Kadri Haljas: Ühendab tervise ja tehnoloogia｜Teataja 3/2022

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 3 / 2022

3000

töötajat tööstuses puudu Uus valem allahindluse arvutamisel

Milline on ideaalne 21. sajandi juht?

Tarkvara ja tööstuse põnev abielu

Kadri Haljas

ühendab tervise ja tehnoloogia

JUHTKIRI

Sisukord 4

Lastele appi mobiiliäpiga

9

Lühidalt

10 Kes tööd tegema hakkab?

HOIAME MÕTTE ÄRKSANA!

14 Küsime ettevõtjalt 15 Neli nõuannet edukaks puhkuseks 16 Allahindlust arvutatakse nüüd uut moodi 18 Personalijuhtide kaasahaaravad väljasõidud 20 Uus liige: LeverUP 22 Mis juhtub, kui majandusaasta aruannet ei esita?

24 Tarkvara ja tööstuse põnev abielu 26 Galerii: Slava Ukraini!

28 Ekspordikonverents „Made in Estonia“ 30 Peeglike, peeglike seina peal…

32 Uus hoolsuskohustus ettevõtjatele 34 Uuring: ettevõtjaile meeldib valitsuse töö 35 Kuidas andmetest kasu saada?

36 Milline on ideaalne 21. sajandi juht?

38 Naisettevõtjad Gruusias külas 39 Eesti äridelegatsioon väisas Aserbaidžaani 40 Kasahstan – Eesti majanduspartner Kesk-Aasias 42 Eesti teeb end Soulis nähtavaks 44 Euroopa uudis: piiriülese kaugtöö maksustamine 46 Palju õnne!

47 Heas töökeskkonnas terved töötajad 48 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 3 / 2022

3000

töötajat tööstuses puudu Uus valem allahindluse arvutamisel

Milline on ideaalne 21. sajandi juht?

Tarkvara ja tööstuse põnev abielu

Kadri Haljas

ühendab tervise ja tehnoloogia

KAANEFOTO Sven Tupits

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Evelin Vahtra Tel: 604 0065 E-post: evelin.vahtra@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Küllike Ormus Tel: 528 7418 E-post: kyllike@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

Hoiame meeled avatud ja kasutame keerulist, kuid samas võimalusi pakkuvat aega Eesti majanduse suureks tegemiseks!

V

iimasel paaril aastal on meil käinud pidev kohanemiskursus – see aeg on olnud täis ootamatusi, uusi ja ebamugavaid olukordi, teadmatust ja ohtralt ebakindlust. Nii nagu kõikides situatsioonides, on ka sel ajal olnud nii võitjaid kui ka kaotajaid. Jättes kõrvale ettevõtted ja sektorid, kus COVID-19 viirus või Venemaa-Ukraina sõda on sundinud regulatsioonide või piirangute tõttu äri suurel määral piirama või suisa peatama/lõpetama, on teistes sektorites olnud hea võimalus uuteks positiivseteks liikumissuundadeks. Võitjaid iseloomustab avatud mõtlemine, areng ning paindlik ja kiire kohanemine.

Iga kriis võib olla laastav nagu metsatulekahju, mis pühib kõik elusa oma teelt, kuid see saab olla ka millegi uue ja suure algus. Oluline on keskenduda mitte ainult probleemidele, vaid ka võimalustele ning takistuste asemel märgata ja võtta ette suuri väljakutseid. Meil on praegu väga head väljavaated pöörata käimasolevad protsessid – globaalselt lokaalseks muutuvad tootmisüksused ja tarneahelad, Euroopa rohepööre ja kõrged energiahinnad, suurenenud sisseränne ja töötajate põua vähendamine – Eesti majanduse arengu kasuks. Võimalusi on mitu ja valikute palett lai. Hoiame meeled avatud, mõtte ärksana ning kasutame keerulist, kuid samas võimalusi pakkuvat aega Eesti majanduse suureks tegemiseks!

SVEN MATS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige

PERSOON

Kadri Haljas aitab lastel iseenda mõistmiseni jõuda Eestis väljatöötatud mobiiliäpp Triumf Hero lööb maailmas laineid. Pole ka imestada, sest lastele mängimiseks loodud äpp tegeleb teemaga, mis on aina suurem murekoht nii Euroopas kui ka palju kaugemates paikades – vaimse tervise ja selle hoidmisega.

Jumestus ja soeng: TRIINU VIRU Stilistika: MARIMO FASHION Fotod: SVEN TUPITS

Kliiniline psühholoog Kadri Haljas tõdes oma igapäevatöös, et tahaks muredega lapsi rohkem aidata. Sellest tõdemusest sai alguse mobiilimängu Triumf Hero arendamine.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

PERSOON

T

eataja küsimustele vastas Triumfi eestvedaja, psühholoogiadoktor Kadri Haljas.

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Millega tegeleb teie ettevõte Triumf Health?

Laste innustamisega, et nad võtaksid enda heaolu ja tervise eest hoolitsemisel aktiivse rolli. Oleme loonud äpi, kus lapsed saavad mängides oma emotsioone väljendada, koostööd teha, teisi mängutegelasi aidata, suhelda. Laps saab mängus ka sõbra, kes teda julgustab, kuulab ja kellele saab muret kurta. Äpil on teaduslik taust, nii et kuigi laps vastab lihtsatele küsimustele ja mängib, on selle taga kliiniliste psühholoogide töö: laste vastuste põhjal profileeritakse nad ära ja seejärel muutub mäng iga lapse jaoks individuaalseks. Psühholoogid saavad äppi soovitada vaimse tervise muredega laste nõustamisel ühe abivahendina.

Taustast veel nii palju, et alguses meil juriidiliselt ettevõtet polnudki, sest me ei teadnud, kas meie idee toimib. Lihtsalt asusime kolme-neljakesi tegutsema ja prototüüpima.

2017. aastal asutasime ettevõtte Soomes ja aasta hiljem Eestis.

Miks Triumfi välja töötasite?

Olen hariduselt ja töökogemuselt kliiniline lastepsühholoog. Leian, et lapsed ei ole süüdi negatiivsetes asjades, mis nendega juhtuvad. Lastel ei ole väljaarenenud kohanemismehhanisme, vaid neid tuleb õppida.

Mida varem alustame, seda tervemad täiskasvanud lastest kasvavad.

Nägin oma igapäevatöös vaimsete probleemidega lapsi ja tundsin, et tahaks neid rohkem toetada. Ka kolleegid, erineva väljaõppega psühholoogid, tulid mu mõttega kaasa. Kuidas täpselt lapsi aidata, selgus koostöös lastega. Hakkasime eri kultuuritaustaga lastega fookusgrupi intervjuusid tegema, sealt koorus välja, et võiks kasutada mängulist lähenemist, et aidata lastel mõista iseennast, oma emotsioone ja pakkuda tuge.

Edasi töötasime välja mobiilse mängukeskkonna, mis sobib nii Androidi kui ka IOS-i operatsioonisüsteemi kasutavatele telefonidele.

Mäng on mõeldud lastele, kes oskavad lugeda, peamiselt on sihtrühm 1.–6. klass. Iga laps mängib just tema jaoks kohandatud mängu, ainult mängu narratiiv on kõigile sama.

laps mängus teeb. Tegevus toimub Triumflandi linnas. Laps õpib teiste tegelaste aitamise kaudu, dialoogid on ette kirjutatud, need on viisakad ja õpetavad sotsiaalseid oskusi. Lapsel on ka virtuaalne kaaslane Tim, kes võimestab last.

Soovitame mängu mängida kuu aega järjest iga päev, et õpitu kinnistuks. Kuu möödudes võib mängida vastavalt vajadusele. Samas on mängul ka piirangud, näiteks pärast kella 21 ei saa mängida ja üle poole tunni ei saa ka mängida.

Mil moel saadud tulemusi kasutatakse?

Lapsevanemad ei näe tulemusi, sest katsed näitavad, et siis ei vasta laps enam ausalt. Andmeid ei näe ka psühholoogid, kes lastega töötavad.

Mängu kasutanud laste puhul oleme näinud, et lapsed on hakanud kodus arutama mängus üles kerkinud teemasid. See loob vanemate ja laste vahele silla, mis aitab vanematel lapse mõttemaailma paremini mõista ning annab lapsele sõnavara emotsioonide ja tunnete väljendamiseks.

Vaimse tervise puhul on alati oluline aus suhtlus ja mõistmine. Selle kõige tekkimist meie lahendus lastele ja vanematele pakubki.

Triumf Health on valitud valdkondadeüleselt Euroopa parimate idufirmade sekka programmi Startup Lighthouse raames. 2020. aastal õnnitles Triumf Healthi meeskonda Times Square’il ka Nasdaq. Foto: erakogu

Kõige suuremad töövõidud ei ole mitte lepingud, vaid see, et lapsed saavad tuge.

Kuidas mängu iga lapse jaoks individuaalseks muutsite?

Et lapsel oleks lihtsam, on mäng tõlgitud nii eesti, vene, ukraina, soome, rootsi kui ka inglise keelde. Mängu alguses vastavad lapsed küsimustele ja vastuste põhjal jagatakse nad rühmadesse, vastavalt igaühe tugevustele ja nõrkustele, mis vastustest selgusid. See aga ei tähenda, et laps jääbki sellesse rühma, kus ta mängu alustas – see võib aja jooksul muutuda vastavalt sellele, mis tegevusi

Kuidas äpp lasteni jõuab?

Meie kliendid on kohalikud omavalitsused, kindlustusseltsid ja avaliku sektori institutsioonid. Viimaste kaudu mängu müümine on samas väga pikk protsess. Palju täiskasvanuid on vahel, kes peavad tegema otsuse, et laps saaks lahendust üldse kasutada. Selle takistuse ületamiseks tegime Ukraina sõja puhkedes mängust lihtsama versiooni, mis on tasuta kättesaadav kõigile lastele kogu Euroopas. Oleme kaasanud partnereid (sh on õla alla pannud kaubanduskoda), kelle toel loodame hoida äppi tasuta kättesaadavana aasta lõpuni.

Missugused laste peamised probleemid on välja joonistunud?

Lastel ja noortel on süvenenud lootusetus, neil on kadunud usk paremasse homsesse. Mõeldakse, et kõigest on ükskõik, ikka läheb aina hullemaks ja see on esmane riskifaktor suitsidaalseks käitumiseks. Meil on tekkinud lootusetute põlvkond, kellel on raske koolis hakkama saada ning puudub igasugune vabatahtlikus tegevuses osalemise ja ühiskonda panustamise soov. Lisaks esineb veel

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

5

PERSOON

ärevust, üksildustunnet, meeleolu- ja tähelepanuhäireid.

Kas äpp on jõudnud Ukraina lasteni?

Jah. Meie QR-koodiga postrid on pandud üles varjenditesse, kus on internetiühendus, ning sealt saavad lapsed ligipääsu mängule ja tuge oma emakeeles. Näiteks maikuu jooksul sai Triumf Hero tervisemäng 1200 uut kasutajat, kellest veidi alla poole saavad tuge vene või ukraina keeles.

Lisaks teeme koostööd UNICEF-iga, kellel on Blue Dots -süsteem ehk lastele mõeldud turvalised paigad, kus pakutakse neile mitmesuguseid teenuseid. Püüame saavutada, et Blue Dots pakuks meie lahendust tasuta.

Kõige rohkem on tasuta kasutajaid Eestist, neist 15% on ukrainakeelseid allalaadimisi.

Osa vanemaid ütlevad, et neil pole nutivõimalusi, ja teised ütlevad, et lapsed istuvad liiga palju, telefon käes.

Mida neile vastaksite?

Kui kodus, kus pole nutiseadmeid, toetatakse lapse arengut, siis see ongi ideaalne maailm, kus lastel on turvaline, nad saavad vanematega kõigest rääkida, nad tunnevad, et on hoitud.

Kui vanemad ütlevad, et nad ei taha mingeid äppe oma lapsele, siis ka see on aktsepteeritav. Meeles tasub pidada, et kõik lapsed tõesti ei vajagi teraapiat ja äpp ei ole ainus võimalus lapsi aidata.

Nutiseadmed on aga siiski paljudes peredes olemas, nii Eestis kui ka mujal maailmas, ükskõik kui vaestes oludes. Meie oma äpiga saame muuta selle aja, mille lapsed niikuinii nutiseadmes veedavad, otstarbekaks ja kasulikuks.

Kuidas äpil on praeguseks läinud?

Oleme saanud hästi kõrgeid hinnanguid, sest esimestel aastatel panustasime palju sellesse, et identifitseerida laste universaalsed mured, mis ei ole piirkonna-, kodu- või keskkonnaspetsiifilised. Enne koroonat arendasime kõvasti ja tegime teaduskoostööd ülikoolidega. Kaasasime Singapuri, Soome ja Eesti ülikoole, et saaksime öelda: seda lahendust kasutades paraneb lapse elukvaliteet, vaimne heaolu ja kaasatus.

Praeguseks on lahendus hästi vastu võetud Guatemalast kuni Singapurini. Triumf Health on valitud nii Skandinaavias kui ka üle Euroopa parimate tervisetehnoloogiate hulka tänu oma innovaatilisele lähenemisele. Lahendust tunnustas ka ORCHA,

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

rahvusvaheline terviserakenduste hindaja. Nende hinnangul on Triumf Healthi platvorm maailma parimate lastele suunatud terviselahenduste hulgas.

Palju kasutajaid oleme viimasel ajal saanud ka Eestist, lapsed ja koolid on lahenduse väga hästi vastu võtnud. Koolidest on tulnud palju tagasisidet selle kohta, kui vajalik

Meil on tekkinud lootusetute põlvkond, kellel on raske koolis hakkama saada ning puudub igasugune vabatahtlikus tegevuses osalemise ja ühiskonda panustamise soov.

Kuidas sündis Triumfi nimi?

Triumf on rahvusvaheline sõna, mis tähendab igas keeles sama asja – võitu millegi üle. Triumf kirjutatakse f-ga, mitte ph-ga nagu inglise keeles, sest see on natuke katki – me oleme kõik natuke katki. See võimaldab turunduses silma paista ja samas on sõna triumph ka mängu sisu mõttes väga oluline, sest mängus on lapse mentori nimi Tim. See tuleneb ingliskeelsete sõnade triumf in me esitähtedest ja tähendab minu sisemist triumfi.

on praegu meie lahendus – vaimse tervise probleemid puudutavad suurt osa meie elanikkonnast ning probleemide ennetamine lapseeas aitab täiskasvanuikka jõudes suuremaid probleeme vältida.

Mida olete ettevõtte juhina õppinud?

Kõige rohkem seda, et kaoses tuleb end ülimalt mugavalt tunda, sest mitte midagi ei ole garanteeritud.

Kohanemine on hästi oluline, ei tohi asjadesse kinni jääda.

Käin alustavatele ettevõtjatele rääkimas oma lugu, eriti tervise- ja haridusvaldkonnas. Saan öelda, et kõik, mis on akadeemilises maailmas mõõdetav aastates, on ettevõtte juhina mõõdetav päevades.

Sellises keerulises valdkonnas tuleb hoida ka meeskonnaliikmeid, et nad endale aega võtaksid, sest läbipõlemine käib kiiresti.

Start-up-maailmas on ütlus – annad sõrme ja see võtab kogu pere kaasa.

Ettevõtlus ei ole sprint, see on maraton. Kui me ei saa ebastabiilsetes oludes hakkama, siis veel vähem saame hakkama oma ettevõtte asjadega.

Mille üle on eriti hea meel?

Kui alustasime, siis oli meie eesmärk, et kui saame vähemalt üht last aidata, võime öelda, et oleme head asja teinud. Kõige suuremad töövõidud ei ole mitte lepingud, vaid see, et lapsed saavad tuge. Meie tootel on sotsiaalne mõju, me saame publitseerida teadustulemusi, mis näitavad, et see lahendus päriselt töötab. See näitab, et oleme õigel teel ja meil on tulevikku.

Teil on rahvusvaheline meeskond.

Kui suur see on?

Enamasti mõeldakse, et meil on sadu inimesi. Tegelikult on täiskoormusega inimesi kõigest viis. Lisaks veel alla kümne osalise koormusega inimese, kes panustavad projektipõhiselt. Põhimeeskond on väike, aga ma ei ole näinud tublimat meeskonda, kus kõik liikmed tunnevad tugevat missioonitunnet. Hetkedel, kui meil on tööl raske, mõtleme, et ükskõik kui raske meil on, lastel on märksa raskem.

Põhituumikusse kuulub tehnoloogiajuht, kes on meie juures olnud algusest peale, ja taustalt mänguarenduse back end -juht. Siis on meil sidusrühma juht, kes on kliiniline psühholoog. Tema ülesanne on kogu aeg tervisevaldkonna spetsialistide muutuvate vajadustega kaasas käia.

Teeme äpis üle nädala uuendusi ja tema eesmärk on tõlkida lastelt saadud info tehnoloogia keelde, et arendaja saaks uued funktsioonid sisse viia. Väga tähtis roll on ka turundusjuhil, keda meil on vaja kasvamiseks ja maailmas nähtaval olemiseks. Veel on meil kasvujuht, kes vastutab kogu müügi ja turunduse eest.

PERSOON

Millest tunnete puudust ettevõtte vaatevinklist?

Kui rääkida start-up’ide juhtidega, siis tuleb jutuks see, kui palju on raha kaasatud. Meie puhul on teistmoodi, kuna meil ei ole ühtegi välist investorit. Olen selles mõttes huvitav ettevõtja, et olen üksik naisasutaja. Ühest küljest on see meile andnud iseseisvuse, me teeme oma vigu ja läbime oma õppetunde. See on võimalus, kus keegi ei ütle ette, mida tegema peaksime. Oleme saanud oma tee ise rajada.

Teisest küljest on meil kasvuks kõige suurem puudus rahast. Leida rahastust tervisevaldkonnas, veel enam – laste arengu toetamiseks, ei ole kahjuks investoritele eriti atraktiivne. Siiski tundub, et minu 15-aastast tegutsemist vaimse tervise valdkonnas tajutakse tugeva väärtusena. Tõestuseks on see, et oleme võitnud rahvusvahelisi auhindu ja saanud auhinnaraha, millega toodet finantseerida, ja praeguseks on olemas ka maksvad kliendid.

Kuidas ära tunda, et vaimse tervisega on probleem?

Ignoreerimisega mured kasvavad, mistõttu me ei tunne ära, et on probleem. Ettevõtjatel juhtub sageli, et tekivad uneprobleemid, aga need näitavad, et asjad on juba halvasti. Unerohu võtmisega öeldakse endale, et ongi stressirohke aeg. Võtab aega, et jõuaksime ühiskonnana sinnamaani, et hoolida vaimsest tervisest sama palju kui füüsilisest tervisest. Kui trennis käid neli korda nädalas, siis miks ei tegeleta vaimse tervisega? Piisab ka kümnest minutist päevas.

Kadri Haljas rõhutab, et lisaks füüsise treenimisele on oluline tegeleda ka oma vaimse tervise hoidmisega.

Kuidas stressiga tegelete ja enda vaimset tervist hoiate?

Minu jaoks on oluline, et saan olla täiesti offline, ilma seadmeteta. Kui lained käivad üle pea, siis ma olen eemal. Võin teha pikemaid reise nii, et ühtegi seadet ei ole kaasas, lihtsalt lähen ja võtan paberist kaardi kaasa. Ärkveloleku ajal pole inimesele ette nähtud intensiivselt ekraanide taga elamist. Aeg on vaja maha võtta ja tegeleda iseendaga, seda ei tohi unarusse jätta, me ei ole võimelised olema produktiivsed 24/7 ja päevad ei ole vennad. Kogu aeg ei saa olla on top of the game.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

7

Tunnustame kõrge lennuga ettevõtteid ettevotluskonkurss.ee

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

LÜHIDALT

Pensionifondide maht vähenes turu languse tõttu 2022. aasta I kvartali lõpuks olid pensionifondid investeerinud Eestisse 655 miljonit eurot, mis on ligi 30 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta IV kvartalis. Pensionifondide kogumaht oli 4,37 miljardit eurot, mis on 111 miljonit vähem kui 2021. aasta IV kvartalis, tulenevalt turu langusest.

I kvartalis tõusis pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht võrdluses IV kvartaliga 1,03 protsendipunkti, moodustades 14,99% fondide kogumahust. Erinevalt eelnevast kvartalist tõusis Eestisse investeerinud fondide osakaal, kuid fondide maht langes.

Jätkuvalt on pensionifondide varadest kõige rohkem Eestisse investeerinud LHV, kelle koguinvesteeringutest on Eestisse paigutatud 26%. Ühtlasi moodustavad LHV investeeringud üle poole ehk 52% Eestisse investeeritud pensionifondide varade kogumahust. Järgnevad Swedbank (32%) ja SEB (14%). Luminori pensionifondide investeeringud kodumaale moodustavad 2,7% pensionifondide mahust. Eestisse ei ole investeerinud Tuleva Maailma pensionifondid.

