Naerata! Talv 2022

TEISITI

Sel aastal ootavad paljud inimesed, et harjumus pärased asjad hakkavad juhtuma teisiti. Alustame kasvõi maailma suurimast spordiüritusest – jalgpalli MMist. Lugesite õigesti! Jalgpalli maailmameistrivõistlused on tõepoolest maailma enim jälgitud spordivõistlus. Seda korraldatakse alates 1930. aastast iga nelja aasta järel ja alati suviti, kui ilmad on soojad.

Aga võta näpust – sel korral toimub suurturniir hoopis talvel! Peetakse seda Kataris, mis on neli korda väiksem kui Eesti, aga riik on gaasivarude poolest maailmas kol mandal kohal. Muide, jutt käib veel datud gaasist, mis võiks hakata siia jõudma läbi hiljuti valminud Pal diski terminali. Ja talvel mängitakse Kataris jalgpalli seepärast, et suvel on seal lihtsalt liiga palav. Aga tühja sest jalgpallist, Eesti võistkond pole MMile veel kunagi jõudnud.

Gaasi juurest jõuame selleni, mida paljud pelgavad – harjumatult kõr gete hindadeni. Mitu mu tuttavat on uuesti leidnud üles vahepeal rohtunud raja puuriida juurde. Ja miks ka mitte, nii on siinmail ju aastasadu kodusid soojas hoitud. Küll need küttehinnad ka alla tulevad. Kui mitte enne, siis uuel kevadel.

Kuid on ka asju, mis ei muutu kunagi. Jälle tulevad jõulud, võib olla saame isegi suusatama minna, aga kohe kindlasti võime kuuse tuppa tuua. Aastavahetusel ei tohi enam ilutulestikku lasta ja parem ongi, sest nii jää vad lemmikloomad ehmatamata.

Kui ka lund ei tule, on väljas liikuda igal juhul mõistlik, eriti talvel, kui kipume koju nelja seina vahele jääma. Siis ei kulu ka niipalju rohtusid ja vitamiine tervise turgutamiseks. Seda me ju kõik tahamegi. Igal juhul on kõige halva kiuste alati midagi head, mis jääb ikka samaks.

Apotheka usin pere soovib sulle rõõmsaid pühi ja kõike head algaval aastal! Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub märtsis. Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA

Stilistika: AULIKKI PUNISTE MUAH: KRISTI PETOLAI

Rõivad: TALLINNA KAUBAMAJA, ERAKOGU

Energiat kehale ja vaimule

Livol Extra Active Brain lahus tuvad tabletid toetavad iga päev meie vaimset jõudlust ja närvi süsteemi. Pantoteenhape aitab säilitada head vaimset võimekust. Magneesium, vitamiinid B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele toimimisele ja energiat andvale ainevahetusele, samuti kurnatuse ja väsimuse vähendamisele.

Livol Extra Active Brain lahus tuvad tabletid (15 tk) 8,51 €

Vitiron Mind&Body Forte kapslid (30 tk) 18,05 €

Palun energiat!

Vitiron Mind&Body Forte kapslites on koos kõik vajalik selleks, et säilitada pikaajaline vaimne ja füüsiline vastupidavus. Preparaat soodustab närvisüsteemi normaalset talitlust ja psühholoogilisi funktsioone, aitab vähendada väsimust ja nõrkust ning tagada ainevahe tuse hea energiatootmine.

ei lase olla. Pulbrit kasutatakse mao ülihappe susest tingitud vaevuste korral ja seedimise toetamiseks.

Samarin lahustuv pulber (18 tk) 6,73 €

Raskuste kiuste

Magneesium on teadatuntud abiline stressi ja suure ülekoormuse korral. Magnesium Pro Expert ZEN sisaldab lisaks magneesiumile, tsinki, B-grupi vitamiine ja kuldjuure ekstrakti, mis üheskoos soodustavad normaalset kognitiivset talitlust ja aitavad organismil kohaneda raskustega.

Vaevast vabaks

Looduslik tootesari Melilax aitab igat tüüpi kõhukinnisuse korral. Võib kasutada imikueast kuni eakateni ning ka raseduse ja imetamise ajal. Melilax soodustab soole tühjendamist seda ärritamata ja leevendab ebamugavustunnet ning põletikku, mida kõhukinnisus põhjustab. Toime saabub 20 minuti jooksul. Saadaval eraldi annusena täiskasvanutele ja imikutele ning väikelastele.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Venolegs

pulber (28 tk) 16,30 €

Jalad töökorda!

Kas sinu jalad väsivad ruttu? Töötad iga päev püstijalu? Või hoopis istud palju, kuid jalgades on raskustunne?

Veeniprobleemide vältimiseks on tähtis tagada hea vereringe ja säilitada normaalne lihaste funktsioon. Venolegs sisaldab kaheksat looduslikku päritolu aktiivset toimeainet, mis toetavad vereringet ja leevendavad raskustunnet jalgades. Flavonoidid ja kollageen toetavad veresoonte normaalset talitlust ja taimsed ekstraktid, nagu hobukastan, kõrvenõges ja hõlmikpuu aitavad kaasa normaalsele mikrovereringele.

Sooja toetust immuunsusele

Milline on parim hetk külmal päeval? Muidugi see, kui saad õuest tuppa tulles külmetavad pihud sooja tassi hoides üles soojendada. Doppleherzi kuumad joogid on loodud immuun süsteemi toetuseks haigusteperioodil või siis, kui organism vajab lisaenergiat. Mõnusa maitsega jookidesse on lisatud C-vitamiini ja tsinki. Vali kolme maitse hulgast oma lemmik.

Doppelherz Aktiv kuum jook ingver + kurkum (10 tk) 9,26 €

Doppelherz Aktiv kuum jook granaatõun+astelpaju+acerola (10 tk) 9,26 €

Doppelherz Aktiv kuum jook musta leedriga C + tsink (10 tk) 9,26 €

Uuendusmeelne magneesium

See magneesium on tõesti innovatiivne! Nordaidi liposoomne magneesiumi geel on unikaalne segu liposoomi kapseldatud magneesiumtsitraadis-malaa dist, mis tagab magneesiumi parima võimaliku imendumise. Liposoomne magneesium jõuab rakkudesse kiire mini kui teised vormid ega tekita seedevaevusi.

Nordaid magneesium 200 MG lipo soomne geel (30 x 10 ml) 50,47 €

Plaasterda, taasta ja toeta!

DermaPlast® ACTIVE kinesioteibid sobivad nii taastusraviks kui ka spordimeditsiinis lihaste ja liigeste toetamiseks. DermaPlast® ACTIVE külmaplaaster pakub mõnusat jahutust ja leevendab valu, kui on põrutus, lihasrebend, nihestus, verevalum, paistetus või põletik jäsemetel, kaelal või õlapiirkonnas.

DermaPlast® ACTIVE külmaplaaster (10 x 14 cm, 5 tk) 8,53 €

DermaPlast® ACTIVE kinesioteip (5 cm x 5 m) eri värvid 11,58 €

Ida-Virumaa apteekides pakutakse tasuta HPV koduteste

 Koostöös Eesti Proviisorapteekide Liiduga korraldati katseuuring Ida Virumaa apteekides, mille käigus pakutakse naistele võima lust saada apteegist tasuta kodutestimise komplekt. „Ida Virumaal on emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eesti eri piirkondade võrdluses üks madalamaid, kuid samal ajal emakakaelavähi haigestumus kõrge,“ sõnas uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus.

Katseprojektiga soovitakse selgitada, kas kodutestimise võimaluse tutvustamine ja komplektide jagamine aptee kides aitab tuua rohkem naisi sõeluuringule ning hinnata, kuidas naised selle vastu võta vad ja kas tulevikus võiks seda rakendada kogu Eestis pideva teenusena.

Projektis osaleb 35 Ida Viru maakonnas asuvat apteeki. Kes ja kuidas testi saavad? Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane selgitab: „Kui apteegis sooritab ostu sel aas tal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluv naine, kuvatakse apteegi töötajale vastav teave. Sihtrühma kuulu vus tehakse kindlaks naise sünniaasta põhjal kliendi või ID kaardil. Naised, kes ei ole veel uuringus osalenud, saavad apteegist soovi korral tasuta kodustestimise komplekti, koos täpse kasutusjuhise ja nõustamisega.“ Kodutesti võib sihtrühma kuuluv naine apteegist ka ise küsida.

Apotheka e-apteek tähistas oma 9. sünnipäeva

 Maagilisel 11.11 kuupäeval tähistas Apotheka e-apteek oma 9. sünnipäeva. Senine teekond on olnud täis väljakutseid, rõõme, eesmärkide saavutamisi ning juubeliaastaks on seatud ka uued verstapostid.

„Viimasel paaril aastal lisandunud uued konkurendid astuvad vaikselt kandadele, mis mingis mõttes on kindlasti hea, sest seeläbi peame ka meie kui selle suuna rajajad tunduvalt rohkem pingutama,“ ütles e-apteegi ärijuht Jürgen Jänese.

Apotheka e-apteegi peamine soov on olla kõige kättesaadavam apteek nii kasutaja mugavuse, tarnevõimaluste, tootevaliku, suhtluskanalite kui ka makselahenduste poolest.

Vaktsineeri

 Gripp on raske hingamisteede haigus, mille peite periood on 3–7 päeva ja tavalised sümptomid on selle haiguse äkiline kulg, kõrge palavik, külmavärinad ning väsimus, köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu, esineda võib hingamis raskusi, aga ka kõhulahtisust.

gripi vastu apteegis

Grippi soovi tatakse ennetada vaktsineerimise teel. Kuigi gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, on kõige kindlam seda teha enne haigestumise kõrghooaega.

Aastal 2022 on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande (ööpäeva ringse ja kogukonnas elamise) teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ja gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tasuta vaktsiinid on kättesaadavad perearstikeskustes ja valitud apteekites.

Lähemalt saab gripist lugeda gripivastu.ee lehelt. Apteekides vaktsineerimise kohta leiab teavet kodulehelt vaktsineeriapteegis.ee.

Tundub, et me teame Kairest kõike. Elame kaasa, hoiame pöialt ja imetleme tema värvikat mitmekülgsust: Kaire laulab, näitleb, õpetab ja korraldab. Ja pole lisaks suu peale kukkunud.

Kes siis ei armastaks

KAIR E VILGATSIT

Kehakaalu-mured. Ebakindlus. Dieedid. Lahutus. Depressioon. Kaire on olnud oma elu paljusid tahke avameelselt näidanud. „Mul ei ole tabusid,“ nõustub ta. „Ma ei tunne, et pean kuskil omaette konutama. Kui küsitakse, siis vastan. Aga inimesed kipuvad olema õelad. Kui mi-da-gi-gi ütled, saavad nad järamiseks kondi hambusse.“

Kurjad kommentaarid ei paista Kairet siiski ülemäära heidutavat. Sest vähemalt sama pika rea saab tema säravamast poolest. Elurõõm. Huumor. Naiselikkus. Töökus. Optimism. Kui mõtleme Kaire peale, näeme silme ees laval taustalauljana õõtsuvat heatujulist naist, kõrvuti oma armsa sõbranna Dagmar Ojaga. Vahel ka solistina lava eesmises servas end igavesti mugavalt tundmas. Märkame teda mõnes telesarjas või lausa filmis või kuuleme tema häält filmi heliribal.

Kõige tähtsam on meeldida endale Teistsugust eluviisi ta enda puhul ette ei kujuta kui lakkamatult muusikalises oravarattas kee reldes. Nüüd, 46-aastaselt on ta enda sõnul omandanud siiski teatud oskuse oma kalendrisse puhkuseauke suruda – sellest selle kuupäevani puhkan ja kõik!

Elu ise tüüris sellise otsuse poole. Kaire tõdeb, et tema elus kippus olema liiga palju teistele elamist, teiste ootustele vasta mist... Kuidas see üldse niiviisi oli läinud? „Neljakümnendates hak kad aru saama, et tähtis oled sa ise. Enesearmastus on lõpuks minuni jõudnud, ma suudan end peeglisse vaadates aktsepteerida. Ja kind lasti mitte kahetsusega, selliseid mõtteid mul pole!“ kuulutab ta.

Kui ta tahab, tõmbab suvel jalga lühikesed püksid ega hooli sellest, kui kellegi meelest see paslik pole. „Ma ei hakka oma elu piirama! Mul pole vaja enam kelle legi selles mõttes meeldida. Kõige

tähtsam on meeldida endale,“ võtab Kaire kokku hoiaku, mis teda juba mõnda aega saatnud.

