Jalka (juuli 2022)

S E L L E S N U M B R I S : I N D R E K S C H W E D E  D A N I L K U R A K S I N  M I K S ?  PA N E E N D P R O O V I L E !

JUULI 2022

Andrei Stepanov: see, kuidas me oma noori arendame, ei ole piisav!

POSTRID:

Henri Järvelaid, Real Madrid, Vinícius Júnio r, Joshua Kimmich

Penaltid jalgpallis – liiga karm karistus?

Naiste EMfinaalturniiri suur eelvaade Nottingham Forest tagasi Premier League’is

ROCCO ROBERT SHEIN: debüüt A-koondises jalga värisema ei pannud!

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Tähelepanekuid pikalt koondisereisilt

Viljandis peeti eriline vutiturniir

Kohtunike eksimused ja Ronaldo tähetund

UUED OSAD IGA KUU COOLBET EESTI YOUTUBE’I KANALIL!

JUULI

Pöidlad pihku!

Foto: Liisi Troska

Kui maailma tippjalgpallis on juulikuu tavapäraselt suure suvepuhkuse ja pistiku seinast tõmbamise kuu, siis Eesti jalgpalliklubidele toob juuli kätte vaat et aasta kõige oodatumad kohtumised – on euromängude aeg! FCI Levadia, FC Flora ja Paide Linnameeskonna tänavused vastased on sellisest puust, et hoolimata väikesest valimist saame klubijalgpalli hetkeseisust taas kord värske pildi ette. Ükskõik kuidas need mängud ka lõppevad – olge valmis ülereageerimiseks!

Meie jalgpalli hetkeseisust räägib käesolevas Jalkas realisti pilguga ka endine koondise tugitala ja praegune vutiagent Andrei Stepanov, kes kirjeldab seda, millest jääb Eesti noortetreeneritel hetkel puudu, et vormida rohkem jalgpallureid, kes suudaksid tänapäevases ülitihedas rahvusvahelises konkurentsis läbi lüüa.

Teise külje alt on meie kaanelugu seekord seotud just ühe sellise palluriga, kes on suutnud Eestist tulles noorena välismaal ukse lahti lüüa – Rocco Robert Shein siirdus alles aasta alguses Hollandi esiliigasse, kuid sai hooaja lõpus esimesed minutid kirja ka sealses kõrgliigas. Kuidas on võimalik ühel Eesti noormängijal tihedas konkurentsis nii kiiresti läbi lüüa?

Põnevat lugemismaterjali on ajakirjas loomulikult veel. Indrek Schwede vaatab oma loos tagasi kolmest välismängust koosnenud reisile A-koondisega, lõpuloos heidame aga pilgu Viljandisse, kus toimus üks soe ja palju rõõmu pakkunud eriline rahvusvaheline jalgpalliturniir. Puudu ei ole ka mitu tavapärast rubriiki: MM-ajaloo seeria jõuab sellesse sajandisse, mõtiskluste küljel arutleb peatoimetaja Raul Ojassaar muu hulgas penaltireegli õigluse ja Diego Maradona mängijaomaduste üle ning palluriks luubi all on seekord Danil Kuraksin.

Head lugemist ja sooja suve!

2022 JUULI JALKA

3

SISUKORD 12

KAANELUGU LK 22–27 18aastasel Rocco Robert Sheinil jäi seljataha senise karjääri kõige märgilisem poolaasta. 2022. aasta alguses oli Shein lihtsalt üks paljudest FC Flora esindusmeeskonna noormängijatest. Kuus kuud hiljem on tegu Hollandi kõrgliigaklubi FC Utrechti palluri ja Eesti koondislasega – vahepeale jääb edukas laenuperiood Utrechtis, mille duubeltiimis tehtud head esitused noore eestlase Hollandi Eredivisie orbiidile paiskasid.

39

28 Kolumn

12 Raul Ojassaar

Argentina–Eesti mängu alguses kuulsate vastaste kasuks määratud penalti oli kohtunikult täiesti õige otsus, aga Eesti jaoks ei olnud saadud karistus toime pandud rikkumisega sugugi proportsioonis. Miks on penaltid jalgpallis nii suure kaaluga ning mida saaks teha, et olukorda õiglasemaks muuta?

KUU TSITAAT „FC Tallinnaga seotud olles ja jalgpallipoisi isana näen noortejalgpalli sisuliselt iga päev.

See, mida ma näen, ei ole lihtsalt piisavalt hea. Treenerid ei ole piisavalt pühendunud, nad ei nõua piisavalt head elementide elluviimist, nad ei nõua elementaarset tehnikat. Näen treenereid, kes on rahul sellega, et mängija andis kaaslasele söötu – aga ta ei pane rõhku sellele, milline see sööt peaks olema. See, kui sööt tuleb pooleteise meetri kõrguselt õhust, ei olegi asi, mida keegi mainiks.“

Andrei Stepanov lk 16–21

2 Persoonid & intervjuud

16 Lugeja küsib: Andrei Stepanov 22 2-kõne: Rocco Robert Shein 40 Mängija luubi all: Danil Kuraksin Rubriigid

3 6 8 10 28

Juuli Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Koondis

Indrek Schwede tegi Eesti koondisega kaasa kolmest mängust koosnenud juunikuise reisi Pamplonas, Vallettas ja Tiranas. Mida põnevat kolmes linnas ja vutiväljakul silma jäi?

39 Miks?

Paide Linnameeskonna keskkaitsja Kristjan Pelt selgitab seekord, miks kannavad väljakumängijad aeg-ajalt isegi soojema ilmaga kindaid.

IMPRESSUM 50

59

ESIKAANEL: ROCCO ROBERT SHEIN FOTO: LIISI TROSKA NR 7 (175) 2022 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

44 42 Faktifoto: Lionel Messi maagia 48 Maailm: Nottingham Forest tagasi suures mängus 50 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 2002. aasta turniir.

56 Klõpsud 58 10 aastat tagasi 59 Pane end proovile!

Jalka alustas uue rubriigiga, kus toome teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

60 Lõpulugu 64 Lisaaeg 66 Ristsõna 66 Ristsõna MUU 44 Naiste EM

Juulikuu jooksul mängitakse Inglismaal 16 koondise osalusel naiste EM-finaalturniir. Eesti naistejalgpalli asjatundjad räägivad, mida suurematelt naiskondadelt oodata ja keda pidada turniiri soosikuteks.

Poster

Henri Järvelaid Real Madrid Vinícius Júnior Joshua Kimmich

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 8296 madis@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2022 JUULI JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Eesti juunikuised kollikütid Eesti koondis pidas juunikuus neli mängu ja lõi kokku neli väravat.

Lembit Peegli fotosilm püüdis kõik väravalööjad pildile juba mängude seeria avalahingus San Marino vastu.

San Marino vastu lõi Eesti avavärava FCI Levadia ründaja Robert Kirss, kes sai sellega punni pealt maha – tegu oli tema esimese tabamusega koondisesärgis.

6

JALKA JUULI 2022

PEEGELDUSED

Euroopa kõige nõrgema jalgpalliriigi vastu tegi skoori ka Joonas Tamm.

Tamme neli koondiseväravat on kõik tulnud vutikääbuste vastu – esimesed kolm tükki saabusid 2017. aastal Gibraltarile.

Oma 26. koondisevärava sai mängus Maltaga kirja igihaljas Konstantin Vassiljev, kes on nüüd vaid ühe tabamuse kaugusel Indrek Zelinski arvele jäänud 27 väravast. Sealjuures jättis Vassiljev seljataha oma pikima väravapõua koondises – viimati lõi ta Eesti särgis värava 2019. aastal Põhja-Iirimaa vastu. Kahe värava vahele jäi Vassiljevil 29 koondisemängu.

Hoolimata sellest, et neljast mängust ei alustanud ta ühtegi põhikoosseisus, tegi skoori ka Henri Anier, kes pikendas äsja lepingut Tai kõrgliigaklubi Muangthong Unitediga. 82 mänguga löödud 18 kolliga on Anier tõusnud sinisärkide kõigi aegade tabelis juba kuuendaks, sõjaeelsete vutituusade Richard Kuremaa (19) ja Eduard Ellmann-Eelma (21) kandadele.

2022 JUULI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Inna Zlidnis

Eesti koondise keskkaitsja ja kapten Inna Zlidnis krooniti Ferencvárosi naiskonna ridades juba viiendat korda Ungari meistriks. 2014. aastast Ungaris pallinud 32aastane Zlidnis on ka kuuekordne Ungari karikavõitja.

Viis meistritiitlit teevad Zlidnisest kõige tituleerituma Eesti jalgpalluri välismaal.

Murad Velijev

FCI Levadia noor ründemängija Murad Velijev sai juunikuu koondisepausi veeta põnevalt: nimelt kutsuti Eesti passi, aga aserbaidžaani juurtega mängumees esivanemate riigi U20 koondise kogunemisele. Velijev teenis kutse ka Eesti U21 koondisesse, kuid oli jõudnud selleks ajaks juba aseritele oma nõusoleku anda.

FC Barcelona andis noortele tipptiimidest enim mänguaega Statistikaportaal The Analyst reastas lõppenud klubihooajal Euroopa viis tippliigat (Premier League, La Liga, Serie A, Bundesliga, Ligue 1) ja nende klubid selle põhjal, kui palju kasutasid tiimid oma liigamängudes noormängijaid ehk U21 vanuseklassi pallureid.

Tuli välja, et pika puuga paistis viies tippliigas selles osas silma Prantsusmaa Ligue 1, kus igas kohtumises said U21 vanuseklassi pallurid mängida keskmiselt 187 minutit, samal ajal kui skaala teises otsas olevas Hispaania La Ligas oli see näitaja vaid 76.

Prantsusmaale järgnes Saksamaa Bundesliga (138 minutit), Premier League (88) ja Serie A (86) olid vaid pisut La Ligast eespool.

Kuigi tippliigade meeskondadest oli lõppenud hooajal kõige noorem keskmine algkoosseis Prantsusmaa liiga 12. kohaga lõpetanud Reimsil (24 aastat ja 157 päeva), siis kõige rohkem minuteid noormängijatele andis ehk pisut üllatuslikult hoopis Kataloonia gigant FC Barcelona. Xavi juhendatava meeskonna eest käis lõppenud hooajal platsil lausa 13 selle vanuseklassi mängijat (tippliigade suurim näitaja), kes said platsile kokku 7902 minutiks – see teeb kogu mänguajast 21 protsenti. Noormängijatest teenis kõige enam mänguminuteid aga hoopis ääreründaja Bukayo Saka, kes tegi kaasa Arsenali kõigis 38s Premier League’i mängus ning sai mänguaega kokku 2991 minuti jagu. Saka oli 11 värava ja seitsme väravasööduga ka kõige resultatiivsem noorpallur.

Kõige vanemaid mängijaid kasutas tipptiimidest lõppenud hooajal Rooma Lazio, kelle algkoosseis oli keskmiselt 29 aasta ja 216 päeva vanune. Vaid neli päeva nooremad olid Hispaania klubi Elche ja Itaalia tiimi Sampdoria algrivistused.

0 : 32

jäi Eesti U21 koondise väravate vaheks läbi aegade õnnetuimas EM-valiksarjas. Norra, Horvaatia, Soome, Austria ja Aserbaidžaani vastu saadi kümnest mängust kümme ahastamapanevat kaotust.

Midagi on valesti.

8

JALKA JUULI 2022

Vaid 17aastane Gavi oli lõppenud hooajal üks FC Barcelona põhitegijatest.

Foto: Alex Caparrós, UEFA via Getty Images

108.

kohale tõusis Eesti koondis värskelt avaldatud FIFA edetabelis.

Kahe rea võrra kergitasid meie reitingut võidud San Marino ja Malta üle ning viik Albaaniaga. Euroopa riikidest on Eesti 43. kohal, meist tahapoole jääb 11 UEFA koondist.

18.

koha teenis Eesti meister Augur Enemat rannajalgpalli eurosarjas Euro Winners Cupil.

60 osaleja hulgas alustas Augur Enemat otse põhiturniirilt ehk 32 parema seas ning alistas turniiri jooksul näiteks Inglismaa tšempioni Portsmouthi, Kreeka meistri Atlas AO ja Bulgaaria meistri Varna Spartaki.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Niisugune operatsioon näeb teleekraanil välja nagu sõjasõu, mida on sama huvitav vaadata kui jalgpallimatši.“ Sõjareporter Anton Aleksejev Venemaa ajakirjanduse eufemismidest „Sõbrad, mul on teile hea uudis. Olen leidnud uue väljakutse. See on muidugi tihedalt seotud mu senise tööga. Nimelt hakkan uurima Eesti jalgpalliajakirjanike aju. See on mulle juba ammu huvi pakkunud ja nüüd tekkis loogiline põhjus alustada praktilise tegevusega. Mind huvitab väga, mida söövad ja joovad ning kuidas mõtlevad ametivennad, kes kirjutavad ja räägivad Eesti jalgpallikoondise võimalusest jõuda EM-finaalturniirile.“ Õhtulehe spordiajakirjanik Deivil Tserp pärast seda, kui jalgpalliajakirjanikud olid avastanud võimaluse, kuidas saaks Eesti hea esituse korral D-liigas võidelda EM-finaalturniiri pileti peale „Treeneritena räägime palju kohtunikest, aga peab tunnistama, et peatreenerid ei tunne jalgpallireegleid ja mina kuulun nende hulka.“ FC Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski keeldus pärast saadud punast kaarti kohtunikke kritiseerimast „Sergei Mošnikovi pole ma ammu näinud nii motiveerituna mängimas kui karikafinaalis. Pärast kohtumist võitu tähistades rääkis ta, kuidas oli naise ja lapsed kaks päeva enne finaali kodust ära saatnud. Põhjendas abikaasale nii: ma tahan välja puhata, et võita.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe „Eks see raske on, olen ju lapsest peale unistanud A. Le Coq [Arenal] mängimisest ja Eesti esindamisest. Aga teisalt... vanemad on aserbaidžaanlased ja ma ise olen ju ka vere poolest. Mõlema koondise esindamine oleks igal juhul väga uhke tunne, hetkel ma ei oska ühte teisele eelistada.“ Aserbaidžaani noortekoondise kutse teeninud Murad Velijev „San Marinos juhtis kohaliku jalgpallikoondise pikaaegne arst Roberto Venturini hiljuti lausa tervet riiki. Poliitilises mõttes on ta nagu sealne Toomas Hendrik Ilves, isegi ametiajad neil osaliselt kattusid. Venturini on enne ja pärast riigijuhtimist, aga ka riigijuhtimise kõrvalt näppinud lugematute kohalike jalgpallurite sääri, reisi, puusi, põlvi ja varbaid. Vajadusel neid opereerinud.“ Eesti Ekspressi ajakirjanik Matthias Kalev avastas, et San Marino koondise arst Roberto Venturini on pisiriigi endine juht

10

JALKA JUULI 2022

„Au Keisrile!“ Jagiellonia fännid parandasid viie aasta vanuse iluvea 19. juuni kohtumist FC Flora ja Nõmme Kalju vahel vürtsitas bussitäis Poolast saabunud Białystoki Jagiellonia fänne, kes saabusid Tallinnasse austust avaldama klubi endisele mängijale Konstantin Vassiljevile.

Kuigi Vassiljev pallis Jagiellonia ridades vaid kaks hooaega (2015–16 ja 2016–17), jäädvustas ta ennast nende jooksul Jagiellonia fännide südamesse. Iseäranis vägev oli Vassiljevi teine hooaeg Białystokis – sellele eelnenud hooajal liiga 11. kohaga lõpetanud Jagiellonia tõusis 2016–17 koguni Poola teiseks meeskonnaks. Keisri hüüdnime teeninud Vassiljevile oli see individuaalselt ilmselt karjääri parim hooaeg välisklubis – 32 liigamänguga sai Eesti koondise liider kirja 13 väravat ja 13 väravasöötu. Väravaküttide arvestuses oli Vassiljev Poola kõrgliiga kolmas mees, väravasöötude osas teenis ta aga suisa esikoha.

Kuigi superhooaja järel pakkus Jagiellonia Vassiljevile ka uut lepingut, otsustas mängumees hoopis Gliwice Piasti pakkumise kasuks – kui Jagiellonia, Kielce Korona ja Zabrze Górnik pakkusid kõik toona peatselt 33aastaseks saavale Vassiljevile kaheaastast kontrahti, oli Piast nõus riskima suuremalt, pannes lauale kolmeaastase lepingu. Pikemaks ajaks meelerahu ja kindlust otsinud Vassiljev sõlmiski seepärast lepingu Piastiga ning episood Jagiellonias sai selle tõttu mõnes mõttes ootamatult otsa. Olgu mainitud, et kolmeaastane leping Piastiga osutus lõpuks mõlemale osalisele pettumuseks: 2017. aasta sügisel asus klubi peatreeneriks Waldemar Fornalik, kelle käe all minetas Vassiljev soosingu ning pidi vahepeal duubeltiimiga suisa Poola kuuenda liiga „kartulipõldudel“ pallima.

Kuigi Vassiljevi Jagielloniast lahkumisest on möödas juba viis aastat, ei takistanud see klubi fännidel võtmast Poola kõrgliigahooaja lõpu järel ette retke Tallinnasse, et kunagise meeskonnaliidriga korralikult hüvasti jätta. Poolast saabus Eestisse lausa 52 Jagiellonia fänni, kes rullisid A. Le Coq Arenale poolakeelse plagu „Au Keisrile! Täname, Kostja!“ ja elasid kogu kohtumise jooksul palavalt just Vassiljevi tegemistele kaasa.

Foto: Oliver Tsupsman

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Tegin külmikus olnud šampuse lahti.

See avanes minut peale lõpuvilet ja jõime selle abikaasaga ära.“ Enam kui 40 aastat Nottingham Forestile kaasa elanud Indrek Kannik tähistas lemmikklubi tõusu Premier League’i „Miks aga jalgpalliga jännata? Miks mitte võtta ette mõni jõukohasem väljakutse? Sest jalgpall on kaasaegse Euroopa kõige suurem ja tähtsam kultuurilise läbikäimise vorm, millest ükski normaalne riik ega rahvas kõrvale hoida ei taha ega oska. Jalgpall on eurooplaseks olemise elementaarne osa. Õpetlik kah, sest võit ja kaotus on faktid, mida pole võimalik ilustada, varjata või spinnida. Kui on pekkis, siis ongi pekkis.“ Ott Järvela Chris Walker Elvas mängu kommenteerimas.

Foto: Liisi Troska

„Eesti – te olite super!“ Juuni keskel väisas Eestit inglasest hobikommentaator Chris Walker, kellest kirjutas Jalka põhjalikumalt 2020. aasta septembrinumbris, kui ta asus koroonapandeemia esimese laine ajal kohalike mängude puudusel kodust kommenteerima Eesti liiga matše. Kaks suve hiljem võttis mees tehnika kaenlasse ja astus lennukisse, et Eesti jalgpalli kajastamist kohapeal kogeda.

Nelja päeva jooksul külastas Walker Eestis kokku kuut jalgpallikohtumist, kommenteerides neist nelja – Nõmme Unitedi ja FCI Levadia U21 kohtumist esiliigas, FC Flora ja Tallinna Kalevi mängu naiste meistriliigas, FC Flora ja Nõmme Kalju kohtumist Premium liigas ning FC Elva ja Viljandi Tuleviku vastasseisu esiliigas. Pealtvaatajana käis ta mängudel veel nii U17 liigas kui ka Paide ja Kuressaare matšil Premium liigas. „Alustasin reisi planeerimist veebruaris, osaliselt tänu juhusele: olin töölt selleks ajaks puhkust võtnud, et kajastada naisteturniiri Surreys, kuid see jäi ära ning mõtlesin siis hoopis Eestisse tulla, kuna olin sellest salamisi juba 2020. aastal mõelnud. Algas suur töö, et kõikide klubidega detailid läbi rääkida, mõni vastas varem, mõni hiljem, aga mis peamine – kõik olid nõus,“ rääkis Walker Jalkale.

Lühikese aja jooksul koges Walker nii mõndagi: juba tema esimene kommenteeritav kohtumine Männiku staadionil oleks äärepealt alanud katastroofiga, sest tugev tuul rebis enne ülekande algust maast lahti teda vihma eest kaitsnud telgi. Vähe sellest – kogu telgile kogunenud vihmavesi prantsatas seepeale Walkeri ülekandepuldi peale! „Paanika! Õnneks leiti mulle kuivad rätikud, millega asusime tehnikat kuivatama.

Suur tänu vigastatud mängijale Luukas Aeg Arbeiterile, kes mind kiirelt rätikutega varustas! Esialgu ei kuulnud ma kõrvaklappidest midagi ning seejärel kuulsin ennast ragisedes, kuid lõpuks jäi tehnika siiski terveks.“ Liverpooli toetajana oli Walkerile eriline hetk Paides, kus ta pealtvaatajana mängu külastades hiljem Ragnar Klavaniga kohtus ja temaga paar sõnagi vahetada sai. Kokkuvõttes kirjeldas Walker reisi ülivõrdes. „Kogu see kogemus on olnud palju ägedam, kui ette kujutasin! Eesti inimeste sõbralikkus ja soojus on mind tõeliselt puudutanud, kõik klubide inimesed on mind väga palju mängudel aidanud ja ikka tagasi kutsunud.

Kui koju jõuan, pean juba hakkama uut külaskäiku planeerima!“ muigas Walker. „Igal Eestis veedetud päeval pidin end näpistama: see on tõesti päriselt! Tahaksin kõiki, kes mind selle jooksul abistasid, veel korra tänada.

Eesti – te olite super!“

„Kõige olulisem aspekt oli minu puhul karistusalas ja selle lähedal pulss madalamaks saada. Hakkasin väljakul vähem jooksma – eriti kehtis see lühikeste siia-sinna sutsude kohta. Mõnel puhul tähendas see ka olukorrast kaugemale jäämist – varasemalt olingi mõnel puhul mängule liiga lähedal. Polari kella statistika ütleb samuti, et jooksen ühe mängu kohta vähem, aga see tähendab paremat positsioonivalikut ja varasemast madalamat pulssi. Mõni ütleb, et liigun väljakul laisalt, aga mulle meeldib mõelda, et liigun hoopis targalt.“ Eelmisel hooajal Premium liigas kõik penaltite ja punaste kaartide otsused täppi pannud kohtunik Kristo Külljastinen edu saladusest „Umbes 70. minutil lennati meie väravavahile sisse. Siis hakkasid küll jalad all korraks tudisema!“ 18aastane Kaur Kivila nimetati talvel koroonalaine küüsis Hellas Verona esindusmeeskonna pingile Serie A-s „Probleem, mis mulle jäänud mulje järgi Eesti jalgpalli kammitseb, on suhtumine, et noorte seas pole võit tähtis. Võitjamentaliteedi ja sportlashinge kasvatamine on jalgpallis minu meelest ülioluline. Spordis ja mängus on võit väga tähtis. Ükskõik mis mäng kaotab mõtte, kui võidufaktorit pole. Kui väike laps mängib vanaisaga trips-traps-trulli, saab ta pähe ja hakkab nutma, sest tahab ka võita. Hüva, vanaisa kaotab järgmise mängu meelega. Aga mis ta õppis sellest? Ei midagi. Las ta kaotab mitu korda ja õpib seeläbi, kuidas trips-traps-trulli mängida tuleb. Võidujanu tuleb kasvatada. Mitte võit iga hinna eest, vaid kaotuse ja võidu õpetuslikku faktorit tuleb hinnata.“ Ekskoondislane Kert Haavistu

2022 JUULI JALKA

11

MÕTISKLUSI

Liiga karm karistus Kuulsa Argentina–Eesti mängu kaheksas minut. Argentina nurgalöögi järel paistab suurem oht juba möödas olevat, kui pall väravast eemale, karistusala joone ja otsajoone ristumiskoha poole liigub. Eesti väravavaht Matvei Igonen tuleb aga väravast liiga agaralt välja, niidab palli endale korjates maha Amsterdami Ajaxi keskkaitsja Lisandro Martíneze ning kohtunik teeb lihtsa otsuse – penalti! Lionel Messi seab end palli taha, põrutab selle panenkat oodanud Igonenile püüdmatult värava alumisse nurka ja alustab sellega väravapidu, mis jääb igaveseks meelde Eesti koondislastele, aga ilmselt ka palju kogenud Messile endale – varem ei olnud ta Argentina koondise särgis ühes mängus isegi nelja väravat löönud, rääkimata viiest kollist, millega ta sinisärke kostitas.

K

et karistusala ja otsajoone kohtumispunktis värauigi penalti määramine oli selles olukorva suhtes nullnurga all asetsev ründemängija on ras täiesti õige otsus, võiks väita, et selle paremas positsioonis kui penaltikaare pealt lööjuhtumi puhul olid rikkumine ja karistus gile minev ründaja? Ristkülikukujulist karistustotaalselt tasakaalust väljas. Argentina ei olnud ala on küll tunduvalt lihtsam maha märkida, ent ju hetk enne Igoneni tehtud viga lähedalgi selleloogilise lahendusega on sellel ju tegelikult vähe le, et omada reaalset võimalust väravalöömiseks, pistmist. isegi pealelöögist oli asi päris kaugel, sest MartíTänapäevase teadmise ja tunnetusega joonez oli värava poole seljaga ja Sergei Zenjov teda Tekst: nistataks karistusala 1902. aastal ilmselt hoopis segamas. Ometi tähendas Igoneni eksimus seda, Raul Ojassaar teistmoodi väljakule maha, kusjuures tundub et Argentina sai 77,4-protsendilise võimaluse tõenäoline, et selle pindala oleks märksa väikväravani jõuda – just sellise täpsusega oli Messi sem kui praegu. Ristkülikukujulise karistusala oma varasema karjääri jooksul penaltilööke reakülgmised tsoonid on ju tegelikult võrdlemisi liseerinud. ohutud alad, kui mõelda sellele, kui ohtlik on Ka tippjalgpallis tervikuna jääb penaltite reasealt sooritatud pealelöök. Jah, muiliseerimise protsent samasse suurusdugi on võimalik karistusala nurgast järku. Statistilised portaalid annavad pall väravasse keerutada, kuid kas seal keskmise penaltilöögi väravasse jõudtehtud viga peaks kaasa tooma penalti, mise tõenäosuseks 76–78 protsenti.

