MÕTISKLUSI
Liiga karm karistus Kuulsa Argentina–Eesti mängu kaheksas minut. Argentina nurgalöögi järel paistab suurem oht juba möödas olevat, kui pall väravast eemale, karistusala joone ja otsajoone ristumiskoha poole liigub. Eesti väravavaht Matvei Igonen tuleb aga väravast liiga agaralt välja, niidab palli endale korjates maha Amsterdami Ajaxi keskkaitsja Lisandro Martíneze ning kohtunik teeb lihtsa otsuse – penalti! Lionel Messi seab end palli taha, põrutab selle panenkat oodanud Igonenile püüdmatult värava alumisse nurka ja alustab sellega väravapidu, mis jääb igaveseks meelde Eesti koondislastele, aga ilmselt ka palju kogenud Messile endale – varem ei olnud ta Argentina koondise särgis ühes mängus isegi nelja väravat löönud, rääkimata viiest kollist, millega ta sinisärke kostitas.
K
et karistusala ja otsajoone kohtumispunktis värauigi penalti määramine oli selles olukorva suhtes nullnurga all asetsev ründemängija on ras täiesti õige otsus, võiks väita, et selle paremas positsioonis kui penaltikaare pealt lööjuhtumi puhul olid rikkumine ja karistus gile minev ründaja? Ristkülikukujulist karistustotaalselt tasakaalust väljas. Argentina ei olnud ala on küll tunduvalt lihtsam maha märkida, ent ju hetk enne Igoneni tehtud viga lähedalgi selleloogilise lahendusega on sellel ju tegelikult vähe le, et omada reaalset võimalust väravalöömiseks, pistmist. isegi pealelöögist oli asi päris kaugel, sest MartíTänapäevase teadmise ja tunnetusega joonez oli värava poole seljaga ja Sergei Zenjov teda Tekst: nistataks karistusala 1902. aastal ilmselt hoopis segamas. Ometi tähendas Igoneni eksimus seda, Raul Ojassaar teistmoodi väljakule maha, kusjuures tundub et Argentina sai 77,4-protsendilise võimaluse tõenäoline, et selle pindala oleks märksa väikväravani jõuda – just sellise täpsusega oli Messi sem kui praegu. Ristkülikukujulise karistusala oma varasema karjääri jooksul penaltilööke reakülgmised tsoonid on ju tegelikult võrdlemisi liseerinud. ohutud alad, kui mõelda sellele, kui ohtlik on Ka tippjalgpallis tervikuna jääb penaltite reasealt sooritatud pealelöök. Jah, muiliseerimise protsent samasse suurusdugi on võimalik karistusala nurgast järku. Statistilised portaalid annavad pall väravasse keerutada, kuid kas seal keskmise penaltilöögi väravasse jõudtehtud viga peaks kaasa tooma penalti, mise tõenäosuseks 76–78 protsenti. Võttes arvesse, kui vähe väravaid taKaristusala on olnud sellise 77protsendilise tõenäosusega väravaga lõppeva löögi? Ei! valises jalgpallimängus lüüakse ning suuruse ja kujuga juba Statistilisi mudeleid vaadeldes kookui oluline seetõttu iga värav ja nii hea enam kui sada aastat ning rub välja, et pealelöökide asukoha mõtväravavõimalus on, ei ole kahtlustki, suurest harjumusest on tes moodustub väravaesisele pooliku et sisuliselt iga määratud penalti võib ovaali kujuline tsoon, kust sooritatud jalgpallimängu tulemust väga suures jalgpallimaailm justkui pealelöögid tegelikult kõige tõenäoliosas mõjutada. aktsepteerinud, et see semalt tee väravasse leiavad. Ehk võiks Ühest küljest tuuakse jalgpalli järongi totaalselt ebaõiglase karistusala uus kujundus järgida just jest uuendusi ja lahendusi, et mänge kujuga. seda loogikat ning välja näha midagi õiglasemaks ja ausamaks muuta (mida sellist, nagu sellel visandil punasega muud siis väravajoonetehnoloogia ja joonistatud? VAR taotlevad?), teisalt jäetakse täiesti tähelepanuta mõned aspektid, mis sedasama ebaõiglust just tunnetuslikult tekitavad. Karistusala on olnud sellise suuruse ja kujuga juba enam kui sada aastat ning suurest harjumusest on jalgpallimaailm justkui aktsepteerinud, et see ongi totaalselt ebaõiglase kujuga. Kuidas muidu seletada, et kaitsja käega mäng karistusala väljakupoolses nurgas 22 meetri kaugusel värava lähemast postist annab tulemuseks penalti, aga väljaku keskel 17 meetri kaugusel tehtud viga mitte? Või miks arvavad jalgpallireeglid,
12
JALKA JUULI 2022