Swedbank 2,3 mln 7 mln LHV

Enim investeerisid Eestisse SEB pensionifondid

20 mln SEB

Pensionifondide investeeringud Eestisse 2022. aasta I kvartalis (eurodes)

Töötuskindlustushüvitise maksmine võib muutuda

Seadusesse tekib loetelu

kaugtööga seotud tööandja kohustustest Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muu hulgas näeb ette mitu erisust kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamiseks. Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus on praegusest selgemalt kirjas, millised kohustused on tööandjal seoses kaugtööga, kuid saatsime riigikogule kaks muudatusettepanekut.

Eelkõige peame ülereguleerimiseks eelnõus sisalduvat punkti, mille kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, v.a juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Tegime ettepaneku jätta kaugtöö töökoha sisustamisega seotud punkt eelnõust välja. Olukorras, kus tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd osaliselt kaugtööna, ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta.

Eelnõu kohaselt on tööandja kohustatud kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ja kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Koda leiab, et ei ole mõistlik nõuda tööandjalt, et ta hindaks riske iga töötaja ja iga kaugtöö tegemise koha lõikes eraldi. Mõistlik lahendus oleks see, et tööandjal on lubatud kaugtööga seotud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul.

Eelnõu menetlus on riigikogus pooleli. Muudatuste täpne jõustumise aeg ei ole teada.

Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma ka registreeritud töötute arvust.

Kui tööpuudus on suur, siis pikeneks eelnõu kohaselt töötuskindlustushüvitise maksmise periood 60 päeva võrra ehk maksimaalne periood oleks seitsmeaastase staaži korral 330 päeva. Kui tööpuudus on väike, siis oleks hüvitise maksmise periood 60 päeva võrra lühem, kui inimese kindlustusstaaž on vähemalt viis aastat. Näiteks kui inimesel on seitse aastat kindlustusstaaži ja tööpuuduse tase on madal, siis saab ta töötuskindlustushüvitist praeguse 270 päeva asemel maksimaalselt 210 päeva.

Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et toetab muudatust, samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu kolmele võimalikule probleemile, mis võivad eelnõu jõustumisega kaasneda: inimestele ei ole uus lahendus piisavalt selge, et millistel juhtudel on neil õigus saada töötuskindlustushüvitist praegusest pikema perioodi eest. Teiseks murekohaks võib saada see, et uus mudel ei pruugi hästi toimida väikese tööpuuduse korral. Kolmandaks võib töötu mõiste muutmine mõjutada hüvitise maksmise perioodi.

Töötuskindlustushüvitisega seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 30. juunil.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

9

FOOKUSES

Kes tööd tegema hakkab?

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja turundusjuht

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Hoolimata sellest, et rekordarv, ligi kolmveerand Eesti tööealistest elanikest on tööturul aktiivsed (kas töötavad või otsivad tööd) ja pisut jõuab tööturule ka sõjapõgenikest ukrainlasi, pitsitab töötajate puudus aina tugevamini.

S

tatistikaameti andmetel oli 2022. aasta esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%. Töötuid oli 39 600. Statistika teeb tähelepanuväärseks see, et tööjõus osalemise määr ehk tööealiste inimeste (nii töötavate kui ka töötute) aktiivsus tööturul ei ole viimase 30 aasta jooksul nii suur olnud. Töötute arv on aastataguse ajaga vähenenud 9200 inimese võrra, kuid eelmise aasta lõpuga võrreldes on 3300 inimese võrra kasvanud. Töötute arvu kasvu on peamiselt mõjutanud sõjapõgenike lisandumine tööturule.

Selle aasta veebruari lõpus alanud täiemahuline Venemaa sõda Ukrainas on juuni alguseks toonud Eestisse üle 42 000 sõjapõgeniku, kuid viis kodumaad kaitsma peaaegu kõik siin töötanud Ukraina mehed.

2021. aasta lõpus oli Eestis 19 000 lühiajalise tööloaga välismaalast ja lisaks elas siin 9000 välimaalast pikaajalise elamisloaga. Kolmveerand võõrtöölistest oli pärit Ukrainast.

Statistika kinnitab selgelt seda, mida ettevõtjad juba teavad – meil on suur puudus tööjõust. Kui varem on saanud öelda, et puudu on spetsiifiliste oskustega inimestest, siis

FOOKUSES Tööjõud, hõivatud, tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr 2018 I kvartal 697,9 650,5

Tööjõud, tuhat Hõivatute arv, tuhat Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, %

71,4 66,6

2019 I kvartal 694,2 661,8

Tööjõud, tuhat Hõivatute arv, tuhat Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, %

70,8 67,5

2020 I kvartal

15%

10%

Eestisse tulnuil on hea haridus

705,3 670,3

Tööjõud, tuhat Hõivatute arv, tuhat Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, %

12%

71,7 68,1

2021 I kvartal

63%

691,6 642,8

Tööjõud, tuhat Hõivatute arv, tuhat Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, %

70,9 65,9

2022 I kvartal 714,9 675,3

Tööjõud, tuhat Hõivatute arv, tuhat Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, % 0

Töötukassas registreeritud sõjapõgenike haridustase 7. juuni seisuga � kõrgharidus � kutseharidus � erialase hariduseta � täpsustamata

nüüdseks ei ole suurt vahet, millises valdkonnas ettevõte tegutseb – puudu on nii lihtsama töö tegijatest kui ka kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest.

Sõjapõgenikud suurt leevendust ei paku

Kuigi põgenikke on Eestisse saabunud kümneid tuhandeid ning mingi osa nendest on Eestis leidnud ka ajutise töökoha, siis on mõju tööjõupuudusele pigem väike. Enamik põgenikest on naised, mis välistab näiteks füüsilisemad tööd, ning lisaks puudub ka keeleoskus, mis näiteks teenindussektoris seab selged piirid tehtavatele töödele.

Samuti on suur hulk sõjapõgenikest lapsed, samuti vanemaealised inimesed, kes täiskohaga ei tööta.

73,1 69,0 20

Ukrainlaste võimalusi vähendab ka see, et lastega Eestisse tulnutel on vaja töötamise ajaks lapsed panna näiteks kooli või lasteaeda, kuid nende kohtade puudumine tekitab sundolukorra, kus tööle ei ole võimalik minna, isegi juhul, kui töökoht või soov tööle minna on olemas.

Samuti on vale eeldada, et kõik sõjapõgenikud tahavad või peavad

11% kõikidest

registreeritud töötutest on ukrainlased

40

60

70

minema kiirkorras ükskõik millisele tööle, mida neile pakutakse. Paljud põgenikud on Eestis lühikest aega ja on juba hakanud naasma kodumaale, samuti on põgenikel tihti sääste, mis võimaldab ära elada tööle minemata.

Teenindus- ja müügitöötajaid kõige enam

Kui vaadata Ukrainast saabunute tausta hariduse ja senise töökogemuse järgi, selgub, et 7. juuni seisuga on 63% töötuna registreeritud Ukraina sõjapõgenikest kõrgharidusega, kutseharidus on 10% töötutel.

Töötukassa avaldab töötute andmed viimase ametiala järgi, millest on näha, et kõige rohkem ehk 20% on olnud teenindus- ja müügitöötajaid (kaubandus, klienditeenindus, iluteenindus). Sellele

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

11

FOOKUSES järgnevad tippspetsialistid (19%), näiteks meditsiiniõed, haridusvaldkonna juhid ja pedagoogid ning turunduse ja avalike suhete tipptegijad. Järgmisel kohal on tehnikud ja keskastme spetsialistid (13%), kus esikolmikus on finants ja raamatupidamine; dokumendihaldus, personali- ja infotöö ning turundus ja avalikud suhted. Eelneva töökoha puudumise on märkinud 14% sõjapõgenikest. Ühtlasi saab välja tuua, et viimase ametiala järgi on kõige vähem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölisi.

Keeleoskuse poolest, mis on vähemalt B1 tasemel, on sõjapõgenikest töötute seas esikohal vene keel (96%) ja ukraina keel (94%). Inglise keelega on kehvemini, selles keeles suhtleb B1 tasemel 12% ja eesti keeles 0,4% ukrainlastest.

Töötukassa kaudu on tööle asunud üle 2300 Ukraina sõjapõgeniku, kuid registreeritud tööotsijaid oli nende seas juuni alguses suurusjärgus 4800.

Vabu ametikohti jätkuvalt palju

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28% rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Nende ametikohtade täitmiseks peame aga rääkima nii välistööjõust kui ka noorte haridusest ja haridussüsteemist tervikuna. Välistööjõu puhul on kõne all mitte odav tööjõud, vaid oskustega tippspetsialistid, kes on valmis kolima oma kodust kaugemale ning tegema just meile vajalikke töid.

Teisisõnu – tegu on spetsialistidega, kelle töö suurendab otseselt meie ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Olukorras, kus Eestis ei ole mõistlik ega võimalik õpetada kõikide erialade spetsialiste, on välistööjõud hindamatu väärtusega.

Eesti tööstusettevõtted vajavad plaanide elluviimiseks 2500–3000 täiendavat töötajat.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

11 103 1,8%

8613 1,4%

11 205 2,0%

Vabade ametikohtade arv Vabade ametikohtade määr, %

10 575 1,8%

11 456 1,9%

� 2017 I kvartal � 2018 I kvartal � 2019 I kvartal � 2020 I kvartal � 2021 IV kvartal

Põllumajandussektorit kummitab tööjõupuudus ROOMET SÕRMUS Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees

Mai alguses põllumajandus-kaubanduskoja tehtud küsitlusest selgus, et põllumajandusettevõtted ja toidutootjad hindavad välistööjõu kättesaadavust murettekitavaks ning hooajale minnakse vastu ebakindlas olukorras. Ettevõtted prognoosivad raskusi hooajatööliste leidmisel, mistõttu on oht, et ei suudeta kõiki vajalikke töökohti täita.

Pea kolmandik küsitlusele vastanutest prognoosis sektoris teravat tööjõupuudust ja üle kolmandiku vastanud ettevõtetest tunnistasid, et tõenäoliselt tekib mõningane tööjõupuudus. Muret väljendasid eri tootmisvaldkondade esindajad – nii maasika-, piimakarja-, teravilja- ja lihaveisekasvatajad kui ka toidutööstuste esindajad. Enim olid mures ettevõtted, kelle vajadus hooajatööliste järele on suur.

Ainult kolmandik vastanutest arvas, et saavad varasemaid kontakte ja kokkuleppeid kasutades tööjõu leidmisega hakkama.

Kuigi paljudel ettevõtjatel olid Ukrainast saabuma pidanud töötajatega juba kokkulepped sõlmitud, siis inimesed ei soovi või ei saa enne sõja lõppu Ukrainast lahkuda – mehed lahkuda ei saa ja naised soovivad olla neile kodumaal toeks.

Ukrainast saabunud sõjapõgenike hulgast on küsitlusele vastanutest vaid 9% piisavalt töötajaid leidnud. Osaliselt ja vähesel määral on saanud töötajaid sõjapõgenike seast 31% vastanutest ja 60% ettevõtteid tõdes, et nad ei ole saanud töötajaid sõjapõgenike hulgast.

Sõjapõgenike palkamise peamiste takistustena nimetati huvi puudumist töötada ja elada maapiirkonnas, asukoha sobimatust ning inimeste varasema kogemuse puudumist põllumajanduses. Samuti toodi välja, et paljud põllumajanduses pakutavad füüsilised tööd sobivad pigem meestele, aga sõjapõgenike hulgas on enamasti naised lastega. Mõned vastanutest nentisid, et põllumajandusse ja loomakasvatusse töötajate leidmine on keeruline ka suhteliselt head palka pakkudes.

Seoses enne 24. veebruari Eestis viibinud töötajate töötamise lubade pikendamisega toodi murekohana välja raskusi hooajatöötaja vormistamisel lühiajaliseks töötajaks. Üks muresid sellega seoses on lühiajalise töötaja väga kõrge palganõue sektori keskmise ja hooajatöötajate palgatingimustega võrreldes. Kurdeti ka bürokraatia, menetlustähtaegade ja info puudusega seotud probleeme. Usutavasti aitab suuremat selgust välistööjõu palkamisel ja töötamise lubade pikendamisel luua muudetud välismaalaste seadus.

FOOKUSES

Hotellis võib toakoristusest saada luksusteenus KILLU MAIDLA Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht

Majutus-toitlustussektor valmistub uueks tõusuks. Inimestel on reisinälg ja soovitakse pandeemia-aastatel kaotatud aeg tagasi teha. Sõja mõjud on kardetust väiksemad. Nõudluse teenindamiseks peab sektor kiiresti oma tööjõuolukorra taastama. See pole kindlasti lihtne ülesanne, sest umbes 10 000 inimest on kriisiaastatel lahkunud ja uue töökoha leidnud. Nüüd on hakatud tagasi pöörduma, aga mitte kõik ei tule tagasi ja seetõttu palgatakse aktiivselt ka uusi inimesi. Kriitiline on uute inimeste väljaõpe, et tagada vähemalt selline teenindustase, millega külastajad olid enne kriisi harjunud. Kasvanud on kõik sisendhinnad, palgatase on tõusnud märkimisväärselt ja on selge, et sellisel ajal otsivad ettevõtted lahendusi digitaliseerimisest. Järjest enam hotelle on kasutusele võtnud ja võtmas iseteeninduslikke sisse- ja väljaregistreerimise võimalusi, seega on väga võimalik, et paari aasta pärast oleme olukorras, kus lihtsamates hotellides enam administraatori töökohta 24/7 ei ole ja see jääb luksuseks kallimates majutusasutustes. Samuti võib juhtuda igapäevase koristusteenusega hotellitoas, mis praegu on standard, kuid võib muutuda luksusteenuseks. Teenindaja kaasamisega peaks suurenema väärtus, formaalsuste täitmiseks ei ole see enam põhjendatud – tuleb leida lihtsamad ja mobiilsemad lahendused. Kindlasti tahame panustada valdkonna haridusse ning aidata igati kaasa selle nüüdisajastamisel ja populaarsemaks muutmisel. Oluline samm on siinkohal meie projektil koostöös Tallinna teeninduskooliga, kus oleme kokkade kutseõppesse kaasanud 14 tippkokka juhtivatest restoranidest. Usume, et valdkonna tipus tegutsevate ekspertide kaasamine saab tulevikus olema ülioluline osa haridusest.

Tööstus vajab juurde ligi 3000 töötajat RAUL KIRSIMÄE Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht

Viimased aastad on Eesti tööstusettevõtete jaoks olnud muutlikud. Koroonakriis, raskused rahvusvahelistes tarneahelates ning sõjaga kaasnev on tõsiselt mõjutanud ettevõtjate plaane. Lisaks eeltoodule on ettevõtete jaoks suur proovikivi olnud meie tööjõuturg, eeskätt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.

Swedbanki värske uuringu andmetel on tööstusettevõtete jaoks tööjõuturul kõige suuremaks mureks kvalifitseeritud spetsialistide leidmine, mida tõi suurima raskusena välja 60% uuringus osalenud ettevõtetest. Aastate lõikes on tööstusettevõtete hinnangul kõige enam suurenenud vajadus oskustööliste, masinaoperaatorite ja tootmistehnoloogide järele, kellele ollakse valmis maksma keskmisest kõrgemat palka. Kuigi majanduse olukord on sõja ja tarneahela probleemide tõttu ebakindel, plaanivad ettevõtted sel aastal palgata keskmiselt 2,5% võrra rohkem töötajaid. Eeldades, et välisturgude nõudlus oluliselt ei halvene, võiks Eesti tööstusettevõtted plaanide elluviimiseks vajada seega 2500–3000 täiendavat töötajat.

Kokku on Eestisse saabunud juba üle 37 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on ühelt poolt meie majandusele väljakutse, aga ka võimalus. Ametliku statistika kohaselt on üle 90% saabunud rahvusvahelise kaitse saajatest naised. Ettevõtete tagasiside põhjal on Eestisse saabunud põgenike huvi Eestis töötamise vastu suur, kui õnnestub lahendada lastehoiuga seotud küsimused. Ettevõtteid on mõjutanud ka Eestis töötavate Ukraina meeste rindele siirdumine, et oma kodumaad kaitsta.

Valdavalt on ettevõtete kogemus Ukrainast pärit töötajate palkamisel positiivne, sest siia saabunud inimeste motivatsioon töötamiseks ja ameti selgeks õppimiseks on suur. Kõige suuremaks probleemiks võib kujuneda spetsiifilise väljaõppe puudumine. Ehk võikski üks olulisi lahendamist vajavaid küsimusi olla, kuidas saaksid ettevõtted koos õppeasutustega ette valmistada tööstusele vajalikke spetsialiste.

Pöörded ei muuda olukorda paremaks

Aktiivselt räägitakse ka kolmest suuremast pöördest – rohepööre, digipööre ja innovatsioonipööre.

Mistahes pöörete vältimatu edutegur on see, kas meil on piisavalt oskustega ja motiveeritud inimesi. Pole valdkonda, kus ei oleks talentide ja oskustöötajate puudust.

Välisspetsialistid ja nende oskused on ainult üks osa jätkusuutlikust tööjõust. Kaugema mõjuga, kuid veelgi tähtsam on see, kuidas toetab meie ettevõtjate ees seisvate ülesannete lahendamist haridussüsteem ja inseneriõpe. Haridussüsteemi jätkusuutlikkus peegeldub otseselt meie tulevaste põlvkondade konkurentsivõimes. 2019. aastal oli juba pea iga viies füüsika- ning iga kuues keemia- ja geograafiaõpetaja pensionieas. Kuigi mõningast lootust olukorra paranemiseks võib anda õpetaja erialale sisseastujate kohatine suurenemine, tuleb siiski arvestada, et sisseastumisest kuni kogemustega õpetaja kujunemiseni läheb aastaid. Praegu on keeruline leida asendust pensionile siirduvatele reaalainete õpetajatele, järelikult on vaid mõne aasta küsimus, millal tekib veelgi suurem põud tehnikaerialadele õppima asujatest.

Ukrainlaste palkamise lihtsustamiseks muudeti seadust

24. mail jõustus välismaalaste seaduses muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset, ning Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari, kui neil puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Kui Ukraina kodanik töötas lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis enne 24. veebruari ja tema Eestis töötamise aeg saab täis, siis võib Ukraina kodanik muudatuse jõustumisel Eestis edasi töötada ning talle ei kohaldu välismaalaste seadusest tulenevad nõuded lühiajalisele töötamisele. Sellisel juhul kohaldub tema töötamisele töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused.

Erandina hakkab välismaalase tööandjale kehtima kohustus maksta välismaalasele vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka.

Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel tuleb aluseks võtta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

13

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Kuidas eristub teie ettevõtte VÄRBAMISPROTSESS TEISTEST ETTEVÕTETEST?

JAANA ALAMAA

MERILIN RAHUSAAR

Lidl Eesti tööandja turunduse ja värbamismeeskonna juht

Oshino Electronics Estonia personali- ja büroojuht

L

idlis on värbamine olenemata positsioonist väga põhjalikult läbi mõeldud. Igal vestlusel osaleb ettevõttest alati vähemalt kaks inimest, kellest üks on kontoritöötajate värbamisel kindlasti värbamistiimist. Pärast vestlust on väga oluline anda igale kandidaadile esimesel võimalusel tagasisidet.

Esmalt teeme alati telefoniintervjuu, kus värbaja selgitab välja kandidaadi ootused ja küsib küsimusi teemade kohta, mille kohta CV-s info puudub. Anname ka ülevaate ametikohast ja oma ootustest.

Järgmisel kohtumisel läheme süvitsi ja kui vaja, kasutame ka kodutöid või teste. Meie jaoks on tähtis, et kandidaat saab kõikidele oma küsimustele vastused, loob kontakti värbava juhiga ning tunnetab keskkonda, kuhu ta on tööle asumas.

Lähtume standardiseeritud protsessidest, mis on kasutusel kõikides Lidli asukohariikides. See teeb meie värbamise läbipaistvaks ja kõigile ühtselt arusaadavaks. Meie tugevus on ka professionaalsed värbajad ja juhid, kes kõik on läbinud vastavad koolitused.

V

ärbame ise nii palju kui vähegi võimalik. Tahame inimesi enne nende tööleasumist tundma õppida ja aru saada nende motivatsioonist ettevõttesse panustada. Meile sobib mõttelaad, et inimene ise peab sobima, puudujäägid teadmistes ja oskustes saab korda koolitustel.

Meile ei ole iseloomulik mõtlemisstiil „ah, võtame tööle, vaatame, mis katseajal juhtub“. Aeg on meile sama kallis vara kui iga töötaja, seega pigem panustame värbamisele rohkem aega ja teeme valikuid hoolikamalt. Tänu sellele on meie tööjõuvoolavus üsna väike.

Esmalt arutame meeskonnas, kuhu kuuluvad ka juhid, läbi oma sihtrühma ja seejärel kanalid, mida sihtrühm kasutada võiks. Viimases värbamiskampaanias tegime Oshinot tutvustava 1,2-minutilise videoklipi, mida jagasime sotsiaalmeedias.