Võttes arvesse, kui vähe väravaid taKaristusala on olnud sellise 77protsendilise tõenäosusega väravaga lõppeva löögi? Ei! valises jalgpallimängus lüüakse ning suuruse ja kujuga juba Statistilisi mudeleid vaadeldes kookui oluline seetõttu iga värav ja nii hea enam kui sada aastat ning rub välja, et pealelöökide asukoha mõtväravavõimalus on, ei ole kahtlustki, suurest harjumusest on tes moodustub väravaesisele pooliku et sisuliselt iga määratud penalti võib ovaali kujuline tsoon, kust sooritatud jalgpallimängu tulemust väga suures jalgpallimaailm justkui pealelöögid tegelikult kõige tõenäoliosas mõjutada. aktsepteerinud, et see semalt tee väravasse leiavad. Ehk võiks Ühest küljest tuuakse jalgpalli järongi totaalselt ebaõiglase karistusala uus kujundus järgida just jest uuendusi ja lahendusi, et mänge kujuga. seda loogikat ning välja näha midagi õiglasemaks ja ausamaks muuta (mida sellist, nagu sellel visandil punasega muud siis väravajoonetehnoloogia ja joonistatud?

VAR taotlevad?), teisalt jäetakse täiesti tähelepanuta mõned aspektid, mis sedasama ebaõiglust just tunnetuslikult tekitavad. Karistusala on olnud sellise suuruse ja kujuga juba enam kui sada aastat ning suurest harjumusest on jalgpallimaailm justkui aktsepteerinud, et see ongi totaalselt ebaõiglase kujuga.

Kuidas muidu seletada, et kaitsja käega mäng karistusala väljakupoolses nurgas 22 meetri kaugusel värava lähemast postist annab tulemuseks penalti, aga väljaku keskel 17 meetri kaugusel tehtud viga mitte? Või miks arvavad jalgpallireeglid,

12

JALKA JUULI 2022

MÕTISKLUSI

Just nii viis Lionel Messi Argentina koondise Eesti vastu penaltipunktilt juhtima. Erik Sorga näitas Matvei Igonenile isegi ära, kuhu löök läheb, aga Igonen jäi värava keskele panenkat ootama.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Mõistagi ei saa olukorra ohtlikkust väravale mõõta ainult selle kaudu, kui tõenäoline on mingist punktist peale lüües väravat saavutada.

Väga palju oleneb sellest, kus on kaitsjad ja väravavaht ja millises asendis on ründemängija.

Lisaks ei pruugi palliga mängija ise peale lüüa,

vaid sööta hoopis paremas positsioonis olevale kaaslasele. Rahvusvaheline väljaanne The Athletic avaldas hiljuti ühe mudeli, mille järgi tulid viimase kümne Premier League’i hooaja penaltitest enam kui pooled olukorras, kus väravani jõudmise tõenäosus oli tegelikult alla

Karistusala ajalugu: pepukujuline „viiekast“ ja penaltiviga küljejoonel Tänapäevane jalgpall sai Inglismaal teadupoolest alguse 19. sajandi teisel poolel, kuid penalti kontseptsioon toodi jalgpalli alles 1891. aastal, et õiglasemalt karistada värava lähedal kaitsjate toime pandud rikkumisi. Esimesed karistusalad olid kogu väljaku laiused: 18 jardi kaugusele väravast tõmmati küljejoonest küljejooneni üks pikk joon, millest värava poole jääv ala funktsioneeriski karistusalana. See tähendas, et selle sees tõi isegi küljejoone juures tehtud viga kaasa penalti. Muide – selle joone olemasolu väljakul ei olnud kohustuslik! Küll oli aga kohustuslik 12 jardi joon, mis oli samuti tõmmatud küljejoonest küljejooneni – ükskõik kust selle joone pealt võis ründemängija lüüa penaltit. Jääb muidugi segaseks, miks peaks keegi tahtma penaltit lüüa küljejoone äärest või üldse kuskilt mujalt kui keskelt…

Samal ajal vormistati ametlikuks ka väravalöök: reeglite järgi võis kaitsva meeskonna mängija palli mängu panna maksimaalselt kuue jardi kauguselt sellest väravapostist, millele lähemalt pall otsajoone ületas. Kuue jardi raadius joonistati ka väljakule maha, mis tähendab,

1891. aasta reeglimuudatuste järel nägi jalgpalliväljak kümmekond aastat välja selline. Graafika: thestrawplaiters.com

et väravaesisele tekkis pepukujuline topeltkaar.

Selline tänapäevases mõistes kummaline lahendus toimis umbes kümme aastat, kuniks 1902. aastal jalgpalliväljakut tunduvalt tänapäevasemaks muudeti – ristkülikukujuliseks said nii karistusala kui väravaala. Ainsa täiendusena lisati 1937. aastal ka karistusala küljes olev penaltikaar.

2022 JUULI JALKA

13

MÕTISKLUSI

Eesti penaltiprotsent keskmisest väiksem Eesti koondisel on mängus penaltite teenimine (järgnevas statistikas ei ole arvestatud paari üksikut penaltiseeriat) küllaltki harv nähtus. Alates 2000. aastast on sinisärgid saanud ametlikus mängus penaltit proovida vaid 19 korral ehk keskmiselt vähem kui korra aastas. Sealjuures tuli 19 penaltist lausa kuus tükki kohe 2000. aastal ehk sel sajandil on Eesti koondis 21 ja poole aastaga saanud lüüa vaid 13 penaltit!

Iseäranis on 11 meetri karistuslöökide teenimine kokku kuivanud viimase kümnendi jooksul: pärast seda, kui 2010. ja 2011. aastal sai Konstantin Vassiljev lüüa Eesti koondise eest viis penaltit, pidime järgmist võimalust ootama kuus aastat, enne kui see 2017. aastal Maltal saabus (Sergei Mošnikov realiseeris). Hiljem oleme saanud veel kaks penaltit: Rahvuste liiga mängus Põhja-Makedooniaga (Frank Liivak realiseeris) ja maavõistlusmängus Soomega (Rauno Sappinen realiseeris). Ametlikes võistlusmängudes oleme viimase kümne aasta jooksul seega saanud lüüa vaid ühe penalti.

Alates 2000. aastast löödud 19 penaltist on Eesti mängijad realiseerinud 14 – neli lööki on vastase väravavaht tõrjunud, ainsana ei saanud raamile pihta Kristen Viikmäe 2002. aastal Uus-Meremaa vastu. Ühe tõrje järel oleme „lauapalli“ kohe ka väravaks realiseerinud – 2000. aastal tõrjus Gruusia väravavaht Soso Grišikašvili Indrek Zelinski soorituse, ent Raio Piiroja lõi jätkupalli siiski väravasse. Eesti penaltite realiseerimise protsent on seega 73,7 ehk paar protsenti väiksem kui globaalne keskmine.

Eesti vastu on sama aja jooksul määratud aga 34 penaltit, millest on vastased realiseerinud 29 ehk lausa 85,3 protsenti.

Eesti väravavahid on kamba peale suutnud 34 löögist tõrjuda vaid kaks – 2011. aastal tõrjus Sergei Pareiko võõrsilmängus Fääri saartega Fróði Benjaminseni löögi, kuid lahtise palli suutsid vastased ikkagi võrku rammida. Karl Jakob Heina tõrje Malta vastu oli seega vähemalt viimase 22 aasta jooksul (varasemad ametlikud andmed on ebatäielikud) esimene, mis vastaste penalti päriselt meie väravast eemal hoidis.

Ootamatult suur erinevus tuleb Eesti löögiprotsendis sisse aga siis, kui tuua mängu see, kas löök sooritati Eesti pinnal või välismaal. Eestis löödud üheksast penaltist on sinisärgid alates 2000. aastast realiseerinud vaid viis ehk pelgalt 55,6 protsenti, samal ajal kui võõrsil on 11 meetri trahvilööke taotud sisuliselt nagu naelu seina – kümnest üheksa. Ka vastaste puhul on Eestis penaltite löömine olnud pisut keerulisem kui mujal – Eestis on realiseeritud kümnest löögist kaheksa ehk 80 protsenti, välismaal 24 löögist 21 ehk 87,5 protsenti.

14

JALKA JUULI 2022

Karikatuur: Margus Kontus

kuue protsendi. Selliseid olukordi, kus tehtud rikkumine nurjas päriselt olukorra, kus väravani jõudmise tõenäosus oli 77 protsenti, oli sisuliselt olematu hulk. Episoode, kus keegi mängijatest luissuárezlikult kindla tabamuse väravajoonel käega mängides ära hoiab, tuleb ju ette haruharva.

Eesti koondise penaltilööjate statistika (alates 2000) Nimi

Löödud

Sees

Eksitud

Protsent

Konstantin Vassiljev

5

4

1

80

Martin Reim*

4

2

2

50

Indrek Zelinski

3

2

1

67

Kristen Viikmäe

1

0

1

0

Andres Oper

1

1

0

100

Dmitri Kruglov

1

1

0

100

Tarmo Kink

1

1

0

100

Sergei Mošnikov

1

1

0

100

Frank Liivak

1

1

0

100

Rauno Sappinen

1

1

0

100

* Aastatel 1992–1999 realiseeris Reim koondise eest kuus penaltit.

MÕTISKLUSI Kaotame või liigutame penaltipunkti?

Teine võimalus on muuta penaltilööki ennast. Iga natukese aja tagant tuletatakse meile meelde, et USA profiliigades NASLis ja MLSis kasutati mõnikümmend aastat tagasi penaltiseeriate asemel vaatemängulist lahendust, kus ründavale mängijale anti pall 32 meetri kaugusel väravast ja viis sekundit aega, et see vastu liikuva väravavahi kiuste väravasse saata. Sellega simuleeriti mängus reaalselt esinevat üks ühele olukorda ning see andis ka väravavahtidele oluliselt suurema võimaluse tõrjeni jõuda – keskmiselt realiseeriti MLSis sellised „jooksvad penaltid“ 45protsendilise täpsusega.

Tänapäevase teadmise ja tunnetusega joonistataks karistusala 1902. aastal ilmselt hoopis teistmoodi väljakule maha, kusjuures tundub tõenäoline, et selle pindala oleks märksa väiksem kui praegu.

Kuna tegu ei olnud jalgpallireeglitesse kirjutatud võimalusega, vaatas FIFA sellisele isetegevusele mõistagi viltu ning MLSis kestis see eksperiment neli hooaega, ent ausalt öeldes on keeruline mõista, miks pole penaltilöögid juba ammu sellise dünaamilise lahendusega asendatud. Jooksvad penaltid pakuvad nii väravavahtidele kui ründemängijatele palju suuremat mänguruumi, mis toob omakorda kaasa põnevamaid ja omanäolisemaid lahendusi. Kui penaltiseeria tundub mõnele inimesele olevat loterii (mida ta tegelikult kindlasti ei ole!), siis jooksvate penaltite puhul tulevad oskused, tehnika ja kõik muu jalgpalliline palju rohkem mängu.

Kui hetkel tunneme, et penaltid on karistusalas tehtud keskmise vea eest liiga karm karistus, siis on teine võimalus muuta penaltite löömise kohta. Huvitav oleks teada, millise protsendiga realiseeriksid profimängijad penaltilööke, kui neid tuleks 11 meetri punkti asemel sooritada näiteks karistusala joonelt. Kui efektiivsus muutub sellisel juhul liiga väheseks, võiks kohtunikele jätta põneva kaalutluse – juhuslik viga või rikkumine karistusalas, mis väga head väravavõimalust ei nurja (näiteks Igoneni viga Argentina vastu), tooks kaasa 16 meetri penalti, aga sellist viga või rikkumist, mida saab pidada ilmse väravavõimaluse ärahoidmiseks, karistataks ka edaspidi 11 meetri trahvilöögiga.

Kas Maradona ei saaks tõesti Premium liigas hakkama? „Kui võtta oma kõige paremas toonuses Diego Maradona ja panna ta väljakule eelmisel pühapäeval A. Le Coq Arenal 1 : 1 viigiga lõppenud kohtumises FCI Levadia – FC Flora, oleks ta olnud pika puuga platsi kõige kehvem mängija. Suisa nii kehv, et Maradonat enda rivistuses omanud meeskond oleks sisuliselt tegutsenud arvulises vähemuses.“ Just nii kirjutas Ott Järvela Eesti Ekspressis enne juunikuiseid koondisemänge, proovides sellega ilmestada, kui palju on jalgpalli tase viimase 30–40 aastaga üle kogu maailma muutunud.

Järvela on sarnase argumendi välja käinud ka mõni aeg tagasi, kui ta oma seisukohta ka pisut põhjendas – tema sõnul nõuavad vahepealse ajaga jalgpallis tehtud reeglimuudatused varasemast suuremat vastupidavust, arengud spordimeditsiinis tagavad mängijatele parema füüsilise vormi ja suurenenud konkurentsis on väga hea füüsiline vorm läbilöögi eeldus. Nähtavasti heidab ta 35 aasta tagusele Maradonale ette tänapäevases mõistes kehva füüsilist võimekust.

Provokatsioon? Röögatu ja häbitu, ilma igasuguse kahtluseta.

Aga võtame sellest lausejupist kinni!

Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et absoluutses tippjalgpallis ongi vahepealsete aastatega nõudmised mängijate vastupidavusele ja töövõimele kordades kerkinud. Maailma jalgpalli juhtiv statistikaagentuur Stats Perform võrdles näiteks mõned aastad tagasi Argentina koondise esitusi 1986. ja 2014. aasta MM-finaalturniiril ning leidis, et kui 1986. aastal andsid argentiinlased ühes mängus keskmiselt 305,8 täpset söötu, siis 28 aastat hiljem oli see näitaja tõusnud 354,5 peale. Kiire tempoga rünnakuid oli 1986. aastal mängus keskmiselt 16,4, 2014. aastal juba 30,9.

Kõrge pressi tulemusel võitis Argentina koondis 1986. aastal palli tagasi keskmiselt 3,2 korda mängus, 2014. aastal 6,4 korda.

Ja nii edasi.

Samas piisab, kui vaadata vaid mõnd üksikut videot Maradona mängija-ajast, et veenduda selles, et vahepealsed reeglimuudatused oleksid mullu 60aastaselt elavate seast lahkunud legendile hoopis kuhjaga kasuks tulnud. Need toored, kohati suisa julmad ja küünilised võtted, mida tolle aja kaitsemängijatel lubati kasutada, tunduvad tänapäeva kontekstis lausa barbaarsed – ometi suutis Maradona sellises keskkonnas läbi lüüa ning igal sammul talle haiget teha üritanud vastaste vahel slaalomit joosta. Kolmkümmend aastat hiljem oleks ta väljakul veel rohkem ruumi saanud, olgugi et vahepealse ajaga on ka kaitsemängijad kohandunud ja osavamaks muutunud.

Kuigi Maradona võib paljudel meeles olla kui ülekaalulisusele kalduv, laisk ja mõnuaineid armastav, räägib Järvela siiski „kõige paremas toonuses“ Maradonast, kes ei olnud kindlasti hädas ülekilode või alavormiga. Jah, tänapäeva absoluutse tippmänguga oleks isegi sellisel Maradonal päevapealt keeruline kohaneda, kuid nagu oleme viimasel ajal tunda saanud – Eesti Premium liiga ja tippjalgpalli vahel on veel päris palju trepiastmeid. Tehnika, platsinägemise ja võitlusvaimu poolest sobiks Maradona ka tänapäevasesse tippjalgpalli, rääkimata Eesti meistrivõistlustest.

Seda enam, et oleme isegi kõrgeimal tasemel näinud mängijaid, kellelt ei nõuta kaitsetöös väga aktiivselt osalemist ja kes saavad oma jooksurammu säästa rünnakute tarbeks.

Ent stopp! Järvela läks oma võrdlusega veel sammukese kaugemale, väites, et Maradona meeskond mängiks Tallinna derbit sisuliselt kümnekesi. See tähendab ju seda, et Järvela hinnangul on Eesti praegused esiliiga amatöörmängijad paremad jalgpallurid kui Diego Maradona! Huvitav oleks teada, millises vanuses Eesti noored jalgpallurid, kes kipuvad tulemuste poolest Euroopa põhjakihti kuuluma, tema hinnangul Maradona tasemeni küündivad. 15–16aastaselt? Veel varem?

2022 JUULI JALKA

15

LUGEJA KÜSIB

Andrei Stepanov: see, kuidas me oma lapsi hetkel õpetame, ei ole tippjalgpalli jaoks piisav

Jalka lugejate küsimustele vastas seekord Eesti koondise eest 89 korda platsil käinud ja tänapäeval jalgpalliagendina töötav Andrei Stepanov. Stepanov on ka FC Tallinna spordidirektor ning valutab Eesti jalgpalli tuleviku pärast südant.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

K

ui vanalt hakkasid jalgpalli mängima? (@martinmanni.k) Alustasin seitsmeaastaselt, siis veel kolme-nelja-aastaselt trenni ei võetud.

Esimeses klassis nägin koolis tahvlil kuulutust ja olen siiamaani jalgpalliga seotud!

Praegu oleks seitsmeaastaselt alustada võibolla juba natuke hilja…

Käisin toonases 25. keskkoolis ehk praeguses Pae gümnaasiumis ja esimesed trennid olidki kooli võistkonnaga sealsamas Dvigateli staadionil. Kaks-kolm aastat mängisin seal Vladimir Jablokovi käe all, kümneaastaselt läksin Tallinna Jalgpallikooli Josep Katsevi ja Vjatšeslav Smirnovi treeningutele.

Milline treener on sinu karjääri jätnud suurima jälje? (Mattias, Tallinn) Hea küsimus! Ühest küljest ei tahaks kedagi väga esile tuua, kuna minu karjääris oli nii

Andrei Stepanov Sündinud: 16.03.1979 Klubikarjäär: Tallinna Jalgpallikool, TVMK, FC Flora, Moskva Torpedo, FC Himki, Watford, Bakuu Neftši, FC Himki, FK Gomel, Limassoli Aris A-koondises 1999–2012: 89/1

16

JALKA JUULI 2022

LUGEJA KÜSIB noortes kui profina väga palju treenereid. Tooksin ehk välja kõige nimekama treeneri Brendan Rodgersi, kes oli minu treeneriks Watfordis. Pärast seda, kui olin eelneval aastal koondise eest Belgias suure trauma saanud, sain tänu temale ja Mart Poomile võimaluse. Tuli info, et Watford otsib keskkaitsjat, ja sain mõned kuud päris tippjalgpalli tunda. Need kolm-neli kuud jätsidki väga suure jälje minu arusaamisesse jalgpallist ja sellesse, kuidas valmistutakse ja suhtutakse jalgpalli. See lühike etapp andis minu visioonile ehk kõige suurema jälje.

Enne igat liigamängu anti meile vihikud, kus oli 20 lehekülge infot järgmisest vastasest: standardolukorrad, taktikad, tugevad ja nõrgad küljed iga mängija kohta. See andis vastasest väga hea pildi ette. Praegu on klubidel InStat, Wyscout ja paljud teised tarkvarad, mis sarnaseid asju teevad, aga toona oli see midagi erilist. Võõrsilmängudel filmiti meie mängud üles ja kui hakkasime bussiga koju sõitma, anti igale mängijale juba CD mängu videoga. Kes tahtis, sai juba tagasiteel mängu vaadata ja analüüsida! Sellist asja ei näinud ma mitte kuskil mujal.

Watfordi treenerite tiim oli tol ajal tohutult nimekas ja võimekas. Malky Mackay oli hiljem Cardiffi peatreener, Sean Dyche oli kaua Burnley peatreener. Frank Lampardi isa oli ka! Kohe oli tunda ja teada, et see treenerite seltskond saab ka peatreenerina mujal võimaluse.

Kui rääkida aga minu karjäärist, siis ilmselt jätsid suurima jälje ikka esimesed treenerid, kes mind profikarjääri poole üldse suunasid – nii Jablokov, Katsev kui Smirnov.

Eesti kõrgliigas tegi Stepanov viimase hooaja mängijana kaasa 2003. aastal, aidates FC Flora riigi tšempioniks.

Järgmisel aastal tõmbas keskkaitsja selga juba Moskva Torpedo mänguvormi.

pis teiste omadustega. See oli väga huvitav meetod, ma ei ole kuulnud, et ükski Eesti klubi või ka muu meeskond seda kasutaks.

Kui palju on jalgpallimäng vahepealse paarikümne aastaga muutunud? Kui oleksid 20 aastat noorem, kui palju erineksid jalgpallurina sellest, kes olid tegelikult? (Timo) Jalgpall on kindlasti läinud intensiivsemaks, kiiremaks ja jõulisemaks. Praegused mängijad peavad kindlasti olema rohkem atleedid kui siis, kui mina mängisin. Tehnika ja jalgpalliliste omaduste Foto: Lembit Peegel kõrval peab olema teatud määral atleet, et tänapäeval läbi lüüa. See oleks kindlasti üks asi, millele rohkem rõhku paneksin, samas ei olnud need minu mängus kunagi suured trumbid. Võibolla jäi seetõttu ka minu aeg Inglismaal lühikeseks – olin juba 30aastane ja sealse füüMõni kuu jättis suure jälje: silisusega ümber harjuda oli raske.

Millised olid tippvormis sinu füüsilised näitajad? Kui palju surusid rinnalt, kui kiiresti jooksid kilomeetrit? Milliseid teste või mõõtmisi oled karjääri jooksul teinud?

(Karl, Rapla) „Tuli info, et Watford otsib Ma pole kunagi jõusaaliarmastaja keskkaitsjat, ja sain mõned kuud Miks lõid koondises ainult ühe väolnud, aga palju ma surusin… üle rava? (@martiofficialmedar) päris tippjalgpalli tunda. Need saja ma ei teinud. Tippajal ehk 90?

Sest minu partner oli Raio Piiroja, kolm-neli kuud jätsidki väga Eriline atleet ei ole ma kunagi olnud kes võitis kõik pallid nii vastase kui – ma olin okei, aga mul ei olnud füüminu eest! Kui on selline kaaslane, suure jälje minu arusaamisesse siliselt selliseid omadusi, mis oleksiis tuleb lihtsalt vaadata ja nautida, jalgpallist ja sellesse, kuidas sid olnud midagi erilist. kuidas pallid vastase võrku lendavalmistutakse ja suhtutakse Valgevenes oli mul väga huvitav vad. Andsin Raiole võimaluse värajalgpalli.“ kogemus aga omapärase meetodiga: vaid lüüa ja ta tuli sellega väga hästi iga mängupäeva hommikul mõõdeti toime! (Naerab – toim.). meie vertikaalset hüpet. Oli selline aparatuur – Miks oli Eesti koondises Piiroja ja Stepanovi plaat, kust tuli tõugata ja kuhu maanduda, ja see tandem sedavõrd edukas? (Veiko, Tartu) ütles, kui kõrgele mängija hüppas. Sellega mõõMeil olid erinevad trumbid ja leidsime kiiresti seldeti seda, kui heas toonuses mängija lihased on, le tasakaalu, mis peab kaitsepaaris olema. Kui on ja see mõjutas ka peatreeneri koosseisuvalikuid. kaks ühesuguselt agressiivset keskkaitsjat, võib Kusjuures ei vaadatud mitte seda, kes kõrgemalt see meeskonnale probleeme tekitada, sest teihüppab, vaid seda, milline oli tulemus võrreldes neteist ei julgestata piisavalt. Meil oli nii, et Raio sinu eelmiste hüpetega. Jalgpallur ei ole ju kergeoli agressiivne ja läks pallile vastu, samal ajal kui jõustiklane – kõik peab olema balansis, nõrgemat mina kontrollisin ja julgestasin. Ma tundsin Raiot hüppevõimet kompenseerib mängija vahel hoo-

2022 JUULI JALKA

17

lasti ära ei tasunud, aga nautisin neis kohtades elu. See oli ka üks peamisi asju, mida jalgpallurina nautisin – sain elada erinevates riikides.

Trauma lühendas võibolla minu karjääri, aga läks, nagu läks – praegu annan intervjuud ja kõik on suures plaanis okei. Mu mälu oli küll enne seda traumat pisut parem, kui ta on praegu, aga võibolla on see ka vananemise protsessiga seotud! (Naerab – toim.).

Kõige tähtsamad asjad elus jäid õnneks meelde.

hästi ja teadsin, mida ta teatud olukordades teeb, Raio tundis samal ajal mind hästi ja teadis, kui mind tuli õhuvõitlustest julgestada. Balanss ja teineteisest arusaamine nii väljakul kui väljaku kõrval. See võrdlus kõlab naljakalt, aga see oli nagu abielu! (Naerab – toim.).

Ülemiste City asutaja ettevõtja Ülo Pärnitsaga. Jalgpalliagendid on tänapäeval samuti sisuliselt ettevõtjad!

Foto: Liisi Troska

Eesti koondise legendaarses playoff-mängus Iirimaaga, mille 0 : 4 kaotasime, pani Tarmo Rüütli sind põhikoosseisu. Said seal esimesel poolajal punase kaardi ning Rüütli ütles hiljem, et poleks seda ehk tegema pidanud. Mida sina sellest mängust mäletad? Kas Viktor Kassai on pätt ja kaabakas või põles Eesti koondis ise läbi?

(Stiina, Tallinn) Jalgpallis pole musta ja valget, iga olukord, mida kohtunik hindab, on subjektiivne. Tagasi vaadates ütleksin, et Viktor Kassai tegi mulle natuke liiga, kuigi tegin midagi rumalat. See oli minu karjääri tähtsaim mäng ja vedasin nii Tarmo Rüütlit, meeskonnakaaslasi kui kogu riiki alt. See oli väga vastik tunne, mis elab natuke minus siiamaani. Mind usaldati, aga suuresti minu tegevuse tõttu jäi lõppskoor selliseks, nagu ta jäi. Jah, me ei olnud favoriidid, aga jalgpallis on kõik võimalik ja tol hetkel uskus meie koondis tõesti, et suudame midagi erilist saavutada. Praegu võin seda naerulsui kommenteerida, aga toona ei tahtnud ma mitte kedagi näha – soovisin lihtsalt selle seljataha jätta. Sain veel pärast seda pool aastat Limassoli Arises Küprose päikest nautida, enne kui karjääri lõpetasin.