Raamat, mis muutis elu Aga see eluhoiak ei sündinud tühja koha pealt. Kõigepealt oli raamat „Ilusad suured tüdrukud“, mis nägi ilmavalgust 2020. aastal. Lokkas koroonaaeg, mis andis mahti elu üle pikemalt järele mõelda. Enda sisse vaadata. Kaire veetis aega koos Dagmari, intervjueerija Anneli Urge ja kirjastaja Tiina Ristimetsaga, kes oli „suurtele tüdrukutele“ (see nimetus on Kairele ja Dagmarile väikestviisi kaubamärgiks saanud) ühel kont serdituuril silma peale pannud ja raamatu-ettepaneku teinud.

Raamatu kirjutamisel käis kõvem eneseanalüüs, võeti ette vaimseid rännakuid, et elu keerd sõlmi lahti harutada. „See oli tore õpetlik periood,“ ütleb Kaire nüüd. „Ma ei olnud niimoodi süvitsi, eri aspektidest endasse vaadanudki. Sealtpeale algaski endaga rahu

TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA l STIIL: AULIKKI PUNISTE l MUAH: KRISTI PETOLAI RIIDED: TALLINNA KAUBAMAJA, ERAKOGU l AITÄH: SHISHI

tegemine. Muidu sa ei mõtlegi, et endaga mingis konfliktis oled, aga tookord sain aru, et süüdistan just ennast ebaõnnestumistes, et lapsed pole „õigesti“ kasvatatud, et nende jaoks pole piisavalt

Ma olen seisukohal, et OMA ÜLEELAMISI ei pea varjama, sest keegi võib neist õppida.

aega olnud jne. Sain aru, et kõige sellega leppimiseks tuleb edasi minna, mitte jääda tagantjärele kahetsemise lõpmatusse ringi tiirutama.“

Ent raamat ei parandanud Kaire haavu, pigem tegi seda kirjapaneku protsess. „Mul on hea meel tagantjärele näha, et

seda raamatut oli vaja. Ma olen seisukohal, et oma üleelamisi ei pea varjama, sest keegi võib neist õppida. Mulle meeldib, et on blogid ja muud asjad, kus inimesed räägivad avameelselt oma koge mustest. Mõni on irooniliselt visa nud, et kirjutad raamatu ja oled terapeut valmis. Ei, see on lihtsalt meie lugu, meie vaatenurk.“

Keha nõustub valikutega

Kaire ei usu, et raamat kaotas tema elust igaveseks kõik edasiste dieetide ja muude eksperimentide kiusatused. Ta on juba piisavalt elukogenud, et muiata: „Ära iial ütle iial!“ Mis kaalujälgimis-katse tustesse puutub, siis praegu on reeglid lihtsad: Kaire jälgib, mida sööb ja on seadnud endale piiriks tarbida alkoholi vaid kord nädalas. „Tunnen end hästi, sest ma ei sur vesta end. Kui muidu ootad söögi korda ja unistad, millal see dieet kord lõppeks, siis praegu tunnen, et mu keha on valikuga nõus. Enne

pole vist keha nõus olnud – võtsin küll eri dieetidega alla, aga kõik see tuli tagasi,“ ütleb Kaire.

Tema nüüdne menüü lähtub tervest mõistusest, mis tähendab kolme söögikorda ja kaht vahepala päevas. Hommikul omlett või puder, lõunaks supp, õhtul pigem salat. Kui praad, siis salati, mitte friikatega. „Magusat ma ei võta! Ja kord nädalas on lubatud patustada, kasvõi näiteks burksiga,“ räägib Kaire oma uuest söögikorraldusest.

Ta on väga uhke, et jõuab metsikust töötempost hoolimata ja koduste toimetamiste kõrvalt tren nis käia. Esmaspäeviti on neil Dag mariga jõusaalitrenn treeneriga. „Nui neljaks läheme sinna! Peaks käima kolm korda nädalas, aga iga kord normi täita ei õnnestu,” tun nistab Kaire. Tema kodukandis Rae vallas valmis uus sulgpallihall, kus on palju väljakuid ja nii juhtus, et Kairest sai sulgpallifänn. „See inimene, kellega koos mängimas

käin, on väga osav, samal ajal kui mina olen talupojatarkusega hull rapsija. Muidugi ta võidab alati,“ kaebab Kaire. Kaotusteseeria katkestamiseks on tal kindel plaan sulgpallitreener palgata ja ometi kord ka võitudeni jõuda.

Närtsib lavata Kui ta mõistagi jälle ajahätta ei jää. Võib-olla tuleks tal vahepeal minna hoopis ajaplaneerimise trenni? Sest nagu Kaire tunnistab, on ta projektide vastuvõtmises kibe käsi: „Mina olen selline: ahaa, tore projekt, võtan vastu. Aga siis tuleb järgmine tore projekt ja veel järgmine...“ Praegu on ta juba veidike õppinud tegemisi nii planeerima, et mõnda vahemikku ei säti ta uut tööd, vaid broneerib aja hoopis puhkuseks või muudeks eraelulisteks toimetusteks.

Aga ikkagi – töö! „Minu kut sumus on lava ja ma närtsin, kui seal ei seisa,“ tõdeb Kaire. „Lavale minek on elu kõige magusam hetk! Nüüd võib-olla olen küll juba haka nud realistlikumalt mõtlema, kas ma tahan olla kogu aeg laval? Ma ei tea! Olen hakanud WAF-koolis õpetajana kaasa lööma. Olen juba valmis mõneti sinna jõudma, et ma ei pea kogu aeg laval olema… Mulle meeldib laulda, aga jah – hakkan selle mõttega harjuma.“

Kaire rõõmuks on talle hakatud pakkuma väikeseid osi telesarjades, nagu viimati humoorikas seriaa lis „Naised vormis“. Talle meeldib dubleerida multifilme, see on tõe line lemmiktöö. Draamateatris õpe tab ta parajasti näitlejaid laulma uue kabareetüki „Café Théâtral“ tarvis. Võib-olla saabki niisugustest ettevõtmistest uue Kaire Vilgatsi kaubamärk. Aga kas te samas ikka usute, et me teda laval edaspidi ei näe? Mõelge veel kord!

Endale otsa vaadates Kuigi Kaire rõhutab mitu korda oma vanust, väidab ta samas, et tunneb end energilisemana kui kümme aastat tagasi. „Tänu toitumisele ja elustiilile, elukogemusele. Ja sellele, et ma aktsepteerin ennast! On ju piinav olla rahulolematu, liiga kriitiline enda vastu!“ tunnistab ta. Lisaks sellele, et Kaire on ise oma elu lõngakera harutanud, käib ta juba kuus aastat psühholoogi juures, lahutusest peale.

Vanemate lahkuminek mõjus lastele rängalt ja nende muredega

SELLINE:

tuli tegelema hakata. Õnneliku juhuse tõttu leidis Kaire imelise inimese, kellega ta lausa sõbraks sai ja ka tööväliselt suhtleb: „Täitsa lõpp, kui palju ta mu perele toeks on olnud. Tal on kütust, sära silmas!“

Psühholoogi juures on Kaire käinud leevendust otsimas oma sisseõpitud mustritele – ta on kasvanud isata ja ka ilma isa kujuta ning usub, et see on teda suuresti mõjutanud. „Mul on olnud ärevushäired. Enesehinnanguga olen olnud kimpus. Mingi aeg polnud ma võimeline selliseid asju analüüsima, aga nüüd on see kõik tulnud tänu psühholoogi juures käimisele, kus saame harutada minu ja laste puntraid. Praegu olen iseendaga juba mõnda aega heas kohas olnud, aga ikka käin.

See ei käi nii, et mina teen end korda ja siis kõik toimib. Olen val mis endale otsa vaatama – jah, ma tegin valesti, aga nüüd teen seda mida vaja.“

Pooltäis klaas, mitte pooltühi Muidugi on Kaire hakkamasaaja. „Kui räägime klaasist, siis minu oma on ikka pooltäis, mitte pooltühi!“. Kuna ta peab oma ema väga jõuliseks, kindlasti hakkama saajaks, siis usub, et on midagi temalt pärinud. Kui on raske hetk, siis pole tal vaja end välja karjuda ega veinipudeli järele haa rata. Parem on sõbranna käevangu haakida ja jalutama minna.

„Püüan liikuda just vaimse ter vise pärast,“ tunnistab Kaire. „Mul on olnud depressiooniepisoode.

MINA OLEN

ahaa, tore projekt, võtan vastu. Aga siis tuleb järgmine tore projekt ja veel järgmine...

Kui jään paigale ja satun mulli, kust ei taha välja tulla, siis tuleb just nimelt pingutada ja minna. Kui on rusuvam meeleolu, tuleb end liikuma lükata!“

Kaire pojad, 18-aastane Alfred ja varsti 17 saav Mihkel on vahe peal elanud isaga Pärnus. „Neil läks seal väga hästi, aga nüüd tuli üks neist tagasi. Tütar Karin (13), kes on minu juures elanud, on väga tubli. Eks ma olen lastele andnud palju kohustusi, maja kraamida ja süüa teha. Ega see lihtne ole, kui palutakse, et emme, tellime Wolti, aga ma ütlen ei-ei-ei, vaatame, mis meil külmkapis on!“ räägib Kaire.

Praegu unistab Kaire sellest, et… maha rahuneda. Ta on kodust nii palju eemal olnud ja tunneb, et see võlg vajab maksmist. „Tahan sellesse panustada nii, et ma ise tahaks seal olla, mu lapsed ja sõbrad tahaks seal olla. See on unistus, millega tegele mist juba alustasin.“

Tõmbab ligi enda sarnaseid

Oma vahepealsetest kaaslase leid mise otsingutest, Tinderi-seiklustest õppis Kaire seda, et ei väärtusta nud end niisama, vaid läbi teiste inimeste. „Praegu tunnen, et olen tore ja hea, andekas ja ilus inimene ja mul pole vaja end seal kellelegi tões tada. Ma ei ütle, et ma kahetsen seda perioodi, seal oli väga põnev. Mõni tutvus püsib siiamaani, näiteks käin ühe inimese juures rehve vahetamas. Ta on lihtsalt tore. Üks Tinderi tõde, millesse ma väga usun, on see, et me tõmbame ligi endasuguseid, inimesi samas olukorras kui me ise, samade muredega. Aga tegelikult olen tänulik kõigi vestluste ja aja eest, mida ma seal suheldes sain.“

Lõppeva aastaga on Kaire üpriski rahul. Uue aasta mida-vaja-tehanimekirjas seisab esimese asjana majaga tegelemine – kusjuures konkreetne tegevuskava on juba olemas. Mõned uued sammud tahab ta astuda seoses laulmise ja enese täiendamisega. Lõpuks tahab ta inimesena areneda edasi samamoodi nagu seni. Seista endaga rahu jalal. Sel eesmärgil ikka psühholoogi juures edasi käia, sest arutlusteema sid jagub endiselt.

„2023. saab olema väga hea aasta, ma tean seda juba. Minu isiklikus elus kindlasti!“ lubab Kaire. Muidugi me usume teda, kuidas teisiti saakski!

Ah, mis nüüd mina

Jõulud on andmise aeg. Järgmised paar rida võivad olla ülekohtused paljude meeste suhtes, kuid mina olen tõepoolest üles kasvades näinud mustrit, kus naised annavad rohkem, panustavad enam, unustavad endid ära.

TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP

Mulle tundub, et mehed unustavad ennast vähem. Ikka leiavad nad aega, et mõnuleda, tegeleda enda jaoks oluliste asjadega, juua sõbraga baaris üks õlu.

Ma ei käi väga tihti massaažis, iluhooldustel, isegi juuksurisse satun harva.

Kui naised praegu leiutavad, kui das raha kokku hoida ja pere eelarvet tasakaalu viia, näevad nad tihtipeale võimalust teha seda iluhoolduste arvelt. Muige koht! Mul ei ole selliseid stabiil seid väljaminekuid mitte kunagi olnudki. Ripsmed, küüned, juuksed, karvad, kulmud – mind on õpetatud nendega ise hakkama saama. Tõsi, väga suur abi on minu elukutsest ja meigikunstnikest, kes minuga töötavad.

Aga massaaži ma iseendale teha ei saa. Võin vaid hoida oma keha viisil, et see oleks maksi maalselt pingevaba.

Ma pole kunagi arvanud, et ainult keha näitab seda, milline inimene on. Samas on minu ümber ka neid, kes just niimoodi mõtlevad. Ma ei ole vähem mina, kui peaksin kao tama ühe sõrme või jala. Füüsis on vaid üks osa inimeseks olemisest. Minu keha – juba see, et ma niimoodi öelda saan, annab mõista, et keha on minu oma, mitte „mina ise“.

***

Kuidas ma hoian seda, mis on minu oma? Suures plaanis mulle täitsa meeldib hoolitseda selle eest, mis mulle kuulub või on mulle kallis. Lapsi hoian, kodu hoian, autot, mootor ratast – aga oma keha?

