üLeeLamine
taLveL janUSSe ei SUrDa Paukuv pakane ning maad kattev paks lumevaip – kooslus, mis paiskab looduses liikuja teele rohkelt takistusi. Ent on midagi, mille pärast talvel nii väga muretsema ei pea: joogivesi. Seda leidub küllaga – kui on lund, on ka juua. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
S
est nii nagu liiv pole muud kui lihtsalt suur kogus väikesi kive, on ka lumi lihtsalt suur kogus kristalliseerunud vett. Kraabi kokku, topi suhu, oota, millal veeks muutub, ja neela alla. Nii saab, aga nii pole tervislik. Janu saab küll kustutatud, kuid samal ajal sunnite organismi lume sulatamiseks energiat kulutama. Ja samas jahutate
keha, mis on vastupidine sellele, mida talvel teha tuleks. Ehk siis lume söömise tagajärjel olete varsti näljane ja külmunud. Kui eriti halvasti läheb, vajutab päevale pitseri rängemat sorti seedehäire. Sestap oleks mõistlik lumi enne tarvitamist tahkest olekust vedelasse viia. Selleks on mitmeid võimalusi.
Aga põhimõte on neil kõigil üks – lund tuleb mõjutada soojaga, et see ära sulaks. Põhimõtteliselt muutub vesi tahkest olekust vedelaks, kui selle temperatuur tõuseb üle null kraadi. Aga pluss ühe kraadise ilmaga võtab janu kustutamiseks sobiliku lumekoguse sulatamine piinavalt kaua aega. Sestap tuleks kasutada tõhusamaid mõjutusvahendeid.
VÄLDI KOLLAST LUND
Ükskõik millist meetodit loetletutest kasutate, on oluline, et ümbertöödeldav lumi või jää oleks puhas. Ülioluline. Üks viis, kuidas tahke vee puhtust hinnata, on vaadata selle värvi. Purikas võiks olla ikkagi läbipaistev ja lumi ei tohiks olla kollane. Ega ka mitte punane või pruun.
Meetod 1: KUUMUTA KATELOKIS Üks tõhus meetod lume sulatamiseks on kasutada tuld. Ükskõik kas lõket või priimust. Ja mingit anumat, millega lumi tulele tõsta. Näiteks katelokki. Kogu lumi anumasse, aseta leekide kohale ning oota, millal see veeks muutub. Jah, lumi, eriti külma ilmaga, on õhuline, peotäiest lumest saab ehk lusikatäie vett. Mistõttu võib tekkida kiusatus anum tihkelt lund täis suruda. Nõnda talitades on aga oht, et kütate enne oma katelokipõhja puruks, kui eesmärgini jõuate. Mõistlikum on visata potti paar peotäit lund, oodata, kuni see kuumaks veeks muutub, ning siis jälle peoga lund lisada. Suurema kasuteguriga on sulatada jääd, sest selles on oluliselt rohkem vett ja vähem õhku kui lumes. Ja kui te viimaks jää või lume veestatud saate, laske sel oma viis minutit keeda. Nõnda saate lahti kõikvõimalikest lumega koos potti sattunud eluvormidest, millega väldite seede- või, veel hullem, elutegevuse häiret.
60
2/2021
Meetod 2: SULATA RÄTIKUS Kui aga sobivat anumat, milles tule kohal lund sulatada, pole? On ainult näiteks väike volditav plasttass. Sellega lõkke kohal lund sulatades riskite võimalusega tass ära rikkuda. See juhtub, kui leegid käivad kõrgemale kui veepiir tassis. Ka pole vee keetmine plastikus kõige tervislikum.
Kui sellises olukorras ikka janutab, on pääseteeks tükike riiet. Näiteks kolmnurkrätik või T-särk. Kogute selle lund täis, seote kaika otsa märsiks ja sätite lõkke kõrvale – edasise eest hoolitseb juba lõkkekuumus. Peatselt võite näha, et märss muutub märjaks ja hakkab tilkuma. Mudige seda pampu nõnda, et tilgad langeksid enam-vähem ühte kohta ja asetage sellele kohale anum, millesse neid püüda. Jah, vett keeta sellise meetodiga ei saa. Samas toimib kangas filtrina, mis suurema sodi kinni peab. Aga ainult suurema. Nii et sellisel moel saadud vett tarvitage mõningase ettevaatusega. Kui võimalik, ärge tarvitage.