Meie värbamise tugevus on kaasatus ja avatus, muu hulgas kaasame teisi töötajaid. Näiteks kui värbame operaatorit, siis oleme oma operaatoritelt uurinud, millised teadmised ja oskused või isikuomadused peaksid uuel kolleegil olema. Teisalt räägime potentsiaalsete töötajatega väga lahtiste kaartidega.

Kandidaat saab kohe küsimustele vastused ning näeb töökeskkonda ja inimesi, kellega ta koos tööle hakkama peaks. See on ju ka töötaja valik, kas ta tahab sellises keskkonnas töötada ning oma teadmisi ja oskusi panustada.

HANNELA VIIGI Foxway Recommerce, värbamispartner

M

eie igapäevatööd lihtsustab värbamistarkvara, mis on muutnud osa värbamisetappe automaatsemaks. Suurte mahtude juures oleme liikunud individuaalsetelt vestlustelt rühmavestlustele. Tehnilisematele ametikohtadele värbamisel, nt tootmisesse, anname lahendada praktilisi ülesandeid, mis ilmestavad vastava ameti igapäevatööd.

Proovime olla paindlikud nii kandidaadi kui ka juhi jaoks.

Oluline on hea kandidaadikogemus, mistõttu proovime olla suhtlemisel ausad, avatud ja tõhusad. Meie ülesanne on leida

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

kandidaadid ja olla tulemuslikud, mistõttu katsetame eri viise, kuidas olla efektiivsemad. Kui midagi ei toimi, tunnistame eksimusi ja liigume kiirelt uute lahendustega edasi. Üheks suurimaks tugevuseks hindamegi oma valmisolekut teha värbamisel kiireid muudatusi. Kaasame meeskonna- ja osakonnajuhte, et leida kõigile sobivad lahendused. Oleme julged katsetama ka tehnoloogilisi võimalusi. Viimase uuendusena oleme näiteks võtnud kasutusele VideoCV. Teise tugevusena saab välja tuua eri osakondade kiire infovahetuse ja hea koostöö HR-tiimiga. Koostöös juhtidega oleme kaardistanud kõikide meie tootmises esinevate rollide profiilid, mis hõlbustab värbamist suurel määral.

KASULIKKU

4

NÕUANNET EDUKAKS PUHKUSEKS

Kõik inimesed vajavad aeg-ajalt puhkust ja töölt eemaloleku aega. Puhkus aitab suurendada heaolu, taastada kognitiivseid võimeid, sh tähelepanu ja keskendumisvõimet ning parandada produktiivsust ja sooritust nii tööl kui ka eraelus.

KAIRI ALAS kliiniline psühholoog

P

uhkusele mõeldes tuleb tihti esmalt pähe lõõgastus, nauding ning aja maha võtmine, kuid sageli võib puhkus ja puhkuselt naasmine tekitada hoopis stressi, muret ning pinget. Siit leiad mõned nõuanded heaolu suurendamiseks nii puhkusel kui ka pärast puhkust.

1. Piiride seadmine

Hoolimata sellest, et oleme teadlikud puhkuse vajalikkusest ja kasulikkusest, on aeg-ajalt keeruline töörollist välja astuda ning töökohustused ajutiselt kõrvale jätta. Seetõttu võid end leida „korraks“ töömeile kontrollimas, viimast aruannet üle lugemas või asendaja küsimustele vastamas.

Väljas jalutades või aiapeol võib justkui endalegi teadvustamata töömõtteid keerutada ja pooleliolevatele probleemidele lahendusi otsida. Mida rohkem hoiad ennast puhkuse ajal tööasjadega kursis, seda rohkem esineb ka tööalaseid mõtteid. Puhkuse ajal siiski passiivselt tööga edasi tegeledes on raske ümbritsevast rõõmu tunda, see omakorda võib häirida meeleolu ja enesetunnet. Oluline on teadlikult tähelepanu töömõtete juurest ära tuua, jättes töökirjad lugemata ning keskendudes sellele, mis on hetkel siin ja praegu.

2. Planeeri puhkust

Puhkusele mõeldes tekib suur ahvatlus võtta ette kõik edasilükkunud argised kohustused, käia läbi kõik huvipakkuvad paigad, taastada unarusse jäänud suhted pere või sõpradega, oodates samal ajal lõõgastumist ning stressi ja pinge alanemist. Puhkuse planeerimisel on väga olulisel kohal ka justnimelt

Puhkuse planeerimisel on oluline võtta aega ka justnimelt puhkamisele, et kogu aeg ei kuluks seni unarusse jäänud asjadega tegelemisele. Foto: Shutterstock

puhkamiseks eraldi aja võtmine, mis annab võimaluse tegeleda asjadega, mis sulle just sellel hetkel kõige sobilikumad tunduvad.

3. Keha ja meele eest hoolitsemine

Puhkusega kaasnevad sageli muutused igapäevastes harjumustes – pikad unetud ööd, suurenenud alkoholitarbimine, ebaregulaarne ja mittetervislik toitumine, teistsugused liikumisharjumused. Selleks, et nii keha kui ka meel puhkaks, tuleks panna rõhku kindlasti ka tervislikule eluviisile – jälgi, et saaksid piisavalt unetunde, piira alkoholi tarbimist, pideva näksimise ja ebatervisliku toidu asemel toitu regulaarselt ja mitmekülgselt ning eelista aktiivset puhkust ehk ole liikuv! Võttes teadlikult aega iseenda eest hoolitsemiseks, on see kindlasti abiks nii sinu vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

4. Planeeri üleminekuperiood

Nii puhkusejärgne meeleolu alanemine kui ka ärevuse suurenemine on väga levinud ning kirjanduse järgi esineb seda kuni 57% puhkajatel. Puhkamisega kaasneb enamasti suur rutiini muutus koos küllaldaselt positiivsete emotsioonide kogemisega, kuid kui seda võrrelda puhkuselt naasmisel tekkiva igapäevase ja üksluise töö-kodu-argirutiiniga, võib puhkusejärgse rõõmu asemel tunda hoopis kurnatust, tüdimust ja häiritust. Seda enam, kui on teada, et tööl ootab ees hulk tegemata asju. Puhkuse planeerimine on loomulik, kuid vähe mõeldakse puhkusejärgsele ajale. Selleks, et vältida puhkusele järgnevat meeleolulangust, on soovitatav jätta puhkuse lõpu ja tööle asumise vahele paar päeva, mis aitab korraks aja maha võtta, et kohaneda, kavandada uut töönädalat ning tegeleda muude igapäevaste tegevustega, mis puhkuse tõttu edasi lükkusid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

15

KASULIKKU

Kas teadsid? h Tarbijakaitse ja tehnilise

h

järelevalve amet on kauplejatele teinud hinnateabe juhendi, mis on leitav ameti kodulehelt.

Juhendis selgitatakse hinnateabe avaldamise nõudeid üksikasjalikult, et hõlbustada nende täitmist.

Kui sul tekib selle teema kohta küsimusi, siis võta ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Poes hinnasildile märgitavat allahindlust ei arvutata enam tavahinnast, vaid viimase 30 päeva madalaimalt hinnalt.

Foto: Mailiis Ollino / Scanpix

Tarbijakaitseseaduse muudatused tõid kaubandusettevõtetele uusi kohustusi ANN RAUN kaubanduskoja jurist

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Tänavu 28. mail jõustusid mitu olulist muudatust tarbijakaitseseaduses. Muu hulgas puudutavad muudatused uusi reegleid kauba hinna alandamisel ja ebaausaid kauplemisvõtteid veebipõhises kaubanduses.

Seejuures mõjutavad need muudatused nii kauplejaid, e-poode, internetipõhise kauplemiskoha pidajaid kui ka võrdlusportaalide haldajaid.

KASULIKKU

M

uudatuste eesmärk on tagada tarbijatele suurem kindlustunne kaupade ostmisel nii kaupluses kui ka veebis ning kaitsta tarbijat ebaausate kauplemisvõtete eest.

Kõiki kauplejaid mõjutavad muudatused

Kõik kauplejad, kes müüvad tooteid (teenustele ei kehti), peavad kaubale allahindluse tegemisel allahindluse hinna kõrval ära märkima ka kauba allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaima hinna. Allahindlust ei arvutata enam nn tavahinnast, vaid 30 päeva madalaim hind on nüüd võrdlushind, millest allahindlus arvutatakse. Näiteks kui kaupleja soovib nn tavahinnaga 12 eurot maksvale tootele teha allahindluse 10%, siis tuleb kontrollida konkreetses kaupluses sellele tootele eelneva 30 päeva jooksul kehtinud hindu ja kui kaks nädalat tagasi oli toote soodushind 10 eurot, siis tuleb 10% allahindlust arvutada 10 eurost. Hinnasildile tuleb märkida soodushind 9 eurot ja varasem hind 10 eurot. See tähendab, et vastav info tuleb kauplejatel mingil kujul talletada.

Hinna alandamisest teavitamise täpsemad reeglid tulevad 28. mail kehtima hakanud kauba ja teenuse hinna avaldamise määruse nõuete muudatustest. Uue kauba puhul, mis ei ole varem müügis olnud (ka mitte eelmisel hooajal) ja on olnud müügis vähem kui 30 päeva, tuleb näidata 7 päeva varasemat madalaimat hinda.

Näiteks kui kaupleja soovib teha 10 päeva müügis olnud uuele tootemudelile allahindluse 20%, siis tuleb kontrollida selle toote eelneva 7 päeva hindu ja kui toote madalaim hind sel perioodil oli 20 eurot, tuleb allahindlus 20% arvutada 20 eurost.

Juhul, kui kaup on müügis olnud alla 7 päeva, siis ei ole võimalik allahindlust sel viisil teha. Näiteks uue kaupluse avamisel ei saa toodete hindu 7 päeva varasema hinnaga võrrelda, sest tooted ei ole nii kaua veel müügis olnud, sel juhul on kauplejal võimalik uue poe soodsaid hindu kuvada kui avamishindu või tutvumishindu.

Kui hinda alandatakse ühe kampaania raames järk-järgult, on iga hinna alandamise puhul varasemaks hinnaks enne esimest hinnaalandust kehtinud 30 päeva madalaim hind.

Näiteks kui toode on viimased 30 päeva müügis olnud hinnaga 100 eurot ja allahindluskampaania esimesel nädalal on allahindlus 30%

ning sellele järgneval nädalal on allahindlus 50% ja kolmandal nädalal on toote allahindlus 70%, siis on kõigil juhtudel võrdlushinnaks 100 eurot ehk esimesele allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaim hind.

Kiiresti riknevate või vananevate kaupade puhul, mis eeldatavalt muutuvad enne 30 päeva möödumist müügikõlbmatuks, ei pea allahindlusel 30 päeva varasemat hinda välja tooma (varasem hind on allahindlusele eelnenud hind). Näiteks on kiiresti riknevad tooted kaupluses kohapeal küpsetatud saiakesed, aga hooajakaubad, nagu suvekingad, ei

Kui veebipoes on avaldatud kauba või teenuse kohta esitatud arvustused või skoorid, siis tuleb tarbijale anda info ka selle kohta, kas ja kuidas kaupleja kontrollib, et arvustuse on esitanud inimene, kes kauba või teenuse päriselt ostis. ole kiiresti vananevad. Lisaks tuleb kauplejal arvestada, et varasema madalaima hinna arvestusse lähevad kõik allahindlused, sh must reede, aga hulgihind ja personaalsed kliendipakkumised (nt püsikliendi sünnipäevasoodus) arvesse ei lähe.

Muudatused veebis kauplejatele

Juhul kui internetipõhine kauplemiskoht (nt osta.ee) või võrdlusleht (hinnavaatlus.ee) pakub tarbijale võimalust otsida eri müüjate pakutavaid kaupu või teenuseid päringu alusel, siis peab veebilehel tarbijale kuvama parameetrid, mille alusel otsingu tulemuste järjestus on esitatud.

Parameetrite info tuleb esitada selgelt ja üheselt mõistetaval viisil ning sõltumata sellest, kas otsingu võimalust pakkuvale ettevõttele on makstud otsingutulemustes kõrgema koha saamiseks või mitte. See kohustus ei laiene nendele e-kauplejatele, nagu e-Selver ja e-Coop, kes oma nimel ja enda hallataval veebilehel

pakuvad või müüvad kaupu või osutavad teenuseid ning sellel veebilehel saab tarbija otsida ainult kaupleja enda pakutavate kaupade hulgast.

Otsingu funktsiooni tulemuste parameetrite mitteväljatoomine on eksitav kauplemisvõte ja sellise rikkumise eest on trahv kuni 400 000 eurot.

Kõik ettevõtted, kes pakuvad võimalust veebipõhiselt otsida kaupu, teenuseid või digitaalset sisu (st internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid, võrdlusveebisaidid), peavad selgelt ja nähtavalt tarbijale avaldama info, kui ettevõte maksab reklaami eest või kõrgema koha eest otsingutulemustes. See tähendab, et selline teave ei tohi olla peidetud näiteks müügitingimustesse, vaid tuleb kohe otsingutulemuses välja tuua. Juhul kui ei ole infot makstud reklaami või tasulise otsingutulemuse järjekoha kohta välja toodud, siis loetakse see alati eksitavaks kaubandusvõtteks, mille eest võib trahv olla kuni 400 000.

Vaid e-poode mõjutavad muudatused

Juhul kui e-poe kaupleja avaldab tarbijatele oma veebipoes kauba või teenuse kohta esitatud arvustused või skoorid, siis tuleb tarbijale anda info ka selle kohta, kas ja kuidas kaupleja kontrollib, et arvustuse on esitanud inimene, kes kauba või teenuse päriselt ostis. Seejuures peab see info olema tarbijale selgelt nähtav ja üheselt arusaadav. Näiteks võib lisada hüpiknupu „Vaata, kuidas arvustusi käsitleme“ arvustuste juurde, mis viib selgitava kirjelduse juurde, mis tingimustel kaupleja oma lehel arvustusi avaldab.

Kui kaupleja ei ole enne arvustuste avaldamist kontrollinud, et arvustused või hinnangud on andnud kauba ostnud või teenust kasutanud tarbija, siis ei või seda ka väita. Arvustuse kontrollimiseks saab kaupleja näiteks arvustuse kirjutanud tarbija siduda tema tellimuse numbriga. Seega ei tohi kaupleja oma lehel avaldada tarbija poolt sinna ekslikult tehtud arvustust, kui tarbija on tegelikult ostnud toote teiselt kauplejalt, kes sama toodet müüb. Google’i arvustustele see kohustus ei laiene, kuni kaupleja Google'i arvustusi oma veebikeskkonda ei tõsta. Lisaks on kauplejal keelatud e-poes esitada libaarvustusi (nt vale nimega tarbijat mängides ise arvustusi kirjutada) ja väärkasutada tarbijate esitatud arvustusi (nt kustutada halvad arvustused, jättes alles vaid head). Sellisel juhul on tegemist eksitava kauplemisvõttega ja kauplejale võib teha trahvi kuni 400 000 eurot.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

17

KOGEMUS

Personalijuhtide väljasõidud – praktilised ja kaasahaaravad PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Miks korraldate personalijuhtide väljasõitu Tallinna?

Sellise intrigeeriva küsimuse pani teele koja liige, kes oli käinud väljasõidul piiri taga. Lühike vastus: sellepärast, et Tallinnas on palju kohti, kuhu sul üksinda lihtsalt pole võimalik minna. Just seetõttu vahendame 12.–13.mail toimunud väljasõidu kogemust ka Teataja lugejatega.

Personalijuhid töötukassa karjäärikeskuses.

Fotod: kaubanduskoda

Ülemiste City on linnak, kus on ligi 500 ettevõtet ning iga päev töötab, õpib ja elab seal juba üle 13 000 talendi.

Loomulikult oli vaja personalijuhid oma silmaga sealset ökosüsteemi kaema viia!

Osalejate tähelepanu köitsid mitte ainult rahvusvahelise maja teenused, vaid ka sealne oskuslik sisekujundus. Samuti oli põnev kuulata Ljudmila Piheli, Ülemiste City talendijuhi lugu sellest, kuidas linnakus luuakse motiveeriv, inspireeriv ja hooliv keskkond, et kõik kogukonna liikmed tunneksid ennast Ülemiste Citys oodatuna ja hoituna. Fookusesse on võetud linnaku talentide tervise hoidmine ja muude arenduste hulgas avatakse peagi kõnnikoosolekute rada. Minge uurima ja tehke järele!

Talentide arendamisega juba 32 aastat tegelenud Fontes oli peatus, kus rääkisime töötajate heaolu teemadel. Personalijuhtide jaoks on see alati oluline olnud, kuid mõned juhid hakkavad selle tähtsust alles nüüd taipama.

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Fahle kvartalis asub eneseavastuskeskus, kuhu on kokku toodud kõik, mis puudutab inimese tööelu ja karjääri. Tegemist on uudse ja unikaalse lähenemisega, kus interaktiivseid lahendusi kasutades on võimalik analüüsida enda tugevusi ja võimeid ning seeläbi leida sobivaim töö või enesetäiendamise võimalus.

Lisaks tööotsijatele saavad tuge ka alles elukutse- ja haridusvalikuid tegevad noored, karjääripööret kavandavad töötavad inimesed või ümberõppe sooviga pensioniealised ning loomulikult ka tööandjad! Osale töötubades ja sündmustel, telli meeskonnale grupinõustamine või broneeri aeg karjäärinõustaja juurde – kõik teenused on sulle tasuta.

Meie kogemus oli väga inspireeriv ning seetõttu soovitan – kui pole veel jõudnud käia, siis sea sammud Tallinna karjäärikeskusesse.

Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel kõnelemas motiveeriva keskkonna loomisest.

KOGEMUS

Starshipis sai kuulda, kuidas kiiresti kasvavas ettevõttes personalitööd korraldatakse.

Väljasõidu teisel päeval keskendusime tootmisettevõtetele.

Ampluaa oli väga lai. Alustades nunnude pakirobotitega Starshipis ja lõpetades jäätisega Balbiinos. Vahepeale jäi kosmeetikatootmine Eurobio Lab OÜ-s. Just viimane oli põnev sissevaade tööstusesse, mis ühest kriisist teise sööstnud.

Ettevõtte tegevjuht Svetlana Kelman tõdes, et asja ei teinud sugugi lihtsamaks ka omaniku ootamatu surm ja selle järgnev omandi üleminek. Eelkõige keskendusime aga sellele, mis on lihtne ja toimiv – näiteks kiire sisekommunikatsioon tänu Viberi suhtluskeskkonda loodud grupile, pauside ajal töötajatele lõdvestumisvõimalust pakkuv massaažitool ning peegel, milles tehtud selfie’d igast töötajast sõna otseses mõttes momentaalselt tööandja brändisaadiku teevad.

Balbiinos saime lisaks heale jäätisele ja selle tegemise saladustele sissevaate personalitöö igapäevaellu. Samuti saime vastuse küsimusele, kas töötaja võib nii palju jäätist süüa, kui vaid soovi on.

Hea võimalus teiste tegemistega tutvuda KAIRE KONGO Synlab Eesti personalijuht

SYNLAB-i iseloomustab ambitsioonikus, efektiivsus ja soov pakkuda kliendile parimat teenust. Kuivõrd tööd on meil palju ning see on ka põnev ja sisukas, ununeb sageli välismaailm sootuks. Ja kui siis keegi (loe: Piret Potisepp kaubandus-tööstuskojast) pakub võimalust vaadata, mil moel mujal asjad käivad, tuleb seda loomulikult kasutada!

Kuidas muidu külastada seitset väga erinevat ettevõtet kahe päeva jooksul ning saada rohkem kui 15 uut tuttavat, kellega ka tulevikus kogemusi ja ideid vahetada? Eesti on väike, hoiame kokku!

Starshipi külastasime seetõttu, et ettevõte on viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ja praegu töötab seal üle maailma umbes 1000 töötajat. See peegeldub loomulikult ka personaliosakonna töös. Kui mitu aastat oli personalitöötajaid neli, siis 2022. aastal on nende arv kasvanud 28-ni. Nüüd on rohkem spetsialiseerumist eri tööülesannetele, personalitöö spekter on laienenud (näiteks koolitus- ja arenguvõimalused ning tööandja bränding) ning plaanis on meeskonda täiendada nii erinevate funktsioonijuhtide (talentide värbamine, tasusüsteemid) kui ka personalipartnerite näol. Kuulda sai sellest, millised on töötajate arvu mitmekordistumise tõttu esile kerkivad katsumused ning kuidas neist õppida, tugevamaks muutuda ja teha kõrgel tasemel personalitööd, mis äri arengut toetab.

Alahinnata ei saa ka vestlusi ja arutelusid, mis toimuvad osalejate vahel punktist A punkti B liikudes. „See on hindamatu ja praktiline,“ resümeeris üks osaleja. Uue väljasõiduni!

