Kevad märts 2023

OTSI REIPUST SPORDISAALIST!

KEVAD

MEELITAB

MATKARADADELE. PÄIKE SÄRAB – SÄÄSTA SILMI! LOODUSES ARVESTA PUUGIOHTU. KOOS KOKKAMA

Kevad

Reede, 31. märts 2023

Tasu nutikalt!

Vali ESTO oma lemmikpoodide kassas ning saad osta kohe ja maksta hiljem.

ESTO krediidiliin

Paindlik, personaalne finantseering, kui seda vajad. 30 päeva jooksul intressivaba. Vaata lähemalt:

esto.ee/krediidiliin

ESTOga ostled nutikalt oma lemmikpoodides:

ESTO AS krediidiliini esialgne kulukuse määr on 45.09% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 2000 EUR, fikseerimata esialgne (maksimaalne) intressimäär 37.80%, lepingutasu 0 EUR, igakuine haldustasu 0 EUR, ülekandetasu 0 EUR, krediidi kogusumma ja tagasimaksete summa 2701.01 EUR eeldusel, et krediit võetakse kasutusse viivitamata täies mahus ja tagastatakse 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega. Tutvu enne lepingu sõlmimist tingimustega ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

ESTO AS järelmaksu krediidi kulukuse määr on 23.63% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidi summa 1490 EUR, kauba/teenuse maksumus 1490 EUR, sissemakse 0%, fikseeritud intressimäär 11.90%, lepingutasu 0 EUR, krediidi kogusumma ja tagasimaksete summa 1844.64 EUR eeldusel, et krediit tagastatakse 24 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena suuruses 76.86 EUR. Tutvu enne lepingu sõlmimist tingimustega ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga. Järelmaksu pakub ja haldab ESTO AS.

„Mina saan inspireerida inimest end kätte võtma ja juhtida teda eesmärgi suunas –aga tahe peab olema tal endal.“

Martin Ahven

AIVAR MÄE: „Arsise kellade koolis silmas — oleme võimelised kõik

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Aasta 1991. Aivar Mäe on Ameerika Ühendriikides magistrikraadi tegemas. Kõrvalt teeb lisatööd: on kiriku muusikajuht. Näeb ühtäkki esinemas kellade ansamblit ja mõtleb:

„Ohhoo! Sellest instrumendist on võimalik märksa rohkem välja pigistada, kui seda siin tehakse!“ Mõeldud-tehtud.

Nüüdseks on Aivari loodud Arsise kellade ansambel Eestis tegutsenud 30 aastat.

Hakkajatest inimestest, keda mõte paelus, puudust polnud, ent vaja oli ka kelli — ja need olid kallid. „Pöördusin Ameerika Käsikellamängijate Gildi poole: kas oleks võimalik mõne projekti raames saada Eestisse kolme oktaavi kelli,“ meenutab Aivar. „Kuna Eesti oli sel ajal maailmameedias esilehekülgedel seoses Venemaa kõikvõimalike ideedega meile mitte vabadust anda, siis sujus kõik kuidagi väga lihtsalt. Läks aasta mööda ja olidki meil kellad. Koos õpetajatega.“

„Kelladega reisimine on väga tülikas.“

Esimese komplekti käsikelli sai Arsise rahvas kingituseks. Tosin kammerkoorilauljat asus võrratut muusikainstrumenti avastama. „Tegime läbi väikese õppeprotsessi, siis jäime omapäi ja läkski lahti — aasta oli siis 1993,“ räägib Aivar, kuidas idee paari aastaga teoks sai. Kärmelt ja säravalt, nii nagu talle kombeks.

Kõik loomingulised kooslused, kes 30 aastat tagasi hoogsalt ja säravalt tegevust alustasid, ei ole täna enam laval. Arsise kellade ansambel on aga kohal. Vähe sellest, et lavadel. Nad on suureks kasvanud. Sõna otseses mõttes: neil on kelladekool Tallinnas ja Tartus ning mitu noorteansamblit.

„Eks me nägime selleks ka väga palju vaeva,“ tunnistab Aivar. „Olgem ausad, 30 aastat on väga pikk aeg. Selle aja jooksul oleme teinud üle 1500 kontserdi. Maht on meeletu! Arvan, et oleme igas maailma otsas esinemas käinud — ainuke, kus me veel ei ole olnud, on Austraalia.“

Kui Arsise kellade ansambli rahval ripuks seinal hiiglaslik maakaart, oleks see ka ilma Rohelise Mandrita arsislaste lippe pilgeni täis. Ent iga sihtkoha puhul, olgu see Belgia või Hiina, tuleb kellade ansamblil tublisti vaevelda. „Kelladega reisimine on väga tülikas,“ selgitab Aivar. „Et kellad kaaluvad väga palju, on nende vedu väga kulukas. Mida pikem vahemaa, seda kulukam on neid kelli viia. Ameerikas on lihtsam, sest seal saab suuremaid kelli kohapeal laenutada. Sestap oleme Ameerika

tuure teinud kümmekond. Austraalias kellade laenutamise võimalust pole.“

Küllap tuleks Austraalia talendiotsijail leida üks kohalik Aivar Mäe, kes esmalt moodus-

Kontserdil räägin ma tavaliselt sellest, et mul on unistus: 50 või

100 aasta pärast on Eestis 20 000 kellamängijat ja ühel hetkel toimub

Tallinna lauluväljakul suur kellamängufestival, kus 20 000 kellamängijat mängiks ja neil oleks 100 000 kuulajat. Arvan, et minu silmad seda ei näe, aga küllap tulevad uued põlvkonnad, kes sellega tegelevad.“

taks Rohelisele Mandrile kellade ansambli ning seejärel soetaks suurema koguse kelli. Sel juhul võiksid arsislased muretult sinna esinema sõita ja raskemad käsikellad kohapeal laenutada. Et nii pole veel läinud, ei ole ka arsislased seni saanud oma maailmakaardile Austraalia lippu kinnitada. Ent küll saabub seegi aeg.

„Miks mitte luua kellade kool?“

Kui Arsise kellade ansambel alles esimesi samme astus, tuli peale kelladega sõbraks saamise muudki ette võtta. Näiteks eesti heliloojatelt muusikat tel-

lida. „Mängisime koos ERSOga Peeter Vähi „Kellade sümfooniat“, meile on kirjutanud René Eespere, oleme koostööd teinud Arvo Pärdiga,“ loetleb Aivar. „Sel ajal oli Eestis kaksteist inimest, kes teadsid midagi kellamängust. Hakkasime mõtlema, et neid oskusi oleks vaja tulevikus kellelegi edasi anda.“

Esimesteks kellamängulasteks said arsislaste enda omad. Jõulukontserdiks. „Üllatusküaliseks olid meie oma lapsed, kes tegid kolm lugu,“ räägib ta. „Ning kui nägime, kuidas meie oma lastel läksid silmad särama, tuli idee — miks mitte luua kellade kool? 1999. aastal asutasime-

Mina olen seda meelt, et sõltumata kohast, kus inimene elab, peab ta kätte saama sama, mida saaks Tartus või Tallinnas. Võib-olla ka rohkem, kui me räägime loodusest, vaikusest ja linnulaulust.“

gi kooli Tallinna, kaks aasta hiljem Tartusse. Nii et järgmisel aastal tähistame Tallinnas kellade kooli 25. sünnipäeva.“

Tänaseks on kellamängulapsi kogunenud üle tuhande. Pole ka ime, et säherdune musitseerimine lapse silmad särama lööb, sest kellamäng kõlab otsesõnu jumalikult. Ning Aivari sõnul saab kellamänguga toime ka see

koolis piisab sädemest kõik lapsed mängima panema.“

on Eestis 20 000 kellamängijat ja ühel hetkel toimub Tallinna lauluväljakul suur kellamängufestival, kus 20 000 kellamängijat mängiks ja neil oleks 100 000 kuulajat,“ kõneleb ta. „Arvan, et minu silmad seda ei näe, aga küllap tulevad uued põlvkonnad, kes sellega tegelevad.“

„Kalliskivi oli olemas, aga lihvimata.“

Unistamine Aivarile passib. Unistas kontserdimajadest, pani need püsti ja täitis muusika ning inimestega. Unistas võimsast rahvusooperist ning tegi sellegi ära. Praegu, kui ta on Põhja-Pärnumaa vallavanem, tegutseb ta täpselt samasuguses aivarmäelikus tegijavaimus. Palun väga: tänaseks on Vändras olemas uhke laitmatu akustikaga Lüdigi saal, kus käivad esinemas Eesti tippmuusikud.

„Tegelikult oli see saal juba enne olemas, aga seda renoveeriti aasta tagasi,“ räägib ta. „Kalliskivi oli olemas, aga pisut lihvimata. Lihvisime selle ära, panime sinna sisse ägedad kontserdid ja rahvast käib nagu murdu.“ Kevadhooaeg kulgeb menukalt, juba on plaanitud järgmine hooaeg, kui Vändrasse tulevad ERSO, Johan Randvere, Rita Ray, rahvusooper Estonia solistid ja poistekoor ning rahvusballeti solistid. Elu käib.

Ent seegi pole veel kõik. Peale Lüdigi saali on Põhja-Pärnumaa vallal raamatukogus oma kunstigalerii. „Hakkame noortele tutvustama eesti kunsti ja selle arengut,“ ütleb Aivar. „Meil on välja mõeldud kultuuripomm, mis tähendab, et kõigepealt lähevad noored kunstinäitusele, seejärel saavad samas majas aimu eesti kirjanduse arengust samal ajajärgul ja sealt edasi liiguvad Lüdigi saali ning toimub kontsert sama ajastu muusikast.“

Lüdigi saal Vändras lõpetab kevadhooaja

Suursugune kivihoone. Ümara kivitrepiga paraaduks. Kaar- ja ovaalaknad. See on Vändra gümnaasium, kus nüüdseks on avatud uus kontserdipaik — Lüdigi saali nime kannab aula. „Ega mina ole seda saali ehitanud, see ehitati 1913,“ muheleb PõhjaPärnumaa vallavanem Aivar Mäe. Maja majaks, ent Lüdigi saali poleks temata ja tema energiata. Ning kui Vaskräämal sündinud, kuid Vändras surnud helilooja Mihkel Lüdig soovis, et ta maetaks kiriku lähedusse kuulmaks orelihelisid, siis nüüd kuuleb ta märksa enamat. Kõike seda, mis kõlab temanimelises saalis.

Pärnumaal sündinud Mihkel Lüdig olla komponeerimist nimetanud hellitlevalt enda kõrvalharrastuseks.

Koorilaule on tal poolesaja ringis ja just koorimuusika ongi tema loomingu olulisim osa.

Peale lüüriliste ja isamaaliste laulude on tal ka loodusest ja üksindusest jutustavaid teoseid.

Oma lauludes on ta väga hoolega jälginud teksti (Anna Haava, Juhan Liiv, Karl-Eduard Sööt),

sageli pöördus ta ka rahvaluule poole.

Mihkel Lüdigi (1880—1956) laulud on ilusa meloodiaga ja lihtsa harmooniaga, seetõttu kõlavad laulud kenasti ja on jõukohased esitamiseks ka väiksema koosseisuga kollektiividele. Seevastu laul „Koit“, mille 24aastane Lüdig kirjutas Viljandi lauluseltsile 1904. aastal, sai heliloojale ootamatult väga populaarseks ning kõlas esimest korda laulupeokoori esituses VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Järgmisel korral kõlas „Koit“ 1969. aasta juubelilaulupeol ning sellest saati on see olnud laulupeo alguslaul. Mihkel Lüdigi „Koit“ oli kavas ka Lüdigi saali avakontserdil „Ma vaatan üles mäele“ 2. veebruaril.