2008. aastal said koondises raske vigastuse, kui põrkasid Belgias kokku Marouane Fellainiga.

Kui raske saadud peapõrutus oli ja kas see mõjutas ka sinu edasist karjääri? (Riho) Kõige meeldejäävam kogemus jalgpallurina.

Sellest tuli pikk mängupaus, trauma oli väga tõ(@renita_priks) sine. Ärkasin alles haiglas, ma ei mäleta kokkuMäng Inglismaaga Wembleyl, samuti Tallinnas põrkest mitte midagi. Olen küll pilte näinud, aga Portugaliga mäng, mille kaotasime 0 : 1. Selle mänei ole seda hiljem videost üle vaagu puhul on väga hästi meeles ka danud – ei tea, kuidas ma sellele üks juhtum Cristiano Ronaldoga, mis reageeriksin. Kaks-kolm kuud ei õpetas mind esimesest arvamusest saanud kehale koormust anda, pea inimese kohta mitte kinni hoidma. valutas ja tol hetkel ei teadnud, kas Kõlas lõpuvile, olime kaotanud.

Piiroja lõi koondises väravad suudan karjääri jätkata või mitte.

Olin Ronaldo lähedal ja pakkusin eest ära: Olin toona Himki mängija, mul välja, et võiksime särke vahetada. käis lepingu viimane aasta. Enne „Kui on selline kaaslane, siis tuleb Ta näitas kuidagi käega riietusruumängu arutasime lepingu pikenda- lihtsalt vaadata ja nautida, kuidas mi suunas, et seal vahetame. Jaamist, aga Himki peatreeneriks oli jah – sain aru, et ta pole huvitatud. pallid vastase võrku lendavad. toona Sergei Juran, kes on praegu Läksime siis meeskonnaga fänne samasse ametisse ringiga tagasi Andsin Raiole võimaluse väravaid tänama ja juttu rääkima ja jõudsime jõudnud. Juran oli ka ise mängijalüüa ja ta tuli sellega väga hästi alles tüki aja pärast riietusruumide karjääri raske peapõrutuse tõttu lõjuurde. Portugali mängijad olid juba toime!“ petanud ja ta ütles mulle: sorry, aga ammu riietusruumi läinud, ainsana pärast sellist vigastust sa tagasi ei tule. Klubi ei seisis väljas Ronaldo, kes mind nähes mulle oma saa sellist riski võtta ja lepingut enam ei pakutud. särgi andis ja minu oma vastu võttis!

Selles mõttes see vigastus minu karjääri kindlasti See muutis kõvasti minu suhtumist temasse – mõjutas. paljud arvavad, et ta on ülbe ja egoistlik, aga see Samas sain seetõttu kogemuse Inglismaal, oli suure inimese tegu. Kes olen mina talle või mis Aserbaidžaanis ja Valgevenes. Rahaliselt see kindon Eesti Portugalile? See näitaski mulle ära, et

18

JALKA JUULI 2022

LUGEJA KÜSIB peab panema iga inimese mõtlema, kes Eesti jalgisegi kui esimese mulje järgi võib tunduda, et inipalli arendab. Midagi on valesti! mene on ühe iseloomuga, siis temaga suhtlemist Käisin hiljuti Maksim Kalimulliniga Belgias jätkates võib ta end hoopis teisest küljest avada. sealse hõbedaklubi Royale Unioni juures. Reedel Pärast seda tahtis mitu meie koondise mäntulin tagasi, laupäeval läksin vaatagijat särki mult üle osta! Kõige rohma U17 liiga mängu FC Flora ja FC kem pakkus vist Sergei Terehhov, Tallinna vahel. Sattusin šokki! Nelja aga toona oli mul sõbranna, kes oli päeva jooksul Belgias ma sisuliselt ei suur Ronaldo austaja, ja kinkisin näinud tehnilist praaki – nägin kiisärgi talle. Mängu kaotasime, aga reid, osavaid ja julgeid jalgpallureid, särgi võitsin!

Cristiano Ronaldolt saadud kes olid targad, nägid väljakut ja õppetunnist: suutsid erinevaid elemente ellu viia.

Jõid 2009. aastal tassi teed ka Wat„See muutis kõvasti minu Sportland Arenal vaatasin aga meie fordiga, kelle peatreeneriks oli toosuhtumist temasse – paljud riigi selle vanuse üht parematest na praegune Leicesteri juhendaja Brendan Rodgers. Mida põnevat arvavad, et ta on ülbe ja egoistlik, meeskondadest ja nägin omaksvõttu, kus pall põrkas neli-viis meetrit sellest ajast mäletad? Kas agendiaga see oli suure inimese tegu. mängijast eemale. Nägin mängijat, na tuleks see kasuks, kui tahaksid Kes olen mina talle või mis on kes kõndis väljakul, kes ei olnud mõnda mängijat Leicester Citysse Eesti Portugalile?“ motiveeritud. Nemad peaksid ju sokutada? (Rain, Tallinn) meie liidrid olema ja teistele eeskuPoolteist aastat tagasi olime läheju näitama – see on ju probleem! dal tehingule, et üks Venemaal mängiv Norra FC Tallinnaga seotud olles ja jalgpallipoisi isakoondislane Leicesterisse saata. Läbirääkimistel na näen noortejalgpalli sisuliselt iga päev. See, suhtlesime Brendan Rodgersi pojaga, kes töötab mida ma näen, ei ole lihtsalt piisavalt hea. Treeagendina. Rodgers teadis, et ma olen võimaliku nerid ei ole piisavalt pühendunud, nad ei nõua diiliga seotud, ja teiste inimeste kaudu sain tema piisavalt head elementide elluviimist, nad ei nõua „Hi!“ kätte, aga otse me ei suhelnud. Ma ei ole elementaarset tehnikat. Näen treenereid, kes on selline inimene, kes helistaks Brendan Rodgersile rahul sellega, et mängija andis kaaslasele söötu ja pakuks mängijaid. Võibolla mõne aasta pärast…

– aga ta ei pane rõhku sellele, milline see sööt (Naerab – toim.). Eks meil ole piisavalt partnepeaks olema. See, kui sööt tuleb pooleteise reid, et jõuda maailma jalgpallis ükskõik meetri kõrguselt õhust, ei olegi asi, mida kelleni. keegi mainiks.

Kõige parem mängija, kelle vastu Belgias olime neli päeva Sébastien oled mänginud. (@markus_jarl) Pocognoli juures – ta on endine BelRonaldost juba rääkisime, aga ligia koondislane, kes mängis nii Ingsaksin ka David Beckhami. Ma ei lismaal, Hollandis kui Saksamaal. Iga tea, kas see nimi tänapäeva noorelement pidi olema perfektne – isetele enam midagi ütleb, aga minu gi kahe-kolme meetri pikkune sööt ajal oli ta päris hea jalgpallur! peab olema piisavalt tugev, minema õige jala peale ja nii edasi. Meil on nii Miks Eesti jalgpallis nii halb on? palju juurde panna igas elemendis – (@ukuvahi) Kuidas hindad praegusnii treeneritel, mängijatel kui neil, kes te Eesti noorte jalgpallurite taset? monitoorivad treenerite tööd. Me jää(@vladimirbatanov) me rahule juba lihtsalt sellega, kui poisid Siin on väga palju faktoreid ja nüansse. Esion platsil ja valmis mängima. Peame kvaliteeti teks – väike riik, traditsioonid ei ole suured. Seltõstma. See, et oleme väike riik, ei ole vabandus! Stepanov lest võib kogu juulikuu Jalka täis kirjutada, miks Treener, kes on mängu ajal sellise näoga, et ootab peab oluliseks need asjad nii on, aga… Viimasel ajal on olnud lihtsalt lõpuvilet, ei ole mängus sees, ta ei nõua õivälismaa knowinimesi, kes on öelnud välja, mida tuleks muuta get käiku ja ei arenda mängijaid. how Eestisse toomist. ja parandada.

Meil ju ei mängita tänapäevast jalgpalli, isegi Fotoseansi järel Käisin Pärnus vaatamas, kuidas meie U21 ei üritata seda teha. Üks FC Tallinna noortetiim, liikus ta edasi koondis kaotas Horvaatiale 0 : 4. Ma ei tea, kuidas 2013. aastal sündinud, läksid just Poolasse turniilennujaama, seda endise jalgpallurina kommenteerida, aga… rile, kus olid kohal suured klubid: Benfica, Porto, et võtta vastu ma ei näinud Eestil ühtegi mängijat, kes oleks Stoke City ja paljud teised. See, kuidas mängib Itaaliast Fiorentina klubi juuhetkeseisuga valmis välismaal läbi lööma. Ma ei näiteks Praha Sparta, Porto või Krakówi Wisła juba rest saabunud näinud ühtegi mängijat, kes oleks olnud palliga sellises vanuses… Eesti jalgpallis on nii, et sööt treener, kes FC piisavalt osav, kes oleks olnud piisavalt julge nii on kahe inimese side – üks mängija annab palli Tallinnale oma palliga kui pallita. partnerile. Praha Spartas on juba kaheksa-aastasoskusteavet Vahe Horvaatia koondisega oli meeletu, aga te mängijate puhul nii, et kui üks mängija annab jagama sõitis.

Foto: Liisi Troska Aserbaidžaanile 0 : 5 kaotada on juba piinlik. See teisele söödu, siis oskab kogu ülejäänud võistkond 2022 JUULI JALKA

19

LUGEJA KÜSIB Jah, meil on Flora, Levadia ja Paide, aga meil on nii sellele vastavalt liikuda ja positsioone vahetada, et palju klubisid, kus kvaliteet ei ole piisaval tasemel. järgmist käiku oleks mugav teha. Mäng on intenSellest tulenevadki need probleemid, mida me siivne, liikuv ja lapsed mängivad juba seda jalgpalli, nii U21 kui teistes vanuseklassides näeme. Kui me mida nad kümne aasta pärast tippliigades tegema praegu muutusi ei tee, siis järgmishakkavad. tel põlvkondadel ei ole vundamenti, Meil on väga suured probleemid ja mille pealt häid jalgpallureid kerkiks, ma ei näe, et me suudaksime seda ilma sest juba kuue-seitsmeaastaselt õpevälismaa spetsialistide kaasamiseta tatakse neid kehvemini kui Poolas või muuta. Ma ei tea, kas see peaks tähenTšehhis, rääkimata Inglismaast või dama seda, et meile tuleks lihtsalt rohNoortetöö tasemest Eestis: kem ja rohkem välismaa treenereid, „See, kuidas me oma lapsi praegu Portugalist. Ja meie mängijate valik on niigi väike. või peaks see olema kuidagi jalgpalõpetame, sellest ei piisa! Isegi liliidu poolt tsentraliseeritud, aga iga selleks, et mängida Norras, Millisest vanusest on mõtet mänklubi juures võiks olla spetsialist, kes oskab, aitab ja hoiab taset. See, kuidas Rootsis või Soomes. Individuaalne gijaid skautima hakata – kui vanalt me oma lapsi praegu õpetame, sellest meisterlikkus peab olema parem. näeb ära, et ühest poisist tuleb, teisest aga ei tule jalgpallurit, ja milei piisa! Isegi selleks, et mängida NorTahe ja nõudmine peavad olema liste indikaatorite järgi seda hinnaras, Rootsis või Soomes. Individuaalne teisel tasemel.“ takse? (Hendrik, Thbilisi) meisterlikkus peab olema parem. Tahe Väga raske öelda. Kõik teavad ju Jari ja nõudmine peavad olema teisel tasemel.

Litmaneni, kes alustas kõvade treeningutega alles Üks asi on teadmine, hoopis teine aga on pü14aastaselt.

Või Valeri Karpinit, kes ei olnud noorehendumine tööle. Eestis ei ole noorte jalgpalna meeskonnakaaslastest nii palju parem, et oleks litreeneri amet piisavalt väärtustatud. Ma väga võinud arvata, et ta jõuab La Ligasse ja Venemaa vabandan võrdluse pärast ja mul ei ole midagi koondisesse.

Ka mina ise ei olnud Tallinna JalgpalMaxima vastu, aga Eestis on noortetreeneri amet likoolis oma tiimis kõige andekam või lootustandnagu Maxima kassapidaja oma. Paljud treenerid vam – meil olid mängijad, kes olid palju talendikapeavad käima päeval ehitusel tööl, et saaksid õhmad, aga ei jõudnud suures jalgpallis mitte kuhugi. tul tulla paariks tunniks poistele trenni andma.

14–15–16aastaselt võiks juba mingi idee välja Mul on praegu väga raske leida häid treenereid, 2007. aastal tulla, et sellel mängijal on võimalus profiks saada. kuna palk, mida suudetakse pakkuda, on nii väiLuka Modrićit Samas ei ole mingeid garantiisid – võid selles vake, et praeguse elu juures ei motiveeri see kedagi. taga ajamas. 15 aastat hiljem nuses olla Eesti parim, aga sinust ei pruugi lõpuks Kui ma oleks ise sajaprotsendiliselt finantsiliselt on üks mees isegi proffi saada. Palju oleneb pühendumisest ja vaba, siis võtaksin hea meelega ühe või kaks grupjuba kogenud enda tehtud valikutest. pi ja prooviksin noortetreeneriks saada, aga minu jalgpalliagent, On olnud juhtumeid, kus kaheksa-aastase poisi pere ei saa seda lihtsalt praegu lubada. Lõpuks teine aga tõstis isa tuleb ja ütleb: minu pojast saab kindlasti proff ongi noortetreenerid kas üksikud fanaatikud või äsja pea kohale järjekordse – vaata, kui palju väravaid ta lööb! Ütlen vastu: vaaneed, kes soovivad natuke lisatasu teenida.

Meistrite liiga tame, kus ta kümne aasta pärast on. Sellist õiget Ma ei taha kellegi kohta halvasti öelda, aga meie karika. süsteemi või skeemi ei ole ju olemas, et kui 15aasteadmised Eestis ei ole hetkel lihtsalt piisavalt head.

Foto: Lembit Peegel taselt oled mingil tasemel, siis saab sinust kindlasti väga hea mängija. Kui nägin näiteks Herol Riibergi 16aastaselt mängimas, siis arvasin, et temast tuleb järgmine tippliigamängija. Täna mängib ta Paides ja läbilöögiga on olnud raskusi. Tal on küll veel kindlasti aega, aga sellist potentsiaali, mida ma temal 16 aasta vanuses nägin, olen Eestis väga harva näinud.

Kui näeksite, kuidas Raio Piiroja 16aastaselt mängis, siis… (Naerab laginal – toim.). Ma ei tea, kas oli veel keegi peale Raio, kes uskus, et temast võiks saada jalgpallur. Võibolla Aivar Pohlak oli teine inimene, kes arvas, et Raiost saab asja. Raio tehnikat oli toona isegi natuke rõve vaadata! (Naerab – toim.). Läbi aastate arenes ta aga selles vallas piisavalt ja jõudis lõpuks Hollandi liigani välja. On igasuguseid näiteid!

Kuidas sai sinust jalgpalliagent ning kas seda tööd saavad kõik huvilised teha? (@silverpaev) Kui sain aru, et minu mängijakarjäär oli lõppemas, siis mõtlesin, et kui tahaksin, suudaksin kaks-

20

JALKA JUULI 2022

LUGEJA KÜSIB kolm aastat kas Eestis või Küprosel veel pallida, aga mõistsin, et mida varem ma ennast uues ametis leian, seda suurem on võimalus edu saavutada. Sõber Jevgeni Novikov, kellega nii koondises kui Floras mängisime, pakkus välja, et võiksime hakata agentideks. Meil olid head tutvused, eriti Venemaal. Üks agentidest, kes mängijakarjääri ajal meid aitas, pakkus välja, et võiksime aidata tal Euroopa mängijaid Venemaale vahendada.

Esimesed kliendid olid meil Eestist Sergei Mošnikov, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov ja Igor Morozov. Meil oli kaks suunda – ühelt poolt üritasime Eesti mängijaid välismaale viia, teisalt aitasime Euroopa mängijaid Venemaale. Sellest hakkaski kõik arenema – praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et meie agentuur esindab nii Rootsi, Norra, Sloveenia, Horvaatia, Kasahstani, Valgevene kui Venemaa koondislasi. Töötan praegu rohkem rahvusvahelisel tasandil kui Eesti klubidega.

Lühidalt öeldes olen väga rahul. Naudin seda tööd, reisimist, erinevate inimestega kohtumist ja jalgpalli vaatamist. See mängib minu elus suurt rolli ja praegu on mul energiat ja tahtmist seda jätkata. Vahel saan palju suuremat naudingut mitte sellest, et pangakonto kasvab, vaid sellest, et suudad mängijale hea klubi leida, tema karjääri aidata ja tema pere rahaliselt uuele tasemele aidata. Meil on olnud palju üleminekuid, kus me pole midagi teeninud, vaid oleme lihtsalt mängijaid aidanud.

Agendiks võib praeguste reeglite järgi saada igaüks, kes ei ole jalgpalliliidu või mõne klubi töötaja. Tähtis on see, et oleks piisavalt kontakte, et saaksid mängijale, kellega oled lepingu teinud, midagi pakkuda.

Lennureise tuleb aktiivsel jalgpalliagendil aastas kokku rohkem, kui üle lugeda viitsiks.

Ka Jalkale antud intervjuu järel tõttab Stepanov taas välismaale kontakte looma, samuti laob ta peast ette mitu järgmist reisi, mis on juba paika pandud.

Üldiselt mõjutab tema surm peamiselt tema agentuuri mängijaid, kelle nimel nüüd võitlus lahti läks.

Tegutsesid agendina palju ka Vene klubidega.

Kuidas on sinu tööd mõjutanud sõda Ukrainas?

(Dima) Praegu on seda veel raske hinnata, kuidas ja kui palju see mõjutab. Meil on kliendid, kes on Vene klubidega seotud, ja see on kindlasti suur probleem. Mõned neist on Skandinaavia riikide koondislased, kes tahavad kindlasti uue töökoha mujal leida, sest neile on juba ka enda riigist selleks survet avaldatud. Kindlasti see mõjutab, aga Foto: Liisi Troska täpsemalt saab öelda paari kuu pärast, kui suvine üleminekuaken läbi saab. Kontakt Vene klubidega Millise jälje jättis jalgpalliagentide maailma aga praegu jätkub ja mängijaid nad otsivad, aga Mino Raiola? Kas ja kuidas muudab agentide elu on arusaadav, et paljud, kes oleksid muidu võinud tema surm? (Ints) sinna liikuda, ei taha enam Vene kluTa oli kindlasti üks nendest, kes bidega tegemist teha. mõjutas nii agentide tööd kui jalgKevadel tuli otsus, et mängijad, pallielu üldse väga palju – ma arvan, kes olid Vene või Ukraina klubidega et tema tõttu muutis FIFA reegleid seotud, said vabaduse juuni lõpuni selliselt, et agentidel ei oleks võiNoorte skautimisest: mujale laenule minna. Praegu ootamalik saada liiga suurt osa mängija „Kui näeksite, kuidas Raio Piiroja vad kõik, mis edasi saab – kuulujutud üleminekusummast. Ta on suure16aastaselt mängis, siis… Ma ei räägivad, et seda perioodi pikendapärane näide, kuidas mitte kellestki saada nii tähtsaks inimeseks, et tea, kas oli veel keegi peale Raio, takse veel poole aasta või aasta võrsul oleks kliendibaasis Ibrahimokes uskus, et temast võiks saada ra. Ehk need mängijad, kellel on Venemaa klubidega kehtiv leping, aga vić, Pogba, Lukaku ja teised staajalgpallur.“ ei soovi nende juurde naasta, saavad rid. Ühest küljest annab see looveel aastakese kas laenule minna või tust kõigile, kes tahaksid seda tööd üldse lepingu ära lõpetada. proovida, teisalt oli ta üks vähestest, kes näitas Kuidas ma sellesse kõike üldiselt suhtun? Mul suunda, kuhu agendimaailm liikus. on seda juba isiklikus plaanis väga raske vastu (Otsib telefoni välja ja näitab Raiola kontakti – võtta, kuna mu isa on Venemaalt pärit ja ema toim.). Näe! Ma ei ole kunagi temaga rääkinud, oli Ukrainast. See konflikt, mis praegu käib, on aga Mino Raiola number on mul telefonis olemas. minu jaoks palju rohkem kui lihtsalt konflikt Olen talle kunagi isegi sõnumi saatnud, aga vaskuskil kaugel. See on isiklik tragöödia! Ükskõik tust ei saanud. Agendimaailm on ühest küljest kuidas seda nimetada – loodan, et see lõpeb võisuur, aga teisalt väiksem, kui võiks arvata – iga malikult ruttu. agent võib saada teise agendi kontakti!

2022 JUULI JALKA

21

2-KÕNE

Rocco Robert Shein Sündinud: 14.07.2003 Koduklubi: FC Utrecht (Holland) Positsioon: keskpoolkaitsja Senine karjäär: JK Tallinna Kalev (2010–2016), FC Flora (2016–2021) A-koondis: 1/0

Rocco Robert Shein:

enesekindluse olen pärinud isalt!

18aastasel Rocco Robert Sheinil jäi seljataha senise karjääri kõige märgilisem poolaasta. 2022. aasta alguses oli Shein lihtsalt üks paljudest FC Flora esindusmeeskonna noormängijatest. Kuus kuud hiljem on tegu Hollandi kõrgliigaklubi FC Utrechti palluri ja Eesti koondislasega – vahepeale jääb edukas laenuperiood Utrechtis, mille duubeltiimis tehtud head esitused noore eestlase Hollandi Eredivisie orbiidile paiskasid.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

22

JALKA JUULI 2022

2-KÕNE

I

ntervjuus Jalkale rääkis Shein oma karjääri algusest, edu tagamaadest, noortekoondistest A-koondisesse jõudmisest ja paljust muust.

Rocco, jätad seljataha poolaasta, millesarnast ei ole Eesti jalgpalluritel vist varasemast naljalt ette näidata. Kui sellele ajale tagasi vaatad, siis milline hetk oli sinu jaoks kõige erilisem?

Esimesena hüppab pähe debüüt Hollandi esiliigas ja esimene seal löödud värav. Kuna tegin hea mängu ja lõin värava, siis oli see väga mõnus mälestus. Sealt alates hakkasin ka põhikoosseisus mängima, nii et see oli ilmselt see tipphetk, kust minu läbimurre seal mingis mõttes algas. Teine oluline hetk oli debüüt Hollandi kõrgliigas – kuna võitsime mängu, siis olid emotsioonid veelgi erilisemad. Lisaks muidugi debüüt A-koondises, mida ootasin päris kaua.

se. Nägime isaga, et Floras võiks olla parem tulevik – ikkagi Eesti suurim klubi. Alguses läksin Flora 2001. aastal sündinute juurde, kes olid minust paar aastat vanemad ja oma vanuse Eesti meistrid. Esindusega hakkasin treenima siis, kui sain 17aastaseks. Minu jaoks oli see väga loogiline samm – mängisin duubeltiimi põhirivistuses, jäin treeneritele seal silma ja nad ütlesid mulle, et olen esindusmeeskonnaks valmis. Siis võeti mind esindusmeeskonda, kus ma juba edasi arenesin. Alguses oli natuke raske, sest Konstantin Vassiljev, Markus Soomets ja Markus Poom olid ees, aga tulin neile arengus kiirelt järele.

Floras mängisid erineval ajal koos Frank Liivaku ja Sten Reinkortiga – kõigil teil on korvpallurist isa. Kellele poegadest kõige parem viskekäsi on antud?

Me ei ole koos mänginud, nii et kindla peale ei tea, aga usun, et ikka mulle! (Naerab – toim.).

Alustasid karjääri siinsamas JK Tallinna Kalevis, kusjuures teie punt oli ju hiliseSinu isa Mark on ka sinu karjääris maid tegijaid täis. Sina ja Maksim olnud oluline tegelane. Kas sina Paskotši olete jõudnud A-koonditeda korvpalliplatsilt üldse mälesesse, Martin Vetkal samuti välistad? Milline mängija ta oli ja kas maale, Danil Kuraksin tõstab pead Tallinna Kalevi kuldsest teis on ka väljakul sarnaseid iseFC Floras. Vahepeal käis teie meesloomujooni? konnast läbi ka Oliver Jürgens, põlvkonnast: rääkimata nendest paljudest, kes „Meil võimaldati käia välismaal, Ta tahtis korvpallurina väga võita – mäletan, et alati, kui ta kaotas, oli tal praegugi mängivad Kalevi esindusvõimaldati end arendada ja pärast väga halb tuju. Ta oli selline, meeskonnaga Premium liigas. Kas treeneri roll oli kõiges väga suur. kes võttis alati väljakul initsiatiiteile sattusid lihtsalt head mänvi. Kui meeskond oli kaotusseisus, gijad kokku või kasvatas treener Mängisime aasta vanematega, võttis ta palli ja tegi kõik ise ära. Ma väikestest poistest üles fantastilise 2002. aastal sündinutega, sest arvan, et see on ka mulle üle tulnud. põlvkonna? meie vanuseklass oli meie Tahan alati võita – olen väga halb Esialgu juhendas meid paar-kolm jaoks liiga nõrk.“ kaotaja! Isa võitles ka alati väljakul aastat Raimo Leosk, siis tuli meie lõpuni. treeneriks Atko Väikmeri. Meie plussiks oli see, et ka kõrvalt nähti, et meil on hea Ütlesid, et oled halb kaotaja – kuidas sa sellises punt, hea treener ja hea atmosfäär, lastevanemad olukorras käitud? olid väga toetavad. Atko oli meie jaoks väga nõudKui oleme kaotusseisus, siis haibin tavaliselt poislik treener, ta motiveeris meid hästi palju. Kutsuse üles ja üritan neid ümber veenda – suudame sime ka ise teisi mängijaid meie juurde proovima. küll võita! Kuna mulle ei meeldi üldse kaotada, Meil võimaldati käia välismaal, võimaldati end siis võtan mängu rohkem enda peale, hakkan ise arendada ja treeneri roll oli kõiges väga suur. rohkem peale lööma. Kui mängu siiski kaotame, Mängisime aasta vanematega, 2002. aastal sünditõmbun aga endasse, bussis istun üksi või helisnutega, sest meie vanuseklass oli meie jaoks liiga tan isale ja räägime mängust. Ükskõik kas kaotanõrk. Usun, et meid tõstis teistest kõrgemale ka me või võidame, helistan alati talle. see, et hakkasime juba kümneaastaselt MyFitnessis tegema füüsilisi trenne ja eraldi jooksutrenne.

