LÜHIDALT
Majandusaasta aruannetega kord majja
Foto: Shutterstock
Kas vaktsineerimata töötajat saab nüüd lihtsamini vallandada? 17. augustil hakkas kehtima muudatus valitsuse määruses, mis ütleb, et töötajate nakkusohutuse tagamiseks tuleb tööandjal töötajad eelkõige kas vaktsineerida, testida või küsida neilt COVID-19 nakkusohutuse tõendit. Ka enne muudatust kehtis kord, et kui ettevõtte töötajad puutusid töö käigus kokku COVID-19-ga, siis pidi tööandja riskianalüüsis hindama, millised riskid tema töötaja tervisele viiruse levikuga kaasnevad ning milliste abinõudega tuleb neid riske maandada. Nüüd lisandus õigusakti täpsustus selle kohta, millised on eelistatud abinõud töötajate terviseriski maandamiseks siis, kui terviserisk on seotud COVID-19-ga ja töötaja puutub töökeskkonnas kokku teiste inimestega, näiteks teiste töötajate või klientidega. Sellisel juhul loetakse tõhusateks abinõudeks eelkõige vaktsineerimist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. Samas ei tähenda see, et tööandja peab tingimata need abinõud kasutusele võtma. Tegelikult peab tööandja kaaluma, millised meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.
Kaubanduskoda tegi juuli alguses justiitsministeeriumile ettepaneku tuua tulevikus äriregistris paremini esile see, et organisatsioon ei ole esitanud majandusaasta aruannet õigeaegselt. Ministeerium andis kojale teada, et vastavat muudatust hakatakse rakendama uues e-äriregistri portaalis augusti lõpust. Seega hakkab majandusaasta aruannete esitamata jätmine rohkem silma torkama.
Suurenes ettevõtjaid puudutava õigusloome maht Kaubanduskoda avaldas 2021. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 59 eelnõu, väljatöötamiskavatsuse või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kahe kvartaliga kokku on koda esitanud 101 arvamust. Eelmisel aastal esitas koda kokku 185 kirjalikku arvamust.
Pakendiseaduse plaanitavate muudatuste hulgas on ebamõistlikke kohustusi Keskkonnaministeerium on koostanud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside kasutamist ning edendada korduskasutuspakendite kasutamist. Kaubanduskoda toetab eelnõu peamist eesmärki, kuid samas on plaanitavates muudatustes mitu probleemset kohta. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette, et ühekordselt kasutatavale toidupakendile, millesse pakendatav toit on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, peab pakendiettevõtja alates 2022. aasta 3. juulist kehtestama müügikohas müügihinna, mis ei ole väiksem kui 50 senti. Tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku jätta eelnõust välja nõue, et ettevõtja peab küsima toidupakendi eest vähemalt 50-sendist tasu. Lisaks tegime alternatiivse ettepaneku, mille kohaselt tuleks kitsendada toidupakendi mõistet ja vähendada toidupakendi miinimumhinda vähemalt kümme korda. Eelnõu kohaselt peab pakendiettevõtja alates 2024. aasta 1. jaanuarist pakkuma müügikohas lõppkasutajale või tarbijale võimalust osta toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, müüja pakutavas korduskasutuspakendis. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist peab pakendiettevõtja eelnevalt kirjeldatud toitu müüma korduskasutuspakendis. Kuna korduskasutuspakendi nõude kehtestamisega kaasneb riske, siis palusime selle nõude eelnõust välja jätta.
50
senti on kavas kehtestada ühekordse pakendi hinnaks toidu kaasamüümisel.
Pakendite valdkonnas on eesmärk edendada korduvalt kasutatavate pakendite tarvitamist. Foto: Shutterstock
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2021
9
