POLIITIKA
Roheliseks
MUUTUV EUROOPA REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
T
egemist on (leppe sõnutsi) uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit (EL) õiglaseks ja jõukaks ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Kuna lepe on tõepoolest laiaulatuslik ja kõikehõlmav, siis kõikide selle
Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ on Brüsselile omases kõrgelennulises stiilis ja suuri sõnu kasutades koostatud strateegiadokument, milles esitatakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks, metsade ja ookeanide saastamise ja hävingu peatamiseks ning Euroopa majanduse ümberkujundamiseks peamiste poliitikasuundade ja -meetmete esialgne tegevuskava. aspektide käsitlemine nõuaks kogu Teataja ruumi ja enamgi veel. Alljärgnevalt toon välja ja tutvustan just neid valdkondi, kus plaanid on tähtaegadega seotud.
Kõrgemad kliimaeesmärgid
Juba varem on välja hõigatud, et EL-i kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050. Käsitletav lepe näeb ette, et Euroopa Komisjon (edaspidi: komisjon) esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Selles soovitakse sätestada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk EL-i õiguses ja tagada, et kõik sektorid täidaksid oma osa. 2020. aasta suveks
esitab komisjon kava, millega seatakse eesmärk vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas. Selleks vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik kliimapoliitika vahendid, mida vajaduse korral muudetakse. See hõlmab heitkogustega kauplemise süsteemi, sh selle võimalikku laiendamist uutele sektoritele, liikmesriikide eesmärke vähendada süsteemi mittekuuluvates sektorites heitkoguseid ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevat määrust. Soovitakse tagada tõhus CO2-heite maksustamine kogu majanduses.
75%
ja rohkemgi moodustab energia tootmine ja kasutamine EL-i kasvuhoonegaaside heitest.
Fotod: Shutterstock
40%
22
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020
meie energiatarbimisest kulub hoonetele.