Tasakaal on tähtis – tasakaal enda ja teiste eest hoolitsemise vahel, andmises ja võtmises, pingutuses ja lõdvestuses, puhkuses ja töös.

Mõtlesin neid mõtteid, kui mõni aeg tagasi massaažilaual lebasin. Muidugi ei olnud ma ise nii tark, et endale sinna aeg kirja panna. Lihtsalt juhtus, et üks ilus hing kinkis mulle selle võimaluse ja mina haarasin sellest kinni. Muidugi oli mõnus. See ilus ja tubli naine, kes mind venitas, mudis ja kangutas, imestas, kui das mu keha nii pingevaba on. Oh, kui das oleks ahvatlev selle teadmisega õlale paguneid laduda – aga see ei ole selleks ei õige aeg ega koht.

Millal sina lähed hambaarsti juurde? Ükskõik millise arsti juurde? Millal paned massaaži aja? Kas ka siis, kui on paha, valus ja ebamugav? Miks me alles siis need käigud ette võtame? Millele me loodame? Võiksime kogu aeg keha eest hoolitseda, teha talle pai, nautida, mitte oodata, kuni juba midagi küljest ära hak kab kukkuma. ***

Ah, mis nüüd mina, eks ole?! Kõik muu on olulisem ja pealegi tuleb praegu kulusid kokku hoida. Mina olen selle mõtlemise saanud kaasa lapsepõlvest. Vanaema ja ema jätsid ennast alati viimaseks. Võtan endale õiguse seda mustrit nüüdsest veidi kohendada.

Tasakaal on tähtis – tasakaal enda ja teiste eest hoolitse mise vahel, andmises ja võtmises, pingutuses ja lõdvestuses, puhkuses ja töös. Maailmas on palju asju tasakaalust väljas.

Et suures pildis tasakaal säiliks, oleks ilus, kui on roh kem neid, kes iseennast tasakaalu saavad ja ise probleemiks ei kujune. Panen oma keha tihtilugu proovile – tasakaaluks võiksin talle ilusaid ja helgeid hetki pakkuda. Minna massaaži siis, kui lihased pole veel pinges, märgata oma keha ka siis, kui kõik on korras.

Jõulud on andmise ja võtmise aeg. Oleks ilus, kui naised märkaksid, kas neil on teistele ja iseendale andmine tasakaa lus. Ah, mis nüüd mina? Aga kes siis veel kui mitte sina. Sul on vaid üks keha, hoia ja armasta seda.

Panen peagi massööri juurde uue aja – ma isegi ei teadnud varem, et mul seda päriselt aeg-ajalt vaja on. Kui jõuluroad söödud, toad koristatud, lastel kingid käes – kas oleks võima lik, et naised veel enne aasta lõppu oma keha peale mõtleksid. See oleks üks ilus pisike samm tasakaalu poole selles tihti nii heitlikus maailmas.

TEKST: SIGRID PAAVLE l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Saabunud viirusteajast purjetab mõni inimene sirge seljaga läbi ka ilma nohuta, teine jällegi korjab endale külge kõik ringi liikuvad tõved. Miks see nii on ja kas haigustele vastuvõtlikumal inimesel on võimalik end kuidagi aidata?

küll! viirustOh seda

Tartu Ülikooli professor, immunoloog Pärt Peterson ütleb, et ühest ja head vastust sellele küsimusele pole. Inimesed on erinevad ja vastuvõtlikkus viirustele sõltub paljudest asjaoludest. „Milline on tervislik olukord, millised on varasemad kogemused viirus tega ja eluviis,“ loetleb ta.

Juhuslikkusel oma osa

Petersoni sõnul on üks tõhusamaid viiru sevastaseid vahendeid füüsiline aktiivsus. Ometi ei tähenda see siiski, et kunagi ei haigestuks kõik need, kes liiguvad piisavalt ja söövad tervislikult. „Immuun süsteemi kujunemises on alati teatud juhuslikkuse protsess, mis mingil määral mõjutab inimesega toimuvat, sõltumata tema käitumisest või eluviisist. See mää rab ka, kas inimene nakatub ja haigestub või mitte. Samuti, kui raskelt haigestub,“ selgitab professor.

Samas ei maksa viiruste pärast liialt muretseda. Kuigi viirusnakkustesse haigestumine nõuab inimeselt aega tervenemiseks, on haigestumine normaalne kehareaktsioon.

Inimese immuunsüsteem on Petersoni selgitusel loodud nii, et viirust või haigus tekitajat kohates hakkavad immuunrakud end taastootma ja moodustama konk reetse viirusega võitlemiseks tarvilike immuunrakkude, peamiselt T rakkude kloone. Need suudavad viiruse ära tunda ja selle leviku organismis maha suruda.

Taastumiseks vaja aega Viirustega võitlemiseks on aga vaja, et viirusele spetsiifilised rakukloonid paljuneksid, mis nõuab aega – viirusega esmakordse nakatumise algusest kulub selleks sageli umbes nädal. „Naljaga pooleks võibki öelda, et kui inimene end viirusinfektsioonist ravib, kestab haigus nädal aega, kui ei ravi, siis seitse päeva. Nii

või teisiti on organismil vaja immuun vastuse kujunemiseks aega,“ rõhutab immunoloog.

Immuunvastuse tekkimist võib kiirendada eelnev viiruskogemus, sest konkreetset viirust ära tundvad kloonid võivad püsida pikalt ja nii tekib immuun mälu. See ei tähenda ilmtingimata viirusnakkuse läbipõdemist, ka vaktsiin annab inimesele sama kokkupuutekogemuse nagu viiruski. Kui kokkupuude on olemas, suudab organism nakkusest kiiremini vabaneda. „See tähendab ka, et viiruse tehtav kahju on sel juhul väik sem,“ kinnitab Peterson. Samas, kui hai gestumise korral immuunrakkude taas tootmiseks kehale aega ei anta või see on stressiseisundis, on ka immuunsüsteemi toime nõrgem ja organism viirustele vas tuvõtlikum. Niisamuti on laste organism vastuvõtlikum viirushaigustele, kuna neil pole varasemat kogemust nakkustega.

Seetõttu vajab inimene pärast

viirushaigusesse jäämist rahu ja puhkust. „Tuleks olla kodus, võtta päevi rahulikumalt ja puhata ning juua sooja vedelikku,“ soovitab ta. Kuigi ka palavik on normaalne keha reaktsioon haigusele, tuleks jälgida, et see liiga kõrgeks ei läheks.

Kui inimene on mõnes kindlas viiruses esimest korda, läheb paranemise ehk immuunvastuse kujunemisega rohkem aega – isegi kuni kaks nädalat. Kui aga nakatuda sama viirusega teist korda, sõltub paranemine ka sellest, kui palju on möödunud eelmisest nakatumise ajast. „Mida rohkem aega on vahe peal kulunud, seda rohkem aega on tarvis immuunrakkude taastootmi seks,“ lausub professor.

Kaks tähtsat vitamiini Peterson soovitab turgutada end sügistalvel D vitamiiniga, mida

eestlastel päikesevalguse puudusel enamasti napib. Haigestudes tasub organismi toetuseks võtta C vita miini, eriti juhul, kui on kahtlus, et seda igapäevasest toidust piisavalt ei saada. „Kui inimene joob iga päev apelsinimahla, on tal piisav C vita miini varu suure tõenäosusega olemas,“ sõnab Peterson.

Toidulisandite tarvitamist immuunsüsteemi toetamiseks võiksid immunoloogi sõnul aga eriti kaaluda vanemad inimesed. „Nad söövad enamasti vähem ja ühekülg semalt,“ põhjendab ta. Lisaks on see soovitatav lapseootel naistele.

Alati on mõistlik lasta end eri nakkuste vastu vaktsineerida, koroona vastu vaktsineerides ei tohi ära unustada end kaitsta ka teise raske haiguse ehk gripi eest. „Praegu on selleks just õige aeg,“ kinnitab Peterson.

Kas gripivaktsiini võib teha koos teiste vaktsiinidega?



Gripivaktsiini on lubatud teha koos teiste vaktsiinidega. Eelmisest aastast on meil juba hea kogemus gripivaktsiini süstimisest koos Covid-19 vaktsiinidega. Üldiselt olid kõrval toimed sarnased nagu kummagi vaktsiini eraldi tegemisel: süstekohtade reaktsioonid, palavik ning kerge lihasvalu või haiglane enesetunne, mis mööduvad võrdlemisi kiirelt.

Riskigruppidesse kuuluvatel inimestel tasub mõelda ka pneumokoki vastu vaktsineerimisele. Pneumokokk on kõige sagedasem kopsupõle tikku tekitav bakter, selle vastu vaktsineerimine on soovituslik alla kaheaastastele lastele ja üle 65-aastastele täiskasvanutele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele (kroonilised hingamisteede- või vereringeelundite haigused ja diabeet). Pneumokoki vastu tohib vaktsi neerida gripivaktsiiniga samal ajal ning see vaktsineerimine on üldjuhul tasuline. Riigi kulul on see võimalik sisekõrva implantaatidega, liikvori lekkega ja tõsise immuunpuudulikkusega haigetele.

Gripivaktsiini tohib teha ka koos riikliku immuniseerimiskava teiste vaktsiinidega, mida väikelastele ja koolilastele tavaliselt tehakse.

Allikas: perearst Piret Rospu (haigekassa.ee)

Mida soovitab apteeker?

Nii sooviga keha turgutada kui ka külmetusviiruste sümptomeid leevendada minnakse esmalt enamasti apteeki. Põletavatele päeva kajalistele küsimustele vastab apteeker Krista Kurvet.

Mis aitab talvel tervist viirus haigustele vastupidavamaks turgutada?

Immuunsüsteemi turgutamises on olulised nii C kui ka D vitamiin, mida on apteekides müügil eri preparaatide ja vormidena. Kui tuua mõned näited uuematest toodetest, siis Apothekas on saa daval Provisor Vitamiin C punase päevakübaraga (60 tk, 14,79 €), mis sisaldab lisaks ka tsinki ja taruvaiku. Kõik need ained on vajalikud, et suurendada organismi vastupanuvõimet, vähendada väsimust ja kurnatust. Tsinki, C ja D vitamiini sisaldav ImunoxPower 300 pulber (1,5 g 14 tk, 10, 52 €) on sobiv neile, kes eelistavad tarvitada looduslikumaid preparaate.

Walmark Immunity Betaglucan Complex (30 tk, 11,58 €) sisaldab C vitamiini, kibuvitsa ning musta leedri marju ja beetaglü kaani. See on looduslik immuunsüs teemi stimuleeriv komplekstoode.

Lisaks C ja D vitamiinile on immuunsusele vajalikud ka seleen, tsink ja B grupi vitamiinid. Seleen on samuti antioksüdant nagu C vitamiingi, see aitab immuun süsteemil haigusetekitajatega võidelda, vähendab põletikke ja kergendab viirushaiguse läbipõdemist. Immuunvastust kiirendav tsink on kasulik nii viirushaiguste ennetamiseks kui ka nende kestuse lühendamiseks. B grupi vitamiinid toetavad närvisüsteemi, vereloo met, südame ja veresoonkonda ning rakkude tervist.

Millised toidulisandid on omal kohal lastest rääkides?

Lapsed, nagu täiskasvanudki, võiksid võtta nii D kui ka C vitamiini. Lastele on D vitamiin saadaval nii tilkade, sprei kui ka kummikommidena. C vitamiin on saadaval närimistablettide või kummikommidena.

Komplekstoodetest on olemas näiteks Vitiron Kids Immunity närimispadjakesed (50 tk 18,20 €), mis sisaldavad muuhulgas C ja D vitamiini, tsinki, B grupi vita miine ja seleeni. Need on sobilikud lastele alates 4. eluaastast. Vedelal kujul on olemas Gojisan immuun toonik (240 ml 20,19 €), mis sisal dab samamoodi C , D , ja B grupi vitamiine ning A vitamiini, see sobib samuti lastele alates neljandast eluaastast. Veel leiab apteekidest A , C ja D vitamiine ning rauda sisaldavad Livol Multi

Viiruste ja külmetuste esmaabiks võiks varuda koju ravimi kappi palavi kualandaja ja valuvaigisti.

lastele närimistabletid (60 tk 19,94 €). Neid võivad lapsed tar vitada juba alates 3. eluaastast.

Mis võiks koduses ravimikapis olemas olla külmetuse ja vii ruste esmaabiks?

Kindlasti peaks seal valuvai gisti ja palavikualandajana olema kas ibuprofeen või paratseta mool. Ninakinnisuse korral on abi hüpertoonilistest meresoolaga ninaspreidest või ksülometaso liini sisaldavatest ninaspreidest. Neid aga ei tohi kasutada kauem kui nädal aega järjest.