2023. aasta esimeses pooles on juba korraldatud neli kontserti, esinejaiks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Hortus Musicus, Ain Anger ja Kaunimate Aastate Vennaskond. Ees on kevadhooaja viimane kontsert: 14. aprillil on laval Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksoo. Allikas: Vändra kultuurimaja

ARSIS: üle 1500 kontserdi, kaheksa plaati ja kaks kellade kooli – Tallinnas ja Tartus

laps, keda on seni ebamusikaalseks peetud: „Tegelikult me tekitame lapsele negatiivset emotsiooni alates sellest, et kõigepealt ei saa lasteaeda ja siis ei võeta teda sinna kooli, kuhu ta tahaks esimesse klassi minna. Meil on ju normaalsuseks, et kui lähed esimesse klassi, pead sa valdama vähemalt kolme keelt ja arvutama vabalt miljoni piires. Aga Arsise kellade koolis piisab sädemest silmas — oleme võimelised kõik lapsed mängima panema. Kellamäng sobib lastele kuidagi väga hästi.“

Ajapikku on selgunud, et kellamäng passib ka täiskasvanuile. Näiteks meeskonnatöö har-

jutamiseks. „Teeme muu seas ka täiskasvanute õpet ettevõtetele. Kellamäng on tiimitöö, pead tunnetama oma naabrit ja kui tema eksib mängus, pead sina teda toetama,“ kirjeldab Aivar. „Huvi selle koolituse vastu on meeletult suur, aga meil lihtsalt pole võimalust seda piisavalt palju teha, sest kellad on kogu aeg käigus.“

Seda, et Eestis kellamäng nii võimsaks ja laiaulatuslikuks kujuneb, ei osanud Aivar mõistagi aastal 1991 ette näha. Ent unistada mõistis ta küll. Ning suurelt. „Kontserdil räägin ma tavaliselt sellest, et mul on üks unistus: 50 või 100 aasta pärast

Praegu on Põhja-Pärnumaa noortel vaadata nii Eduard Viiralti kui ka Johannes Võerahansu teoseid. Sügishooaja avab Eesti Kunstimuuseumi näitus. „Selleks, et aimu saada, kui äge on eesti kunst. Ning teada saada, et peale Leonardo da Vinci „Mona Lisa“ on kunstis veel midagi. Me tahame avada nende kõrvad, silmad ja meeled.“ Aivari sõnul on igale näitusele plaanitud kaks kuud, et kõik valla noored jõuaksid neid külastada. Ent oodatud on külastajad ka naabervaldadest ning miks mitte kaugemaltki.

„Lihtne on ju nii mõelda, et tegelik elu on ainult Tartus ja Tallinnas, ülejäänud vaadaku ise, kuidas nad hakkama saavad,“ sõnab Aivar. „Mina olen seda meelt, et sõltumata kohast, kus inimene elab, peab ta kätte saama sama, mida Tartus või Tallinnas. Ning võib-olla ka rohkem, kui me räägime loodusest, vaikusest ja linnulaulust. Seda kõike tahame me pakkuda, et inimene tunneks end võrdväärsena. Et ta saaks kõik kätte meie oma armsas vallas. See on meie sõnum.“

z Käsikellade ansambel on unikaalne pillidekooslus ning tegelikult sama unikaalne musitseerimisviis — mängijad ei esita pikemaid partiisid nagu orkestris tavaks, vaid panevad eri häälestuses kellad helisema vaheldumisi. Üksteist täpselt kuulates ning sama täpselt dirigenti ja oma pause-noote jälgides sünnibki ainulaadne kellamäng.

z Kui Arsise kellade ansambel 1993. aastal alustas, olid nad kaheteistkümnekesi ainsad kellamängijad kogu Baltikumis ja Skandinaavias, mitte ainult Eestis. Täna on ansamblis kaheksa liiget.

z Kui tavapäraselt on kellade ansamblid 10—15-liikmelised, kasutades 5 oktaavi suurust kellade komplekti, siis Arsise kellade ansambel on esitanud endale väljakutse — 8 mängija käsutuses on 7 oktaavi käsikelli (just niipalju kui klaveril klahve) ja musitseeritakse ilma dirigendita!

z Ansambel on andnud üle 1500 kontserdi, salvestanud kaheksa plaati ja käinud kontserdireisidel kogu maailmas — Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Poolas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Belgias, Portugalis, Hollandis, Suurbritannias, Iirimaal, Lõuna-Aafrikas, USAs, Venemaal, Kanadas, Hiinas ja Liibanonis. z Arsise kellade ansamblil on kaks kelladekooli ning mitu noorteansamblit. Noorteansamblid on 10—12-liikmelised ja kasutavad 6—7 oktaavi

Augustikuus korraldas Arsis Ukraina sõjapõgenikele majutuslaeval Isabelle käsikellade suvekooli, mis lõppes ühise kontserdiga.

suurust kellade komplekti, kus pilgupüüdjateks on ligi 180 cm pikkused basskäsikellad. z Arsise käsikellad on valmistatud Malmarki kellatehases Ameerika Ühendriikides. Allikas: Arsise kellade ansambli kodulehekülg

Kevadhooaeg Lüdigi saalis pole veel lõppenud, aga juba on koos ka sügishooaja kava.

Kristjan Orumagi

Stanislav Moškov

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2023

Eesti Loodusmuuseum

Lai 29a, Tallinn Avatud T–P kell 10–17

Eesti Loodusmuuseumi trepigalerii uus näitus jutustab lendoravate uurija Illar Muuli (1938–2020) lugu. Näitusel on esitatud Muuli joonistused erinevatest lendorava liikidest, sh ka harilikust lendoravast, kes on tänavu Eesti aasta loom. Samuti saab näitusel tutvuda fotodega teadlase elust ja teadustööst.

Info: loodusmuuseum.ee

Eesti Vabaõhumuuseum

Rocca al mares kutsub külla!

9. aprillil on lihavõtted. Tule mängi lihavõttemänge ja värvi pajas mune sibulakoortega.

23. aprillil tähistame jüripäeva ja läheme üle suvehooajale – sissepääs tasuta

1. mail toimub suur kevadlaat. Kohale tulevad laadakaupmehed üle kogu Eesti.

23. juuni, traditsiooniline jaanipäev kus astub üles Marko Matvere koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga. Info evm.ee

Lossimuusika kevad

Kontserdid Kadrioru lossis

pühapäeviti kell 18

16.04 Floridante

23.04 ERSO solistid

30.04 Heili Rosin ja Maksim Štšura

07.05 Triin Ruubel, Miia Ruubel, Kärt Ruubel

28.05 Rudolf Tobias 150

04.06 Massimo Mercelli ja kammerorkester ME105

Mustjala festival 2023

25.06–16.07 Saaremaa

Esinejad: Sonora Vaice, Piret Aidulo, Titoks, Andre Lislevand, Saale Fischer, Nazar Kozhukhar, Triin Ruubel, Kärt Ruubel, Paule Šumane, Irina Zahharenkova, Arvo Leibur, PásztorHóra, Vadim Tchijik, Armine Varvarian, ME105, Siim Aimla jt. Info mustjalafestival.ee

KAUNIMATE AASTATE VENNASKOND

Juubelikava

„Kaunimad aastad su elus –30 aastat hiljem”

1993. a esietendunud Kulno Süvalepa lauludel põhinev legendaarne muusikalavastus elustub taas ning ootab publikut

Võrus Pärnus Tartus ja Tallinnas

Laval ikka stiilsed ja humoorikad Andres

Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Toomas Lunge, Indrek Kalda. Ja kirsina tordil ka algkoosseisu kuulunud Rain Simmul.

Info kaunimatevennaskond.ee

Näitus

Adamson-Ericu muuseumis

24.03–27.08

Näitusel on väljas Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud ning loomaskulptuurid.

Väljapanekuga uuritakse metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil – ajal, mil sai järjest selgemaks, et inimtegevus on ohustamas looduskeskkonna tasakaalu.

5.04–9.05

Saksa Kevad

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Lauris Gundarsi libretol ja Siim Aimla heli- ja sõnaloomingul põhinev muusikal „Tallinna Karud“ räägib loo karuperest, kes on sunnitud oma kodust loobuma, kui linn taas laieneb seda ümbritseva metsa arvelt. Nurka aetud loomad käituvad ettearvamatult ja sama teevad ka inimesed, kui karud ilmuvad linnapilti.

On mitmeid selgitusi, miks karud satuvad aegajalt Tallinnasse, kuid meie teame tegelikku põhjust ja oleme valmis seda rääkima. Meie kätte sattunud haruldased materjalid tõendavad noore ja mässava karupoja Aka plaane rünnata linna, hirmutada, tekitada kaost ja sellega linnaelanikele selgeks teha, et karud on elanud siinsetes laantes ammu enne linna asutamist ning neil on õigus oma kodule nii, nagu linnaelanikel oma kodule.

Karude invasiooni käigus haaratakse linnast kaasa üks kümne aastane tüdruk Hele. Koopas, karude keskel vangistuses selgub, et ta on esimene inimene, kes suudab karudega suhelda. Hele saab aru, et kõrvuti elamiseks ja koos olemiseks peame üksteist kuulama, mõistma ja ühiseid lahendusi leidma.

Karupere annab võimaluse väikesel ja suurel vaatajal end lavategelastega samastada ning kaasa elada probleemidele, mis näivad esmapilgul lahendamatud.

Muusikal peegeldab meie suhtumist perekonda, võõrastesse ja ümbritsevasse loodusesse rääkides vaprusest, kokkuhoidmisest keerulistest oludes ja inimlikkusest, kuigi peategelasteks on karud.

Etendused KUMU auditooriumis märtsis ja aprillis

Info piipjatuut.ee

Saksa Kevad tuleb taas! 5.04–9.05 ootavad teid kontserdid, näitused, kinoseansid, konkursid ja loengud eesti linnades ning ka virtuaalsed üritused – meie programmis on midagi igale vanusele. Leidke Saksa Filmi programmist sobilik film (vaadake ka Jupiteri ja Lasteekraani), minge vaatama tantsuetendust JAWOLL! või vestlema kirjaniku Jenny Erpenbeckiga. Nagu igal aastal, on meie programmis üritusi saksa keele õppijatele – karjääripäev ning kõikvõimalikke konkursse ja orienteerumismänge. Selle aasta partnerliidumaaks on imekaunis Saksimaa, mida ka eestlased tunnevad hästi. Eestil on ajalooliselt Saksimaaga palju sidemeid – viitab sellele sõnade „saksi“ ja „saksa“ sarnasus. Kui plaanite Saksimaad külastada, minge Dresdenisse ja Leipzigisse –ning looduspuhkuse armastajatele soovitame Saksi Šveitsi hämmastavaid loodusvaateid.

Aastal 2025 plaanige aga oma reis Euroopa kultuuripealinna Chemnitzisse!

Info saksakevad.ee

u m ak sab M EE S

Piip ja Tuut Teatri uus muusikalavastus peredele „Tallinna karud“

„Puude taga on mets“

Autor: Toomas Kall Lavastaja: Henrik Nor mann

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2023

„Tõll”

Tõll on vägimees – üks paljudest. Igal rahval on keegi, kes kive kannab, maa sisse lohke magab ja sõja korral vaenlasi materdab. Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid? Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi?

Lavastaja Aare Toikka

Laval Piret Rauk ja Loviise Kapper

8.04 Kuressaares 20.04 Lihulas,

4.05 Põlvas Info kuressaareteater.ee

„Naksitrallid”

Kord kohtusid ühe linnakese jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kolm imelikku ja omanäolist mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad otsustavad üksinduse peletamiseks kampa lüüa ja Muhvi mugava furgoonautoga üheskoos edasi rännata.