Praktikult praktikule MARIKA MASCHOROV Hanza Groupi personalijuht

Me kõik õpime terve elu ja mina väärtustan eelkõige praktilisi teadmisi. Teadmisi, mida saan rakendada oma igapäevatöös, infot, mis aitab mul lõplikult lahendada mõnda tükk aega häirinud probleemi. Just selliseid oskusi/ teadmisi pakub Piret Potisepa organiseeritud personalijuhtide väljasõit. Tempokas kahepäevane väljasõit oli hoolikalt täidetud praktiliste juhtumitega ja eri esinejatega ehk n-ö praktikult praktikule. Lisaboonusena muidugi seltskond!

Nali selles seltskonnas on must (ingl k ’kohustuslik’) ja ükski vestlusteema pole tabu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

19

UUS LIIGE

Ettevõtete ja nende klientide elu mugavaks!

HEIDI OJAMAA LeverUPi turundusjuht

Mullu kevadel otsustas maailma suurima kliendi- ja müügihaldustarkvara Salesforce’i turunduse automatiseerimise arhitekt Daria Nemchonok Horvaatias kokku panna oma meeskonna. Aastaga kasvas ideest rahvusvaheline ettevõte LeverUP, mis avas hiljuti esinduse ka Eestis.

E

ttevõtte ja oma meeskonna loomine ei saanud aga olla eesmärk omaette. Daria sõnul pole mõtet aega raisata ja kui midagi teha, siis juba suurelt. „Ma teadsin kohe, et tahan oma ettevõtte viia Horvaatiast kaugemale ja kindlasti Tallinna, siinne e-edulugu ja kogu riigi digitaliseerimine on väga inspireeriv.“ „Praegu ehitame Salesforce’i pilveüleseid lahendusi nii USA-s, Prantsusmaal, Norras kui ka Horvaatias – IT-maailmas ei loe, kus su arendaja või koodija füüsiliselt asub. Küll aga on oluline, et kliendil oleks oma kohalik

KAS TEADSID? LeverUPil on kontorid Horvaatias ja kolmes Balti riigis.

Portfooliosse kuuluvad sellised gigandid nagu Hilti, Danfoss, Metro ja Cazoo. Salesforce on maailma suurim müügi- ja kliendihaldustarkvara ettevõte, millele kuuluvad ka Eestis tuntud rakendused Slack, Tableau, Mulesoft, Einstein ja work.com.

inimene, kellega saab vabalt suhelda,“ lisab ta.

Tallinna üksuse juhi Märt Jõesaare sõnul kasutab Salesforce’i platvormi Eestis hulk tuntud ettevõtteid. „Kui siiani on seda tehtud näiteks emaettevõtte nõudel ning ilma kohaliku toeta, siis nüüdsest on Eesti ettevõtetel olemas partner, kes lisaks platvormi disainile ja rakendamisele pakub ka analüütikat ja tuge,“ sõnab Pipedrive’i ja Elisa kogemusega Jõesaar.

Kaubandus-tööstuskoja liikmeks hakkamine oli ettevõtte jaoks elementaarne. Jõesaar: „Iga enesest ja riigist lugu pidav ettevõte on koja liige.

LeverUPi Tallinna kontori juht Märt Jõesaar ning LeverUPi asutaja ja vanemarhitekt Daria Nemchonok. Foto: LeverUP

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

UUED LIIKMED See annab meile võimaluse olla osa ettevõtjate eest seisvast organisatsioonist ja panustada siin toimuvatesse protsessidesse. Ja kui meie seda ei tee, siis kes peaks seda tegema?“

Mugavam suhtlus

Igasuguse kliendihaldustarkvara (CRM) esimene eesmärk on muuta kliendi ja ettevõtte suhtlus mugavamaks.

Kliendihaldustarkvarasse koondatakse kõik kliendiandmed, mis on seotud müügi, turunduse ja teenindusega.

Lihtsustatult tähendab see, et kui osakonnajuhataja Paul ostab meilt ühtesid asju ja osakonnajuhataja Jüri teisi, siis Salesforce’is tuuakse kõik andmed ühe kliendi kohta kokku – nii tema tegevused veebis, füüsilistes kohtades, teeninduses kui ka turunduses.

Platvormi üks peamisi väärtusi seisneb automaatsetes tehisintellekti juhitud tegevustes. Näiteks kui klient ostab sinu e-poest rulluisud, siis järgmisel päeval saab ta kirja, et osta kaitsmed juurde. „Salesforce teeb need liigutused sinu eest, analüüsides reaalajas konkreetse kliendi käitumist ja pakkudes talle sobivat sisu sel hetkel, kui see on talle oluline,“ selgitab Jõesaar.

HARJUMAA AIRFORCED SYSTEMS OÜ

Ruumipõhiste ventilatsioonisüsteemide arendamine, tootmine ja paigaldamine.

ARU TELEVISION OÜ

Märt Jõesaar, LeverUPi Tallinna üksuse juht Kliendihaldustarkvara aitab klienti paremini tunda ja tänu sellele teda ka paremini hoida. „Me teame, kes see klient on ja mis talle meeldib. Parema kliendikogemuse pakkumisega suudame ka ettevõtte käivet kasvatada,“ sõnab Märt Jõesaar.

Millest alustada?

Kui ettevõttes on tekkinud huvi kliendihaldusplatvormi vastu, siis esimese sammuna peaks konsulteerima valdkonna eksperdiga, kes suudab esmase konsultatsiooni käigus anda vastused küsimustele, mida konkreetses arenguetapis on mõistlik ning vajalik kasutusele võtta, ning näitab kätte suuna konkreetsemalt edasi liikumiseks. „Võõras riigis mägedesse pikale matkale minnes võtad ikka giidi, kes tunneb kõiki ohte ning teab, kuidas sellest olukorrast parim kogemus võtta, mitte ei jaluta nõlvale, kaks kätt taskus,” toob Jõesaar võrdluse.

Polüuretaanvahtude jt tihendusvahendite tootmine.

TIMBETER OÜ

Tehisintellekti põhinevad lahendused metsamaterjali digitaalseks mõõtmiseks.

Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine.

HIIUMAA

BLCM OÜ

JRN OÜ

Ärijuhtimis- jm juhtimisalane nõustamine, juriidiliste teenuste pakkumine.

E-kaubandus.

CREERPLAN OÜ

EURO BROKER TRADING OÜ

IDA-VIRUMAA

Virtuaalsed koolitusjuhiteenused ettevõtetele.

Puidu töötlemine ja hulgimüük.

DARWINIST OÜ

Tootmisliinide seadmete tehnilise seisukorra automaatse jälgimise süsteemide väljatöötamine ja juurutamine.

IT-koolitused ja -konsultatsioonid.

DMFORECT OÜ

Kaubavedu maanteel.

EDELION TRADING OÜ

Pähklite import, eksport, hulgikaubandus.

EEBENI ARENDUS OÜ

Eristuva disainiga puidust aiamajade ja väikeehitiste disain ning tootmine.

FILTER PLUS OÜ

Ventilatsioonifiltrite tootmine ja müük.

HILD GROUP OÜ

Kinnisvaraarendus, ehitus, tööjõu ja tehnika rent.

Iga enesest ja riigist lugu pidav ettevõte on koja liige.

SOUDAL AS

HR AGENCY OÜ

Ajutise tööjõu rent, personaliteenused.

LEDKAUPLUS OÜ

EXTO ENGINEERING OÜ

GREENHOUSE STUDIO OÜ

Lillede, taimede, seemnete ja istikute ning väetise jaemüük.

LEVIVEOD OÜ

Ekspediitoriteenused. Rahvusvahelised autoveod.

NARVA-JÕESUU SANATOORIUM AS Majutus- ja spaateenused.

NTT OÜ

Lauatenniselaudade tootmine.

LÄÄNE-VIRUMAA AKS KAUBANDUS OÜ

Jaemüük. Import, eksport Türgist.

Jaemüük posti või interneti teel.

PÄRNUMAA

MARVELMIND OÜ

VIKTRÄ OÜ Kokkupandavate

Autonoomne mobiilne robootika ja täpne siseruumide positsioneerimine ja navigeerimine tööstuslikeks rakendusteks.

MEDIAINVEST HOLDING AS Reklaami vahendamine meedias.

MEDILINK EESTI OÜ Meditsiiniseadmete ja -tarvikute müük.

METANEX OÜ Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus.

ML3 GROUP OÜ

puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine.

SAAREMAA TEMERAN OÜ Hulgikaubandus.

TARTUMAA CONECTRA OÜ Tööstuslik õmblemine ja polsterdamine.

TEVENT OÜ Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

Isolatsioonitööd.

VALGAMAA

MTG EESTI AS

VALGA VESI AS

Üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük.

NESTCAP MANAGEMENT OÜ

Veekogumine, -töötlus ja -varustus (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus).

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus- ja pensionifondid.

VILJANDIMAA

PROGMATIC OÜ

Lillemüük jaekaubanduses.

Sõiduautode ja veoautode pukseerimine.

Programmeerimine.

SCANWAY SOLUTIONS OÜ

TEEMU ÄRI OÜ

Veokite rentimine ja kasutusrent.

SKIILFO OÜ Näituste ja konverentside korraldamine.

Täielikku loetelu aprillis ja mais lisandunud liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

21

KASULIKKU

Mis juhtub, kui majandusaasta aruannet ei esita?

Ettevõtte juhtimise juurde käib ka kohustus esitada igal aastal majandusaasta aruanne. Enamik ettevõtteid peab selle kohustuse täitma 30. juuniks. Siiski kuuleme igal aastal meediast, kuidas ligi pooled ettevõtted aruannet õigeks ajaks ei esitanud. Ehkki mõne ettevõtja arvates on see suhteliselt süütu rikkumine, võivad sel olla seadusest tulenevalt üsna tõsised tagajärjed.

K

ui äriühing ei esita kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruannet, võib äriregistri pidaja teha äriühingule registrist kustutamise hoiatuse ja määrata tähtaja, mille jooksul peab äriühing majandusaasta aruande esitama. Seejuures ei tohi see tähtaeg olla lühem kui kuus kuud. Seega ei ole vaja kohe karta ettevõtte kustutamist äriregistrist või tegevuse sundlõpetamist, kui avastad mõni päev pärast tähtaja kukkumist, et oled unustanud majandusaasta aruande esitada. Küll aga oleks sel juhul mõistlik see lähemal ajal siiski ära esitada.

Võib saada trahvi vähemalt 200 eurot

Samuti ei tasu majandusaasta aruande esitamata jätmist vaadata kui mugavat võimalust ettevõttest vabanemiseks, sest äriseadustiku kohaselt võib majandusaasta aruande esitamata jätmisel trahvida nii juriidilist isikut kui ka selle juhatuse liikmeid solidaarselt summas, mis on vähemalt 200 eurot, kuid mitte

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

üle 3200 euro. Trahvi tasumine ei vabasta ettevõtet kohustusest majandusaasta aruanne siiski esitada ja kui seda ei tehta, võib ettevõtjatele määrata selle eest uuesti trahvid.

Kui majandusaasta aruande õigeaegseks esitamata jätmiseks on mõjuv põhjus, siis tasub sellest kindlasti teavitada äriregistri pidajat ehk Tartu maakohtu registriosakonda, sest see võib sind hiljem päästa ettevõtte registrist kustutamisest.

Ähvardab registrist kustutamise oht

Kui ettevõte ei ole õigeks ajaks esitanud majandusaasta aruannet ning on seetõttu saanud kustutamise hoiatuse koos korraldusega esitada majandusaasta aruanne teatud tähtajaks, aga seda jätku-

valt ei esitata, võib registripidaja algatada ettevõtte registrist kustutamise.

See ei saa aga juhtuda enne ühe aasta möödumist majandusaasta lõppemisest, mille kohta ettevõttel on aruanne esitamata. Kui sa otsustad ettevõtte kustutamise vaidlustada, võtab ettevõtte kustutamine äriregistrist veelgi rohkem aega, teatud juhtudel isegi mitu aastat, kui vaidlus ettevõtte kustutamise või selle aluseks olevate asjaolude üle peaks jõudma kohtusse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et majandusaasta aruanne tasub igal juhul õigeks ajaks ära esitada. Aruande esitamata jätmise tagajärjed võivad olla leebemad, näiteks ettevõtte usaldusväärsuse vähenemine, kuna majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmise korral on see info avalikult kõigile nähtav, aga ka tõsisemad, sest näiteks riigihanke menetlustes on hankijatel õigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkujad, kellel on majandusaasta aruanne esitamata. Samuti võib majandusaasta aruande esitamata jätmine lõppeda nii rahatrahviga kui ka ettevõtte registrist kustutamisega.

TÖÖSTUS

Tarkvara ja tööstuse põnev abielu Tarkvara ja füüsilise maailma kokkuviimise võimalus muudab Fractory kaasasutaja Rein Tormi meelest tööstusvaldkonna huvitavaks ka neile, kelle jaoks see esmapilgul igav tundub. Tema ise on siinkohal elav näide.

Kuidas sai alguse sinu teekond Fractorys?

2017. aastal töötasin Skype’is tarkvaraarendajana. Ühel õhtul kohtusin Tartus Naiivis Martiniga (Martin Vares, Fractory kaasasutaja ja tegevjuht), keda varasemast juba tundsin. Martin rääkis mulle oma ideest platvormi loomiseks, kus insenerid saaksid oma CAD-failid (failid, mis sisaldavad 2- või 3D-kujundusi, mida kasutatakse mudelite loomiseks eri tööstusharudes)

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

üles laadida ja saada need kohe hinnastatud. Ta ei suutnud aga lahendada aspekti, kuidas lugeda CAD-failide geomeetriat, ja ütles, et plaanib probleemi lahendamiseks programmeerimist õppida. Soovitasin tal uurida muid võimalusi, kuna programmeerimise õppimine oleks liiga aeganõudev.

Järgmisel päeval jagas Martin minuga CAD-failide näidiseid. Hakkasin nendega tegelema ja töötasin välja esimese lahenduse. Pärast seda

KRISTEL KONT vabakutseline ajakirjanik

kutsuti mind meeskonda ja edasine on ajalugu, nagu öeldakse.

Kui palju sa enne seda tootmisest või tööstusest teadsid?

Midagi. Kui Martin rääkis, et tahab laserlõikust automaatselt hinnastada, jooksid mu peas pildid „Tähesõdadest”. Ausalt öeldes oli tootmine mulle alati veidi räpane ja igav tundunud ning mitte midagi sellist, mida ma ennast tegemas kujutasin.

TÖÖSTUS Praegu keskendume äriklientidele, kellele pakume mitmesuguseid töötlusprotsesse, nagu laserlõikus, torulõikamine, CNC-töötlus, painutamine – need on kõik enimkasutatavad tootmisprotsessid. Plastile saame teha ka CNC-freesimist ja -treimist. Tulevikus plaanime lisada ka 3D-printimise metallile ja plastile.

Ka äriliselt oleme aktiivses skaleerimisfaasis. Avasime just kontori Chicagos ning jätkame tegevuse laiendamist Põhjamaades ja Ühendkuningriigis. USA järel on järgmised uued turud Itaalia ja Prantsusmaa.

Fractory kaasasutaja ja IT-juht Rein Torm leiab, et tööstus on tarkvaraarendajale praegu kõige huvitavam sektor. Foto: Silver Gutmann Martin mehaanikainsenerina pani tööstuse minu jaoks väga põnevalt kõlama. Praegu, pärast viit aastat selles sektoris töötamist, võin öelda, et see on tõesti uskumatult lahe valdkond.

Eestist on võrsunud väga palju FinTechi idufirmasid, mida inimesed teavad ja kelle teenuseid kasutavad, kuid paljud inimesed ei tea tootmise idufirmadest suurt midagi. Ütleksin, et just tarkvara ja füüsilise maailma kokkupuutepunkt võib olla praegu kõige huvitavam valdkond, kus töötada. Me ei liiguta lihtsalt baite, vaid tänu meie tarkvarale toodetakse ja tarnitakse füüsilisi tooteid märksa efektiivsemalt üle maailma. Näiteks seesama laud, mille ääres me istume, on tehtud Fractory abiga – laadisime platvormile joonised ja tellisime oma kontorisse just sellised metall-lauad, nagu soovisime.

Lisaks sellele, et tootmine on igav, millised muud müüdid oled saanud ümber lükata?

Mõnikord arvatakse, et oleme tarkvaraga tegelev tootmisettevõte, aga tegelikult on Fractory tarkvaraettevõte, mis on loonud tootmissektorile digitaalse platvormi.

Samuti võivad mõned arendajad tunda end alguses pisut hirmunult, arvates, et see, mida me siin teeme, on väga keeruline ja nõuab keerukat tööd algoritmidega. Aga kõike saab õppida.

Me ei liiguta lihtsalt baite, vaid tänu meie tarkvarale toodetakse ja tarnitakse füüsilisi tooteid märksa efektiivsemalt üle maailma.

Ja lisaks algoritmidega töötavatele inimestele on meil tiimis ka tavalised full-stack-arendajad.

Millised funktsioonid kavatsete järgmisena platvormile lisada?

Praegu on sektoris suur probleem tooraine kättesaadavus, sõja tõttu on tarneahelad katkenud. Kuna meil on väga head suhted eri riikide materjalitootjatega, siis otsustasime ise osta 300 tonni terast, et saaksime seda müüa oma tootjatele ja nemad saaksid täita meie klientide tellimusi. See on tarkvaraettevõtte jaoks üsna pretsedenditu otsus, aga seejuures väga vajalik, et aidata meie kliente ja tootmispartnereid pinnal hoida.

Nägime selle vajadust juba pandeemia ajal, aga nüüd, sõja alguses tegime selle ära, nii et võib-olla võiks see olla tulevikus üks lisafunktsioon.

Mis teeb Fractorys töötamise arendajatele atraktiivseks?

Meil on praegu 12 arendajat ja 18 muud töötajat toote- ja tarkvaraarenduse meeskonnas. Meie eesmärk on peagi jõuda 30 arendajani. Huvitavaks teeb töö Fractorys see, et üldiselt on tootmissektoris masinad küll automatiseeritud, kuid kontorites on kõik veel üsna arhailine. Enamik ettevõtteid toetub endiselt Excelile ja meilile, seega on palju ruumi innovatsiooniks ja tõhusamateks protsessideks.

Seega on Fractory suurepärane koht arendajatele, kes soovivad teha midagi, mis tõesti maailma muudab, mitte ainult aidata kellelgi teha selfie või millisekundi võrra kiiremini makse lõpuni viia. Meie sektoris saab tarkvaraarendaja säästa inimesi pikkadest tööpäevadest ja aidata neil füüsilisi asju kiiremini toota.

Teisisõnu – me räägime jätkusuutlikkusest kõige laiemas mõttes. Ühest küljest saame muuta tootmise jätkusuutlikumaks, koondades sarnaseid tellimusi ning säästes materjali- ja transpordikulusid. Teisest küljest on jätkusuutlikkuses ka ajamõõde.

Kui meie tublid insenerid raiskavad 20–40% oma ajast hinnapakkumiste küsimisele või tellimuste esitamisele, ei ole see nende aja tõhus kasutamine.

Kui tahame olla tootmises konkurentsivõimelised, peame olema efektiivsed igas protsessis. Fractory arendajana saab neid tohutuid ebatõhususi vähendada ja kogu sektori asju kiirendada.

Meie tootemeeskonnad on väikesed, mis võimaldab meil kiiresti liikuda.

Näiteks tuleme ühel nädalal ideega välja ja järgmisel nädalal läheb see juba töösse. Seega saavad meie meeskonna arendajad oma ideid klientide peal testida ja peavad aktiivselt mõtlema, kuidas luua paremaid lahendusi.

Igaühel on palju vabadust ja vastutust.

Meie meeskonnas on väga lahedaid inimesi mitmesuguse tausta ja hobidega. Paljud on inseneritaustaga, sh näiteks turunduses.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

25

GALERII

Slava Ukraini!

K

olm ja pool kuud ning üle 2,3 miljoni euro – just selline on „bilanss“, mis riigikaitse edendamise sihtasutuse annetuskampaanias Ukraina abistamiseks praeguseks kokku löödud.

Riigikaitse edendamise sihtasutus, mille asutajad on kaubandustööstuskoda ja kaitseministeerium, algatas koos Eesti reservohvitseride koguga 27. veebruaril heategevusliku annetuskampaania, millega toetame kiirkorras meditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse, pikemas perspektiivis toetame haavatute ravi Eestis või liitlasriikides.

Juuni alguse seisuga on Ukraina sõjas haavatute toetuseks kogutud üle 2,3 miljoni euro. Annetustest on üle poole reaalse abina – ravimid ja meditsiinivarustus – toimetatud Ukrainasse. Koja töötajad on sõitnud Poola-Ukraina piirile saadetisi viima kolmel korral – märtsis, aprillis ja mais, ning jätkame sellega seni, kuni vaja.

Eri abivahendite hankimiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks suhtleme pidevalt vabatahtlike organisatsioonide ning ministeeriumitega. Kuna olukord Ukrainas muutub pidevalt, siis vastavalt sellele reageerime ka abi pakkumisega.

Annetusi ei kasutata kampaania läbiviimise kulude katteks. Need katab omavahenditest riigikaitse edendamise sihtasutus koos kaubandus-tööstuskojaga.

