LÕPULUGU
Millisel Eesti jalgpallivõistkonnal on
parim logo? Jalgpalliklubi võib mõnes mõttes võrrelda riigiga: elanikud on klubi liikmed, territooriumiks kodustaadion ja valitsuseks klubi juhtkond. Igal riigil ja klubil on oma kindlad värvid – lipu ja vapi rolli täidab jalgpalliklubide puhul aga nende logo. Tekst: Raul Ojassaar
V
utiklubi logo on sageli pildis peaaegu sama palju kui klubi nimi. Sellest tuleneb klubi identiteet, tihtipeale on sellest tuletatud meeskonna värvid ja muud sümbolid. Sellesse võib olla põimitud ajalugu või saavutused. See võib olla keeruline ja paljude elementidega, aga ka minimalistlik, ajatu ja lihtne. Millisel Eesti jalgpallivõistkonnal on aga parim logo? Jalka otsustas selle välja selgitada! Kuna maitseid on erinevaid, ei saa me seda teha üksi – selleks on tarvis žüriid. Võtsime žüriisse kümme inimest, kusjuures esindatud on nii jalgpalliajaloo-huvilised, neutraalsed jalgpalliajakirjanikud, professionaalsed disainerid, kunstilise pilguga fotograafid kui ka siinsele vutiskeenele suurema taustainfota peale vaatavad välismaalased. Sihilikult ei andnud me žüriile ette täpseid kriteeriume, mille järgi valik teha – igaüks valis parimad logod just nii, nagu ta ise heaks arvas. Kuna jalgpallivõistkondi on Eestis palju, tuli meil esmalt koostada esimene sõel ehk omalaadne „valikturniir“, mille paremad pääsevad edasi lõppvoorudesse. Valikturniirile kvalifitseerusid kõik klubid ja võistkonnad, kes võtavad sel aastal vähemalt ühe võistkonnaga osa murujalgpalli täiskasvanute meistrivõistlustest – et asja mitte liiga kirjuks ja valimit liiga suureks ajada, jätsime seekord kõrvale ainult noortevõistlustel või rahvaliigas mängivad võistkonnad, samuti saalijalgpalli ja rannajalgpalli klubid. Kokku saime meie turniirile seega osalema 83 Eesti jalgpalliklubi või -võistkonda. Valikturniiril jagasime need 83 võistkonda suuresti piirkondlikku printsiipi jälgides (arves-
tades väljakuid, kus viimati kodumänge mängiti) kaheksasse alagruppi – igast grupist pääses edasi neli kõige enam punkte teeninud tiimi. Järgmise kuu numbris selgitame edasi pääsenud 32 võistkonna seast välja neli finalisti. Palusime žürii liikmetel koostada igas valikrühmas isiklik esiviisik – kõige enam meeldinud logole anti viis punkti, teisele kohale neli punkti, kolmandale kohale kolm, neljandale kohale kaks ja viiendale kohale üks punkt. Kõik žürii liikmed ei hääletanud kõikides alagruppides, et vältida lemmikklubide või žürii liikmega muul moel lähedalt seotud võistkondade hindamist. Võrdsete punktide korral arvestasime esimese viigilahutajana sealjuures seda, kui mitu žürii liiget konkreetse logo kasuks vähemalt ühe punkti andis, ning järjekorras teise viigilahutajana saadud suurimat punktisummat. Sellega andsime väikese eelise nendele logodele, mis läksid peale rohkematele hindajatele, mitte nendele logodele, mis mõnelt hääletajalt küll maksimumpunktid teenisid, kuid teistele ei meeldinud. Järgmises numbris seame 32 edasipääsejat juba olümpiasüsteemis omavahel mõõtu võtma, et selgitada välja neli finalisti. Püsige lainel!
Žürii liikmed Szymon Góralski – poolakast vutihuviline, kes hoiab aktiivselt silma peal Balti riikide, sealhulgas ka Eesti jalgpallielul Christofer Walker – inglise jalgpallikommentaator, kes kommenteerib oma veebiraadios aeg-ajalt ka Eesti liigade kohtumisi (loe temast täpsemalt Jalka 2020. aasta septembrikuu numbrist) Indrek Schwede – Jalka esimene peatoimetaja, jalgpalliajakirjanik ja -ajaloolane Aet Süvari – ERRi spordireporter Rasmus Voolaid – Soccernet.ee ajakirjanik Hendrik Osula – spordifotograaf Jana Pipar – jalgpallifotograaf Ronald Uus – graafiline disainer Vello Lutter – graafiline disainer Mathias Väärsi – graafiline disainer NB! Kuna mõnes alagrupis oli hindavaid žüriiliikmeid vähem kui teistes, ei saa punktisummasid alagruppide vahel üks ühele võrrelda.
2021 MAI JALKA
59