Lavastaja Rauno Kaibiainen

Osades Markus Habakukk Tanel Ting

ja Jürgen Gansen

5.04 Türil 19.04 Kuressaares

Info kuressaareteater.ee

„Lea”

Kaks mees, kes tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri ja üks Lea nende vahel. Mis saab siis, kui reetmisest sündinud valu ei mahu kuhugile ära sest lepituse leidmine on alati keeruline.

Lavastaja Elar Vahter

Mängivad Piret Krumm Kristjan Sarv

Markus Habakukk Piret Rauk jt.

6.04 Kuressaares 10.05 Valgas 12.05 Kuressaares

Info kuressaareteater.ee

„Sööbik ja Pisik”

Kui kaks päriselus nähtamatut tegelast otsustavad kodu ehitama hakata, ei pruugi see meeltmööda olla inimestele, kellede tugevad hambad virkade ehitajate töö tõttu valutama hakkavad. Sööbik ja Pisik on õpetlik lugu sellest, kuidas vastupandamatud ahvatlused võivad kätte maksta.

Lavastaja Aarne Mägi

Laval Tanel Ting ja Jürgen Gansen

5.05 Põlvas 9.05 Arukülas

11.05 Valgas

Info kuressaareteater.ee

„Tähtede seis”

Kas olete kunagi mõelnud, mis oleks juhtunud, kui oleksite eitava asemel öelnud jah? Kas teie elu oleks parem? halvem?

sama? See romantiline draama on nii südantsoojendav kui ka südantlõhestav. Lugu algab kvantfüüsik Marianne ja mesinik

Rolandi kohtumisest vihmasel grilliõhtul...

Lavastaja Sander Pukk

Mängivad Lee Trei ja Markus Habakukk

4.04 Türi kultuurikeskuses Info kuressaareteater.ee

MARIA PETERSON

„Klaasist loomaaed”

Esietendus 21.04 Eesti Noorsooteatris

Lavastaja Maria Peterson: Minu jaoks on see imeilus polüfooniline näidend inimlikust haprusest ja õrnusest.

Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaed” jutustab loo, mis hargneb lahti 1930. aastate suure depressiooni ajal vaeses perekonnas. Williams annab hääle habrastele tegelastele, püüdes neid mõista, mõtestada nende sisemist jõudu, sitkust ja vastupanu.

Info eestinoorsooteater.ee

RATTARETK KUIDAS ELAD, NARVA? KUIDAS NARVA?

LENNA REIGO AHVEN KRISTO ELIAS

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Corelli Music toob ülestõusmispühade kontsertidel “Jubilate Domino” sarjas „Kirikupühad Maarjamaal” kauni barokiaja muusikaga kodupubliku ette noore ja särava muusiku, kontratenori Martin Karu otse Londonist.

„Kirikupühad Maarjamaal“

JUBILATE DOMINO. Ülestõusmispühad

9.04 kell 19 Tallinna Rootsi-Mihkli kirik

11.04 kell 20 Tartu Jaani kirik

Solist Martin Karu (kontratenor)

Corelli Barokkorkester ajastu pillidel

Dirigent Martin Sildos

Kavas: J. S. Bach „Widerstehe doch der Sünde“ BWV 54, D. Buxtehude „Jubilate Domino“ BuxWV 64, A. Corelli Concerto grosso op 6 nr 7 D-duur, A. Vivaldi „Nisi Dominus“ RV 608.

Kauneimad aariad ja kantaadid on barokiaja heliloojad kirjutanud just sellele veidi müstilisele hääleliigile kontratenorile. Martin Karu on särava staarina esimene eestlane, kes omandab sellealast haridust Londoni mainekas kõrgkoolis. "Jubilate Domino” on noore solisti esimesed suured soolokontserdid orkestriga just sellise kauni muusikaga.

Olete väga oodatud!

Korraldaja: Corelli Music. Info www.corelli.ee ja corellimusic Piletid Piletilevis, Circle K-s ja võimalusel tund enne algust kohapeal.

„Kirikupühad Maarjamaal“. Valged ööd

17.06 kell 20 Viljandi Jaani kirik

18.06 kell 20 Tallinna Issanda Muutmise Peakirik

Õhkamapanevatel valgetel suveõhtutel heljub iidsetes Maarjamaa kirikutes kava „Tasahilju suveöösse“ barokiaja meistrite kaunite aariate ja muusikapärlitega.

Ansambel Floridante Maria Valdmaa – sopran, Anna-Liisa Eller – kannel, Villu Vihermäe – viola da gamba, Saale Fischer – klavessiin.

Tasane mõtterännak vaiksete pillide ja inimhääle saatel kirikuvõlvide all. Valgete ööde kontsertidel kohtuvad muusikas nii koit ja hämarik kui ka minevik ja olevik.

Korraldaja: Corelli Music. Info www.corelli.ee ja corellimusic

Piletid Piletilevis, Circle K-s ja võimalusel tund enne algust kohapeal.

Roheliste 31. rattaretk „Kuidas elad, Narva?”

19. 21.05 marsruudil Kukruse – Sinimäe – Narva – Narva-Jõesuu – Toila.

Tutvume kohalike olude ja vaatamisväärsustega, diskuteerime Ida-Virumaa tuleviku teemadel ning kuulame arutelusid energeetikavaldkonna võimalikest arengutest.

Muusikat teevad Terminaator Suprjadki Untsakad ja Lennatrio Piletid Piletilevist Lisainfo www.rattaretked.ee

Kaunid kontserdid

Käsmus 2023

13.06 Raimond Valgre 110 (Ivo lInna, Mart Sander, Marko Matvere)

KAUNID KONTSERDID KÄSMUS

BRITISAARTEAASTA Viru Folk 2023

Briti saarte aasta

11. 13.08 Käsmu

14.06 Urmas Alender 70 (Mikk Tammepõld, Märt Avandi, Kadri Voorand, Ollie ja Alika Milova)

15.06 Rock Hoteli tribuutkontsert (Tanel Padar, Robert Linna, Ott Lepland)

16.06 Stefan & Liis Lemsalu

17.06 Nublu & Lenna

Arsise vaikse nädala muusika

Kontsertidel 8. 9.04 Tartu Peetri kirikus, Tapa Jakobi kirikus, Tallinna Jaani kirikus ja Karksi-Nuia Kultuurikeskuses kõlab ülestõusmispühade meeleolule vastav muusika maailmaklassikast eesti heliloojateni. Kavast leiab ka Mart Jaansoni uudisteose käsikelladele ja orelile. Esinevad Arsise kellade ansamblid, kaastegevad organistid Kristel Aer ja Anna Humal Lisainfo www.arsis.ee

v i r u f o l k . e e

SILVI VRAIDI LAULUDE ÕHTU SELLISEKS

MA JÄIN

Öösimmanid, jämmitelk, toidutänav, saunatänav, romantilised kontserdipaigad, mõnus atmosfäär...

Meeleolu loovad NathanEvans Untsakad , Dagö Jäääär , NaisedKöögis , Lõõtsakuningad MariKalkun jpt. Piletitel soodushinnad kuni 30.04. Lisainfo www.virufolk.ee

Galakontserdid

Vana laul ei roosteta

Silvi Vraidi laule esitavad Kaire Vilgats

Birgit Sarrap Gerli Pada r Nele-Liis

Vaiksoo ja ansambel Horoskoop

10.04 Tartus Vanemuise kontserdimajas

11.04 Tallinnas Estonia kontserdisaalis

12.04 Pärnu kontserdimajas

Algus kell 19.

Piletid Piletilevist

Galakontserdid

Karl Madis Mait Maltis, Ivo Linna

18.07 Padise Kaljulaval

19.07 Mooste folgikojas

20.07 Kasepää laululaval

23.07 Saaremaal Asva Viikingikülas

Piletid Piletilevist, soodushinnad kuni 15.05.

Silvi Vraidi laulude õhtu „Selliseks ma jäin”

Meelis Punder ja ansambel Horoskoop

Turismiasjalisi oodatakse Hiiumaale

1. mail kl 12 avatakse Kärdlas Hiiumaa turismimess, kuhu on Hiiumaa turismitegijate kõrval osalema oodatud ka turismiasjalised mandrilt: reisibürood ja reisikorraldajad, sündmuste ja elamusretkede korraldajad, aga ka turismiõpet pakkuvad õppeasutused.

„Esimese Hiiumaa turismimessi tegime eelmise aasta keerulistes oludes ülilühikese etteteatamisajaga. Turismiasjaliste positiivne tagasiside andis hoo ja julguse jätkata,“ rääkis Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav, kelle sõnul keskendub mess ennekõike Hiiumaa turismiasjaliste omavahelise koostöö, suhtluse ja infovahetuse edendamisele.

Mess avab suvehooaja

„Külastajatele, aga ka mandri turismitegijatele annab mess suurepärase võimaluse tutvuda kiirelt ja ülevaatlikult Hiiumaa võimalustega,“ märkis ta. „Messil tähistame ühtlasi Kärdla sünnipäeva ja hobimeresõidu navigatsioonihooaja algust, samuti muusika-, liikumis- ja sauna-aastat ning avame koos Hiiumaa turismisuve!“

Tegevusi jagub ka kohalikele ja tavaturistidele: Hiiumaa spordikeskuse täidab mess laulu, tantsu, põnevate külaliste ja etteastetega, lastele on aktiivse alguse seiklusrada.

Oluline on koostöö

Turismimessi korraldamise idee sai Üksvärava sõnul alguse 2022. aastal, kui kõik piirkonna suuremad turismimessid pandeemia tõttu ära jäid. „Hiiumaa turismiettevõtjate soov omavahel suhelda ja infot vahetada süveneb,“ rääkis ta. „Järjest enam tajuvad Hiiumaa turismitegijad, et nad pole omavahel võistlejad, vaid koostööpartnerid, kes peavad pingutama, et suurendada meile saabuvat turismitulu konkurentsis Bornholmi, Gotlandi, Madeira või Kanaari saartega.“

Osalejate registreerimine kestab 3. aprillini. OHTULEHT.EE

Kevad meelitab

meelitab matkarajale

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ehkki tänavu ei näi talv kuidagi alla andvat, tulevad ilusad kevadilmad lõpuks ikkagi — ja siis on täpselt õige aeg minna perega loodusesse kevadet tervitama.

Et retk oleks kõigile osalejatele vaid puhas lust, on tähtis mõni oluline asi hoolikalt läbi mõelda. Kindlasti tuleb matkaraja pikkust valides arvestada seltskonna kõigi liikmete jaksu. Perematkaks valmistudes on mõistlik kõigepealt tavalise jalutuskäigu ajal kindlaks teha, kui pikk maa suudetakse tunnis läbida nii, et kõigil on veel tore. Selle järgi saab valida sobiva pikkusega matkaraja ja selle läbimiseks kuluva aja.

Eriti esimestel matkadel ei maksa raja pikkusega üle pingutada: pigem valida lühem ja varuda selle läbimiseks piisavalt aega — sest tähtis on, et kõigil, ka pere noorimatel, oleks tore. Kui näiteks kõigile on jõukohane läbida tunnis kolm kilomeetrit, võiks kümne kilomeetri pikkuse raja läbimiseks kuluda koos puhkepausiga kolm tundi, aga alati tasub aega varuda rohkem ja teha vahepeatusi metsaelu uudistamiseks just siis, kui mi-

dagi huvitavat ette satub. Tähtis ei ole matkarada läbi kõndida, vaid märgata, mis ümberringi toimub.