Vaata lähemalt ja võimaluse korral panusta! www.koda.ee/ukraina

Taktikaliste esmaabikomplektide kohalejõudmine rindele. Turvalisuse huvides on vastuvõtja nägu varjatud.

Koja ekipaaž on Ukrainast naastes võtnud kaasa ka lasteraamatuid ja õpikuid, mis antakse siin Ukrainast saabunutele. Pildil põgenikud raamatutega Tallinki laevas.

Õhutõrje Ukraina piiri lähedal Poolas.

Sõjatehnikat ja muid märke ohu tõrjumiseks valmistumisest leidus mujalgi Ukraina-Poola piiri läheduses.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

GALERII 23. mail Poola-Ukraina piiril, kus toimus humanitaarabi ümberlaadimine Eesti kaubandus-tööstuskoja veokilt Tšernihivi kaubanduskoja transpordivahendile.

Abisaadetis jõudis eesliinile Dnipropetrovski piirkonnas.

Taktikaliste esmaabikomplektide komplekteerimine koja töötajatega. Kaheksa tunniga panime kokku ligi 5000 pakki. Igas pakis on žgutt, rõhkside, kaks sidemerulli ja termotekk. Selliseid pakke komplekteerime vähemalt 16 000.

Koja peadirektor Mait Palts (vasakul) annab üle maksu- ja tolliameti annetused EUAM-i (European Union Advisory Mission Ukraine) esindajale.

Abi jõudmine Tšernihivi piirkonna haiglasse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

27

EKSPORT

EKSPORDIKONVERENTSIL ARUTLETI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE TULEVIKU ÜLE 7. juunil toimus viiendat korda ekspordikonverents „Made in Estonia”, kus tutvustati maailmamajanduse trende ja arutleti Eesti ettevõtete võimaluste üle globaalsel turul.

Vestlusringis osalesid (vasakult) Nordic Milki juht Ülo Kivine, Puljong OÜ asutaja Helgor Markov, toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Salvesti juht Marek Viilol. Vestlust juhtis Triin Ploompuu.

K

onverentsi avas Eesti vabariigi president Alar Karis, kes sõnas, et eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel eri kriisides on see, mis meid uuele edule viib, kuid lisas, et Euroopas toimuva sõja kõrval ei tohi unustada eksportiva sektori pikaajalisi väljakutseid. „Ajal, mil gaasi kallinemine on muutnud põlevkivielektri väga konkurentsivõimeliseks ja puitmaterjali saamiseks suurendas riik raiemahte, võib jääda mulje, et rohepööre lükkub edasi. Vastupidi: viimase aja kõrged energiahinnad demonstreerivad jätkuvat vajadust rohepöörde ja Venemaast sõltumatu energia järele,“ ütles Karis. „Tahaksin meenutada, et rohepööre ei tähenda vaid ilusaid vaateid, päikesepaneele ja tuulikuid.

Rohepööre tähendab väga suuri muutusi majanduses, see suurendab vajadust uute materjalide ja tootmise järele ning loob palju võimalusi ka Eesti eksportijatele: on need siis keemiatööstuses või digitaalseid lahendusi pakkuvates IT-firmades.“ EAS-i ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo rõhutas, et mida rohkem teeme riigisiseselt koostööd, seda tugevamad oleme ka eksportijatena. „Peame leidma koostöövõimalusi, kuidas ekspordivõimekusele jõudu juurde anda.

Näiteks on oluline kasvatada ettevõtete

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

teadmusmahukust, et meil oleks rohkem konkurentsivõimelisi tooteid, mida eksportida,“ ütles Tammo. Ta lisas, et koos saame võimendada Eesti puhta looduse ja kestlike lahenduste kuvandit, mis on maailmas aina kõrgemalt hinnatud.

Suvel tuleb kriisid läbi mängida

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma tõi välja, et eesootav sügistalvine periood ei tule ettevõtjatele lihtne. „Suve tuleks kasutada kõikide võimalike ja võimatute kriiside lahendamise läbimängimiseks,“ ütles Himma. „Aga julgete ja nutikate Eesti ettevõtete päralt on tulevik! Kindlasti tekib arvukalt uusi võimalusi, näiteks Aasiast tagasi pöörduva tootmise Eestisse võitmiseks, ning ilmselt muutub Ukraina sõja tõttu lihtsamaks ka välisomanikelt ettevõtete väljaostmine ja kohalike ettevõtete laienemine.“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu ase-

kantsleri Sille Kraami sõnul on iga kriis ka võimalus ning riigi roll on nendega kaasnevate probleemide ja võimaluste realiseerimiseks vajalikku tuge pakkuda. „Digitaliseerimine ja robotiseerimine ei aita ainult kasvatada ettevõtete efektiivsust, vaid võimaldab kliendile pakkuda paremaid tooteid ja teenuseid ning ettevõtetel teha paremaid äriotsuseid,“ ütles Kraam. Ettevõtete ja erialaliitude aruteludes tõid paljud ettevõtjad esile kõrge esindajaga välisvisiidi kasulikkust uute kontaktide leidmisel, eriti just väiksemate ettevõtete puhul. „Ettevõtetele on väga kasulik, kui riik võtab neid välisvisiidile kaasa. Üks meie ettevõtte esindaja käis peaministri visiidiga välismaal ja saime sealt palju häid lepinguid,” ütles Jaan Hendrik Murumets ettevõttest Krakul.

Lisaks toodi positiivsena välja Eesti puhta looduse ja tooraine ning neile ehitatud kestlike ärimudelite kasvavat potentsiaali välismaal. „Meil on mahe ja puhas tooraine ning zero-wastetootmine. Peaksime selliseid lugusid ja konkurentsieeliseid rohkem ühiselt ekspordis ära kasutama,“ tõi Puljong OÜ asutaja Helgor Markov näiteid.

Ekspordikonverentsi „Made in Estonia” korraldasid ettevõtluse arendamise sihtasutus, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Swedbank.

Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : Sievi Sievi Cobra Cobra tooted tooted – mugavaks – –mugavaks tööohutuseks tööohutuseks : : TractionPro TractionPro lamelltald lamelltald parim – parim libisemiskindlus libisemiskindlus TractionPro TractionPro lamelltald lamelltald – parim – parim libisemiskindlus libisemiskindlus TractionPro TractionPro lamelltald –vähendav parim –vähendav parim libisemiskindlus libisemiskindlus FlexEnergy FlexEnergy – lamelltald põrutust – põrutust pehmendus pehmendus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus FlexEnergy FlexEnergy –– põrutust –lihtne vähendav vähendav pehmendus pehmendus Boa Boa rullik rullik – põrutust lihtne sobivuse sobivuse reguleerimine reguleerimine Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine Boa Boa rullik rullik – lihtne – lihtne sobivuse sobivuse reguleerimine reguleerimine

KOGEMUS

Peeglike, peeglike seina peal...

Kui olulist rolli mängib naisjuhi töös väline kuvand? Ja miks on nii, et naisjuhtide välimust dikteeritakse ja arvustatakse märksa rohkem kui meesjuhtide oma? Just nendele küsimusele otsisid naisjuhid vastust selle hooaja eelviimases naisjuhtide klubis MARIMO showroom’is.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

O

ma tähelepanekuid jagas MARIMO brändi looja ja peadisaineri vaatevinklist Mariliis Pikkar ning teist vaatenurka pakkus esinejate koolitaja ja inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa.

Teaduslikult pole teemale tähelepanu pööratud

Teadustöid, mis keskenduks välisele kuvandile ja välimusele, napib. See-eest need vähesed, mis on tehtud, kõnelevad enda eest. Esmakohtumisel langetatakse arvamus, kas inimene on karismaatiline või mitte, 5–7 sekundi jooksul, veebis on see aeg 0,05 sekundit. Tähelepanuväärne on fakt, et otsus tehakse kiiremini, kui suurem osa inimestest jõuab suugi avada. Ühtepidi hirmutav, kas pole? Teisalt annab arusaama, miks on oluline oma riietus läbi mõelda.

Hollandlaste 2007. aastal tehtud uuring tõi välja, et neid inimesi, kes kannavad tuntud ja kallima hinnakategooria brände (Hugo Boss ja Lacoste selles konkreetses uuringus), peetakse usaldusväärsemaks kui neid, kelle riietusel äratuntavad brändilogod puudusid.

Küllap see selgitab, miks rahvusvahelistel brändidel üle maailma ostjaid jagub, ning veel kord saab kinnitust, et välimus loeb.

Kapselkollektsioon aitab aja ja oskuste nappuses

Moelooja ja eduka ettevõtte üles ehitanud Mariliis Pikkar ütles, et tema poole on pöördunud paljud naisjuhid. Aega napib, kuid välimuse olulisust teadvustatakse. Kapselgarderoob, kus on piiratud arv omavahel lihtsasti sobitatavaid riideid, on lahendus, kuidas jõuda sinnani, et asjad oleksid paigas. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kokku sobitamiseks on rõivaid vähe, on võimalused tegelikult piiramatud.

Esinejate koolitaja Anu Tähemaa tõi välja, et kuigi ilu on maailmas ajast aega hinnatud ja maitsekas riietumisoskus tuleb kindlasti kasuks, on väga oluline ka sisemine enesekindlus. Kui see puudub, võid kanda seljas kõige kaunimat loomingut, kuid ikka ei pruugi sa koosolekul või laval olla veenev. Nii esinemisoskusi kui ka teadmisi, kuidas sobivalt riietuda, on võimalik arendada. Üks oskus toetab teist!

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

MARIMO-s toimunud naisjuhtide klubis rääkisid Mariliis Pikkar (vasakul) ja Anu Tähemaa naisjuhtide välisest kuvandist.

Paremal klubi eestvedaja Piret Potisepp. Foto: kaubanduskoda Anu tõi välja ettevalmistuse tähtsuse – mõtle alati läbi, kuhu sa lähed ja kellele millist sõnumit soovid edastada.

Kõik muu järgneb sellele. Paar nippi oli tal muidugi ka varuks, kuid see oligi naisjuhtide klubis osalejate eelis – kohapeal sai kuulata ja kuuldut kohe kasutama hakata.

Osalenud jagasid ka oma kogemusi ning kõlama jäi hulk märksõnu. Toodi välja, et häid kombeid ja riietumisoskust on naised peres põlvest põlve edasi andnud. Viidati ka uuele põlvkonnale, kes nagu ei näi üldse hoolivat sellest, et on normid ja tavad, mida järgida. Seegi, kas ettevõttes on kokkulepped dresscode’i suhtes, on väga erinev. Pigem jäi kõlama, et seda ei praktiseerita.

TOETA UKRAINAS VIGASAANUTELE MEDITSIINILISE ABI PAKKUMIST Miks on koja mõne ürituse pealkirjas sõna „klubi“?

Põhjus on lihtne – soovime osalejaid nügida kaasavama formaadi suunas. Näiteks kui seminarile või koolitusele tullakse oma valdkonna eksperti kuulama ja uusi teadmisi saama, siis klubidega päris nii ei ole. Kindlasti saab uusi teadmisi, kuid eelkõige on rõhk kogemuse vahendamisel. Teise läbielatut kuuldes tekib osalejal endal võimalus seda oma tööga kõrvutada.

Pealegi, neuroteaduse uuringud kinnitavad, et tavapärasest keskkonnast eemal viibides tekivad loovamad ideed ja lahendused. Just seetõttu on paljud klubid toimunud põnevates paikades.

Väljasõidud on teine viis, kus seltskond on väike ja õppimine kogemuslik. Just seetõttu oleme sügisesse planeerinud uued kohtumised.

Naisjuhtide klubid 25. augustil kella 10–11.30 Lipuvabriku külastus: muutumine liputootjast tänapäevaseks digitrüki kompetentsikeskuseks.

9. septembril kella 10–11.30 Dokfoto keskus Telliskivi loomelinnakus.

Teema kinnitamisel.

21. oktoobril kella 10–11.30 Ülemiste City. Meid võtab vastu juht Ursel Velve, kes keskendub terviseteemadele.

10.–13. novembril Naisjuhtide inspiratsioonireis Berliini.

Annetustelefonid 900 1380 - 10 € 900 2380 - 25 € 900 3380 - 50 € Pangaülekandega Riigikaitse Edendamise SA EE162200221078603616 www.koda.ee/ukraina

Juhtide klubid 13. septembril kella 15–17 Teenuse disain ja klienditeekond.

11. oktoobril kella 15–17 Muutuste juhtimine organisatsioonides.

Personalijuhtide väljasõidud 29.–30. septembril Barcelonasse RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA

KASULIKKU

Euroopa Komisjoni algatus VÕIB ETTEVÕTETELE TUUA LISAKOHUSTUSI Euroopa Komisjon on tulnud välja direktiivi ettepanekuga, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi seoses äriühingute kestliku juhtimise ning inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Kuigi koda toetab direktiivi ettepaneku eesmärki, näeme selle sõnastuses mitut probleemi.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

E

ttepanek paneb äriühingutele inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse, mis koosneb kuuest meetmest. Esiteks peavad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse kõikidesse äripõhimõtetesse

ning ettevõtetel tuleb välja töötada hoolsuskohustuse poliitika. Teise meetmena tuleb äriühingutel nii oma kui ka tütarettevõtete tegevuses ning oma väljakujunenud otseste või kaudsete ärisuhete tasandil kindlaks teha tegelik või võimalik kahjulik mõju inimõigus-

KASULIKKU tele ja keskkonnale. Kolmandaks tuleb äriühingutel ennetada või leevendada kindlaks tehtud kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, lõpetada tegelik kahjulik mõju või vähendada selle ulatust. Äriühingutel tuleb luua ka kaebuste esitamise kord ja seda hallata.

Lisaks peavad äriühingud jälgima oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust. Kuuenda meetmena on äriühingud kohustatud esitama hoolsuskohustuse täitmise kohta avalikult teavet.

Kohustuste täitmine pole alati võimalik

Koja hinnangul ei ole äriühingutel praktikas alati võimalik kõiki direktiivi

ettepanekuga lisanduvaid kohustusi täita või ei ole seda võimalik teha mõistlike kuludega. Näiteks jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik Eesti äriühingul kontrollida, kas tema Aasias, Aafrikas või mõnes muus piirkonnas tegutsev äripartner täidab inimõiguste ja keskkonnaalaseid hoolsuskohustusi. Ilmselt on ka Eestis asuval järelevalveasutusel keeruline seda kontrollida.

Kuna direktiivi ettepanek ei ole piisavalt konkreetselt sõnastatud, siis võib juhtuda, et teatud sätete puhul ei piirdu äriühingu kohustused ja vastutus üksnes äripartneriga, vaid äriühing vastutab ka teiste ettevõtete suhtes, kes osalevad samas tarne- või

Direktiivi ettepanekus on juhtide hoolsuskohustusega seotud artiklid ebaselged ning hakkaksid praktikas tekitama arusaamatusi ja kohtuvaidlusi. väärtusahelas. Sellisel juhul on äriühingu vastutus ja kohustused veelgi hägusamad.

Koja hinnangul peab direktiivi ettepanekus olema selgelt kirjas, et uued nõuded kohalduvad üksnes äriühingule endale või siis üksnes äriühingu otsesele lepingupartnerile, mitte kogu tarne- või väärtusahelale. Selline lahendus tagab, et äriühingutele ei lisandu ebamõistlikke kohustusi ja vastutus ei ole ebamõistlikult lai.

Nõuded mõjutavad ka väiksemaid firmasid

Eestis puudutaks plaanitav hoolsuskohustuse direktiiv muu hulgas kaubanduskette, sest ettepaneku kohaselt tuleb uusi nõudeid hakata täitma äriühingutel, kus töötab üle 500 töötaja ja mille netokäive on üle 150 miljoni euro. Foto: Toomas Huik / Postimees

Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb uusi nõudeid hakata täitma äriühingutel, kus töötab üle 500 töötaja ja mille netokäive on üle 150 miljoni euro. Teatud juhtudel lisanduvad uued nõuded ka äriühingutele, kus on üle 250 töötaja.

Koja hinnangul avaldab ettepanek märkimisväärset mõju ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhjus peitub selles, et suurettevõtted kannavad ettepanekuga lisanduvad hoolsuskohustused suure tõenäosusega üle nendega samas tarne- või väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele. Seetõttu võib direktiivi ettepanek tuua kaasa märkimisväärse halduskoormuse ning kulude kasvu ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Sellise negatiivse mõju leevendamiseks tegime ettepaneku muuta direktiivi kohaldamisala kitsamaks, et

see kohalduks üksnes nendele ettevõtetele, kus on üle 1000 töötaja.

Suureneb äriühingu juhtide vastutus

Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad äriühingu juhid võtma arvesse oma otsuste tagajärgi kestlikkuse aspektist, sealhulgas, kui see on asjakohane, mõju inimõigustele, kliimamuutustele ja keskkonnale nii lühikeses, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Lisaks peavad äriühingute juhid hakkama vastutama hoolsuskohustuse meetmete ja eelkõige hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamise ja järelevalve eest.

Koja hinnangul on juhtide hoolsuskohustusega seotud artiklid direktiivi ettepanekus ebaselged ning hakkaksid praktikas tekitama arusaamatusi ja kohtuvaidlusi. Ilmselt ei ole ka järelevalveasutustel lihtne teha järelevalvet selle üle, kas äriühingu juht on täitnud oma hoolsuskohustust või mitte. Nende artiklite puhul on tegemist ülereguleerimisega ning lisaks on reaalne oht, et ettepanek paneb äriühingu juhtidele ebaproportsionaalse vastutuse. Seetõttu tegi koda ettepaneku jätta direktiivist välja äriühingute juhtide vastutusega seotud artiklid.

Ettepanek vajab põhimõttelisi muudatusi

Koda peab oluliseks ja toetab direktiivi ettepaneku eesmärki integreerida kestlikkus äriühingute juhtimispõhimõtetesse ning suunata äriühinguid tegema äriotsuseid, mis arvestavad nii inimõigustega kui ka kliima- ja keskkonnamõjudega.

Samas näeme direktiivi ettepanekus problemaatilisi kohti, mille tõttu võib direktiivi rakendamine osutuda praktikas väga keeruliseks, kui mitte võimatuks, ning tuua kaasa kulude ja koormuse kasvu nii äriühingutele kui ka järelevalveasutustele. Lisaks on oht, et direktiiv vähendab märgatavalt äriühingute paindlikkust soovitud eesmärkide saavutamisel.

Seetõttu on koja esimene eelistus direktiivi ettepanekuga mitte edasi liikuda. Kui selline lahendus ei leia toetust, siis tuleb direktiivi ettepanek kriitiliselt üle vaadata, selles tuleb teha mitu põhimõttelist muudatust, et direktiivi sõnastus oleks selge ja üheselt arusaadav ning lisanduv koormus oleks võimalikult madal ja proportsionaalne saadava kasuga.

Praegu käivad direktiivi ettepaneku üle Euroopa Liidus läbirääkimised ning seega ei ole praegu teada, kas, millal ja millisel kujul peab Eesti selle direktiivi oma õigusesse üle võtma.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

33

UURING

Mida arvavad ettevõtjad valitsuse tegevusest?

Eesti konjunktuuriinstituut (EKI) on alates 2015. aastast küsinud kord kvartalis ettevõtjate käest hinnangut valitsuse tegevusele. Selle aja jooksul on Eestis võimul olnud neli eri valitsust. Küsimus ettevõtjatele on olnud: milline on teie hinnangul valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele? Juhid põhjendavad, miks nad nii hindavad.

Neutraalse hinnangu andjad märkisid, et valitsuse abimeetmed ettevõtetele on energiakriisi tingimustes kesisemad kui teistes riikides, kuid hea, et abi ikkagi pakuti. Samas mõisteti, et valitsusel on praegu ettevõtete murede kõrval muud väga olulised probleemid, millega tegeleda (pandeemia, Ukraina sõda).

Negatiivse hinnangu andjad tõid sagedamini põhjenduseks, et energiahindade kasvu kompenseerimisega ettevõttele tegeleti liialt vähe ja aeglaselt. Hinnati, et pikema perspektiiviga energiapoliitika on olnud nõrk (näiteks LNG terminali puudumine, aeglane tuuleparkide ehitus jne).

Rahul ei oldud liialt kiire palgatõusuga avalikus sektoris, mis omakorda survestab erasektorit. Samuti kritiseeriti, et eurodirektiive juurutatakse meil ettevõtja jaoks kõige töömahukamal moel.

Transpordi- ja tööstussektoris on suur tööjõupuudus, kuid välistööjõu palkamist lihtsustavad seadusemuudatused on ettevõtjate hinnangul veninud.

arhitektuurisektorile on viimased aastad olnud edukad.

Tervikuna on viimaste kvartalite hinnangud valitsuse tegevusele olnud vaatlusperioodi (detsember 2015 − märts 2022) jooksul kõige positiivsemad ja nii vähe negatiivsete hinnangute andjaid kui tänavu märtsis pole enne olnud.

Kõige negatiivsemad olid ettevõtjate hinnangud valitsuse tegevusele 2017. aasta II ja IV kvartalis.

