Kaubanduskoja Teataja 2020/5 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

Teataja iga liige loeb! ilmub aastast 1926. 5 / 2020

Jaan Hendrik Murumets:

tuleb olla uudishimulik Eesti parimad ettevõtted valitud! Kersti Vannas: milliseid töötajaid sa püüda tahad? 2025, tähtis tärmin veebilehtede omanikele Välistööjõu värbamisel keeratakse kraani koomale

AVAME PEAGI! Uuenduskuuri läbinud Eesti eksportööre tutvustav veebileht ja trükis „ESTONIAN EXPORT DIRECTORY“.

SOOVID UUSI PARTNEREID? Info reklaamivõimaluste kohta: Ander Sibrik, ander@menuk.ee, 565 1007, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

jUhTKiri

Sisukord 4 8 9 10 14 15 16 18 20 22 24 28 32 34 36 38 42 44 46 47

Jaan Hendrik murumets muudab maailma nutikamaks Koda kutsub seminaridele ja koolitustele lühidalt tööandja bränding: kas ka teie firmas oluline? abb: vajame paindlikku rändepoliitikat Viis soovitust, kuidas visiooni ellu viia Võõrtööjõu palkamisele seatakse uusi piiranguid Kuidas muuta oma veebileht ligipääsetavaks? KW meistrid muutis koroonakriisis tootmissuunda mis ühendab Rüüüürijat ja Rändtigu? eesti parimad ettevõtted 2020 on selgunud esteli tehas 150: auruvedurist tuumareaktorini teavitaja direktiiv tekitab uusi kohustusi usalduskriis turunduses tööandjad ei taha teha kohtutäituri tööd Kui teed lähevad lahku Vaimne tervis olulisem kui kunagi varem Kas andmed peaksid liikuma vabalt? Palju õnne! enterprise europe Network

TeaTaja iga liige loeb! ilmub aastast 1926. 5 / 2020

Jaan Hendrik Murumets:

tuleb olla uudishimulik EEsti parimad EttEvõttEd valitud! KErsti vannas: millisEid töötajaid sa püüda tahad? 2025, tähtis tärmin vEEbilEhtEdE omaniKElE välistööjõu värbamisEl KEErataKsE Kraani KoomalE

KaaNeFoto Rene Riisalu

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoDa toom-Kooli 17, 10130 tallinn tel: 604 0060 Faks: 604 0061 e-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee teataJa toimetus Kaur orgusaar tel: 604 0065 e-post: kaur.orgusaar@koda.ee maKett Ja KuJuNDus menu meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik tel: 511 3302 e-post: kristiina@menuk.ee

pAriMATesT pAriMAD

agu oktoobri alguses juba tavaks on saanud, tunnustame parimaid ettevõtjaid. Ka tänavused parimad on välja hõigatud ja Teatajast leiate selle kohta lugemist. Mul on erakordselt hea meel, et meie, Swedbanki ja presidendi kantselei poolt ühiselt veetav noore ettevõtja preemiakonkurss ning sellega kaasnev tunnustus ja tähelepanu on ennast aastate jooksul õigustanud. Kandidaate, kelle vahel tuleb raske valik langetada, on järjest enam. Nii oli ka tänavu. Tublisid noori on palju ja tuleb tunnistada, et mõne noore juhitud edukast ärist oli üsna keeruline aru saada. Tehnoloogiad ja nende pakutavad võimalused on nii kiiresti arenenud, et raske on järge pidada. Edu kõikidele noortele ettevõtjatele ja julgust neile, kes seda teed kaaluvad! Uuringud näitavad, et noorelt alustada ongi lihtsam – indu on rohkem, eneseteostusvajadus on sageli suurem, ning mis siin salata – ebaõnnestumiste ja kriiside pagas on veel väike ja julgust selle võrra rohkem. Ilmselt kui teaks, mille kõigega peab ettevõtja kokku puutuma ja mille eest vastutama, siis paljud ilmselt loobuks juba eos. Siiski parem, kui nad ikkagi alustaks ning õpiks ja kuulaks teiste kogemusi. Kojas hoiame lisaks õigusloomele silma peal ka uuringutel, analüüsidel ja aruannetel, mida nii meil kui ka rahvusvaheliselt tehakse ja millel on kokkupuude ettevõtlusega. Soovitan ettevõtjail hiljuti avaldatute hulgast tutvuda riigikontrolli analüüsiga äridiplomaatia korralduse kohta, sest sealt leiab ka hulga tähtsat infot selle kohta, millist teenust ettevõtjal üldse tasub meie välisesindajatelt oodata. Ülevaate leiab riigikontrolli kodulehelt. Meie jaoks on riigikontrolli kokkuvõte ühtviisi huvitav ja oluline – sest eks oleme ka koja poolt aastaid rääkinud koostöö parendamise vajadusest. Sellest üksinda ei piisa, et eraldi teevad kõik justkui head tööd – koostöös või veel parem, ühendatud juhtimisega saaks ilmselt veelgi paremini. Ühtsed eesmärgid, mõõdikud ning läbimõeldud ja selged teenuste kirjeldused võiksid anda palju parema tulemuse, kui nende seadmist ei takistaks pidev konkureerimise vajadus.

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

tRÜKK Kroonpress

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Jaan Hendrik Murumets elektroonikainseneri töölaua taga.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

Foto: Jake Farra

persoon

Aasta noor ettevõtja

jAAn henDriK MUrUMeTs

muudab maailma nutikamaks

Meie igapäevaelu aitavad lihtsamaks muuta kümned, kui mitte sajad seadmed, mis jäävad tihti märkamata. Näiteks Valnese nutilukud Tallinna koolides, Barkingu nutiparklad või nutikad Bikeepi rattalukud tänaval. See on alles jäämäe tipp, sest Jaan Hendrik Murumetsa juhitav ettevõte Krakul pakub elektroonikasüsteemide riistvara ja tarkvara arendust kõigele, mis moodsal ajal tundub vajalik, ning aitab meil oma ülesandeid paremini täita.

i ole just tavaline, et elektroonikat tootvasse ettevõttesse külla minnes võtab külalise vastu tegevjuht, kelle üks esimesi lauseid on „Tule, ma näitan sulle meie organiseeritud segaduses töölaudu!” ja asub siis õhinaga näitama merepoid, mis Krakuli kontekstis on tahvelarvuti suurune tükk elektroonikat, kust tuleb välja hulganisti juhtmeid. Nimetatud organiseeritud segadus on tõenäoliselt iga noore tehnikahuvilise, aga ka inseneri unistus, sest kiiresti saab selgeks, et tihti keerulisena tunduvad elektroonikamaailma tipptehnoloogiad arendatakse ja mõeldakse välja just siin, selles kontoris. Millega Krakul tegeleb? Oleme IoT-i (Internet of Things, asjade internet) ja autonoomsete süsteemide arenduspartner ning konsultant. Väga lihtsalt öeldes oleme partner ettevõttele, kellel ei ole võimekust ega ka vajadust luua elektroonikaarendusega seotud kompetentse. Enamasti arendame ja aitame luua IoT-seadmetel põhinevaid lahendusi, mis on tavakasutaja jaoks väikesed lihtsad seadmed, millel on üks kindel ülesanne, kuid mis osana tervikust täidavad väga tähtsaid rolle. Näeme end ka pikaajalise partnerina, kes aitab klienti algusest lõpuni ehk idee väljatöötamisest kuni tootmise koordineerimiseni. See on toonud meile väga suure edu ning unikaalse võimaluse eristuda ja

karakull, mis tähendab karusnahka, kuid meil ei ole sellega mingit seost. KAur orGuSAAr kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

pakkuda lisandväärtust. Eesmärk on jõuda sinnani, kus klient saab meisse suhtuda kui ühte oma n-ö üksusesse, mis võimaldab pakkuda parimat võimalikku kogemust. Krakul kõlab eestipäraselt. Kuidas sellise nimeni jõudsite? Ettevõtte nime väljamõtlemine on ettevõtlusega alustamisel Eestis üks keerulisemaid ülesandeid. Krakul on pärit ühest veebigeneraatorist, millega luuakse lauamängutegelastele nimesid. Seega on tegu pigem juhusliku leiuga, mis kõlab eesti keeles hästi ega tähenda maailmas veel midagi. Kõige lähedasema kõlaga sõna on

Üldiselt on sama valdkonna ettevõtetel sarnased mured ning teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha.

Milline on Krakuli loomise lugu? Krakuli asutaja oli 2013. aastal minu hea sõber Markus Järve, kellel tekkis idee otsesest vajadusest, kui Bikeep ja droonidega tegelev ettevõte Threod Systems vajasid nutikaid lahendusi. Sellal ei olnud ka IoT-valdkonnas eriti palju tegijaid, kuid praeguseks on see lausa plahvatanud. Õige pea pärast ettevõtte asutamist kutsus Markus ka mind kampa ning nii olin ettevõtte teine töötaja. Edasi hakkas ettevõte vaikselt kasvama, kutsusin hiljem juurde veel tuttavaid ja ülikoolist ka kursusekaaslasi. 2017. aastal astus Markus ettevõtte juhi kohalt tagasi ja mulle tundus, et oleks rumal mitte edasi minna ettevõttega, millel oli aktiivne kliendibaas ning tervislik käive. Kas sul oli ka enne Krakuli juhiks asumist ettevõtluskogemus? Ei olnud, kuid nägin kõrvalt kõike, mida Markus tegi. Hetkel, kui oli vaja asuda ettevõtet juhtima, tundus loogiline, et seda teen mina. Teadsin kõike, mis ettevõttega seostus – alates partneritest kuni töötajateni. Mis oli kõige keerulisem ettevõtte juhiks asumisel ja mis nüüd? Alguses on kõige raskem see, et sa ei tea midagi. Hiljem asendub see olukorraga, et sa tead, mida sa ei tea, ning siis tuleb leida motivatsiooni selleks, et

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

persoon

Krakul arvudes hh Portfoolios üle maailma rohkem kui 100 projekti.

hh Tooteid lansseeritud neljas maailmajaos.

hh Tooteid kasutatakse vähemalt 20 riigis.

hh Nutipudeliavajaga avatud üle 11 miljoni pudeli.

hh Krakuli disainitud seadmeid on toodetud üle 15 000 ühiku.

hh Töötajaid 17. hh 2020. aasta käibeks planeeritakse 1 miljon eurot.

hh Käive on teinud suuri hüppeid: 2017. aastal oli kasv 189%, 2018. aastal 53,7% ja 2019. aastal 53,3%.

Krakulis joonistatakse tihti keerulisemad skeemid läbi, et leida võimalikult lihtne toimiv lahendus.

Krakuli töötajad – noored, nutikad ja uudishimulikud.

õppida ja omandada teadmisi valdkondadest, millega seni ei ole pidanud kokku puutuma. Ettevõtte kasvades ja tulevikuplaane tehes saan nüüd aru, et mida kaugemale vaatad, seda rohkemate asjadega peaks tegelema ning prioriteetide seadmine ettevõtte suunamiseks muutub aina keerulisemaks. Kui saaksid minna ajas tagasi 2017. aastasse, hetke, kui asusid Krakulit juhtima, siis mida sa ise endale ütleksid? See on juba keerulisem. Tõenäoliselt seda, et veelgi varem tuleb küsida teistelt inimestelt oma valdkonnas nõu ja mõtteid, kuidas nemad on teatud probleeme lahendanud. Usun, et see sobib nõuandeks kõikidele alustavatele juhtidele, et võimalikult varakult tuleb hakata kasvatama oma võrgustikku ja seeläbi saada kogemusi, mis teistel on juba olemas. Üldiselt on sama vald-

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

konna ettevõtetel sarnased mured ning teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha. Samal ajal aidatakse edasi ka tervet sektorit, seega ära karda küsida! Kuidas on koroonakriis Krakulit mõjutanud? Me alustasime kodus töötamist paar päeva enne, kui kõik kinni läks, ning põhiline mure meie jaoks oli see, kuidas kodune töö korraldada, sest paljud seadmed olid seni ainult kontoris. Äri poolelt oli alguses päris hirmus, sest kõik, mis ei olnud kriitiline, läks partnerite poolt pausile. See on ka täiesti mõistetav, sest paljud uued arendused ei ole kriisiolukordades tähtsad, kui on vaja tagada ettevõtte toimimine järgmisel päeval ja tundmatus olukorras. Nüüdseks on päringute maht suuresti taastunud, kuid on tunda, et e ttevõtted on ettevaatlikumad. Tulevikus on

IoT-valdkonnal olukorrast pigem võita, sest aina rohkem mõeldakse sellele, kuidas inimesi võimalikust viiruse ohust eemal hoida. See aga vajab uusi seadmeid ja ka uusi lahendusi, millega saame just meie abiks olla. Krakul on kasvamiseks kasutanud omakapitali, mitte investorite raha. Millest selline valik? Oleme suhelnud paljude investoritega, kuid oleme seadnud eesmärgi, et soovime kaasata n-ö tarka raha meie valdkonnast. Eesmärk on mitte lihtsalt ettevõtet kasvatada, vaid saada juurde ka teadmisi ja oskusi, et kasvatada terve ettevõtte kompetentse. Näiteks alustasime suvel koostööd ühe maailma suurima IoT-i ja juhtmevaba ühenduse komponentide turustaja Richardson RFPD-ga, mis võimaldab meil märkimisväärselt suurendada projektide arvu terves EMEA regioonis

persoon

Fotod: Jake Farra

Koer Maybe, kes on kontoris ametis kui Chief Happiness Officer.

(Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika – toim). Koostöö hõlmab eri valdkondi laevandusest meditsiinini. See ei ole küll traditsioonilises mõttes investeering, kuid näeme seda väga hea ja suure võimalusena. Kuidas jõudsid elektroonikainseneri erialani? Olin keskkoolis humanitaarklassis. Pärast kooli lõppu läksin õppima Tartu Ülikooli IT-teaduskonda, kust astusin ühe aasta möödudes välja. Arvan, et põhjus on tuttav paljudele, kes on astunud ülikooli otse keskkoolist, teadmata, mida nad teha tahavad, lisaks oli mulle ootamatu olukord, kus keegi ei käsi otseselt midagi teha. Pärast väikest pausi läksin 2012. aastal õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse mehhatroonika erialale ja tundsin, et see on minu jaoks. 2013. aastal liitusin Krakuliga ning juba enne Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetamist astusin 2014. aastal TTÜ-sse, et õppida elektroonikat ja telekommunikatsiooni. Lõpetasin need õpingud 2017. aastal, just siis asusin juhtima ka Krakulit. Nüüd on ring täis saanud, aitan aktiivselt elektroonikaga seotud erialasid tutvustada, et aina rohkem noori seda õppima tuleks. Elektroonikamaailm on väga teadmistemahukas. Millised on koostöökohad teaduse ja ülikooliga? Kahjuks on teaduse ja teadlaste kaasamine praegu pigem väike, meil on selles suhtes ruumi kasvada. Koos TalTechi ja Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga osalesin ka kampaanias, mis tutvustas elektroonikainseneri tegevusi, et meelitada rohkem noori eriala õppima.

200%

kasvas tänavu sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid alustanute arv. Kampaania tulemusel alustas sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid eelmise aastaga võrreldes üle 200% rohkem tudengeid. See on mulle väga südamelähedane teema ja soovin, et veelgi suurem hulk noori näeks mitte ainult elektroonika valdkonna võimalusi, vaid ka teiste valdkondade omi, sest tihti ei ole äsja kooli lõpetanutel veel selge, mida tahaks teha. Samuti on raske hoomata, mida

Mis on noore ettevõtja preemia? Konkursiga tunnustatakse noori ja tegusaid firma omanikke või juhte, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta noore ettevõtja tiitli saaja valib välja viieliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, Swedbanki ja presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest. Konkurssi korraldatakse alates 2015. aastast.

paljud erialad või elukutsed pakuvad, seetõttu on äärmiselt tähtis tutvustada eri valdkondi ning näidata nende igapäevaelu. Arvan, et kui keegi oleks minult küsinud 2010. aastal keskkooli lõpetades, miks ma ei lähe elektroonikat õppima, siis see küsimus oleks jäänud vastuseta või oleks olnud vastuseks midagi stiilis „elektroonikat tehakse ju Hiinas“. Ma lihtsalt ei teadnud rohkem, aga teadmisi tuleb noorteni paremini viia. Mida ütleksid noortele, kes valivad eriala või ei tea, mida edasi teha? Tänapäeva maailmas tuleb igal juhul ära kasutada võimalust, et ükskõik kus olles on sul käes terve maailma teadmised läbi väikese ristküliku, tuleb vaid osata otsida ja uurida. Tihti mõeldakse endale mingid kindlad piirid. Näiteks kui olen Lõuna-Eestis, siis Tartu Ülikool, kui Põhja-Eestis, siis TalTech. Sellest samm edasi on see, et vaatad õppekavasid ning valid sealt kõige vähem hirmsa. Kui asud õppima ja leiad, et see ei ole siiski sinu jaoks, siis ka see on väga tähtis teadmine. Siis ei tohi alla anda ja öelda, et sinu jaoks ei ole midagi huvitavat. Tegelikult on terve maailm valla ning tuleb leida endale huvi pakkuv ja sobiv valdkond. Lihtsalt tuleb olla uudishimulik.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

KODA KUTSUB OSALEMA Töötuba: kindlustunde ABC 28. oktoober 2020 Sõna „kultuur“ pärineb ladinakeelsest sõnast cultus ja tähendab hoolimist. Kui juht tõeliselt hoolib oma inimestest, siis saab ta vastutasuks oma inimeste pühendumise ühisele eesmärgile. Siin peitubki enamasti võti, et saavutada tulemus, kus 2 + 2 > 10. Kõige selle kese on inimene ja see, kuidas ta end meeskonnas tunneb. Miks edukate firmade ja tippmeeskondade juhid peavad kõige olulisemaks tööriistaks üks ühele vestlust? Pikaajalise rahvusvahelise suurettevõtte juhtimiskogemusega Toomas Soosaar Empowerment OÜ-st on valmis jagama oma nippe, kogemusi ja praktilisi tööriistu. Tule ja saa osa!

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee 604 0077

Tulemuslik meeskonnajuhtimine kaugtööl 2. november 2020 Kõik muutus kiirelt – veel märtsi alguses tegutses enamik ettevõtteid plaanitud tempos ja töökorraldus oli tavaline. Nüüd on aga olukord muutunud – muu hulgas näiteks see, et paljudele inimestele ja organisatsioonidele on (osaline) töö kodukontoris saanud tavapäraseks. Paljude juhtide peas on siiski üks küsimus, mille vastuses ei olda alati päris kindlad: „Kuidas ma tean, et nad seal ikka tööd teevad?“ Veebiseminaril räägib Indrek Maripuu, kuidas efektiivselt juhtida sõltumata sellest, kus meeskonnaliikmed tööd teevad.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele tasuta, mitteliikmele 19 € + km Info: Kaie Tropp, kaie@koda.ee, 604 0093

Töötuba: kuidas ekraanil mõjusalt suhelda? 3. november 2020 Kas oled sattunud veebikoosolekute keerisesse ja märkad, et esinemine ekraani vahendusel on paras pähkel? Koolitaja Tiina-Katrina Kaber toob töötoas osalejate ette kogemused eri pikkuses ja formaadis sündmuste läbiviimisel. Töötades läbi ja testides hulgaliselt materjale, soovitusi ja avastusi, on ta leidnud hulga universaalseid lähenemisi.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ja Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 89 € + km, mitteliikmele 179 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Hommikuseminar: influencer-turundus 4. november 2020 Influencer marketing on viimase kümnendiga teinud uskumatu hüppe. Kuidas aga mõõta selle tulemuslikkust ja efektiivsust? Mis on need argumendid, mida turundus osakond saab juhtkonnale edastada, et veenda neid influencer-turunduse vajalikkuses? Oma kogemust jagab selle valdkonnaga detailideni kursis olev Siim Säinas. Tule veebiseminarile ja saa teadlikumaks!

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Tulemuslik krediidijuhtimine ja võlgade sissenõudmine 4. november 2020 Koroonakriisi tulemusena on paljudel ettevõtetel tekkinud probleeme varem planeeritud rahavoogude juhtimise ja krediidiportfelli haldamisega, mistõttu on tekkinud maksehäired. Seminaril anname nõu ja soovitusi, kuidas ajutiste makseraskustega edukalt toime tulla ja tagada krediidi kohustuste täitmine kõige paremal viisil.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 30 € + km, mitteliikmele 60 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi üritusi ja koolitusi www.koda.ee/sundmused.

lühidalt

Justiitsministeerium pöördus kaubanduskoja poole küsimusega, kas pankrotimenetluse jooksul peaks pankrotihaldur tegelema lisaks võlgniku raamatupidamisele ka võlgniku majandusaasta aruannete esitamisega. Koda leiab, et majandusaasta aruande esitamine ei ole vajalik, kuid tähtis on, et võlausaldajatel säiliks võimalus saada ülevaade võlgniku varade kohta. Vastavalt pankrotiseadusele peab pankroti haldur tegelema võlgniku raamatupidamise korraldamisega ning tegelema nii pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande esitamisega kui ka esitama majandusaasta aruandeid pankrotimenetluse kestel. Praktikas on halduril seda keeruline teha, kuna aruande koostamiseks vajalik raamatupidamine võib olla puudulik või puududa täielikult. Sellele tuginedes peab koda mõistlikuks, et loobutakse halduri kohustustest esitada majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande kohustusest loobumine ei tohi aga tähendada seda, et võlausaldajatele ei anta ülevaadet võlgniku varade kohta. Seetõttu tuleb leida mõni muu asjakohane vorm, mis on majandusaasta aruandega võrreldes lihtsam ja vähem mahukas ning mis peegeldab selgelt võlgniku majanduslikku olukorda.