Kui tihti te viimase poolaasta jooksul suhtlesite, Kui olime kaotusseisus, siis ei andnud me mitkui esimest korda välismaal perest eemal elasid te kunagi alla. Motiveerisime üksteist ja isegi väja mängisid? listurniiridel olime võimelised tegema selliseid Ikka igapäevaselt. Isal oli sealjuures agent Harri tagasitulekuid, mida keegi ei uskunud. Meie aga Ojamaa kõrval väga suur roll selles, et ma üldse uskusime üksteisesse, teadsime oma kvaliteeti ja välismaale pääsesin – ta valmistas mind selleks omavaheline keemia oli väga hea. nii füüsiliselt kui mentaalselt ette. Ta vaatab igat mu mängu ja helistas iga trenni järel, et küsiÜhel hetkel siirdus mitu teist FC Flora ridadesda, kuidas läheb. Kui ta vaatab oma poega, siis se. Kui vanalt hakkasid esindusmeeskonna trenta näeb, et on minu üle uhke – mängin Hollandi nidesse pääsema? Mida sellest ajast mäletad? kõrgliigas! Kaks korda jõudis ta ka külas käia.

2016. aasta sügisel läksin esimest korda Floras2022 JUULI JALKA

23

2-KÕNE

Rocco Robert Sheini tee jalgpalluriks saades algas küll Tallinna Kalevis, kuid päris esimene jalgpallitrenn möödus tal hoopis Wismari staadionil, kuhu vanaisa Eduard, omaaegne Eesti NSV meister jalgpallis, ta käekõrval viis. „Isa nägi trenni ja ütles seepeale, et sellise karjuva treeneri juurde me tagasi ei lähe!“ meenutab Shein lõbusalt seda, kuidas ta hoopis Kalevisse sattus. Vanaisa on senini Rocco jaoks nõuandja rollis ning elab pojapoja tegemistele kaasa. Foto: Liisi Troska

Hollandi liiga siis ei ole!?

Sinu siirdumine Hollandisse tuli paljudele jalgHollandi liiga on ka! Seal oli mul aga alguses võipallisõpradele ilmselt paraja üllatusena, arvesmalus ennast noorte juures esiliigas koguda ja tades, et Floras said sa mängida vaid episooditõestada, enne kui kõrgliigasse läksin. Ma arvan, liselt. Kuidas Flora sinu lahkumissoovi vastu et see oli loogilisem käik. võttis?

Flora oli väga mõistev – nad lubasid Utrechtis ei läinud sul väga kaua mul sinna testimisele minna ja lõaega, et kanda kinnitada. Kogu puks ka tasuta laenule, see oli Flora sinu poolaasta oli väga ebaeestpoolt väga hea. Nad olid ka minu üle Enesekindluse tähtsusest: laslik: duubeltiimis tõusid kiirelt uhked, et suutsin ennast seal laenu„Tihtipeale, kui keegi mõnelt liidrite sekka ning ei läinud kaua, perioodi jooksul tõestada ja sinna kui hakkasid juba esindusmeesjääda. prooviperioodilt välisklubist konda esindama. Sealjuures ei tagasi tuleb ja talt küsitakse, ole Utrechti duubeltiim mõnes Kas välismaalt oli sul palju variankuidas läks, siis vastatakse, et noorteliigas, vaid tugevas Hollante? normaalselt. Kui mina tagasi di esiliigas, kus on nii mõnedki Itaaliast oli üks pakkumine – Lecce Eesti koondislased mänguaja osas tahtis mind, aga meile tundus Holtulin, ütlesin kohe, et läks väga hätta jäänud. Kuidas suutsid nii landi võimalus parem: kuidas oma hästi ja usun, et saan lepingu!“ kiirelt läbi murda? Kas ise oskakarjääris ka hiljem samme edasi assid seda oodata? tuda.

Kui Hollandisse läksin, siis nii kiirelt ma seda Sinu peres on isapoolse suguvõsa kaudu ka juuei oodanud – keskendusin rohkem sellele, et di verd. Teades, kuidas Iisraeli klubidele meelsuudaksin end esiliigas põhikoosseisu mängida. dib juudi juurtega mängijaid endale tuua – kas Kõik läks aga nii kiiresti – mängisin seal kümsinu vastu ka sealt huvi tunti? Su isa mängis ju me mängu ja olin juba esinduses. Ma arvan, et samuti noorena paar aastat Iisraelis korvpalli. võtmekoht oli see, et uskusin endasse ja tegin Haifa Maccabist isegi oli huvi, aga see tundus väga palju tööd. Kui tuli mõni halb mäng sisse, minu jaoks liiga vara – Iisraeli liiga on päris kõva, siis ei lasknud pead norgu, mängisin oma mänseal oleks kohe ilmselt keeruline olnud. gu edasi.

24

JALKA JUULI 2022

2-KÕNE Kuigi suure osa noorusajast veetis Shein Tallinna Kalevis, ei ole ta Kalevi keskstaadioni murul kunagi ise jalgpalli mänginud. Küll aga tulevad meelde korrad, kui on esindusmeeskonna mängudel pallipoisiks käidud.

Foto: Liisi Troska

Selline iseendasse uskumine kiirgab sinu puhul lausa välja. Kust see sul tuleb? Teised Eesti sportlased meenutavad ju tihtipeale pigem halle hiirekesi.

Mu isa on ka väga enesekindel inimene ja oli enesekindel sportlane, nii et ma arvan, et temast tuleb minu puhul nii mõndagi. Kui tahta välismaale proovima minna või lepingut teenima, siis pead olema enesekindel. Kui välisklubil on valida, kas võtta prantslane või eestlane, siis valivad nad sageli ikka pigem prantslase. Eestlastel jääb tihtipeale sellest eneseusust puudu. Tihtipeale, kui keegi mõnelt prooviperioodilt välisklubist tagasi tuleb ja talt küsitakse, kuidas läks, siis vastatakse, et normaalselt. Kui mina tagasi tulin, ütlesin kohe, et läks väga hästi ja usun, et saan lepingu!

Märtsikuiste koondisemängude eel olid Hollandi esiliigas juba viis-kuus mängu ja väravagi kirja saanud. Kas ootasid A-koondise kutset juba siis? Oli sul peatreener Thomas Häberliga selles osas juba toona suhtlust?

Ootasin koondisekutset juba Floras mängides, sest suutsin ennast nii trennides kui mängudes tõestada. Samas on selge, et parem võimalus on A-koondisesse pääseda välismaal mängides. Selles mõttes küll ootasin A-koondise kutset juba märtsis, kuid rääkisin Thomas Häberliga ja ta selgitas, et mul oleks parem U21 koondises mänguaega saada, seda enam, et U21-l oli abi vaja. Selles mõttes olin lõpuks rahul, sest sain mängida. Pigem mängin, kui istun pingi peal.

Juunikuine koondiseaken oli sinu jaoks päris omapärane. Lõid esmalt kaasa U21 koondise väga kurvas 0 : 5 kaotusmängus Aserbaidžaaniga, siis aga olid juba A-koondise juures, kui võitsime Maltat. Emotsioone skaala ühest otsast teise!

Need emotsioonid olid tohutult erinevad.

Markus Poom ütles mulle Maltal isegi lõbusalt: näe, Rocco, vaata – Eesti võidab! See oli väga lahe.

0 : 5 kaotuse pealt sellise 2 : 1 võidu peale tulla… see on eriline tunne.

Sul on ka noortekoondistest ilmselt väga erinevaid mälestusi. 2019. aastal olid ju ka sina selles kuulsas U17 koondises, kes ühe aasta jooksul Hispaaniat, Prantsusmaad ja Rootsit võitis. Kust tulevad käärid sisse, et vaid mõned aastad hiljem paar vanuseklassi vanemate seas Eesti täielikuks peksupoisiks osutus?

Meil oli väga hea sats ja hea treener Norbert Hurt.

Need olid head võidud ja tähtsad võidud, aga sõprusmängudes, kus vastased ilmselt oma päris parima koosseisuga peale ei tulnud. Eesti jaoks oli sellegipoolest väga oluline, et suutsime selliseid vastaseid võita. Meil oli hea tiim, hea omavaheline keemia ja hea spordipsühholoog Laur Nurkse, kes oskas meid motiveerida ja tuli alati rääkima, kui

26

JALKA JUULI 2022

2-KÕNE midagi juhtus. Hea sats, hea treener ja kõik oli hästi.

Spordipsühholoogi abi – tunnetad sa, et seda peaks ka teistes koondistes kasutama? Praeguses A-koondises ja U21 koondises sellist võimalust ju ei ole.

Mina ütlen, et seda oleks vaja. Isegi siis, kui ei ole mingit konkreetset probleemi, tasub spordipsühholoogiga rääkida, sest alati võib ta anda nippe, kuidas veelgi paremaks saada. Hollandis on meil meeskonna juures ka psühholoog, kes mängijaid aitab. Kui sinna siirdusin, istusime kohe Koondisedebüüdi sai Shein kirja juunikuises maavõistlusmängus Albaaniaga. Foto: Jana Pipar maha ja rääkisime pool tundi. Kui ta saab juba aru, milline inimene oled, oskab ta sind paremini aidata.

Koondise uustulnukatel on teadupoolest omad rituaalid – pidid õhtusöögil kõigi ees kindlasti Seesama U17 koondis pidi Eestis 2020. aasta kemidagi ka laulma. Mida laulsid? Kes on meesvadel mängima EM-finaalturniiri, kuid korookonnas see, kes selliseid rituaale elus hoiab ja napandeemia tõttu jäi kõik sisuliselt viimasel uustulnukaid kamandab? hetkel katki. Kui valusalt see toona mõjus?

Valisin Nublu „Mina ka“. See on juba vana traditSee turniir oleks meie poistele olnud väga hea sioon, et kui teed debüüdi, siis pead laulma – nii koht, kus ennast näidata. Mänge oleksid vaadanud et olin selleks valmis. Max (Maksim Paskotši – väga paljud agendid ja kõik lootsime selle peale, et toim.) tuli juba tükk aega varem ütlema, et Rocco, kui hästi mängime, võetakse meid kuhugi välisklunüüd pead laulma! Laul oli juba ammu välja vabisse. Kahjuks jäi turniir ära, aga Konstantin Vaslitud. Kodus eraldi ei harjutanud, aga kui autoga siljev saatis meile videopöördumise, mis selgitas sõidan, siis eks ikka laulan kaasa. Kõige tähtsam kõik asjad hästi lahti – et tehtud töö ei lähe raisku, on see, et poisid naerda saavad. kõik tuleb hiljem kasuks.

Millised eesmärgid oled endale A-koondise debüüdil Albaanias seadnud uueks hooajaks ja kogu pääsesid platsile viimaseks kahekkarjääriks? saks minutiks, aga tundus, et sisKõige tähtsam eesmärk on mänseelamisega sul probleeme ei olgida uuel hooajal ennast Utrechti nud – olid aktiivne ja mängus kohe Debüüdist A-koondises: esindusmeeskonnas põhikoosseisees. Jalg üldse ei värisenud? su ja saada võimalikult palju män„Olin selleks hetkeks Ei värisenud üldse! Olin selleks hetmentaalselt ja füüsiliselt valmis guaega. Teine suur eesmärk on keks mentaalselt ja füüsiliselt valmis A-koondises ennast samuti põhisja tegin oma töö ära.“ ja tegin oma töö ära. se mängida. Need on hetkel kaks põhieesmärki. Muidugi on mul ka Järgmises koondiseaknas sügisel mängid juba pikemaajalisi eesmärke, aga keskendun hetkel suuremat rolli? neile kahele asjale.

Loodan! Kui mängin Hollandis hästi, siis tahan olla koondise põhikoosseisus.

Kümme aastat tagasi ütlesid väikese poisina Jalkaga rääkides, et tahaksid ühel päeval olla Jalka Selleks tuleks sul positsiooni mõttes vist eelkaanel. Nüüd on see tehtud – kui kümne aasta kõige Mattias Käit pingile mängida? pärast uue intervjuu teeme, siis mis võiks olla Tema on jah minu positsiooni mängija, aga konsee unistus, mis on vahepeal täidetud? kurents on edasiviiv jõud. Konkurents Eestis on Premier League’i ajakirja kaanel olla! Olen suur väike, aga Hollandis väga suur – jalga ei saa seal Manchester City fänn, seda Kevin De Bruyne päkunagi sirgeks lasta. Ma arvan, et meil tuleb Käirast. Ta on minu positsiooni mängija ja olen teda diga hea konkurents. Kui vaja, siis mahume koos jälginud alates sellest, kui ta Wolfsburgist Citysse ka platsile ära! siirdus. Ta on üks minu iidolitest.

2022 JUULI JALKA

27

KOONDIS

KOHTUMINE MESSIGA. Täisedu Rahvuste liigas.

Viik kohvikute pealinnas Tiranas Eesti koondis alustas Rahvuste liiga D-tugevusgrupis kahe võiduga ning pidas maavõistlusi Argentina ja Albaaniaga.

Alljärgnevalt bukett tähelepanekuid, mälupilte ja fotosid reisilt Hispaaniasse, Maltale ja Albaaniasse.

Tekst: Indrek Schwede

E

esti koondis alustas tõusu Rahvuste liiga D-tugevusgrupist kahe võiduga, mis tähendab avaringijärgset täisedu: San Marino alistati kodus 2 : 0 ja Malta võõrsil 2 : 1. Aga võiduga piirnes ka kaks maavõistlust: meeliköitev kohtumine Argentina ja Lionel Messiga Baskimaal Pamplonas ning võrdsete duell Albaania vastu Tiranas.

Ainuüksi mäng Argentina vastu on sündmus.

Asjaolu, et tavalises maavõistluses tegi kõik 90 minutit kaasa maailma kõigi aegade parimate sekka kuuluv Lionel Messi, on aga lotovõit. Mõistagi ei saanud Messi osalemises kindel olla. Ometi tõmbas Pamplona ligi tuhandeid argentiinlasi, kelle särgid andsid mängupäeval linnapildis tooni. See oli tipphetk ka Eesti jalgpalliajakirjanikule Oliver Lombile, kes on nelja-aastasest peale olnud Argentina koondise fänn. Selles mängus oli Oliver enesestmõistetavalt Eesti poolt, aga Argentina spordikanalile TyC Sportsile enne matši

Pamplona populaarseim eestlane Oliver Lomp enne Argentina–Eesti mängu.

Argentina poolehoidjad ootavad meeskonda: piirde taga on mitu kihti fänne, eemal lustitakse trummide ja lippudega.

Foto: Enrico Sueco

Foto: Enrico Sueco

antud intervjuus tõdes ta kergendatult: „Ma tean, et Argentina võidab!“ See on väikese riigi jalgpallisõbra paratamatus: peale oma rahvuskoondise ja koduse lemmikklubi on sul sageli ka välismaine lemmik. Nende omavaheline kohtumine võib olla paras peavalu.

Oliverile tegi selle kindlasti hõlpsamaks jõudude ilmne ebavõrdsus. Nii võis ta enne kohtumist südamerahus Pamplona vanalinna kitsukestel tänavatel otsida ja leida Argentina poolehoidjaid ning ilmselt oli ta neil hetkedel linna kuulsaim eestlane: nimelt tegi Lomp just aasta alguses oma vasakule jalale tätoveeringu Argentina jalgpalliliidu logost. Nii tõstis Oliver jalga ja kergitas püksisäärt iga argentiinlasi võõrustava välikohviku ees, märgistades oma kohalolekuga terve vanalinna.

Malta paralleelid ja ammused konfliktid

Argentina koondist ootas staadioni kõrval mitusada inimest. Loodeti näha bussist väljuvaid koondislasi ja eriti muidugi Messit. Iga bussist väljuv mängija sai nii suure huilgamise osaliseks, kui hea reiting tal rahva silmis oli. Messile osaks saanud orkaan oli võimsam kui kõigi teiste oma kokkuliidetuna. Kui mängu eel koosseise tutvustati, lennutas üks väravatagune tribüün väljakule valgeid paberilehti just hetkel, kui nimetati Messi nime. Need paberihelbed jäid sinna mängu lõpuni.

Rahvuste liiga kohtumine Maltaga võimaldas tõmmata paralleele 30 aastat tagasi samal staadionil peetud MM-valikmänguga, mis lõppes 0 : 0.

Sealjuures oli Indro Olumetsal suurepärane võimalus lüüa värav. Ta lükkas palli kaitsjast paremalt poolt mööda ja liikus vastasest ise mööda vasakult.

28

JALKA JUULI 2022

KOONDIS

Pamplona kuulsaim härjavõitleja: Ernest Hemingway Lääne-Euroopas on tavaline, et suurte staadionite, enamasti jalgpalli omade ees paikneb mõne endise olulise mängija monument. Pamplonalgi on oma klubi La Ligas: Osasuna. Kuid linna narratiiv on pigem üles ehitatud USA kirjaniku Ernest Hemingway maailmakuulsale romaanile „Ja päike tõuseb“, mis käsitleb traditsioonilist Pamplona härjajooksu.

Viimastel aastatel on see üle nädala kestev üritus toonud kohale ligi miljon turisti. Härjajooksu ligi 850 meetri pikkune distants on tähistatud siltidega ning selle ääres asuvad poed ja baarid ekspluateerivad oma nimes ja vaateakendel härjajooksu temaatikat. Palju näeb Hemingway pilte ja elusuuruses mannekeene.

Jooks lõpeb härjavõitluse staadionil, mille ees on Ernest Hemingway monument. Ligi kuu enne tänavust härjajooksu on kirjanikul kaelas punane rätik – aksessuaar, mida kannavad loomade ees jooksvad härjajooksjad. Tõsi – punane rätik oli kaela seotud kõigi nähtud ausammaste tegelastele, ka neile, kes kõrguvad mõniteistkümmend meetrit maapinnast. Seega ei valitse Pamplonat visuaalselt mitte kuningas jalgpall, vaid hoopis härjajooksu suureks kirjutanud kirjanik Hemingway.

Üks ühele olukorras tabas Olumets väravavahti.

Teisel pool väljakut tegi nullimängu meie kollkipper Mart Poom, kes seekord oli koondise väravavahtide treener ja kelle poeg Markus oli varumees.

Küll oli väljakul Ken Kallaste, kelle isa Risto rassis 30 aastat tagasi samuti 90 minutit mänguaega.

Koondise abitreener oli praegune EJLi president Aivar Pohlak, kes grillis peatreener Uno Piiriga. Meeskond oli jagunenud pooleks. Urmas Kaljend ütles mängujärgsel ööl Olumetsale: „Sa oled küll hea mängija, aga sa oled Pohlaku sõber.“ Maid ja meresid jagati meedia vahendusel.

Pohlak ütles: „Mulle tundub, et sellise supi seest välja pääsemiseks oleks peatreener vaja tuua välismaalt. Meie Piiriga jääme vist igavesti vaidlema.“ Piiri leeri kuuluv meeskonna kapten Urmas Hepner põrutas: „„Floras“ on head poisid allamäge minema lastud, ning selles on süüdi treener.“ (Kõik tsitaadid Päevalehest, 28.10.1992.) Jutuks olev treener oli Pohlak, kes kolm aastat hiljem tõigi koondise etteotsa välismaalase Teitur Thordarsoni. Aga see on teine lugu.

Ernest Hemingway ausammas ja suur plakat härjavõitluse areeni ees.

Foto: Enrico Sueco

Air Malta tähelepanuavaldus Eesti koondis tegi kokku neli tšarterreisi, neist kahel lennati Air Maltaga – Hispaaniast Maltale ja sealt edasi Albaaniasse. Maltalased tegid Eesti koondisele toreda austusavalduse, kui nii vasak- kui parempoolse kolmerealise pingirea välimiste istmete peatoele olid kinnitatud Eesti Jalgpalli Liidu logodega katted.

Foto: Henry Svediz

Tirana – enim kohvikuid, baare ja restorane maailmas

Tirana paljudes kohvikutes ja baarides on ekraanid, kust saab vaadata jalgpalli. Pildil üks paljudest baaridest, kus pensionärist kunde vaatab Inglismaa–Itaalia mängu.

Foto: Enver Suedez

2016. aastal möödus Albaania kohvikute, baaride ja restoranide arvult maailma senisest esinumbrist Hispaaniast. Nimetatud aastal oli neid 18 795 ehk üks baar/kohvik/restoran 152 elaniku kohta. Hispaanial oli see näitaja samal aastal üks söögi- ja joogiasutus 169 elaniku kohta. Ligi viiendik äridest on selles kolme miljoni elanikuga riigis just söögi- ja joogikohad.

Tirana ongi üksainus kohvik-baar-restoran. Selles võib iga linna külastanu veenduda. Kui tavaliselt on söögi- ja joogikohad koondunud teatud piirkondadesse ja teistel tänavatel võib kõrtsi tikutulega otsida, siis Tiranas pole vist tänavat, kus joogikoht puuduks. Ka kõige lootusetumana tunduva tänava lõpus on ikka vähemalt üks baariköks.

2022 JUULI JALKA

29

KOONDIS

Pallimustrid rohelisel murul

Saksamaa

Müncheni Bayern

Joshua Kimmich

Iga mäng algab natuke varem, kui kõlab avavile. Muidugi võib seda algust venitada päevade- või kuudepikkuseks, aga mina pean mängu alguse puhul silmas hetke, kui võistkond on staadionile saabunud ja treenerkond asub ette valmistama soojendust. Enamik publikust seda ei näe – kuigi tribüünid on juba nende vastuvõtmiseks valmis –, sest pole veel staadionile saabunud.

Pamplonas jäi silma, et ühele väljakupoolele olid meeldejääva mustriga asetatud soojendusele saabuvaid pallureid ootavad pallid.

Esimene mõte oli puhas šabloon: mõistagi on tegemist Argentina meeskonnaga! Ikka on veres mõtlemine, et kõik meeldejäävad stiilsed jalgpalli puudutavad pisiasjad tulevad välismaalt ja võetakse meie poolt mingi ajalise nihkega üle. Endale üllatuseks märkasin, et murule loodud pallimustrid ootasid hoopis eestlasi.

Sama asi kordus Malta rahvusstaadionil ja Tiranas, kus koondise abitreener Norbert Hurt pallide paigutamisega nokitses. „Abitreenerite ülesanne on teha asju korrektselt ja luua selle kaudu professionaalsust,“ selgitab Hurt Jalkale. „Meie peamine ülesanne mängu eel on soojenduse abil meeskond eelseisvaks ette valmistada. Peame hoolitsema, et harjutuste üleminekud oleksid sujuvad ega tekiks ajakadu. Jalgpallurid peavad tundma, et igale asjale on mõeldud, et kõik on ette valmistatud ja nemad saavad keskenduda mängule.

Ka pallide seadmine kindlasse mustrisse peab aitama tekitada seda tunnet.“

Mängus Albaania vastu oli Hurt seadnud väravavahtidele ritta neli palli, väljaku keskosas oli kuus ja küljejoone juures kümme palli.

Hurda sõnul oleneb väljakule seatud pallide arv sellest, kui palju neid mängu eel meeskonnale antakse. „Mart (Poom, väravavahtide treener – toim.) tahab saada neli palli, vähemalt kümme palli peavad saama mängijad,“ selgitab Hurt. „Kui palle jääb üle, siis sätime nad keskele valmis järgmise harjutuse jaoks. Pallid peavad olema seal, kus neid on vaja.“ Hurda sõnul pole oluline, millised on murule tekitatud mustrid. Tähtis on nende kaudu loodav töökultuur. Et mängijad kasvõi alateadlikult tajuksid, et treenerid on tõesti kõige peale mõelnud, ka kõige pisematele detailidele. „Neid mustreid võib alati muuta, mõnikord on see vajalik, et värskendada meeleolu,“ ütleb Hurt. „Piilun vahel ka vastasvõistkonna ettevalmistusi ja vaatan, kuhu ja kuidas nemad kasvõi palle maha panevad. 2017. aasta Euroopa liiga finaali eel pani Amsterdami Ajaxi palle maha kingi kandnud mees, kes asus nende jalanõudega ka mängijatele palli söötma. Me oleme harjunud, et Ajax on etalon, aga see pani küll imestama.“ Norbert Hurt lisab veel, et üks põhjus, miks ta palle murule sätib, on soov asja enda jaoks huvitavamaks teha: „Kui teed sama asja kaua aega, siis on vahelduseks hea see enda jaoks põnevamaks muuta.“

Norbert Hurda pallikoreograafia Tiranas. Väiksel pildil (vasakul) Hurt palle sättimas ja albaanlaste pallimuster (paremal).

Fotod: Brit Maria Tael, Enrico Sueco

30

JALKA JUULI 2022

Foto: Aitor Alcalde, UEFA via Getty Images

Real Madrid

Brasiilia

Real Madrid

Vinícius Júnior

Meistrite liiga finaali eel 28.05.2022

Foto: Alexander Hassenstein, UEFA via Getty Images

Esireas vasakult: Ferland Mendy, Dani Carvajal, Vinícius Júnior, Luka Modrić Tagareas vasakult: Thibaut Courtois, David Alaba, Toni Kroos, Éder Militão, Federico Valverde, Casemiro, Karim Benzema

Eesti

Nõmme Kalju

Henri Järvelaid

Foto: Jana Pipar

Real Madrid

Brasiilia

Real Madrid

Vinícius Júnior

Meistrite liiga finaali eel 28.05.2022

Foto: Alexander Hassenstein, UEFA via Getty Images

Foto: Brendan Moran, UEFA via Sportsfile

Saksamaa

Müncheni Bayern

Joshua Kimmich

MIKS?