Jõukohase rajavaliku kõrval on väga oluline ka asjakohane varustus. Seda valides tasub arvestada Fjällräveni matkaekspertide praktilisi soovitusi. Alati tuleks oma plaanides olla ka paindlik: kehva ilma korral tasub plaanitud matk edasi lükata ega rabarajale või metsa vahele kannatama minna.

Mitmekihiline riietus

Kevadine ilm võib olla petlik, seepärast pead metsa minnes olema valmis nii päikeseks, vihmaks, kui ka tugevaks tuuleks.

Mõtle riietust planeerides mitmekihiliselt, et saaksid vastavalt enesetundele kihte ära võtta või lisada. Esimeseks kihiks sobib hästi lühikeste või pikkade varrukatega T-särk, teiseks soe fliis või kampsun ning kõige välimise ehk kolmanda kihina mugav jope, mis kaitseb tuule ja vihma eest.

Mugavad matkajalatsid

Ühepäevasele matkale sobivad kerged matkajalatsid, mis ei väsita liigselt jalgu ega keha. Headel matkasaabastel on mugav sise- ja hea haardevõimega välistald. Kindlasti peavad jala-

varjud olema enne matka sisse kantud. Matkasaapaid ostes võiks need valida pigem numbri võrra suuremad kui pool numbrit väikesed. Kand peaks jalanõus kindlalt paigal püsima, kuid varvastel võiks olla liikumisruumi. Jalatseid valides tuleb alati arvesse võtta matkaraja keerukust ja matka pikkust. Keerulisem ja pikem matk nõuab stabiilsema välistallaga jalanõusid. Vajadusel küsi nõu kogenud matkajailt.

Venivad matkapüksid

Head matkapüksid lubavad muretult liikuda, neid valides pööra tähelepanu pükste materjalile ja sellele, kuidas need sinu kehaga sobituvad. Eelistada tasub vastupidavast ja venivast materjalist pükse, mis lubavad muretult liikuda, istuda ja kükitada. Mida rohkem taskuid, seda parem — nii on kõik matkaks vajalik käeulatuses.

Proovida tasub ka matkaretuuse. Need meeldivad eriti naistele, sest istuvad jalas hästi ja lasevad mugavalt liikuda. Võrreldes tavaliste retuusidega, on matkaretuusid veidi vastupidavamast materjalist ja hoiavad paremini sooja. Jahedate kevadilmadega võib lisakihina retuuside alla panna meriinovillast sooja pesu.

Päevamatka sihtkohti

Kauneid ja ka väikelastega perele sobivaid loodus- ja matkaradu on Eestis palju, siin vaid põgus valik, et mõte liikuma panna.

Müts ja kindad

Kuni soe kevad veel käes pole, tasub arvestada, et kui hoiad oma pea ja sõrmed soojas, püsib soojas kogu keha. Kui oled mütsi kandmisest pärast pikka talve juba tüdinud ja ilm näib olevat enam-vähem, sobib kevadisele matkale hästi ka soe peapael, mis kaitseb kõrvu.

Paras seljakott

Matkakott vali vastavalt matka pikkusele ja kavandatud tegevustele. Kotti valides mõtle läbi, mida sul matkal olles vaja läheb: kaasa tuleks võtta ainult see, milleta hakkama ei saa. Päevaseks matkaks sobib täiskasvanule hästi 20—30liitrine seljakott, kus jätkuks ruumi vahetusriietele, veepudelile, toidule ja isiklikele vidinatele. Kahepäevase matka puhul, milleks tuleb kaasa võtta ka magamiskott, telk, madrats, suurem toiduvaru ja kõik söögitegemiseks vajalik, tasub eelistada 45-liitrist matkakotti.

Varustuse viimistlus

Pea kõiki matkarõivaid ja ka -kotte saab soovi korral muuta veelgi tuule- ja veekindlamaks mesilasvahast ja parafiinist riidevahaga, mis tuleb kuuma triikrauda kasutades kangale kanda.

SAULA SINIALLIKAD. Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused. Kõigest mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast asuvate Saula siniallikateni viib lühike kaunis metsarada. Kolmest suuremast allikast üks on rohekassinine, teine pruunikasmust, kolmas hallikassinine.

KAKERDAJA RABA. Ühel kevadhommikul tasub vara ärgata — et minna rappa päikesetõusu vaatama ja linnulaulu kuulama. See retk jääb kauaks meelde! Keskpäeval võib rabas olla juba õige rahvarohke ja kõik on hoopis teisiti.

PAUKJÄRVE JA KÕNNU RAJAD. Umbes tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast kulgeb mööda Paukjärve äärseid oose ja orgusid vaheldusrikas 5 km pikkune loodusrada. Rajalt pääseb mööda laudteed edasi Kõnnu suursoole, mis pakub võimalust veidi üle 5 km pikkuseks rabamatkaks — kokku on teekonna pikkus veidi üle kümne kilomeetri. OJAKIVI RADA LAHEMAAL. Vergi poolsaarel Võsu ja Lobi küla vahel asub Ojakivi (tuntud ka kui Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn). Hiidrahn on maapealse mahu poolest Lahemaal kolmandal ja Eestis 14. kohal. Ojakivi parklast on kivini 2,5 km, kokku tuleb viiekilomeetrine matk.

MUKRI RABA. Veidi rohkem kui tunnise sõidu kaugusel Tallinnast asuv Mukri raba on arvatavasti tekkinud üle kümme tuhande aasta tagasi järve soostumise tulemusel. Rabasse viiva laudtee pikkus on umbes 2,5 km, seal on ka 14 m kõrgune vaatetorn. Näha võib must-toonekurgi, rabahanesid ja metsiseid.

Martin Ahven

Kaal ei lange ja vorm on kehv? Otsi abi spordisaalist ja köögist!

PERSONAALTREENER: Juurpõhjus on sageli üleliigses toiduenergias, trenn üksi ei pruugi

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljudel inimestel on kombeks anda uusaastalubadusi, muu hulgas ka neid, mis puudutavad enda füüsilist vormi: hakkan trenni tegema, võtan kaalust alla, saan suveks unistuste keha.

Aeg läheb, järsku on kevad käes ja selgub, et aastavahetuse head plaanid ongi vaid lubadusteks jäänud. Uuel aastal uue hooga?

Personaaltreener Talis Tobreluts nii pikka hoovõttu mõistlikuks ei pea, tal on parem mõte: alusta kohe! Isegi mitte homme – juba täna! „Nii on see küll, et endale lubadusi andes unistavad inimesed ideaalses vormis kehast, õhukestest hästi istuvatest suverõivastest, heast enesetundest ja imelisest suvest täis kergust ja rõõmu,“ teab treener. „Reaalsus on paraku see, et vaid osa unistajaist hakkab trenni tegema, aga loodetud tulemuseni, vormis keha ja hea enesetundeni, jõuavad vähesed.“

Tahtmist on vaja!

Unistuste luhtumise põhjuseid on Talise sõnul palju, kusagil jooksevad need aga kõik kokku: ebaõnnestuvad need, kes ei tee endale olulisi põhimõtteid selgeks, ei suuda olla järjepidevad, mistõttu pole näha tulemusi – ja motivatsioon kaob.

Talis teab, millest räägib, sest üheksa aastat tagasi oli ta ise ülekaalus („Rasvunud kontoritöötaja!“ — nagu ta oma kodulehel enda kohta ütleb), tegi läbi õige mitu katset kaalu langetada ja on kogenud nii seda, kuidas kaotatud kilod mõne kuuga tagasi tulevad, kui ka seda, kuidas ind trenni teha juba kuu ajaga kaob.

Mõni mees oleks ehk sellega leppinud – kui ei õnnestu, siis ei õnnestu! – ja hakanud enda õigustamiseks rääkima lugusid geenidest ja pärilikkusest, mis ei lasegi normaalkaalu saavutada.

Talis valis aga sootuks teise tee: olles kogenud, kuidas kehvasti koostatud treeninguplaani järgides igasugune trennihuvi kaob, otsustas ta teha läbi personaaltreenerite koolitusprogrammi.

„Tahtsin, et minuga sarnases olukorras olevad inimesed ei peaks nii palju samu ämbreid kolistama,“ põhjendab ta. „See õppeperiood mu elus oli oluliselt stressirohkem kui magistriõpingud, sest need viis kuud olid äärmiselt intensiivsed, aga ka äärmiselt õpetlikud. Üks koolitajatest hoiatas, et kohe pärast koolituse lõppu tuleb jätkata enda harimist, sest pidevalt tehak-

„Enda vormi viimine ja vormis hoidmine ei ole projekt, see on elustiil,“ ütleb personaaltreener Talis Tobreluts. 46aastane Lauri Makke (pildil) on oma treeneri sõnade elav kinnitus: ta on kaotanud 30 kg üleliigset keharasva ja muutnud igatpidi oma elustiili. „Lauri on suutnud teha seda, mida 85% kaalulangetajatest ei suuda: kaalu säilitada, samal ajal palju reisides ja kõike süües,“ on Talis rahul.

se kõikvõimalikke uuringuid, lükates vanu seisukohti ümber. Tal oli õigus. Aga suurimaid õppetunde ja häid kogemusi annab töö inimestega.“

Kõik on võimalik Nagu juba öeldud: selleks, et tulemuseni jõuda, on vaja alustada. „Üks minu juures trennis käinuist teatas mulle novembri alguses, et ta tahab trenni tulla küll, aga alles jaanuari alguses,“ meenutab Talis. „Püüdsin teda siiski veenda kohe tulema ja lõpuks ta alustaski järgmisel päeval. Tulemus: uue aasta alguseks oli ta seitsme trennis käidud nädalaga võtnud maha seitse kilo. Oleks ta alustamisega aasta al-

guseni viivitanud, oleks see olnud lihtsalt kaotatud aeg.“

Kindlasti on neid, kes tulevad kaalulangetuse ja trennide korraldamisega ise toime, aga vahel on väga oluline, et kõrval oleks keegi, kes kuulab ja toetab, juhendab ja innustab.

„Eriti oluline on see siis, kui sinu ümber olevad inimesed –pereliikmed, sõbrad ja kolleegid – sind ei toeta, pole vahet, kas nad ei taha või lihtsalt ei oska seda teha,“ ütleb Talis. „Olen ise kaotanud rohkem kui kolmkümmend kilo üleliigset keharasva ja tean, kui keeruline see on, kui teised sinu kõrval mugivad rahulikult pitsasid ja friikartuleid, kringleid, kooke ja küpsiseid, al-

koholist rääkimata. Tulebki endale aru anda, et kõik need ahvatlused jäävad nagunii sinu ümber, keegi ei kaota kommi- või alkoholitööstust ära. Sul tuleb õppida sellega toime tulema. Kusjuures süüa võib kõike, küll aga tuleb rasvarikaste toitude puhul hoolsalt jälgida koguseid.“

Treener toeks

Kui hakkad personaaltreenerit otsima, mõtle kõigepealt läbi, mida sa temalt ootad, soovitab Talis: „Mulle on see väga oluline, küsin seda trennitulijalt alati esimesel kohtumisel.“

Kindlasti tasub tema sõnul uurida treeneri tausta: kas tal on erialane ettevalmistus (õp-

pis kehakultuuri, läbis koolituse, taotles kutse), piisavalt teadmisi ja oskusi? Milline kogemus on teistel temaga – saad guugeldada, uurida soovitusi oma sõpradelt-tuttavatelt ning kõrvutada neid tulemusi enda ootustega. „Väga tähtis on aga ka see, et treener ja treenitav klapiksid inimestena,“ ütleb Talis. „Trenn kestab tavaliselt tunni, selle jooksul olete ühes ruumis, treener jälgib iga liigutust. Kui koostöö treeneriga tundub mistahes põhjusel ebamugav, hakkad nagunii trennidest kõrvale hiilima ega saavuta loodetud tulemusi – raiskad lihtsalt aega ja raha.“ Talise koostööd kestavad keskmiselt

poolteist aastat ja seetõttu on omavaheline klapp eriti oluline. Nii mõnigi ülekaaluline või eakam inimene kurdab, et läheks küll trenni, aga jõusaalid-rühmatrennid on täis peaaegu ideaalse figuuriga noori naisi, kelle sekka lihtsalt ei tihka minna. Ehk ongi lahenduseks personaaltreening?