Hotellidele on paberil külastajakaartide täitmine ja säilitamine kulukas. Fotol Lydia hotelli vastuvõtt.

Foto: Sven Soome

Majandusaasta aruanded ei täida pankrotimenetluse ajal eesmärki

Turismiseadus peaks lubama elektroonilisi külastajakaarte Koda pöördus Riigikogu majanduskomisjoni poole eesmärgiga lisada turismiseaduse muutmise eelnõusse võimalus, et turismi ettevõtted saaksid registreerida ja säilitada külaliste andmeid lisaks paberile ka elektrooniliselt. Praegu peab majutusettevõtja registreerima majutusteenuse kasutaja külastajakaardil, mida tuleb säilitada kaks aastat pärast nende täitmist. Selline lahendus on paljude majutusettevõtete jaoks ebamõistlikult koormav, sest külastajakaardi paberil täitmine, selle säilitamine ja hiljem hävitamine toob majutusettevõttele kaasa nii aja-, raha- kui ka tööjõukulu.

Kui suur on järgmise aasta sisserände piirarv?

Tegevusaruande auditeerimise nõuded peavad olema üheselt arusaadavad Rahandusministeeriumis on valminud eelnõu, mis paneb audiitorile kohustuse kontrollida, kas keskmise suurusega ettevõtja või suurette võtja tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ja seaduses sätestatud nõuetega. Koja hinnangul vajab audiitoritele lisanduv kohustus täpsustamist. Eelkõige tuleb audiitortegevuse seaduses selgemalt välja tuua, millistele seaduse nõuetele peab tegevusaruanne vastama. Kui sätte sõnastus ei ole üheselt arusaadav, siis võib tekkida olukord, kus audiitorid hakkavad uut sätet erinevalt tõlgendama, kusjuures mõni tõlgendab kitsamalt ja mõni laiemalt, ning selle tulemusena võib hakata oluliselt erinema ka osutatava teenuse maht ja hind. Koda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku täpsustada eelnõus või vähemalt seletuskirjas, millistele seaduse nõuetele vastavust peab audiitor kontrollima.

Siseministeerium on teinud ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315, mis on ühe võrra suurem kui selle aasta kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida seadus võimaldab praegu kehtestada. inimest on 2021. aastaks Sarnaselt kehtestatava sisserände selle aastaga piirmäära ettepanek. plaanib siseministeerium ka 2021. aastal teatud osa sisserände piirarvust broneerida loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele, kohtunikele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Ülejäänud osa sisserände kvoodist jääb vabalt jagamiseks.

1315

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

TööTUrg

Tööandja bränding kui strateegiline prioriteet – KAs KA TeiL? Kuidas tõusis veel viis aastat tagasi tippjuhtidele suhteliselt nähtamatu tööandja brändingu valdkond uueks staarteemaks strateegiliste plaanide tegemisel? Kas sellepärast, et teema on uus ja popp? Vaevalt küll.

Paindlikkuse plussid ja miinused

Lisaks on koroonaviiruse tõttu peale sunnitud paindlikkus kiirendanud protsessi, kus Eesti tööturg on lokaalsest turust muutumas globaalseks turuks. Kasvanud on konkurents tööjõule ja konkureeritakse mitte ainult Eesti tööandjatega, vaid paindlik töökorraldus on juba nii mitmeski majandusharus reaalseteks tööturu konkurentideks muutnud ka välismaal tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis suudavad sageli pakkuda kõrgemaid töötasusid. Kui me kahtleme, kas Eesti noortele on välismaal erialase töö tegemine ahvatlev, siis 40% Eesti tudengitest oleks huvitatud erialasest tööst välismaal.

Foto: Shutterstock

KErSTi VANNAS tööandja brändingu agentuuri Instar EBC tegevjuht

namik äriettevõtteid tegutseb selle nimel, et pikas perspektiivis edukalt oma valdkonnas hakkama saada. Just pikk perspektiiv on ka tööandja brändingu olulisuse mõistmise võti. Atraktiivseks tööandjaks ei saada üleöö. Oma sihtrühma tähelepanu ja huvi kasvatamine on pikaajaline läbimõeldud tegevus, mille lõppeesmärk on tööandja jaoks õigete töötajate olemasolu õigel ajal õiges kohas. Kui töötajaid pole, tekivad lisa-

kulud või jääb tulu saamata. Järelikult suurendab tööandja kuvandiga tegelemata jätmine tulevikus tööjõukulusid ja võib lõigata tuleviku tulusid. Olukorrale lisab vürtsi demograafia. Eesti ja kogu arenenud maailma rahvastiku vananemine ning viimaste aastakümnete väike sündivus on viinud olukorrani, kus igal aastal lahkub Eesti tööturult rohkem inimesi kui noori peale tuleb. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt lahkub tööturult igal aastal 11 500 inimest ja OSKA-uuringu põhjal lisandub noorte näol umbes 8000 paari töökätt. Tööandjad näevad nende muutuste mõju nii kahanenud värbamisvõimalustes kui ka töötajate lühemas püsimises ühe tööandja juures.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

tööturg Hea uudis on aga see, et enamikku huvitab siiski erialane töö Eestis. Paindlikkuse positiivne külg avaldub tööhõive kasvus nii noorte kui ka vanemate töötajate hulgas, kuna uued töötamise viisid võimaldavad paremini ühildada õpinguid, tööd ja muud elu. COVID-19 mõju tõttu on Eesti töö turul ajutiselt teatud sihtrühmi lihtsam leida. Samas suur osa sektoreid tunneb endiselt teravat tööjõupuudust, olgu see IT- või insenertehnilistes valdkondades. Selle valguses ei tasu unustada, et kui majandus on taastunud, siis pole me tagasi aastataguses olukorras, vaid uhiuues töömaailmas, kus oleme sunnitud konkureerima globaalselt, sh ettevõtetega, kel on maailmatasemel huvi tekitav tööandja kuvand.

Peeglike, peeglike, seina peal... 11. septembril kuulutasid Instar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Noblessneri Valukojas välja 2020. aasta atraktiivsemad tööandjad. Eesti tudengid pidasid kõige atraktiivsemaks tööandjaks Microsofti, kutsekoolide õpilased sooviksid kõige enam töötada Apollo Groupis ja kogenud töötajad Transferwise’s. Organisatsioonidel on tavaliselt nende tegevusspetsiifikast välja kujunenud sihtrühmad, keda nad haridusliku tausta poolest värbavad. See on ka põhjus, miks tunnustati ka kitsamate sihtrühmade atraktiiv semaid tööandjaid. hh Majanduserialade tudengite eelistatuim tööandja on Transferwise. hh IT-tudengid soovivad töötada Microsoftis. hh Õigustudengite eelistus on justiitsministeerium. hh Tehnikatudengid tahavad töötada Nordeconis. hh Meditsiinitudengid näevad oma tulevast töökohta Tartu ülikooli kliinikumis. hh Humanitaartudengitele on atraktiivne tööandja haridus- ja teadus ministeerium.

Kuvandi loomisega tegele teadlikult

Kõige selle valguses tunnevad paljud tööandjad end ebakindlalt. Otsitakse lahendusi, kuid sageli tundub, et tegemist on vaid tulekahju kustutamisega. Näiteks püütakse vastu tulla palgas, kuid viimase 11 aasta jooksul on palga ootus kasvanud 1,8 korda ja kasv jätkub. Püütakse olla paindlikumad, kuid samas tundub, et pakutav paindlikkus ei vasta ikka ootustele. Mida teha, et sellest esmapilgul kaotatud lahingust võitjana välja tulla? Tuleb teadlikult tegeleda oma töötajate hoidmisega ja tulevaste töötajate varude tekitamisega ehk teadliku ja strateegilise tööandja kuvandi juhtimisega. Tööandja kuvand algab organisatsiooni seest ja selle parimaks katalüsaatoriks on oma töötajad ning nende töötamise kogemus, mille kohta saab teavet väljapoole edastada, et ka teistes huvirühmades huvi tekitada.

Instar on alates 2010. aastast uurinud Eesti inimeste tööootusi ja selgitanud välja Eesti atraktiivseimad tööandjad. 2020. aastal osales uuringus 6100 inimest, neist 3800 olid üliõpilased, 1500 kutsekoolide õppurid ja 850 kogenud töötajad. Tänavune tööootuste uuring kaardistas 230 Eesti tööandja atraktiivsuse. Vastajatele oli küsimustikus ette antud tegevusvaldkonna alusel järjestatud tööandjate nimekiri. Hinnatud organisatsioonide koondtabel on üleval Instari kodulehel: http://www.instar.ee/#survey.

Kust kuvandi loomisega alustada?

määratletakse täpsemalt sihtrühmad nii järelkasvu kui ka kogenud tööta jate hulgas. Selleks, et sihtrühmi kõnetada, tuleb neid tunda ning luua atraktiivne ja tegelikkusega vastavuses olev väärtuspakkumine. Lõpuks on oluline tööandja bränd aktiveerida, luues visuaalid ja tegevuskava, mida koos praeguste töötajatega ellu viia ja mõõta.

Tasub mõelda, millised on organisatsiooni viie aasta arenguplaanid, ja hinnata, milline töötajaskond on nende plaanide teoks saamiseks vajalik ning mida peab tegema organisatsioon, et viie aasta pärast olla kindel, et õiged inimesed on õigel kohal. Kui eesmärgid ja mõõdikud on seatud,

1761

1800

1763

1585

1600

1473

1400 1200 1000

1062 985

800 681

600

604

1141 1037

588

1223 1098

1039

766

718

681 604

1218

855

809 713

726

754

998

978

918 827

1162

1170 1062

889

536

400 200 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

 Keskmine tudengi netopalk

 Keskmine Eesti netopalk (statistikaamet)



Tudengi palgaootus

Joonis 1. Tudengi palgaootus ületab reaalset palka ligi kaks korda

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

tööturg

Otsusta, milliseid töötajaid sa püüda soovid

õitluses parimate töötajate nimel ei pea meeldima kõigile, vaid oma sihtrühmadele. See on ka põhjus, miks Instar on viimased 11 aastat uurinud Eesti inimeste tööootusi ja ühtlasi selgitanud välja Eesti atraktiivseimad tööandjad. 2020. aastal vastas küsimustikule 6100 inimest, kellest 3800 olid tudengid, 1500 kutsekoolide õppurid ja 850 kogenud töötajad. Nende uuringute alusel on artiklis välja toodud olulisemad töötajate ootuste muutused 2020. aastal. Teades tööootusi, saab tööandja oma väärtuspakkumist täpsemalt sihtida ehk suures pildis aitab uuring tööturu nõudlust ja pakkumist ühildada. Mida me siis uuringutest teada saime?

Järelkasvutegevustega alusta varem, mitte hiljem

Kindlasti on just kooliaeg parim järelkasvu tagamise tegevuste alustamiseks. Eesti tudengitest töötab õpingute ajal 64%. Veelgi huvitavam on, et 12% Eesti tudengitest on leidnud kooli ajal sobiva töö, millega nad soovivad end pikema ajaliselt siduda. Kui tööandja ei võta praktikante või ei paku noortele muid võimalusi, siis liiguvad need noored teie konkurentide juurde, kus nad kasvavad kogemustega spetsialistiks. Kogemustega spetsialisti, kes on rahul oma töö ja tööandjaga, on teisel organisatsioonil keeruline enda juurde meelitada. Seega aitab järelkasvuga tegelemine organisatsioonil pikas perspektiivis kulusid kokku hoida.

Paindlikkus aina olulisem mitmel tasandil

Esiteks on tähtis paindlikkus tööaja suhtes. Uuringust selgus, et 59% töötavatest tudengitest töötab kooli kõrvalt täisajaga, see aga tähendab vajadust paindliku tööaja järele. Teiseks väärtustavad noored rohkem paindlikkust töösuhetes. Aasta-aastalt kasvab noorte hulk, kes soovivad olla iseenda tööandjad. 2020. aastal soovis seda 21% tudengitest. See trend ei

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

tähenda ainult seda, et soovitakse klassikalises mõttes ettevõtjaks hakata, vaid pigem soovitakse oma oskusi ja teadmisi realiseerida eri organisatsioonides lepingulistel alustel. Paindlikkuse olulisus tuleb välja kompensatsioonipaketi tegureid vaadates. Noorte hinnangul on võrdselt olulised keskmisest kõrgem töötasu ja paindlik tööaeg. Järgmised olulisemad tegurid, nagu lisapuhkuse võimalus või võimalus töötada kodus, on samuti seotud paindlikkusega.

Töökohavalikul olulisim – võrdne ja aus kohtlemine

Tudengid on viimase 11 aasta jooksul igal aastal hinnanud ligi 45 töökoha valikut mõjutavat tegurit. 2020. aastal on olulisimaks teguriks tõusnud töötajate võrdne ja aus kohtlemine. See on ka globaalselt kuum teema, mida toetab infoliikumise avatumaks muutumine, sealhulgas pole tühine sotsiaalmeedia roll. Kui varem ei jõudnud organisat-

siooni väikesed siseprobleemid laiema avalikkuse ette, siis nüüd võib ka ebaõiglaselt tõstatatud teema jõuda sotsiaalmeedia kaudu massideni. Seega on aina olulisem võrdne ja aus suhtumine töötajatesse ning eriti tähtis on, et töötajad tunnetaks ka ise, et neid koheldakse võrdselt ja ausalt. Ka teised altruistlikud väärtused, näiteks keskkonnateadlik käitumine, muutuvad aina olulisemaks. Kokkuvõttes on noorte jaoks töökoha valimisel saanud määravamaks väärtuste ja tõekspidamiste sobivus töö andjaga, mistõttu muutub üha tähtsamaks tööandja väärtuspakkumine, mille alusel väärtuste sobivust hinnatakse.

Kuidas jõuda tööpakkumisega sihtrühmani? Kui te ootate, et sihtrühm tuleb teie juurde, siis võite ootama jäädagi. Praegu kasutab 90% tudengitest iga päev Facebooki, 71% Instagrami ja 67% Youtube’i. Kui te soovite, et teie töökuulutus jõuaks

tööturg % 80 70 60 55%

62% 56%

50 40

59%

61%

68%

66%

65%

63%

62%

68%

64%

62%

65%

68% 62%

56%

54% 47%

41%

30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 

Tööhõive määr Eestis (statistikaamet)

Tööhõive määr tudengite seas



60%

Joonis 2. Tudengite tööhõive oli suurim möödunud aastal

Erasektoris palgatöötaja

50%

Avalikus sektoris

22%

Iseenda tööandja (ettevõtja, vabakutseline vms)

21%

Kolmandas sektoris

% 0 10 20 30 40 50 60

Foto: Shutterstock

Joonis 3. Tudengid eelistavad tööd erasektoris

sihtrühmani, siis reklaamige seda just nimetatud kanalites. Võrreldes aastataguse ajaga on Youtube’i igapäevane kasutus kasvanud, mis viitab sisuloomes video tähtsuse kasvule. Seetõttu on ettevõtteil praegu õige aeg hakata looma videosisu. Tööandja brändingu 24 tundi avatud kanal on aga organisatsiooni karjäärileht. See on koht, kus te saate lahti seletada, mida tegelikult tähendab huvitav ja arendav töö, näidata oma töötajaid ning rääkida oma lugu just selliselt, nagu teie organisatsioon seda päriselt elab. 93% tudengitest peab organisatsiooni kodulehte kõige olulisemaks kanaliks tööandja kohta info otsimisel. Oodatakse, et karjäärileht koondab kogu organisatsiooni loo, integreerides sinna ka sotsiaalmeediakanalites loodud sisu. Küsimus ei ole selles, kas karjäärileht on oluline, vaid pigem selles, kuidas luua eristuv ja teie lugu välja toov karjäärileht.

Erialane töö Eestis 1%

21%

Erialane töö välismaal

11%

75%

20%

21%

Mitteerialane töö Eestis

36% 41%

44%

Mitteerialane töö välismaal

% 0

33%

 Mitte oluline

29% 31%

19%

 Mitte väga oluline

 Oluline

6% 100

 Väga oluline

Joonis 4. Huvi töötamisvõimaluste vastu pärast kooli lõpetamist: enim tahetakse erialast tööd Eestis

12%

% 0

38%

51%

100

 Olen leidnud oma ootustele vastava töö  Ma ei ole kindel, et leian oma ootustele vastava töö  Olen kindel, et leian oma ootustele vastava töö

Joonis 5. Ootustele vastava töö leidmise suhtes ollakse optimistlikud

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

TööjõUD

Foto: Karin Kaljuläte, Ekspress Meedia / Scanpix

Eesti ABB üksustes töötab nii Eestist kui ka välismaalt värvatud inimesi, kokku on meeskonnas esindatud suisa 25 rahvust.

MAjAnDUsKAsvU KiirenDAMiseKs vAjAMe pAinDLiKUMAT ränDepoLiiTiKAT

BB on Eesti suurim energeetika- ja automaatikatööstusettevõte, kus töötab 1500 inimest, sealhulgas üle 150 inseneri. Nutikate tulevikulahenduste loomist soodustavad mitmekesised meeskonnad, mis koosnevad eri vanuse, soo, rahvuse, töökogemuse ja haridusega inimestest. Eesti ABB-s on töötajaid vähemalt 25 rahvusest, mis rikastab meid mitmekesisemate pädevustega ning loob soodsamad tingimused maailma tipptasemel insenerikeskuste arendamiseks ja innovatsiooni loomiseks. Eestis on väga head eeldused inseneride kompetentsikeskuste laiendamiseks, kuid see lähenemine eeldab paindlikumat riiklikku rändepoliitikat, et spetsiifiliste oskuste ja teadmistega insenere ning oskustöötajaid välisriikidest ligi meelitada. Praegu rakendub inseneridele sisserändekvoodi piirang või kahekordse Eesti keskmise töötasu nõue, mis piirab globaalsete talentide värbamist. Insenertehnilised erialad peaksid sarnaselt IT-tegevusaladega olema vabastatud kvoodipiirangust, kuna

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

TuuLiKi PooM ABB Balti riikide personalijuht

inseneri kvalifikatsiooninõuded on väga kõrged ja insenerid loovad olulist lisaväärtust sektori arengus.

Liigsed piirangud pole mõistlikud

Välismaalaste seaduse muutmise eelnõuga soovitakse piirata sisserändajate hulka ja korrastada töötamise tingimusi. Riiklikul tasemel ei ole mõistlik reguleerida töökoormuse

Insenertehnilised erialad peaksid sarnaselt ITtegevusaladega olema vabastatud kvoodipiirangust.

nõuet kõikidele välismaalastele, kuna töötavatel tudengitel peaks jääma võimalus keskenduda kooliõpingutele ja töötada osakoormusega. Liiatigi on Eesti majandusele kasulik, kui välismaalane töötab soovi korral mitme tööandja juures, seejuures peamises rollis täiskoormusega ja osakoormusega näiteks lektori, keeleõpetaja, treeneri, tõlgi, programmeerija, disainerina jne. Eelnõu kohaselt ei ole edaspidi võimalik täita ühtegi positsiooni välismaalasega, kui tööandja on viimase 12 kuu jooksul sama ametikoha koondanud. Selline piirang pärsiks Eesti ettevõtete pikaajalist arengut, kuna globaalses konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted oma meeskondi vajaduse korral kiiresti kasvatama. Olukorras, kus ettevõttel on vajadus luua kahe kuni nelja kuu jooksul uus 30-liikmeline tootmisüksus või kuueliikmeline inseneride meeskond, värvatakse suurem osa meeskonnast võimaluse korral Eestist. Praeguste tööjõuturu trendide jätkudes jääb aga endiselt vajadus värvata abikäsi ja oskusteavet juurde ka välisriikidest.

Kas loovutame talendid naaberriikidele?