Kurguvalu vastu võiks olemas olla valuvaigistavad ja põletikuvastased imemistabletid või aerosool. Köhaärrituse vastu aitavad islandi samblikuga ime mistabletid või siirupid. Lisaks võiks koduses apteegis palaviku mõõtmiseks alati olla ka termo meeter.

Mida inimene igapäevaste tegevustega organismi turgu tamiseks saab ära teha?

Olulisel kohal on piisav uni, stressi vältimine, mõõdu kas füüsiline aktiivsus ja tervislik toit.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

„DIABEEDIGA tuleb elada rahulikult!“ DIABEET

„Minu 2. tüüpi diabeet tuleneb kahtlemata valesti elatud elust – alkohol ja ülesöömine,“ tunnistab 60-aastane Indrek. „Suhkruhaigusest ei saa üldse aru – see hiilib salaja, nii et nooremana ei pane tähelegi.“

Indrekul avastati teist tüüpi diabeet vereproovi käigus 13 aastat tagasi, kui ta oli 47-aastane. Talle määrati kohe ka insuliini ja veresuhkru sisaldust reguleeriv ravim. Teist tüüpi diabeeti esi nebki enamasti täiskasvanutel, see areneb välja aastatega ega pruugi anda endast esialgu märkugi. Eestis põeb teist tüüpi diabeeti ehk rahvakeeli suhkru haigust umbes 65 000 inimest. Lisaks arvatakse, et umbes sama paljud põevad seda haigust enese teadmata. Kuidas teist tüüpi diabeeti ära tunda ja mida diagnoosi korral ette võtta?

Diabeeditarvikud teevad elu lihtsamaks Diabeetikute kogu päevarütm keerleb veresuhkru jälgimise ümber. Indrekule on selles suu reks abiks Dexcom ONE – pideva glükoosimonitooringu süsteem, mis kinnitatakse käsivarre külge.

„Kümne päeva jooksul mõõdab sensor veresuhkru taset naha all ning saadab veresuhkru näidud iga viie minuti järel ühituvale nutitelefonile, kus joonistub graafik ja jooksvalt saab näha, mida veresuhkur teeb,“ kirjeldab Indrek.

Indrek on uue kasuliku abi vahendiga väga rahul, sest see võimaldab jälgida, kui palju ta sööb ja joob ning kui palju peaks liikuma, et hoida veresuhkru taset normis. „On kergendus, et enam ei pea vereproovi võtmi seks päevad läbi sõrmi torkima!“

Lisaks hommikul ja õhtul võetavale ravimile manustab Indrek pikatoimelist insuliini, et see tõmbaks ööseks veresuhkru alla. „Hommikul teen diabee diravimi süsti, mis alandab veresuhkrut ja pärsib söögiisu, nii ei teki näljatunnet, mis on diabeedi korral oluline – sa ei tohi end paksuks nuumata!“ sõnab Indrek. „Veresuhkru taset

INSULIIN

tuleb hoida, muidu kipuvad tekkima vaevused silmade ja jalgadega.“

Dexcomi süsteem aitab ka igapäevase menüü planeerimisel – see annab kohe häiret, kui mõni toiduamps on veresuhkru kiirelt kõrgele kihutanud, või vastupidi, on see liiga madalale laskunud. Nii õpib diabeetik oma menüüd reguleerima ja tasakaalu hoidma. „Näiteks nisujahutooteid ei tohiks eriti süüa ja kartul viskab veresuhkru näitajad ruttu üles,“ teab mees. „Mina söön vahel ka pekki ja kommi, aga lihtsalt jälgin oma näitajaid. Mõistagi ei saa selliseid asju palju süüa! Alkohol, eriti viin, ei ole hea.“

Vähemalt kord aastas käib Indrek silmaarstil, et silmapõhjad üle kont rollida ja mõõta silmarõhku.

„Kindlasti peaks laskma diabee diõel jalanärve kombata,“ lisab mees. „Et nahk ei muutuks kuivaks ega hakkaks ketendama, kreemitan jalgu uureat sisaldavate kreemidega, mille järgi nahk, iseäranis säärte osa januneb.“

„Diabeediga tuleb elada rahu likult ja üritada vähem stressata,“ nendib Indrek. Ta ise teeb oma igapäevast tööd, ujub ja mängib golfi ning jälgib, et kaalu ei lisanduks. „Diabeetikute liigne kehakaal tuleb sellest, et insuliinist tekib söögiisu, kuid paljud ei liigu, vaid muudkui mugi vad,“ nendib Indrek. „Nii kipuvadki suhkruhaiged end paksuks sööma –inimesed ei suuda end tagasi hoida!“

Põhjuseks pärilikkus ja ülekaal

Eesti Diabeedikeskuse endokrino loog Marju Past tõdeb, et enamjaolt haigestutakse teist tüüpi diabeeti vanusest 35 ja hiljem. „Kuna levik on suur, on peaaegu kõigil mõni tuttav või sugulane diabeetik,“ nendib endokrinoloog.

Tohtri kinnitusel mõjutab diabeedi teket suurel määral pärilik kus – kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligi 40%. „Haigestumist soodustab üle kaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ja vähene liikumine, seega ka elustii lil on oluline osa, eriti kui peres on pärilikkuse faktor,“ lisab dr Past.

Tüüpiline haige on Marju Pasti sõnul umbes 45–50-aastane ülekaa

luline mees, kes töötab palju ja liigub vähe. „Harilikult on probleemiks väsimus, ebakvaliteetne uni, inimene norskab ega puhka hommikuks välja. Analüüsidest võib selguda kõrgem kusihappe näit ja et tegu on koleste rooli ainevahetuse häiretega. Ilmselt on ka vererõhk normist kõrgem.“

Sellistel puhkudel soovitab arst muuta esmalt elustiili – parandada toiduvalikut ja suurendada füüsilist koormust. „Vajadusel lisandub ka medikamentoosne ravi, et parandada veresuhkru taset ja soodustada kaa lulangust,“ täiendab dr Past. „Veel tuleb vastavalt vajadusele korrigee rida raviga vererõhku, lipiide ja muid parameetreid.“

Kuigi inimesed teavad diabeedist üha rohkem, kohtab doktor siiski jätkuvalt müüti, et suhkrusöömine põhjustab diabeeti. „See ei ole päris kindlasti tõene.“

Haigus hiilib märkamatult

Dr Past tõdeb, et algava diabeedi tunnuseid ei pruugi tähelegi panna, kuna enesetunne ei halvene kohe või muutub vähe. „Kuna veresuhkur tõu seb vähehaaval, kohaneb organism

kõrgema veresuhkru tasemega,“ põhjendab ta. „Haigus avastatakse tihti juhuslikus kontrollis või seoses teiste haigustega. Klassikalised sümptomid, nagu janu, väsimus, sagedasem urineerimine ja keha kaalu langus võivad esineda vähesel määral või hoopis puududa.“

Marju Past soovitab aeg-ajalt veresuhkrut kontrollida, eriti neil, kel esinevad riskifaktorid: pärilik kus lähisugulastel, ülekaalulisus, metaboolne sündroom, vererasvade normist kõrgem tase, vöökoha rasvumine ja naistel rasedusaegne diabeet.

Mis juhtub, kui märke eirata ja haigus liiga hilja avastada? „Ravi mata või halvasti ravitud diabeet võib mõjuda salakavalalt kogu orga nismile ja kahjustada veresooni,“ hoiatab Marju Past. „Edasi võivad järgneda infarktid ja insuldid ning lisaks diabeetiline silmade, neerude ja närvide kahjustus.“

Ravimata või halvasti ravitud diabeet võib mõjuda salakavalalt kogu organismile ja kahjustada veresooni.

Et haigus ei süveneks ja elada edasi täisväärtuslikult, on dr Pasti sõnul kõige olulisem tervislikult süüa ja pak kuda iseendale parajat füüsilist koor must. „Diabeetiku toit pole eridieet, vaid tavaline söök, mis ei pea olema suhkruvaba, vaid vähemagus. Oluline on hoida veresuhkrunäidud korras ja jälgida, et kaasuvad haigused oleksid hästi ravitud.“

Vitamiinid võivad toetada, kuid ei tee imet

Apotheka Tallinna Ravi tänava apteegi proviisor-juhataja Izabelle Adamsoni sõnul pöörduvad paljud teist tüüpi diabeeti põdevad inimesed apteegist abi otsima, kuna neil esineb sageli jalakrampe ja närvikahjustustest tingitud ebamugavustunnet, kuuma-, külma- ja valuaistinguid.

„Suureks mureks on halvasti para nevad haavad, eriti jalgadel. Samuti on diabeetikud hädas naha ja limaskestade kuivusega, neil esineb silmade ja suu

Toeks diabeetikule

glükoosisensor (3 tk)

Toodete juures on Apotheka e apteegi hinnad.

kuivust ja naistel ka intiimpiir konna kuivust,“ lisab proviisor.

Teist tüüpi diabeeti põdevatele inimestele on apteekides saada kompleksvitamiinid, mis sisaldavad hoolikalt valitud koguses vitamiine ja mineraalaineid, millest diabeeti kutel kõige tõenäolisemalt puudus võib tekkida. „Enamasti on neis vitamiinides ka kroomi, mis võib toetada stabiilse veresuhkru saa vutamist,“ sõnab Adamson. Lisaks leidub ka taimseid preparaate, mis

sisaldavad lisaks kroomile ja B-vita miinidele kas valget mooruspuud, kikkaväädi ekstrakti või viigikaktust ning võivad samuti veresuhkru normaalse taseme hoidmisele kaasa aidata. Diabeetikutele, kellel on probleeme närvikahjustustega, soo vitavad arstid sageli B1-vitamiini.

Siiski rõhutab apteeker, et toidulisand üksi imesid ei tee ning põhjuseta neid võtta ei tohiks –oluline on pidada kinni ette nähtud dieedist ja tarvitada raviarsti välja kirjutatud ravimeid.

Enne toidulisandite võtmist tuleb teha selgeks, kas organismis on mõnest ainest puudus ja pidada nõu raviarstiga, kuna taimsetel preparaatidel võivad olla koostoi med retseptiravimitega. „Ettevaat lik tuleks olla toidulisanditega, mis lubavad kiiret kaalulangust või haigusest imelist paranemist,“ hoiatab proviisor.

Leevendust jalgadele, toetust silmadele Diabeetikute jaoks on väga oluline ennetada kahjustusi jalgadel, millest võivad areneda halvasti paranevad haavad. Et naha kaitsebarjäär säiliks, peab nahk olema niisutatud. Kuival nahal tekivad lõhed ja juba kerge mast traumast võib tekkida haav.

Apteegis on saadaval ka spet siaalselt diabeetikutele mõeldud kreeme, kuid üldjuhul sobivad kõik

hästi niisutavad jalakreemid. Liigse külma- ja kuumaaistingutega jalga dele võib kasutada soojendavaid või jahutavaid jalakreeme. „Tähelepanu tuleb pöörata toote pakendile – kui kreem diabeetikule ei sobi, on see pakendil välja toodud,“ toonitab proviisor.

Kel jalahaav on juba tekkinud, võib paluda apteekrilt põhjalikku nõustamist. „Haava korralikuks paranemiseks on vaja nahka mitte ärritavat puhastusvahendit, haava geele, plaastreid ja järjepidevust,“ loetleb Adamson.

Ka silmade toetamiseks leiab diabeetik apteegist sobivaid tooteid. Kuivavatele limaskestadele pakub lahendust regulaarne niisutavate silmatilkade tarvitamine.

Suurema kuivuse korral võib kasutada silmageele, mis pakuvad pikemaaegset niisutust. Ka suu kuivuse puhuks leiab apteegist spetsiaalsed hambapastad ja geelidpihustid, mis aitavad hoida suu limaskesta niisutatuna.

Diabeetikutest rasedate ravi skeemi ja dieedi panevad paika arst ja ämmaemand. Kui riskirasedal on konkreetse toidulisandi vajadus, annab soovituse rasedust jälgiv tervishoiutöötaja. Diabeetikutest rasedatele on ette nähtud soodus tingimustel veresuhkru jälgimise seadmed ja sel teemal annavad apteekrid hea meelega nõu.

Enne toidulisandite võtmist tuleb teha selgeks, kas organismis on mõnest ainest puudus ja pidada nõu raviarstiga

UNI,

miks sa ei tule?

1, 2, 3... 768. Lambad on korduvalt üle loetud, külge kümneid kordi vahetatud, kuid uni ei tule ikka. Küll aga kipub keskpäeval silm vägisi looja ning keha vallutab väsimus. Mis häirib und?