Miks kannavad mõned väljakumängijad isegi

See on ilmselt üks lihtsamaid ja samal ajal mõttetumaid asju, mille kallal tribüünil istuvad kõvadest meestest fännid mängijate kallal võtta võivad. „Miks sa kinnastega mängid, ei kannata jahedat õhku või?“ Tekst: Raul Ojassaar Foto: Jana Pipar

K

ui väravavahid kannavad isegi kõige palavamal päeval mängides kindaid, siis väljakumängijate puhul on kinnaste kandmine väga individuaalne. Mõned ei taha neid isegi kangete miinuskraadidega kanda, sageli panevad kulmu kergitama mõned sellised pallurid, kes kannavad külma ilmaga küll lühikese varrukaga särki, kuid samal ajal ka kindaid (vaata: Riyad Mahrez, Sergio Agüero). Mõnele teisele mängijale on kindad aga vajalikud isegi võrdlemisi sooja ilmaga.

Niisiis – miks kannavad väljakumängijad aegajalt kindaid isegi siis, kui väljas ei ole talveilm?

Vastab Paide Linnameeskonna keskkaitsja Kristjan Pelt, kes kandis kindaid 15. mail kohtumises FCI Levadiaga, kui protokolli märgiti õhusoojaks +13 kraadi: „Pärast talve on kinnaste kandmine kuidagi harjumuspärane. Tulin selles mängus teiseks poolajaks

vahetusest sisse ja kui eelnevalt tükk aega pingil istuda ja mitte sooja teha, siis seal oli küll tunne, et natuke hakkab külm, olgugi et oli 13 kraadi sooja.

Teised mängijad midagi ei öelnud, küll aga lugesin pärast mängu, et see oli kõneainet pakkunud – kuulsin, et isegi mõni klubi tähtsam tegelane oli pingil mulle selle eest puid alla pannud!

Tavaelus on mul sealjuures pigem vastupidi – talvel, kui tegelikult peaks kindad kätte panema, siis ma vahel seda ei tee.

Kui väljakule läksin, siis tegelikult oleks võinud kindad ära võtta, sest mängus joostes lähevad käed niikuinii soojaks, aga ma ise ei pannud absoluutselt tähele, et kätel oleks liiga palav olnud. Trennis on seda küll vahel ette tulnud, et võtan kindad käest ja viskan väljaku kõrvale. Mõnel sellisel korral juhtub tihti, et see, kes platsilt viimasena ära tuleb, saab pärast neilt šokolaadi küsida, kes oma kindad maha jätsid!“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2022 JUULI JALKA

Foto: Aitor Alcalde, UEFA via Getty Images

sooja ilmaga kindaid?

39

MÄNGIJA LUUBI ALL

Danil Kuraksin FC Flora ridades on viimase aasta jooksul tugevalt pead tõstnud 19aastane äärepoolkaitsja Danil Kuraksin, kes on jaanipäevaks saanud Premium liigas vaid 488 mänguminuti juures kirja neli väravat ja neli väravasöötu – kusjuures kolm tabamust on tulnud tähtsates mängudes Nõmme Kalju ja FCI Levadia vastu. Sellest, millised on iga tunni aja tagant kõrgliigas värava sepistava mängumehe tugevad ja nõrgad küljed, räägivad Jalkale Flora abitreener Joel Indermitte ja Kuraksinit noorteklassides Tallinna Kalevis juhendanud Atko Väikmeri.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Indermitte: Kindlasti element, milles saab veel areneda. Eelkõige ilma pallita tegevustes – kuhu küsida palli, millisesse ruumi, millise kehaasendiga ja kuhu teha esimene puude, et olla äärel veelgi ohtlikum. Palliga suudab kaaslasi leida heade läbisöötude ja tsenderdustega.

Väikmeri: Tegemist on kavala mängijaga, kellel on rünnakuolukordades erakordselt hea vaist. Distsiplineeritud ja meeskondlikus kaitsetöös annab juurde panna.

Indermitte: Suudab hästi õhku kerkida ja ka palle võita. Edaspidises arengus on koos füüsilise edasiminekuga oluline neid võita veelgi suurema protsendiga.

Väikmeri: On väga hea peaga mängija. Kompenseerib oma füüsist muude elementidega: tänu heale ajastusele ja mängutarkusele on edukas ka tugevate kaitsjate vastu. Number 9-na väga ohtlik peaga realiseerija.

VASTUPIDAVUS

Indermitte: Suudab äärel üles-alla töötada nii kaitse- kui ründefaasis. On oluline, et suudaks seda hästi teha nii Premium liiga kui rahvusvahelisel tasemel 90 minuti vältel, ja selles tuleb juurde panna.

Väikmeri: Ei-jaksa-ei-taha-signaale ei ole temalt kunagi saanud.

JÕUD

Indermitte: Kui arvestada tänapäeva meestejalgpalli nõudmistega, on samuti tegemist kohaga, kus saaks juurde panna, et saada oma kere ja gabariit suuremaks ja sitkemaks.

LIIKUVUS

Indermitte: On liikuv mängija, võtab vastaseid üks ühele ette ja suudab samas ka liini taha süstida. On terava esimese sammuga ja see teeb temast kaitsjate jaoks peavalu.

Väikmeri: Kavala ründajana tuleb liikuda kaitsjatest rohkem – minna vaateväljast ära, ootamatult ilmuda ja end vabaks mängida – ja seda teeb ta hästi.

SISU

Indermitte: Sisu ja tahe saada jalgpalluriks on olemas. Mängudes on tahe tööd teha ja meeskonna nimel pingutada samuti selgelt näha. Peab veel leidma enda jaoks mõtte, kuidas olla veelgi otsustavam ja nahaalsem.

Väikmeri: Kavalus, mõttekiirus ja jalgade kiirus annavad talle kui füüsiliselt väiksemale mängijale duellides ja väravaolukordades vastaste ees suure eelise.

TEHNIKA

Indermitte: Küllaltki heal tasemel, suudab vastaseid üks ühele ette võtta ja neist mööduda.

Väikmeri: Säilitab rünnakutel palli edukalt ja tal on hea tehniline vastus väljakutseid esitavatele olukordadele. On alati grupis oma oskustega silma torganud.

SÖÖT JA LÖÖK

KIIRUS

Indermitte: Vasaku jala löök on väga tugev ja täpne, on suuteline mängima mitmekülgseid tsenderdusi, mis on tema üks tugevusi. Parema jala söödu ja löögiga tuleb veel tööd teha.

Väikmeri: Tehniliselt kõrge kvaliteet. Hinnatud ründepartner nii äärel kui number 9 ja 10 positsioonil, sest oskab kiirelt otsustada nii enda kui kaaslaste skoorimisvõimaluste üle.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

40

JALKA JUULI 2022

4

Tehnika

4

Vastupidavus

5

Indermitte: Väga kiire mängija, kiire stardi ja esimeste sammudega. Tippkiirusel suudab mängijaid üle joosta.

Kindlasti üks tema suurimaid trumpe.

Väikmeri: Jookseb targalt. Kuna on kaval, siis oskab ka endast kiiremaid vastaseid petta ja olukordades „varastada“.

4,5 3

Kiirus

Õhuvõitlus

Jõud

4

Sisu

4,5

Liikuvus

4,5

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Välejalgne

Messi fänn Kui sa ei oleks jalgpallur, siis millega tegeleksid?

Ma arvan, et kui ma jalgpalli ei mängiks, siis tegeleksin kergejõustikuga. Kuna olen päris kiire, võiks kergejõustik mulle hästi sobida.

FOTOD: Jana Pipar

CV Sünniaeg: 04.04.2003 Positsioon: äärepoolkaitsja Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: JK Tallinna Kalev, FC Puuma Koondisekarjäär: U21 koondis 4/0, U19 koondis 7/0, U17 koondis 13/3, U16 koondis 4/2

On sul kindel mängueelne rutiin?

Mingit kindlat rutiini ei ole. Tavaliselt istun lihtsalt kodus ja ootan mängu.

Kas oled endale selleks hooajaks ka mingeid eesmärke seadnud?

Paar eesmärki on küll. Esiteks tahaksin pääseda võimalikult palju algkoosseisu ja teine eesmärk oli lüüa rohkem väravaid kui eelmisel hooajal.

On sul mõni iidol, kelle mänge eriti tähelepanelikult jälgid?

Minu lemmikmängija on Lionel Messi. Vaatasin tema mänge juba lapsena ja ta paistis mulle kogu aeg silma. Mulle meeldis, et ta on vasakujalgne, kiire ja üsna lühikest kasvu. Sellepärast oli minu jaoks eriti huvitav vaadata, kuidas Eesti koondis mängis Argentina vastu – minu enda klubikaaslased mängisid sellise mängija vastu nagu Messi.

Lõid märtsis Kalju vastu seitsme minutiga kaks väravat ja pöörasid kaotusseisu võiduks. Mis mõtetega väljakule läksid?

Enne ütles treener mulle, et pean rohkem initsiatiivi võtma ja ees terav olema. Kui esimene situatsioon tekkis – Vassiljev söötis Allikule jooksu peale –, jooksin lihtsalt täie kiirusega tagumise posti juurde ja realiseerisin enda võimaluse. Teise võimaluse puhul võitsin õhuduelli, sain Ojamaalt hea söödu, võtsin vastase üks ühele ette ja lõin täpselt nurka.

Väga head emotsioonid olid pärast mängu!

Kes on Premium liigas selline kaitsja, kelle vastu mängimist eriti ei oota?

Kõige raskem oli mängida Rasmus Peetsoni vastu, kui me Levadiaga mängisime.

Mis on väljakul sinu suurimad tugevused?

Ma olen kiire, see on minu eelis. Üks minu tugevustest on ka õhuduellid ja suudan mõlema jalaga hästi lüüa.

Kas viimase sekundi võiduvärav või kübaratrikk?

Lüüa viimase sekundi võiduvärav. Ma arvan, et see on kübaratrikist olulisem.

Olid osa U17 koondisest, kes kolm aastat tagasi võimsaid esitusi näitas. Kuidas ise seda aega meenutad?

See oli väga tore aeg. Meil oli väga tugev meeskond ja head treenerid. Võitsime Rootsit, Hispaaniat ja Prantsusmaad! Kui 2020. aasta EM-finaalturniir oleks Eestis toimunud (jäi koroonapandeemia tõttu ära – toim.), oleksime kindlasti näidanud väga head mängu.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Ma arvan, et praegu on selleks 3 : 2 võit Hispaania üle. Olime pärast esimest poolaega kaotusseisus ning suutsime 45 minutiga kolm väravat tagasi lüüa ja mängu võita.

2022 JUULI JALKA

41

FAKTIFOTO

Messi maagia 5. juuni õhtul sai Eesti koondis Hispaania linnas Pamplonas tunda seda, mida tähendab mängida maailma parima jalgpalluri vastu.

Eelmisel aastal rekordilise seitsmenda Ballon d’Ori võitnud Lionel Messi kostitas Eesti koondist lausa viie väravaga ning aitas valitseva Lõuna-Ameerika tšempioni kindla 5 : 0 võiduni.

Foto: Jana Pipar

42

JALKA JUULI 2022

Eesti koondise rekordimeheks Messi sealjuures ei saanud – küll aga lõi üks mängija viimati Eesti koondisele ühes mängus nii palju väravaid sajandi jagu tagasi, kui Eesti koondise läbi aegade neljandas maavõistlusmängus kostitas Soome koondis meid lausa 10 : 2 keretäiega. Jarl Öhmani arvele jäi toona kuus väravat, kusjuures Öhman oli kaks aastat varem olnud ka läbi aegade esimene mees, kes Eesti koondise võrku sahistas.

FAKTIFOTO Messile oli tegemist karjääri 162. koondisemänguga, kuid alles esimese korraga, kui tal õnnestus Argentina särgis lüüa ühes mängus rohkem kui kolm väravat. Varasemale seitsmele kübaratrikile lisas ta Eesti vastu saadud kogu karjääri teise „viietärniesituse“ – 2012. aasta märtsis lõi ta FC Barcelona ridades Meistrite liigas Leverkuseni Bayerile 7 : 1 võidumängus samuti viis väravat.

Kuigi kohtumine toimus Hispaanias, oli tegu nii formaalselt kui sisuliselt Argentina kodumänguga, sest Osasuna jalgpalliklubi staadion oli täis sinivalgetele ja Messile pöialt hoidvaid fänne. Lõviosa klubikarjäärist Hispaanias FC Barcelonas veetnud Messi on ka koondise eest Hispaanias pallides olnud võrdlemisi resultatiivne: tema 86 koondiseväravast on nüüd Hispaania pinnal sündinud kaheksa.

Mängus Eestiga kasvatas Messi oma isiklikku koondisesaldot 81 väravalt 86-le, hüpates sellega mööda maagilisest madjarist Ferenc Puskásest, kelle arvele jäi Ungari ja Hispaania meeskondade eest kokku 84 kolli. Kõigi aegade tabelis on Messist eespool nüüd vaid kolm meest – suur rivaal Cristiano Ronaldo (189 koondisemängu / 117 väravat), Iraani rekordimees Ali Daei (148/109) ja malaislane Mokhtar Dahari (142/89). 1991. aastal vaid 37aastaselt närvisüsteemi haigusesse ALSi surnud Dahari sedavõrd suurt saldot tunnistas FIFA sealjuures ametlikult alles eelmisel aastal.

2022 JUULI JALKA

43

NAISTE EM

Kellest saab naistejalgpalli

valitseja Euroopas?

Tekst: Maarja Saulep, Eva-Maria Kriisa

N

aiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on kohe ukse ees: 6.–31. juulini peetakse mänge kümnel Inglismaa staadionil, võistlustulle astub 16 naiskonda.

Tänavune suurturniir on suurepärane platvorm demonstreerimaks naistejalgpalli kiirelt tõusvat taset ja suurenevat populaarsust. Sellest andis aimu 2019. aastal Prantsusmaal toimunud MM, mida jälgis üle maailma televisiooni vahendusel enam kui 1,1 miljardit inimest ning mis purustas paljudes riikides vaatajarekordeid. Kohtumised jõudsid mugavalt ka Eesti publikuni, sest alates veerandfinaalidest näitasid mänge otsepildis ETV kanalid. Ka sel suvel on kõigil huvilistel võimalik rahvustelevisioonis vaadata kaheksa parema sekka jõudvate naiskondade heitlusi.

Koondised on jagatud nelja alagruppi ning järgmisesse ringi pääseb iga alagrupi kaks paremat.

A-alagrupp: Inglismaa, Norra, Austria, Põhja-Iirimaa

Inglismaale on kodune suurturniir tõsine tõendamiskoht ning sellega kaasnevad kindlasti tea-

44

JALKA JUULI 2022

Sarina Wiegman viis eelmisel EMil Hollandi meistriks. Kas seekord kordub sama temp Inglismaa eesotsas?

Foto: Alex Livesey, UEFA via Getty Images

tud pinged. Viimastel suurvõistlustel (2019 MM, 2017 EM, 2015 MM) on jõutud vähemalt poolfinaali ning see tähendab, et vähemaga ei saa leppida ka sel korral. Nüüd loodetakse uue peatreeneri juhtimisel astuda järgmine samm – koondise etteotsa asus Hollandi 2017. aastal Euroopa meistriks ja 2019. aastal MMi finaali tüürinud Sarina Wiegman, kes võttis ohjad üle Phil Neville’ilt.

Kuigi kaitseliinist on puudu alates jaanuarist vigastusega kimpus olnud pikaaegne kapten Steph Houghton, on Inglismaal seal siiski kõlavaid nimesid. Paremkaitses tegutseb kolmel korral Lyoniga Meistrite liiga võitjaks tulnud ja värskelt Barcelonasse siirdunud Lucy Bronze. Tänavusel turniiril kannab kaptenipaela Arsenali ridadesse kuuluv Leah Williamson, kes Wiegmani käe all toimetab küll kaitsva keskpoolikuna, kuid on varem olnud tuntud just keskkaitsjana. Inglismaa tugevuseks võib pidada nende ründeliini, kuhu kuuluvad koduses liigas heas hoos olnud Lauren Hemp (Manchester City), Beth Mead (Arsenal) ja Ellen White (Manchester City).

Norra loodab A-alagrupis kindlasti Inglismaa kandadele astuda ning edasipääsust mõtlevad nemadki. Need koondised ei ole omavahel võõrad: 2015. ja 2019. aasta MMil oli just Inglismaa

NAISTE EM

Sirje Roops hoiab pöialt Norrale Eesti naistekoondise peatreener Sirje Roops usub, et alagrupis näitab parimat minekut võõrustaja. „Minu jaoks on kindel favoriit Inglismaa, sest viimastel aastatel on nad väga palju naistejalgpalli arengusse panustanud, tugevdanud oma liigat ja läbi selle tõstnud ka koondise taset,“ sõnab Roops. „Üllatada võib Austria, kes näitas valikturniiril üsna head minekut ning sai kaheksast mängust kuus võitu ja mängis korra ka Prantsusmaaga 0 : 0 viiki.“ Norra koondises näeb Roops palju potentsiaali nii väljakul kui ka selle kõrval tehtava töö tulemusena. „Norral on väga palju mängijaid, kes pallivad Euroopa tippklubides. Võistkonna keskmine vanus viitab ka sellele, et nad on hetkel oma parimas vormis. Muidugi ei saa mainimata jätta ka Ada Hegerbergi taasliitumist koondisega. Rahvusvahelist kogemust on võistkonnas palju, sest nimekirjast leiab lisaks värskele Meistrite liiga võitjale ka Inglismaa ja Hispaania meistreid. Ära mainimist tasuvad ka nende alaliidu muutused, kus uueks jalgpalliliidu presidendiks on endine naistekoondislane Lise Klaveness. Soovitan kindlasti silma peal hoida Ingrid Engenil, kes teeb keskväljal tööd mitme naise eest,“ lausub ta. „Mina hoian pöialt Norrale ning loodan, et neist saavad järgmised Euroopa meistrid, kuid Prantsusmaa ja Inglismaa võivad selle tee neil väga keeruliseks teha,“ lisab Roops.

see, kes Norra konkurentsist välja lülitas. Võrreldes viimase kohtumisega on Norra tagasi saanud oma suurima staari Ada Hegerbergi, kes oli vahepeal nii alaliiduga tekkinud lahkhelide kui vigastuste tõttu rahvusnaiskonnast eemal. Hegerberg on läbi ajaloo esimene naiste Ballon d’Ori võitja, tänavu tuli ta Lyoni särgis Meistrite liiga võitjaks.

Norra mängijad on ennast murdnud mitmesse Euroopa suurklubisse ning peale Hegerbergi tasub kindlasti silma peal hoida ka Caroline Graham Hansenil (Barcelona), Guro Reitenil (Chelsea), Ingrid Engenil (Barcelona) ja Frida Maanumil (Arsenal).

Alagrupi mustaks hobuseks võib pidada Austriat. Nendel on tegemist küll alles teise EMiga, kuid 2017. aastal jõudsid nad lausa poolfinaali.

Valikturniiril teeniti alagrupis Prantsusmaa järel teine koht, kui omavahelistes kohtumistes tuli korra küll tunnistada prantslaste 0 : 3 paremust, kuid lisaks sellele saadi kirja ka väravateta viik.

Treeneritoolil istub 22 korda koondist esindanud Irene Fuhrmann, kes eelmisel EMil täitis abitreeneri rolli. Koondise säravaim mängija on ründaja Nicole Billa, kes on Hoffenheimi ridades Bundesliga kaitsjatele palju peavalu valmistanud.

Esimest korda finaalturniirile jõudnud PõhjaIirimaa jääb teiste riikide kõrval autsaideriks. Teisalt tähendab see, et kaotada pole midagi ja igasugune positiivne tulemus on finaalturniirile jõudmise kõrval boonus. Keerulises alagrupis võivad Põhja-Iirimaale kasuks tulla hiljutised MM-valikmängud Inglismaa ja Austria vastu. Kuigi nendes kohtumistes õnnestus kirja saada vaid üks viik, ootavad Põhja-Iirimaad siiski vähemalt esialgu

ees tuttavad vastased. Võistkonna üks kogenumaid mängijaid on poolkaitsja Rachel Furness, kellel oli nooruspõlves võimalik esindada ka Inglismaa koondist. Praegu Liverpoolis leiba teeniv Furness otsustas siiski Põhja-Iirimaa kasuks.

B-alagrupp: Saksamaa, Hispaania, Taani, Soome

Alagrupi favoriidikoorma võib asetada Hispaania õlgadele, kes on viimaste aastatega muutunud naistejalgpallis märkimisväärseks jõuks. Suures osas Hispaania koondislastest koosnev Barcelona naiskond võitis eelmisel aastal koduses liigas kõik, mis võita andis, ja jõudis Meistrite liiga finaali. Peale selle tuli Barcelona ridadest ka Ballon d’Ori võitja, kui selle au osaliseks sai nende kapten Alexia Putellas. Viimastel suurturniiridel pole Hispaanial ette näidata paremat tulemust kui veerandfinaali jõudmine, ent mängijate lähiaastatel tehtud arenguhüpe annab kindlasti lootust sihtida sel korral kõrgemaid kohti.

Kahekordne maailma- ja kaheksakordne Euroopa meister Saksamaa on viimastel aastatel tulemuste poolest küll järele andnud, kuid nende mahakandmine on kindlasti viga. Enamik finaalturniirile sõitvast koosseisust mängib igapäevaselt tugevas koduliigas. Välisklubidest liituvad koondisega kogenud väravavaht Ann-Katrin Berger (Chelsea) ja hiljuti Lyoni siirdunud poolkaitsja Sara Däbritz. Üheks põhimängijaks kujuneb kindlasti Wolfsburgi poolkaitsja Svenja Huth, kes lisab rünnakule loomingulisust ja teravust. Ülikogenud on ka tema klubikaaslane Alexandra Popp, kellel on koondise eest kirjas 113 mängu ja 53 väravat.

Taani loodab jätkata head seeriat EMidel: 2013. aastal jõuti poolfinaali, 2017. aastal mängiti finaalis. Esimene suurem tõke ootab neid siiski ees juba alagrupis, kui edasipääsu nimel on vaja madistada nii Hispaania kui ka Saksamaaga. Taani suurim relv on maailma üks parimaid mängijaid,

Pille Raadik: Soome võib tugeva kaitse toel üllatada Eesti koondise kaitsja ja juba üle 11 aasta Soome klubis Åland Unitedis mängiv Pille Raadik näeb alagrupi tugevaima koondisena mitmekordset maailmaja Euroopa meistrit, kuid loodab ka väikestviisi üllatuse peale. „Alagrupi favoriidiks pean ma Saksamaad, kuid loodan väga, et Soome üllatab ja suudab alagrupist edasi pääseda. See oleks suur üllatus, aga teostatav, kuna nad on kaitsefaasis tugevad.

Kui nad suudavad seal asjad korras hoida, siis neil on head kiired ründajad, kes on võimelised ka tugevate vastaste vastu väravaid lööma,“ hindab Raadik.

Peale soomlaste kaldub Raadiku isiklik sümpaatia ka korraldajariigi poole. „Ma ise hoian lisaks Soomele pöialt ka Inglismaale, kuna mu praegune klubitreener on inglane. Tema kaudu hakkasin Ahvenamaale tulles ka seda koondist rohkem toetama.

Sellele vaatamata arvan ikkagi, et Prantsusmaa võtab võidu, kuigi isiklikult loodan inglaste peale,“ ennustab Raadik.

2022 JUULI JALKA

45

NAISTE EM Chelsea ründaja Pernille Harder. Teda toetavad mängijad Euroopa kõrgliigadest ning oma kogemusega aitab kaasa ka USA klubi Racing Louisville’i ridadesse kuuluv Nadia Nadim, kellel on koondise eest kirjas 99 mängu ja 38 väravat.

B-alagruppi sattus „loosiõnne“ tahtel ka meie põhjanaaber Soome, kellele on tegemist esimese suurturniiriga pärast 2013. aasta EMi. Edasipääsu kindlustamine on soomlastele tõenäoliselt võimatu missioon, kuid heal päeval võib visadusega teistele tuska valmistada küll. Soome tugevuseks peab olema nende töötahe ja võistkondlikkus, sest erinevalt teistest alagrupikaaslastest pole neil välja panna maailmakuulsaid nimesid. Üks kogenumaid mängijaid on väravavaht Tinja-Riikka Korpela, kes igapäevaselt pallib Tottenham Hotspuri ridades, ning silma tuleb peal hoida ka tema klubikaaslasel Eveliina Summanenil. Kaitsjatest kuulub nimekirja ka 33aastane Anna Westerlund, kes on Eesti koondislaste Signy Aarna ja Pille Raadiku klubikaaslane Åland Unitedis.

C-alagrupp: Holland, Rootsi, Šveits, Portugal

Hollandi oranžid lõvid on nii oma alagrupi kui kogu turniiri suurfavoriidid, kellele seatud suuri ootusi ilmestab tõsiasi, et Inglismaale minnakse valitseva Euroopa meistrina – 2017. aastal lükati troonilt kuuel järjestikusel finaalturniiril triumfeerinud Saksamaa. Järgmisel suurturniiril, 2019. aasta MMil tõendasid hollandlannad, et EM-tiitel polnud ühekordne sähvatus, kuid finaalis tuli siiski USA paremust tunnistada. Silma tasub peal hoida 25aastasel tähtründajal Vivianne Miedemal, kes on koondise eest väljakul käinud 108 kohtumises, löönud 92 väravat ning on viie Arsenalis veedetud hooajaga tõusnud Inglismaa naiste kõrgliiga läbi aegade resultatiivseimaks

Vivianne Miedema 2017. aastal EM-tiitliga.

Karina Kork: Rootsi väljavaated on väga head Rootsi Kalmari klubis jalgpalli mängiv Eesti koondise väravavaht Karina Kork peab C-grupis soosikuks oma praegust elukohariiki. „C-alagrupis on soosikuks Rootsi, aga Holland ei anna kindlasti midagi ära lihtsalt ja tahab selle koha endale saada. 9. juulil peetav omavaheline mäng paneb asjad grupis suures plaanis paika. Portugalil ja Šveitsil ma liialt suurt võimalust edasipääsuks ei näe, aga kuna tegemist on finaalturniiriga, oleksid üllatused meeldivad. Suurem šanss on Šveitsil, kel on võimalik platsile Euroopa tippklubide mängijaid saata,“ sõnab Kork.