Praeguses majanduskriisis peamiselt turismi- ja teenindussektorist vabanenud tööjõudu ei ole võimalik ega mõistlik täismahus suunata tehnilistele erialadele ja pakkuda neile laiapõhjalist ümberõpet. Huvi tehniliste erialade vastu on tagasihoidlik ja väljaõppeaeg ebamõistlikult pikk. Kui Eesti rändepoliitika on paindumatu, värvatakse oskustöölised ja -spetsialistid tööle naaberriikidesse, kus tootmismahtude kasvatamise võimekus on tänu riiklikele regulatsioonidele märksa paindlikum, näiteks Soomes. Eesti ettevõtted jäävad seega ilma suuremahulistest projektidest ja võimalusest luua juurde uusi töökohtasid. Riiklik rändepoliitika peab toetama tasakaalu leidmist rahvastiku vananemise ja talendikonkurentsi ning rahvusriikluse ja mitmekultuurilisuse vahel. Tugev tööstus on väga oluline majanduskasvu vedaja, mis toetab ka teiste sektorite arengut. Ettevõtted pingutavad palju selle nimel, et väiksema koosseisuga teha suuremat lisaväärtust loovat tööd ning riigilt oodatakse vastu ettevõtete kasvu ja innovatsiooni arengut toetavat rändepoliitikat.

Foto: Shutterstock

KogeMUs

sooviTUsT, KUiDAs visiooni eLLU viiA Ettevõtjana on pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tavapärane koostada strateegia või luua selge ja inspireeriv visioon. Kuidas see ellu viia või pikaajalised strateegilised eesmärgid kindlalt saavutada?

ihti kipuvad meie suurepärased plaanid takerduma mitte sellepärast, et visioon või strateegia oleks olnud kehvasti koostatud, vilets või ebapädev, vaid pigem seetõttu, et meil puudub efektiivne süsteem, mida rakendada. Keskendume valedele mõõdikutele, ei suuda piisavalt meeskondi kaasata, inimesed ei pühendu piisavalt jne. Tuginen oma nõuannetes nii enda kogemustele kui ka FranklinCovey raamatule „Täideviimise 4 distsipliini“, mis on suurepärane juhis, kuidas seatud eesmärgid eri rollides ja eluvaldkondades efektiivselt saavutada. Oluliste eesmärkide saavutamine ehk täideviimine on kindel viis selleks, et oma visioon ka ellu viia.

① Põhiväärtused

Fokusseeritus, distsipliin, pühendumus, kaasatus ja ausameelsus on vaid mõni põhiväärtus, et pikaajaliste eesmärkide täideviimine edukalt õnnestuks. Proaktiivsus ehk vastutuse võtmine on seejuures esmatähtis! Igaüks meeskonnas peab mõistma oma panust ja selle tähtsust ning võtma vastutuse eesmärkide poole liikumisel, selle asemel, et otsida vabandusi või põhjuseid, miks seda mitte teha või miks seda kindlasti teha ei saa. Kui väärtuste seas pole proaktiivsust, siis ei saa eeldada, et töötajad, kolleegid, juhid või koostööpartnerid võtavad initsiatiivi seatud eesmärkide täideviimisel ja tegutsevad nende saavutamise nimel.

② Fookus paika

Liiga palju eesmärke ühel ajaperioodil hajutavad tähelepanu ja kõige tähtsa-

ErLENd SiLd FranklinCovey Eesti

mad eesmärgid jäävad tihti saavutamata. Meil võib küll olla hästi kirjeldatud visioon, kuid selge, inspireeriv, ajaliselt defineeritud eesmärk annab meile selge sihi ja arusaama, mis on praegu oluline, et visioon ka teoks saaks – mis on meie metsikult tähtis eesmärk? Eesmärgid peavad olema selgelt mõõdetavad. Seega „parendada kliendisuhteid“, „kasvatada käivet“ või „leida oma elus tasakaal“ on hägusad ega anna meile võimalust objektiivselt hinnata, kuidas eesmärgi saavutamine sujub või kas eesmärk on juba saavutatud. Kui fikseerime praeguse olukorra ja määrame tulemuse, kuhu soovime jõuda mingi aja jooksul, ongi konkreetne ja sobiv kriteerium olulise eesmärgi kirjeldamiseks. Raamatus nimetatakse seda mineviku mõõdikuks. Harjumuspäraselt keskendume me just mineviku mõõdikutele ehk tulemusele – ootame kuu, kvartali, poolaasta või aasta tulemusi, et näha, kuidas eesmärgi täitmine on kulgenud. Saame küll objektiivse pildi olukorrast, kuid tulemust ennast me enam kuidagi mõjutada ei saa.

③ 80/20 tegevused

Need on tegevused, millele keskendumine mõjutab enim eesmärgi poole liikumist ja mis lubavad selgelt prognoosida tulemuse saavutamist. See tähendab, et me ei jää ootama mineviku

mõõdiku andmeid, vaid keskendume järjekindlalt tegevustele, millel on suurim mõju eesmärgi saavutamisele. Me saame ise mõjutada prognoosivaid mõõdikuid ja eesmärkide saavutamise kiirust. Prognoosiva mõõdiku olemusest arusaamine ja tulemuslike tegevuste defineerimine on võtmeküsimus edu saavutamisel.

④ Punktitabloo

Tegevuste tõeline mõju pääseb esile siis, kui me neid tegevusi ka päriselt ja pidevalt mõõdame. See nõuab enesedistsipliini, kuid on hea kaasatuse ja pühendumuse tekitaja. Meeskond on pidevalt kursis, kuidas neil läheb, ja igaüks saab aru, kas liigutakse võidukursil. Miski ei pane pühenduma enam kui teadmine, et ollakse võitjate meeskonnas.

⑤ Nädalane aruandlusrütm See on aeg, mille jooksul jõuab täita oma üks-kaks lubadust või kohustust meeskonna ees olulise eesmärgi poole liikumisel, samas jõuab tegeleda ka pakiliste asjadega. Aruandlus meeskonnas tagab järjepideva tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Lisades siia veel usaldusliku (töö) keskkonna, saame neid nõuandeid süsteemselt rakendades võimaluse saavutada meile olulisi eesmärke nii ettevõtluses kui ka isiklikus elus tavapäraste igapäevategevuste kiuste.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

KAsULiKKU

riiK TAhAB KArMisTADA

lühiajaliselt töötavate välismaalaste palkamist Riigikogu menetlusse on jõudnud välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb tööandjal maksta kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele vähemalt tegevusala keskmist palka ja neid saab palgata senisest lühemaks perioodiks. Lisaks muutub lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel märksa keerulisemaks siia pere kaasavõtmine. MArKo udrAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

raegu on kolmandast riigist pärit välismaalasel lubatud Eestis töötada hooajatöötajana kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Eelnõu lühendab ajutiselt seda perioodi. Edaspidi võib välismaalasest hoo-

Kui välismaalaste seaduse muudatused vastu võetakse, võivad välismaalastest hooajatöötajad Eestis töötada maksimaalselt 183 päeva aastas ja neile peab maksma valdkonna keskmist palka. Fotol Linnamäe talus kevadel töötanud Ukraina lüpsjad.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

ajatöötaja töötada Eestis maksimaalselt 183 päeva. Muudatus kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ja pärast seda võib välismaalane teha hooajatööd jälle kuni 270 päeva. Muudatus mõjutab neid sektoreid, kus praegu on lubatud välismaalasest

kasulikku

1123 eurot on miinimum,

hooajatöötajat palgata: põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, majutus ja toitlustus ning toiduaine- ja joogitööstus. Muudatuse eesmärk on kaitsta kohalikku tööjõuturgu ja ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga. Lisaks loodavad eelnõu koostajad, et muudatus tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajatööde tegemiseks.

mida tuleb seaduseelnõu jõustumisel maksta toidutootmises töötavale välismaalasest hooajatöölisele.

Hooajatöötajale maksa sektori keskmist tasu

Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele vähemalt Eesti keskmist palka (lühiajaline töötamine: kuni 365 päeval 455 päeva jooksul). Ühe erandina ei kehti see põhimõte välismaalastest hooajatöötajate kohta. Riik soovib eelnõuga praegust olukorda muuta ja lisada seadusesse nõude, et tööandja peab välismaalasest hooajatöötajale maksma vähemalt tegevusala keskmist palka. Näiteks metsandusega tegeleval tööandjal

tuleb edaspidi maksta hooajatöötajale vähemalt 1370 eurot kuus, toidu toot mises 1123 eurot, taime- ja looma kasvatuses 1044 eurot ning majutuses 957 eurot. Eelnõu näeb ette mõnevõrra soodsama palgakriteeriumi lihttöölistele. Tööandja kohustub maksma hooaja töötajast lihttöölisele vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast. Näiteks põllumajanduses tuleb lihttöölisele maksta vähemalt 835 eurot. Hooajatöötaja ametikoht tuleb märkida politsei- ja piiriametile esitatavas lühiajalise töötamise registreerimise taotluses. Riik põhjendab hooajalisele töö tamisele palgakriteeriumi kehtestamist sellega, et see vähendab skeemitamist palgakriteeriumiga, välistades, et hooajatöötajana tööle vormistatud välismaalane töötab tegelikult üldtingimustel.

Välismaalane peab Eestis töötama täiskohaga

Eelnõu lisab välismaalaste seadusesse tingimuse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga. Riik põhjen-

Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Kas teadsid? Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Suure tõenäosusega plaanivad poliitikud muudatused vastu võtta veel selle aasta jooksul. Riigikogus oleva seaduseelnõuga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Kui sul on kommentaare või ettepanekuid plaanitavate seadusemuudatuste kohta, siis anna sellest teada e-posti aadressile marko.udras@koda.ee.

dab muudatust sellega, et see välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise üle näiteks osatööajaga töötamisel. Täistööajaga töötamise nõue hakkab kehtima ka töötamiseks mõeldud elamisloa puhul. Uue kriteeriumina lisandub töö andjale ka kohustus kinnitada, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks ta taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuse eesmärk on vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga.

Lühiajaliseks töötamiseks on vaja pikaajalist viisat

Kui praegu võib kolmandast riigist pärit välismaalane Eestisse tööle tulla lühiajalise viisa (C-viisa), pikaajalise viisa (D-viisa) alusel või viisavabalt, siis edaspidi võivad üldreeglina Eestis töötada ainult pikaajalise viisaga välismaalased. Riigi hinnangul võimaldab muudatus paremini kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta. Siiski näeb eelnõu ette ka mõne erandi, mil välismaalane võib Eestis töötada pikaajalise viisata. Näiteks võib välismaalane alustada Eestist töötamist ka mõnel muul seaduslikul viibimisalusel, kuid pärast tööle asumist peab tal 30 päeva jooksul olema Eestis välja antud pikaajaline viisa. See tähendab, et välismaalane võib alustada töötamist lühiajalise viisa või viisavabaduse alusel ning taotleda pikaajalist viisat juba Eestis viibides.

Pere kaasavõtmine muutub keerulisemaks

Eelnõu piirab ka lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui praegu on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi.

Välisüliõpilaste töötamist ei piirata

Kui alguses soovis siseministeerium seadusesse sisse kirjutada põhimõtet, et välistudengitel on lubatud Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas, siis nüüd on riik sellest plaanist loobu nud. Kaubanduskoda koos paljude teiste organisatsioonidega oli välis üliõpilaste töötamise piiramisele vastu ja õnneks on ministeerium meie kriitikat kuulda võtnud. Samas näeb eelnõu ette mitu teist muudatust, kuid välisüliõpilaste töötamist need muudatused ei puuduta.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

KAsULiKKU

MiKs jA KUiDAs MUUTA

oma veebileht ligipääsetavaks? Praegu on ligipääsetavaid veebilehti Eestis veel vähe. Paljud tooteomanikud on endiselt seisukohal, et veebi kasutavad vaid täiskasvanud kõrgharitud inimesed, kes näevad ideaalselt ja istuvad sirge seljaga lauaarvuti taga, stabiilses Wi-Fi võrgus. Tegelikkus on aga midagi muud.

L MAri-ELL METS Trinidad Wiseman, ligipääsetavuse ekspert

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

igipääsetav veebileht on selline, mida saavad kasutada võimalikult paljud – ka erivajadustega inimesed, eakad, lapsed, vananenud seadmete kasutajad jt. Ligipääsetav veeb on hea kasutusmugavusega, töötab ka nutiseadmetes ning on SEO-sõbralik. Veebilehe ligipääsetavaks muutmine vajab nii arendusmeeskonna, sisutoimetajate kui ka tooteomanike panust, kuid eelkõige teadlikkuse suurendamist. Euroopa Liidu direktiiv kohustab avaliku sektori veebilehti ligipääsetavuse nõuetele vastama juba 2019. aastast. Sarnane nõue rakendub toodete ja teenustega tegelevatele veebidele ja mobiilirakendustele aastast 2025. See

tähendab, et e-poed, pangad, transpordi- ja sideteenuse pakkujad ning paljud teised peavad oma keskkonnad kriitilise pilguga üle vaatama. Eriolukorra ajal tõusid esile eteenused: nende töökindluse, kasutatavuse ja ligipääsetavuse olulisus. Just eakate ja erivajadustega inimeste jaoks – riskirühm, kes ei pruugi saada iseseisvalt toidupoodi minna ega endises mahus teiste abi kasutada –

kasulikku muutus ülioluliseks võimalus tellida toidukaubad, ravimid jmt internetist. Paraku ei ole e-poed alati ligipääsetavad. Näiteks ei saa e-poodi kasutada ekraanilugejaga (tugitehnoloogia, mille abil pimedad veebi kasutavad), klaviatuuriga (kui hiire kasutamine on raskendatud) või on tekstid liiga väikesed ja heledad ning info kättesaamine võtab liiga kaua aega. Vaatame paari näidet, kuidas ligipääsetav leht peaks käituma.

Navigeerida saab ka klaviatuuri abil

Eakatel või motoorikahäiretega inimestel võib olla keeruline või suisa võimatu veebilehel hiirega navigeerida. Klaviatuuri abil navigeerimine on paljudele kasutajatele mugavam ja tagab, et leht toetab mitmesuguste alternatiivsete tugitehnoloogiate kasutamist. Liigu veebilehele ja hakka vajutama klaviatuuri Tab-klahvi. Kas näed, kuidas elemendid üksteise järel fookusesse lähevad (tavaliselt ilmub kastike ümber fookuses oleva elemendi)? Kui midagi ei juhtu, ei ole tõenäoliselt täidetud nõue WCAG 2.4.7. Kas saad Tab-klahvi vajutades liikuda iga lingi, nupu, menüüpunkti ja vormivälja peale? Peaksid saama liikuda iga elemendi peale, mida saab vajutada. Kui ei saa, ei ole tõenäoliselt täidetud nõue WCAG 2.1.1.

2025. aastaks peavad tooteid ja teenuseid

pakkuvate ettevõtete veebilehed ja mobiilirakendused vastama Euroopa Liidu kehtestatud ligipääsetavuse nõuetele. Kasutatakse piisavalt kontrastseid värve

Vaegnägijatel ja eakatel võib olla raskusi heledate ja vähekontrastsete värvide märkamisega. Näiteks kui kasutada helehalli teksti, võib see tähendada, et kasutajad ei näe seda üldse või neil on seda väga raske lugeda. Teksti ja tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad (kontrastsussuhe vähemalt 4,5 : 1), et neid oleks lihtne eristada (WCAG 1.3.4). Ikoonide, sisestuskastide jt kasutajaliidese elementide kontrastsussuhe taustaga peab olema vähemalt 3 : 1 (WCAG 1.4.11). Värvikoodide suhteid saad kontrollida näiteks tööriistaga, mis asub veebi aadressil https://coolors.co/contrastchecker. Järgnev pilt illustreerib otsingukasti eri osade kontrastsussuhteid.

Pimedad kasutavad veebi ekraaniluge jaga – programmiga, mis loeb ette kogu ekraanil oleva teksti. Piltide puhul ei oska aga ekraanilugeja midagi peale failinime ette lugeda, kui pildile ei ole koodis lisatud „alt“-teksti. Failinimi aga ei sisalda tavaliselt olulist infot. Lülita brauseris pildid välja ja vaata, kas piltide asemele tekivad tekstid.

Illustratsioonil on näha, mis juhtub, kui e-poes pannakse toodetest üles ainult pildid ega kirjutata neile juurde „alt“-tekste – kasutaja ei saagi teada, mida talle pakutakse.

Menüüst saab üle hüpata

Inimestel, kes navigeerivad veebilehel klaviatuuriga, tuleb iga lehe alguses mitukümmend korda Tab-klahvi vajutada, et näiteks menüüst üle liikuda. Seepärast on oluline, et võimaldame neil otse põhisisuni hüpata. Kas esimest korda veebilehel Tabklahvi vajutades tuli nähtavale link „Liigu põhisisu juurde” (sõnastus võib erineda), millele vajutades keritakse lehe sisuosani? Kui mitte, ei ole tõe näoliselt täidetud nõue WCAG 2.4.1.

Piltidel on tekstilised alternatiivid

Mis teeb veebilehe ligipääsetavaks? hh Ligipääsetav veebileht on selge ülesehitusega, disainitud kasutajatest lähtuvalt, mugandatav vastavalt vajadustele ning kasutatav ka tugitehnoloogiate abil. hh Veebilehel on info esitatud nii, et kõik saavad selle kätte ja mõistavad seda. hh Veebileht on ametlikult ligipääsetav, kui see vastab WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) standardile.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

UUs Liige

KoroonAviirUs MUUTis eTTevõTTe TegevUsT

Fotod: KW Meistrid OÜ

ALEKSANdEr ToMAS KW Meistrid OÜ tegevjuht

Kui olud muutuvad, tuleb paindlik olla. Sellest tõdemusest lähtus Tallinnas tegutsev tootmisettevõte KW Meistrid, hakates koroonapandeemia vallandudes tootma puidust tarbeesemete asemel hoopis isikukaitsevahendeid.

Korduvkasutatav visiir on valmistatud PET-plastist, peapael on puuvillane ning seda saab pesumasinas pesta.

uni 2020. aasta alguseni tegeles KW Meistrid OÜ puidust tarbeesemete ja bürootarvete valmistamisega. Tootevalikus olid kõige populaarsemad märkmikud, rahakotid ja rahakarbid. Samuti disainiti ja toodeti interjöörielemente. Ettevõtte põhiline klientuur koosnes restoranidest ja büroosisustust vajavatest suurettevõtetest. Koos koroonaviiruse pealetungiga oli aga selles sektoris aimata olulist nõudluse vähenemist ja kui peaminister esitas üleskutse tootmisvõimekusega firmadele, et nood hakkaksid valmistama isikukaitsevahendeid, siis reageeris KW Meistrid üpris ruttu.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Nii valmistabki ettevõte alates 2020. aasta märtsist põhiliselt tooteid, mis kaitsevad piisknakkuste leviku vastu. KW Meistrid toodab isikukaitsevahendeid kolmes kategoorias: 1. Lauapealsed eraldusekraanid, näiteks klienditeenindajate ja kontoritöötajate laudadele. 2. Meditsiinilised visiirid. Need on CE-sertifitseeritud ja meditsiiniasutuste nõuetele vastavad visiirid tervishoiutöötajatele. 3. Personaalsed visiirid. Stiilsed visiirid nokamütside ja peapaelte küljes, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks. Kuna ettevõtte tootmine oli CNCseadmete keskne, mis sobivad väga

hästi visiiride ja ekraanide tootmiseks, siis polnud protsesside ümberseadistamine kuigi keeruline. Suurem osa tootmisest on automatiseeritud. KW Meistrites töötab praegu seitse inimest, aga tellimuste jätkuva kasvuga kaasab kollektiiv lähikuudel uusi abilisi.

Hiinaga ei konkureeri

Tootmise ümberkorraldamise ajal tegid kõik ettevõtte töötajad ületunde ja pingutasid kõvasti, et tootmine vaid paari kuuga ümber struktureerida ning arendada välja uued tooted. Kohe sai otsustatud, et pole mõtet hakata konkureerima odavate Hiina kaitsevahenditega, vaid panustada tuleks kvaliteetsetele, Euroopa nõuetele vasta-

UUeD LiiKMeD HARJuMAA 3P LOGISTICS OÜ

Kauba mere- ja õhutransport. laoteenused. maismaa- ja raudteeveod. AB ARCHYVU SISTEMOS EESTI FILIAAL arhiveerimisteenused.

SOWANA OÜ Õigus- ja maksunõustamine. Raamatupidamisteenused.

BAUHOF GROUP AS

TOPGUN EESTI OÜ laskespordi ja -harrastuse ning relvakultuuri edendamine. Relvaloakoolitused.

ehitusmaterjalide, kodu- ja aiakaupade müük.

DIGITAL TRADE SOLUTIONS OÜ

Nanotehnoloogiliste pinnakaitsevahendite jae- ja hulgimüük.

Tihti heliseb telefon ka öötundidel ja mõni lõbus härra teisel pool toru nõuab omale samasugust visiiri, nagu teles nähtud. vatele ja vastupidavatele toodetele. KW Meistrite tooted arendati välja just neid põhimõtteid arvestades ja väga kiirelt leidsid need endale ustavad kliendid. Ettevõte on tarninud tooted arvukatele haiglatele, koolidele, postkontoritele, hooldekodudele jne.

