Arutlusi merekaitsest Kaitseliidu võtmes Meil diskuteeritakse vahelduva eduga, kas Eesti on pigem mereriik või mereäärne riik, mis mõju on Eestil merendusele-laevandusele või merendusel Eestile, kas meri ühendab või lahutab ja keda. Vaieldamatult moodustab tuhandeid kilomeetreid hõlmav rannik meie väikese riigi piirialast enamiku. Seega on merenduse valdkond meie riigi ja ühiskonna toimimise vältimatu osa. Tekst: ANDER ASBERG, vabatahtlik autor
Alljärgnevas artiklis proovin merendusentusiastina suhteliselt erapooletust vaatenurgast juhtida tähelepanu mõningatele arenduskohtadele meie nn merekaitse (territoriaalne terviklikkus ja riiklikud huvid merel) korralduses. Pakun võimalikke arendusi ja lahendusi, kuidas Kaitseliit mõjuka maakaitsestruktuurina saaks selles riigikaitsele väga olulises valdkonnas mõistlikult panustades kaasa aidata. Kirjutises pole klammerdutud olemasolevatesse dokumentidesse, vaid lähtutud iseseisvast mõttekäigust.
Veekogu – meie takistus või võimalus?
Alustuseks meenutame, et 1918. aasta novembris oli just Kaitseliit esimene organisatsioon, mille baasil hakati korraldama meie merelist riigikaitset 1 . Enne Teist maailmasõda oli Eesti kaubalaevastiku tonnaažilt tuhande elaniku kohta Läänemere-äärsetest riikidest kolmandal ja kogu maailmas seitsmendal kohal. 2 Tänapäe-
32
7 | 2018