Tänavu märtsis positiivse hinnangu andnud juhid põhjendasid, et pandeemia tõttu ei kehtestatud liigseid piiranguid ja ühiskond hoiti avatuna (kaubandus, teenindus). Juhid on rahul, et praegune valitsus ei lahmi, ei solva, ei esitata ultimaatumeid, asjadele lähenetakse argumenteeritult. Positiivselt hinnati ka valitsuse hakkamasaamist Ukraina sõjast põhjustatud olukorras.

Tööstusettevõtete juhid tunnustasid energiahindade kompensatsioonide kehtestamist.

MARJE JOSING Eesti konjunktuuriinstituudi direktor

V

astajad on EKI äribaromeetri valimisse kuuluvate ettevõtete juhid. 2022. aasta märtsis vastas sellele küsimusele 463 juhti. 15% juhtidest andis valitsuse tegevusele positiivse hinnangu, 69% neutraalse ja 16% negatiivse. Võrreldes detsembriga on hinnang muutunud positiivsemaks.

Kõige suurem oli rahulolematute juhtide osakaal teenindussektoris (19%), aga samas oli seal sektoris ka kõige suurem positiivsete hinnangute osakaal.

Teenindussektor ongi väga eripalgeline.

Kui turismisektor kannatas tugevalt pandeemia tõttu ja nüüd Ukrainas toimuva sõja pärast, siis telekomi-, IT- ja

Alates möödunud suvest positiivsel lainel 100%

4

3

4

3

6

7

4

30

80% 60%

4

62

55

61

60 55

44

2

2

32

37

54

2

50

2

2

2

55

54

57

3

41

7

5

48

46

5

56

16

11

6

49 45 58

8

14 12

57

12 15

61

64

68

21

20

27

03 06

09

12 03

69

40% 66

20%

34

42

35

37 38

49

66 43

62

48

43

44

42

55

45

49

39

39

32

45

35

16

0% 12

03 06 2015/2016

09 12

03 06 2017

09

12

03 06

09 12

2018

Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% küsitletud ettevõtetest) Allikas: konjunktuuriinstituut

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

03 06 2019

09 12

03 06 2020

 Positiivne

09

12

2021

 Neutraalne

2022

 Negatiivne

KASULIKKU

KUIDAS SAAVAD ANDMED

ettevõtet aidata?

12. aprillil toimus koostöös Coface’iga veebiseminar, kus muu hulgas räägiti sellest, milliseid vigu teevad ettevõtted makseriskide hindamisel. Coface’i Baltikumi müügijuht Arturas Potelis on alates 2010. aastast töötanud makseriskide juhtimise protsessidega ja tema näpunäiteid tasub arvesse võtta.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

25%

ettevõtete pankrottidest on seotud klientidelt laekumata arvetega, mille ettevõtja on sunnitud oma kasumimarginaali arvelt katma. Näiteks tõi Potelis miljonilise käibega ettevõtte, kellel on õhus 10 000 euro eest klientidelt laekumata arveid ja kelle kasumimarginaal on 4%.

Selle ettevõtte käive peab suurenema 250 000 euro võrra, et teenida kasumi säilitamise tagamiseks seni laekumata jäänud summa.

Mida peaks analüüsima oma kliendi või äripartneri puhul? Eri riikides on süsteemid ja info kättesaadavus väga erinev – regulatsioonid on riigipõhised,

info hulk, mida ettevõtted avaldama peavad, on erinev, samuti varieerub kättesaadavate andmete usaldatavus, formaat ja olulisus. Ajakulu, mis ettevõtjal kulub oma kliendi tausta uurimisele, võib seetõttu olla suur ja tulemus ei pruugi näidata korrektset pilti.

Potelis rõhutas, et oma ettevõtte kaitsmise esimene samm on kindlate tegutsemisreeglite paikapanemine. Kui kõik protsessid on läbi analüüsitud ning neist kõrvale kaldumisi välditakse, siis suudetakse säilitada ettevõtte stabiilsus ja kasv ka keerulises olukorras.

Arturas Potelis tõi välja viis peamist ohukohta, kuidas ettevõtted hindavad valesti oma klientide või partnerite maksevõimekust ning nendega seotud riske.

1. Tunnen kliendi ettevõtte juhti.

Isiklik suhe jätab mulje, et tegemist on usaldusväärse partneriga, kes kunagi ei jäta arveid tasumata.

Usaldatakse pimesi ja tihti ei mõelda sellele, et keegi ei taha jagada infot oma raskuste kohta ja seetõttu võivad makseprobleemid kiiresti suureneda. Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui pikaajaline partner soovib suurendada tellimuste mahtu, sest see suurendab ka temalt laekumata summasid.

2. Varasem hea maksekäitumine.

Mõeldakse, et klient on alati tasunud oma arved korrektselt ja seetõttu ei ole karta, et ta midagi maksmata jätaks. Lisaks suurendatakse korrektsete maksjate krediidilimiiti, kui nad seda soovivad. Ka varasema ideaalse maksekäitumisega kliendid võivad mõnikord lõpetada päevapealt arvete tasumise – kui ettevõttel ei ole plaani, kuidas laekumata arvetega tegeleda, siis on sellistes olukordades väga keeruline õigesti tegutseda.

3. Tuntud bränd. Nende puhul ei usuta, et võiks esineda makseraskusi või nad võiks venitada arvete tasumisega, sest neile on maine säilitamine väga oluline. Eriti suured riskid kaasnevad sellise mõtteviisi puhul siis, kui see tuntud bränd või suurettevõte on teie peamine klient.

4. Pikaaegne klient. Mõeldakse, et kui ettevõte on olnud minu klient juba üle 20 aasta, siis ei ole võimalik, et ta pankrotti läheb. Ka pikaaegsetel klientidel võivad tekkida makseraskused ning nendegi puhul on oluline, et oleks paigas reeglid puhuks, kui maksed õigeaegselt ei laeku. Kliendi hoidmine on oluline, kuid veelgi tähtsam on enda ettevõtte kaitsmine.

5. Kliendi finantsvõimekust ei hinnata või tehakse seda osaliselt. Näiteks vaadatakse ettevõtte käivet ja kasumit, kuid ei analüüsita ühtegi muud näitajat. Pealiskaudsete andmete vaatamisel ei selgu tegelik olukord.

Veebiseminar on järelvaadatav koja kodulehel www.koda.ee/et/sundmused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

35

ARENG

Milline on ideaalne 21. sajandi juht?

Aina enam räägitakse, et ettevõtete juhtimine peab tänapäeval olema teistsugune kui paarkümmend aastat tagasi, sest uued, ringmajandusel põhinevad ärimudelid nõuavad uutmoodi lähenemist.

HELI LEHTSAARKARMA Sõnaseadja OÜ ajakirjanik

näitab, et seni suurkorporatsioonides levinud hierarhiline ning töötajate individuaalsust ja vabadust piirav organisatsioonimudel enam ei toimi. Juhtidele tuleb väljakutseid igast suunast.

Sa mainisid suuri hierarhilisi organisatsioone. Eestis on aga üle 90% ettevõtetest kuni kümne töötajaga mikroettevõtted, järelikult meil neid muresid pole?

Eestis on teistsugused mured. Ettevõtlik ja start-up’idele orienteeritud kultuur on meie eelis, aga samas paneb see kiire tempo peale ja seetõttu võivad nii juhid kui ka töötajad läbi põleda.

Siiri-Mall Musten usub, et 21. sajandi juht on enesearengut väärtustav liider, kes suudab meeskonnaliikmete potentsiaali märgata ning suunata inimesi seda rakendama. Foto: Egert Kamenik

M

illine peaks olema edukas 21. sajandi juht ja milliseid positiivseid näiteid leiab ringmajanduse põhimõtteid järgivate ettevõtete käekäigust, rääkisime Siiri-Mall Musteniga, kes on Šveitsis tegutseva tulevikutöö start-up’i Elewus GmbH asutaja ja juht ning EBS Executive Educationi arenguprogrammi „21. sajandi juht“ programmijuht.

Mis on põhjustanud vajaduse uutmoodi juhtide ja juhtimise järele?

Maailm on viimastel aastakümnetel

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

tunduvalt rohkem globaliseerunud. See tähendab, et oleme üksteisega läbi ja lõhki seotud. Kriisidki on globaalsed – praegu räägitakse ka Aasias Ukraina sõjast. Elame kiiresti muutuvas ja raskesti ettearvatavas maailmas. Üha rohkem on näha ka klientide ootuste muutumist. Accenture tegi mõne aasta eest üleilmse uuringu, millest selgus, et juba 63% tarbijatest eelistab tähenduslikke ja keskkonnasõbralikke tooteid-teenuseid. Eraldi teema on töötajad: Gallupi hiljutistest uuringutest tuleb välja, et umbes 80% töötajatest pole tööle pühendunud. See

Tänapäevane jätkusuutlik ringmajanduse mudel ehk majanduskasvu saavutamine vähendatud keskkonnamõjuga peab arvestama kolme P-ga: People, Planet, Profit. Kui viime selle põhimõtte ettevõtte tasandile, siis mida see ettevõtte jaoks tähendab?

Alustuseks võiksid juhid mõelda, miks nende ettevõte tegelikult eksisteerib. Mis on see tähenduslik eesmärk ja väärtus, mida soovitakse ühiskonnale ja keskkonnale luua? Tänapäeval toimib enamik ettevõtteid ainult kasumile ja omanike huvidele orienteeritult. Kuid tasuks mõelda, kes on sidusgrupid, keda ettevõtte tegutsemine mõjutab ja kellele väärtust luuakse või keda hoopis kahjustatakse.

Sidusgruppide alla kuuluvad kliendid, töötajad, partnerid, allhankijad, konkurendid, sarnase missiooniga organisatsioonid jne.

21. sajandi juhid kaasavad sidusgrupid innovatsiooni.

Seejärel tuleb läbi vaadata oma ärimudel – kuidas seda ringmajanduse põhimõtteid arvestavaks muuta. Positiivseid eeskujusid on juba näha. Need on ettevõtted, mis arvestavad ühiskonna ja keskkonnaga ning on samal ajal saavutanud häid finantstulemusi. Näiteks SITRA (Soome innovatsioonifond – toim) hiljutises uuringus leiti, et ringmajanduse ettevõtetel on võimalus käivet kasvatada kuni 75%.

ARENG

Kas teadsid?

Ringmajandus erineb praegusest lineaarsest majandusmudelist, mis põhineb „tooda-tarbi-viska minema“-mõtteviisil. Ringmajanduses seatakse esikohale ressursside jätkusuutlik kasutus, sh taaskasutus ja toodete omamise asemel nende rentimine. Seetõttu vajab ringmajandus uutmoodi ärimudeleid, disaini- ja tootmismeetodeid ning logistikasüsteeme. Olulised on ettevõtete koostöö ja rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks.

Allikas: ringmajandus.envir.ee

Teel ringmajanduse poole h Volvo kasutab uutes veoautodes kolmandiku ulatuses ringlusse võetud h h h h

materjale. Uued veokid on kavandatud nii, et 90% materjalidest saab taaskasutada.

Michelin müüb rehve teenusena (klient maksab miili kohta) ja anduripõhist andmeanalüüsi, mille põhjal antakse teada järgmise autohoolduse aeg.

Siemens kasutab gaasiturbiinide juhtimises masinõppesüsteemi. See võimaldab vähendada heitkoguseid 10–15%.

Boeing kasutab tootmisprotsessides hääljuhtimist, mis kuvab töötajate virtuaalreaalsuse prillidele tööks vajalikud juhised ja andmed, nii et nad ei pea n-ö käsi töö küljest ära võtma.

Reet Ausi brändi rõivad toodetakse masstootmises üle jäävatest kangastest. Ühtlasi töötas Aus koos Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusega välja tööstusliku taaskasutuse meetodi, mis võimaldab ka teistel tootjatel kangajääkidel põhinevat tootmismeetodit rakendada.

aalne võim tsi

Inimesed

dlik võ im kon sk

us ek

Planeet

Ke

Ingliskeelne maailm tunneb nn kolme P ehk People (inimesed), Planet (planeet), Profit (kasum) nimelist lähenemist aastast 1994, mil selle võttis kasutusele ärikonsultatsioonifirma SustainAbility asutaja John Elkington.

Ta leidis, et ettevõtete edukuse hindamisel ei tohiks lähtuda vaid kasumist, vaid arvestada tuleb ka ettevõtte tegutsemise mõju inimestele ja keskkonnale.

So

Allikas: Sitra analüüs „Circular economy business models for the manufacturing industry“, www.reetaus.com

M

Jätkusuutlikkus

Kasum

duslik või an m aj

Oled aastaid olnud juhtide coach. Mis on sinu kogemuse põhjal peamised takistused, mida juhid kogevad uut ärimudelit juurutades?

Nagu muudatuste juhtimisel ikka, on peamine takistus ettevõtte kultuur.

Kui mõtleme, mis ettevõtte kultuuri kujundab, siis on selleks peamiselt juhtkonna mõtteviis. Kui mõni

Kui sa saaksid disainida ideaalse 21. sajandi juhi, siis milline see juht oleks?

Enamik juhtimiskoolitusi keskendub sellele, millised on juhtimiseks vaja-

us ek

Arvestades, et juhid juhivad asjad juhtuma, siis millised on need võtmeteemad, mida jätkusuutliku ja keskkonnaga harmoonias tegutseva ettevõtte juht peab silmas pidama?

Kui töötasime välja EBS-is tänavu sügisel alustavat arenguprogrammi „21. sajandi juht“, jäi sõelale kuus võtmeteemat. Esiteks peab juhil olema oskus globaalsetes trendides orienteeruda, prioriseerida ja enda äri põhjal stsenaariume planeerida. Seejärel tuleb võtta fookusesse ringse äristrateegia ja ärimudeli loomine. Edasi on vaja tegeleda valdkondadega, mis võimestavad ja toetavad uue ärimudeli elluviimist: tehnoloogia ja andmehaldus, roherahandus, juhtimis-ja organisatsioonimudel. Ja viimane, võtmetähtsusega tegur on muutuste juhtimine, sh kommunikatsioon ja koostöö sidusgruppidega.

likud kompetentsid ja käitumisviisid, kesksel kohal on strateegiline mõtlemine ja finantsjuhtimine. Need on kõik olulised, aga välised tegurid! Mina soovitan keskenduda hoopis juhi sisemaailmale ja enesejuhtimisele. Siinkohal on viimastel aastatel just neuroteaduses põnevaid avastusi.

Kui juht on iseendast ja oma missioonist teadlik, siis ta tõmbab oma inspireeriva energiaga tiimid käima ja viib ettevõtte jätkusuutliku eduni. Teisisõnu – 21. sajandi juht on eelkõige liider, kes toob teistes välja potentsiaali ja võtab jätkusuutlikkust arvesse nii iseenda kui ka organisatsiooni juhtimisel.

juhtkonna liige ei näe innovatsioonivõimalusi või tal pole tahet kasumiülest väärtust luua, siis tekivad lahkhelid. Teinekord tuleb seetõttu teha raskeid otsuseid, et ettevõte või juht ise saaks edasi liikuda. Lisaks võib komistuskive tulla tarnijate, pankade või isegi seadusandluse poolt – ringseteks ärimudeliteks ei olda veel valmis.

us ek

Millest käibekasv tuleb?

Näiteks sellest, et kasutatakse taaskasutatud materjale, samuti vastupidavamaid materjale ja see teeb toote elutsükli pikemaks. Või toodete müümise asemel neid hoopis renditakse. Ringmajanduse ärimudelile üleminek eeldab innovatsiooni, mille käigus töötatakse kogu oma tarneahel ja äriprotsessid uuesti läbi.

Esimesena meenub USA rõivabränd Patagonia, kes kasutab rõivaste tootmisel 94% taaskasutatud ja kauakestvaid materjale. Šveitsis aga valmistab Freitag vanadest veoautorehvidest jalgrattakotte, raha- ja sülearvutite kotte jms. Nende tooted on disainitud moodulipõhiselt, nii et ettevõttel on tooteid parandada ja nende osi vahetada lihtne. Freitagi puhul on märkimist väärt ka organisatsioonimudel, mis põhineb ettevõtlikel isejuhtivatel tiimidel. Kui hierarhilises organisatsioonis on igaühel oma kindel amet ja ametikirjeldus, siis isejuhtivates tiimides saavad töötajad vastavalt oma tugevustele ja huvidele valida kolm-neli agiilset rolli. Selliste ettevõtete juhtimisstiil on võimestav, mitte kontrolliv ja käskudel põhinev. Ühtlasi soodustavad valdkonnaülesed iseseisvad tiimid ringsete ärimudelite juurutamiseks vajalikku koostööd ja innovatsiooni.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

37

KOOSTÖÖ

Külas Gruusia innovatsiooni ja tehnoloogia agentuuris (GITA), kus Fablabi klientide hulgas on naiste osakaal 30%.

Fotod: kaubanduskoda

Gruusias külas Gruusia naisettevõtluse programmi raames külastas Eesti delegatsioon juuni alguses Gruusiat. Visiidil osalesid mentorid Eestist, kel avanes võimalus kohtuda üle mitme kuu taas oma mentiidega näost näkku, käia kohalikes ettevõtetes ning võtta osa Eesti ja Gruusia kaubandus-tööstuskodade korraldatud ärifoorumist.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

P

rogramm algas 2021. aasta septembris ning selle eesmärk on toetada Gruusia naisettevõtjaid nende ettevõtete arenguprotsessis, kasvatada naisettevõtjate ärivõrgustikku ja suurendada teadmisi ettevõtluse kohta.

Kaasatud on 20 Gruusia naist ja igaühel on eestlannast mentor, kellega arutada oma ettevõtte arengu teemadel, vaadata tulevikku ning saada paremini aru oma eesmärkidest. Osalejaid on mitmest sektorist ning peamiselt on tegemist mikro- ja väikeste ettevõtetega, mis toodavad käsitööehteid, aksessuaare, rõivaid või toiduaineid.

Nii Eesti mentorid kui ka grusiinlannad hindavad väga omavahelisi vestlusi, mis on inspireerivad ning aitavad vaadata oma ettevõtlusalasele tegevusele uue nurga alt.

Projekti rahastab Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus Eesti arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Eesti saatkonnas Thbilisis, kus koos suursaadik Riina Kaljurannaga (esireas kirjus pluusis) räägiti naisettevõtluse olukorrast Gruusias, koostööprojekti tulemustest ja sarnaste projektide jätkamise vajalikkusest.

KÜLASKÄIK

EESTI ÄRIDELEGATSIOON VÄISAS ASERBAIDŽAANI LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Tänavu 22.–26. mail külastas Eesti äridelegatsioon koos riigikogu esimehe Jüri Ratasega Aserbaidžaani.

Koda oli visiidi korraldamisel EAS-i koostööpartner ja visiidil osalesid kuue ettevõtte esindajad.

SLD Consult OÜ asutaja Indrek Süld tutvustamas uude vedurisse paigaldatud ohutussüsteemi. Foto: Liisi Kirschenberg

E

esti ettevõtted on leidnud koostöövõimalusi näiteks IT, logistika, keemiatööstuse ja põllumajanduse sektoris. Eesti ettevõttel B.EST Solutions Estonia on Aserbaidžaanis 30 töötajaga kontor ja sealseid kliente üle 250 000 – B.EST Solutions Estonia töötas Aserbaidžaani ettevõtetele välja seal kasutatava mobiilse allkirjastamise teenuse.

SLD Consult OÜ ehitas ja paigaldas Aserbaidžaanis kasutusel olevate vedurite ohutussüsteemid, mida käidi ka koos äridelegatsiooniga vaatamas. Logistikasektoris on kõikjal keerulised ajad ning huvi leida uusi transiidikanaleid ja usaldusväärseid koostööpartnereid on mõlemapoolne.

Visiidi käigus kohtuti nii lennunduse, raudtee kui ka logistikateenust pakkuvate transpordiettevõtete esindajatega, kuid räägiti ka sellest, millised võimalused on Eesti ettevõtetel Karabahhi piirkonnas, kus käivad ülesehitustööd.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Aserbaidžaani väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arenguagentuur koostavad vastastikuse koostöö memorandumit, mille allkirjastamisel on oodata kahe riigi ettevõtete vaheliste sidemete tihenemist.

Allkirjastamine on plaanis sügisel, kui Eestisse saabub vastuvisiidile Aserbaidžaani äridelegatsioon.

Äridelegatsioon koos riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Foto: Erik Peinar

Ametlik ja äridelegatsioon külastas B.EST Solutions Estonia kontorit Bakuus. Ettevõtte asutaja Jana Krimpe tutvustas ettevõtte tegevust ja plaane Aserbaidžaanis.

Foto: Erik Peinar

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

39

KOOSTÖÖ

Mais toimunud Kasahstani äriseminari lõpetamise ühispilt. Keskel seisab Almatõ ettevõtjate koja Atameken asedirektor Akerkin Eraliyeva (mustas) ja temast paremal Eesti vabariigi suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs. Fotod: kaubanduskoda

Kasahstan – Eesti majanduspartner Kesk-Aasias Kaugusest hoolimata on Kasahstan praegu Eesti peamine kaubanduspartner Kesk-Aasias. Seda soodustab koostöö stabiilne areng – selle aasta 27. mail tähistasid riigid diplomaatiliste suhete loomise 30. aastapäeva.