E-pood ka eraisikutele

Esimene pool aastat jõuti suure päringute hulga tõttu teenindada ainult suuremaid tellimusi. Eelisjärjekorras varustati meditsiini- ja sotsiaalasutusi ning edasi tegeleti teiste erasektori ja avaliku sektori tellimustega. Osaleti ka Riigi Tugiteenuste Keskuse hangetel raamlepingu partnerina. Turunduses keskenduti ettevõtetele, aga ka eraisikute seas on tekkinud tõsine huvi visiiride kasutamise vastu. Tihti heliseb telefon ka öötundidel ja mõni lõbus härra teisel pool toru nõuab omale samasugust visiiri, nagu teles nähtud. Nõudluse rahuldamiseks jõuti küll alles septembris nii kaugele, et avati e-pood ka eraisikutele. Ühtlasi sai langetatud otsus astuda kaubanduskoja liikmeks – selleks, et leida uusi kontakte ja koostöövõimalusi ning olla organisatsiooni liige, mis toetab Eesti ettevõtlust.

SEALTECK OÜ avalike ruumide, eramute ja laevade sisustusmööbli ning erilahenduste disainimine, tootmine ja paigaldus.

ADOVINCI OÜ

iseteenindusliku välimeediaplatvormi teenuse osutamine ettevõtjatele ja meediaprofessionaalidele.

Visiirinokka veidi kergitades on võimalik nii juua kui ka süüa.

ROCCA AL MARE KAUBANDUSKESKUSE AS Kaubanduskeskuste omamine ja juhtimine.

ÜHETÄHEJUTUD OÜ Raamatukirjastamine.

IdA-VIRuMAA

ELISAN KINNISVARA OÜ Kinnisvaratehingute vahendamine.

DES AKT OÜ tööstuslik radioaktiivsete materjalide käitlemine.

ESTWOODS BALTIC OÜ Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

IO ECOMMERCE COMPANY OÜ Jaemüük posti ja interneti teel.

FLOWLINE OÜ ettevõtete ressursside säästmise projektide väljatöötamine.

LÄÄNEMAA

G&S GLOBAL CONSTRUCTION OÜ ehitustööd. GLOBAL TRADE RESOURCES OÜ enda või renditud kinnisvara ost, müük, üür, vahendus. Kauplemine.

ÜMARON OÜ Kuppelhoonete tootmine (grillmajad, kasvuhooned, joogapesad jne).

LÄÄNE-VIRuMAA IKTOS OÜ mee tootmine ja müük.

HOSTECH OÜ Puitmaterjalide, saematerjali tootmine ja müük.

METSAHAKE OÜ Puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms.

KRISTIINE KESKUS OÜ Kaubanduskeskuste omamine ja juhtimine.

PÄRNuMAA

NORDLAND TRAVEL OÜ turism. Ürituste korraldamine. NTN TEENUSED OÜ loomakasvatuse abitegevused OURPOWER OÜ turundaja teenus ettevõtetele, turundajate veebikoolitused ja coaching. PHASEGROWTH OÜ Äri- ja juhtimisnõustamine. PRO MED MASK OÜ mittekootud materjalide tootmine. meditsiiniliste maskide müük. PRO-SOLVE CONSULT OÜ infotehnoloogiliste süsteemide loomine. RAILSHIP COMMERCE OÜ teravilja rahvusvaheline logistika ja raudteevedu. RAMUDDEN OÜ liikluskorraldusteenuse pakkumine (liiklusmärkide, piirdeaedade ja turvapiirete paigaldus ning korrashoid). RINGIT OÜ täisteenus äriprotsesside digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja täiustamiseks.

ECOBALTIC GROUP OÜ marjade kokkuost ja müük. H.P SERVICE OÜ Kellassepa- ja kullassepateenus, võtmete valmistamine. LAESTI AS saematerjali tootmine, puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus.

RAPLAMAA CHANET CREATIVE OÜ inimeste ja meeskondade arengu toetamine coaching’u ja koolituse abil. ERA VALDUSE AS turbatootmine.

SAAREMAA MARTIN PÕLD PUITBRIKETT FIE Puitbriketi ost ja müük.

TARTuMAA CITYSHOP OÜ magento e-poodide loomine, arendus, haldus ja projektijuhtimine. täielikku loetelu viimastel kuudel lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

võistlus

Foto: emakeele selts

Rüüüürija, Rändtigu – Eesti ettevõttele eesti nimi!

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk (vasakul) ja emakeele seltsi teadussekretär Killu Mei õnnitlevad tootmisettevõtte kategoorias parimaks tunnistatud nimega ettevõtte Aegaon tegevjuhti Rauno Kuttit (paremal esiplaanil) ja loojat Janno Roodit.

Killu Mei emakeele seltsi teadussekretär

Kuidas Aegaon nime sai?

eadupärast on olemas kolme tüüpi nimesid: isikunimed (ees- ja perekonnanimi), kohanimed Aegaon OÜ looja ja disaineri Janno Roodi sõnul oli neil ja ärinimed. Kui enamasti kanname elu lõpuni algusest peale soov mõelda välja just eestikeelne nimi. seda nime, mis meile sündides pandi, ja võtame Nime valimine nõudis aega ja tihedat mõttetööd, kusjuures lihtsalt teadmiseks kohanimed, mis on aja oma loominguga andis muuhulgas tõuke räppar Genka, jooksul mõne paiga tähistamiseks välja kujunenud, siis ärinimedega on lood natuke teised. Isiku- ja kohanimede kellele meeldib sõnade rõhuasetust eriliselt sättida. kohta on kehtestatud seadused, vastavalt nimeseadus ja Tegevjuht Rauno Kutti kinnitab, et nüüdseks on aja kohanimeseadus, aga ärinime kohta me seadustest eriti mõiste firma filosoofiasse tihedalt põimunud – oma palju näpuga järge ajada ei saa. kelladega tahavad nad inimestele südamele panna, et Kui seaduse jõud valdkonda ei reguleeri, jääb igas päevas peab olema aega, et elada ja olla. Žürii arvates suurem kaal kasutajaskonna paremale mõjub läbinisti eestilik nimi Aegaon rahvusvaheliselt ja äranägemisele või siis toetuvad löövalt ning fraasi tavapäratu kokkukirjutamisega on valikud heale tavale. Kirjutatud saavutatud tulemus, kus eestikeelne sõna kõlab reeglite, st äriseadustiku põhjal kui maailmakuulus rahvusvaheline peab ärinimi olema kirja panbränd. Seega tunnustame nutidud eesti-ladina tähestikus. kat keelemängu ja õnnitleme See on laias laastus kõik. võitjat naelapea pihta TootmisTeenindusettevõte: kingitustepood Seevastu kirjutamata tabamise eest! ettevõte: kellaKiiks ja Knihv (OÜ Trilevik) ning reeglid ärinime valikul tootja Aegaon OÜ. kostüümirentija Rüüüürija OÜ. toetuvad lisaks ärilistele Ära märgiti Viljandi Ära märgiti MaaRuum OÜ, Prassi tahkudele ka inimese Õhumeister OÜ, Lambipood (Prass Valgus OÜ), n-ö pehmemale poolele: seost ettevõtja tegevusvaldOÜ Mördiööbik. ValiHeli.ee (OÜ Arratt), reisisilmaring, keeletaju, mängu konnaga, aja- või kultuurikorraldaja Rändtigu (Pakane OÜ), ilu. Siin on mängumaa juba looga, ettevõtja endaga. Wanawiisi Ehitus OÜ. märksa suurem. Võistlus algab igal Vabaühendus: Võistlustules eestiaastal emakeelepäeval vabas õhus toimuvaid keelsed ettevõttenimed Võistluse kuulutab emakeele tegevusi korraldav Haridus- ja Juba ohkama panev tõdemus on, selts välja emakeelepäeval, MTÜ Õuering. kultuuriasutus: et eesti keele avalik ruum on liialt 14. märtsil ja oma lemmiknime Ära märgiti MTÜ Kõla võitjat välja ei kuuinglise keele poole kaldu. Seda saavad üles seada kõik märkajadKoolituskeskus. lutatud. Ära märgiti enam on põhjust rõõmustada, huvilised, kategooriaid on viis. Helivus OÜ. kui leidub sellist ärirahvast, kes Tänavu esitati kõige rohkem nimesid teadlikult oma ettevõtmistele lahedaid, teeninduse valdkonnas, sestap otsustas Aasta uustäpseid ja tabavaid eestipäraseid nimesid žürii selles valdkonnas välja kuulutada tulnukas: soome-ugri panevad. Äsja lõppes emakeele seltsi korralkaks võitjat. Žüriis on emakeele seltsi, teemadel tegutsevaid datud ettevõttenimede võistlus „Ehe Eesti – Eesti keelenõukogu, haridus- ja teadusnoori ühendav MTÜ Eesti ettevõttele eesti nimi 2020“, mille ideega ministeeriumi keeleosakonna ning Eesti Hõimulõimed. Ära märgiti tuli 2016. aastal välja kirjanik Paul-Eerik Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assot Vuht OÜ, Kauem Rummo. Nii oleme juba viis korda tunnustanud siatsiooni esindajad. Võistluse tulemused Kodus OÜ. neid ettevõtjaid, kelle äri- või ettevõttenimi on said teatavaks Tallinna ettevõtluspäeval eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujund6. oktoobril. lik ja eristamisvõimeline. Ehedal eesti ettevõttenimel Emakeele selts korraldab ettevõttenime kindlasti on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, näiteks ka järgmisel aastal, vt www.emakeeleselts.ee.

Ehedaimad eestikeelsed firmanimed 2020

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

„Ettevõtlusteataja“ on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taskuhäälingute sari, kus räägime ettevõtjatele tähtsatel teemadel. Puutumata ei jää probleemid, mis vajavad kiiret lahendust, ega ka igapäevane võitlus ebamõistliku seadusloomega. Oma kogemustest räägivad ettevõtjad ja praktilisi teadmisi jagavad eksperdid – alates finantsteemadest ning lõpetades juriidikaga. Otsi taskuhäälingute sarja Google’ist märksõnaga „Ettevõtlusteataja“.

KonKUrss

Eesti parimad ettevõtted 2020 Foto: Rene Riisalu

on seLgUnUD!

Tallinnas Proto avastustehases toimunud auhinnagalal kogunesid lavale ettevõtlusauhindade võitjad.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit tunnustasid 8. oktoobril PROTO avastustehases Eesti selle aasta edukamaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitli pälvis enam kui 800 töötajaga IT-ettevõte Nortal AS.

asta ettevõte valiti EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas konkursi võitnud ettevõtteid iseloomustades, et nii nagu viimastel aastatel, on ka tänavu mitme valdkonna paremate hulgas toimunud olulisi muutusi. „Majanduskeskkond on viimastel aastatel muutunud ning tänane ja homne pilt on kindlasti jälle erinevad varasematest.“ Ta lisas, et seda dünaamikat saame ilmselt näha veel mitme aasta jooksul, sest tulevik näib pigem ebakindel ja turbulentne. „Ettevõtjad, kes on valmis edasi püüdlema ja vastutama nii omanike, töötajate kui ka maksumaksjana

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

MooNiKA KuKK kaubanduskoja turundusjuht

riigi ees, väärivad meie kõigi lugupidamist ning on väärt tunnustamist,“ sõnas Luman. Ta kutsus üles märkama ja kuulama senisest enam kõiki ettevõtjaid ka väljaspool tunnustusüritusi ning väärtustama ettevõtlikkust kõikjal, sealhulgas hariduses. Aasta ettevõtte valis esinduslik žürii, kuhu kuulusid Estonian Cell AS-i juhatuse liige, „Aasta ettevõte 2019“ võitja Siiri Lahe, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem, Eesti Panga president Madis Müller, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas, EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop ja Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

konkurss

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel 2020“ võitjad

EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2020“ võitjad

Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2020 – Tavid AS 100% Eesti kapitalil põhineva Tavidi tegevusaladeks on väärismetallide müük, valuutavahetus ja makseteenuse osutamine. Suurim valuutavahetusettevõte Tavid on tegutsenud Eesti turul valuutavahetusäris alates 1991. aastast ja on koos oma tütarettevõtetega nüüdseks jõudnud laieneda üheksasse Euroopa riiki. Investeerimiskulla müügiga, mis on ettevõtte teine oluline tegevusharu, on tegeletud alates 2004. aastast.

Aasta uuendaja – Elcogen AS Elcogen arendab ja toodab maailma kõige tõhusamat tahkeoksiidelektrolüüdiga kütuseelementide tehno loogiat. Tahkeoksiidsete kütuseelementide eelis on selles, et neis saab kasutada mitut tüüpi kütust: maagaasi, biogaasi, vesinikku vms. Elcogen müüb oma toodetud kütuseelemente muu hulgas Jaapanisse.

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2020 – Kapitel AS Üks Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis juhib peamiselt ärikinnisvara projekte nii arendaja, investori kui ka haldaja rollis. Ettevõte kuulub 100% Eesti kapitalile ja tegutseb peamiselt Eestis, Lätis, Leedus ja Tšehhis, keskendudes äritegevuses eelkõige nende riikide pealinnadele. Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2020 – Münchhausen Productions OÜ Filmide tootmisteenust pakkuv ettevõte on suunatud välisklientide teenindamisele. 95–98% ulatuses on tegemist teenuse ekspordiga. Klientideks on peamiselt suured Euroopa tootjad ja põhilised sihtturud on Saksamaa ning Prantsusmaa, vähemal määral ka Inglismaa. Uutest turgu dest on lisandunud India. Ettevõte on spetsialiseerunud peamiselt reklaamfilmide tootmisteenuse pakkumisele, kuid pakutakse ka teleseriaalide tootmisteenust. 2020. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa Telia Eesti AS, side-, kommunikatsioon ja IT Cleveron AS, tööstus- ja energeetika Liviko AS, toiduainetööstus Tavid AS, finantsvahendus Baltic Agro AS, hulgikaubandus Lydia Hotell OÜ, turism ja toitlustus Selver AS, jaekaubandus Merko Ehitus AS, ehitus Spacecom AS, teenindus Kapitel AS, kinnisvara Tallink Grupp AS, transport- ja logistika Tornator Eesti OÜ, põllumajandus, metsandus ja kalandus Systemtest OÜ, arhitektuur ja projekteerimine

Aasta eksportöör – Nortal AS Üks Eesti IT lipulaevadest, kelle enam kui 800 töötajat pakuvad koostööpartneritele lahendusi eri valdkondades: pilvelahendused, digitaalsed tervishoiusüsteemid, andmekaitse, suurandmed jne. Nortali visioon on ehitada võimekat ühiskonda, millele aitab kaasa nende kogemus Eesti juhtivaks digiriigiks muutmisel, nagu ka ettevõtetes muutuste esile kutsumine strateegilise lähenemise ja andmepõhise tehnoloogia abil. Aasta pereettevõte – Mainor AS 50 aastat tagasi Ülo Pärnitsa asutatud arendusfirma ambitsioon on grupi suurima projekti Ülemiste City kaudu luua intellektuaalne keskkond tegusatele noortele Eesti talentidele, kes ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid saaksid siin maailma muutvaid tegusid korda saata. Gruppi kuulub 15 tütar- ja sidusettevõtet. Aasta disainirakendaja – Ampler Bikes OÜ Ettevõtte missioon on pakkuda alternatiividest paremat transpordikogemust. Ampler Bikes toodab kõrge kvaliteediga ja läbimõeldud disainilahendusega elektrijalgrattaid, mis pakuvad kasutajatele parimat sõiduelamust. Kiire kasv on tulnud tänu süsteemsele ning efektiivsele müügi- ja turundustööle ekspordi turgudel, mille tulemusena sõidab maailma teedel juba üle 7500 Ampleri elektrijalgratta.

Kõik konkursi „Aasta ettevõte 2020“ nominendid on kaubanduskoja liikmed.

Aasta välisinvestor – Ericsson Eesti AS Rahvusvaheline võrgu- ja telekommunikatsiooniettevõte, mille Eesti harus arendatakse ja toodetakse sidevõrgu tugijaamu ning luuakse innovaatilisi sidetarkvara lahendusi. Eesti üksuses töötab üle 1600 inimese, kellest ligi kolmandik on seotud arendustegevustega ning ülejäänud tootmise ja tugiteenustega.

Konkurentsivõime edetabel 2020

Ettevõtluse auhind 2020

Auhindu annab välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Auhindu annavad välja EAS ja Eesti Tööandjate Keskliit

Võitjad selgitatakse välja nii ettevõtte suuruse kui ka tegevusvaldkonna järgi

Esimene žürii valib kolm nominenti viies kategoorias

Selgub kolm võitjat: suurettevõte, väike- ja keskettevõte, mikroettevõte

Selguvad võitjad tegevusvaldkonniti (2020. a 13 valdkonda)

Teine žürii valib viie kategooria võitjad

Aasta ettevõte 2020 Aasta ettevõtte žürii valib kahe konkursi parimatest

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

gALerii Aasta ettevõtte Nortal AS-i esindajad Ats Albre ja Andre Krull auhinda vastu võtmas.

Märkame ja tunnustame silmapaistvaid ettevõtjaid! Neljapäeval, 8. oktoobril toimus Proto avastustehases konkursi „eesti parimad ettevõtted 2020“ tunnustusüritus. tavapärase gala asemel toimus üritus väiksemas ringis, et tagada kõikide ettevõtjate hea tervis. tunnustamisüritusel osales videotervitusega president Kersti Kaljulaid ning avakõne pidas peaminister Jüri Ratas, kes andis üle tunnustuse ka aasta noorele ettevõtjale Jaan Hendrik murumetsale. President Kersti Kaljulaid ettevõtjaid tervitamas.

Peaminister Jüri Ratas tervitamas aasta noort ettevõtjat Jaan Hendrik Murumetsa.

Õhtujuhid Karl Vilhelm Valter ja Elina Purde.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

galerii Rait Udumäe ja Ardo Kaurit, mehed ettevõttest Ampler Bikes, mis sai aasta disainirakendaja auhinna.

Konkurentsivõimelisima suurettevõtte, AS-i Tavid nõukogu liige Meelis Atonen.

Toomas Luman ulatab konkurentsivõimelisima väikeja keskettevõtte tunnistuse Taavi Ojalale Kapitelist.

EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp ja aasta uuendaja Elcogen AS-i esindaja Enn Õunpuu.

Fotod: Rene Riisalu

Konkurentsivõimelisima mikroettevõtte Münchhausen Productions OÜ esindaja Elen Kallas.

Õhtu muusikalise poole eest hoolitsesid Anett ja Yasmin.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

jUUBeL

ESTEL

: 150

NATALJA SAAL ajakirjanik

Eestis ja terves maailmas ei leidu just palju ettevõtteid, mis oleksid üle saja aasta vanused. Tallinna tehas Estel saab novembris 150-aastaseks.

AUrUveDUrisT TUUMAreAKTorini

Esteli Tallinnas Lasnamäel asuvas tehases töötab 120 inimest, koroonakriisi tõttu ei ole õnneks pidanud kedagi koondama.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

juubel et asi on tõsine. Meid aitasid välja alternatiivsed tarnijad Euroopast ja teistest piirkondadest, lepingud meil täitmata ei jäänud. Ent mõistsime, et häda läheneb ka meile. Ka seepärast, et käisime veebruaris Itaalias. Olime vaevalt jõudnud tagasi sõita, kui seal sai alguse haigestumiste ja surmade laine. Ettevõtteid pandi kinni. Me mõistsime, mis toimub, ning olime seepärast valmis. Rakendasime meetmeid töökorralduse muutmiseks ning seadsime piirangud sisse isegi veidi varem kui valitsus: peatasime komandeeringud, saatsime kaugtööle konstruktorid,

Kuidas on teid mõjutanud 2020. aasta peamine häda, COVID-19? Esimest puutusime viirusega kokku mõni kuu enne seda, kui see Eestisse ilmus. Siis, kui see levis üle Hiina. Meil on Hiinaga ammused kaubandussuhted. Kui seal hakati sulgema tehaseid ja terveid linnu, saime aru,

60% ligi jääb tänavune

insenerid, varustajad ja turundajad. Oli aga selge, et koroonakriis kujuneb majanduskriisiks. Kuidas elab Estel praegu, kui pandee mia on kestnud juba üle poole aasta? 2020. aasta algul töötas meie ettevõttes umbes 80 inimest, praegu aga 120. Kavatseme tänavu suurendada käivet ligikaudu 60 protsenti. Me ei ole saatnud kedagi palgata puhkusele, ei ole koondanud töötajaid ega langetanud palku. Palku oleme sel perioodil isegi tõstnud. Meie toodangut aga valmistatakse kätega ja neid töökäsi ei ole ju võima lik koju saata. Nii et järgides kõiki ettevaatusabinõusid, oleme kogu selle aja töötanud tehasehoones Tallinnas, aadressil Kuuli 6. Muidugi kujundati põhiline tellimuste portfell juba aasta alguseks, kuid teeb rõõmu, et pan deemia ajal ei ole see vähenenud. Isegi vastupidi – lisandunud on mahud nii seniste tellimuste kui ka uute projektidega. Meie ettevõte on piisavalt mitmekülgne. Kriisi ajal aitabki meid välja just see: kui mingi suund toppama jääb, siis saab teiste arvel olukorda ühtlustada. See võimaldabki meil tootmist säilitada. Muidugi valitses lennundusseadmete alal vaikus, kuna paljud lennukid seisid lennuväljadel. Mõni investeerimisprojekt peatati, kuna ei olnud selge, mis neist edasi saab ja kuidas pandeemia neile mõjub. Meil on aga muidki suundi. Toodame elektrivedurite seadmeid ja tänavu suurenes nende maht ligi kaks korda. On palju projekte, mis on seotud metallurgiaga, näiteks Hiinale tarnime seadmekompleksi titaanisulamitest detailide tootmiseks lennukiehituses. Lisaks sellele saadeti tänavu aasta aprillis Serbiasse humanitaarabina võitluseks pandeemia vastu 11 lennukit, millega toimetati kohale virolooge ning diagnostika- ja desinfitseerimisseadmeid. Kõik lennukid olid selle operatsiooni vältel seotud Esteliga. Vaatamata suurele koormusele töötasid seadmed ühegi tõrketa.

plaanitav käibekasv Estelis.

