LOOD & TSITAADID
Nii nad
ütlesid „FC Levadia näitas staadioniehituse Maarjamäele kavandamisest loobumisega eeskuju teistele pärandist lugu pidavatele institutsioonidele.“ Arhitektuuriloolane ja muinsuskaitseekspert Jaan Tamm „Täna toimus Kadrioru staadionil jalkavõistlus Kadrioru Karikas, mis jäi täna küll välja jagamata, sest Nõmme Kalju ja TJK Legion leppisid kokku viigi ja vahe jäi endiselt viie peale.“ Soccernet.ee-d refereerida üritanud Kroonika läks jalgpalliterminite rägastikus Premium liiga mängu kirjeldades omadega rappa „Ta on kiire õppija, kunagi olnud Tallinnas mupo boss. Ta suudab ka suured kapid ära ehmatada. Õppinud keskkonnaarhitektuuri. Tartu jalgpallihall on tema teene.“ Poliitik Aadu Must Monica Rannast „Lõpuks võib ometi eksperimendi lõppenuks lugeda – surugu Pohlak kätt kasvõi vanakuradi endaga ja näidaku külajalgpalli kasvõi „Aktuaalse kaamera“ ajal, meie rahvas naudib teisi spordialasid. Mõistlikum oleks isegi TVs näidata, kuidas Erki Nool vormib järgmist olümpiavõitjat. Nüüd olekski paras aeg suunata tähelepanu ja raha aladele, kus meil on olnud ja on praegugi läbilöögivõimet, eelkõige pean silmas võrkpalli. Ja kui midagi peaks üle jääma, siis puistata raha ka korvpallile ja tennisele.“ Postimehe kolumnist Tarmo Pikner uneleb nõukogudeaegsest spordikorraldusest, kus üldpopulaarse jalgpalli asemel toetati väiksemaid alasid „Mida Eesti jalkpall [sic!] teeb? Miks ta üldse mängib?“ President Toomas Hendrik Ilves ei olnud nõus, et Eesti–Valgevene mängu ajal ei lubatud tribüünile Valgevene fänne valgepunavalge protestilipuga „Viimased 14 aastat olid valdavalt väga keerulised. Mis seal salata – viimased poolteist aastat olen ma saanud reaalajas jälgida oma emotsioonide kahanemist.“ ETV saatejuht Urmas Vaino lemmikklubi Newcastle Unitedi omanikuvahetusest
10
JALKA NOVEMBER 2021
Tüdrukute U17 koondis näitas sisu, kuid edasipääsust jäi napilt puudu Septembri lõpus ja oktoobri alguses Tallinnas toimunud tüdrukute U17 EM-valiksarja miniturniiril sai Eesti koondis Ukraina järel ning Põhja-Makedoonia ja Moldova ees teise koha. Sealjuures oldi lähedal ka alagrupi võidule, millest jäi lõpuks puudu vaid üks tabamus. Tekst: Raul Ojassaar Valikturniir toimus uudsel Rahvuste liiga põhimõttel, mis tähendab seda, et kõik osalevad riigid on jaotatud kaheks: 28 tugevamat mängivad A-liigas, 21 ülejäänut aga nõrgemas B-liigas. Mõlemas liigas loositakse võistkonnad kolme- või neljaliikmelistesse alagruppidesse: sügiseste turniiride tulemusena langevad A-liiga alagruppide nõrgemad kevadringiks B-liigasse, B-liiga sügisesed alagruppide võitjad aga tõusevad nende asemele tugevamasse seltskonda. 2022. aasta suvel toimuvale finaalturniirile pääsevad need võistkonnad, kes võidavad kevadel A-liiga alagrupi. Eestis toimunud B-liiga alagrupis oli seega mängus üks pääse A-liigasse. Selgeks soosikuks võis turniiri eel pidada Ukrainat, kuid ülejäänud kolmikus olid võimalikud jõudude vahekorrad suur küsimärk: koroonaviiruse tõttu jäi eelmisel aastal sama valikturniir sootuks ära ning selle vanuserühma (sündinud 2005 ja hiljem) neiud ei olnud rahvusvahelises konkurentsis ennast võrrelda saanud. „Nädala alguses ei olnud meil aimu, kuidas me võrreldes Moldova või Põhja-Makedooniaga mängime. Teadsime, et Ukrainaga on varasemalt koondised mänginud ja nad on tugev jalgpallimaa, aga saime teada, kus me oleme, ja süües kasvas isu,“ sõnas koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva. Seda ootamatum oli see, kuidas Eesti turniiri alustas: suurel A. Le Coq Arenal lõid Eesti neiud Moldovale juba esimese poolajaga neli vastuseta väravat, lisasid teisel kolmveerandtunnil juurde kuus kolli ning kirjutasid tabelisse lõpuks ajaloolise 10 : 0 võidu! Tegu oli Eesti kõikide jalgpallikoondiste ajaloo suurima võiduga, kusjuures jala sai valgeks koguni seit-