K

asahstani andmetel ulatus Kasahstani ja Eesti kahepoolne kaubavahetus 2021. aastal 18,8 miljoni USA dollarini (sellest Eesti eksport 14,2 miljonit USA dollarit), mis on ligi 30% suurem kui 2020. aastal.

Peamised kaubandusartiklid on keemiatooted, mineraalsed tooted, põllumajanduskaubad ja mehaanilised seadmed. Kasahstanis on registreeritud 73 Eesti osalusega juriidilist isikut, filiaali ja esindust.

Loomulikult ei ole majandussidemete arendamise potentsiaal ammendatud. Näiteks 2021. aastal kasvas

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Kasahstani ja Euroopa Liidu vaheline kaubandus 21,4% ja ulatus 28,9 miljardi dollarini. Kasahstani majandus jätkab kasvukursil. Näiteks 2021. aastal kasvas riigi SKP 4% ja väliskaubanduse käive kosus 11,4% võrra 101,5 miljardi dollarini.

Samuti tuleb märkida, et Kasahstanil on tohutud loodusvarad: maailmas 1. koht uraani poolest, 2. koht kroomi, tsingi ja plii poolest ning 5. koht vase poolest. Ka kivisöe-, raua- ja kullavarudelt kuulub Kasahstan maailmas esikümnesse. Kui sellele lisada riigi transiidivõimekus (Kasahstani arvele langeb kuni 70% Hiina ja Euroopa

NURLAN SEITIMOV Kasahstani vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis

vahelisest kaubatransiidist) ja head tingimused investoritele (tulumaksuvabastus ettevõtetele ja maamaksuvabastus kuni kümneks aastaks, kinnisvaramaksust vabastamine kuni kaheksaks aastaks, ehitustööde ja seadmete ostmise kulude hüvitamine kuni 30% ulatuses), siis ei ole üllatav, et Kasahstan on kõigi Kesk-Aasia piirkonna välisinvesteeringute peamine sihtkoht (370 miljardit dollarit).

Majandus korraldatakse ümber

21. jaanuaril 2022 teatas Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev uuest majanduse ümberkorraldami-

KOOSTÖÖ sest, mis näeb ette meetmeid sotsiaalkindlustuse, maksuhalduse ja kogu riigihaldussüsteemi läbipaistvuse parandamiseks. Prioriteetide hulgas on aus konkurents ja otsuste läbipaistvus ning riigi poliitika prognoositavus. Samuti on kavas vähendada riigi liigset kohalolekut majanduses, selleks erastatakse 2025. aastaks 721 riigiettevõtet, misjärel vähendatakse riigi osalust majanduses 14,6%-ni. Kavas on maksustamise edasine parandamine.

Erilist tähelepanu pööratakse IT-sektorile. Riikliku digitaliseerimise projekti raames on kavas koolitada vähemalt 100 000 kõrgetasemelist IT-spetsialisti. Kasahstani digitööstuse teenuste ja kaupade eksport peaks 2025. aastaks ulatuma vähemalt 500 miljoni dollarini.

Samuti on vaja ehitada põhimõtteliselt uus nn digivalitsuse arhitektuur.

Kõik avaliku sektori IT-algatused põhinevad üksnes uuel digitaalsel platvormil. Sellega kaotatakse dubleerimine, ebatõhusad kulud ja bürokraatia ning kõik avalikud teenused on kodanikele kättesaadavad nutitelefonide kaudu. Kavas on käivitada digipöörde keskus, kus vaadatakse üle ja digiteeritakse kõik riigiasutuste äriprotsessid.

Geopoliitiliste riskide mõju suurenes

Kasahstani presidendi uus pöördumine rahva poole, mis kuulutati välja 16. märtsil 2022 poliitiliste reformide paketi osana nn uue Kasahstani loomisest (parteisüsteemi liberaliseerimine, presidendi ülesannete nõrgenemine ja parlamendi tugevdamine, riigipea sugulaste seadusandlik väljajätmine poliitilisest juhtimisest, meediaseaduse liberaliseerimine jne),

peaks tagama riigi sotsiaalpoliitilise stabiilsuse ja parandama riiki investeerimise atraktiivsust.

Olukord Ukrainas ja vastastikused sanktsioonid avaldavad negatiivset majanduslikku mõju kogu Euraasiale.

Vaatamata kuulumisele Euraasia Majandusliitu ei ole Kasahstan konflikti osaline ja tema suhtes ei kohaldata sanktsioonipiiranguid – vabariigi mitmesuunaline välispoliitika võimaldab tal luua tihedaid sidemeid nii Euraasia Majandusliidu liikmesriikidega kui ka partneritega EL-is, USA-s, Hiinas ja teistes piirkondades (Kasahstani kümme peamist kaubanduspartnerit on Venemaa, Hiina, Itaalia, Holland, Türgi, USA, Prantsusmaa, Hispaania, LõunaKorea ja Šveits). Rahvusvaluuta jääb konverteeritavaks, riigi rahvusvahelised kohustused on täielikult täidetud. Ka pangahoiused on tagatud eriseadusega ja tarbijaturg toimib piiranguteta.

Kasahstani toorainet kasutava kaablitehase Eurasiancable’i juht Andrey Prihodko tutvustas Eesti ettevõtjatele tootmise eripärasid ja ettevõtte arenguplaane. Huvitava nüansina selgus, et rühm tehase rajamisse investeerinud inimesi otsib asukohta väikelennukite tootmisele ja ühe võimalusena tulid jutuks Ida-Virumaal asuvad tööstusalad.

Koda vahendab kasahhide ja eestlaste ärisuhteid Venemaa alustatud sõja tõttu otsivad ettevõtted praegu aktiivselt uusi hankijaid, tarneahelad muutuvad ja väärtusi jaotatakse ümber. Sellega seoses on ettevõtjate fookusesse tõusmas Kasahstan, mis on praegu Eesti peamine kaubanduspartner Kesk-Aasias.

Ettevõtjate huvidest lähtuvalt on kaubanduskoda korraldanud mitmeid üritusi, mis aitavad meie ettevõtjatel Kasahstanis toimuvat paremini mõista ja sealt uusi ärivõimalusi leida.

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

25. aprillil korraldasime virtuaalse koostööseminari, kus osalejatele tutvustati Kasahstani ettevõtluskeskkonda ja sealseid investeerimisvõimalusi.

2.–6. mail toimus õppereis Almatõsse, kus osalenud Ida-Virumaa

ettevõtjad said ülevaate selle olulise piirkonna ärivõimalustest ning kontakte sealsele turule sisenemiseks või koostööpartnerite leidmiseks. Õppereisi korraldamist toetas rahandusministeerium Ida-Virumaa programmist „Ettevõtjate arengu, ekspordialase võimekuse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus“.

Nüüd oleme alustanud ettevalmistusi selle aasta oktoobris toimuva ettevõtjate reisi korraldamiseks Almatõsse ja Taškenti.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

41

KOOSTÖÖ

Lõuna-Korea –

TÄNUVÄÄRNE MAJANDUSPARTNER JA PERSPEKTIIVIKAS SIHTTURG Eesti ja Lõuna-Korea üle 30 aasta kestnud diplomaatilistes suhetes on head ajad. Kahe riigi vahelised kontaktid pole kunagi varem olnud nii tihedad kui viimastel aastatel. Aset on leidnud mitmed kõrgetasemelised visiidid, inimeste ja ettevõtete vastastikune huvi kasvab ning hoolimata pandeemiast alustas eelmisel aastal Soulis tööd Eesti saatkond.

A

rvestades Lõuna-Korea tormilist majanduslikku arengut viimastel aastakümnetel, pole imestada selle riigi nähtavuse tõusu üle maailmas, sh Eestis.

Julgen väita, et praegu pole Eestis inimest, kes poleks kuulnud mõnda K-pop-artisti, näinud Korea filmi või teleseriaali, kasutanud transpordivahendina Korea automarki või lugenud uudiseid ja vaadanud videoid seadmest, millel ilutseb mõne tuntud Korea elektroonikatootja kaubamärk.

Oodatakse uusi äripartnereid

Lõuna-Korea on praeguseks kasvanud maailma suuruselt kümnendaks majanduseks, olles juhtiv riik sellistes valdkondades nagu elektroonika, autotööstus, laevandus ning keemiaja terasetööstus. Lõuna-Korea ettevõtted kuuluvad kindlalt globaalse töötleva tööstuse tippu ja seetõttu ka rahvusvahelistesse tarneahelatesse.

Seda just nendes sektorites, millel on järgmise kümne aasta jooksul suur potentsiaal edasiseks kasvuks.

Et selle arenguga sujuvalt kaasa minna ja globaalsele nõudlusele paremini vastata, vajavad LõunaKorea ettevõtted uusi äripartnereid. Siin peitubki võimalus Eesti ettevõtetele, sest meil on, mida pakkuda, ja seda nii innovaatilises tehnoloogiasektoris kui ka meie traditsioonilisemates eksportivates sektorites, näiteks nagu puidu- ja mööblitööstus. Edukaks koostööks on vaja pealehakkamist, tublit kodutööd ja valmisolekut Lõuna-Korea reise ette võtta, sest korealasest ettevõtja eelistab oma välismaist partnerit isiklikult tunda.

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

STEN SCHWEDE suursaadik, Eesti vabariigi suursaatkond Soulis

Lisaks globaalse haardega koostööle peaksid meie tootjad ja eksportöörid teadvustama, et ka LõunaKorea ise on väärt sihtturg. On see ju üle 50 miljoni elanikuga riik, kus

inimeste elukvaliteet ja ostujõud pidevalt paraneb. Ostujõu kasvades muutuvad ja arenevad ka korealaste tarbimiseelistused. See on võimalus eelkõige meie toidu- ja tarbekaupade tootjatele. Lõuna-Korea tarbija on uudishimulik ja trenditeadlik, mistõttu eelistatakse üha enam välismaiseid kaupu, uusi brände, põnevaid maitseid, värskeid elamusi. Kvaliteetsetel ja originaalsetel toodetel on oskusliku turundamise

Lõuna-Korea tarbija on uudishimulik ja trenditeadlik, mistõttu eelistatakse üha enam välismaiseid kaupu, uusi brände, põnevaid maitseid, värskeid elamusi.

Suursaadik Schwede vestlemas Lõuna-Korea välisministri Eui-yong Chungiga.

KOOSTÖÖ

Souli südalinnas valmib maailma esimene Eesti ettevõtluskeskus, mille eesmärk on abistada Korea partnereid otsivaid Eesti ettevõtjaid ja vastupidi. abiga suur šanss Lõuna-Koreas läbi lüüa. Suurte jaemüügikettide kaubariiulitel on viimastel aastatel toimunud revolutsioon. Näiteks on kohalikes supermarketites tekkinud Euroopa toitude riiulid. Eriti plahvatuslik on aga kasv olnud Euroopast ja mujalt maailmast imporditud alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide segmendis.

Korealased hindavad uut, põnevat ja kõrgema hinnaklassi disaini.

Põhjamaised tootekujundajad on oma brändidega juba kohal ja nüüd võiks olla Eesti disainerite kord. Juba kümme aastat kehtinud vabakaubandusleping Lõuna-Korea ja Euroopa Liidu vahel teeb eksportimise Lõuna-Koreasse sujuvaks.

Tarvis on vaid kauba päritolusertifikaati, mis kinnitab, et kaup on toodetud Eestis ehk siis Euroopa Liidus.

Eesti teeb end Soulis nähtavaks

Selle aasta sügiseks valmivad Eesti saatkonnal Soulis püsivad esindus- ja tööruumid. Lisaks saatkonnaruumidele valmib Souli südalinnas maailma esimene Eesti ettevõtluskeskus, mille eesmärk on abistada Korea partnereid otsivaid Eesti ettevõtjaid ja vastupidi ning tutvustada Eestit kui perspektiivikat turismi ja investeeringute sihtkohta.

Lisaks saab ettevõtluskeskuse ruumides korraldada Eesti tooteid tutvustavaid üritusi, videoesitlusi ja näitusi. Saatkonna meeskonna komplekteerimine ettevõtete paremaks nõustamiseks ja kahe riigi äripartnerite tõhusaks kokkuviimiseks juba käib. Majandusdiplomaatia on meie saatkonna põhifookuses ja kolm kuud tagasi liitus meie diplomaatide meeskonnaga EAS-i kohapealt palgatud ekspordinõunik.

Eeloleval suvel alustab tööd eespool mainitud ettevõtluskeskuse juht.

Vabariigi aastapäeval riietusid saatkonna töötajad Korea rahvarõivastesse ning tegid tähtpäeva puhul kahe riigi sõpruse märgiks selle foto. Foto: Eesti suursaatkond Soulis

Küsige nõu!

Saatkonna esimese tegutsemisaasta jooksul oleme loonud laialdase kontaktide võrgustiku, mille abil saame pakkuda tuge Eesti ettevõtetele. Meie partnerite hulka kuuluvad kohalikud ettevõtted, millel on pikaajaline kogemus Euroopast pärit firmade nõustamisel Lõuna-Korea turule sisenemisel. Meil on juba praegu võimekus Eesti ettevõtete päringutele vastata, siinse ärikultuuri osas nõu anda, kontakte vahendada ja vajadusel potentsiaalsete Korea partnerite usaldusväärsust kontrollida. Eesti saatkonna meeskond Soulis on Eesti ettevõtete abistamiseks valmis.

Võtke meiega julgelt ühendust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

43

EUROOPA UUDIS

Diginomaadluse

TEINE KÜLG EHK MIDA ARVESTADA PIIRIÜLESE KAUGTÖÖ PUHUL REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Kaugtööst on saanud töötegemise loomulik osa.

Siiski tasub vaadata mõningaid töötajate ja tööandjate otsese maksustamise probleeme olukorras, kus ettevõte (tööandja) on ühes riigis, töötaja töötab aga osa oma tööajast kaugtöövahendite abil teises riigis.

Selles artiklis ei käsitleta lähetatud töötajaid ega piiriülese müügiga tegelevaid ettevõtjaid.

K

augtööle on hoogu andnud COVID-19 pandeemia ja riikide käitumine selle ajal. Praegu, mil EL-is piiranguid kaotatakse ja pöördutakse tagasi kontoritesse, ei ole aga tõenäoline, et kaugtööst täielikult loobutakse. See on kasulik nii ettevõtte kui ka töötaja seisukohast, ja arvestades, et väheneb liiklemise vajadus, hea ka keskkonnale ja EL-i kliimaeesmärkidele.

Näiteks 2021. aasta märtsis tehtud Eurofoundi uuringus väljendas 46% EL-i töötajatest soovi jätkata pandeemia lõppedes kodust töötamist iga päev või mitu korda nädalas.

Piiriülese kaugtöö puhul tasub aga mõelda ka selle maksustamisele.

Kuigi piiriülene töötamine ei ole uus nähtus, tekitab töötaja võimalus teha kaugtööd mujal kui ettevõtte asukohariigis rahvusvahelise maksustamisega seonduvaid küsimusi. Seda just juhul, kui töötaja töötab olulise osa tööpäevadest oma elukohariigis või kolmandas riigis, mitte ettevõtte tegevuskohas. Eelkõige tekivad küsimused seoses füüsilise isiku tulu maksustamisega (töötaja palk) ja ettevõtte tulumaksuga (võimalik püsiv tegevuskoht).*

OECD näidiskonventsioon

Palkade maksustamisel on oht, et ühes liikmesriigis (elukoha jurisdiktsioonis) elavaid töötajaid, kes töötavad teises äriühingus (lähtejurisdiktsioonis), võidakse maksustada topelt. Sellise stsenaariumi vältimiseks on riigid sõlminud kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud, järgides sageli OECD tulude ja kapitali maksustamise

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Külmemal ajal Eestist soojale maale talvituma ja töötama minek on aina levinum, kuid kui võõrale maale liiga kauaks jääda, võib tekkida vajadus ka tööjõumaksud seal riigis maksta. Foto: Shutterstock

EUROOPA UUDIS näidiskonventsiooni (OECD MTC). See sätestab üldpõhimõttena, et tööhõivest saadavat tulu tuleks maksustada ainult elukoha jurisdiktsioonis. Kui aga tööd tehakse teises riigis (st lähteriigis), võib lähteriik maksustada selles riigis töötatud päevadega seotud tulu, kui töötaja viibib lähteriigis vähemalt 183 päeva aastas või tööandja maksab tasu lähteriigis. Seega peab töötaja, kes elab ühes, aga töötab teises riigis, juba oma esimesel tööpäeval arvestama maksustamisõiguste proportsionaalse jagamisega elukoha jurisdiktsiooni ja lähtejurisdiktsiooni vahel.

Mõnes riigis teistsugused reeglid

Kuna OECD mudelit ei ole liikmesriigid kohustatud järgima, on mõned riigid kehtestanud erinevad eeskirjad. Sellisel juhul maksustatakse töötaja tulu ainult elukohariigis tingimusel, et töötaja ei ületa teatud arvu päevi, kui ta ei viibi tavapärases tegevuskohas. See päe-

vade arv on riigiti erinev (mõnes EL-i riigis nt 48 päeva) ja väidetavalt mõned riigid lausa n-ö püüavad oma riigis viibivate kaugtöö tegijate abil endale maksustamisõigusi haarata. Näiteks on mõned suurkorporatsioonid seda vältida püüdes asunud oma töötajatelt nõudma ka puhkusereiside eelnevat kooskõlastamist või suisa keelanud töötajal eraviisiliselt teatud riikidesse mineku.

Ikka selleks, et vältida välisriigis viibiva töötaja tõttu endale püsiva tegevuskoha tekitamist ja võimalikke vaidlusi.

Koroona ajal ajutised reeglid

Pandeemia ajal kasutusele võetud rangete karantiininõuete ja piiriülese reisimise piiramise tõttu olid paljud piiriülesed töötajad sunnitud kaugtööd tegema oma elukohariigis. Selle tõttu kasutasid paljud liikmesriigid ajutisi meetmeid, et vältida kogu oma maksustamisõiguse lähtejurisdiktsioonidele kaotamist. Näiteks Prantsusmaa ja Luxemburg leppisid kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, mille kohaselt loetakse kõiki kodukontoris töötatud päevi tegevuseks liikmesriigis, kus töötamine tavaliselt toimub. See kehtis ainult COVID-19 olukorra all kannatavate töötajate, mitte nende piiriüleste töötajate kohta, kes juba enne pandeemiat kaugtööd tegid.

Ka OECD andis välja juhised teatud töötajate sissetuleku maksustamise kohta (töötajad, kes on COVID-19-ga seotud reisipiirangute, karantiinieeskirjade jms tõttu pikka aega allika jurisdiktsioonis lõksus). Seoses murega, mis tuleneb püsiva tegevuskoha võimalikust loomisest piiriülese kaugtöö tõttu, andis OECD 2020. aasta aprillis ja 2021. aasta märtsis välja asjakohased suunised. OECD leidis, et töötajate töökoha erakorraline ja ajutine muutmine ei tohiks luua tööandjale uusi püsivaid tegevuskohti. Üldiselt väitis OECD, et kuigi osa ettevõtte äritegevusest võib toimuda inimese kodukontoris, ei tohiks see viia järelduseni, et see asukoht on selle ettevõtte käsutuses lihtsalt seetõttu, et seda asukohta kasutab üksikisik (nt töötaja), kes töötab ettevõtte heaks. Seega ei saa COVID-19 pandeemia ajal kasutusele võetud piirangute tõttu sunnitult kodus tööd tegeva töötaja kodu pidada tööandja püsivaks tegevuskohaks.

Aprillist koroonareeglid ei kehti

Need EL-i liikmesriikide ajutised meetmed aegusid 31. märtsil 2022 ja riigid pöördusid tagasi üldiste OECD-MTC või muude eeskirjade juurde. See tähen-

dab, et piiriülese kaugtöötöötaja puhul, sõltuvalt tema ja tööandja asukohariikidest, muutusid kohaldamisele kuuluvad eeskirjad uuesti keerulisemaks. Sõltuvalt välisriigi tulu maksustamisest võib töötaja olla kohustatud esitama ka kaks eraldi maksudeklaratsiooni, võib-olla ka eri aegadel, kuna tähtajad on liikmesriikides erinevad. Äriühingu tulumaksu aspektist võib rahvusvahelistel kaugtöötajatel olla oht luua äriühingule tahtmatult püsiv tegevuskoht muus riigis kui tema oma. Kui püsiv tegevuskoht asutataks teises riigis, oleks äriühing sunnitud oma ettevõtte tulusid nende kahe asukoha vahel täpselt jagama ning seega alluma erinevatele nõuetele ja maksukohustustele. Kardan, et paljud ettevõtted, eriti VKE-d, ei pruugi olla teadlikud sellest, et piiriülese kaugtöötaja olemasolu võib tekitada neile püsiva tegevuskoha teises riigis ja seega panna nad vastutama kasumi jaotamise jm nõuete (nt siirdehinnad, aruandlusnõuded) järgimise eest.

