliselgi tasemel, kui 2013. aastal jõuti naiste Meistrite liigas 32 parema hulka.

Pärnu JKd on aastate jooksul esindanud mitu Eesti koondislast, teiste hulgas näiteks Anastassia Morkovkina, Kaire Palmaru, Kristina Bannikova, Getter Laar jpt. Võistkonna pikaajaline peatreener oli Jüri Saar, viimati mängis Pärnu naiskond Morkovkina käe all.

2020. aasta alguses otsustas Pärnu JK naiskond kõrgemal tasemel mängimisest loobuda ja lahkuti areenilt.

Kadi Parts

VANA FOTO

Anastassia Morkovkina (paremal) 2007. aastal Pärnu JK vormis Tallinna Kalevi vastu mängimas. Toona teenis Pärnu JK hõbemedalid, Eesti meistriks tuli Levadia naiskond. Tänavusest hooajast ei osale enam kumbki naiskond kõrgliigas.

Foto: Lembit Peegel

LHV edetabel Detsembrikuu toetussumma suuruse järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (8.) Viljandi JK Tulevik 6. (5.) FC Nõmme United 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (9.) FC Kuressaare 9. (7.) Tallinna FCI Levadia 10. (10.) JK Tabasalu 11. (11.) Viimsi JK 12. (12.) Paide Linnameeskond 13. (16.) FC Kose 14. (13.) Rakvere JK Tarvas 15. (20.) JK Welco 16. (18.) Pärnu JK Vaprus 17. (17.) Põhja-Tallinna JK Volta 18. (14.) Keila JK 19. (15.) FC Hiiumaa 20. (19.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 VEEBRUAR JALKA

65

RISTSÕNA

Jaanuarikuu ristsõna vastus oli „Head uut jalka aastat“. Õige vastuse eest võitis siiliparuka Angeelika Kasik. Võitjaga võtame ühendust.

Veebruarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 16. veebruariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännisalli.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA VEEBRUAR 2020