Fotod: Aleksandr Gužov / Esteli tehase arhiiv

ovembrikuu 27. päeval aastal 1870 asutati Tal linnas Revali raudtee peatöökojad. Teise maailmasõja eel kujundati need ümber Kalinini-nimeliseks tehaseks. Nüüd aga kannab tehas juba aastaid uut nime Tallinna Elektrotehnika Tehas Estel, hoides samal ajal nii oma tootmistraditsioone kui ka unikaalse ettevõtte staatust. Millised muutused ei oleks tehases ja selle ümber 150 aasta vältel ka toimunud, ei ole töö katkenud päevakski. Sellest, mida kujutab endast Estel praegu, rääkis tehase juhatuse esimees Nikolai Samsonov.

Kuidas on aja jooksul muutunud firma väärtused ja ettevõte ise? Tehase ajaloos on olnud vaid üks radikaalne muutus, mis kujundas ümber selle suunitluse. Ligi 90 aastat oma ajaloost, alates asutamisest ja kuni 1958. aastani, remontisime ja valmistasime raudteeveeremit. Viimased 62 aastat aga oleme tegelnud elektrotehnikaga. Pooleteise sajandi vältel on säilinud peamine – meie firma unikaalsus. Loetlen vaid mõningaid erakordseid projekte, mida meie firma

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

juubel on asutamisest peale ellu viinud: imperaatorliku rongi ehitamine keiser Aleksander III tellimusel, Baltimaade esimene elektrirong, osalemine Nõukogude Liidu esimese kuukulguri loomise projektis, seadmete tarnimine hadronite põrguti jaoks Euroopa Tuumauuringute Keskusele (CERN) Šveitsis, merede ja jõgede energia kasutamine, muutes selle elektrienergiaks (nn tõusu-mõõnaelektrijaamad), maailma võimsaima elektriveduri ehitamine, osalemine tänapäeva kõige ajakohasema tsiviillennuki (Airbus) loomises, osalemine tuumajäätmete utiliseerimise ja relvauraani aatomielektrijaamade kütuseks töötlemise projektides, joogivee puhastamine. Kõik need projektid on olnud unikaalsed ja tegemist on üliharuldase nähtusega: kõigi nende projektidega on tegelenud üks ja seesama tehas. Me oleme uhked, et see tehas on meie oma. Milles seisneb Esteli unikaalsus tänapäeval? Me suudame lahendada praktiliselt igasuguse elektrotehnikaga seotud probleemi. Oleme spetsialiseerunud peamiselt muundurtehnika ja pool juhtidel töötavate jõuseadmete tootmisele, kuid püüame lahendada ülesandeid kompleksselt, seda nii tehnoloogia seisukohalt kui ka seadmete tarnimisel „võtmed kätte“-põhimõttel. Selline lähenemisviis ei ole mitme viimase aastakümne jooksul muutunud. Me ei tea ühtki teist firmat, kes suudaks selles valdkonnas pakkuda toodangut nii laias valikus. Turul tuleb meil konkureerida spetsiali seerunud hiidfirmadega, kellel on rohkem võimalusi ning kes saavad kulutada ressursse ühele suunale. Meie aga võtame ette niisugused tööd, millest need hiiglased oma jäikuse tõttu keelduvad. Need on ainulaadsed, tellijate erinõudmiste alusel elluviidavad projektid. Teeme koostööd väljatöötajate ja projektee rijatega kogu projektide elluviimise tsükli vältel. Kas praegusel keerulisel ajal saab rääkida Esteli tulevikuplaanidest? Peamine plaan on jätkata tegelemist sellega, millega me tegeleme. Osaleme praegu uues unikaalses projektis, milleks on seadmete tarnimine rahvus vahelisele tuumaenergia suurprojektile

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

Paljud Esteli töötajad on TalTechi vilistlased, kuid värvatakse ka välismaalt, sest elektrotehnika insenere pole Eestis piisavalt.

Me suudame praegu lahendada praktiliselt igasuguse elektrotehnikaga seotud probleemi. Nikolai Samsonov, Esteli juhatuse esimees

Kas teadsid? Fakte Esteli tehase kohta hh Ettevõte keskendub komplekssetele tehnoloogilistele lahendustele ja seadmete tarnimisele põhimõttel „võtmed kätte“ ning töötab välja, toodab ja müüb laias valikus elektrotehnikaseadmeid. Peamised tegevusvaldkonnad: – jõumuundurite väljatöötamine ja tootmine, – pooljuhtidel töötavate jõuseadmete väljatöötamine ja tootmine, – töötavate elektriseadmete moderniseerimine, – abi õige tehnoloogilise lahenduse valikul, – projektide juhtimine, – seadmete väljatöötamine vastavalt tellija tehnilistele nõudmistele, – paigaldus-, seadistus- ja teenindustööd, – elektriseadmete ekspertiis. hh Tehases töötab 120 inimest. hh 2020. aasta käibeprognoos: 12 miljonit eurot. hh Ettevõtte toodangut müüakse rohkem kui 40 riiki. hh Estel on ühtekokku tarninud üle 80 000 ühiku elektrotehnikaseadmeid kogu maailmas ja valmistanud rohkem kui 50 miljonit pooljuhtidel töötavat jõuseadet.

spetsialistide haridustasemega? Kus nad Ăľpivad? Kogu toodangu, mida valmistame, oleme ise vĂ¤lja tĂśĂśtanud. See eeldab teadusosakonna olemasolu. Kunagi oli tehasel oma teadusliku uurimise instituut, tehti koostĂśĂśd meie valdkonna juhtivate teadusasutustega. Praegu on meil oma konstrueerimisosakond, mis saadab pidevalt turule uusi tooteid. See vĂľimaldab meil sĂ¤ilitada head konkurentsivĂľimet. MĂľistagi tĂśĂśtavad Estelis TalTechi vilistlased. Meil on selle Ăźlikooliga sĂľlmitud koostĂśĂśleping. Neil on aga vaja aega kohanemiseks ja kasvamiseks. SeepĂ¤rast kutsume tĂśĂśle ka insenere vĂ¤lismaalt. Alles on jĂ¤Ă¤nud sidemed eri maadest pĂ¤rit partneritega, kes tegelevad teaduse ja uuringutega.

ITER. See on suurim rahvusvaheline eksperimentaalne tuumasĂźnteesiÂ reaktor, mida nimetatakse kĂľige keerukamaks masinaks inimkonna ajaloos. Meil aga on juba kogemusi osalemisest CERN-i projektis Genfis, tĂśĂśst tuumaÂuuringute instituudis Karlsruhes, samuti kogemusi seadmete loomisest KurtĹĄatovi-nimelisele instituudile (endisele Aatomienergeetika Instituudile) ning tokamakile (juhitava tuumasĂźnteesi seade). Oleme veendunud, et ka see tĂśĂś on meile jĂľukohane. Pandeemia on juba peaaegu katkesÂ tanud reisimise riikide vahel. Kuidas teie selles olukorras toime tulete? Kuigi me tĂśĂśtame Eestis, lĂ¤heb 98Â protsenti meie toodangust eksporti. Me tĂśĂśtame kogu maailma heaks, kuid selleks on vaja hĂ¤sti korraldatud esindajate sĂźsteemi eri maailmaÂ jagudes. Praegu on meie tĂśĂś Ăźles ehitatud neile ja nende kaudu. See puudutab ka tarnitavate seadmete seadistamist kohapeal. Esteli toodangut on ka Eestis. Olime elektriseadmete pĂľhilised tarÂ nijad trammiliini Mere puiestee â&#x20AC;&#x201C; Kopli lĂľigu rekonstrueerimisel, vĂľtsime osa Eesti Raudtee veoalajaamade moderniseerimisest, tarnisime seadmeid lennujaamale. On teada, et kunagi oli Kalinini-Â nimelisel tehasel â&#x20AC;&#x17E;omaâ&#x20AC;&#x153; teadus, paljudel inseneridel olid teaduslikud kraadid. Kuidas on praegu lood teie

150.Â aastapĂ¤ev on suur juubel. Praegune olukord aga ei luba korralÂ dada rahvarohkeid pidustusi. Kuidas plaanite aastapĂ¤eva tĂ¤histada? Ei tea, mida homne toob, kuid praegu kavatseme korraldada peo Ăľigel pĂ¤eval, 27.Â novembril. Oleme broneerinud peokoha ja kavatseme kutsuda kohale kĂľik, kes tĂśĂśtavad meil praegu, samuti endisi tĂśĂśtajaid. KĂľiki kutsuda ei ole muidugi vĂľimalik, sest eri aastatel on meie ettevĂľttest lĂ¤bi kĂ¤inud kĂźmneid tuhandeid inimesi. Kutsume need, kellega meil on jĂ¤Ă¤nud alles head ja soojad suhted ning kellega me pidevalt sidet peame. On ju tegemist inimestega, kes on andnud panuse sellesse, et me saame tĂ¤histada tehase 150.Â aastapĂ¤eva. Kavatseme kutsuda ka peamised partnerid ja tellijad, kuigi praeguses olukorras keegi vĂ¤lismaalt vaevalt kohale sĂľidab, seda enam riikidest, kust vĂ¤ljasĂľit on peaaegu suletud, aga just seal on meil palju partnereid. Nii et pigem piirdume oma tĂśĂśtajate ja kohalike partneritega. KĂ¤ivad ettevalmistused tehase 150.Â aastapĂ¤evale pĂźhendatud raamatu vĂ¤ljaandmiseks. Viimati ilmus niisugune raamat 50Â aastat tagasi, Kalinini-nimelise tehase sajandaks aastapĂ¤evaks. Kas olete kindel, et Estel elab praeguse kriisi Ăźle? Me oleme 150-aastased. Mida kĂľike ei ole selle aja jooksul juhtunud: on vahetunud riigipead, langenud impeeriumid, peetud sĂľdu, muutunud on riigikord. Ka kriise oleme palju Ăźle elanud ja nĂźĂźd elame neid Ăźle stabiilselt iga kĂźmne aasta jĂ¤rel. Meie ettevĂľte aga on kĂľigil neil aastatel sĂ¤ilinud ja jĂ¤Ă¤nud sama unikaalseks. Nii et praegu on meie ees igati harjumuspĂ¤rane Ăźlesanne: elada Ăźle jĂ¤rjekordne kriis ja edasi areneda.

AUSTATUD Ă&#x201E;RILIIDER! Kindlustusmaaklerfirma DKM pakub teenuseid Ă¤ririskide juhtimiseks sobivate kindlustuslahenduste otsimisel Teie ettevĂľtte jaoks.

ď&#x201A;&#x2020; Eriala- ning tsiviilvastutuse kindlustamist

ď&#x201A;&#x2020; EttevĂľtte juhtkonna vastutuskindlsutust

ď&#x201A;&#x2020; Finantsriskide kindlustamist ja lepingute garantiid ď&#x201A;&#x2020; TĂśĂśtajate tervise- ja ravikulude kindlustamist ď&#x201A;&#x2020; Tootmishoonete, tehnilisterajatiste, eriseadmete ja mehhanismide, valmistoodangu ja veoste varakindlustust Samuti pakume mitmeid teisi kindlustuslahendusi Teie ettevĂľtte igapĂ¤evases majandustegevuses esinevate riskide maandamiseks.

TĂ¤iendav informatsioon kodulehel www.DirectKM.ee

Tegevusluba nr 4.1-1/59 info@DirectKm.ee +372 6 274 274

KAsULiKKU

MEriKE KoPPEL kaubanduskoja jurist

TeAviTAjA KAiTse DireKTiiv TooB eTTevõTjATeLe TäienDAvAiD KohUsTUsi Viimasel paaril aastal on olnud meedias palju juttu inimestest, kes juhivad avalikkuse tähelepanu näiteks oma tööandja rikkumistele. Ka Eestis on selles vallas olnud hiljuti mitu näidet.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Seaduse plaanitav jõustumistähtaeg on 2021. aasta detsembris. Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus.

Ettevõttesisesed kanalid

Direktiivis nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene, asutuseväline ja avalikkusele suunatud. See tähendab, et ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, peavad looma asutusesisesed kanalid ja sisereeglid, mille kaudu on võimalik teatada võimalikust rikkumistest turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajaduse korral ka anonüümselt. Eestis küündib selliste ettevõtete arv 1500-ni. Uute ettevõttesiseste kanalite loomisel tekivad ettevõtjale aga kulud seoses uute tehniliste lahenduste rakendamisega ja ka inimeste määramisel, kes

Foto: Shutterstock

öödunud aastal Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv, mida ka Eesti ettevõtted peavad järgima, toob lisaks teavitajate vihjeliini loomise kohustusele paljudele ettevõtetele kaasa terve hulga muidki kohustusi. Lisaks annab direktiiv ametlikult teavitajana teadvustatud inimesele suure kaitse. Koda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav kasu ei kaalu üles ettevõtjatele ja riigile tekkivat halduskoormust. Direktiivis käsitletud rikkumistest teatamine on võimalik juba kehtiva õiguse kohaselt ning ülereguleerimise ja kohustuste seadmisega võidakse tekitada soovitule hoopis vastupidine reaktsioon. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks on justiitsministeerium algatanud teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK).

KAsULiKKU peavad tegelema rikkumisteavituste lahendamisega. Üks viis sellistest rikkumistest teavitava kanali loomiseks on vihjetelefonid, mida on päris paljud Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted juba teinud. Lisaks on vaja luua ka uued sisereeglid, mis on üsna mahukas töö, mistõttu peaksid ettevõtted sellega võimalikult vara algust tegema. Koda toetab VTK-s toodud ettepanekut, et seaduse jõustumisel on vaja välja töötada riigipoolsed juhised ja muud abimaterjalid ning korraldada koolitusi. Ehkki teavitamiskanalite loomine ja menetlusprotseduuride väljatöötamine on iga ettevõtte enda otsustada, oleks justiitsministeeriumi

Koda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav kasu ei kaalu üles ettevõtjatele ja riigile tekkivat halduskoormust. panus teavitamisel ja juhiste andmisel väga oluline. Koja hinnangul on väga tähtis teavitustegevusele enam tähelepanu pöörata ja ettevõtjatega neis küsimustes konsulteerida juba enne seaduse jõustumist.

Asutusevälised kanalid

Lisaks ettevõtjatele peab ka riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik rikkumisest teatada. Seda kasutatakse juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse teavitaja suhtes kasutada survemeetmeid, või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole. Direktiiv näeb ette, et asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb luua pädev asutus, mis on sõltumatu ja eraldiseisev. Direktiivis ei täpsustata, milline asutus peab seda funktsiooni täitma ning kas selliseid asutusi peab olema üks või rohkem. VTK-s on välja toodud, et Eestis oleks mõistlik luua asutusevälised teavituskanalid valdkondlike asutuste juurde. Koja hinnangul on mõistlik kasutada juba toimivaid järelevalvemehhanisme võimalikult suures ulatuses ja ebamõistlik on luua täiesti uued mehhanismid, sest nende tõhusaks rakendamiseks on vajalik lisaks ressurssidele tagada ka nende usaldatavus.

Kuidas kaitstakse rikkumisest teavitajat? Rikkumised, mille kohta võidakse infot anda, on väga erinevad, alustades näiteks IT-lahenduste ebapiisavast turvalisusest ja lõpetades tarbijakaitse- või keskkonnanõuete või riigihangete korra rikkumistega. Kui tõsine peab rikkumine olema, ei ole direktiiviga paika pandud.

igus saada erikaitset on teavitajal kahel juhul. Kõigepealt peab rikkumine, mis võib esineda ükskõik millises organisatsiooni tegevusega seotud valdkonnas, olema reaalne. See tähendab, et inimesel on tõesti alust arvata, et selline rikkumine tõepoolest toimus. Teise asjana peab inimene sellest kõigepealt kas oma asutuses või vastavale õiguskaitseorganile teada andma. See tähendab, et esimese kahtluse peale kõigepealt meediasse pöörduvatele töötajatele see kaitse ei laiene.

Ettevõtjad peavad olema valvsad

Teavitaja erikaitse võivad saada kõik inimesed, kes raporteeritud rikkumisega kokku puutuvad, alates juhatuse ja nõukogu liikmetest kuni koristaja ja tasustamata praktikantideni välja. Seega ettevõtjad peavad olema väga valvsad. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine kõige olulisem kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine, edutamise takistamine, tulemuslikkusele negatiivse hinnangu andmine, ebasoodsa soovituskirja andmine, ajutise

töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine ja sotsiaalmeedias isiku maine kahjustamine. Ka ei tohi tööandja seda inimest saata psühhiaatri juurde või ravile. Praegu kehtiv töölepingu seadus ja sellega seotud õigusaktid annavad töötajale piisava ning tõhusa kaitse tööandja eest. Seetõttu ei ole koja hinnangul mõistlik dubleerida ja/ või täpsustada töösuhtega seotud õigusakte rikkumisest teatanud töötaja kaitsmiseks.

Tööandjad võivad sattuda keerulisse seisu

VTK-s tuuakse esile, et tööandjal on tõendamiskoormus, mis tähendab, et tööandja peab töötaja vallandamise korral tõendama, et töölt lahkumise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine. VTK alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on vallandatud muudel põhjustel. Praegu on keeruline hinnata, milliseid probleeme võib see tööandjatele kaasa tuua. Kuigi töötaja vallandamine ei ole Eestis praegugi väga lihtne, muudab EL-i direktiiv selle teavitaja puhul üsna võimatuks, kuna keelab tööandjatel terve hulga tegevusi, mida esmapilgul tundub, et ei peaks keelama. Koda pooldab VTK-s kirjeldatud tasakaalu põhimõtet, millega kaitstakse nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse. Sellega nähakse ette vastutus pahatahtlike teavituste eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult ei toimunudki ja teavitaja oli sellest teadlik.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

TUrUnDUs

Usalduskriis turunduses Ettevõtluses on usaldus väga õrn ja oluline osa igapäevatööst. Teame hästi ametikohti, mille vastu on usaldus tavapäraselt suur – me usaldame arste, juriste, piloote jt enamasti seetõttu, et need eksperdid teevad oma tööd alati andmeid, teadust ja seadusi silmas pidades. Usaldus turunduse ja turundajate vastu on enamasti aga väga vähene.

ournaise Group on ühes oma uuringus välja toonud, et 80% tegevjuhtidest ei usalda turundajaid ja pole nende tööga rahul. HubSpoti globaalne tööküsitlus reastas kõige usaldusväärsemad töökohad, kus ainult 3% ärimeestest pidas turundajaid usaldusväärseks. Samal ajal on turundajad kroonilised ületöötajad, kuna peavad žongleerima paljude ülesannetega, ja pingutustest hoolimata ei pruugi omanikud jõuda investeeringu tasuvuse lähedalegi. Turundustööde hulka kuulub strateegia kavandamine, taktikaline planeerimine, projektijuhtimine, analüüs, mõõdikud, tagasiside, auditeerimine, kommunikatsioon, koordineerimine, sisu loomine, loovus, digitaalne ja mittedigitaalne turundus, suhtekorraldus, praktilised tegevused... nimekiri jätkub. Kui palju turundaja ka ei pingutaks, ei ole tema tööl tulemust, kui ettevõtte juhtkond neid tegevusi ei väärtusta. Asi on selles, et turundus pole saar. See ei saa lihtsalt iseseisvalt toimida. Vaja on kahepoolset suhtlust, juhtkonna tasemel kaasa mõtlemist ja koostöötamist. Peamine põhjus, miks ettevõtjad turundusega rahul pole, on see, et turunduses kulutatakse 80% ressurssidest igapäevastele jooksvatele tegevustele ja ettevõtte reklaamimisele ega tegeleta laiemalt nii sisekui ka välisklientidega Seetõttu ei märgata tegevusi, mis puudutavad sisuliselt ja laiemalt turundust ning müüki palju efektiivsemalt. Tulemuseks on see, et turundus töötab kuluosakonnana ega tegele oma põhiülesande ehk organisatsiooni toetamisega selle kommunikatsioonis, müügis ja klienditeeninduses.

info, tasakaal ja parimad otsused

Kui turundajad soovivad, et neid usaldataks, on neil vaja jõuda õige info abil tegevusteni, et saavutada soovitud eesmärgid. Selleks on vaja konkreetseid

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

MAri-LiiS VAHEr Powerful Marketer Programi looja

otsuseid. Üleliigne müra tuleb turundusest eemaldada ja leida tasakaal kõiges, mida turundus otseselt ja kaudselt ettevõttes mõjutab. Turundaja peab olema valmis hindama ettevõtte müügitulemusi ning võrdlema neid otseste ja kaudsete turundustegevustega. Turundaja peab võtma laiema vastutuse kui reklaamide ja kampaaniate korraldamine. Kui ettevõtte juhtkond seda ei võimalda, siis peab turundaja

80% tegevjuhtidest ei usalda

turundajaid, selgus Fournaise Groupi uuringust.

turundus oskama küsida õigeid küsimusi ja juhtkonda vastavalt suunama. Kui turundaja ei vaata tulevikku ega taha seista ettevõtte heade tulemuste eest, selle jaoks muu hulgas olulist võrgus tikku kasvatades, müügitulemusi parandades ja suheldes nii sisekui ka väliskliendiga, siis usaldust ei teki. Turundaja peab oskama eristada infot, arvamusi ja fakte, küsides õigeid küsimusi ja suunates juhtkonda turunduslikult päriselt kaasa mõtlema.

