MEIE INIMESED
Elupäästvad Ajal, mil Eestis ametlikult eriolukord välja kuu lutati, oli lennusalga meeskond juba mõnda aega viirusevastase võitluse eesliinil ning tegi elupäästvaid lende, transportides haiglatesse raskeid koroonahaigeid.
E
simesed niinimetatud koroonalennud tulid lennusalgale päevakorda juba ajal, mil Eestis alles hakati tõsisemalt rääkima viiruse laialdasemast levikust. „Mäletan hästi esimese koroonakahtlusega patsiendi transporti haiglasse. Lend viis Kunda kanti, kus Eesti territoriaalvetes sõitnud laeval vajas kiiret abi terviserikkega mees. Tal ei olnud siis küll ametlikult koroonaviiruse diagnoosi, ent reageerisime, nagu oleks tegu võimaliku viiruskandjaga. Alles tagantjärele sai kahtlus kinnitust,“ rääkis lennusalga pinnaltpäästja Deniss Pervunin. Vaid mõni päev enne seda lendu oli Pervunin lennusalga kolleegidele pidanud loengu nakkusohtlike patsientide transpordist, kaitsevarustuse kandmisest ja nakkuse vältimisest. „Laevale väljakutsele minnes vaatasime meeskonnaliikmetega üksteisele äraseletatud nägudega otsa. Saatuse iroonia, kui ettenägelikult oli selline meeldetuletav loeng planeeritud. Lennu järel muljetasime, et aeg ja elu on halastamatud: kumbki ei oota, kas sa oled valmis. Kui tuleb väljakutse, peab kohe minema. Eraldi aega ettevalmistuseks siis elu enam ei anna,“ märkis Pervunin. Kui koroonaviirus oli maailmas uus tundmatu nähtus, siis lennusalga töö eripära see oluliselt siiski ei mõjutanud. Erinevaid tervisekriisi stsenaariume olid nad ikka ja jälle korrapäraselt läbi
48
harjutanud ka päriselulistes olukordades, nagu nakkushaigete ja traumahaigete, infarkti, insuldi või muu patoloogiaga patsientide transport.
Argised väljakutsed vähenesid Pervunin selgitas, et kui koroonalende oli eriolukorra ajal üksjagu, siis lennusalga argised väljakutsed kadunud
PPA kopteri PPA lennuja lennusalgakapten pinnaltsalga instruktor päästja Deniss Indrek Märtin. Pervunin
FOTOD: MARIANNE UBALEHT
LENNUD