TEKST: psühholoog ja unenõustaja KENE VERNIK l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Keskealine naine on väiksete lastega olnud kodus ligi neli aastat. Selle aja jooksul on tal tekkinud unetuse häire. Kuigi lapsed on nüüd üsna suured ja magavad hästi, ei saa ema ikka magada. See tuleb sellest, et ta on aastaid lapsi öösel kontrollinud ja nendega tegelenud. Tema organismi on jäänud tugev harjumus üles ärgata ning kadunud on hea uinumise mehhanism ehk kiire uinumisvõime. Öösel haarab ta sageli telefoni järele või otsustab juua klaasi veini. Lõpuks hakkab ta tarvitama uinuteid.

Inimese organismile on hea uni eluliselt ülitähtis. Magades toimub kehas suur hulk protsesse, mis on vajalikud keha ja aju tegevuseks. Pidev unepuudus viib kroonilise

väsimuseni, põhjustab meeleolu kõi kumist ja ärritust, vähendab keskendu misvõimet, nõrgestab immuunsüsteemi, soodustab kaalutõusu ja negatiivsete mõtete teket ning kiirendab vananemist.

Unehäireid on palju ja erinevaid. Kõige sagedasem neist on unetuse häire.

Unetuse häire korral rakendatakse maailmas unetuse kognitiiv-käitumus likku teraapiat (KKT), milles on suur rõhk käitumise muutustel. Eelkõige muudetakse une rütmi ja harjumusi, mis takistavad hea une teket. Lisaks tegeldakse mõtetega – vaadatakse üle, millise sisuga mõtted on ja kuidas need keha mõjutavad. Teraapia käigus muudetakse mõtteid ratsionaalsemaks ja leebemaks.

unenõustaja

Und soodustavad tehnikad ja ravimid

Kui unetus on eriti raske ja ette tuleb häirivaid unetusega seonduvaid hirmu mõtteid, tegeletakse ka hirmudega. Oluline koht on lõdvestustehnikatel, milleks kasutatakse progressiivset lihasrelaktsiooni harjutust, aga ka muid lihtsaid venitusharjutusi, yin-joogat või tai chi’d jne. Ravimid ei ole unetuse häire korral esmane ravivõte ja neid kasutatakse juhul, kui on raske tugeva äravusseisundiga unetus.

Eestis kasutatakse üsna palju veel vanema tüübi ravimeid (bensodia sepiine), millel on kõrvalnähud, mis tekitavad sõltuvust ja on üldiselt pika toimelised. Kasutusel on ka Z-ravimid,

Mis häirib und?

1.

Pime ruum päeval. Tugevalt mõjutab une ärkveoleku rütmi, kui inimene istub pimedas ja hämaras ruumis kogu päeva. Selle tõttu ei tule õhtul und ja ta võib öösel korduvalt üles ärgata.

2.

Istuv eluviis. Äärmiselt kehv on, kui inimene ei liigu ega väsita oma keha päeval. See vähendab sügava une hulka ja uni võib minna n-ö laiali ega ole püsiv.

3.

Hiline söömine. Hilisel tunnil liigne söömine ei mõju unele hästi. Keha ei suuda siis und säilitada ja ajus tekivad maga mise ajal mikroärkamised, mis lõhuvad une kvaliteeti ja hommikul on n-ö toidupohmakas. Seedimine on väga energiakulukas tegevus, mille tõttu ei saa organism tegeleda korralikult sellega, mida ta muidu ööune ajal teeb – puhastada aju, taastuda, salves tada infot.

4.Helesinised ekraanid. Nutiseadmete kasutamine enne und pole mõistlik. Eelkõige mõjutab uinumist info, mida jälgime. Selle jaoks peab aju pingutama ja läheb aktiivseks. Samuti mõjutab valgus unehormooni tööd ja lükkab uinumist edasi.

5.Ebaregulaarne unerütm. Kes iga päev ärkab näiteks kell 7, võiks ka nädalavahetusel tõusta näiteks vaid tund aega hiljem. Liiga ebaregulaarne rütm võib jätta unevõla.

Unetusest aitavad tõhu salt vabaneda lõdvestustehnikad.

mis on pisut leebemad, kuid mida ei tohiks samuti pikalt tarvitada.

Uinuteid tohib tarvitada vaid lühi ajaliselt – kuni 3 nädalat – ja samal ajal tasub rakendada ka kognitiiv-käitumus likku teraapiat.

Inimesed jäävad rohtudest üsna kergelt sõltuvaks, eriti tekib tugev psüh holoogiline sõltuvus ja ravimi võtmisest saab turvakäitumine – „võtan igaks juhuks, et ennetada järgmise päeva prob leeme“. Unerütmi mõjutab tugevalt, kui võtta ravimit kaootiliselt ja eri kogustes. Kui kehal tekib tolerants, kipuvad inime sed tihtipeale doose suurendama ja nii on oht tarbida üle, kuid ravimi kasutegur on null.

Unetuse raviga võiks alustada, kui

• uinumisraskused korduvad;

• ärgatakse öö jooksul korduvalt üles või uni jääb lühikeseks;

• uni ei ole kosutav ehk kvaliteetne;

• lihtsalt ei suuda magada ehk on tekki nud võimetus magada;

• päeval tuntakse väsimust või unisust ja on tekkinud unevõla sümptomid;

• süvenenud on meeleolumuutused: kur vameelsus, ärevus, kergesti ärritumine;

• tunnetusvõime on häiritud;

• keha on alatasa pinges;

• mõtted ei lase rahulikult olla.

Oluline on jälgida oma keha. Kui päeval on tugev unisus, mille tõttu võib inimene ka uinuda, võib arvata, et tal on tugev unepuudus või kehv une kvaliteet. Viimast lõhuvad orgaanilised häired, nagu öine hingamishäire ja rahutud jalad. Häiritud hingamise korral tuleks pöörduda esmalt kõrva-nina-kurguarsti poole ja seejärel korrigeerida oma une rütmi. Hingamishäirele on iseloomulikud norskamine, nohisemine, avatud suuga hingamine, kuiv kurk, korduvad ärkami sed ööune ajal.

Rahtud jalad (RLS) on neuroloogiline häire, millega kaasneb öine perioodiliste jäsemete liigutuste sündroom (PLMS) just sügavas unes. Uuringud näitavad, et jalgade liigutamise järel ei püsi inimene enam sügavas unes. Tekivad 3–5 sekundi pikkused ärkamised, mida nimetatakse mikroärkamisteks. Inimene ise neid ärkamisi ei taju, kuid need lõhuvad une kvaliteeti. Hommikul tunneb ta end väga unise ja väsinuna. Sellise mure korral tuleks kindlasti pöörduda neuroloogi, psühhiaatri või perearsti poole, kes on kursis RLS-ravimitega. Abiks võib olla ka ka raua ja magneesiumi võtmine.

Hea une soodustajad

PIISAVALT VALGUST. Päeva jooksul on oluline saada palju valgust (800–1000 luksi (lx)). Valgustugevust ehk lukse on võimalik mõõta luksmeetriga, milleks on olemas ka äpid. Näiteks valgusravilambil on kirjas, kui kaugel tuleb valgustit hoida, et saada kätte teatud arv lukse. Valgus hoiab ärksusehormoonid töös, meil on rohkem energiat, oleme tegusad ja ka meeleolu on parem. Valguse käes olemist tuleks hakata vähendama alles 2,5 tundi enne voodisse minemist.

LIIGU! Liikumine hoiab une paremas rümis, soodustab sügava une teket ja sälitamist. Aktiivne tuleks olla vähemalt kaks tundi päevas, et see avaldaks unele mõju.

SÖÖ TEADLIKULT! Päeva viimase tugeva toidukorra võiks süüa 4–5 tundi enne magamaminekut. Samas, päris tühja kõhuga ei tohiks samuti magama minna. Õhtutoit võiks olla tugev ja tervislik, pigem valguline, mitte süsisvesikurikas. Kui õhturoog jäi napiks ja tunned nälga, näksi midagi, mis sisaldab aminohapet trüptofaani, mida keha ise ei tooda. Trüptofaan toetab unehormooni tööd. Trüptofaani leiab piimatoodetest (jogurt, juust), kalkunist, pähklitest ja seem netest, kalast, brokolist, avokaadost, banaanist, kirssidest.

NUTIELU PAUS ENNE UND. Nutiseadme kasutamine võiks lõppeda hiljemalt 1 tund enne voodisse minekut. Ära kasuta nutiseadet voodis – voodi on vaid magamiseks. Leia kodus nutiseadmes olemiseks kindel koht ja iga kord, kui soovid ekraani taga olla, mine sinna.

POSITIIVSED MÕTTED. Õhtul tasub rääkida ainult posi tiivsetest asjadest, tunnustada ja kiita ennast ning lähedasi. Inimesed uinuvad kiiremini, kui nad on laetud positiivsete mõtete ja emotsioonidega. Negatiivsed mõtted muudavad ärevaks ja tekitavad lihaspingeid.

Apteek toob unetusele leevendust

TEKST: proviisor ANNIKA TOOBAL l FOTOD: TOOTJAD, ERAKOGU

T o o b la

proviisorAnnika

Unehäiretega patsiente –naisi ja mehi, noori ja eakaid –kohtab apteegis äärmiselt sageli. Enamasti kaasneb unetus mõne tervisehädaga või on inimene selle oma elustiiliga ise tekitanud.

Täiskasvanute unehäirete esmase dignostika raviju hendi järgi täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis puuduvad, kuid Lääne-Euroo pas on vanemate kui 15-aastaste seas unehäireid 31% inimestel. Vanusega unehäired sagenevad.

Kõige sagedamini kuuleb apteegis järgmisi unekaebusi:

• raskused uinumisega;

• mittekosutav ja katkendlik uni;

• liiga varane ärkamine;

• pärast Covidi põdemist tekkinud unehäired;

• ajavööndite ületamisest või öövahe tustest tingitud uneprobleemid;

• noorte magamatus ja üleväsimus, mis on tingitud hilisest ekraanide taga olemisest ja varajasest ärkamisest.

Kosutav uni on hea füüsilise ter vise, kognitiivse jõudluse ja emotsio naalse toimimise jaoks hädavajalik. Avastamata ja ravimata kroonilised unehäired suurendavad hüpertoo niatõve, diabeedi, müokardi infarkti ja ajuinfarkti riski, samuti liiklus- ja tööõnnetuste riski. Unehäired mõju tavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid- ja peresuhteid.

Preparaadid, mis soodustavad und Kui unehäired on kergemat laadi, leiab lühiajaliseks kasutamiseks apteegi käsimüügist preparaate, mis õigel tarvitamisel ei tee kuidagi kahju ühed aitavad kehal lõõgas tuda ja vähendavad stressi, teised aitavad kiiremini uinuda või kauem magada.

 Palderjan on enim uuritud taim unehäirete ja närvipingete korral. Palderjan lühendab uinumise latent siaega (aega tulede kustutamisest kuni magama jäämiseni), vähendab öiseid ärkamisi, pikendab une kes tust ja kvaliteeti. Palderjanist võivad abi leida need, kel on ärevuse tõttu uinumine raskendatud. Uinumise soodustamiseks tuleb palderjani võtta 30–60 minutit enne magama heitmist. Palderjani ei tohiks kasu tada raseduse ja rinnaga toitmise ajal ning alla 12-aastastel lastel.



Sidrunmeliss rahustab ja soodustab und. Seda leidub tihtipeale und soo dustavates komplekspreparaatides.

häirete korral. Mõju on samuti tõhusam koos teiste samalaadse toimega taimedega (palderjan, sidrunmeliss, veiste-südamerohi ja humal).

 Humal on nõrgalt rahustava ja une aega pikendava toimega.

 Veiste-südamerohtu kasutatakse kesknärvisüsteemi rahustava ja und soodustava vahendina ning seda peetakse isegi 3–4 korda palderja nist tugevamaks. Vähendab ärevust ja hirmutunnet.



Kannatuslille kasutatakse stressi, ärevuse, uinumisraskuste ja une

Magneesiumi madalat taset organismis seostatakse halva unekvaliteedi ja unetusega. Tõsine magneesiumipuudus organismis on haruldane, kuid selle puudujäägist võivad märku anda lihaste nõrkus ja väsimus. Ka ärevus ja depres sioon on seotud madala magneesiumi tasemega ning soodustavad unetust.

Loetletud ravimtaimi sisaldavaid preparaate tuleks vältida raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Tõhusama toime tõttu võiks eelistada tööstuslikke komplekspreparaate.

Magneesiumi tarvitamisest võib abi olla rahutute jalgade sündroomiga patsientidel ja täiskasvanutel, kel esineb öösiti jalakrampe.

Magneesiumi võib võtta tund enne magamaminekut, aga ka päeva jooksul. Unehäirete korral võiks magneesiumi kasutada 4–6 nädalat.

Melatoniinil, mida tihti kutsutakse ka unehormooniks, on ööpäevarütmi reguleeriv ja und soodustav toime. Selle kehaomase hormooni vabanemist reguleerib vaheajus paiknev käbinääre.