Turundus kui ettevõtte süda

Turundustalent loob suurepäraseid kampaaniaid. Pikaajalise edu loovad aga intelligentsus ja meeskonnatöö kõigis ettevõtte osakondades. Turundus pumpab õige kommunikatsiooni abil tulusust ja elu sisse igas osakonnas, sh motiveerib sise- ja välisklienti tegudele. Turundus käsitleb paljusid eluks vajalikke funktsioone, nagu klienditeenindus, müük, uuringud, brändimine, reklaam, avalikud suhted, digitaalne andmeanalüüs, kommunikatsioon jne. Kui kõik need funkt-

sioonid segunevad ja üksteist toetavad, saavutavad ettevõtted sihtturul väljateenitud taseme klientide kaasatuses, lojaalsuses ja seeläbi müügis. Samas ei saa unustada, et turundusspetsialist on alles siis spetsialist, kui tal on vastavad teadmised, mida praktikas rakendada, ja talle on võimaldatud aega kavandatu elluviimiseks.

Turundaja olulised küsimused

Turundaja peab julgema võtta vastutuse oma ettevõtte käekäigu eest. Seda peab tegema mitte lihtsalt reklaamides ja raha kulutades, vaid läbimõeldult, esi tades järgmisi küsimusi: hh mis on need turunduse, müügi ja klienditeeninduse psühholoogilised alused ja seosed, millele turundajana peab pidevalt mõtlema nii sisekui ka väliskliendiga suheldes? hh mis samme turunduses saab muuta, asendada või vahele jätta kriisi ja muutuste ajal, säilitades samas üldpilti ja hoides teatud tegevusi ikkagi töös? hh mis tagab turundajale enese

kindluse ja turvalisuse töös?

hh mis aitab turundajal olla vähem

ärevuses ja stressis ning oma aega ja igapäevatööd efektiivsemalt juhtida? millised peaks olema küsimused, mida turundusosakond peaks küsima ettevõtte seest ja väljast ehk kuidas panna müük, teenindus ja kommunikatsioon toimima nii, et see aitab turunduses teha õigeid otsuseid? kuidas panna kokku ettevõtte strateegia ehk pikaajaline vaade ning taktika ehk sammud sinna jõudmiseks? mida peab iga suhtekorraldaja teadma inimese elukaarest, tema psühholoogilistest ja füsioloogilistest mõjutajatest? Millised on isiksusetüübid, kuidas neid ära tunda ja mil moel nendega suhelda? Kuidas networking aitab ettevõtte turundust ja müüki suurendada ning kuidas õppida network’imist? kuidas juhtida turunduse lõputuna näivaid ülesanded, projekte ja osalisi?

Uus enesearenguprogramm turundajatele 4. Suhtlemispsühholoogia ja võrgustikutöö. 5. Juhtimisoskus. Psühholoogiline nõustaja ja õppejõud, programmi loomisprotsessi mentor Tiina Naarits-Linn leiab, et algaja jaoks on sellisel viisil turundusele lähenemine justkui oma teekonna sihtide seadmise toetuspunkt. Kogenu jaoks on see väga hea enesereflektsiooni võimalus, et regulaarselt vaadata, kas on mingi koht, mida annaks lihvida, ja olla samas mõnusa

muigega iseenda tunnustaja, kui selgub, et päriselu ja teooria on asunud parimal moel koostööle. „Programmi läbides jõuab mõtteni, et tegemist on üheaegselt tööriistaga professionaalsetele turundajatele ja samas ka neile, kelle töö eeldab oskust turundada ennast või teha turundusprofessionaaliga koostööd,“ leiab Naarits-Linn. Laura Kukemelk, Powerful Marketersi brändi kaaslooja, toob esile ka programmi praktilise poole. „Programm pole järjekordne lühikoolitus, vaid elu- ja äristiili muutuse teekond. Oleme saanud lisaks sisule väga head tagasisidet lisamaterjalidele, mida on üle 50 (testid, väljaprindid, töövahendid ja -lehed), kuna need toetavad väga hästi õpitu rakendamist praktikas.“

Kas teadsid? Powerful Marketer Program on ingliskeelne ja seda saab kasutada 24/7. Soovi korral saab programmi läbida treeneri abil, kes aitab õpitu ka praktikasse rakendada. Rohkem infot marketersprogram.com.

Foto: Shutterstock

Eestlaste loodud rahvusvaheline turundajatele suunatud enesearenguprogramm Powerful Marketer on ainulaadne, kuna teist sellist pole turunduses ka mujal maailmas – kokku on koondatud enam kui 200 allika põhjal kõige olulisemad valdkonnad. See aitab turundajal jõuda tugevusteni viies võtmevaldkonnas: 1. Psühholoogia ja mõtteviis. 2. Alateadlik tugisüsteem müügitöös, klienditeeninduses ja turunduses. 3. Professionaalsed ja intelligentsed turundusoskused.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

KAsULiKKU

TööAnDjA ei peAKs TegeLeMA võõrAsTe võLgADe sissenõUDMisegA Riik plaanib muuta täitemenetluse reegleid, muu hulgas soovitakse luua uut infosüsteemi ja muuta kohtutäituri tasusid. Koda tegi ettepaneku lahendada muudatuste raames ka tööandjate probleem seoses töötasu arestimisaktide täitmisega. Arestimisaktide täitmine on tööandjatele kulukas ja sisuliselt osutab tööandja täiturile tasuta võla sissenõudmise teenust.

ustiitsministeerium saatis suvel kooskõlastusringile eelnõu, mille tulemusena peaks kohtutäiturite tegevus (vara arestimine jm) olema tulevikus tõhusam ja seeläbi ka rahaline laekumine võlgnevuste katteks parem. Teema puudutab neid ettevõtjaid, kellel on võlgnevusi, ning neid, kellele ollakse võlgu ja kes soovivad võlgnevusi sisse nõuda kohtutäituri vahendusel. Koda saatis ministeeriumile eelnõu kohta oma seisukohad ja ettepanekud.

Eelnõu ei lahenda tööandjate probleemi

Kuigi eelnõu sisaldab palju muudatusi, ei lahenda see probleemi, millele kaubanduskoda on varem korduvalt riigi tähelepanu juhtinud. Nimelt peavad tööandjad endiselt tegelema töötasu arestimisaktidega, millele kulub palju ressurssi. Probleemi olemasolu ja tõsidust kinnitas ka kaubanduskoja eelmise aasta lõpus tehtud küsitluse tulemus. Paljude liikmete sõnul on arestimisaktide täitmine neile väga tülikas ning nende arvates pole mõistlik, et tööandja peab täitma kohtutäituri kohustusi.

Miks tööandjal on keeruline arestimisakti täita?

Selleks, et võlgnevus saaks tasutud, võivad kohtutäiturid arestida võlgniku töötasu. Täitur saadab arestimisakti tööandjale, kuid akti täitmine ei ole tööandjale üldse nii lihtne, kui võib esmapilgul tunduda. Tööandja ei saa pikemalt mõtlemata kanda kogu töötaja palka kohtutäiturile, vaid peab ise välja arvutama, kui suur osa palgast tuleb

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Kas teadsid? Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt leiab abivahendid arestimisele mineva töötasu suuruse väljaarvutamiseks: https://kpkoda.ee/ kohtutaiturid/tootasuarestimise-skeem.

kinni pidada ja kui suur osa töötajale alles jätta (näiteks tuleb töötajale alles jätta kindel summa iga ülalpeetava kohta jne). Kui tööandja on summa välja arvutanud, siis peab ta selle kandma kohtutäituri arvelduskontole. Kui ühel töötajal on mitu võlgnevust, siis on asi veel keerulisem ja kulub ilmselt rohkem aega. Veelgi enam – kui võlgnevus on suur, siis tuleb tõenäoliselt teha ülekandeid korduvalt, mitme kuu töötasult. Tööandjal võib kuluda töötasu arestimisakti täitmiseks palju aega ning kuna ülekanded on tasulised, siis kulub tööandjal lisaks ajale ka raha.

Oleks õiglane, kui kohtutäitur hüvitaks tööandjale akti täitmisega kaasnevad kulud.

KriSTiNA JErJoMiNA kaubanduskoja jurist

Seega on tekkinud olukord, kus tööandjad peavad tegelema keeruliste kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ja mis peaksid olema tegelikult kohtutäituri kohustused.

Tööandjate murele vähemalt kaks lahendust

Arvestades sellega, et riik muudab eelnõu raames täitemenetluse valdkonna õigusakte, tegi kaubanduskoda ettepaneku lisada eelnõusse ka muudatused, mis lahendaksid eelnimetatud probleemi. Koda pakkus justiitsministeeriumile taas välja konkreetsed ettepanekud. Esiteks, kuna arestimisakti täitmine on tööandjale kulukas ja sisuliselt on tegemist kohtutäituri ülesannete täitmisega, siis oleks õiglane, kui kohtutäitur hüvitaks tööandjale akti täitmisega kaasnevad kulud. Kulud võiks hüvitada kas fikseeritud summas või teatud protsendina kinnipeetud töötasust. Kohtutäitur peaks tööandja kulud tasuma oma tasu arvelt ja võlgniku kohustused ei tohiks selle arvelt suureneda. Teine koja pakutud lahendusvariant oli selline, et kui tööandja saab kohtutäiturilt arestimisakti, siis annab ta kohtutäiturile teada, millisele arvelduskontole ta võlgnikust töötaja palga kandis. Sellisel juhul ei arvesta tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada, ega tee ülekannet kohtutäituri arvelduskontole, vaid annab kohtutäiturile üksnes teavet selle kohta, millise konto peab kohtutäitur arestima. Samuti kinnitab tööandja, et teeb töötasu väljamaksed ainult sellele

Foto: Shutterstock

kasulikku

Raamatupidajatel võtab üsna palju aega, et võlgnikust töötaja palgalt kohtutäiturile kantav summa välja arvutada.

arvelduskontole. Edaspidine jääb juba kohtutäituri ja võlgniku omavaheliseks toimetamiseks ja tööandja saab rahulikult keskenduda oma ettevõtlusega seotud kohustustele. Liikmetelt saadud tagasisidest selgus ka see, et kohtutäiturile enam laekunud summade tagasisaamine võib olla aeganõudev. Samas on summade kiire tagasisaamine ettevõtja äritegevuse sujuvaks jätkumiseks oluline. Koda tegi ettepaneku lisada seadusse säte, mis ütleb, millise aja jooksul tuleb tagastada võlgnikule enam tasutud summa.

Ettepanek võlgniku profiili koostamise kohta

Sissenõudjal tekib tulevikus võimalus taotleda kohtutäiturilt võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamist. Teenuse eest tuleks maksta 15 eurot. Kohtutäitur teeb ülevaate sellest, mis olukord võlgnikul parasjagu täitemenetlustega on, ja seejärel saab sissenõudja otsustada, kas on üldse perspektiivne täitemenetlust algatada. Tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda ka seda, kas profiili koostamine võiks toimuda teatud juhtudel automaatselt ja täiendava tasuta.

Millised on eelnõu teised tähtsamad muudatused? hh Riik loob nõuete ja arestide infosüsteemi, kus on avalikult kättesaahh

dav näiteks see, kas inimesel on täitmisele antud võlgnevus ja kui suur on võla jääk. Uue infosüsteemi kasutuselevõtuga muutub nõuete täitmise järjekord ja konto arestist saadud raha ei jagata enam arestimisaktide saabumise järjekorras, vaid infosüsteemis registreerimise järjekorras. Samal päeval registreeritud nõuded saavad sama järjekoha ja neid täidetakse võrdses ulatuses. Näiteks kui ühel päeval registreerivad täiturid infosüsteemis ühe võlgniku kohta kolm täiteasja, saavad kõik need sama järjekoha ja raha laekumisel jaotatakse see võrdselt kõigi kolme täiteasja vahel sõltumata nõude suurusest. Sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile, kui täitur on menetlenud asja kolm aastat. Sissenõudja ei pea enam tasuma täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid, need nõuab täitur sisse võlgnikult. Muutuvad kohtutäiturite tasusätted. Näiteks kui võlgnik maksab võla ära vabatahtliku täitmise tähtaja (30 päeva) jooksul, siis peab ta edaspidi maksma lisaks täitemenetluse alustamise tasule ka 50% kohtutäituri põhitasu. Lisaks muutuvad kättetoimetamisega seotud tasud ning vallasasja väljanõudmise ja väljatõstmise tasu tõuseb 140 eurolt 250 euroni. Kohtutäiturid saavad edaspidi nõuda kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamist.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

personAL

Foto: Shutterstock

KUi TeeD LähevAD LAhKU Offboarding on töötaja organisatsioonist väljajuhtimine ja töösuhte lõpetamine. Tulemuslik ja oskuslik offboarding võimaldab nii ettevõttel kui ka töötajal jätkata tugevamana.

ffboarding’u sisu võib olla iga ettevõtte jaoks erinev. Mõnel juhul on see lihtsalt tööandja ja töötaja koostöö lõpetamine ehk paberite allkirjastamine, teisel juhul aga tööandja poolt kirjeldatud tegevuskäik koos lahkumisvestlusega.

Miks kasutatakse oﬀboarding’ut?

Läbimõeldud offboarding’u käigus teavitatakse meeskonda, toetatakse lahkuvat töötajat ning hoitakse dokumendid ja kõik varaga seonduv korras. Peamine eesmärk on säilitada ettevõtte maine tööandjana ja luua võimalus, et lahkuv töötaja saaks olla tulevikus taas töötaja, klient või isegi tööandja soovitaja. Offboarding algab töötaja lahkumisavaldusest või tööandja teavitusest töölepingu lõpetamise kohta. Seejärel lepitakse kokku lahkumisvestluse aeg

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

ELLE MuuGA personalikonsultant

ning teavitatakse meeskonda ja kliente, kellega lahkuv töötaja koostööd tegi.

Milleks on lahkumisvestlus hea?

Lahkumisvestlust soovitan alati pidada ja selleks korralikult valmistuda. Lahkuv töötaja võib olla pehmeloomuline, kuid teinekord ka keeruka iseloomuga. Ettevalmistus võimaldab sellega arvestada ning vestluse käiku juhtida. Jagatav info peaks sisaldama ülevaadet, milline osa oli töötajal ettevõtte eesmärkide täitmisel, millised on töötaja tugevad küljed ja suurepärased oskused, kuid ka võimalikud arengukohad. Samuti on hea lasta töötajal

rääkida, et saada võimalikult palju väärtuslikku tagasisidet juhtimise, kommunikatsiooni, tööprotsesside, sisekliima jne kohta. Lahkumisvestluse käigus saadud info on aidanud parandada nii mõnegi ettevõtte protsesse ja toimimist. Lahkumisvestluse viib tavaliselt läbi otsene juht või mõningatel juhtudel ka personalitöötaja, sõltuvalt sellest, kuidas on ettevõttes välja kujunenud. Kui töötaja lahkumise tegelik põhjus ei ole veel teada, siis on hea seda vestluse käigus küsida. Selleks võivad olla nii isikliku elu teemad (suhted, lapsed, tervis) kui ka tööalased põhjused (suhted, puudulikud oskused, puudulik kommunikatsioon). Tööandja algatusel töösuhte lõpetamiseks peetava vestluse ettevalmistamisel tuleb läbi mõelda mitmesugused stsenaariumid ehk töösuhte lõpetamise variandid – millised on tööandja võimalused ning millised töötaja

personAL

Miks on mõistlik teha ettevõttes mõtestatud offboarding’ut? Kuidas teie seda teete? Airi Neemre

Lilian Kuuslap

turismisektoris on viimasel aastal vist kõik ettevõtted olnud olukorras, kus peavad äriliselt vältimatu vajaduse tõttu ametikohti koondama. Koondamisteate saamise emotsiooni on aidanud meie majades maha võtta väga täpsed selgitused ja põhjendused. inimestel on ka sageli küsimused, miks just nemad on välja valitud ja miks teised saavad tööle jääda. Ka siin on olulised selgitused nii jääjatele kui ka lahkujatele. Näiteks kui valiku tegemisel jätame tööle need, kes suudavad meile olulistes keeltes kliente teenindada, siis annab selline selgitus lahkujale info, kuidas ta saaks end arendada ning oskusi ja väärtust tööjõuturul edaspidi tõsta. Kui selgitused on inimlikult edastatud ja mõistetavad, siis on koondatud töötajal ka lihtsam sunnitud lahkumisega kohaneda. mõningatel juhtudel oleme ka pakkunud pikaajalisele töötajale väliskonsultandi vahendusel outplacement’i teenust. Need töötajad on saanud tuge ja väärtustanud kõrvalseisja pilku, kel on aega nende CV või linkedin-i konto üle vaadata ja värskendamise kohta soovitusi jagada. samuti lihtsalt julgustada laiema pilguga tööpakkumisi vaatama ja kandideerima. edukas oﬀboarding on sageli alus järgmiseks tööle asumiseks. samuti kasvatab see alles jäävate töötajate lojaalsust ja tugevdab tööandja brändi.

sama oluline, nagu on uue töötaja edukas ja sujuv sisseelamine uude töökeskkonda, tuleb ka lahkuvale töötajale pakkuda meeldivat lahkumist. estanc on väärtuskeskne organisatsioon. selleks, et oﬀboarding estancis vastaks meie väärtustele ja oleks kõikidele töötajatele rikastav, oleme oma lahkumistegevused kaardistanud. minu hinnangul on kommunikatsioon siinjuures tähtsaim märksõna. lahkuva töötaja jaoks on oluline protsessi soravus ja täpne info selle kohta, mida tema peab tegema. lisaks peab olema tiimil piisavalt sisendit kohustuste ülevõtmise ja lahkumise mõju kohta igapäevasesse tööellu. estanci lahkumisvestluse peamine eesmärk on anda töötajale viimast korda ametlikku tagasisidet tema panuse kohta ja saada tagasisidet ettevõttele. minu jaoks on nendes vestluses tõeline võlu, kuna inimesed on oma viimasel tööpäeval alati ausad ja vahetud ning vestlustest tulev informatsioon ja ideed on tihti sellised, mida töötamise ajal ei tule keegi väga jagama. estanci lahkumiskingitused ei ole kunagi standardsed, iga kink on personaalne. iga inimesega meie majas käib kaasas oma lugu, mille ta võtab iga päev tööle tulles endaga ühes, see on ainulaadne tükike estanci loost. lahkumiskingiga anname kõikidele, kelle teekonna osaks on olnud estanc, kaasa tükikese meie loost ja väärtusest.

Radisson Blu Hotel Olümpia ja Park Inn By Radisson Centrali personalijuht

vajadused. Eeltööna tasub otsida töötaja profiilile sobivat toetavat infot (tööpakkumisi, koolitus- ja nõustamisvõimalusi jne) ning võimaluse korral koostada töötaja tugevusi ja oskusi kirjeldav soovituskiri.

Mida lahkumisvestlusel teha ei tohiks?

Lahkumisvestlusel ei tasu anda hinnanguid ja on hea hoida sõbralikku tooni. Vältima peab õigustamist, süü-

Lahkumisvestluse käigus saadud info on aidanud parandada nii mõnegi ettevõtte protsesse ja toimimist.