Rootsi kuulub Korgi sõnul ka turniiri soosikute sekka, ent suurimaks favoriidiks ta sinikollaseid siiski ei pea. „Rootsi väljavaated enne turniiri on head, ütleksin isegi, et väga head. Tänase seisuga tulevad nad turniirile väga hea seeria pealt. Nende tugevuseks võib pidada võistkonna sügavust. Väga ebapopulaarne ennustus, aga ma arvan, et Inglismaal on väga head šansid juuli lõpuks Euroopa meistri karikas pea kohale tõsta! Ise hoian pöialt Saksamaale ja salamisi loodan, et Soome teeb väga hea turniiri.“

46

JALKA JUULI 2022

Foto: Christopher Lee, UEFA via Getty Images

mängijaks. Vastastel tasub kindlasti karta ka koondise kaptenit Sherida Spitset ja 2017. aasta EMi parimat mängijat Lieke Martensit, kes äsja Barcelona särgi PSG oma vastu vahetas.

Eelmise EMi veerandfinalist Rootsi kuulub samuti favoriitide sekka, kuigi viimasest Euroopa meistritiitlist on möödas 38 aastat. Hoolimata sellest, et ka muud karva EM-medalid jäävad enam kui 20 aasta tagusesse aega, on rootslannad näidanud teistel suurvõistlustel viimasel ajal häid tulemusi: 2011. ja 2019. aasta MMil tuldi pronksile, olümpiamängudel on kahel korral järjest jõutud hõbemedaliteni, kusjuures mullu jäädi finaalis Kanadale alla alles penaltiseerias. Rootsi koondise raudne liider on naiskonna kapten Caroline Seger, kes on kogu Euroopa rekordinternatsionaal (229 kohtumist!), nii meeste kui naiste arvestuses. Kindlasti tasub silma peal hoida ka üliterava jalaga, hiljuti Arsenaliga liitunud Stina Blacksteniusel ning Real Madridis pallival Kosovare Asllanil, kes on Rootsi praeguse koosseisu resultatiivseim mängija.

NAISTE EM Šveitsi naiste suurim saavutus pärineb aastast 2015, kui oma esimesel MMil pääseti kaheksandikfinaali. Tänavu ootab neid ees ajaloo teine EM – 2017. aastal piirduti alagrupikohtumistega. Kuivõrd seekord satuti alagruppi ülitugeva Hollandi ja Rootsiga, ei ole ka tänavu edasipääs tõenäoline.

Samas on neil olemas hea kombinatsioon kogenud palluritest ja noortest talentidest. Šveitsi koondise tugitala on Ana-Maria Crnogorčević, kes võib ülimalt võimeka ja mitmekülgse mängijana täita väljakul eri positsioone nii kaitses kui ründes, viimasel ajal on teda koondises enim mängitatud aga parempoolse ründava äärepoolkaitsja kohal.

Portugal sai küll valiksarja playoff’is Venemaalt 0 : 1 kaotuse ja pidi esialgu finaalturniirilt kõrvale jääma, ent Venemaa kõrvaldamine andis neile uue šansi. Kuigi FIFA edetabeli järgi on tegu finaalturniiri ühe nõrgema koondisega (neist madalamal asub vaid Põhja-Iirimaa), ei ole seekordne EM nende esimene – debüüt tehti 2017. aastal ning kuigi leppida tuli alagrupi viimase kohaga, näidati nii Inglismaa kui Hispaania vastu iseloomu, Šotimaa vastu saadi kirja lausa võit. Portugali koondise suur eelis on tõsiasi, et peaaegu kõik pallurid mängivad igapäevaselt kodumaal ja tunnevad seega üksteist hästi. Koondise tõusvaks täheks on kerkinud vaid 19aastane Francisca Nazareth ehk Kika, kes on oma koduklubi Benfica eest löönud 60 mänguga 31 väravat. Koondise kandev jõud asub keskkaitses, kus liidrirolli täidab kogenud Carole Costa.

D-alagrupp: Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Island

Prantsusmaa asub FIFA edetabelis küll kolmandal kohal, kuid viimastelt suurturniiridelt neil midagi erilist ette näidata pole. EMidel on nad viimasel neljal korral järjest langenud veerandfinaalis, kusjuures sama on juhtunud ka kahel viimasel MMil. Koondis on paberil aga ülivõimas – selgroo moodustavad koduse liiga gigantide PSG ja Lyoni tähed, kusjuures koondis kaotas viimati mängu möödunud aasta aprillis ja sedagi maailma absoluutse tipu USA vastu. Kogu Prantsusmaa naistevuti pilkupüüdvamaks mängijaks on saanud 23aastane Marie-Antoinette Katoto, PSG raudne esiründaja, kellest sai tänavu klubi naiskonna läbi aegade suurim väravakütt. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka koondise keskkaitsjast kaptenit Wendie Renardi, kes on vaatamata oma positsioonile teinud koondisesärgis skoori lausa 33 korral. Väljakul ei ole teda raske üles leida – kaptenil on pikkust 187 cm.

Kui esimestel suurturniiridel oli Itaalia selge tiitlipretendent ning sai kahel aastal kaela ka hõbemedalid, siis käimasoleval aastatuhandel pole koondisel õnnestunud edusoont üles leida – parimaks tulemuseks on jäänud veerandfinaal (2009, 2013). Õnnetu 2017. aasta EMi järel, kus piirduti vaid alagrupimängudega, sai koondis endale uue lootsi Milena Bertolini, kes vedas naised kaks aastat hiljem lausa MMi veerandfinaali, ning uut hingamist loo-

Lisette Tammik elab kaasa Itaaliale, kuid nende võitu ei usu Eesti naistekoondise ründaja ja endine Napoli pallur Lisette Tammik kiidab Itaalia kokkumänginud tuumikut. „D-alagrupis on kindlad favoriidid Itaalia ja Prantsusmaa, samas võivad kõik üllatada. Itaalia tugevuseks on minu silmis see, et koondises moodustavad enamuse Juventuse mängijad, mis tähendab, et üksteist tuntakse läbi ja lõhki,“ sõnab Tammik. „Kuigi ise hoian kindlasti Itaaliale kõvasti pöialt, pean ütlema, et tänavune Euroopa meister on arvatavasti kas Inglismaa või Hispaania – Itaalia nendest kahjuks jagu ei saa.“

detakse nautida ka sel suvel. Itaalia ründemängus täidab põhirolli Juventuse staar Barbara Bonansea, keda mängitatakse koondises olenevalt formatsioonist kas äärepoolkaitsja või ääreründajana.

Kui Belgia meestekoondisest räägitakse ülivõrdes, siis naised on läbimurdega alustanud alles hiljuti – 2017. aasta EM, kus alagrupis kolmandaks jäädi, oli nende ajaloo esimene, kusjuures kaugele ei jäänud ka pääse MMile. Belgia mängudes tasub kindlasti silma peal hoida kahel ründeässal: Janice Caymanil ja Tessa Wullaertil, kellest esimene on 124 mänguga rekordinternatsionaal ja teine 65 tabamusega naiskonna ajaloo suurim väravakütt.

Põhjamaine ja raudne Islandi koondis kubiseb Euroopa tippliigade mängijatest. Kuigi MM-finaalturniirile pole veel kordagi jõutud, on šansid hetkel suuremad kui kunagi varem, sest valikgrupis asutakse hetkel liidrikohal, edestades isegi Hollandit. EMil on islandlannad osalenud kolmel korral ning parim tulemus jääb aastasse 2013, mil mängiti end välja veerandfinaali. Kuivõrd 2017. aastal tuli piirduda alagrupimängudega ning koondis on saanud mullu peatreener Þorsteinn Halldórssoni käe all uue hingamise, on nende minimaalne eesmärk 2013. aasta saavutust korrata. Koondise raudvara on riigi kahekordne aasta sportlane Sara Björk Gunnarsdóttir, kes tõendas oma sihikindlust kogu maailmale, naastes Lyoni treeningutele vaid kaks kuud pärast lapse sündi ja mängides veel kaks kuud hiljem esimese sünnitusjärgse võistlusmängu. Silma tasub peal hoida ka 21aastasel Sveindís Jane Jónsdóttiril, kes säras Meistrite liigas Wolfsburgi ridades.

Senised Euroopa meistrid 1984 Rootsi 1987 Norra 1989 Lääne-Saksamaa 1991 Saksamaa 1993 Norra 1995 Saksamaa

1997 Saksamaa 2001 Saksamaa 2005 Saksamaa 2009 Saksamaa 2013 Saksamaa 2017 Holland

2022 JUULI JALKA

47

MAAILM

Liverpooli linna kaks suurt staadionit – Anfield ja Goodison Park – on küll üksteise lähedal, aga isegi nemad kahvatuvad Nottinghami kõrval.

Nottingham Foresti kodu ehk City Ground ja Notts County pühamu ehk Meadow Lane on teineteisest linnulennult vaid paarisaja meetri kaugusel.

Tekst: Rasmus Voolaid, Õhtuleht

Kõikide jalgpalliderbide N

EMA

ottingham Foresti ja Notts County duell ei kõla esimese hooga ilmselt maailma kõige seksikama jalgpallikohtumisena, aga reaalsuses on just see kõikide jalgpalliderbide ema.

Notts County on maailma kõige vanem jalgpalliklubi (asutatud 1862) ja Forest vanuselt kolmas (1865). Maailma esimene jalgpalliderbi sai alguse 1866. aastal. Nagu ajalooliste sündmustega pahatihti ikka kipub olema, siis levib sellegi kohta erinevaid versioone. Foresti klubi ajaloos on kirjas, et matš võideti 1 : 0 ja värava lõi W. H. Revis. Järgmise päeva ajaleht Nottingham Daily Guardian teab aga rääkida, et kohtumine lõppes siiski 0 : 0 viigiga. See on Inglismaal kahtluse alla seatud, sest lehes oli kirjas ainult Notts County koosseis ja spekuleeritakse, et keegi võis klubi poolt reporterile meelehead pakkuda.

Alguses mängisid klubid üksteisega iga-aastaselt, aga hooajal 1877/78 teatas Notts County, et enam neile Forestiga mängida ei kõlba. Põhjuseks traditsioonilised sotsiaalsed standardid: kuna Foresti klubi oli töölisklassi taustaga, siis ei

48

JALKA JUULI 2022

kõlvanud see Notts Countyle, kes eelistas vutti mängida härrasmeestega. Boikott kaua ei kestnud, sest juba järgmisel hooajal loositi meeskonnad vastamisi jalgpalliajaloo kõige vanemas sarjas ehk Inglismaa karikavõistlustel. Rekordilised 500 silmapaari kogunes vaatama seda, kuidas Forest 3 : 1 seisuga Notts Countyt häbistas. 1880. aastal arvasid nad, et maine parandamiseks võiks taas Forestiga mängima hakata, aga ilmselt ei osatud arvestada saabuva reaalsusega, et vastu tuleb võtta lausa 1 : 7 kaotus.

1888. aastal asutati Inglismaal Football League ehk kohaliku vutipüramiidi kõrgeim tipp (tänapäeval koonduvad selle alla liigatasemed teisest neljandani, Premier League on üksinda tipus).

Notts County oli asutajaliige, Forest liitus neli aastat hiljem. Esimest omavahelist vastasseisu tuli 1892. aastal vaatama lausa 18 000 pealtvaatajat ning siis teenis County 3 : 0 võidu.

Notts County kuldaeg oli 20. sajandi keskpaik ja teine pool. Pärast II maailmasõda šokeeriti jalgpalliüldsust, kui oma ridadesse palgati Inglismaa

MAAILM

ÕPETUS: mida kohe kindlasti mitte teha?

jalgpalli suurkuju Tommy Lawton. Mees, kes enne sõda oli kahel korral järjest olnud Inglismaa kõrgliiga parim väravakütt, otsustas Londoni Chelseast lahkuda ja liituda kaks liigatasandit allpool asuva Notts Countyga. Ta aitas meeskonna tõsta tugevuselt kolmandast liigast teise. Ligi 20 aasta vältel Countyt juhendanud Jimmy Sirrel tõstis meeskonna 1981. aastal lausa kõrgliigasse, aga kui ta mõned aastad hiljem karjääri lõpetas, siis algas ka klubi vabalangus. Praeguseks on jõutud välja tugevuselt viiendasse liigasse, mis on Foresti fännidele kindlasti sama kosutav teadmine kui see, et ise üle pika aja Premier League’i jõuti.

Nottingham Forest on erinevalt maailma vanimast jalgpalliklubist vägagi tituleeritud. Kui Notts County maadleb madalamates liigades, siis Forest peaks seisuse kohaselt asuma ikkagi eliitseltskonnas. Tegemist on viimase Inglismaa klubiga, kes suutnud Euroopa karika võita kahel aastal järjest.

1970. aastate lõpus oli Forest üks maailma kõige kuumemaid võistkondi – esiteks võideti 1978. aastal seni ainus Inglismaa meistritiitel ja järgmisel kahel hooajal tugevaim eurosari. 1999. aastal langeti aga Premier League’ist välja ja kuigi korduvalt on jõutud naasmisele väga lähedale, siis alles 23 aastat hiljem õnnestus päriselt tagasi üles tõusta.

Klubi edu taga on säravad persoonid. Kui alustada kõige ülevalt, siis ei saa üle ega ümber omanikust, kes on Kreeka laevandusärimees Evangelos Marinakis. Pireuse Olympiakose võttis ta üle 2010. aastal ja pärast seda on tulnud lausa kümme meistritiitlit. Foresti lubas ta viia viie aastaga Euroopasse – päris nii pole läinud, aga vähemalt klubi suund on olnud kogu aeg õige.

Ei ole vaja lennata väga kõrgele, et Nottinghami kaks staadionit ühele fotole saada: esiplaanil Foresti staadion City Ground (mahutavus 30 445), taamal Notts County koduväljak Meadow Lane (mahutavus 19 841). Esimesel staadionil hakatakse uuel hooajal mängima Premier League’i, teisel Inglismaa tugevuselt viiendat liigat.

Foto: Carl Recine, Reuters/Scanpix

Kuigi kahe klubi staadionid asuvad teineteisest sisuliselt kiviviske kaugusel, on väga oluline tunda kohalikku geograafiat ja kultuuri. Kui lähed Nottingham Foresti fännidega juttu tegema, ära kohe kindlasti kasuta nende kuuldes sõna „Notts“. See viitab Nottinghamshire’i maakonnale, mitte Nottinghami linnale. Ja seda nad ei taha.

Osa seda teab, osa mitte. „Notts Forestist, vabandust, Nottingham Forestist rääkides – palun Foresti fännidelt selle eest vabandust, ma tean, et neile see ei meeldinud – tuleb mulle alati esimesena meelde see, et neil on rohkem Euroopa tiitleid kui koduseid meistritiitleid,“ sõnas Jamie Carragher hiljuti Sky Sportsi otse-eetris. Carragher sai oma eksimusest hästi aru, sest on varem korduvalt eksinud, ja lõpuks näitas mees, et ka tema on endiselt õpivõimeline. Nottinghami rivaalklubi Leeds United on aga kodumängude piletitele ja kavadele alatasa meelega „Notts“ kirjutanud, et vastaste kallal veidi aasida.

Kui on soov Nottinghami kohta lühemalt öelda, siis on õige Nottm, aga lihtsam on seda klubi lihtsalt Forestiks kutsuda. Ja Notts County fännidele ei meeldi see, kui neid Countyks kutsuda. Klubi hüüdnimi on The Magpies ehk „harakad“.

Foresti peatreeneriks sai septembris endine Swansea loots Steve Cooper. Klubi oli seitsme vooru järel Inglismaa esiliiga põhjas ja tegi hooajale viimase 108 aasta halvima alguse. Asemele toodi Cooper, kes sai asjad kohe jooksma. Cooper oskab noortest maksimumi välja pigistada – ta on juhendanud noorteklassides näiteks Trent Alexander-Arnoldit, Raheem Sterlingut, Jadon Sanchot ja Phil Fodenit. Praegune Foresti pärl on 21aastane Brennan Johnson, kes on klubi kunagise legendi David Johnsoni poeg. Brennan lõi eelmisel hooajal 18 väravat ja andis kümme resultatiivset söötu ning valiti kogu liiga parimaks noormängijaks.

Aga samas saab Cooper hästi aru ka sellest, mida tähendab Nottingham Forest ja milline on selle klubi DNA. Sirgjoonelise jutu poolest tuntud kapten Joe Worrall teatas kõrgliigasse pääsemise järel: „Me olime hooaja alguses nagu peksa saanud koer. Kui sa koera halvasti kohtled, on ta agressiivne, ja meid koheldi halvasti. Kui sa aga hoolitsed koera eest hästi, siis käitub ta kenasti.

Ja mul on treeneri üle nii hea meel. See, kuidas ta meiega riietusruumis suhtleb, on lihtsalt imeline. Ta alati uurib, kuidas meil läheb ja kas kõik on hästi. Ta on suurepärane inimene.“ Foresti teekond Inglismaa kõrgliigas algab võõrsil Newcastle Unitedi vastu. Esimene kõvem pähkel on neljandas voorus Tottenham Hotspur.

2022 JUULI JALKA

49

AJALUGU

MM 2002: üllatuste

turniiri varjutasid kohtunike otsused Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 2002. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!

Tekst: Raul Ojassaar

U

ue aastatuhande esimese MMi võõrustajariik otsustati 1996. aastal, kusjuures võitja ei olnud esialgu üldse variantide seas: kolm kandidaatriiki olid kõigepealt Jaapan, Mehhiko ja Lõuna-Korea. Kuna alles 1986. aastal MMi võõrustanud Mehhiko šansse peeti minimaalseteks, käis peamine võitlus lähinaabrite Jaapani ja Lõuna-Korea vahel. Teineteist nii poliitiliseks kui sportlikuks rivaaliks pidanud riigid korraldasid kõva PR-võitluse, kuid kaalukaussi enda poole kumbki kallutada ei suutnud. FIFA presidendi João Havelange eelistus kuulus sealjuures Jaapanile, aga Euroopa ja Aasia konföderatsioonid tulid ideele korraldusõigus kahe riigi vahel „pooleks“ teha. Kuigi Lõuna-Korea ja Jaapan ise sellest ideest vaimustuses ei olnud, pandi nad lõpuks valiku ette: teete turniiri koos või ei tee üldse!

2002. aasta MM-finaalturniir oli seega mitmes mõttes ajalooline. Esimest (ja seni ainsat!) korda anti korraldusõigus kahele riigile ühiselt, esimest

Eesti kuueses valikgrupis neljas Eesti koondisel koosnes 2002. aasta MM-valiksari justkui kahest erinevast ajastust. 2000. aasta lõpus algas see Tarmo Rüütli juhendusel ja Kadrioru staadionil, järgmise aasta lõpus oli peatreener juba Arno Pijpers ja koduväljak verivärske Lilleküla staadion.

Vastased olid kõvast puust: grupi soosikud olid Holland, Portugal ja Iirimaa, tagumises kolmikus võitlesid Eestiga kohtade nimel Küpros ja Andorra.

Eesti sai lõpuks alagrupis neljanda koha – kaks nappi võitu Andorra üle ja kaks viiki Küprosega andsid meile saareriigiga võrdsed kaheksa punkti, kuid meie kasuks rääkis pisut parem väravate vahe. Kodumängudes suutsime ühe värava lüüa Portugalile ja kaks Hollandile, kuid valiksari lõppes meile mõlema vastase vastu võõrsil 0 : 5 allajäämisega.

50

JALKA JUULI 2022

korda läks see Aasiasse. Maailma kõige tihedama asustusega piirkond sai esimest korda jälgida MM-finaalturniiri kohtumisi ajatsooni mõttes mugavalt ning ei pidanud jalgpalli vaatamiseks keset ööd üleval passima.

Turniir korraldati rekordilisel 20 staadionil – kümme areeni pani välja Lõuna-Korea, kümme Jaapan. Grupid A–D mängisid oma kohtumised Koreas, E–H Jaapanis. Mängugraafik oli tehtud nii peenelt, et riigipiiri tuli mängijatel ületada võimalikult vähe: kaheksa tiimi tegid seda vaid kaheksandikfinaali eel, samuti pidid seda tegema üks osaline kolmanda koha lahingust ja üks osaline finaalist.

Neli debütanti ja Hollandi põrumine Valikturniiri suurim üllatus oli kahtlemata potentsiaalse tiitlipretendendi Hollandi koperdamine. Eestiga ühes valikgrupis olid Hollandi vastased küll võrdlemisi tugevad, kuid Portugalile ja Iirimaale allajäämine oli suurele jalgpalliriigile siiski selge põrumine. Otsustavas playoff’is langes ka FIFA edetabelis vaid aasta-poolteist varem esikolmikus olnud Tšehhi, tugevatest Euroopa tiimidest jäi uks suletuks Jugoslaaviale.

Lõuna-Ameerikas oli ootamatult suures hädas Brasiilia, kes sai valiksarja jooksul suisa kuus kaotust ning kindlustas pileti Aasiasse alles viimases voorus. Kõvasti pidi higistama ka Saksamaa, kes sai valikgrupis kodus Inglismaalt hävitava 1 : 5 kaotuse, kuid suutis playoff’is siiski Ukrainast jagu saada.

Uusi tulijaid oli neli: Euroopas üllatas Sloveenia ja Aasias Hiina, Aafrikas oli edukas Senegal ja Lõuna-Ameerikas Ecuador. Türgi jõudis finaalturniirile 48aastase pausi järel.

Senegali tantsupidu ja Prantsusmaa ajalooline käkk Turniiri avamäng Soulis andis tooni kogu ülejäänud võistlustele. Tiitlikaitsja Prantsusmaa oli küll turniirieelses treeningmängus jäänud ilma viga saanud Zinedine Zidane’ist, kuid sõitis Lõuna-Koreasse siiski ühe tiitlisoosikuna. Avakohtumine Senegali vastu kujutas endast sisuliselt Prantsusmaa koondise ja klubide koondise kohtumist: suurem osa Prantsusmaa koondislasi mängis Itaalia, Hispaania ja Inglismaa klubides, Senegali koondis koosnes aga peamiselt just Prantsusmaal pallivatest meestest. Mõlema tiimi ridades oli veel mängijaid, kes sündinud vastasriigis – ning mõlemat meeskonda juhendas ka prantslasest peatreener.

AJALUGU Meeletu üllatusena suutis Senegal avakohtumise 1 : 0 võita – kohtumise ainsa värava lõi 30. minutil Papa Bouba Diop, tabamuse järel panid senegallased nurgalipu ümber püsti meeldejääva tantsu, mis sai üheks koondise kaubamärgiks.

Milline viis, kuidas MMil debüteerida! Peatreener Bruno Metsu tõdes, et oli mänguks valmistunud pool aastat ning teadis täpselt, milliste Senegali meestega Prantsusmaa ohud kinni panna – ja mänguplaan toimis õlitatult. Prantslasi süüdistati seevastu vastaste alahindamises.

Kui Senegalil läksid ka järgmised kohtumised edukalt, sest viigid Taani ja Uruguayga viisid nad alagrupist edasi, siis Prantsusmaa jaoks oli alanud õuduste turniir. Teises mängus jättis tähtründaja Thierry Henry omad juba 25. minutil punase kaardiga vähemusse ning Taani vastu lepiti väravateta viigiga. Viimase vooru eel olid edasipääsuvõimalused veel olemas, ent Taanilt saadud 0 : 2 kaotus saatis prantslased ühemõtteliselt koju. Roger Lemerre’i juhendatavast tiimist sai esimene tiitlikaitsja, kes ei suuda MMil isegi väravat lüüa. Viimane tiitlikaitsja, kes ei pääsenud isegi alagrupist edasi, oli 1966. aastal Brasiilia.

B-grupis säras resultatiivne Hispaania, kes võitis kõik kolm kohtumist ja marssis kindlalt 16 parema sekka. Nende tuules lipsas edasi ka Paraguay, kes vajas tabelis Lõuna-Aafrika vabariigi edestamiseks viimases mängus Sloveenia vastu löödud hilist 3 : 1 väravat, mis aitas nad tänu löödud väravate arvule aafriklaste ees edasi.

Brasiilia koondis viienda MM-tiitliga. Nelja aasta tagused deemonid seljataha jätnud Ronaldo oli kõige õnnelikum mees poodiumil.

Foto: Kai Pfaffenbach, Reuters/Scanpix

Mõnusalt ühtlases D-grupis seisis suure ülesande ees Lõuna-Korea, kes teadis, et varem pole mitte ükski korraldaja MMil esimesse ringi toppama jäänud. Kogenud hollandlase Guus Hiddinki käe all alustatigi turniiri võidukalt: avamängus alistati Poola 2 : 0. Hoopis suurem üllatus sündis aga teises avavoorukohtumises, kus USA asus Portugali vastu juba 36. minutiks 3 : 0 juhtima ning noppis lõpuks magusa 3 : 2 võidu. Portugallastele oli tegemist külma dušiga, sest MMile sõideti väga suurte ootustega: Luís Figo, Rui Costa, Pauleta, Nuno Gomese ja teiste ässadega relvastatud meeskonda peeti Portugali kuldseks põlvkonnaks, kes võinuks küündida 1966. aasta pronksise meeskonna tulemusteni.

Brasiilia väravapidu ja Portugali kuldne põlvkond Alagrupiturniiri kõige resultatiivsemaks meeskonnaks osutus Brasiilia, kelle turniiri algus oli aga skandaalne. Avamängus Türgi vastu jäädi esmalt 0 : 1 kaotusseisu, kuid suudeti Ronaldo ja Rivaldo teise poolaja väravatest seis pea peale pöörata.

Rivaldo 87. minuti võiduvärav sündis sealjuures penaltist, mis oleks telekorduste põhjal pidanud tegelikult olema hoopis karistuslöök. Sellega aga draama ei piirdunud: üleminutitel nurgalööki andma asunud Rivaldo ootas nurgalipu juures türklaste käest palli, mille Hakan Ünsal lõi tema poole mõõdukalt tugevalt jalaga. Kuigi pall tabas brasiillast jalgade pihta, haaras FC Barcelona täht hoopis näost ja viskus valugrimasside saatel pikali! Kohtunik, kes arvas, et Ünsal virutas Rivaldole palliga pasunasse, kostitas türklast punase kaardiga, FIFA Rivaldot aga teesklemise eest 11 500 Šveitsi frangi suuruse trahviga.