Melatoniini vabanemist mõju tab peamiselt valguse ja pimeduse vaheldumine – see algab pimeduse saabudes, kulmineerub uneperioodi keskel kella 2 ja 4 vahel ja langeb öö teises pooles.

Suukaudne melatoniin seostub melatoniiniretseptoritega ega põhjusta seetõttu uinutite ja rahustite kasuta misele omast skeletilihaste lõõgastust, ärevuse vähendamist ega ka mälu ja keskendumisvõime halvenemist, eba tõenäoline on ka sõltuvuse teke.

Melatoniini võib võtta 1–3 mg 30 minutit kuni 1 tund enne magama minekut. Ajavahestressi leevenda miseks võib võtta melatoniini kaks tundi enne magamaminekut sihtkohas,

alustades paar päeva enne reisi. Samuti võib kohandada oma une-ärkveloleku ajakava, et see oleks sünkroonis uue ajavööndiga – sihtkohta jõudes tuleb olla lihtsalt ärkvel ja lükata magama minekut edasi kuni tavalise magama mineku ajani uues ajavööndis.

Melatoniini toime võiks ilmneda ühe-kahe nädala jooksul ning enamiku inimeste jaoks on ohutu võtta seda ühe kuni kahe kuu vältel. Seejärel tuleks hinnata, kas edasi on võimalik piirduda korrigeeritud päevarežiimi ja une hügieeniga – enne magamaminekut vältida ekraane, lõdvestuda, magada jahedas ja pimedas toas, mugavas voodis.

Melatoniini kasutamise tõhususe või ohutuse kohta kroonilise unetuse korral pole piisavalt kindlaid tõendeid. Krooniliseks unetuseks loetakse unehäireid, mis on kestnud kauem kui 1 kuu.

1. Taimset päritolu rahustavad ja und soodustavad preparaadid

2.Magneesium 3. Melatoniin

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Milline preparaat valida?

Kui unega kimpus olija leiab, et unehügieeni korrastamisest ei piisa ja soovib mõnd unepreparaati proovida, tasub esmalt kindlasti apteekriga nõu pidada, et koos paljude hulgast sobiv välja valida. Valimisel on tähtsad paljud aspektid, sh sobiv toimeaine, ravimvorm, annustamine ja hind. Valikus on:

Formula Nature rahustavad tilgad (30 ml) 6,28 €

TAIMSED TILGAD, TINKTUURID, EKSTRAKTID. Ei sobi paljudele etanooli sisalduse tõttu, tihti on ebameeldiva maitsega või tugeva lõhnaga. Mõju on kiire, tilgutatakse vette ja juuakse või kasutatakse vastavalt juhisele.

A. veiste-südame rohu tinktuur (40 ml) 5,45 €

KEELEALUSED MELATONIINI TABLETID

VÕI SPREID. Preparaati pihustatakse muga valt keele alla või lastakse suus sulada. Kuna osa toimeainest imendub juba limaskestadelt, siseneb see kiirelt vereringesse.

Good Sleep sprei (30 ml) 14,89 €

Sleep Aid Strong melatoniin (1,95 mg 30 ml) 13,76 €

PIKENDATUD VABANE MISEGA TABLETID VÕI

KAPSLID. Tarbijate suurenenud frustratsiooni ja magamata ööde tõttu on välja töötatud tehno loogia, mis aitab toimeainel vabaneda tabletist või kapslist sel moel, mis jäljendab und esilekutsuva hormooni loomulikku vabanemist kehas. See aitab saavutada rahulikku und kogu öö vältel. Pakendil on need märgis tatud kirjaga long või long night Neelatakse koos veega tervelt, ei tohi närida ega purustada.

Melatoniin ESI pika toimeline minitablett (1,9 mg 90 tk) 19,99 €

Provisor liposoomne melatoniin (1,9 mg 60 tk) 21,53 €

A. palderjani tinktuur (40 ml) 5,75 €

Formula Nature unetilgad (25 ml) 5,53 €

TABLETID, KAPSLID. Enamik toidu lisandeid vabastab toimeained kohe, et rahustada või uinumist soodustada, kuid need ei pruugi tagada 7–8-tunnist und. Saadaval on mono- või eri toimeaine tega kombineeritud preparaadid, mis sisaldavad taimeekstrakte, melatoniini ja magneesiumi.

Rõõm rahuliku une tabletid (30 tk) 9,67 €

Mida tasub melatoniinist teada?

 Pideval melatoniini tarvita misel võib esineda ebameeldi vaid kõrvaltoimeid, sealhulgas pearinglust, pea- ja kõhuvalu, iiveldust, kõrgenenud vererõhku. Harvem esineb lühiajalist depressiooni, kerget värinat või ärevust, ärrituvust, segasust või desorientatsiooni.

 Melatoniini toidulisandid võivad anda koostoimeid ravimitega (nt verd vedel davad ravimid, krambivas tased ravimid, östrogeenid ja hormonaalsed rasestumis vastased ravimid, diabeedira vimid, immuunsüsteemi pärs sivad ravimid. Koos alkoholiga nõrgeneb melatoniini und soodustav toime.

 Melatoniin võib vanematel inimestel püsida organismis kauem aktiivsena kui noore matel ja põhjustada päevast unisust.

 Kuna melatoniin võib põhjus tada päevast unisust, ei tohiks autot juhtida või masinatega töötada viie tunni jooksul pärast toidulisandi võtmist.

A. melatoniin Forte tabletid (1,9 mg 30 tk) 8,15 €

Livol Extra Calm and Balance tabletid (60 tk) 35,21 €

 Laste melatoniinitarvitamist pole palju uuritud ja seetõttu lapsed ei peaks seda pigem kasutama. Melatoniinilisandid võivad mõjutada hormo naalset arengut, sealhulgas puberteeti, menstruaaltsüklit ja hormoon prolaktiini ületoot mist.

Nervostrong kapslid (30 tk) 13,15 €

Nutridream Goodnight sleep kapslid (30 tk) 20,19 €

LIPOSOOMNE TOIDULISAND. Innovatiivne tehnoloogia, mis tagab mitu korda parema imendumisvõime kui traditsioonilised kapslid-tabletid suudavad. Liposoom on mikroskoopiline rasvlahustuv vesiikel, millesse on pakitud toimeaine. Liposoom läbib rakuseina ja toimeaine transporditakse rakku, kus seda kõige rohkem vaja on.

MELATONIINI

ei tohiks tarvitada:

• rasedust planeerivad naised ja rasedad;

• imetavad emad;

• raske vaimuhaiguse, allergia, autoimmuunhaiguste, leukeemia ja lümfoomi, raske neerukahjustuse ja maksa kahjustuse korral.

Melatoniini toidulisandid võivad tõsta veresuhkru taset ja tõsta vererõhku inimestel, kes võtavad mõnda vererõhuravimit.

Ajaloolisest atmosfäärist

toimeka ravimirobotini

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: TIIT AUNASTE, TRIIN MAASIK

Kas ajalooline ja väärikas või modernne ja ruumikas? Õnneks ei ole vaja selliseid valikuid teha. Teineteisest kõigest mõnesaja meetri kaugusele jääb pealinna apteekide tõeline koorekiht –müstiline Revali Raeapteek Raekoja platsil ja modernne Viru keskuse Apotheka. Tule uudistama – neis mõlemas peitub nii mõndagi, mida kusagilt mujalt apteegist naljalt ei leia!

Revali Raeapteek –vanade aegade hõng ja müstika

osaliselt muuseum. Julgen väita, et nii rahvusvahelist klientuuri nagu meil, ei ole üheski teises Eesti apteegis.

Mida leidub teie apteegis sellist, mida mujal naljalt pole?

Revali Raeapteek on traditsiooniline ehk üle apteegileti teenindusega apteek. Enamik Eesti apteeke on nüüdseks ümber kujundatud ava riiulitega apteekideks.

Mis on teie apteegi kõige menukam toode?

Populaarseim toode on seotud meie apteegimuuseumi tegevusega ja selleks on vaieldamatult martsipan. Nagu legend rää gib, sai martsipani ehk mardileiva valmis tamine alguse just raeapteegist ning see olevat armuvalurohi. Tuleb tunnistada, et meilt ostetaksegi kõige sagedamini rohtu armuvalu vastu. Meie martsipan sisaldab 72% mandlijahu, suhkrut ja vett, lisaks on selle sees kolm mandlit.

Revali raeapteegi juhataja Triinu Entsik-Grünberg

Mis teeb eriliseks apteegi, kus te töötate?

Revali Raeapteek on Euroopa vanim apteek, mis on järjepidevalt üle 600 aasta samades ruumides tegutsenud. Meie apteegi lõhnas ja ajaloolises atmosfääris on tunda vanade aegade hõngu ja müs tikat. Et töötajad keskkonda sobituksid, kannavad meie apteekrid keskaegseid maani kleite.

Revali Raeapteek asub Tallinna vana linna tuiksoonel Raekoja platsil ja on ka

Kuna meie missioon on tutvustada raeapteegi soliidset ajalugu, müüme ka tooteid, mida kusagilt mujalt osta ei saa. Näiteks vana head apteeginapsu klaretti, armuvalurohtu martsipani ja raeapteegi oma teesid –Roosinupud, Lavendel ja teesegusid Apteegi Juubelitee-Pidutee, Unetee, Raehärra tee, Õietee ning Ürditee.

Mida apteegikülastaja kõige sageda mini teie apteegist otsima tuleb?  Revali Raeapteegi kliendid soovivad kõige sagedamini saada apteekrilt nõustamist. Eesti inimesed seda mil legipärast nii väga ei oota ega ka küsi, kuid välismaised apteegikülastajad hindavad apteekri nõuandeid kõrgelt.

Milline on teie apteegi keskmine külastaja?

Enamasti külas tavad meie apteeki turistid, kes tulevad ühtaegu nii meie apteeki uudistama kui ka tervisemurele lahendust leidma. Kuna meie külastajd on tihtipeale parasjagu puhkusel, on nad valdavalt heatujulised ega ole kitsid kiitusega nii apteegi interjööri, lõhna kui ka apteekrite eriliste töövormide suhtes. Oma tervisemuredele abi ja nõu saades on nad tänulikud.

Mis ajal on teil apteegis käed-jalad kõige rohkem tööd täis?

Suvekuudel on raeapteek kogu aeg rahvast täis. Päeva jooksul käib aptee gis umbes tuhat inimest, kellest ostu sooritab 200–300.

Kiiremad ajad meie apteegis alga vad aprilli keskpaigast ja kõrghooaeg kestab kuni oktoobri keskpaigani.

Ka jõuluajal, alates kuuse jõudmi sest Raekoja platsile novembri kesk paigast kuni jõuluturu sulgemiseni jaa nuari keskel on rohkem inimesi liikvel. Enne jõuluaega on kõige populaarsem toode klarett, samuti meie jõulutee ja martsipan.

Mis nõu apteegikülastajad kõige sagedamini küsivad?

Välismaiseid kliente huvitab sageli loodusravi. Seda tulenevalt raeapteegi ajaloolisest taustast, aga ka väga laia

ravimtaimeteede valiku tõttu.

Küsitakse nii apteegi ajaloo kui ka Eesti eluolu kohta. Tuntakse huvi meie tervishoiusüsteemi vastu ja ka kuidas Eestis apteekriks õpitakse.

Mille üle olete oma apteegis eriti uhked?

Meil on väga ilus apteek, kus vanad traditsioonid on koos uute tervise lahendustega. Meie apteegi teenindus saali aknast avaneb supervaade ja õhtul kell 17 hakkavad ümberringi lööma kirikukellad. Oleme uhked, et meil on võimalus olla osa selle apteegi ajaloost ja neid traditsioone kanda.

Mis teeb päeva apteegis põnevaks?

Päeva teevad põnevaks huvitavad kaugetest maadest kliendid, kellega saame vestelda. Huvitavad on ka apteegi üritused ja loengud, mida kor raldame. Veel kestab raeapteegi 600. juubeliaasta, mil apteegis toimuvad iga kuu loengud ajaloo, arhitektuuri kui ka keskaegsete jookide-söökide-vürtside teemal. Elu teevad põnevaks Raekoja platsil toimuvad üritused, millest saame osa, kui avame akna.

Kui teie apteek oleks ravim, siis mis ravim see oleks?

Isegi kui sooviksin selleks valida mõne päris ravimi, siis paratamatult määrab selle siiski raeapteegi pikk ajalugu. Keskajal öeldi, et kui ei ole surmatõbi, siis saab koirohust ikka abi. Nii on ka meil.

Nagu legend räägib, sai martsipani ehk mardileiva valmistamine alguse just raeapteegist ning see olevat armuvalurohi.

Viru keskuse Apotheka –modernseim apteek terves linnas

Mis teeb eriliseks apteegi, kus te töötate?