Estanci personalijuht

distamist, tööle jäävate töötajate upitamist või juhina pettumuse väljendamist. Ole ise väärikas ja aita töötajal väärikaks jääda. Isegi siis, kui lahkumise on algatanud töötaja, otsi alati töötajale pehmem ja toetavam võimalus töölepingu lõpetamiseks. Võimaluse korral kingi lahkuvale töötajale ettevõtte meene – see tunnustab ja jätab lahkujale hea tunde. Raskemate lahkumisvestluste pidamiseks võib kutsuda ettevõttevälise nõustaja, kes neutraalse inimesena viib juhi või personalitöötaja asemel lahkumisvestluse läbi ning maandab osapoolte liigseid emotsioone. Pärast lahkumisvestlust peaks töötaja talle usaldatud vara tagastama ja temaga tuleks kõik dokumendid lõplikult vormistada. Ettevõttes tuleb jagada infot, kuidas töö edasi läheb (kes asendab lahkunud töötajat või kuidas töö ümber korraldatakse, tagamaks selle sujumine).

Kas teadsid? Peamised põhjused, miks töötajate offboarding hoolikalt läbi mõelda:

h endine töötaja võib olla tulevikus sinu uus töötaja.

h lahkunud töötaja on parim brändisaadik!

h Halva lahkumisprotsessi korral võib töötajast saada ettevõtte maine kahjustaja. h endisest töötajast võib saada klient. h endist töötajat saab kasutada teenusepakkujana. h lahkumisvestlus annab organisatsiooni arengu jaoks väärtuslikku informatsiooni. Allikas: Lilian Kuuslap, Estanci personalijuht

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Fotod: SA Tehvandi

spordikeskused

Nii Käärikul kui ka Tehvandil on suurepärased sportimisvõimalused.

Maailmatasemel spordikeskused siinsamas Lõuna-Eestis

Merlin Müür SA Tehvandi turundusjuht

Viimastel aastatel on Eesti ettevõtted hakanud aina enam tähelepanu pöörama inimeste tervisele ja töövõime parandamisele. Tööandjad aitavad kaasa töötajate liikumis-

aktiivsuse suurenemisele nii ühiste liikumistegevuste kui ka töökohta spordiklubi loomise abil, samuti toetatakse treeningutel osalemist rahaliselt. Lisaks tervisele saab sportlike ja aktiivsete ühistegevustega edendada ka meeskonnavaimu ja võistelda ettevõtete vahel, et oleks rohkem motivatsiooni ning põnevust. Emotsioonidele annab vunki juurde seegi, kui ürituse toimumiskohaks on Eesti suurim, tuntuim, rahvusvaheliselt tunnustatud võistlusja treeningkeskus, kus on aasta läbi palju võimalusi nii sportimiseks kui ka vaba aja veetmiseks. Lisaks saab iga külaline tunda end kui meistersportlane, sest palju rohkem inimesi on

Tehvandi tõuse ja langusi näinud teleekraani vahendusel kui päriselt kohal käinud.

Koos sportimine ühendab töötajaid

Tehvandil ja ka Käärikul toimuvad paljudele tuttavad tali spartakiaadid, kus osaleb igal aastal üle 20 ettevõtte. Orkla Eesti büroojuhi ja sporditiimi juhi Kaire Kattai sõnul võimaldab sellistel üritustel osalemine ühendada eri meeskondi. Kuna Orkla Eestil on kolm ettevõtet eri asukohtades – Kalevi tehas Jüris, Põltsamaa tehas Põltsamaal ja kohvik Maiasmokk Tallinna vanalinnas (lisaks poed üle Eesti) –, siis on sellised üritused üks võimalusi, kus kolleegid saavad kohtuda ja tegutseda meeskonnana. Orkla töökeskkonna juht Mario Käära hindab mitmepäevaste väljasõitude ja ürituste juures väga asjaolu, et see annab võimaluse tööasjadest välja lülitada ja kolleegidega pingevabas õhustikus seltsida. „See panustab oluliselt vaimse tervise tasakaalu ja aitab maandada stressi.“ Tehvandi pakub võimalusi ka harrastajatele ja puhkajatele. Näiteks saab matka- ja terviseradu läbida nii jalgsi kui ka rattaga, kiikuda külakiigel Neljakasemäel, harjutada kätt 18 rajaga Tehvandi kettagolfipargis ja nautida vaadet Tehvandi hüppemäe vaateplatvormil. Väsimusest saab välja puhata hotellitoas või puhkemaja apartemendis, süüa pakuvad nii Tehvandi hotelli restoran kui ka Staadioni kohvik.

Sportimisvõimalused käe-jala juures

Kaire Kattai toob ka välja, et nii Tehvandil kui ka Käärikul on kõik sportimisvõimalused nii-öelda käe-jala juures ja pakutavad teenused on teinud sportlaste elu mugavaks. Uuenev Kääriku spordikeskus võõrustas sel aastal firmaspordi suvemänge ja korraldusliku poole pealt oli väga hea, et kõik spordialad said toimuda Käärikul. Ka majutus ja toitlutus on sealsamas ning sõidu peale ei kulunud

spordikeskused Orkla Eesti töökeskkonna juht Mario Käära osalemas 2020. aastal firmaspordi suvespartakiaadil.

hinnalist aega. „Kindlasti on Käärikul potentsiaali korraldada suuri rahvusvahelisi võistlusi,“ kinnitab Kaire Kattai. Käärikul ja Tehvandil saab kasutada nii naturaalse muruga jalgpallistaadionit kui ka kergejõustikustaadionit koos vajamineva inventariga. Tehvandil on ka rahvusvahelistele nõuetele vastav laskesuusatamise staadion, kus instruktorite juhendamisel on võimalik teha laskeharjutusi. Kettagolfipargis on 18 rada, lisaks harjutusväljak ühe korviga. Rajad on eri pikkuse ja raskusastmega ning seetõttu on huvitav mängida nii algajatel kui ka kogenud mängijatel. Mario Käära leiab, et sportimisvõimalused on Tehvandil ja Käärikul suurepärased. „Viimase paari aastaga on Kääriku arenenud tõesti maailma parimaks spordikeskuseks – nii nagu see on sildil, mis Käärikule saabujaid tervitab.”

Konverentsilt sauna Tehvandi multifunktsionaalses staadionihoones on nüüdisaegne konverentsi- ja pressikeskus (mahutab kuni 120 inimest), mille väikestes eraldatud boksides saab näiteks kaugtööd teha. Häid võimalusi pakub ka Kääriku, mis on ajalooliselt tuntud konverentside korraldamise paik. Keskuses on konverentsisaal kuni 120 inimesele, suur auditoorium 40 inimesele, väike auditoorium 20 inimesele ja Kekkoneni klass kuni 15 inimesele. Samuti asub Kääriku Spordikeskuse territooriumil Kääriku järve ääres kaks saunamaja: 2019. aastal täielikult renoveeritud Kekkose saun 20 inimesele ja sel aastal taasavatud Greeni saun 30 inimesele.

Tehvandi Spordikeskuses võib iga eriala esindaja hüppetorni tippu jõuda (alumine foto) ja „Pentagonis" peatuda (ülemine foto).

Tervis

Töötajate vaimne tervis

on prAegU oLULiseM KUi KUnAgi vAreM 2020. aasta esimesel poolel suutis rahvusvaheline finantsettevõte Admiral Markets püstitada 19 tegutsemisaasta kasumi- ja käiberekordi. Kuidas see vaatamata eriolukorrale õnnestus ja mida kevadisest kriisiajast õppetundidena kaasa võtsime?

SErGEi BoGATENKoV Admiral Marketsi tegevjuht

dmiral Markets on Eesti ettevõte ning hoolimata sellest, et meie kontorid on 19 riigis üle maailma ning suhtleme klientidega 135 riigis, on meie peakontor Tallinnas. See on väärtus ja võimalus. Ent meie äri põhineb peamiselt ekspordil, mistõttu tegeleme kliendiportfelli kasvatamiseks pidevalt kohaoleku tugevdamisega uutel turgudel. Ühe strateegilise fookuse oleme suunanud Aasiasse, kus avasime esinduse Malaisias, et oleks kohalik pidepunkt, mis toetaks laienemisplaane sealses piirkonnas. Samas on meie senine edukaim eksporditurg Saksamaa. Ehkki oleme suunanud suurt tähelepanu Euroopast väljapoole, andis esimene poolaasta õppetunni, et tegelikult ei tasu Euroopa turge alahinnata. Vaatamata eriolukorrast põhjustatud globaalsele majanduslikule ebastabiilsusele, mõne sektori seiskumisele ja tööpuudusele, tegime suurima kasvu n-ö vanas Euroopas. Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania näitasid klientide varade kasvus suurepäraseid tulemusi. Järelikult – Euroopas äri jätkub.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Tervist ei peaks ammu enam käsitlema üksnes füüsilise heaoluna, vaid ka vaimsena. Sergei Bogatenkov

Tervis kuulusid töötajate motivatsioonipaketti ühisüritused, sportimisvõimalused ja keeleõppe toetamine, siis nüüd peab iseenesestmõistetav olema ka nende vaimse tervise eest hoolimine ja hoolt kandmine, vajaduse korral nõustamine ja teraapiavõimalused. See ei peaks tunduma häbiasi, mida varjata, kui inimene tunneb, et vajab nõustamist. Vastupidi, tervist ei peaks ammu enam käsitlema üksnes füüsilise heaoluna, vaid ka vaimsena. Palun märka juhina oma inimesi!

Tootekeskne teenus on minevik

IT- ja strateegilised investeeringud sellesse on jätkuvalt olulised, ja nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei lõppe töö ka IT-valdkonnas. Admiral Markets ei ole enam ainult finantsettevõte, vaid ﬁntech. Meie äri toimub veebimaailmas. Kahjuks olime kevadel tunnistajaks sellele, kuidas pandeemia välkkiire arengu tõttu sisuliselt päevadega lõppenud traditsiooniline kaubandus pidi

kiirelt kasutusele võtma alternatiivid ja kolima e-kanalitesse. Edukad olid need, kes suutsid operatiivselt tegutseda ja veebis kohalolekuga end ümber positsioneerida. Igal aastal oleme meiegi teinud suuremahulisi investeeringuid, et olla digitaalselt arenenud. Vahetult enne eriolukorda tõime turule uue kauplemisrakenduse, mis võimaldab meie klientidele varasemast veelgi personaalsemat kauplemiskogemust. Tootekesksed lahendused on asendunud kliendikeskse disainiga. Digitaalne küpsus ei ole ainult moodne sõnade kombinatsioon, vaid stabiilse juhtimise, pikaajalise visiooni ja digitaalse interaktsiooni ühistoimimine, mis töötab ettevõtte ja nende klientide kasuks.

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt

Personaalsus on oluline ja tähtis on olla kliendi jaoks olemas tema emakeeles. Inglise keel on rahvusvaheline läänemaailma ärikeel. Tõelise edu toob siiski kliendiga tema keeles suhtlemine, arvestades ka kohaliku kultuuriruumi eripärasid. Kuigi see võib kõlada põhikooli tarkusena, siis lokaalne kohalolu avab mistahes globaalsele ärile uued kasvuvõimalused. Tähtis on kaasata rahvusvahelisse tiimi inimesi, kes tunnevad eksporditurgu ning loovad lisaks oma valdkonna kompetentsile väärtust teadmistega kohaliku riigi kommete, äri tegemise traditsioonide ja kontaktide võrgustiku kohta. Mulle on see jäänud eriliselt silma Araabia Ühendemiraatides, teistes Lähis-Ida riikides ja Jaapanis. Arvestades sealset ajalugu, tavasid ja rahvusvahelise äri toimimise põhimõtteid, on edu saavutamise eeldus kohaliku eksperdi kaasamine.

Jätkusuutlikkuseta enam ei saa

Fotod: Shutterstock

Kodukontor on tulnud, et jääda. Kevadel kerkis küsimus inimeste vaimsest tervisest päevakorda teravamalt kui varem. Pehmed väärtused on uus norm, et lisaks füüsilisele tervisele oleks tagatud ka vaimne tervis. Nädalate, isegi kuude viisi koduseinte vahel olek ei ole kerge ühegi inimese jaoks. Kui lisada võrrandisse muutujana veel eri rollid töötaja, lapsevanema ja pereliikmena, on olukord pingeline. Kuidas olla töötajate jaoks olemas, kui see füüsiliselt võimalik ei ole, muutus kevadel küsimuseks, mida juhina endale sageli esitasin. Kui varem

Me ei tohi unustada riikidevahelise koostöö olulisust, eriti just teemade puhul, mille positiivne lõpptulemus sõltub koos mõtlemise ja koos tegutsemisest edukusest. Juuni alguses tegid Maailma Majandusfoorumi virtuaalsel kohtumisel osalenud ärimaailma esindajad, valitsusametnikud ja aktivistid ettepaneku globaalse majanduse lähtestamiseks. Selle keskse idee kohaselt on vaja uusi kaugeleulatuvaid programme, mis lähtuksid inimestest ja keskkonnast nende ümber. Praegune pandeemiast tulenev olukord on selline, mis annab muutuseks suurepärase lähtepositsiooni. Ka keskkonnasäästlikum tegutsemine, ühiskonnale tagasi andmine ja oma inimeste eest hoolitsemine on praegu tähtsam kui kunagi varem.

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Foto: Scanpix / Andras Kralla

eUroopA UUDiseD

eleringii juht Taavi Veskimägi avas kolm aastat elering tagasi kasutamiseks andmevahetusplatvormi estfeed. eleringi visioon on teha euroopa energia mõõteandmed 2025. aastaks kättesaadavaks ühelt platvormilt.

KAs AnDMeD peAKsiD

liikuma vabalt? Euroopa Liit põhineb neljal põhivabadusel: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabal liikumisel. Tõsi, praegu tööjõu ja teenuste liikumine enam nii vaba ei ole. Küsimus – kas neile vabadustele peaks lisanduma ka viies, andmete vaba liikumine? Sellega asjalood praegu väga selged ei ole.

üüd näeb Euroopa Komisjon (EK) oma teatises „Euroopa andmestrateegia“ ette palju huvitavat andmete ja nende liikumisega seoses. Muu hulgas kuulutab EK selles välja sektori- ja valdkonnapõhiste andmeruumide loomise. Seda just strateegilistes majandussektorites ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, mida on kokku üheksa. Selle tulemusena peaksid nendes sektorites ja valdkondades muutuma kättesaadavaks suured andmekogumid, andmete kasutamiseks ja vahetamiseks vajalikud tehnilised vahendid ja taristud, samuti asjakohased haldusmehhanismid.

Luuakse valdkonnapõhised andmeruumid

h tööstuse (tootmise) ühtne Euroopa andmeruum, et toetada EL-i töös-

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

Earth“ (planeedi Maa digiteisik);

rEET TEdEr kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

tuse konkurentsivõimet ja tulemuslikkust ning võimaldada kasutada tootmises isikustamata andmete võimalikku väärtust (hinnanguliselt 1,5 triljonit eurot aastaks 2027); h rohelise kokkuleppe ühtne Euroopa andmeruum, et kasutada andmete suurt potentsiaali rohelise kokkuleppe kliimamuutuste, ringmajanduse, nullsaaste, bioloogilise mitmekesisuse, raadamise ja nõuete täitmise tagamise alaste prioriteetsete meetmete toetamiseks. Siia kuuluvad algatused „GreenData4All“ ja „Destination

h liikuvuse ühtne Euroopa andmeruum, et seada Euroopa juhtivale kohale intelligentse transpordisüsteemi väljatöötamisel, sh andmesideühendusega autod ja muud transpordiliigid. See andmeruum edendab juurdepääsu praeguste ja tulevaste transpordi ja liikuvuse andmebaaside andmetele, nende koondamist ja jagamist; h tervishoiu ühtne Euroopa andmeruum, mis on hädavajalik, et teha edusamme haiguste ennetamise, avastamise ja ravi valdkonnas ning teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiusüsteemide juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ja kestlikkuse parandamiseks; h ühtne Euroopa finantsandme ruum, et stimuleerida täiustatud andmejagamise teel innovatsiooni,

euroopa uudised turu läbipaistvust, kestlikku rahas tamist ning Euroopa ettevõtete rahastamisvõimalusi ja paremini integreeritud turgu; hh energeetika ühtne Euroopa andmeruum, et edendada andmete paremat kättesaadavust ja sektoritevahelist jagamist kliendikesksel, turvalisel ja usaldusväärsel viisil, kuna see soodustaks innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ning toetaks energiasüsteemi CO2 heite vähendamist; hh põllumajanduse ühtne Euroopa andmeruum, et parandada põllu majandussektori kestlikkust, tulemuslikkust ja konkurentsivõimet tänu tootmis- ja muude andmete töötlemisele ning analüüsile, mis võimaldab kasutada põllumajandusettevõtte tasandil täpseid ja konkreetsetele vajadustele kohandatud tootmisviise;

2021. aasta tõotab rohket normatiivset „saaki“ andmete ja nende kasutamise regulatsioonidega seonduvalt.

hh avalike haldusasutuste ühtne Euroopa andmeruum, et täiustada avaliku sektori kulutuste läbipaist vust ja vastutust nende eest ning kulutuste kvaliteeti. Samuti võidelda korruptsiooni vastu nii EL-i kui ka riiklikul tasandil, tegeleda õiguskaitse vajadustega, toetada EL-i õiguse tulemuslikku kohaldamist ja võimaldada töötada välja inno vatiivseid valitsus-, reguleerimisja õigustehnoloogia rakendusi, mis toetavad selles valdkonnas tegutsejaid, ning muid avalikku huvi pakkuvaid teenuseid; hh oskuste ühtne Euroopa andmeruum, et oleks võimalik vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust ühelt poolt haridus- ja koolitussüsteemi ning teiselt poolt tööturu vajaduste vahel. EK plaanide alusel soovitan kõigil kaubanduskoja liikmetel mõelda, mis tingimustel, kuidas ja kellele oleksid nad valmis oma andmeid jagama. Igatahes järgmine, 2021. aasta tõotab rohket normatiivset „saaki“ andmete ja nende kasutamise regulatsioonidega seonduvalt.

Tööstuses 1,5 triljoni eest avastamata potentsiaali Euroopa Komisjon mainib tööstuse andmeruumi ideed tutvustades, et Euroopal on tugev tööstusbaas ning eelkõige tootmine on valdkond, kus andmete tekitamine ja kasutamine võib märkimisväärselt muuta Euroopa tööstuse tulemuslikkust ja konkurentsivõimet. 2018. aasta uuringu kohaselt on isikustamata andmete tootmises kasutamise potentsiaalne väärtus 2027. aastaks 1,5 triljonit eurot. Selle potentsiaali rakendamiseks pakub EK välja järgmised tegevused: hh Tegeleb kaastoodetud tööstuslike andmete (tööstuskeskkonnas loodud asjade interneti andmed) kasutusõigustega seotud küsimustega ulatuslikuma andmealase õigusakti raames (2021. aasta neljas kvartal). hh Kutsub kokku tootmissektori olulised osalejad, et nad lepiksid kooskõlas konkurentsieeskirjade ja õiglaste lepingupõhimõtetega kokku tingimustes, mille alusel nad oleksid valmis oma andmeid jagama, ning viisis, kuidas edendada täiendavat andmete tootmist, eelkõige ühendatud nutitoodete abil (alates 2020. aasta teisest kvartalist). Üksikisikute loodud andmete puhul tuleks selle protsessi käigus võtta täielikult arvesse üksikisikute huve ning tagada vastavus andmekaitse normidele.

Andmed roheleppe teenistusse Rohelise kokkuleppega ühtse Euroopa andmeruumis Euroopa Komisjon hh käivitab algatuse „GreenData4All“. Selle käigus hinnatakse EL-is ruumiandmete infrastruktuuri rajamist käsitlevat direktiivi ja keskkonnateabele juurdepääsu direktiivi ning vaadatakse need vajaduse korral läbi. See toimub 2021. aasta neljandas kvartalis või 2022. aasta esimeses kvartalis. hh ajakohastab kehtivat korda kooskõlas tehnoloogiliste ja innovatsioonivõimalustega, et muuta EL-i avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele lihtsamaks üleminek keskkonnasäästlikumale ja CO2-neutraalsele majandusele ning vähendada halduskoormust. hh võtab ulatuslikult kasutusele taaskasutatavad andmeteenused, et aidata kaasa selliste suurte andmemahtude kogumisele, jagamisele, töötlemisele ja analüüsimisele, mis on vajalikud, et tagada keskkonnaõigusaktide nõuete ning rohelises kokkuleppes märgitud prioriteetsete eesmärkidega seotud nõuete täitmine (2021. aasta neljandas kvartalis). hh loob ringmajanduse nutirakenduste ühtse Euroopa andmeruumi ja teeb kättesaadavaks kõige olulisemad andmed, mida on vaja tarne ahelates ringluspõhise väärtuse loomiseks. Alustuseks keskendutakse eelkõige ringmajanduse tegevuskavas käsitletud sektoritele, hoonetele, pakenditele, tekstiilitoodetele, elektroonikale, IKT-le ja plastile. Töötatakse välja digitaalsed nn tootepassid, mis sisaldavad teavet toote päritolu, vastupidavuse, koostise, korduskasutamise, remondi ja demonteerimise võimaluste ning olelusringi lõpus käitlemise kohta. Samuti töötatakse välja andmete arhitektuuri ja haldamise strateegiad (2020) ning sektoripõhised andmestrateegiad (2021), võetakse vastu kestlik tootepoliitika ja tootepassid (2021) ning kaardistatakse ressursse ja jälgitakse jäätmesaadetisi (2021). hh algatab nullsaaste eesmärgi saavutamiseks andmestrateegia varajase rakendamise katseprojekti. Selle eesmärk on kasutada juba praegu andmerohke valdkonna potentsiaali andmete abil, mida ei kasutata piisavat ja mille puhul võivad varajased tulemused anda otsest kasu tarbijatele ja planeedile. See puudutab näiteks kemikaale, õhku, vette ja pinnasesse eralduvaid saasteaineid, tarbijakaupades sisalduvaid ohtlikke aineid jms käsitlevaid andmeid. (2021. aasta neljas kvartal).