„Minu juurde jõuavad küll pigem 40+ inimesed, aga see pole reegel: noorim on praegu 13aastane ja vanim 67 – tema läkski eelmisel aastal pensionile ja nüüd on enda jaoks aega,“ ütleb Talis. Tema sõnul tuleb arvestada, et lihaskonna hääbumine ja luude hõrenemine algab kolmekümnendates eluaastates, iga küm-

kehv? köögist!

aidata

Kümme nippi, et suveks vormi saada

1. SÕNASTA PÕHJUS. Tee seda lihtsalt, näiteks: „Ma soovin saada lahti ülekilodest, sest …“. Mis on sinu vastused? Ausalt? Pane need kirja! Kui sa ei suuda põhjust sõnastada, on sul keeruline leida motivatsiooni trenniga alustamiseks.

2. SEA EESMÄRK. Kõlab klišeena, aga on väga oluline eesmärk täpselt kirja panna, sest muidu kobad sa pimeduses ja hakkad tooma endale kõikvõimalikke vabandusi. Kasuta SMARTreeglit: specific ehk konkreetne, measurable ehk mõõdetav, achievable ehk saavutatav, relevant ehk asjakohane, timely ehk ajaliselt ohjatud. Näiteks pane kirja tähtaeg ja kilod, mida selle aja jooksul soovid kaotada, või rõivasuurus, mida tahad suvel kanda.

„Väga tähtis on, et treener ja treenitav klapiksid inimestena,“ ütleb personaaltreener Talis Tobreluts. „Kui koostöö treeneriga tundub mistahes põhjusel ebamugav, hakkad nagunii trennidest kõrvale hiilima ega saavuta loodetud tulemusi – raiskad lihtsalt aega ja raha.“

ne aastaga umbes 5% – kaheksakümneseks saades on 30% lihasmassist kadunud, selgitab treener. Järelikult on ka 60aastaselt jõutrenniga alustades võimalik päästa pool muidu kaduma minevast lihaskonnast. See aitab jääda tugevaks, säilitada tasakaalu ja vältida ka luude hõrenemist.

„Minu vanim treenitav, kellega alustasime sügisel, ütles esimese talve järel, et tal oli libedal jääl ja pudedal lumel palju kindlam kõndida,“ räägib treener. „Pole ka ime: lihaste üks ülesanne on aidata inimesel liikuda – ja mida tugevamad lihased on, seda kindlamalt inimene liigub, ka tasakaal on parem.“

3.

TEE PLAAN AVALIKUKS. Teadusuuringud on tõestanud, et avalikustatud eesmärk täitub suurema tõenäosusega — mida rohkem inimesi su eesmärgist teab, seda parem!

Põhjus on lihtne: omaette mõtteis plaane veeretades võivad need plaanideks jäädagi, avalikustamise järel tekib aga positiivne sotsiaalne surve, mis hoiab sind rajal. Oma plaanist anna teada perele, sõpradele – miks mitte ka sotsiaalmeedias.

4. ALUSTA KOHE. Nädalad, kuud ja aastad mööduvad kiiresti – ning kaotatud aega ei saa keegi meist tagasi. Nädalas kilo kaotada on täiesti võimalik, eriti esimestel kuudel, see aga tähendab, et täna alustades võid jaanipäevaks olla kümmekond kilo kergem, kanda väiksema suurusnumbriga rõivaid ja tunda ennast palju paremini. Alusta kohe!

5. TEA, MIDA TEED. Kui tahad kaalu langetada, pead saama vähem toiduenergiat (toit + jook), kui su keha päevas vajab. Näiteks 2500 kalori asemel 2000 kalorit – oled 500 kaloriga miinuses, mistõttu keha kasutab puuduoleva energia saamiseks varudes olevat keharasva ja kaal langeb pool kilo kuni kilo nädalas. Peale teadliku toitumise on tähtis ka teadlikult liikuda: teha nii vastupidavustrenni (kõnd, jooks, rattasõit, tennis) kui ka jõutrenni. Viimane on eriti oluline, sest lihased kulutavad energiat ka puhkeolekus ja mida rohkem lihaseid, seda suurem on kulu kontorilaua taga istudes.

6. MAGA PIISAVALT. Täiskasvanu vajab ööpäevas keskmiselt 7-8 tundi und. Unepuudus toob kaasa hormonaaltasakaalu muutuse ja nõrgestab immuunsüsteemi, seetõttu väheneb töövõime ja alaneb stressi talumise võime. Teadusartiklite andmeil toob see kaasa lohutussöömise – haaratakse šokolaadi, pagaritoodete jm süsivesiku- ja rasvarikaste näkside järele. Piisav uni on kõige olulisem osa vundamendist, kuhu soovitakse rajada aktiivne elustiil koos kerge keha ja hästi istuvate riietega.

7. OLE JÄRJEPIDEV. Oluline on muuta korrapärane liikumine ja teadlik toitumine oma elustiili osaks. Kui juhtud libastuma, tõuse võimalikult kiiresti püsti! Tulemusi ei saavuta need, kes viis päeva pingutavad, nädalavahetusel aga kaotavad piirid, süües ja juues kaks päeva valimatult kõike. Püsivaid tulemusi ei saavuta ka need, kes pingutavad kaks kuud ja seejärel loobuvad, sest ülekilod tulevad väga kiiresti tagasi.

8.

VALMISTU PINGUTAMA. Tööl käib enamik meist terve elu, et saada palka, mille eest maksta arveid – isegi kui vahel on raske ja kõik selles ametis ei meeldi. Hariduse saamiseks on vaja samamoodi aastaid pingutada. Miks peaks siis parem enesetunne ja unistuste keha niisama kätte tulema? Kui tead, kuhu tahad jõuda, ja oled valmis selle nimel pingutama, siis sa sinna ka jõuad. Tahtejõud on kaalu langetamisel ja säilitamisel kõige olulisem.

Spirulina Diet

9.

MAANDA STRESSI. Kui oled pingutanud ja tubli olnud, siis premeeri end! Ja leia võimalused stressi maandamiseks. Stressi võib edukalt maandada näiteks jooksmine või kõndimine, enda premeerimiseks on aga palju võimalusi: osta endale uut spordivarustust, mine spaasse, luba endale midagi erilist heas restoranis jmt.

10. LEIA PERSONAALTREENER. Päris alguses on eriti oluline, et oleks keegi, kes sind su eesmärkide saavutamisel toetaks, juhendaks ja innustaks korrapäraselt trennis käima. Just seda personaaltreener teeb. Ajapikku tekib sisemine motivatsioon, tunne „Ma tahan seda!“, mis annab märku juurduma hakanud positiivsest harjumusest. Allikas: talis.ee

Spirulina vetika ekstrakt sisaldab rohkelt looduslikke aminohappeid ja vitamiine mis annavad täiskõhutunde ja vähendavad söögiisu.

Abistab kaalujälgimisel!

Sobib ka veganitele!

Kasutamine: Võta 4 tabletti enne suuremat söögikorda koos suure klaasi veega.

Saadaval apteekides ja supermarketite tervisetoodete osakondades ning www.tervis24.ee

Martin Ahven

Ilu ja tervise virgutajad-turgutajad

Kui näonahk näib tuhm ja väsimus vaevab, tasub hoolega läbi mõelda, kas ja mida lisada oma igapäevamenüüsse, et saada juurde välist sära ja sisemist reipust.

Kui tunned end väsinu ja tujutuna, proovi, kas ehk on abi sellest, kui lisad Geniusbeauty pakutud energialisajaid näiteks kuu aega järjest oma igapäevastesse toitudesse: väidetavalt peaksid need andma värskema jume, tegema energilisemaks, rõõmsamaks ja optimistlikumaks.

KLIIDE kasulikkusest on kuulnud küllap igaüks, aeg on lisada neid oma igapäevasesse menüüsse. Parim viis on süüa kliisid koos jogurtiga – see aitab puhastada keha toksiinidest ja annab ka täiskõhutunde. See on oluline, kui pead piiratud kalorsusega dieeti ja tahad kaalust alla võtta nälga tundmata. Vali jogurt rasvasisaldusega 2,5%. Kliid tuleks valada üle keeva veega, lasta 20–30 minutit seista ja segada alles siis jogurti sisse.

KÕRVITSASEEMNED sisaldavad tsinki, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ning B-, C-, ja E-vitamiine. Ka on neis palju aminohappeid ja oomega-3-rasvhappeid, mis mängivad rakkude uuenemisel võtmerolli. Poeta kõrvitsaseemneid iga päev pudru peale

soodustab seediPORGAND. Daisy Lappard

või näksi vahepalaks – ja õige pea märkad, et nii tuju kui ka naha seisund on oluliselt paranenud. PETERSELL. Järgmine kord, kui toidule on kaunistuseks lisatud petersellileht, ära tõsta seda taldrikuservale, vaid söö ära – see sisaldab A- ja C-vitamiini nin avonoide Petersell (pildil) aeglustab vananemist, osaleb vere- ja maksapuhastuses ning soodustab seedimist.

PORGAND. Suurepärane kevadine suupiste, olgu salatina või lihtsalt niisama krõmpsutamiseks ran i dest köögiviljadest saadavad vitamiinid imenduvad paremini koos rasvadega, sestap tuleks porgandisalatile alati lisada sortsuke taimeõli. Porgand on rikas beetakarotiini poolest, mis koos õliga muutub A-vitamiiniks. Eriti hästi sobivad porgandiga kanepi- ja pähkliõli. A-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, niisutab nahka ja turgutab nägemist.

SPARGEL aitab jagu saada väsimusest, kahvatusest, õhupuudusest ja muudest tervisehädadest. Ka aitab see B-vitamiinist pungil köögivili nahka niisutada.

VESIKRESS aitab ravida näiteks ekseemi, sedasorti tervisemurede korral tasub seda salatilist oma menüüsse lisada.

IA MIHKELS

Päike särab – säästa silmi!

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kauaoodatud kevadine

päike tõstab tuju, meelitab õue ning tekitab vastupandamatu soovi nina vastu päikest keerata. Siiski tasub aegsasti soetada endale korralikud päikeseprillid – ere päike võib silmadele tõsiselt liiga teha.

Päikeseprillide valimisele tasub aega kulutada, sest pideva ülemäärase UV-kiirguse tagajärjeks võib olla sarv- ja võrkkesta kahjustus, silmaläätse tuhmumine ja paljud muud silmahaigused, mis võivad avalduda alles aastate pärast, hoiatavad silmaarstid. Et silmade kaitsmiseks hädavajalike päikeseprillide valimine läheks pisut hõlpsamalt, tasub arvestada silmatohtrite soovitusi.

Mõtle, kus kasutad

Sobivate päikeseprillide leidmiseks tuleb kõigepealt endalt küsida, milleks ja mis olukorras on neid vaja ja teha valik sellele vastavalt. Üsna tõenäoline on, et paljudel inimestel läheb vaja vähemalt kahte paari, sest need, mida on mõnus kanda tänaval jalutades või rannas, võivad sporti tehes ülearu hõlpsalt ninalt kaduda. Nii olekski ehk mõistlik soetada ühed päikeseprillid sportlikuks tegevuseks ja teised vaba

aja veetmiseks. Ka autoga sõitmine eel a spetsiifilisemat päikeseprillide valikut.