Maksusüsteem vajab ajakohastamist

Piiriülese kaugtöö leviku tõttu võib prognoosida probleemide, arusaamatuste ja vaidluste kasvu. Järeldus – mõistlik oleks maksusüsteeme ajakohastada, arvestades töösuhete tegelikku arengut.

Sellele on tähelepanu pööranud ka Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK), kes kutsub Euroopa Komisjoni üles küsimuste lahendamisega tegelema. EMSK-i jaoks on oluline, et tööandjaid ei motiveeritaks kaugtöö korraldamisel maksutõkete tõttu palkama töötajaid väljastpoolt tööandja jurisdiktsiooni. Samamoodi ei tohiks maksueeskirjad olla takistuseks töötajatele, kui nad taotlevad tööd piiriüleses olukorras.

Piiriülese kaugtööga seotud maksueeskirjad peavad tagama, et nii töötajatele kui ka tööandjatele ei oleks topeltmaksustamist ega topeltmittemaksustamist. Eeskirjad peaksid olema lihtsad nii töötajatele kui ka tööandjatele. Üks võimalus oleks, kui liikmesriigid nõustuksid töötajat maksustama ainult siis, kui tööpäevade arv riigis ületab 96 päeva kalendriaastas.

Muidugi – mida pikem on tööpäevade ajavahemik, mis töötaja teises riigis viibides ei too talle kaasa maksukohustust ega püsiva tegevuskoha tekkimise ohtu ettevõtjale, seda lihtsam. Vähemalt praegu on Euroopa Komisjon sellesuunalistele ettepanekutele avatud.

* Lisaks maksuküsimustele tuleb piiriülese kaugtöö puhul saada selgust ka küsimustes, millist sotsiaalkindlustussüsteemi (ja kuidas) kohaldatakse, kas töösuhe tuleb registreerida ka töötaja asukohariigis või riigis, kus ta ajutiselt viibib, milliseid tööõiguse akte tuleks sel juhul töösuhtele kohaldada jpm.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

45

PALJU ÕNNE! 90 ORTO AS

85

TOOTSI TURVAS AS

35

AKZO NOBEL BALTICS AS

30

ALTOR-SAN OÜ AMSERV GRUPI AS ASKA PABER OÜ ATEA AS AUDIITORFIRMA KLEA OÜ AW NEOON OÜ EESTI VILJASALV OÜ ELECTROLUX EESTI AS ELEMARK AS EPOPÕRAND-R OÜ ERA VALDUSE AS E-SERVICE AS GRADER SERVICE OÜ JAATA OÜ

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

KAGUMERK OÜ KANISE OÜ KAROL OÜ KEVELT AS KLAASMERK AS KLIKO OÜ LAJOS AS LOO ELEKTER AS LTT AS METSÄ FOREST EESTI AS MUSKET OÜ NARVA-JÕESUU SANATOORIUM AS ORDI OÜ PALMSE MEHAANIKAKODA OÜ PATENDI- & KAUBAMÄRGIBÜROO KOITEL OÜ PATENDIBÜROO KÄOSAAR OÜ RGR METALL OÜ RHUMVELD BALTIC OÜ RUUKKI PRODUCTS AS SKAN HOLZ HELME AS SPD OÜ SPORTSERVICE OÜ SYSTEMAIR AS TARITVO AS TELCO AS TUOKKO OÜ VALLEY OÜ VEKKER OÜ VIPIS OÜ VR-KODA OÜ VÄNDRA MP OÜ

25

ARROW ELECTRONICS ESTONIA OÜ AA VISIOON STUUDIO OÜ AADE LÕNG OÜ ADVOKAADIBÜROO POHLA & HALLMÄGI OÜ AKVEDUKT OÜ ARTISTON OÜ BELLUS FURNITURE OÜ ENERGIATEHNIKA OÜ EST-AGAR AS GEOSOFT OÜ GERDO EESTI OÜ GERMUND HULGI OÜ GRAVEX BALTI OÜ GUIDE MARKETING OÜ KINTAR TRADING OÜ KYOCERA SENCO ESTONIA OÜ LEVIVEOD OÜ LUMINA METALL OÜ MA-FASHION GRUPP OÜ MARITIME CARGO LOGISTICS EESTI OÜ METSATERVENDUSE OÜ MGT-BAAS OÜ MOROBELL OÜ MÜNT GRUPP OÜ OSSMET OÜ PAIDE VESI AS PERNOD RICARD ESTONIA OÜ PRIME PARTNER AS PROMIX-MODEL OÜ REPAL-E OÜ SAKU LÄTE OÜ SAMBLA AS SOUDAL AS STARMAKER OÜ WHIRLPOOL EESTI OÜ

Heas töökeskkonnas on terved töötajad Luu- ja lihaskonna vaevused on üks kõige tavalisemaid tööga seotud terviseprobleeme Euroopas. See mõjutab miljoneid töötajaid ja läheb tööandjatele maksma miljardeid eurosid aastas.

KRISTEL ABEL tööinspektsiooni meedianõunik

S

elle aasta novembris jõuab lõpusirgele kolmeaastane Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu ameti (EU-OSHA) eestvõtmisel korraldatud üleeuroopaline kampaania „Tervislikud töökohad vähendavad koormust“, mis keskendubki just tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. Kampaaniaga juhitakse üle Euroopa tähelepanu luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele – mida saab ära teha töötaja ise, mida tööandja, et neid vaevusi oleks vähem ja inimesed töötaksid tervist säästvalt kõrge vanuseni.

Kampaania raames oleme Eestis korraldanud mitu seminari, mis keskendusid sundasenditele ja korduvliigutustele, rääkisime ka töökeskkonna muutustest koroonakriisis.

Novembrikuus leiavad traditsiooniliselt aset töötervishoiupäeva konverentsid. Eelmisel aastal toimus XXIII töötervishoiupäeva konverents, mis oli pühendatud samuti luu- ja lihaskonna probleemidele ning ergonoomilisele töötamisele. COVID-19 ohu tõttu toimus töötervishoiupäev taas veebikeskkonnas. Teemadeks olid sel korral nutiseadmete ergonoomika, hübriidtöö ja kodukontor, silmade hoidmine, töökeskkonna riskianalüüsi tähtsus uue tehnoloogia rakendamisel ning vaimse tervise tegevuskavad töökohal.

Sel aastal on kampaania fookuses lapsed ja noored. Paljudel lastel ja noortel on luu- ja lihaskonna vaevusi, mis võivad ägeneda, kui nad alustavad töötamist. Ülekaal ja vähene liikumine võivad suurendada noorte ja laste luu- ja lihaskonna vaevuste riski, kuid neid vaevusi saab ennetada.

Eestis on selle aasta sügisel taas kavas luu- ja lihaskonna teemalised seminarid: 30. augustil Tartus ja 31. augustil Tallinnas. 27. septembril toimub esimene seminar Tallinna tehnikakõrgkoolis, kus räägime noortega töötervishoiust ja tööohutusest laiemalt. Täpsemat infot saab tööinspektsiooni kodulehelt.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Kellel on parim töökeskkond?

XXIV töötervishoiupäeva konverents toimub sel aastal 8. novembril Tallinna tehnikakõrgkooli aulas. Ajakava on veel täpsustamisel ja info avaldame tööinspektsiooni kodulehel. Üks on aga kindel – konverentsil kuulutame välja auhinna „Hea töökeskkond 2022“ võitjad.

Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Soovime esile tõsta ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Neis ettevõtetes on tööandjad teadlikud riskidest, riskide analüüs on integreeritud tööprotsessi, töötajate tervist mõjutavaid ohte hinnatakse pidevalt ning neid maandatakse kiiresti ja tulemuslikult. Ohutuskultuuri edendamiseks soovime, et ettevõte/organisatsioon kirjeldaks taotluses ühte olukorda, kus nad on muutnud tööprotsessi ohutumaks, viinud sisse töötajate tervist hoidva muudatuse või parandanud süsteemi nii, et töökeskkond on muutunud paremaks. Sisuliselt on tegemist parima praktikaga, mida teised organisatsioonid saaksid võtta eeskujuks töökeskkonna arendamisel.

Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 ja üle 50 töötajaga ettevõte.

Kutsume ettevõtteid üles auhinnale kandideerima!

Taotluse esitamise tähtaeg on 23. september.

Lisainfo https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/ hea-tookeskkond-auhind.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

47

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS h Poola looduslike toidulisandite tootja otsib uusi tarnijaid, kes tegelevad näiteks müoinositooli, N-atsetüültsüsteiini (NAC), D-kiro-inositooli ja magneesiummalaadiga.

KOOD: BRPL20220516006 h Leedu ettevõte, kes toodab imikute ja väikelaste mahetoitu, otsib kaubandusagenti või turustajat.

KOOD: BOLT20220526004 h Ungari toiduainete hulgimüügi ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid meditsiinilise toidu ja tervislike toidukaupade tootjatele.

KOOD: BRHU20220504024 h Leedu hommikuhelbetootja otsib maisimanna, maltodekstriini, sojavalgupulbri ja inuliini tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRLT20220516003 h Ungari ettevõte, kes varustab toorainetega pagari-, kondiitri-, liha- ja piimatööstusettevõtteid, otsib uusi tarnijad (nt õlid-rasvained, jahudjahusegud, letsitiin, munapulber, moosid, glütseriin, dekstroos jm).

KOOD: BRHU20220513005 h Ukraina linnulihatootja, kes tegeleb pardiliha müügiga, otsib turustajaid.

KOOD: BOUA20220526013

PUIT h Taani ettevõte otsib puidust standardtreppide tootjaid.

KOOD: BRDK20220428012 h Taani puidust mänguasjade hulgimüüja otsib kepphobuste tootjaid.

KOOD: BRDK20220506015 h Ukraina liimpuittalade, voodrilaudade ja põrandalaudade tootmisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOUA20220531027

TEKSTIILITÖÖSTUS h Ukraina töörõivatootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOUA20220530023 h Leedu tekstiiliettevõte, kes tegeleb töörõivaste, militaar- ja sõjaväevormide, spordi- ja vabaajariiete tootmisega ning kellel on Gore-Tex-sertifikaat, pakub allhanketeenuseid.

KOOD: BOLT20220525001

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

h Austria juuksekaunistuste müüja pakub allhanget tekstiiliettevõtetele peapaela tootmiseks.

KOOD: BRAT20220509022 h Ukraina tekstiilitööstuse ettevõte pakub teenuseid tootmislepingu alusel. Ettevõte tegeleb kodutekstiili ja ülerõivaste tootmisega, sh termopesu, militaar- ja spordiriided, pidulikud rõivad ja ülikonnad.

KOOD: BOUA20220530021

PAPP JA PAKEND h Malta ettevõte, kes toodab lainepapist tooteid, otsib kartongitoorpaberi tarnijaid.

KOOD: BRMT20220513011 h Kreeka mooside, mahlade ja siirupis puuviljakommide tootja otsib klaaspudelite ja -purkide tootjaid.

KOOD: BRGR20220512004 h Saksamaa ettevõte otsib allhanke alusel plastmahutite jaoks arendusja tootmispartnerit, et toota keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid toiduainepakendeid (plastmahutid).

KOOD: BRDE20220512018 h Rootsi pappkarbitootja otsib lainepapitootjat.

KOOD: BRSE20220524006 h Ukraina pakenditööstusettevõte, kes toodab papist kaitsenurki, pakub teenuseid tootmislepingu alusel.

KOOD: BOUA20220530024 h Ukraina pakenditootja, kes toodab big-bag’e, otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOUA20220530013

MASINAEHITUS, MASINATÖÖSTUS JA ELEKTROONIKA h Malta turvasüsteemi ja taastuvenergia sektori lahenduste ja seadmete vahendamisega tegelev ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid eelnimetatud toodete toojatele.

KOOD: BRMT20220427019 h Rootsi ehitusfirma Andersson & Sjöblom Technical Management Group pakub allhanget elektrienergia sektori ettevõtetele (nõustamine, projekteerimis- ja inseneriteenused, tehniline haldus ja tugi).

KOOD: BRSE20220503018 h Poola masinatööstusettevõte, kes toodab eriotstarbelisi seadmeid ja tööpinke raudteesõidukite hool-

damiseks ja renoveerimiseks, otsib masinatööstusettevõtteid spetsiifiliste komponentide tootmiseks.

KOOD: BRPL20220504019 h Hispaania ettevõte, kes turustab mootorsõidukeid, pakub oma teenuseid elektrimootorrataste tootjatele.

KOOD: BRES20220516009 h Saksamaa elektroonikaettevõte pakub tarnelepingu alusel koostööd tarbe-, köögi- ja väiksemate kodumasinate tootjatele.

KOOD: BRDE20220518002 h Itaalia meresõiduandurite arendaja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOIT20220523011

MUUD PAKKUMISED h Poola meditsiini- ja taastusravitoodete tootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOPL20220421014 h Kreeka idufirma tegeleb klaasaluspindade peegeldusvastase tehnoloogiaga ja otsib allhankelepingu alusel klaasivaldkonna eksperti, kes toetaks arendusmeeskonda.

KOOD: BRGR20220428007 h Saksamaa värbamisagentuur otsib Euroopast värbamispartnereid, kes teeksid teenuslepingute alusel koostööd ning aitaksid värvata tööjõudu järgmistest valdkondadest: tervishoid, masinaehitus, toiduainetööstus, tootmine, logistika.

KOOD: BRDE20220504007 h Poola ettevõte, kes toodab looduslikku kosmeetikat ja küünlaid, otsib küünalde jaoks tooraineid (nt rapsivaha, eeterlikud õlid ja valmis lõhnakompositsioonid).

KOOD: BRPL20220516008 h Ukraina IT- ja konsultatsioonifirma pakub oma elektroonilise platvormi kaudu riigihangetega seotud teenuseid.

Platvormi kaudu saavad töövõtjad, tarnijad või teenuseosutajad õiguse teha ehitustöid, tarnida tooteid või osutada teenuseid Ukraina tellijatele.

KOOD: BOUA20220530015

LISAINFO: merit.fimberg-espuch@koda.ee või aleksandra@koda.ee.

RIIGIHANKED

h Sloveenias hangitakse kokkupandavaid välivoodeid.

Tähtaeg 19.07 h Rootsis hangitakse gaasiballoone ja -mahuteid.

Tähtaeg 04.07 h Eestis hangitakse kombineeritud survepesuauto.

Tähtaeg 30.06 h Lätis hangitakse küttepuid (hakkepuitu).

Tähtaeg 08.07 h Leedus hangitakse põranda- ja seinaplaate.

Tähtaeg 04.07 h Rootsis hangitakse silmasiseseid läätsi, materjale/ lahuseid, nuge.

Tähtaeg 24.08 h Tšehhis hangitakse pesu- ja desinfitseerimisseade ning auru- ja desinfitseerimisseade.

Tähtaeg 07.07 h Tšehhis hangitakse kaks komplekti pletüsmograafe.

Tähtaeg 07.07 h Rootsis hangitakse käibetekstiile ja töörõivaid.

Tähtaeg 07.07

h Taanis hangitakse kodumasinaid (külmikud, ahjud, keeduplaadid).

Tähtaeg 05.07 h Rootsis hangitakse vormirõivabarette (kuni 300 000 tk).

Tähtaeg 09.09 h Leedus hangitakse elektrigeneraatori süsteeme.

Tähtaeg 12.07 h Slovakkias hangitakse teedele puistatavat soola.

Tähtaeg 12.07 h Lätis hangitakse lavavalgustust ja visuaalset esitlustehnikat teatrisse.

Tähtaeg 04.07 h Sloveenias hangitakse jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid.

Tähtaeg 11.07 h Lätis hangitakse aerosoole ja kaitsemaske/varustust.

Tähtaeg 22.07 h Lätis hangitakse tootmisketta massiive (otsepöördusmäluseadmed).

Tähtaeg 30.06 h Saksamaal hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi.

Tähtaeg 05.07

Vaata lisainfot koja kodulehe otselinkidelt: www.koda.ee → teenused → monitoorime hankeid → riigihanketeated

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

49

MESSID TORINO FASHION MATCH 2022: MOOD, TEKSTIIL JA DISAIN 7.–10. juuli 2022, Torino (Itaalia) või virtuaalsed kohtumised Üritusele on oodatud uusi moetrende uudistama ning kasumlikke ärikontakte looma tekstiili-, moe- ja disainivaldkonnas tegutsevad ettevõtted, ostjad, jaemüüjad, tarnijad, eksperdid ja investorid.

Peamised valdkonnad: h tekstiil ja mood (rõivad ja moeaksessuaarid) h loomemajandus (tekstiil ja mood, jalatsid, nahk, aksessuaarid ja ehted) h moetööstusega seotud IKT-lahendused h jaemüük, e-kaubandus h investeeringud moetööstusesse, naisettevõtlus h jätkusuutlikkus ja ringmood

TARK HOONE LEVANTE 2022: NUTIKATEST KODUDEST TARKADE LINNADENI 20.–30. juuni 2022, virtuaalsed kohtumised

Osavõtt tasuta.

Lisainfo ja registreerimine avatud kuni 3. juulini aadressil https://b2worth-torinofashionmatch-2022.b2match.io.

Kohtumisürituse fookuses on kodumajade automatiseerimine, süsteemiintegratsioon, turvalisus, energiakasutus ja palju muud, mis toetab energiatõhusust. Üritusele on oodatud valdkonnas tegutsevad paigaldajad, disainerid, IKT-juhid, süsteemiintegraatorid, töövõtjad, hulgimüüjad ja turustajad, riigiasutused, hoonehaldurid.

Peamised valdkonnad: h energiatõhusus h taastuvad energiaallikad h turvalisus h Smart City tehnoloogiad h ühenduvus h audio/video h koduautomaatika h elektrisüsteemid ja nutikas valgustus Osavõtt on tasuta. Lisainfo ja registreerimine avatud kuni 20. juunini aadressil https://smart-building-levante-2022.b2match.io.

KATARI VIRTUAALNE NÄITUS JA KOHTUMISED 5.–6. juuli 2022

FMB 2022: MASINAEHITUSE MESS JA KOHTUMISED 12.–13. oktoober 2022, Bad Salzuflen (Saksamaa)

Viimase kahe aasta jooksul viiendat korda toimuvast virtuaalsest näitusest ja B2B-üritusest on seni osa võtnud juba üle 3000 ettevõtja. Üritusele on oodatud uudistama ja loomulikult uusi ärikontakte looma maaletoojad, hulgimüüjad, turustajad ja teised ettevõtted.

Peamised valdkonnad: h konstruktsioonid, ehitusmaterjalid, kemikaalid ja elektriseadmed h plast ja pakend h keemiatooted h pabertooted h kiiresti liikuvad tarbekaubad (FMCG) h toit ja jook h IKT-teenused ja idufirmad h farmaatsia, tervishoid ja meditsiiniseadmed h muude toodetega kauplejad Osavõtt on tasuta. Lisainfo ja registreerimine https://matchmaking.qdb.qa.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022

Mess toob kokku disainerid, arendajad ja sisseostjad seadmete ja masinaehitusest ning sellele sektorile tarnivatest ettevõtetest. Esindatud on nii ajamitehnika, juhtimistehnoloogia kui ka kooste- ja käsitsemistehnoloogia valdkonnad.

Peamised valdkonnad: h automatiseerimistehnoloogia ja tööstuselektroonika h masinaosad, komponendid, materjalid ja tööriistad h pinnatehnoloogia h digitaliseerimine tööstuslikus tootmises h võrgud, logistika ja tootearendus h juhtimistehnoloogia ja ohutustehnika h ajamitehnoloogia h mikrosüsteemide tehnoloogia Osavõtt messist ja kohtumisüritusest on tasuta.

Registreerimine on avatud kuni 2. oktoobrini aadressil https://fmb-2022-matchmaking.b2match.io.

MIDAGI KÕIKIDELE MEELTELE. Uus täiselektriline EQE kujundab Mercedes-Benzi disainikeelt oma unikaalsete kerejoonte ja viimistletud detailidega. Mugavas interjööris kohtub kõrgtehnoloogia eheda luksusega. EQE juhatab teid kuni 660-kilomeetrise läbisõiduulatuse ja intelligentse Mercedes-EQ tehnoloogiaga mobiilsuse uude ajastusse.

Vaata rohkem www.mercedes-benz.ee/eqe

EQE 350+: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 15,9-18,7; keskmine CO2 heide g/km: 0.

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.veho.ee • Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11

KUTSUME OMA LIIKMEID 2022/2023 Ä R I H O O A J A AVA M I S E L E ÄMARI LENNUBAASI LAUPÄEVAL, 27. AUGUSTIL KELLA 12–16 TULE JA OSALE KOGU PEREGA, PÕNEVAID TEGEVUSI JÄTKUB KÕIGILE! TÄPSEMA KAVA LEIAD PEAGI MEIE KODULEHELT WWW.KODA.EE. LISAINFO JA KOOSTÖÖVÕIMALUSED: ANNELI PERNE / ANNELI@KODA.EE / 604 0087