inimene
REIMO REIMER – MEES, KES TEEB JA JÕUAB PALJU
Kahe lapse isa Reimo Reimer on Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii pealik ning Haapsalu Põhjakotkaste rühma juht, kes panustab Eesti suurimasse organisatsiooni aastas üle 500 tunni. Kuidas ta seda kõike jõuab?
R
eimo Reimer on Kaitseliitu kuulunud aastast 1998, kui ta ühines Harju malevaga. Kaitseliitlaseks saamisel mängis rolli tema hea sõbra ja koolivenna kaitseliitlaseks olemine ning naabrimehe otsustavus, kes ühel heal päeval, kui Reimer sai 18, teatas: „Poiss, mis jõlgud? Tule ja kirjuta avaldus!“ Reimo kirjutaski. Esimesed seitse aastat oli ta aktiivne Kaitseliidu liige, kes osales ühis tegevustes kolmel-neljal korral kuus. „Aastast 1998 olen pidanud teenistusraamatut, mida tollal Harju malevas jagati. Sinna kirjutan tänini sisse kõik Kaitseliidu üritused, kus osalen,“ ütleb Reimer. „2004. aastani oli see raamat justkui päevik, sissekanneteta nädalat peaaegu ei olnud.“ Aastal 2005 langes aga aktiivsus järsult. Reimer ise põhjendab seda asjaoluga, et kui ta naases ajateenistusest, olid Kaitseliidus toimunud suured muutused, mis mõjusid talle demotiveerivalt. „Väiksemad üksused
8
2/2021
Tekst: KRISTINA KUKK, vabatahtlik autor
liideti suurematega, algas üksustepõhine spetsialiseerumine kindlale sõjalisele ülesandele, lisaks tegutses Tallinna Harju maleva langevarjurite rühm, mille liige ma olin aastast 2003, omaette Ämaris ja hiljem Nurmsis. Mul kadus ühtekuuluvustunne ja kõik see kokku oli põhjuseks, et perioodil 2005–2010 sattusin ma aastas kahelekolmele Kaitseliidu üritusele ning pigem toetavatesse tegevustesse,“ meenutab ta. Muutus saabus 2011. aastal. „Töö- ja pereelu viisid mind Haapsallu. Samal ajal sattus hea sõber Marko Reisel olema üks Lihula üksikkompanii taasloomise algatajatest. Eks Marko teadis, et ma olin selline pooleldi varjusurmas kaitseliitlane, kes vajas ainult mõjuvat põhjust tulle hüppamiseks.“ Ajaloolise üksuse taasloomine oli piisavalt mõjuv põhjus ja Reimer hüppaski tulle. „Nüüd alla 500–600tunniseid aastaid naljalt ei ole,“ ütleb ta ja lisab, et viimastel aastatel tõstab mahtu kompaniipealiku roll, mis tavapärasele tubli kaitseliitlase tegevusele
on juurde toonud palju toimetusi, mida tema pidas varem maleva staabi tööks. Reimo Reimer ei ole üksnes Lihula üksikkompanii pealik, vaid ka Noorte Kotkaste Haapsalu Põhjakotkaste rühma juht, kahe lapse isa ja abikaasa. Põhitöökoht on tal küll Läänemaa Haiglas, kuid, nagu ta ise muiates ütleb, pakub ta hobi korras oma tuttavatele enda firma vahendusel ehituse ja muinsuskaitse järelevalve teenust. Vastuseks küsimusele, mitu tundi on tema ööpäevas, naljatleb Reimer, et ta sooviks, et neid oleks vähemalt 48, aga on kahjuks sama palju kui kõigil teistel. „Väga palju oleneb abikaasa ja laste toest, sest tööl peab käima ja sealt aega ei varasta. Kaitseliitlane saab olla ainult oma pere arvelt,“ ütleb Reimer ning tsiteerib Lihula üksikkompanii mitteametlikku lipukirja: Eesti on vaba maa, kus iga mees võib teha seda, mida naine lubab. Jättes naljad kõrvale, jätkab ta, et aja leid-