Arvesta oma näokuju

Inimeste näokujud jagunevad laias laastus neljaks: kolmnurkne, ümmargune, kandiline ja ovaalne. Päikeseprille on saada väga erinevaid: kandilisi ja ümmargusi, suuremaid ja väiksemaid. Oma näokujule sobivaid otsides tasub meeles pidada, et üldiselt on tulemus hea, kui prillid on kontrastis näo kujuga. Seega: kui sul on kandiline nägu, peaksid eelistama ümmargusemaid mudeleid ja vastupidi. Loomulikult on igal reeglil ka erandeid ja mööda ei saa vaadata sellestki, et tihtilugu määrab valiku lisaks päikeseprillide kujule ja mugavusele ka nende hind ja kvaliteet.

Eelista kvaliteeti

Head päikeseprillid pakuvad silmadele maksimaalset kaitset.

Tõhusaimad UV-kiirguse eest kaitsjad on polariseeritud klaasidega päikeseprillid, mis vähendavad nägemist segavaid peegeldusi ja suurendavad kontraste. Sellised prillid on eriti levinud autojuhtide ja sportlaste seas, kelle jaoks on väga oluline vähendada segavate valguslainete osa vaateväljas.

Autojuhid, kes lühinägelikkuse tõttu kannavad prille/läätsi, kurdavad vahel, et pimeduse

saabudes langeb nägemisteravus järsult. Sellist muret tuleb kindlasti arstile kurta, vahel on lahenduseks tugevama miinusega prillid, mida tuleb kanda vaid pimedas sõites.

Heledad või tumedad?

Arvatakse, et mida tumedamad on prilliklaasid, seda suuremat kaitset UV-kiirguse eest need pakuvad. Tegelikult peaks eelistama hoopis heledamaid klaase. Läbi tumedama klaasi vaadates muutuvad inimese pupillid tavapärasest suuremaks, suurenenud pupillid on aga ka ohtlikule kiirgusele vastuvõtlikumad. Heledama klaasi taga püsivad pupillid väiksemad ja nii on silmad päikesekiirguse eest paremini kaitstud.

Igal juhul tasub prille valides mõelda sellele, et õiged päikeseprillid on investeering silmade pikaajalise tervise heaks. Seepärast ei maksa neid uisapäisa osta, vaid hoolikalt valida ja kui võimalik, siis kvaliteedi arvelt mitte kokku hoida. Kui lähed ka päikeseprille ostma prillipoodi, saad nõu pidada selle valdkonna asjatundjatega, kes oskavad sobivaimad päikese prillid soovitada.

Ole arukas!

ÄRA VAATA PÄIKESESSE. Kevadise tugeva päikesevalguse lühiajaliselgi mõjul võivad olla pöördumatud tagajärjed. Tihtipeale teevad lapsedki võistlust, kes suudab kauem päikesesse vaadata – selgita neile, miks ei tohi seda teha.

ALLERGIA TEEB LIIGA? Lendlev õietolm võib allergikule nädalateks tähendada vesiseid ja kihelevaid silmi. Allergiatega võitlemisel tasub pöörduda apteekri või silmaarsti poole, kes oskab soovitada leevendust pakkuvaid allergiarohtusid või niisutavaid silmatilkasid.

SOETA KAITSEPRILLID. Kevadel-suvel on silmaarstide sõnul muu ajaga võrreldes oluliselt rohkem silmatraumasid, mille põhjuseks enamasti aiaaskeldused, metsajooks või remonditööd. Traumad võivad olla väga valusad ja kurbade tagajärgedega. Enamik neist oleksid välditavad, kui inimesed kannaksid kaitseprille. Eriti ettevaatlik tuleks olla remonti tehes, kui õhus lendleb palju kübemeid ja sodi, ning loomulikult muru niites. Kui spetsiaalseid kaitseprille pole, sobivad ka päikeseprillid. PAKU SILMADELE VARJU. Kui silmad jooksevad vett või on ereda päikese tõttu väga tundlikuks muutunud, siis proovi hoida neid varjus. Päikeseprillid on küll head, aga ka nokamüts või laiema servaga kübar leevendavad päikese mõju.

ÄRA HÕÕRU SILMI! See nõuanne kehtib igal aastaajal. Silma sattunud sodi kättesaamiseks tuleks kasutada puhast salvrätikut ja leiget vett. Kõige paremini saab mustuse kätte silma keskosast, ninajuure lähedalt, mistõttu võiks silma puhastada suunaga väljastpoolt sissepoole.

Pixabay

RANNAS PÄIKESEPRILLIDEGA. Kui veeta aega veekogu ääres, mis valgust peegeldades annab silmadele lisakoormuse, tuleks kindlasti kanda päikeseprille, et silmi kaitsta. Enne päikeseprillide ostmist veendu kindlasti, kas neil ikka on kvaliteetsed UV-kaitsega klaasid. Allikas: KSA Silmakeskus

REKLAAMTEKST

MI NU JUU STE TAASE LUSTAJA - HAIR VOLUM E GU MM IE S

Sabineolipikka aega mures oma õhukeste ja peentejuuste pärast –„Olenläbielanud ühe väga stressirohkeperioodioma elus,mismõjutasoluliseltmujuusteseisundit.Juuksedhakkasidvälja langema ning muutusidväga hapraks ja katkevaks Abi otsides leidsinenda jaoks HairVolume

™ Gummies juuksevitamiinidja needaitasidmind tõepoolest Nüüd olen Hair Volume™ GUMMIES kummikommide suuraustaja, sest mu juuksedon muutunud nähtavalt paksemaks ja näevadjälletervedvälja.

MU JUUKSED ON OLULISELT PAKSEMAD

Sabineleolisilmajäänud Hair Volume™Gummies juuksevitamiinidereklaamjataolilugenud mitmeidartikleidkussedatoodet kiideti.Reklaamidesräägitukõlas küllvägahästi,kuidtaolialgu l siiskiskeptiline.Kunajuusteseisukordolivägahalbjatatundisend jubalootusetunasiispolnudenam midagikaotadajaSabineotsustas

ka ise neid proovida. See oli parim!

Juuksed langesid välja -Olen läbielanudvägastressirohke perioodiomaelusjaseemõjutas oluliseltminujuusteseisundit. Maolintõestiõnnetu,sestjuuksedmuutusidõhukeseks,tuhmiks jakatkevaks.Kuiomajuukseid kuivatasin,sirgendasinvõikammi-

MAITSVA D KU MM IKO MM I D TEI E JU USTEHEAKS!

HairVolume™GUMMIES on maitsvadõunamaitselised juuksevitamiinid kummikommidena,mis tugevdavad juukseid organismis seespidiseltjamida on lihtne tarbida ka neil kes ei suuda neelata tablette või kapsleid.Õunamaitselised kummikommivitamiinidonainus toode turul,mis sisaldabunikaalsete looduslike koostisainete segu ilma kunstlike värvaineteta.Toote koostises on õunaekstra ktis sisalduvprotsüanidiin B2 ning hirsi- ja põldosjaekstrakt,mis aitavad kaasajuuste kasvule ning biotiinjatsink, mis toidavadpeanahka ja karvanääpse, aidates tugevdadanii juukseid,nahkakui ka küüsi.

sin,langesneidigale poolejaharioli lahtiseidjuukseidtäis.Juukseidoli igal pool- riietel,diivanil,põrandal ja hommikul ärgates padjapüüril.

Mu juuksed on muutunud paksemaks -„Esimeneasi,midamamärkasin,olisee,etjuukseideilangenudenamniipaljuväljajama olinselletulemusegajubaväga rahul.Maeijälginudenampidevalt omajuusteseisunditagakui juhtusinjuhuslikultnägemaüht omavanematInstagramipiltisain ar u, et on toimunud suur muutus.“

Suur muutus minu jaoks -Muutusedolidminujaoks märgatavadjamaeioleselle tootetoimesenammittehetkeksi kahelnud.Juuksedeilange enamvälja,needonmuutunud nähtavaltpaksemaksningnäevad tervedjaläikivadvälja.Olenandunud HairVolume™GUMMIES fänn.Minuemamärkassamuti,

dusningnüüdkasutabkatema

HairVolume™GUMMIES juuksevitamiine.

Toidulisand

Burger on tänavatoidumaailmas jätkuvalt tegija.

Suured toidutänavad kerkivad tänavu neljas Eesti linnas

2020. aastal Tallinna lauluväljakult alguse saanud suurte toidutänavate traditsioon toob sel suvel ürituse esmakordselt ka Pärnusse ja Rakverre. Eelmisel aastal esimest korda Haapsalus toimunud üritus kasvab sel korral kahepäevaseks. Samuti on kahepäevane suur Tallinna toidutänav.

Kõigis neljas linnas pakutakse suurimat tänavatoidu valikut Eestis. Hea toidu kõrvale saab uudistada ka erilaadseid ratastel tänavatoiduautosid ja järelkärusid, kodukohvikuid ja toidutelke nii meilt kui ka lähiriikidest.

„Esmakordselt lisanduvad suvepealinn ja Rakvere. Samuti laieneb toidupakkujate nimekiri nii meilt kui ka Leedust, Lätist ja Soomest,“ rõõmustab ürituste koordinaator Reno Hekkonens, et tänavatoidupidu laieneb nüüd üle Eesti.

Festivalil ei puudu ka kontsertide ja Tivoli pargiga meelelahutusprogramm, nii et meelepärast tegevust peaks leiduma igas eas külastajatele.

Pärnus tuleb suur toidutänav 27. mail, Tallinnas 3. ja 4. juunil, Rakveres 10. juunil (samal ajal peetakse ka Rakvere linna päevi) ning Haapsalus 21. ja 22. juulil.

OHTULEHT.EE

Kivipuraviku orsoto

VAJA LÄHEB: 1 suurem sibul, 20 g võid, 150 g odrakruupi, 2 küüslaugu küünt, 150 ml valget veini, 25 g kuivatatud kivipuravikku, 500 ml kana- või muud meelepärast puljongit, 200 ml vahukoort, soola, pipart, värskeid ürte.

VALMISTAMINE: Leota odrakruupi kaks tundi toasoojas vees. Nii valmib orsoto oluliselt kiiremini.

Pruunista hakitud sibul ja küüslauk. Lisa odrakruup. Kuumuta, kuni vedelik on kadunud ja lisa valge vein. Kui veinist on alkohol välja keenud, hakka 100—150 ml kaupa puljongit lisama. Sega pidevalt, kuni kruup imab puljongi endasse. Kui kruup on muutunud pehmeks, lisa või, vahukoor ja riivitud juust. Haki juurde maitserohelist ja lisa seened. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides haki orsotole kaunistuseks ürte.

Allikas: Food Studio peakokk Jaan Liiv

Miks tuleb kartul kevadel keema panna külma veega?

Selgitab Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja Kristi Tiido.

„Kartulitaim ja vähesel määral ka -mugulad sisaldavad mürgist ainet solaniini. Kui kartulil hakkavad tekkima idud või kartul on läinud roheliseks, annab see märku solaniini tekkimisest. Selleks, et mürkained jõuaksid vette lahustuda, pannakse kevadel kartulid keema külma veega.