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

JUUBILARID

Palju õnne! 105

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpetatavate erialade ajalugu ulatub 1920. aastatesse, kuid kõrgkooli eellaseks võib lugeda Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli, mille asutamisaasta on 1915. Aastakümnete jooksul on korduvalt vahetunud kooli nimi, kuid järjepidevalt on õpetatud ehitus- ja mehaanikavaldkonna erialasid.

ADAM BD AS COMTOUR OÜ ENKO AS HELM GRUPP AS K.U.MELL AS KAALUKODA A.A. OÜ KAR-GRUPP AS LEVEL AS LIEWENTHAL ELECTRONICS OÜ MAMMASTE METALL OÜ MERKEST OÜ MERKO EHITUS AS NATURAL AS SMA MINERAL AS WESTWARD OÜ

AKRIIBIA OÜ ARTIUM ITC OÜ B.BRAUN MEDICAL OÜ CONTIMER OÜ KARIMUS OÜ KODUMAJA AS METAPRINT AS RANTELON OÜ ROSENTOR OÜ SAARIOINEN EESTI OÜ

Foto: Shutterstock

TAMSALU EPT AS

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

Piiriülese käibemaksu tagastamise või mitte tagastamise otsuse peavad Euroopa Liidu riikide maksuametid tegema nelja kuu jooksul.

Sel aastal on SOLVIT-i kaudu positiivse lahenduse leidnud kaks ettevõtjate kaebust, mis on seotud käibemaksu tagastamisega teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Ühel juhul viivitas käibemaksutagastusega Eesti ettevõtjale Rumeenia maksuamet, teisel juhul rahuldas meie maksu- ja tolliamet Hispaania ettevõtja käibemaksu tagastustaotluse vaid osaliselt.

tsus piiriülese käibemaksu tagastamise või mittetagastamise kohta tuleb Euroopa Liidu direktiivi 2008/9/EÜ artikli 19 lõike 2 kohaselt teha nelja kuu jooksul. Rumeeniast tuli ettevõtjal seda otsust oodata aga pea aasta. Kuna Rumeenia asutus ei vastanud ka ettevõtja korduvatele järele pärimistele, pöörduti abi saamiseks SOLVIT-võrgustiku poole. Kolm nädalat pärast SOLVIT-i sekkumist sai ettevõtja Rumeeniast käibemaksu tagasi. Teine juhtum puudutas Hispaania ettevõtjat, kes taotles maksu- ja tolli ametilt (MTA) käibemaksu tagastamist. MTA otsuse kohaselt tagastati taotletud summast vaid väike osa. Otsust põhjendati väitega, et mõne arve alusel ei saanud käibemaksu tagastada, kuna need olid väljastatud enne seda, kui ettevõtja sai ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse süsteemis (VIES) kehtiva käibemaksukohuslase numbri. Ettevõtja vastas EL-i direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibe-

maksusüsteemi) artikli 9 maksukohustuslase mõistele ning ka tingimustele, mis on sätestatud direktiivi 2008/9/ EÜ artiklis 3, mida kohaldatakse mis tahes maksukohustuslase suhtes, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis. Käibemaksualase infosüsteemi registreering on aga vabatahtlik ega saa olla aluseks käibemaksu mittetagastamise otsusele. Tänu SOLVIT-i sekkumisele vaatas MTA oma otsuse üle ja tegi täiendava otsuse, millega tagastati ettevõtjale algselt saamata jäänud käibemaks. Probleem lahendati 22 päevaga. Julgustame ettevõtjaid Euroopa Liidu siseturu probleemide korral SOLVIT-keskusega ühendust võtma. Teenust pakutakse tasuta kõikides EL-i liikmesriikides ning Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Kui on tegemist EL-i õigusakti (direktiivi, määruse või EL-i toimimise lepingu) rikkumisega ning selle kohta on ka konkreetsed tõendusmaterjalid, peaksime lahenduse leidma 70 päeva jooksul.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Mis on SOLVIT?

Foto: Shutterstock

SOLVIT aitab ettevõtjaid ka piiriüleste käibemaksumurede korral

SOLVIT lahendab EL-i siseturu probleeme. See tähendab, et SOLVIT-i kaudu saavad EL-i kodanikud ja ettevõtjad lahendada kohtuväliselt probleeme, mis tekivad, kui teise liikmesriigi ametiasutus ei kohalda EL-i siseturu õigusakte õigesti. Tegemist on peamiselt veebipõhise teenusega ja parim viis SOLVIT-iga ühendust võtta on elektrooniliselt. Kaebuse võib esitada ka vabas vormis posti või e-posti teel koos asjasse puutuvate dokumentidega. Lisainfo: https://mkm.ee/et/solvit https://ec.europa.eu/solvit/ index_et.htm Kontakt: Eesti SOLVIT-i keskus asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonnas Suur-Ameerika 1, 10122 Tel 625 6489, 639 7617 E-post solvit.eesti@mkm.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

Foto: Shutterstock

RiigiHaNKeD Tooted h Iirimaal hangitakse pesumajadele pesumasinad, kuivpuhastusmasinad ja kuivatid. Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4582342020 h Eestis hangitakse komplekteeritud ja pakendatud kuivtoidupakke (KTP). Tähtaeg 22.10.2020. KOOD 4586852020 h Soome keskhaigla hangib uusi Hospital Nova hooldustarvikute kärusid. Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4580162020 h Sloveenias hangitakse mitmesuguseid õlisid, rasvu, määrdeained (kolm hanke osa) masinate hoolduseks. Tähtaeg 19.10.2020. KOOD 4572982020 h Rootsis ostetakse eri tüüpi konteinereid. Tähtaeg 12.11.2020. KOOD 4597792020 h Soomes hangitakse kirurgilisi õmblusvahendeid (19 tüüpi niite). Tähtaeg 25.10.2020. KOOD 4562272020 h Leedus hangitakse ühekordseid meditsiinikaupu. Tähtaeg 30.10.2020. KOOD 4556982020 h Rootsis hangitakse puitu ja puidu-

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

tooteid (koolis käsitöötundide tarbeks). Tähtaeg 24.10.2020. KOOD 4556532020 h Iirimaal hangitakse üleujutuste leevendamiseks hoonete välisvoodri paigaldustööd ja seinakattematerjale. Tähtaeg 02.11.2020. KOOD 4577812020 h Lätis hangitakse isolatsioonimaterjale (ülekandetorustiku isolatsiooni asendamiseks). Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4547982020

IKT ja valdkonnaga seotud tooted h Helsingi linn hangib andmete pikaajalise digitaalse salvestuslahenduse, mis koosneb kolmest osast: ettevalmistus- ja salvestuslahendus ning kliendiportaal. Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4588282020 h Lätis hangitakse litsentside infosüsteemi (LIS) hoolduse, arendamise ja ajakohastamisega seotud programmeerimisteenused. Tähtaeg 02.11.2020. KOOD 4591182020 h Vilniuse ühistransporti hangitakse kontaktivaba maksekaardi (cEMV)

makseteenus. Tähtaeg 03.11.2020. KOOD 4591192020 h Soomes hangitakse kliendikohtumisi toetav digitaalse koostöö platvorm tervikteenusena. Tähtaeg 03.11.2020. KOOD 4566052020 h Eestis hangitakse e-teenuste, infosüsteemide ja võrgutaristu turvalisuse testimine. Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4540192020

Teenused h Sloveenias hangitakse kiirtee ekspertiiside koostamine, variantide uuringud ja investeeringueelne kavand, samuti keskkonnaaruanne lõigul Postojna–Jelšane. Tähtaeg 27.10.2020. KOOD 4591132020 h Rootsis hangitakse konsultatsiooniteenuseid keskkonnas leiduvate keemiliste ainete jälgimiseks ja hindamiseks. Tähtaeg 26.10.2020. KOOD 4591542020 h Leedus hangitakse turu-uuring (kiusamise ennetamise programmi õpilaste küsitlemine). Tähtaeg 28.10.2020. KOOD 4541122020

KoostÖÖPaKKumiseD TOIDUAINETÖÖSTUS

RÕIVATÖÖSTUS JA TEKSTIIL

Leedu ettevõte, kes toodab gluteenivabasid veganimaiustusi ja snäkke, otsib edasimüüjaid.

Hispaania veebikauplus otsib plusssuuruses atraktiivse ja noorusliku disainiga rõivaste tarnijaid, et pakkuda madala ja keskmise hinnaga kvaliteetseid ja moekaid rõivaid.

KOOD: BOLT20190117001 Itaalia veini- ja palsamiäädika tootja otsib turustajaid. KOOD: BOIT20200715003 Iirimaa alkoholivaba džinni- ja toonikujookide tootja otsib turustajaid. KOOD: BOIE20200611001 Läti vitaminiseeritud joogivee tootja otsib edasimüüjaid. KOOD: BOLV20200812001

KOOD: BRES20200917001

FARMAATSIA Poola ettevõte otsib tootmislepingu alusel probleemsele nahale mõeldud loodusliku õli või seerumi tootjat. Toode peaks ravima aknearme ja sobima kasutamiseks kahjustatud nahal. KOOD: BRPL20200708001

MASINATÖÖSTUS JA ENERGEETIKA Saksa masinaehitaja, kes tegeleb põllutöömasinatele ja traktoritele komponentide, nt jõuvõtuvõllide, veovõllide, sidurite, traktori kinnitussüsteemide ja haakeseadmete tootmisega, otsib allhankepartnerit leegilõikamiseks (laser- ja plasmalõikuseks). KOOD: BRDE20200915001 Prantsusmaa ehitustehnika ja ehitussõidukite seadmete varuosade müügi ja remondiga tegelev ettevõte otsib ehitussõidukite varuosade tarnijaid. KOOD: BRFR20200720001 Itaalia energiatõhususe valdkonnas tegutsev ettevõte pakub turustamisteenuseid fotogalvaaniliste toodete ja nende kinnituskonstruktsioone tootjatele, kontrollitud mehaanilise ventilatsiooni tootjatele (VMC) ning päikeseenergia toodete/seadmete tootjatele. KOOD: BRIT20200805001 Rumeenia ettevõte, kes arendab pilvetehnoloogial põhinevaid mobiilsusteenuseid, otsib telemaatika- ja IoT-seadmete tootjat sõidukitele (nt ühendatavad kontrollerid, andurid), et hõlbustada kaugjuhtimist. KOOD: BRRO20200729001

PAKEND Taani logistikaettevõte, kellel on kogemus puidust pakendilahenduste ja kasutatud kaubaaluste vahendamisega, otsib puidust transpordikastide ehk kõrgendustega kaubaaluste tootjat, kes suudab tarnida nõuetekohaseid, kindla suurusega kaubaaluseid koos kõrgenduste ja kaantega. KOOD: BRDK20200729001 Taani portselantoodete disainiga tegelev ettevõte otsib pakenditootjat, kellel on habraste esemete jaoks pakendite tootmise kogemus. KOOD: BRDK20200904002

MUU Norra jalgrattarehvide tootja, kes tõi turule roostevabast terasest tõmblukuga jalgrattarehvid, mis võimaldavad jalgratturitel rehve kohandada vastavalt muutuvatele teeoludele, otsib uusi partnereid. Näiteks jalgrattatootjaid, jalgrattabrände või rattavarustuse ja rehvide jaemüüjaid.

kohvijookide ja kakaotoodete tootjatele (lahustuv kohv, cappuccino, kakao, kuum šokolaad), biotoiduainete tootjatele (vürtsid, toiduõlid, jahu, tangud, riis). KOOD: BRPL20200916001 Suurbritannia animeeritud telesaadete, filmide ja digitaalse sisu arendaja otsib mänguasjatootjat, kelle toodang on ökoloogiliselt eetilistest materjalidest, et luua 4–7-aastastele lastele sobiv mänguasjade kollektsioon. KOOD: BRUK20200908001 Suurbritannia keskkonnasõbralike kodumajapidamistarvete turustaja (nt puhastuslapid, käterätikud, tualettpaber) otsib tarnijaid tootmislepingu alusel. KOOD: BRUK20200922001 Taani kaubandusettevõte, kes teeb koostööd jaekettidega Skandinaavias ja Poolas, otsib tekstiiliettevõtteid ning puidu- ja metallisektori ettevõtteid kindlate kodusisustustarvete ning aksessuaaride tootmiseks (nt laste voodipesu, metallist väike laud, puidust riiul, seinanagi, geomeetriline küünlahoidja jne). KOOD: BRDK20200814001 Rootsi ettevõte otsib batuutide tootjat, kes suudab toota vastavalt ohutusstandardile EN 71-14. KOOD: BRSE20200225001 Prantsusmaa ehituskontsern otsib tuuletõkkevõrgu tootjat (tooteid valmistakse tavaliselt põllumajandussektori jaoks). KOOD: BRFR20200724002 Belgia beebi- ja lastekaupade tootja ning edasimüüja otsib mänguasjade tootmiseks EVA ehk etüleenvinüülatsetaadist vahttoodete tootjat.

KOOD: BRNO20200817001

KOOD: BRBE20200831001

Poola ettevõte pakub turustamisteenuseid kodukeemia tootjatele (köögi-, vannitoa- ja üldpuhastusvahendid), beebitarvete tootjatele (mähkmed, niisked salvrätikud, õrnad pesuvahendid: šampoonid ja seebid),

Ungari ettevõte pakub puitpõrandate, vannitoa- ja köögimööbli ning sanitaartehnika tootjale turustaja ja/või kaubandusagendi teenuseid. KOOD: BRHU20200715001

eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020

MESSID Droonide valdkonna veebikohtumised Dronedays 2.0

ELMIA allhankemessi virtuaalsed kohtumised

22. oktoobril 2020 veebis (Belgia)

10.– 13. novembril 2020 veebis (Rootsi)

Dronedays 2.0 üritusel osaledes saab infot uute rakenduste ja koostöövõimaluste kohta, samuti tutvustatakse mitme suguseid lahendusi nii tsiviilkasutuse kui ka kommertsvald konna tarbeks. Ürituse sihtrühm on valdkonnas tegutsejad ja teised huvilised, sh tsiviiljulgeoleku töötajad (kodanikukaitse, tuletõrje, esmaabitöötajad jt), droonidega tegelevad ettevõtted (teenusepakkujad, tootjad jne) ning teadus- ja arendustegevuse esindajad.

ELMIA on populaarne üritus, millest võtavad igal aastal osa sisseostjad, teadus- ja arendustegevuse juhid ning tarnijad kogu Euroopast, et arutada uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste üle ning luua uusi kasulikke ärikontakte. Eelnevalt broneeritud B2B-kohtumistel osalemine võimaldab kohtuda näiteks autotööstuse, ehituse, seadmete, veoautode ja busside, meditsiini, mööbli ning teistes tööstusvaldkondades tegutsevate ettevõtete esindajatega. Varasematel aastatel on sisseostjatena osalenud näiteks Volvo Cars, Scania, CERN, Trelleborg Industrial Solutions, Toyota Material Handling Manufacturing, Fläkt Woods, SKF jt.

Registreerimine: kuni 20. oktoobrini 2020 Lisainfo: https://drone-days-20-matchmaking-event.b2match.io

Registreerimine: kuni 13. novembrini 2020 Osavõtt: tasuta Lisainfo: https://subcontractorconnect2020.elmia.b2match.io

Nutikas linn: kohtumised ja otseülekanne ürituselt „Smart City Live 2020“ 7.–18. novembril 2020 veebis (Hispaania) Uuenduslikus vormis üritus toimub täiesti digitaalselt. Esimesel päeval tehakse otseülekanne sündmuselt, näeb intervjuusid ja arutelusid ning kuuleb edulugusid, mis keskenduvad sellele, kuidas COVID-19 on mõjutanud elu linnades. Teise päeva programmis on seminarid ja töötoad, kus räägitakse, kuidas tulla toime pandeemia põhjustatud probleemidega. Peamised teemad: hh Tehnoloogiad linnaprobleemide ja tervisekriisi lahen damiseks hh Linnade ja linnaelu ümber kujundamine hh Majanduse taastumise katsumused ja võimalused hh Jaekaubanduse tulevik digitaalsel ajastul Registreerimine: kuni 9. novembrini 2020 Lisainfo: https://smartcity2020.b2match.io/home

Toiduainesektori kohtumised „Free From“ 24.–26. novembril 2020 veebis (Amsterdam) Rahvusvaheline veebi vahendusel toimuv kohtumisüritus on spetsiaalse fookusega – see on suunatud tootjatele ja müüjatele, kes on huvitatud tervislikust ja mahedalt kasvatatud toidust, mis sobib muuhulgas veganitele, allergikutele jpt. Fookuses on ka pakendite vähendamine. Sihtrühm on tootjad ja kauplejad ning jaemüügi-, toiduteeninduse-, tervise- ja esmatarbekaupade poed. Registreerimine: kuni 26. novembrini 2020 Lisainfo: https://free-from-functional-food-expo.b2match.io

Masinaehituse ja metallitööstuse foorum 25.–27. novembril 2020 (Läti) Foorumil saab luua uusi kasumlikke ärikontakte Läti ja teiste riikide ettevõtetega. Foorumi programmis on mainekate välis- ja kohalike inseneritööstuse ekspertide ettekanded mitmesugustel teemadel, nagu inseneritöö tulevik, tööstus 4.0., robootika, tarnijate võrgud Lätis. Toimuvad ka kohtumisüritused. Koroonaviiruse leviku olukorrast lähtuvalt toimub foorum kas personaalse osavõtu või veebiseminari vormis. Registreerimine: kuni 25. novembrini 2020 Osavõtt: tasuta Lisainfo: https://mechanical-engineering-and-metalworking-forum. b2match.io/home

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020

Keskmine kütusekulu 4,5-10,9 l/100 km ja CO2-emissioon 120-249 g/km.

Võimsusele pühendunud. Mercedes-Benzi maasturid. GLA, GLB, GLC, GLE ja GLC Coupé on maasturid mitte ainult suure algustähega, vaid läbivalt suured - nii seest kui väljast. Tähed, mis kombineerivad endas võimsuse, innovatsiooni ja ülima sõidunaudingu. Tule nüüd Veho esindustesse, et valida oma uue mudeliaasta täht. Unistuste maasturi saad tellida soodsa varustuspaketiga, mille hinnavõit ulatub kuni 11 400 euroni. Tule valima – maasturite ihaldusväärseimad tähed ootavad! Vaata kõiki maasturite pakkumisi: www.mercedes-benz.ee/pakkumised

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee

Seisulaud Modulus al. 440.Ilma km-ta

Küsi Marjelt! Meilt leiad lahenduse mis tahes töökeskkonda sõltumata sellest, kas otsid üht kirjutuslauda või terviklikku sisustusprojekti kontorisse, lattu, tööstusele või haridusasutusse. Tooteinfot saad Marjelt ja tema kolleegidelt klienditeenindusest. Pakkumist terviklahendusele küsi Liinelt ja tema kolleegidelt projektimüügist. Klienditeenindus 6000 270 • Projektimüük 6000 275

Kaubanduskoja Teataja 2020/5

Articles inside

enterprise europe Network

Palju õnne

Kas andmed peaksid liikuma vabalt?

Vaimne tervis olulisem kui kunagi varem

tööandjad ei taha teha kohtutäituri tööd

Kui teed lähevad lahku

teavitaja direktiiv tekitab uusi kohustusi

usalduskriis turunduses

esteli tehas 150: auruvedurist tuumareaktorini

mis ühendab Rüüüürijat ja Rändtigu?

lühidalt

Võõrtööjõu palkamisele seatakse uusi piiranguid

KW meistrid muutis koroonakriisis tootmissuunda

Viis soovitust, kuidas visiooni ellu viia

Koda kutsub seminaridele ja koolitustele

Kuidas muuta oma veebileht ligipääsetavaks?

Jaan Hendrik murumets muudab maailma nutikamaks

abb: vajame paindlikku rändepoliitikat