Järgmised kaks mängu läksid brasiillastel aga juba oluliselt lobedamalt. Debütant Hiina alistati 4 : 0, kusjuures väravad kirjutati nelja kuulsa R-i nimele: skoori tegid nii Roberto Carlos, Rivaldo, Ronaldinho kui Ronaldo. Costa Ricast sõideti üle 5 : 2. Teise kohaga pääses napilt edasi Türgi, kes edestas võrdsete punktide juures Costa Ricat tänu pisut paremale väravate vahele.

31 : 0!

Okeaania valiktsoonis tegi ajalugu Austraalia, kes kuulus ühte alagruppi Fidži, Tonga, Samoa ja Ameerika Samoaga ja korraldas nädala jooksul tõelise väravafestivali. Juba valikturniiri avamängus tümitati Tongat 22 : 0, mis tähistas koondisejalgpalli ajaloo suurimat skoori. Vaid kaks päeva hiljem löödi see rekord aga vägevalt üle, kui Ameerika Samoa vastu võeti suisa 31 : 0 võit!

13 väravat löönud Archie Thompson püstitas ka individuaalse maailmarekordi.

Ameerika Samoa kuulus niigi maailma nõrgemate jalgpalliriikide sekka, kuid probleemid passidega tähendasid seda, et 20-liikmelisest koondisest sai Austraaliasse sõita vaid väravavaht Nicky Salapu. Samuti ei saanud vähem kui 50 000 elanikuga USA ülemereterritoorium kasutada oma U20-koondislasi, kes olid parasjagu gümnaasiumi lõpueksamitega hõivatud, mistõttu sõitiski valikmängudele verinoor koondis, mille keskmine vanus oli 18 ja mis sisaldas ka kolme 15aastast mängijat. Mõni pallur polnud väidetavalt enne kohtumist Austraaliaga mitte kunagi 90minutilises mängus osalenud!

Hiigelskooride (Austraalia võitis neli mängu koguskooriga 66 : 0) tõttu otsustati Okeaanias edaspidi korraldada valiksarja eelringid. Austraalia otsustas aga 2006. aasta lõpus liituda hoopis Aasia konföderatsiooniga, et saada parema tasemega kohtumisi.

2022 JUULI JALKA

51

AJALUGU Taset tõendasid portugallased teises voorus Poola üle võetud kindla 4 : 0 võiduga – Pauleta kübaratrikk ja kindel paremus andsid alust arvata, et avavooru kaotus ameeriklastele oli lihtsalt juhus. Otsustavas mängus võõrustaja Lõuna-Korea vastu vajati edasipääsuks viiki, ent külma pead hoida ei suudetud – João Pinto ja Beto eemaldamise tõttu üheksakesi jäänud Portugalile lõi hilisem Manchester Unitedi mees Ji-sung Park 70. minutil võiduvärava, mis kergitas korealased alagrupi üllatusvõitjaks ja saatis Portugali ässad sootuks koju.

Keane’i asemel Keane ja Itaalia napikas E-grupp algas jõudemonstratsiooniga: noore koosseisu ja üles-alla käinud tulemuste tõttu turniirile tagasihoidlike ootustega sõitnud Saksamaa nüpeldas Saudi Araabiat lausa 8 : 0! Tegu oli suurima võiduga MMidel pärast Ungari 10 : 1 võitu El Salvadori üle 1982. aastal. Kübaratrikiga säras 23aastane Miroslav Klose, kes lõi oma esimesed väravad MMidel – hiljem sai temast MM-ajaloo parim väravakütt.

Iirimaa koondise lootused said suure hoobi nädala jagu enne turniiri algust, kui peatreener

Surmagrupi staar Beckham 2002. aasta turniiri surmagrupiks peeti F-gruppi, kus olid kokku sattunud Lõuna-Ameerika tsooni kindlalt võitnud Argentina, oma valikgrupis Saksamaad edestanud Inglismaa ja alati üllatusvõimelised Rootsi ja Nigeeria. Suurt duelli oodati muidugi eelkõige vanade rivaalide Inglismaa ja Argentina vahel – Falklandi sõda, 1986. aasta MMi veerandfinaal Diego Maradona kahe legendaarse väravaga ja nelja aasta tagune tuline kaheksandikfinaal Beckhami punase kaardiga olid kõigil veel värskelt meeles.

Kui argentiinlastel puudutasid turniirieelsed mured ja küsimused eelkõige seda, kas rünnakul kasutada Gabriel Batistutat või Hernán Crespot, siis Inglismaal olid suured mured vigastuste rindel. Nicky Butt, Ashley Cole, Robbie Fowler ja David Seaman olid hädas väiksemate hädadega, kuid kõige suurem küsimus seisnes tiimi kuulsaimas tähes David Beckhamis. Manchester Unitedi äärepoolkaitsja oli 10. aprillil murdnud Meistrite liiga mängus pöialuu ning algas meeletu võidujooks ajaga, et pallur taas mängukorda putitada. Inglaste õnneks paranes rahvuslik vasak jalg oodatust pisut kiiremini ning Becks sai Jaapanis platsile joosta.

Avamängus Rootsiga piirdusid inglased 1 : 1 viigiga ning Beckham 60 mänguminutiga, samal ajal kui Argentina Nigeeria 1 : 0 alistas. Laud oli kaetud ja lava valmis – Argentina–Inglismaa mängu pandi vilistama toonane maailma parim kohtunik Pierluigi Collina. Just Collina (õige) otsus sai kohtumises ka määravaks – avapoolaja lõpus andis ta Michael Oweni kukutamise eest inglastele penalti, mille realiseeris ei keegi muu kui Beckham. 1 : 0 võit oli Inglismaale märgiline, magus ja oluline ka sportlikult.

Võiduvärava löönud Beckhamile oli aga tegu omalaadse rehabilitatsiooniga: nelja aasta tagune patuoinas oli vahepeal saanud Inglismaa kapteniks, just tema viimase minuti võiduvärav Kreeka vastu viis Inglismaa üldse MMile ning just tema tõi inglastele suure rivaali üle vajaliku võidu, mis nad ka Rootsi kõrval alagrupist edasi viis. Üks ring oli täis saanud.

Argentinale järgnes aga krahh: meeskond, kelle tiitlivõimalust hindasid kihlveokontorid turniiri eel suurimaks, viigistas viimases alagrupimängus Rootsiga ning pidi vaid kolme mängu järel kodu poole teele asuma.

52

JALKA JUULI 2022

Mick McCarthy otsustas koondise juurest koju saata meeskonna staari, Manchester Unitedi keskväljamehe Roy Keane’i, kelle rahulolematus turniirieelseks treeningupaigaks valitud Saipani saarega ületas treeneri taluvuspiiri. Sellest hoolimata sai Keane iirlaste sangariks – aga mitte Roy, vaid hoopis Robbie! Dramaatiline teise üleminuti viigivärav Saksamaa vastu päästis iirlastele teises voorus punkti, täpne oli Keane ka viimases alagrupimängus Saudi Araabia vastu, mis iirlased Kameruni ees edasi 16 parema sekka saatis.

G-alagrupis kordus taas vana muster: Itaalia koondis ei saanud seegi kord ennast alagrupifaasis kuidagi käima. Turniiri alustuseks suudeti Ecuador küll 2 : 0 alistada, kuid sellele järgnes valus 1 : 2 allajäämine nelja aasta tagusele pronksile Horvaatiale, mis tähendas, et viimase vooru eel oli itaallaste seis näru: Mehhiko vastu vajati kindlasti võitu, muidu läinuksid trumbid Horvaatia kätte.

Mehhiklaste käest päästis Itaalia tänu Alessandro Del Piero 85. minuti väravale küll vaid 1 : 1 viigi, ent Horvaatia kaotus Ecuadorile saatis saapamaa siiski teise koha meeskonnana edasi.

Lõuna-Korea eeskuju järgis ka teine võõrustaja Jaapan, kes suutis samuti üllatuslikult oma grupi võita: selleks piisas Belgiaga viigistada ja Venemaad-Tuneesiat võita. Eriti magus oli teise vooru 1 : 0 venelaste üle – tegu oli jaapanlaste esimese võiduga MM-finaalturniiridel. Alagrupi võit oli seda uhkem, et neli aastat varem oldi 32 meeskonna seas jäädud 31seks. Venemaal mäletatakse seda kohtumist aga hoopis nukramal toonil. Nimelt otsustasid Moskva linnavõimud kohtumist näidata suurtelt ekraanidelt, aga kaheksat tuhandet inimest toodi turvama vaid poolsada miilitsat. Kaotuse järel puhkesid suured rahutused, kus rünnati peale juhuslike majade ja tänaval olnud autode jaapani restorane ja Aasia päritolu inimesi. Vigastada sai sadakond, surma kaks inimest. Jaapani kõrval läks teisena edasi Belgia, kes alistas viimase vooru põnevuslahingus venelased 3 : 2.

Senegal kuldse väravaga edasi Kui mõnele meeskonnale osutus kaheksandikfinaal võrdlemisi lihtsaks – Inglismaa alistas näiteks avapoolaja väravatest Taani 3 : 0 ning Brasiilia oli Belgiast üle 2 : 0 –, siis suurem osa kohtumistest kujunes mõnusalt vaatemänguliseks. Suures naabrite duellis sai üllatuslikult võidu USA, mis tähendas, et Mehhiko oli taas pidanud MMil piirduma kaheksandikfinaaliga. Sakslased olid Paraguayga hädas, kuniks Oliver Neuville’i 88. minuti värav selle kohtumise nende kasuks pööras, 1 : 0 seisuga vedas ennast kaheksa parema sekka ka Türgi, kes purustas korraldaja Jaapani unistused. Ülejäänud kolmes kaheksandikfinaalis normaalajast ei piisanud. Rootsi mängis alagrupiturniiri kangelase Senegali vastu maha varakult saadud eduseisu ning sai lisaajal 1 : 2 kaotuse.

Senegali mõlemad väravad lõi Henri Camara,

AJALUGU

Turniiri šokeeriv algus: Papa Bouba Diop on äsja sahistanud Prantsusmaa võrku.

Jahmunud tiitlikaitsjad ei tea veel, et nende hädad on sellega alles algamas.

Foto: Dylan Martinez, Reuters/Scanpix

Itaalia skandaalne langemine Kõige skandaalsemaks ja mälestusväärsemaks kaheksandikfinaaliks osutus Daejeonis toimunud matš Lõuna-Korea ja Itaalia vahel.

Kuigi enne kohtumist räägiti mõnel pool suisa, et korealased võinuks olla soosikud, sest Itaalia põhiline keskkaitsepaar Alessandro Nesta – Fabio Cannavaro pidi vigastuse ja mängukeelu tõttu kohtumisest eemale jääma, oli siiski vähe neid, kes julgesid päriselt Itaalia vastu ennustada. Kohtumise eel moodustasid Lõuna-Korea poolehoidjad tribüünile sõnumi „Again 1966“, millega viidati 36 aasta tagusele turniirile, kus Itaalia Põhja-Koreale kaotas.

Kohtumist mäletatakse senimaani ecuadorlasest kohtuniku Byron Moreno skandaalsete otsuste tõttu: juba viiendal minutil määras ta korealaste kasuks väga küsitava penalti, eiras normaalaja jooksul mitmel puhul itaallaste penaltiküsimisi ja vaatas läbi sõrmede korealaste karmile taklamisele. 1 : 1 seisult alustatud lisaaeg oli Itaaliale aga täielik õudusunenägu: esmalt tühistati eksliku suluseisu tõttu Itaalia kuldne värav, seejärel ei antud neile Francesco Totti kukutamise eest penaltit – AS Roma ründeäss sai „simuleerimise“ eest hoopis oma teise kollase kaardi! See, et Junghwan Ahn 117. minutil peaga hoopis Korea kasuks kuldse värava lõi, oli justkui kõige eelnenu loogiline kulminatsioon.

Moreno rahvusvaheline karjäär sai selle kohtumisega ka sisuliselt otsa – veidrate otsuste eest kodumaa kõrgliigas sai ta ka Ecuadori alaliidult karistada ning lõpetas 2003. aastal vaid 33aastaselt karjääri, kui taas skandaali sattus ja karistada sai. 2010. aastal jäi ta aga USAsse sisenedes vahele kuue kilogrammi aluspükstesse peidetud heroiiniga, mistõttu istus üle kahe aasta türmis.

Õnnetu kuldne värav Kaheksandikfinaalis Itaalia vastu kuldse värava löönud Jung-hwan Ahnile võis see küll olla üks karjääri tipphetki, kuid halvad uudised saabusid järgmisel päeval: nimelt oli ta paar hooaega olnud laenul Itaalia klubis Perugias, mille tulivihane omanik Luciano Gaucci otsustas tema lepingu lõpetada, väites, et ei kavatse palka maksta mängijale, kes on Itaalia jalgpalli ära rikkunud. Kuigi Gaucci mõtles hiljem ümber ning Perugia ostis Ahni mängijaõigused Lõuna-Korea klubilt Busani Daewoo Royalsilt ära, oli nüüd solvunud omakorda Ahn, kes oli Itaalias sattunud paariaks: talle saadeti tapmisähvardusi ja tema auto pandi põlema. Klubisse naasmisest keeldunud Ahn sattus sellega sekeldustesse, mis päädisid sellega, et FIFA andis vaidluses Perugia klubile võidu ja Ahnil tuli kahjutasuks maksta 3,8 miljonit dollarit. Selle kogumiseks kolis ta hoolimata Euroopa klubide huvist Jaapanisse, sõlmis seal kolmeaastase lepingu kohaliku meelelahutusagentuuriga ning teenis vajaliku raha Jaapani liigas mängimise kõrvalt telesaadetes ja reklaamides osaledes!

kusjuures tema 104. minuti tabamus oli turniiri esimene kuldne värav. Senegal kordas kaheksa parema sekka jõudmisega Kameruni tosina aasta tagust vägitegu, saades teiseks Aafrika meeskonnaks, kes nii kaugele jõudnud.

Hispaania ja Iirimaa kohtumises säras iirlaste ridades taas kord Robbie Keane – kuigi Hispaania mängis suure osa kohtumisest Fernando Morientese 8. minuti väravast eduseisus, lõi Keane 90. minutil penaltist tabloole viigi ja viis mängu lisaajale. Penaltiseerias suutis Keane samuti esimesena löögi realiseerida, kuid seejärel lõi särama 21aastase väravavahi Iker Casillase täht – kaks iirlaste lööki tõrjunud Casillas aitas hispaanlased kaheksa parema sekka.

Sangar saadetakse platsilt minema Veerandfinaalid algasid kohe maiuspalaga – eksperdid arvasid suisa, et Brasiilia–Inglismaa vastasseisu võitja tuleb ka maailmameistriks. Hoolimata Brasiilia kergest initsiatiivist olid inglased need, kes nõelasid esimesena – Brasiilia keskkaitsja Lúcio ränk eksimus lubas väravavahiga üks ühe vastu olukorda Michael Oweni, kes avapoolaja keskel Inglismaa juhtima viis.

Mänguline ülekaal kuulus aga brasiillastele – avapoolaja üleminutitel leidis Ronaldinho hea sööduga Rivaldo, kelle madal löök posti kõrvale seisu viigistas. Särgi seljast rebinud ja seda pea kohal lehvitanud Rivaldo pääses kollasest kaardist, sest toona ei nõudnud reeglid kohtunikelt sellise tähistamise karistamist.

Teise poolaja alguses sai Ronaldinhost juba matši peategelane. 50. minutil sai ta hakkama MM-ajaloo ühe legendaarsema karistuslöögiga, kui saatis palli 35 meetrilt üle tsenderdust oodanud inglaste väravavahi David Seamani otse ristnurka. „Cafu ütles mulle, et Seaman on väravast veidi välja tulnud. Löök ei tulnud päris nii välja, nagu plaanisin, aga värav on värav,“ lausus 22aastane Pariisi Saint-Germaini ründav poolkaitsja. Vaid seitse minutit hiljem sai tema mäng aga ootamatult otsa, kui ta süütus olukorras palli peale võideldes Danny Millsiga kokku põrkas ja kohtunik talle pikemalt mõtlemata punast kaarti näitas. Brasiilia pidas küll kümnekesi eduseisus vastu, kuid kordused näitasid, et Ronaldinho poolfinaaliks mängukeelu alla jätnud kaart tuli võrdlemisi kergekäeliselt.

Kohtunike eksimus ilmestas ka muidu küllaltki kinnist matši Saksamaa ja üllatuslikult kaheksa sekka jõudnud USA vahel. Michael Ballacki tabamus avapoolaja lõpus jättis ameeriklased kaotusseisu ning sakslased väärisid mängupildi poolest küll nappi võitu, ent kõik oleks võinud olla teisiti, kui õigusemõistjad oleksid teise poolaja alguses näinud, kuidas Torsten Frings oma väravajoonel palli käega peatas – andmata jäid nii penalti kui punane kaart.

Vaid ühe väravaga otsustati ka kahe üllataja Türgi ja Senegali kohtumine – kui kaheksandikfinaalis tõi kuldne värav Senegalile võidu, siis see2022 JUULI JALKA

53

AJALUGU kord pidid nad İlhan Mansızi 94. minuti tabamusest vastaste paremust tunnistama.

Kui esimest Aafrika riiki poolfinaalis 2002. aasta MM meile ei toonud, siis esimese Aasia riigi küll, sest Lõuna-Korea imelugu jätkus ka veerandfinaalis Hispaania vastu, kus nad väravateta mängu järel penaltiseerias peale jäid. Samamoodi nagu kaheksandikfinaalis kahtlustati ka seekord Egiptuse peakohtuniku brigaadi kallutatuses võõrustajate poole: hispaanlastel jäeti lugemata suisa kaks väravat, kusjuures neist teine oleks lisaaja alguses olnud kuldne värav, kuid abikohtuniku hinnangul läks Joaquíni tsenderduse eel pall üle otsajoone.

Telekordused aga näitasid, et asi ei olnud sellele isegi mitte lähedal. Seesama 20aastane Joaquín osutus penaltiseerias ainsaks eksijaks, kusjuures tegu on ühega üksikutest mängijatest, kes on veel tänapäevalgi, 20 aastat hiljem, profijalgpallur.

Korea muinasjutt lõpeb Euroopa kohtunikuga Mõlemad poolfinaalid osutusid suhteliselt kinniseks ja otsustati vaid ühe väravaga. Saksamaa ja Lõuna-Korea kohtumise eel üritas FIFA ennetada järjekordset kohtunikega seotud skandaali ning määras seda vilistama šveitslasest tippmehe Urs Meieri. Võluväel ei saanudki korealased ühtegi kahtlast penaltit ega tühistatud ühtegi määrustepärast tabamust: võõrustajad andsid küll favoriidile Saksamaale kõva lahingu, ent Michael Ballacki 75. minuti värav saatis finaali Saksamaa. Saksamaa liidrile Ballackile oli võit sealjuures tugeva magushapu mekiga: neli minutit enne väravat oli ta teeninud kollase kaardi, mis jättis ta mängukeeluga finaalist eemale.

Peatreener Guus Hiddinkist sai Lõuna-Korea fännidele turniiri jooksul sisuliselt kultustegelane.

Foto: Imago/Scanpix

Ümit Davala ja Ronaldo soenguduell Poolfinaal Türgi ja Brasiilia vahel viis vastamisi kaks meest, kelle soeng sai 2002. aasta MMil kuulsaks. Türgi paremäär Ümit Davala paistis silma laia mohawk’iga, Ronaldo oli aga poolfinaali eel oma niigi lühikesed juuksed ära ajanud selliselt, et oli endale jätnud kummalise tuka. Muidugi mõista viisid väikesed poisid üle kogu maailma MMi ajal ja järel juuksurile nii Davala kui Ronaldo pilte: tahan ka!

Hiljem seetõttu kõikide maailma emade ees vabandust palunud Ronaldo tõdes, et soovis veidra soenguga tähelepanu ära tõmmata oma vigastuselt ja selle ümber tekkinud diskussioonidelt. Nimelt oli Brasiilia koondise peatreener Luiz Felipe Scolari Ronaldot kaasates tegelikult suuresti riskinud ning sattunud kriitikatulva alla, sest tema arvel oli teist MMi järjest koju jäetud kogenud Romário. Ronaldo oli juba aastaid olnud maailma jalgpallis suur nimi, kuid tema eelmised kaks hooaega enne 2002. aasta MMi olid olnud lörtsitud ränkade vigastuste tõttu: 1999. aasta sügisel vigastas ta põlvesidemeid, 2000. aasta kevadel oli ta jõudnud uuesti platsil olla vaid kuus minutit, kui tema põlvekeder töölepingu üles ütles. „See on kõige rängem jalgpallivigastus, mida olen näinud. Kui näitaksin teile sellest pilte, siis te ei usuks seda,“ on brasiillast ravinud Nilton Petrone rääkinud. „Tema põlvekeder sisuliselt plahvatas, see oli keset tema reit.“ MM-finaalturniiri eel oli Ronaldo jõudnud platsil tagasi olla vähem kui pool hooaega, aga Scolarile sellest teadmisest piisas.

54

JALKA JUULI 2022

Teine poolfinaal viis uuesti vastamisi Brasiilia ja Türgi, kes olid mäletatavasti teineteise vastased ka alagrupiturniiri avavoorus. Taas kord andsid türklased kõva lahingu, kuid Brasiilia kuulsad R-id tõid taas kastanid tulest. Kangelaseks kerkis Ronaldo, kes üllatas Türgi puurivahti Rüştü Reçberit 49. minutil ootamatu varbalöögiga.

Kolmanda koha mäng oli tasakaaluks seevastu mõnusalt avatud ja lahtine: nii Lõuna-Korea kui Türgi olid nii kaugele jõudnud suure üllatusena ning kaotus poolfinaalis oli pinged maandanud.

Kohtumine algas kohe MMide rekordiga: hoolimata sellest, et palli pani mängu Lõuna-Korea, suutis Türgi ründaja Hakan Şükür vaid 10,8 sekundit pärast avavilet palli väravasse saata! Juba üheksandal minutil suutis korealane Eul-yong Lee imelisest karistuslöögist viigistada, kuid omakorda neli minutit hiljem juhtis taas Türgi! 3 : 2 võidu ja pronksised autasud sepistasid türklastele İlhan Mansız ja Şükür – esimene sai kirja kaks väravat ja väravasöödu, teine värava ja kaks väravasöötu.

Hoolimata sellest, et turniir lõppes kahe kaotusega, oli Lõuna-Korea jalgpallipalavikust haaratud. Fännid nõudsid Guus Hiddinkit riigi uueks presidendiks, mispeale otsustas tegelik riigipea Dae-jung Kim teha rahvale kingituse ning tühistada finaalturniiri ajal liikluseeskirju rikkunud 4,8 miljoni inimese trahvid. Miljonitesse küündisid ka Hollandi treenerile makstud preemiad – ja mitte keegi ei kahelnud enam tema otsuses koondis juba kolm kuud enne turniiri kokku võtta.

Ronaldo suur rehabilitatsioon Kuigi 1994. aastal oli Ronaldo Brasiilia koondisega juba maailmameistriks kroonitud, ei saanud toona 17aastane ründaja minutikski platsile. 1998. aasta finaali eel aga tabas teda terviserike, mistõttu oli ta finaalis iseenda hale vari. Nüüd, neli aastat hiljem oli 25aastane Milano Interi täht lõpuks valmis suurimal laval särama.

Finaal kujutas endast kahe vastandi põrkumist: Saksamaa oli enne otsustavat lahingut näidanud kogu turniiri jooksul kõige paremat kaitset ning

AJALUGU

MM 2002 Alagrupiturniir A-grupp Taani 7 Senegal 5 Uruguay 2 Prantsusmaa 1 B-grupp Hispaania 9 Paraguay 4 LAV 4 Sloveenia 0 C-grupp Brasiilia 9 Türgi 4 Costa Rica 4 Hiina 0

D-grupp Lõuna-Korea 7 USA 4 Portugal 3 Poola 3

G-grupp Mehhiko 7 Itaalia 4 Horvaatia 3 Ecuador 3

E-grupp Saksamaa 7 Iirimaa 5 Kamerun 4 Saudi Araabia 0

H-grupp Jaapan 7 Belgia 5 Venemaa 3 Tuneesia 1

F-grupp Rootsi 5 Inglismaa 5 Argentina 4 Nigeeria 1

Playoff Kaheksandikfinaalid Saksamaa–Paraguay 1 : 0 Mehhiko–USA 0 : 2 Hispaania–Iirimaa 1 : 1, pen 3 : 2 Lõuna-Korea – Itaalia 2 : 1 (l.a) Taani–Inglismaa 0 : 3 Brasiilia–Belgia 2 : 0 Rootsi–Senegal 1 : 2 (l.a) Jaapan–Türgi 0 : 1 Veerandfinaalid Saksamaa–USA 1 : 0 Hispaania – Lõuna-Korea 0 : 0 (pen 3 : 5) Inglismaa–Brasiilia 1 : 2 Senegal–Türgi 0 : 1 (l.a)

Finaali sangar Ronaldo aitab püsti Saksamaad enda sõnul alt vedanud, turniiri parimat mängijat Oliver Kahni.

Kahn on senimaani ainus väravavaht, kes on valitud MMi parimaks mängijaks. Foto: Imago/Scanpix

Poolfinaalid Saksamaa – Lõuna-Korea 1 : 0 Brasiilia–Türgi 1 : 0 Kolmanda koha mäng Lõuna-Korea – Türgi 2 : 3 Finaal Saksamaa–Brasiilia 0 : 2

värava lõi ja sellega ka parima väravaküti tiitli kindlalt endale võttis. Teisele kohale tulid viie kolliga sealjuures Rivaldo ja Miroslav Klose – Klose oli kõik viis kolli löönud alagrupiturniiril ja peaga!

