KOOSTÖÖ
Marlen Piskunov: vaba Eesti on meie ühine vastutus Riigi kaitsmine eeldab panust kõigilt, nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt. Seda teab väga hästi kaitseressursside ameti peadirektor Marlen Piskunov, kes vastutab nii ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse värbamise kui ka mobilisatsioonivarudest ülevaate tagamise eest.
M
illine roll on riigikaitseliste sundkoormiste valdkonnas riigil ja milline ettevõtjatel, küsis Kaur Orgusaar.
Mis on riigikaitselised koormised? Nendega määratakse, millist tsiviilvara või teenuseid võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada. Otsused tehakse rahuajal vabariigi valitsuse kehtestatud riigikaitseliste sundkoormiste koondkava alusel, kuid täitmisele kuuluvad need üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või demobilisatsiooni ajal, kui kõik teised vahendid on ammendunud. Ka kriisiolukorras tagatakse vajaminev esmalt ikkagi ettevõtetega sõlmitud lepingutega ja jagatakse ümber riigivara. Mobilisatsiooniressursside valdkonnas tegelesime seni ennekõike sõidukitega. Üle Eesti on umbes 2700 bussi, maasturit või haagist, mis tagavad vajaduse korral meie kõigi turvalisust. Nüüd liigume edasi riigile sõjalises kriisis vajalike teenuste väljaselgitamisega ja kindlasti pöördume ka paljude nende ettevõtjate poole, kes on kaubandus-tööstuskoja liikmed. Nii tagame riigile ülevaate, kelle käsutuses on millised ressursid ning kui palju ja millistel tingimustel saab neid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks rakendada. Seega on valitsuse määruses selge loetelu vajaminevatest teenustest ning koostöös kaitseväega oleme määratlenud ka konkreetsed tingimused, millele peab vastama teenuse pakkuja ja pakutav teenus. Tänu sellele saame üsna täpselt selekteerida neid ettevõtteid, kes meile huvi pakuvad. Kuidas luua kontakti ettevõtete ja riigi vahel? Mida teeme praegu hästi ja mida peaks arendama? Üks parimaid viise kontakti loomiseks on otsesuhtlus. Kui oleme selgeks tei-
16
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021
Marlen Piskunov on tänulik ettevõtjaile, kes säilitavad töötajatele reservõppe kogunemise ajaks senise palga. Foto: Arno Mikkor nud, millised ettevõtted pakuvad meile vajalikku teenust või vara, ning oleme meile oluliste näitajate alusel ettevõtte välja selekteerinud, siis võtame äriühingu omanike või tegevjuhtkonnaga telefoni teel ühendust. Esmakontaktina püüame vältida ametlikke kirju, sest need ühelt poolt ei loo riigi ja ettevõtte vahel mõistmist ning teiselt poolt ei anna kummalegi piisavalt informatsiooni. Kui esmane kontakt on loodud, oleme selgitanud ameti eesmärke ja laiapindse riigikaitse olemust, siis soovime kindlasti ettevõtte esindajaga ka füüsiliselt kohtuda, et näha teenust ja tootmisruume. Kui on selge, et ettevõtte tegevuse ja kaitseväe vajaduse vahel on ühisosa, siis talletame teenuse andmed ja kasutamise tingimused tsiviiltoetuste registris ning teavitame sellest toimingust ametliku kirjaga ka ettevõtjat.
Kuidas saab tsiviilsektor praegu, rahuajal, riigikaitsele kaasa aidata? Kõige lihtsam on kaitseressursside ametisse helistada või kirjutada. Meie teame kaitseväe vajadusi ja saame neid võrrelda ettevõtte pakutavaga. Seni on vabatahtlikult meiega ühendust võtnud peamiselt need ettevõtjad, kes on juba varem riigikaitse teemadega kokku puutunud. Näiteks on ettevõtte juhtkonnas mõni endine kaitseväelane või aktiivne kaitseliitlane. Sellised koostööalgatused on väga tulemuslikud – üksteist mõistetakse ja ühisosa leitakse kiiresti. Kui aga sundkoormiste temaatika hetkeks kõrvale jätta, siis üks võimalus on osaleda kaitsevaldkonna riigihangetes – see on väga oluline rahuaja koostöövorm riigi ja erasektori vahel. Kaitsevaldkonna keskne hankija on