Hiljuti uuenduskuuri läbinud Viru keskuses asuv Apotheka on praegu Eesti suurim apteek, kus on modernne ja avar müügisaal, rikkalikult apteegikosmeeti kat, lai valik tervisetooteid ja kahtlemata suurim ravimite nomenklatuur.

Meie apteegis ladustab ja toimetab õige retseptiravimi apteekrile robot, mis teab täpselt, kus kõik mitu tuhat ravimi karpi asuvad.

Mida leidub teie apteegis sellist, mida naljalt mujal pole?

Meie apteegi sortiment on väga suur ning meilt leiab ka laia valiku lem mikloomadele mõeldud tooteid. Lisaks kaupadele ja ravimitele osutame pea iga päev terviseteenuseid. Mõõdame tervise näitajaid ja vaktsineerime. Pakume ka jaladiagnostikat. Covid-19 eriolukorra ajal väljastasime end testinud inimestele negatiivse tulemuse kohta ka sertifikaadi. Oleme innovaatilised, käime ajaga kaasas ja muutume vastavalt ühiskonna ja klien tide vajadustele.

Mida apteegikülastaja kõige sageda mini teie apteegist otsima tuleb?

Kuna sortiment on lai ja külastajaid palju, siis otsitakse ja ostetakse kõike. Palju küsitakse valuvaigisteid. Kuna meie apteegis on väga suur valik derma kosmeetikat, tullakse meile tihti ka nahamuredega.

Mis on teie apteegi kõige menukam toode?

Retseptiravimitest tooksin välja ühe teise tüübi diabeedi ravimi, mida müüme tänu Soome turistidele rohkem kui teised

apteegid. Ka eestlaste hulgas on see ravim järjest populaarsemaks muutunud.

Milline on teie apteegi keskmine külastaja?

Kuna apteek on suur ja avarate ustega, siis meile meeldib kolleegidega naljatada, et meile mahuvad kõik sisse. Klientuur erineb küll mõnevõrra argi päeviti ja nädalavahetusel. Argipäeviti tullakse pigem konkreetse soovi või murega, nädalavahetusel on rohkem jalutajaid ja emotsiooniostlejaid.

Nõustame keskmiselt üle 1000 inimese päevas. Läbikäijaid on oluliselt rohkem, kuna apteek on sõna otseses mõttes läbi käidav.

Mis ajal on teil apteegis käed-jalad kõige rohkem tööd täis?

Külastajate arv on aasta läbi suhte liselt sama, kuid kliendid vahelduvad. Suvel moodustavad suurema osa turistid, kes küsivad rohkem reisimisega seotud toodete kohta, näiteks seedeprobleemide, päikesekaitse, ka traumade, põletuste kohta. Teistel aastaaegadel külastavad meid enamasti kohalikud elanikud.

Mis nõu apteegikülastajad kõige sage damini küsivad?

Sellist üht enim välja joonistuvat küsimust ei ole, kui välja jätta valuvai gistite ja silmatilkade asukoht. Küsitakse absoluutselt kõike, alustades sellega, kus on pangaautomaat või prillipood ning lõpetades rootsirohu koostisosade ja kee ruliste ravimite koostoimetega. Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolu korra ajal oli apteek üks väheseid kohti, kuhu pöörduda ja siis küsiti ka näiteks seda, kust saab osta elektripirni.

Kuna meie apteeki külastavad tihti turistid, pole harvad ka juhud, kus peame dešifreerima Google’i tõlkeid tervise murede kohta. Üks viimaseid näiteid on „lõtv liikumine“, mis lühikese vestluse järel osutus kõhulahtisuseks.

Mille üle tunnete oma apteegis enim uhkust?

Kahtlemata oma mitmekülgse ja asjatundliku kollektiivi üle. Vanemad kolleegid annavad aastatega kogunenud tarkusi iga päev edasi noortele, kes too vad meeskonda värsket verd ja teadmisi moodsamatest ravimitest. Meie apteegis töötavad lisaks eesti või vene keelt emakeelena rääkivatele apteekritele ka erialase haridusega Ukraina põgenikud.

Mis teeb päeva teie apteegis põne vaks?

Põnevad ja keeruliste probleemi dega kliendid. Kuna suures apteegis on korraga tööl mitu erialatöötajat, on alati võimalus ka kolleegiga aru pidada. Nii saavad parima lahenduse ka kõige keerulisemad olukorrad. Parima tunde tekitabki see, kui saad inimese suurele murele hea lahenduse välja pakkuda.

Tänu kõrgtehnoloogilisele ravimite ladustamisele ja väljastamisrobotile saa vad apteekrid pühenduda rohkem kliendi nõustamisele ehk just sellele, milleks meid koolis ette valmistati. See teebki apteekri töö põnevaks.

Kui teie apteek oleks ravim, siis mis ravim see oleks?

Mõni bioloogiline ravim, sest need on kõrgtehnoloogilised, nüüdisaegsed ja efektiivsed, mis aitavad enamasti ka siis, kui mujalt abi ei saa.

Viru keskuse Apotheka farmatseut Silja Moik

MIS ON BIOSAADAVUS?

Kui me räägime biosaadavusest, siis peame silmas seda, kui palju toimeainet vereringesse jõuab. Mida kõrgem on biosaadavus – seda parem on omastamine – seda suurem on tõhusus.

Kõrge biosaadavus

Biosaadavus puudub

Madal biosaadavus

SMARTHIT IV® Ferrum Liquid –vedel raud, sobib ka lastele alates 3. eluaastast. Normaalseks hemoglobii ni ja punaste vereliblede moodustamiseks

Miosol tehnoloogia eelised on kasulikud ka Teile, sest:

• Mikrokapseldatud vitamiinid, mineraalid ja taimeekstraktid on vastupidavad maohapetele

• Kapseldamise meetod on looduslik –mikrokapsel on valmistatud inimrakkudega sarnastest komponentidest.

• Kasutatakse ainult kvaliteetseid koostisosi –see aitab tagada mitte ainult parema, vaid ka stabiilse omastamise.

• Ei põhjusta seedetrakti häireid - ei ärrita magu, ei pane kõhtu kinni jne.

• Kapseldatud ainete parem biosaadavus.

TOODETUD KASUTADES

PATENTEERITUD MIOSOL TÕHUSA OMASTAMISE

TEHNOLOOGIAT. Patendi nr 6699

SMARTHIT IV® Ferrum –raud normaalseks hemoglobiini ja punaste vereliblede moodusta miseks

SMARTHIT IV® Polifen –polüfenoolide allikas hea enesetunde tagamiseks

Mikrokapseldatud raud ei ärrita magu, ei jäta suhu ebameeldivat järelmaitset, ei määri hambaid jne.

SMARTHIT IV® Curcumin –mikrokapseldatud kurkumiin immuunsüsteemile, maksafunktsioonile ja normaalse kolesteroolitase me säilitamiseks veres

SMARTHIT IV® Vitamin D3 vitamiin-D3 immuunsüstee mi ja tervete rakkude jaoks

SMARTHIT IV® Vitamins D3+K2 – luude ja hammaste, lihaste ja normaalse verehüübimise jaoks

SMARTHIT IV® Vitamin B12 –normaalse vereloome ja psühholoogilise funktsiooni toetamiseks, eriti neile, kes töötavad ja õpivad palju

Kui rõõm ja tegutsemislust kaovad...

Iga neljandat Eesti inimest varitseb oht depressiooni küüsi sattuda ja iga viies on ohustatud ärevusest. Koroona-aastad muutsid inimesi kurvemaks ja äreva maks ning eriti ohustatud on need, kel puudub kindel tagala hariduse, töökoha ja lähedaste toetuse näol.

kliinilinepsühho loog K looVnemra

TEKST: KRISTINA TRAKS FOTO: UNSPLASH, ERAKOGU, SILVER RAIDLA

Koroona-aastad ajasid paljudel harjumus pärase elurütmi sassi ja segased ajad näivad aina keerulisemaks muutuvat praegusel hinnatõusu-ajastul. „Vähe või üldse mitte on neid, keda pole üks või teine kriis kui dagi mõjutanud. Kõike korraga on olnud ebanormaalselt palju,“ ütleb Peaasi.ee e-nõustaja, kliiniline psühholoog Karmen Vool.

Tundub, et pidev stress ja vaimujõudu kulutav mure hakkamasaamise pärast ei puuduta ainult n-ö riski gruppe, vaid ka seni enam-vähem hästi toime tulnud inimesi.

Jaanika (48) tegutseb turismiettevõtjana Pärnu maal. Ta on aastaid olnud oma kogukonna hing, asjade eestvedaja ja algataja, alati nakatavalt energiline ja ideedest pakatav. Nüüd ütleb Jaanika, et pole kunagi varem olnud nii väsinud ja tüdinud kui praegu. „Mul ei ole enam lusti! Jah, ma teen masinlikult ikka neid asju, mida alati, kuid rõõm on kadunud. Koroona algusest peale oleme võidelnud meie pereettevõtte ellujäämise nimel, aga kas me elame üle ka käesoleva talve… Ma ei tea. Olen kohutavalt väsinud,“ ütleb ta.

Varem tundis Jaanika toimetamistest suurt nau dingut, tegi plaane ettevõtte arendamiseks ja viis neid entusiastlikult ellu. „Olin oma ringkonnas justkui rolli mudel ideaalsest hakkamasaamisest maal oma ettevõtet arendades,“ sõnab ta. „Nüüd mõtlen, et kui lööks kõigele käega ja kuidas küll saaks kõigest pääseda. Muidugi ei hakka ma endale kätt külge panema, kuid üllatusega olen avastanud selle mõttekäigu oma peast just kõige suurema tel tüdimusehetkedel.“

Jaanika tutvusringkonnas on veel samamoodi ummi kusse jooksnud tegusaid ini mesi, kes nüüd mõtlevad vaid sellest, kuidas igapäevaste kuludega hakkama saada. „Inimesed on üliväsinud. Mehed otsivad lohutust ja leevendust alkoholist. Kõige hullem on see, et ei suuda eriti näha positiivset või seda, et läheks kergemaks,“ ütleb ta.

süvenenud muretsemine või siis hoopis apaatsus, loo tusetuse tunne, une- ja isumuutused. „Mõni võib tunda, et ta ärritub kiiremini või on pidevalt rahutu. Eriti tugev indikaator on aga põgenemise-, surma- või enesetapu mõtted. Kahe viimase puhul tuleb juba abi ja tuge otsida viivitamatult,“ ütleb ta.

Vaimse tervise murede ennetamiseks ja nendega toime tulemiseks on sotsiaalne toetus ja lähedaste olemasolu ülitähtis. „Kui märkad, et pereliige, sõber või kolleeg tundub väsinud, pinges või hoopiski väldib kon takti, tasub seda talle öelda ning väljendada oma muret selle kohta, kuidas ta end tunneb,“ annab Vool nõu. „Tõsi on, et sageli muretseme hoopis selle pärast, kuidas täp semalt midagi väljendada. Mõnikord ongi vaja, et keegi teine märkaks ja hooliks, et saaksime endale kinnituse –jah, midagi on valesti ja tuleb ette võtta,“ sõnab Vool. „Parim, mida oma lähedaste heaks keerulisel ajal ära teha saame, on nende jaoks päriselt olemas olla, kuulata nende mõtteid, ja mitte hakata kohe nõu andma, või siis just turvaliselt lihtsalt koos olla ilma, et neid sunnitaks rääkima. Tähtis on olemasolu, ükskõik, mis mõttes teine seda parasjagu vajab.“

Tähtis on olemasolu, ükskõik, mis mõttes teine seda parasjagu vajab.

Teadlikkus aitab edasi Psühholoogi sõnul on alati hea küsida, mida teine inimene täpsemalt vajab – kas ta soovib olla üksi, tahaks ta vahel midagi koos ette võtta või rääkida. „Mõnikord on suureks abiks juba see, kui keegi lihtsalt aeg-ajalt küsib: „Kuidas läheb? Kuidas end täna tunned?“. Lisaks on suurepärane, kui julgustad lähedast vajadusel spetsialisti abi otsima,“ lisab Vool.