Kuldse Jumalanna tõstis esimesena pea kohale Brasiilia kapten Cafu, kellest sai esimene ja seni ainus mängija, kes pallinud kolmes MM-finaalis – paremkaitsja oli Brasiilia põhitegija ka 1994. ja 1998. aastal. Viienda MM-tiitliga püstitas Brasiilia seni püsiva rekordi.

Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

endale lasknud lüüa vaid ühe värava, samal ajal kui brasiillaste edu taga oli nende resultatiivsus – kuue mänguga olid nad juba löönud 16 väravat.

Sakslaste hea kaitsemängu krooniks valiti finaali eel ära turniiri parim mängija – selleks sai nende väravavaht Oliver Kahn.

Paraku oli just Kahn see, kelle eksimus lubas finaalis Ronaldol skoori avada. 67. minutil pääses Rivaldo 23 meetrilt löögile ning kuigi löök ei olnud teab mis tugev või täpne, ei õnnestunud Kahnil seda püüda – lahtiseks jäänud pallil oli esimesena jaol Ronaldo, kes palli võrku torkas. Tosin minutit hiljem kombineerisid taas samad mehed: Rivaldo lasi kavalalt Klébersoni söödu jalge vahelt läbi, jättes selle Ronaldole, kes turniiril oma kaheksanda

Fakte 2002. aasta MMi kohta ^ Tegu oli viimase MMiga, mille puhul kvalifitseerus tiitlikaitsja automaatselt finaalturniirile. ^ Esimest ja seni viimast korda jõudsid kaheksa parema sekka lausa viie konföderatsiooni (Aafrika, Aasia, Euroopa, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika) esindajad. ^ Claudio Caniggiast (Argentina) sai esimene mängija, kes saanud MMil punase kaardi väljakul käimata. ^ Guus Hiddinkist sai esimene peatreener, kes viinud MMi poolfinaali kaks riiki (1998 Holland, 2002 Lõuna-Korea). ^ Brasiilia koondise poolkaitsja Denílson püstitas omalaadse rekordi – nimelt sai temast MM-ajaloo kõige enam vahetusest sekkunud pallur. 1998. ja 2002. aasta turniiril tuli ta vahetusest sisse koguni 11 mängus.

16

5

2217

kollast ja kaks punast kaarti jagas Hispaania kohtunik Antonio López Nieto alagrupimängus Kameruni ja Saksamaa vahel.

Tegu oli toona MMide rekordiga.

viiki järjest tegi Belgia koondis alates 1998. aasta turniirist kuni 2002. aasta alagrupimänguni Tuneesiaga. See on senimaani MMide rekord.

MMidel veetud mänguminutini jõudis 2002. aasta turniiril Itaalia kaitsja Paolo Maldini. Neljal turniiril osalenud Maldini minutite arv on senimaani MMide tippmark. Maldini isa Cesare tegutses 2002. aasta turniiril aga Paraguay lootsina.

2022 JUULI JALKA

55

KLÕPSUD

Koondisemängudest

tiine juuni

Kuna tänavune MM-finaalturniir toimub tavatult suve asemel aasta lõpus, oli juunikuu algus koondisemängudest pungil täis – suurem osa Euroopa rahvusmeeskondadest sai Rahvuste liigas mängida lausa neli kohtumist, kolmeliikmelisse alagruppi sattunud Eestil oli aga punktide peale mänge vaid kaks, nendele lisandusid maavõistlusmängud Argentina ja Albaaniaga.

Ärasõidu eel Tallinna lennujaamas sai Ken Kallaste näpud taha ERRi

mängu algust Lionel Messilt, mitu väravat ta Eestile lüüa kavatseb.

Foto: Jana Pipar

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Kõigepealt oli nii…

…ja siis juba nii! Joonas Tammele oli juunikuu algus väga eriline: 2. juunil lõi ta San Marino vastu värava, 4. juunil sai pisipoisi isaks ning 9. juunil oli Maltal taas platsil, kus koondis hilise võiduvärava just nimelt talle ja tema perele pühendas! Fotod: Jana Pipar

56

Mine ja võta nüüd kinni, kas keegi tribüünilt küsis päriselt enne

tehnikale. Kas sportlaskarjääri järel on amet sellega otsustatud?

JALKA JUULI 2022

KLÕPSUD

Vaadake vaid, kuidas mõjub inimestele üleminutite võiduvärav! Henri Anieri tabamus Malta vastu pani Eesti koondise treenerikvarteti (Thomas Häberli, Norbert Hurt, Andres Oper, Mart Poom) kollektiivselt looma välja laskma. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Juunikuine koondisetee lõppes Albaania pealinnas Tiranas, kus meie meeskond kohaliku koondisega väravateta viiki leppis. Lõpuvile järel tänas meeskond pika reisi kaasa teinud fänne, kinkides neile oma särgid. Foto: Jana Pipar 2022 JUULI JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

Koduse suurturniiri ootuses

2

012. aasta juulikuu Jalka oli kantud peatselt Eestis algavast U19 EM-finaalturniirist, mis on senimaani ainus kord, kui Eesti jalgpallikoondis on osalenud EM-finaalturniiril. Lilleküla staadionil, Kadrioru staadionil, Haapsalus ja Rakveres peetud turniiri eel analüüsis Jalka mitme nurga alt Eesti koondise võimalusi ja vaagis turniiri tähendust üldisemalt. Suuremas osas jäädi Eesti võimalustest rääkides tagasihoidlikuks: vaid kaheksa võistkonnaga finaalturniiril ei saanudki nõrku vastaseid olla, seda enam, et Eesti loositi ühte alagruppi Hispaania, Portugali ja Kreekaga. „Turniir annab hea võimaluse võrrelda jõudude vahekorda, aga midagi head meil loota ei ole. Meie omad on põhjamaiselt aeglase arenguga, konkurendid lõunamaa meestena seevastu juba täismehed. Eriti ei usu, et meil õnnestuks lunastada MMi pääse,“ nentis jalgpalliliidu aupresident Peeter Küttis.

Eesti A-koondise keskkaitsja Alo Bärengrub lootis, et Eesti pääseb suurtest kaotustest. „Usun, et suureskoorilisi mänge ei tule. Kui tahame taga nulli hoida, peame mängima väga hea distsipliini ja tahtmisega.“ Jalka peatoimetaja Indrek Schwede pakkus aga, et turniiri tõeline tähendus jõuab kohale alles mõne aja pärast. „Nagu paljude suurte asjade puhul, jõuab toimunu (sedakorda lausa meie oma korraldatu) kohale ajalise distantsiga – siis, kui võistlus on ammu läbi, pinged maas ja kodukoondise tulemusest sõltuvad järeldused läbi seeditud,“ kirjutas Schwede oma kolumnis.

Kaaneloos sai sõna meie U19 koondise ainus välismaal mängiv pallur – Taani klubi Odense ründaja Hannes Anier. „Tahame tribüünidele palju rahvast, sest omad annavad väga palju juurde.

Kui ikka tuled väljakule ja sind võtab vastu 10 000 inimest, on see hoopis midagi muud, kui mängida suurel staadionil sajale inimesele,“ märkis Anier.

U19 koondise peatreener Arno Pijpers ei osanud kinnitada ega ümber lükata väidet, et konkreetne U19 koondis, mis koosnes 1993. aastal

58

JALKA JUULI 2022

sündinud palluritest, on kõigi aegade parim vanuserühm Eesti jalgpallis. „Seda saab öelda alles paari aasta pärast.

Noored ei ole veel näidanud, et nad on eriline aastakäik, sest nad pole ju midagi saavutanud ega mänginud A-koondises.“ Praeguseks on toonasest meeskonnast A-koondises vähemalt ühe mängu kirja saanud Karol Mets, Artur Pikk, Brent Lepistu, Hannes Anier ja Andreas Raudsepp, Premium liiga tasemel pallivad veel Martin Kase ja Märten Pajunurm.

Kümme aastat varem ehk 2002. aastal toonast U19 koondist juhendanud Tiit Raudnagel oli aga kindel, et tema hoolealused moodustasid parema põlvkonna. Raudnageli juhendatud tiimi kuulusid näiteks Mihkel Aksalu, Alo Bärengrub, Dmitri Kruglov, Konstantin Vassiljev, Sander Post, Ats Purje ja Jarmo Ahjupera, kusjuures Ragnar Klavan, Tarmo Kink, Martin Vunk ja Enar Jääger mängisid juba aste kõrgemal.

Kokku sai võetud ka A-koondise pöörane hiliskevad: peeti Balti turniiri ja mitu EM-finaalturniirile sõitvat riiki soovis meie eduka valiksarja valguses Eestiga treeningmänge pidada. Nii kohtuski Eesti mai lõpus Horvaatia ja Ukrainaga, Balti turniiri järel juuni alguses aga toona veel ühekordse maailmameistri Prantsusmaaga (pildil). Viie mängu saldoks jäi paraku üks võit ja neli kaotust, väravate vahega 3 : 13. Indrek Schwede võrdles koondiseperioodi sõjaväelise õppuse Kevadtormiga – see fikseeris meie hetkeseisu ja tõi välja ohukohad. „Ikka näeme, kuidas meie mängija tõstab pea, et vaadata, kuhu sööta, ning reedab siis kehakeelega tervele staadionile, kuhu ta palli suunab,“ kritiseeris Schwede.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile!

Jalka uus rubriik pakub lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut õiget vastust tead, ning võrdle tulemust sõbra omaga!

Foto: Liisi Troska

Mälumäng 1. Peale Ragnar Klavani tõi Liverpool 2016. aasta suvel esindusmeeskonda veel ühe mängija, kes pallis enne seda Augsburgis. 18 aastat varem oli küsitav pallur valitud suisa Premier League’i kuu parimaks mängijaks, samuti oli ta varasemast Inglismaa meister ja FA karikavõitja. Kellest on jutt?

2. Kui tänavu mängis Eesti Argentinaga, siis 2009. aastal Brasiilia koondisega. 0 : 1 kaotatud kohtumise lõpetas Eesti kümnekesi. Milline mängija teenis „sajandi mängus“ punase kaardi?

Sina oled kohtunik

3. Kui kokku liita liigamängudes, karikasarjades ja eurosarjades löödud väravad ja antud väravasöödud, oli tippliigades lõppenud hooaja resultatiivseimaks mängijaks just see 23aastane pallur, kes lõi 46 mänguga 39 väravat ja andis 26 väravasöötu. Kellest on jutt?

1. Kaitsemängija hakkab ründajat särgist hoidma enne karistusalasse jõudmist. Jõudes karistusala joonele, laseb ta ründajast lahti, aga peatab siiski lubava rünnaku. Milline on korrektne lahendus? a) karistuslöök ja punane kaart b) karistuslöök ja punane kaart c) penalti ja kollane kaart d) penalti ja punane kaart

4. Veel kümmekond aastat tagasi oli eurosarja võimalik pääseda ka kohaliku karikafinaali kaotajana – juhul, kui karikavõitja oli endale juba muul moel europileti taganud. 2014. aasta suvel esindaski Eestit Euroopa liigas klubi, kes kaotas Evald Tipneri karikafinaali, kusjuures ajaloolise kurioosumina palliti toona tugevuselt kolmandal liigatasemel ehk esiliiga B-s. Klubi ei ole mitte ühtegi hooaega Premium liigas mänginud. Millisest tiimist käib jutt?

2. Mängija sooritab nurgalööki, nurgalipu post segab teda ja ta võtab selle maast üles. Milline on kohtuniku otsus? a) lubab nurgalööki sooritada b) lubab nurgalööki sooritada, kui mängija lubab lipu kohe peale löögi sooritamist tagasi panna c) lubab nurgalööki sooritada ja käsib abikohtunikul nurgalipp kohe tagasi panna d) ei luba nurgalööki sooritada, sest nurgalippu ei tohi liigutada

5. 30 aastat tagasi, 1992. aasta juulis toimus esimene taasiseseisvumisjärgne Balti turniir, mida tunnustas ametlikult ka FIFA. Eesti kaotas Lätile 1 : 2 ja viigistas Leeduga 1 : 1, kusjuures mõlemas kohtumises lõi Eesti värava üks ja sama 1971. aastal sündinud pallur, kellele jäidki need tabamused 1996. aastani kestnud ja 32 mängu hõlmanud koondisekarjääri ainsateks. Eesti tasemel mängis ta aga veel aastaid, aidates muu hulgas Nõmme Kalju II liigast meistriliigasse. Kellest käib jutt?

3. Pall on võistkonna A käes võistkonna B väljakupoolel keskjoone juures. Väljakule siseneb fänn ja sekkub mängu, puutudes palli. Kohtunik peatab mängu. Kuidas jätkatakse? a) karistuslöök b) kohtuniku pall võistkonnale A c) kohtuniku pall võistkonnale B d) vabalöök

Õiged vastused 1. c) – karistusala joont loetakse karistusala osaks ja kuna kaitsja tegevus lõpeb karistusala joonel, on otsuseks penalti.

Kollane kaart tuleb lubava rünnaku peatamise eest. 2. d) – reegel 17 ütleb, et nurgalippu ei tohi liigutada. 3. b) – reegel 5 sätestab, et kui väljastpoolt sisenetakse mänguväljakule mängu ajal, peab kohtunik mängu peatama ja taasalustama kohtuniku palliga vaid juhul, kui see segab mängu. Kuna palli valdas võistkond A, antakse neile pall ka tagasi.

2022 JUULI JALKA

59

Õiged vastused 1. Alex Manninger 2. Dmitri Kruglov 3. Kylian Mbappé 4. Tartu FC Santos 5. Indro Olumets

LÕPULUGU

Eriolümpia tõi Viljandisse

mitmepäevase jalgpallipeo Juuni keskel peeti Viljandi linnastaadionil maha väga eriline jalgpalliturniir: Eriolümpia Eesti Ühendus ja Eesti Jalgpalli Liit ühendasid väed Viljandi linna ja Viljandi Tulevikuga, et korraldada Euroopa eriolümpia jalgpalliturniir.

Tekst: Raul Ojassaar Fotod: Marit Stepanova

K

ümne osa võtnud meeskonna seas olid kaheksa riigi esindusvõistkonnad – õiguse Eestit esindada oli varem kätte võidelnud Tartu Tähed, lisaks pakkusid turniiril konkurentsi veel kaks Eestist pärit võistkonda: Valga esindus ja Tartu Noored. Viis viie vastu formaadis võistlused olid mõistagi mõeldud intellektipuudega sportlastele. Turniir viidi läbi kahes divisjonis: kõrgemas seltskonnas tuli võitjaks Aserbaidžaan, madalamas divisjonis Taani.

Eriolümpia Eesti Ühenduse spordidirektor Siret Kruk rõõmustab Jalkaga vesteldes õnnestunud nädalavahetuse üle – peale selle, et korraldajad mõistsid üksteist väga hästi, tegi teene ka ilmataat, kes õnnistas vutimänge päikesepaistelise ilmaga. „Loen turniiri täielikult kordaläinuks!“ rõõmustab Kruk.

Esimesed õnnestumised tulid juba enne seda, kui pall oli üldse mängu pandud – turniiri avamine Viljandi linnaväljakul koos Stefani kontserdiga meelitas kohale omajagu linnarahvast ning võistlused said Viljandis palju tähelepanu.

60

JALKA JUULI 2022

Mängurõõmu jagus kõigile – noortele ja vanadele, meestele ja naistele.

Subjektiivne taseme hindamine läks kümnesse

Eesti võistkonnad turniiri avapäeval mänguhoos.

Viljandis jooksid platsile eriolümpia käsitluse kohaselt kolmanda ja neljanda taseme vaimse puudega sportlased – selleks, et võistlused oleksid ausad, on võistkonnad puude raskusastme järgi kategooriatesse jaotatud. Kuigi iga võistkonna treener annab oma subjektiivse hinnangu, millise tasemega tema võistkond on, on korraldajatele alati oluline koostada eriolümpia turniiridel ausad ja õiglased divisjonid. Nii tehti ka Viljandis, kus kümme osalenud tiimi jaotati kahte tugevusrühma ehk divisjoni – selleks lasti võistkondadel esimese võistluspäeva hommikul pidada loosi tahtel sõprusmänge, mida jalgpalli asjatundjad kullipilgul jälgisid. Nende põhjal pandi paika, kas võistkond peaks kuuluma tugevamasse või nõrgemasse divisjoni. Viljandi turniiri puhul olid vaatlejad Aivar Lillevere, Teet Allas, Rain Tölpus ja kogenud eriolümpia turniiride korraldaja, belglasest delegaat André Peeters. „Meil läks divisioneerimine väga täppi,“ kiidab Allas, kes osales korralduses Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna poolt. „Turniiri hea õnnestumise jaoks on see väga oluline, sest keegi ei taha näha mänge, kus üks võistkond on teisest väga üle ja võidab 8 : 0 või 9 : 0. Võtsime selleks lausa neli tundi, aga meil läks see väga hästi – tugevamasse gruppi said kergema puudega, teise gruppi sügavama puudega mängijad.“ Sealjuures peab reglemendi kohaselt ka võistkonna sees olema mängijate tase ühtlane. „Selle peale võib isegi protesti esitada, kui mõnes meeskonnas on üksikud domineerivad mängijad, kes mängu ära teevad,“ märgib Kruk. Eriolümpia turniiridel on olemas ka lauakohtunikud, kes jälgivad, et kõik mängijad oleksid mänguplatsil kokku lepitud minimaalse aja – see tagab, et treenerid ei unustaks võidujanus ühtegi pallurit pingiotsale.

ESITLEB

EESTI MALTA UEFA RAHVUSTE LIIGA

23. SEPTEMBER 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Esimese divisjoni turniiri võitis Aserbaidžaani meeskond. Medalite ja karikatega autasustati Viljandi pärimusmuusika aidas aga ka kõiki teisi osalejaid.

Kohtunikele teistmoodi kondiproov

visjonis oli tulemuse peale mängimist juba rohkem Kui tavapäraselt toimuvad eriolümpia turniirid tunda ja tase oli ka väga korralik.“ formaadis seitse seitsme vastu, siis Eestis otsusSpordimehelikku suhtumist ja mängijate tati väljakul olevate mängijate arvu kahe võrra vähead meeleolu kiidab ka Kruk. „Täpselt nii, nagu hendada. „Koroonapandeemia järel on täna veel eriolümpia deviis ütleb: las ma võidan ja kui ma ka probleemiks suuremate delegatsioonide kokkuei võida, olen ma andnud endast parima!“ saamine – paljud vanemad ei kipu oma lapsi enam hea meelega teistesse riikidesse lubama,“ selgitab Viljaka koostöö loomulik jätk Allas. „Isegi kui mängijad on vanuse pooRahvusvahelise turniiri võõrustamine oli lest täiskasvanud, on vanemate tugi neile Allase sõnul ajas üha tugevamaks muuülioluline ja vajalik.“ tuva koostöö järgmine loogiline etapp.

Instruktaaži vajasid ka mänge ohjaJalgpalliliit ja Eriolümpia Eesti Ühendus nud kohtunikud, kelle seas oli ka Allas on koostööd teinud juba kümmekond Siret Kruk: ise. Peale mõne väiksema reeglimuuaastat. „Koostöö on algusest peale väga datuse (audisissevisete asemel pan- „Täpselt nii, nagu eriolümpia hästi sujunud. Seni olime koos korralnakse pall mängu jalaga, ent kõik vädeviis ütleb: las ma võidan, danud väiksemaid projekte, festivale, ravaesised löögid mängib väravavaht turniire ja treenerite koolitusi, aga kuna ja kui ma ka ei võida, olen lahti käega) tuli kohaneda ka muuga. meie koondis käib sageli üle kogu maa„Raskema puudega mängijad ei pruu- ma andnud endast parima!“ ilma võistlemas, mõtlesime, et võiksime gi alati kohtuniku otsusest aru saada. ühe rahvusvahelise turniiri ka siia tuua.“ Siis tuleb pall endale võtta, mäng seisma panna Viljandi oli toimumispaigaks loogiline valik – ja rahulikult kehakeelega kõigile selgeks teha, koos Tuleviku klubiga on kohalikke eriolümpia turmiks ja kuidas mäng jätkub. Arvestada tuli selniire seal varemgi läbi viidud ning klubi tegevjuht lega, et mängijate seas oli ka kurte. Kohtunike Rain Tölpus kuulub ka ise Eesti Eriolümpia Ühenjaoks oli see väga põnev ja teistmoodi katsuduse juhatusse. 2019. aastal tunnustas ühendus mus,“ räägib Allas.

Tölpust pikaajalise panuse eest hõbemärgiga. Üldiselt oli aga turniiri atmosfäär ja mängijate-võistkondade suhtumine viimase peal. „Kogu Turniiri tulemused turniiri peale anti ainult üks kollane kaart! Eks see näitas ka midagi. Raskema puudega divisjonis juhI divisjon: 1. Aserbaidžaan, 2. Leedu, tus isegi nii, et Taani ja Eesti mängus võttis taanlas3. Ungari, 4. Horvaatia, 5. Belgia te treener ühel hetkel kõik oma tugevamad mängiII divisjon: 1. Taani, 2. Läti, 3. Tartu Tähed, 4. Valga, 5. Tartu Noored jad platsilt ära – nad tahtsid, et eestlased ikka neile ka värava lööksid!“ meenutab Allas. „Kõrgemas di-

62

JALKA JUULI 2022

LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

Juulikuu sünnipäevad 01.07 Katrin Kaarna 01.07 Mait Nõmme 01.07 Daria Narõškina 02.07 Elari Valmas 03.07 Sören Kaldma 04.07 Karel Voolaid 04.07 Karel Kübar 05.07 Mairon Pihor 05.07 Raiko Kokmann 05.07 Kristjan Kask 06.07 Tatjana Levizi 07.07 Raiko Mutle 07.07 Miina Kallas 07.07 Frank Liivak 07.07 Getriin Strigin 07.07 Laur Nurkse 08.07 Urmas Rooba 08.07 Erik Sorga 09.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 10.07 Mattias Traublum 11.07 Raio Piiroja 11.07 Raivo Saar 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 12.07 Kristjan Pelt 14.07 Ott Meerits 14.07 Viktor Plotnikov 14.07 Rocco Robert Shein 15.07 Ain Tammus 15.07 Liisa Veerla 15.07 Silja Goroško 18.07 Igor Orlov 18.07 Priit Penu 19.07 Peeter Lelov 19.07 Marko Savić 19.07 Artur Šarnin 20.07 Maksim Gussev 20.07 Sten Ütsmüts 21.07 Mati Lember 21.07 Kirill Nesterov 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Osi 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 24.07 Ilja Monakov 24.07 Alex Matthias Tamm 26.07 Timo Lomp 26.07 Sandra Liir 28.07 Varje Tugim 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 28.07 Voiteh Karnatsevitš 29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 29.07 Alger Džumadil 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 30.07 Anastasia Dodeltseva 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna

64

JALKA JUULI 2022

42 39 31 34 26 45 28 32 29 23 22 38 33 26 26 30 44 23 38 35 29 43 22 70 36 21 40 33 19 53 31 28 64 52 72 38 22 28 28 37 33 55 37 43 31 30 58 34 21 34 19 44 23 22 58 51 47 26 43 41 25 58 41 35

KAKS TILKA VETT Foto: Jana Pipar

Mark Anders Lepik õnnelik koer

Kuldne retriiver õnnelik jalgpallur

Pentsik mäng lõppes pentsiku auguga Austria ja Taani vaheline Rahvuste liiga kohtumine 6. juunil oli otsast lõpuni kummaline.

Esmalt hilines mängu algus poolteist tundi, sest Viinis oli staadionil ja selle ümbruses elektrikatkestus. Kohtumise ajal kurtsid mängijad väga pehme platsi üle, lõpuvile kõlades pöörasid Taani mängijad aga tähelepanu keskringi tekkinud tohutule augule! Õnneks olevat vajumine tekkinud päris mängu lõpus ning ükski mängija seal ennast vigastada ei jõudnud – kurioosum koondisejalgpalli kõrgeimalt tasemelt sellegipoolest!

Foto: Taani TV 2 ekraanitõmmis

LISAAEG RUBRIIK

Karel Voolaid 45

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

4. juulil tähistab 45. sünnipäeva Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid, kes on juba viimased paarkümmend aastat Eesti jalgpalli juures nii mängija kui treenerina toimetanud. Aastatel 2019–20 Eesti A-koondise peatreeneri kohuseid täitnud Voolaid oli eelneva kümnendi jooksul noortekoondiste juhendaja ning tegutses noortetreenerina ka nullindatel, kuid karjääri esimese profiklubi sai Voolaid enda juhendada 2010. aastal, kui ta ülendati Nõmme Kaljus abitreenerist peatreeneriks.

Mängijana oli ta alles eelmisel hooajal teinud Paide Linnameeskonna ridades 31aastaselt kõrgliigadebüüdi, kusjuures vähesed teavad, et 2009. aasta lõpus täitis Voolaid meistriliiga üleminekumängudel ka Paide Linnameeskonna peatreeneri kohuseid!

Kaljust lahkumise järel mängis ta paar hooaega III liigas Koeru JK ridades, aga 2012. aastal oli Voolaid Premium liigas mängijana tagasi – Paide eest mängis ta veel kaks aastat, kuniks putsad varna riputas.

Just 2010. aastast ja Nõmme Kalju ajast pärineb ka see Lembit Peegli pildimeenutus.

LHV edetabel Maikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (4.) Nõmme Kalju FC (3.) FC Elva (6.) FC Nõmme United (7.) JK Tallinna Kalev (5.) Viljandi JK Tulevik (8.) FC Kuressaare (9.) JK Tabasalu (10.) Tallinna FCI Levadia (17.) Rakvere JK Tarvas (15.) Viimsi JK (12.) Paide Linnameeskond (20.) Raplamaa JK (16.) Keila JK (14.) Pärnu JK Vaprus (–) FC Kose (–) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia (19.) JK Welco (18.) Läänemaa JK

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2022 JUULI JALKA

65

RISTSÕNA

Juunikuu ristsõna õige vastus oli „Alati valmis tantsuks“. Õige vastuse eest võitis EJLi veepudeli Marten Potsepp. Võitjaga võtame ühendust.

Juulikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 23. septembril toimuvale Eesti–Malta Rahvuste liiga mängule.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUULI 2022