Kui mõni aeg tagasi räägiti, et idudega mugulates suureneb solaniinisisaldus mitu korda ja sestap ei kõlba idanema läinud kartulid enam süüa, siis nii hull see asi tegelikult pole.“ OHTULEHT.EE

KINNO VÕI KÖÖKI: üha sagedamini veedetakse aega pere või sõpradega kokates

„Mulle tundub, et me elame natuke segasel ajal: ühelt poolt tulevad trendid ja teisalt pakutakse nii palju valmistoitu, et paljud inimesed ei oskagi enam ise kokata,“ ütleb FoodStudio asutaja Helgor Markov. Samas tunneb ta heameelt, et aina rohkem otsitakse põnevaid retsepte ja soovitakse õppida ise restoranitasemel toitu valmistama.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Koos kokkamine on uus võimalus perega ühiselt aega veeta. Rootsis ega Taanis ei minda enam laupäevaõhtul kinno, vaid kööki — ja tehakse koos süüa,“ ütleb FoodStudio asutaja Helgor

Markov. Skandinaavias kasvas nende inimeste arv, kes kodus endale ise süüa teevad, hüppeliselt umbes viis aastat tagasi.

Kui enne koroonapandeemiat tehti Euroopas nädalas keskmiselt seitse kuni üheksa toidukorda kodus, siis nüüd 10—12,

kinnitab 2021. aasta World Cooking Index uuring. „Koroonapandeemia ei jätnud inimestele valikuvõimalust ja tegi ka kõigist Eesti inimestest kodukokad. Aga peale lihtsate koduste toitude otsitakse järjest enam põnevaid retsepte ja soovitakse õppida ise restoranitasemel toitu valmistama.“ Võrreldes 13 aasta taguse ajaga, kui avati FoodStudio esimene toidustuudio, on kodune kokkamine Helgori sõnul märgatavalt muutunud. Talle tundub, et meilgi hakkab see aeg läbi saama, kui ema

üksi seitse päeva nädalas köögis rabab.

Staariks taldrikul

jäägu ikka tooraine

„Poest saab väga palju pooltooteid ja seepärast paljud ei oskagi enam ise nullist liha või kala teha. Kui meie vanemad võtsid suure seakintsu ja tegid sellest ahjurooga, siis nüüd on see sinu eest juba ära tükeldatud ja maitsestatud,“ tõdeb Helgor.

Kuna naturaalset toitu on jäänud üha vähemaks, on pal-

judel inimestel toidu tegemise ees ka hirm.

„Inimesed arvavad, et kokata on raske ja nad ei kipugi pliidi äärde. Paljud kardavad ka näidata oma taset, mis tegelikult ei pruugi üldse olla madal,“ usub Helgor, et sageli tuntakse asjatut hirmu: äkki ma keeran toidu untsu.

„Kui sul on head toorained, siis on väga raske toitu pekki keerata,“ kinnitab FoodStudio peakokk Jaan Liiv. Tema sõnul

Panthermedia

„Kui sul on hea tooraine, siis on väga raske seda pekki keerata,“ kinnitab FoodStudio peakokk Jaan Liiv.

Martin Ahven

Martin Ahven

kardetakse kõige rohkem liha üle küpsetada. Samuti ei teata, millisest lihatükist saab parima ahju- või panniroa. Aga kui selgitada, milliseid tehnikaid ja nippe on vaja konkreetse lihatüki puhul teada, on inimesed üllatunud, kui lihtsalt valmib restoranivääriline roog.

Nii mõnelegi tundub paras peavalu olevat maitsestamine. „Oluline, et staariks jääks ikka tooraine,“ paneb Helgor jõujooned taldrikul ühe lausega paika. Et tooraine saaks ise enda eest rääkida, piisab tema sõnul sageli soolast ja piprast, lisaks kulub ära oliiviõli ja/või või.

„Poes on sadu maitseainesegusid, aga miks osta sidrunipipart, kui sul on olemas sidrun ja must pipar,“ julgustab Helgor ehedaid tooraineid kasutama.

„Ükspäev märkasin poes kartulimaitseainet. Mis kuradi asi on kartulimaitseaine? Paki peal oli kirjas, et poole sellest moodustab sool, siis on veel paprikapulbrit ja muid asju. Kui ma kodus oma lemmikuid — rosmariinikartuleid — teen, siis panen neile vaid soola, pipart, värsket rosmariini ja õli, see ongi kõik.“

Aasia toidud saavad ehedama maitse, kui kasutada ka mõnd vürtsisegu või -pastat, aga põhimaitsed saab selgi juhul kätte tšilli, küüslaugu, kahvrilaimi, ingveri ja sidruniga.

Prantsuse köök on Aasia köögist populaarsem

„Enne COVIDit oli mitu aastat väga nõutud Aasia köök,“ tõdeb Helgor. Suurem Aasia vaimustus on Eestis nüüdseks möödas. Kuna mehed püüavad võimalikult palju väärtustada ja kasutada kohalikku toorinet, pakuvad nad oma koolitustel ka Eesti kööki nüüdisvõtmes. Kui välismaalased haaravad hea meelega kinni võimalusest tutvuda kohaliku köögiga, siis eestlased eelistavad pigem Prantsuse kööki. Helgor aga usub, et meilgi tasuks kaasaegset Eesti kööki proovida.

„Me sageli ei teagi, kui põnevaid asju kohalikud väiketootjad teevad. Käisin hiljuti külalistega Lore bistroos, eelroog oli Kalamatsi meierei kitsejuustuga ja desserdiks toodi Eesti juustude valik. Ma ei saa aru, miks peaks Prantsuse juustu sööma, kui meil selliseid häid asju tehakse!“

Kõige sagedamini on kaasaegsest Eesti köögist inimesi üllatanud orsoto ja kaalikapüree-

LUGU ELUST ENESEST: 19 inimest olid kurjad kui kuradid

ks rmaomanik ütles, et nemad on meeletud kokkajad ja tahavad 100% kõik ise teha. Liha peab mahlast veel nõrguma ja porgandid olgu koorimata, luges ta meile sõnad peale,“ mäletab Helgor tänaseni aastaid tagasi Ahtri tänaval asunud ruumides toimunud üritust.

Kõik tulid koos kaaslastega, 20 inimest oli kokku, aga kommunikatsioonis oli see kaduma l inud, et ainult rma omanik oli suur kokka a, ülejäänud 19 inimest arvasid, et nad tulevad restorani.

„Nähes laua peal tooreid lihakamakaid, olid nad šokis. Kell oli kaheksa õhtul ja kõigil olid kõhud tühjad, sest nad tulid ju restorani. 19 inimest

olid kurjad kui kuradid, ja meil ei olnud näljastele inimestele midagi ka anda, sest porgandid olid toored, sibulad olid toored … Omanik kääris käised üles ja ma arvan, et see oli üks paremaid õhtuid tema elus. Aga minu jaoks oli see üks halvemaid üritusi kogu FoodStudio 14 tegevusaasta jooksul,“ muigab Helgor. Järgmisel päeval saatis omanik talle kirja, kui meeletult tänulik ta on.

Peakokk Jaan Liiv meenutab kooskokkamist 25 inimesega, kes olid valinud taimse menüü.

„Kui seltskond kohale jõudis, siis selgus, et taimetoitlasi on tegelikult ainult kaks. Ehk need, kes kohale ei jõudnudki. Aga õnneks saavad meie taimetoidumenüüst kõhu kõik täis.“

supp. „Kuidas on kaalikast võimalik teha niivõrd siidist kreemsuppi!“ õhkavat sööjad. Peakoka sõnul on suurim viga köögiviljadest püreesuppi tehes see, et aedviljad lükatakse lihtsalt kastrulisse, keedetakse ära ja lastakse saumikseriga püreeks. „Siis jääb supi maitse lame. Kõigepealt tuleks aedviljad ära röstida, siis tulevad ka maitsed välja. Oluline on lisada ka võid ja

korralikku puljongit,“ õpetab Jaan.

Sama kahtlaselt kui kaalikapüreesupp kõlab paljudele eestimaalastele kaua küpsenud seakõhuäär. „Kui poolteise- kuni kahekilone lihatükk ära maitsestada ja neljaks-viieks tunniks 130kraadisesse ahju panna, jääb liha madalal kuumusel küpsedes mõnusalt mahlane. Rasva ei tasu karta, rasv annabki mahla-

sust. Pealegi sulab ahjus suur osa rasva lihast välja. Lõpuks lastakse veel kamar 200 pluss kraadi juures pealt krõbedaks. Kamar on pärast kõige mõnusam osa, mida krõmpsutada,“ kinnitab Jaan.

Kuigi Helgor püüab julgustada inimesi lihtsat kohalikku toorainet eelistama, ütleb ta, et kokandusstuudios tahavad nad teha ka selliseid roogi, mida kodus iga päev ei tehta. „Näiteks sinimerekarpe, mis valmivad vaid mõne minutiga, aga sageli ei osata selle toorainega midagi peale hakata ja kardetakse karbid tuksi keerata. Tegelikult on kõik ülilihtne: kallad puljongi ja karbid potti, lased kolm-neli minutit keeda ja valmis ta ongi,“ ütleb Helgor. Lihtsalt üle keeta ei tohi.

Mesitarud kasvuhoone katusel

Kuigi meediast on mulle jäänud mulje, et peaaegu pooled eestlased enam liha ei söö, siis FoodStudio koolitustel pole taimetoidumenüü eriti popp. „Küll

soovitakse ühele-kahele inimesele mõnest roast vahel lihavaba varianti,“ ütleb Helgor. Samamoodi on B plaan neile, kes ei talu gluteeni või laktoosi. „Kevade poole tahavad inimesed kergemat toitu, siis tahetakse ehk rohkem ka Vahemere köögi koolitusi.“ Jaan usub, et soojemal ajal hakkavad paljud meist kala ja kergemaid salateid eelistama. Küll on aasta ringi hästi nõutud teemad toidu ja veini sobivus, kus veinidest räägib Matti Timmermann, ja pimeõhtusöök, mis keskendub maitsete tajumisele. „Kunagi ei sööda me inimesele putukaid ega midagi seesugust, mida nad teadlikult ehk ise ei valiks. Pealegi jääb alati üks ports alles, et inimene pärast ka näeks, mida ta sõi,“ ütleb Helgor.

Kui praegu seisavad Telliskivi Loomelinnakus FoodStudio katusel oma mesilastarud, siis järgmise sammuna plaanivad mehed katusele ehitada ka oma kasvuhoone, kust oma käega ürte ja võib-olla veel üht-teist head ja paremat võtta.

Eesti kunstnikud panevad õla alla supiköögi ehitusele

Eile toimus Siidrifarmis 100% heategevuslik õhtusöök „Lapsed söönuks“, millega koguti toetust Eesti Toidu panga supiköögi ehituseks.

„Neljandat korda toimunud heategevuslikul

õhtusöögil „Lapsed söönuks“ viidi läbi kunstioksjon, kuhu oma panuse andsid neli Eesti hinnatud kunstnikku – oksjoni tulu läheb täies ulatuses supiköögi ehitamiseks,“

selgitas õhtusöögiprojekti ellukutsuja ja restorani Lee peremees Kristjan Peäske (pildil). Tema sõnul on viimaste aastate kriiside keerises toiduabi vajajate arv kasvanud kolmandiku võrra.

„Sellest ajendatuna soovime luua Eesti Toidupanga supiköögi, kus on võimalik Toidupangal ära hoida toidu riknemist, valmistades sooja toitu seitse päeva nädalas,“ lausus Peäske.

Tema sõnul on projektil olnud läbi aastate heldeid kunstnikke, kes oma teoseid on heategevuslikule oksjonile andnud ning mõni isegi kaks korda. Kuna heategevusliku oksjoni puhul ei ole sageli ette teada ka kunstiteose prognoositav tasu nagu see võib olla traditsioonilistel oksjonitel, siis nõuab see kunstnikult suuremeelsust, et teos meile usaldada. Seni on kunstiteoste hinnad alati kerkinud turuväärtuseni ja sellest kõrgemale,“ ütles Peäske.

Sel aastal andsid projekti oma panuse ja osalesid oma teostega kunstioksjonil Mihkel Ilus, Kristi

Kongi, Jaan Toomik ja Vano Allsalu. Varasematel aastatel on kunstioksjonil tuhandete eurodega heategevusse panustanud Silver Koppel, Martin Saar, Epp-Maria Kokamägi, Mati Karmin, Leonhard Lapin jt Eesti autorid.

Tänavusel 100% heategevuslikul õhtusöögil Kose vallas asuvas Siidrifarmis osalesid Eesti tippkokad ja -restoranid nagu Lee, Moon, Barbarea ja külalisi võõrustav Siidrifarm. Samuti aitavad Toidupangal oma missiooni täita Prike, Nordic Catering, Fruitxpress, Veho, Optimist, Ellington ja In Deco. OHTULEHT.EE Meenutus heategevuslikust õhtusöögist aastal 2019.

Koroonapandeemia ei jätnud inimestele valikuvõimalust ja tegi kõigist Eesti inimestest kodukokad.“

Helgor Markov

„Tundub, et meie kõige popim magustoit on besee. Kui lõpus lämmastikuga tossu teha, on see väga efektne ka,“ ütleb Helgor Markov.

•

FRONTERA SPRITZER VEIN Uus

KERGE, VÄRSKE VEIN, MIS SOBIB LAIALDASE TOIDUVALIKUGA

Chardonnay & Elderflower

Rosé Rose

Selgub linnurikkaim linn

Eelmise pühapäeva varahommikust lõunani kestnud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem linnuliike taas kahes linnas – seekord Tallinnas ja Tartus.

Osales üle saja linnuhuvilise, kes tegid vaatlusi 27 Eesti linnas. Esialgsete tulemuste põhjal nähti ja kuuldi üle Eesti kokku 118 linnuliiki. Kõige rohkem liike panid vaatlejad kirja Tallinnas ja Tartus, mõlemas registreeriti 82 liiki. Neile järgnesid Haapsalu 75 ja Valga 71 liigiga.

Vaatluspäeval löödi kaasa nii üksi, kogu pere kui ka sõpradega. Paljudes linnades olid vaatlemiseks üsna keerulised olud: näiteks segas mitmes rannikulinnas vaatlemist tihe udu või vihm, mõnel pool ka külm tuul.

Linnade linnuvaatluspäeva koordinaatori Tarvo Valkeri sõnul peegeldus märtsi keskel Eestisse jõudnud soojalaine mõju ka vaatlustulemustes. „Kiivitajat, põldlõokest, linavästrikku, erinevaid hanesid, sookurgi ja mitmeid rästaliike kohati täna väga paljudes linnades. Varastest rändlindudest kohati täna näiteks rägaparti, mets- ja punajalg-tildrit ning väikekajakat,“ lisas Valker.

Linnuvaatluspäeva lõplikud tulemused ja põhjalikuma kokkuvõtte avaldab Eesti Ornitoloogiaühing oma kodulehel.

Linnade linnuvaatluspäeva korraldab Eesti Ornitoloogiaühing 2002. aastast. Mullu läks linnurikkaima linna tiitel korraga kahele linnale: Haapsalule ja Tallinnale. Mõlemas linnas registreeriti 71 linnuliiki. IA MIHKELS

Kevadisel piknikulgi varitseb puugioht

KANNA PUUGID KAARDILE!

2020. aasta maikuus valmis Tervise Arengu Instituudil (TAI) puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart, mida inimesed saavad reaalajas täiendada. Seega: kui oled endalt või oma lemmikloomalt leidnud puugi, hoolitse selle eest, et leid saaks ka kirja: puugiinfo.ee/margi-puuk-kaardile

IA

MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Hiljemalt siis, kui käes on päriselt soojad kevadilmad, muru on võilillekollane ja õunapuud õites, tundub hea mõte pidada maha selle aasta esimene piknik. Tasub aga meeles pidada, et puugidki askeldavad hoogsalt ringi – nii metsalagendikel kui ka pargimurul ja isegi koduaias. Kas oled vaktsineeritud?

Puugihammustus pole valus, tavaliselt seda ei märgatagi, sest enne hammustamist eritab ta oma süljega valu vaigistavat ainet. Nii saab väike vereimeja hulk aega rahulikult toimetada, sest tema tegevusega ei kaasne sügelust ega muud ärritust. Mida kauem on aga puuk kehasse kinnitunud, seda suurem on oht nakatuda, hoiatab Tervise Arengu Instituut. Oluline on eemaldada puuk kehalt kiiresti ja õigesti.

Kuhu puuk hammustab?

Inimese kehal otsib puuk ennekõike pehmeid ja sooje kohti, kus nahk on õrnem ja hea verevarustusega ning kus puuk saab jääda oma ohvrile kauem märkamatuks. Ehkki kinnituda võivad puugid nahal igale poole, on nende meelispaikadeks põlveõndlad, kõrvatagused, kael (eriti lastel), kubemepiirkond, tuharad, õlavöö, küünarvarre sisemine pool ja kõhupiirkond.

Kui leiad kehalt puugi, tuleb ta võimalikult kiiresti nahalt eemaldada. Kui puuk on juba hammustanud, ei tohi temast väga kõvasti kinni haarata ega tagakeha pigistada, sest siis võib nakkus mikrohaavade kaudu inime-

sele edasi kanduda. End nahasse imenud puugile ei tasu määrida alkoholi, bensiini, võid, seepi vmt – sellest pole vähimatki abi.

Puuk tuleb eemaldada nii kiiresti kui võimalik, et vähendada puuginakkuse saamise riski.

TAI puugiinfo lehel (puugiinfo. ee) on üksikasjalikud juhised, kuidas eemaldada puuki pintsettidega, niidiga või apteekides müügil oleva puugilassoga. Hammustuskohta ei tohi hõõruda ega pigistada, pärast puugi eemaldamist tuleks seda pesta desinfitseeriva vahen i v i vee ja seebiga.

Eemaldatud surnud puugi võib visata WC-potti, tulle või prügikasti. Kui pole kindel, kas puuk on elus või surnud, tuleb ta enne äraviskamist kindlalt paberisse pakkida, et ta põgenema ei pääseks.

Kas vajad arstiabi?

Puuki eemaldades võib juhtuda, et mingi osa, tavaliselt pea, jääb naha sisse. Keha lükkab selle – samamoodi nagu naha sisse sattunud pinnu – mõne aja pärast ise välja. Kaasneda võib hammustuskoha punetus ja väike mädapaise, mis annab märku, et organism tegeleb võõrkeha eemaldamisega. Tõsist terviseohtu see endast ei kujuta.

Kui tegu oli nakatunud puugiga, võib pärast hammustust kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui ilmnevad haiguse sümptomid. Arsti poole võiks pöörduda, kui selleks ajaks on enesetunne halvenenud, tekkinud on nõrkustunne, valgustundlikkus, palavik, pea-, selja -või lihasevalu, hammustuskoht punetab, paistetab, on tekkinud laienev punetav laik – või on pärast hammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Looduses kohatud loomalapsi ei maksa abistama tõtata

Märgates metsas omapäi ukerdavat linnupoega või mõne metslooma kutsikat, leiavad inimesed sageli, et nii teda sinna jätta ei saa – tuleb aidata! Tegelikult aitab inimene metslooma enamasti kõige rohkem sellega, et jätab ta rahule ja eemaldub vaikselt – nii saab tema loomulik elu jätkuda!

Infotelefon 1247

RIIGIINFO TELEFONILE 1247 helista, kui kohtad

z abitusse seisundisse sattunud metslooma;

z maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits);

z maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;

z looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooria looma/lindu);

val maal olevas hülgepojas tekitada suurt stressi ning hirm võib ta vette ajada. See võib aga olla talle ohtlik, sest märjaks saanud titekarv ei kaitse teda külma eest.

lennuvõimeliseks saamist, vanemad aga hoiavad neil eemalt silma peal ja käivad aeg-ajalt toitmas.

Sellist vaatepilti metsas nähes meelitamata taanduda – aga just nii tuleks teha.

Ehkki selline kohtumine looduses võib (linna)inimese kaastundlikku südant väga puudutada, ei maksa hakata välja nuputama abistamisvõimalusi. Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on olemas vanemad, kes neil eemalt silma peal hoiavad. Omapäi olemine on üks osa linnu- ja loomabeebide lapsepõlvest, neid ei tohiks selles olukorras hakata enda juurde meelitama, et neid silitada, sülle võtta või pildistada. Tahad aidata – mine ära! Igal kevadel on räägitud sellest, et rannas avastatud hülgepoegadest tuleks eemale hoida –

z looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljes).

KOHALIKULE OMAVALITSUSELE (tee omanik) helista, kui näed kohalikul teel või tänaval (linnas, alevis, alevikus) hukkunud looma.

KESKKONNAAMET

aga ikka tuleb ette, et üksikut hülgekutsikat ümbritseb loomakest ennastunustavalt pildistav inimeste summ, mõnel koergi kaasas.

Hülgepojad pole tavaliselt hüljatud

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko räägib, et hallhülgel algab

pärast poja ligikaudu 16-päevast imetamist n-ö võõrutusperiood, mil poeg peabki veetma rohkem aega iseseisvalt. „Maismaal võivad pojad olla omaette kaks kuni neli nädalat. Selle aja jooksul vahetab hülgekutsikas oma koheva valge titekarva vee-eluks paremini sobiva tähnilise ja madalama karvkatte vastu,“ selgitab Rakko. Inimesed ja koerad võivad kui-

„Hülgepoeg võib olla merest isegi mõnesaja meetri kaugusel, aga saab vee äärde tagasi enamasti ilma kõrvalise abita ja siis, kui ise soovib,“ täpsustab Rakko. Ainult siis, kui hülgekutsikas on sattunud enda jaoks ohtlikusse kohta, näiteks suure sõidutee äärde, või tal on selged vigastused, tuleb temast teada anda numbrile 1247. Mingil juhul ei tohi tavaline uudistaja hülgepoega endale koju kaasa viia ja teda seal ravima hakata.

Koju kaasa viia ei tohi

Kevade edenedes võib siinseal kohata üksildasi linnupoegi, see aga ei tähenda, et nad on omapäi jäetud. Paljude linnuliikide pojad väljuvad pesast enne

Kui aga linnupojal ei ole veel sulgi seljas või on neid hõredalt, pole ta veel pesast lahkumise eas. Sellisel juhul tuleks linnupoeg tõsta tagasi pessa või panna ta lihtsalt maapinnast kõrgemale varjulisse kohta toibuma. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta tema eest edasi.

Suve hakul võib metsas kohata rebase- või hundikutsikaid, karupoegi jt. Neidki ei tohi loodusest kaasa viia. Seda võib teha vaid juhul, kui on kindlad tõendid loomavanema hukkumise kohta – ja ka siis vaid Keskkonnaameti loal. Vigastatud või abitusse seisundisse sattunud metsloomast tuleb teatada telefonile 1247. Spetsialistid juhendavad siis, kuidas on õige edasi tegutseda.

IA MIHKELS

Linavästrik.

Pixabay

Unsplash

SPRITZER VEIN Uus

FRONTERA

KERGE, VÄRSKE VEIN, MIS SOBIB LAIALDASE TOIDUVALIKUGA • Chardonnay & Elderflower • Rosé Rose