„Pigem tundub just koroonaaegade kinni-lahtimaskid-ette-maskid-maha solgutamine lihtne võrreldes sellega, kuhu me praegu sammume. Meie ettevõte ja seeläbi ka pere pole kunagi läinud talvele vastu ilma igasuguse finantspuhvrita, kuid praegu see nii on ja ma ei näe vähemalt sel talvel küll paranemist, sest meie kliendid on täpselt sama kehvas olukorras.“

Oma mõtetest-tunnetest hoolimata katsub Jaanika endale sisendada, et saab ju veel halvemini olla. „Meil ei ole vähemalt sõda. Mul on toas soe ja isegi kui elektrit pole, saame mõnda aega hakkama. Oleme terved ja pere hoiab hästi kokku. Sahver on täis head-paremat nagu ei iial varem. See kõik on ju hea, kuid ikkagi närib praegune olukord mind seetõttu, et selles kriisis ei sõltu minu tegevusest eriti midagi,“ ütleb ta. „Tundub, et vaimse tervise koha pealt parim strateegia on mittemõtlemine ja üks päev korraga elamine. Seda on aga pea võimatu teha.“

Tähelepanu endale Märgid vaimse seisundi halvenemisest võivad olla erinevad, kuid Karmen Voolu sõnul on sagedasemad ilmingud pikemaajaline meeleolu- ja energialangus,

Kui midagi positiivset leida viimaste aastate stressirikastest aegadest, siis on see psühholoogi sõnul suurem teadlikkus vaimsest tervisest. „Selle olulisusest räägitakse rohkem ja inimesed on üldiselt enda suhtes mõnevõrra tähelepanelikumad. Teadlikkus iseenesest aitab juba kas probleeme ennetada või siis vähemalt häälestada end nendega tegelema. Kindlasti on omajagu neid, kes võimaldavad varasemast palju hoolsamalt endale vaba aega, võtavad ette meeldivaid tegevusi või harjutavad vaimse heaolu praktikaid.“

Pime aeg muudab mõtted mustemaks Vaimset seisundit mõjutab ka päikese ja valguse nappus. „Põhjamaalastena tunneme sageli, kuidas sooja aja lähe nedes läheb justkui hing kergemaks. See näitab hästi, kuivõrd meid puudutab ka vastupidine – sügistalvine aeg,“ sõnab Vool. „On teaduslikult tõestatud, et vähene päikesevalgus mõjutab nii serotoniini kui ka melatoniini taset ajus. Mida vähem valgust, seda vähem heaolu- ja ärksustundeks vajalikke aineid toodab meie keha.“

Lisaks mängivad rolli kõiksugused muud sügistalvele omased tegurid. „Tavaliselt on rohkem kohustusi, sest puhkame ju suvel. Külma tõttu tuleb ette sagedamat haigestumist, pühadega seoses on surve mitte olla üksi ja õnnetu, rääkimata suurest saginast ja korraldamisest,“ toob Vool näiteid. „Kevadel ja suvel ongi üldiselt mõnu sam olla. Kui aga on tunda, et sügistalvel on enesetunne oluliselt halvem ja see mõjutab ka igapäevaelu, tuleks seda tähele panna ja tekkinud probleemiga tegeleda.“

Hea vaimse terviseta pole ka muud tervist

Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 seab Eesti inimeste oodatava eluea pikendamise kõrval eesmär giks suurendada ka tervena elada jäänud aastate arvu ja vähendada tervise ebavõrdsust. Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juhi Anne Randvälja sõnul ei tohi seejuures unustada, et ei ole tervist vaimse terviseta ning kui me ei investeeri piisavalt inimeste vaimse tervise hoidmisse, hakkab see pidurdama kogu elanikkonna tervena elatud aastate kasvu.

Sotsiaalministeeriumis tegutseb 2022. aasta algusest vaimse tervise osakond, mis kujundab vaimse tervise poliitikat ja viib seda ellu vastavalt valitsuse kinnitatud vaimse tervise rohelisele raamatule. „Viimaste aastate kriisides avaldunud vaimse tervise probleemid on toonud selgelt välja valdkonna peamised kitsaskohad: Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise süsteem, puudu on nii piisava mit mekesisusega teenustest kui ka spetsialistidest,“ tõdeb Randväli.

Elanikkonna vaimse tervise olukorrast ja vajadustest ülevaate saamiseks korraldasid Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool aastatel 2020–2022 esimese ulatusliku Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu.

Uuring kinnitas seda, mida võis eeldada rahvus vahelistele teadmistele tugi nedes – iga neljas inimene on kõrge depressiooniriskiga ja iga viiendat ähvardab ärevushäire risk. „Saime teada ka, et depressioonirisk on suurem naistel ja riskiva tervisekäitumisega inimestel. Seejuures on enesele antud hinnangute alusel 15–24-aas tastel noortel nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt,“ märgib Randväli. Uuring kin nitas, et nn koroona-aastatel oli depressiooni ja ärevuse riskiga inimeste osakaal tõepoolest oluliselt suurem kui kriisieelsel, 2019. aastal. Seejuures olid suuremas riskis sotsiaalmajanduslikult haavatavamad, st madalama haridustaseme, väiksema

j u h t ARennilävdna

Vaimsetervisepoliitika

Saime teada ka, et depressioonirisk on suurem naistel ja riskiva tervisekäitumisega inimestel.

sissetulekuga inimesed ja töötud ning inime sed, kellel puudus lähedaste tugi.

Randvälja sõnul aitab enim inimeste vaimset tervist hoida seda toetav keskkond ja kindlasti on parem probleeme ennetada kui nendega tegelda. „Hoolimata pingutustest vaimse tervise spetsialistide põuda leeven dada, jääme vaimse tervise teadlikkuse tõusu ja stigma vähenemise valguses veel mõnda aega elama spetsialistide nappusega.“ ütleb ta. „Seepärast tuleb inimeste vajadustele vastava teenuste süsteemini jõudmiseks suunata tähelepanu eeskätt vaimse tervise abi pakkumisele kogukondades – esma tasandi tervishoius, kohalikul tasandil, aga ka väljaspool tervishoidu, st hariduses, spordis, kultuuris ja töökeskkonnas.“

Ka praegu on kohalikel omavalitsustel võimalik oma elanikele vaimse tervise teenuste pakkumiseks või omavalitsusse kogukonnapsühholoogi palkamiseks taot leda sotsiaalministeeriumilt teenuse- või palgatoetust. Ligi pooled omavalitsused on seda praeguseks teinud. „Kutsume ka kõiki teisi omavalitsusi üles vaimse tervise toe pakkumiseks toetust taotlema,“ innustab Randväli.

D-VITAMIINIDE KUNINGAS on kohal.

Kuidas lemmik talvel terve püsib?

Külma tulek mõjub loo madele samamoodi kui nende omanikele. Ent nii nagu inimestel, on ka lemmikutel külma tundlikkus individuaalne. Väikesed, õhukese karvastikuga või aluskarvata tõud, näiteks Yorkshire’i terjer, Itaalia

väikehurt, lühikarvaline taks, võivad olla krõbedate miinuskraadide ja kõleda tuule suhtes tundlikumadki kui nende omanik, ent suured ja paksu karvalised lemmikud jällegi naudivad lume tulekut. Raskem on taluda külma ja niisket ilma kui külma ent kuiva.

1|Pakase eest peitu

Pakasega väljas olles tasub lemmikut tähelepanekult jälgida – kas ta tunneb end ikka hästi ja võib õues hullamist jätkata. Märgid, kui loomake väriseb, tõmbub kerra, tõstab käppi ja küsib sülle või ei taha õue minna, viitavad külmatundele, näitavad, et on aeg joped-papud välja otsida või hoopis sooja tuppa peitu pugeda.

MIDA TEHA? Õhukese karvkattega koertele tasub külma, tuulise, niiske ilma korral panna kaitseks selga jope või kombinesoon ning jalga

Et lemmik oleks külmal ajal terve, tegus ja lustakas, tasub targalt talveks valmistuda ning olla teadlik ohtudest, mis looma võivad varitseda. Milleks peab iga loomaomanik talvel valmis olema?

TEKST: loomaarst KERTU KIVIRAND l FOTO: ADOBE STOCK

papud. Lontkõrvade kaitseks on mõnel jopel ka salliosa või võimalus salli eraldi üle kõrvade tõmmata.

Paksu karvastiku ja aluskarvaga arktilised tõud, näiteks malamuudid, üldjuhul lisariideid ei vaja. Loomale rõi vaid valides on oluline neid enne ostmist proovima minna, kuna pelgalt tõu või mõõtmete järgi ei pruugi mugavaimat leida. Seejuures tasub nõu küsida koge nud müüjalt.

2|Karvkate puhtaks ja läikima

Porisel ja lörtsisel ajal tuleb pärast iga jalutuskäiku looma käpad ja kõhualus ära puhastada korralikult kas niiske lapiga või duši all loputades ning seejärel lem mik korralikult kuivatada.

Eriti tähtis on puhastamine tänavate soolamise aegu, kui kemikaalid jäävad koera karvadesse ja võivad põhjustada tervisehädasid.

MIDA TEHA? Põhjalikum pesu pesu vahendiga tuleks ette võtta alles siis, kui koer on tugevalt määrdunud. Pesu vahendeid võiks kasutada nii harva kui võimalik, kuid nii tihti kui vajalik. Kõik pesuvahendid igale loomale ei sobi, kuna võivad nahka ärritada, seetõttu tasub jälgida, kuidas šampoon koera nahale mõjub. Tugeva toimega šampoonid võivad tihedalt kasutades nahka kuiva tada ning tekitada kõõma, sügelust või punetust, seetõttu võiksid pesuvahendid olla niisutavad.

Väga tundliku nahaga koertele võiks pesuvahendi valida loomakliinikust ja konsulteerida eelnevalt sealse persona liga. Karvahoolduse kohta saab profes sionaalset nõu ka loomahooldussalongist groomer’itelt.

3|

Stopp viirustele

Erinevalt muudest aastaaegadest tuleb lemmikutel talvel rohkem ette respiratoorseid ehk viiruslikke nakkusi, nn kennelköha. Loomal võib tekkida köha, nohu, esineda aevastamist, silmade nõretust, loidust, palavikku, mis rasketel juhtudel võib lõppeda ka kopsupõleti kuga.

MIDA TEHA? Viirushaigusi teadu pärast ravida ei saa, nii nagu inimeste nohugi korral, tuleb nakkus lihtsalt läbi põdeda. Bakteriaalse nakkuse korral on aga näidustatud antibakteriaalne ravi. Selle diagnoosi saab aga panna ainult loomaarst. Kerge nohu, aevastamise, läbipaistva ninanõre korral võib looma tervist kodus jälgida, kui aga tema enese tunne läheb kehvaks, tekib loidus, isutus,

tugev köha, nina- või silmanõre muutub paksuks ja läbipaistmatuks, tuleks minna loomaarsti juurde.

Haiguste ennetamiseks tuleb niiske ilmaga kaitsta looma külma ja tuule eest ning vältida näiteks koerte jalutus väljakud, kus haigustekitajad kindlasti paremini levivad.

4|Ettevaatust, kemikaalid!

Eriti hoolas tasub olla libedal ajal, kui teehoolduseks kasutatakse kemikaale. Teedehoolduseks kasutatav sool ärritab nahka. Sageli on sool segatud liivaga, mis lisab karedust veelgi.

Looma varvaste vahel oleva karva külge kipuvad jääma lumepallikesed, mis häirivad kõndimist ja tekitavad nahaär ritust ning sulades loovad niisked tingi mused nahapõletiku või käpapadjandite lõhede tekkeks. Lume söömisest või oma kasuka puhastamisest võib loom saada soolamürgistuse.

MIDA TEHA? Halva enesetunde ja seedehäiretega koer tuleks esimesel või malusel toimetada loomaarsti juurde. Hädade ennetamiseks tuleb puhas tada käpad pärast iga jalutuskäiku, lõi gata varvastevahelised karvad lühemaks, et lumepallid sinna ei koguneks, jalutada vähemsoolatud piirkondades ja takistada lume söömist. Käppade nahka saab kaitsta papude või käpavahaga, mis hoiab käpapadjandid pehmena ja niisutab, samuti võib seda määrida liiga kuivale ninale.

Kui loomal on mure, aitab PetCity!

Kui märkad, et sinu loomal on tervisemure, ta on loid, nõrk, isutu või saanud vigastada, helista ööpäev läbi töötavale PetCity kiirabi telefonile 15 222.

Pöördu kindlasti kliinikusse, kui su lemmikul on

• verejooks;

• teadvus- või hingamisraskus;

• tugev või lakkamatu oksendamine või kõhulahtisus;

• mürgistus või olnud kokkupuude kemikaaliga;

• trauma;

• allergiline reaktsioon;

• halvatus.

Vaata rohkem infot ja PetCity kliini kute asukohti www.petcity.ee.

N-ö turgutuseks võib lemmikule anda probiootikume, mis toetavad muuhulgas immuunsüsteemi. Toidulisandid tuleb soetada loomakliinikust ning eelnevalt tasub konsulteerida sealse personaliga.

5|

Vali täisväärtuslik toit Koera eluviis mõjutab seda, kuidas loom võiks toituda. Tubased väheaktiiv sed koerad võivad talvel hoopis kaalus juurde võtta, kuna õues liikumist jääb vähemaks ja seetõttu võib olla vajalik vähendada nende toidukogust. Aktiivsed sportkoerad või õues elavad koerad vaja vad külma ilmaga toimetulekuks jällegi rohkem või energiarikkamat toitu.

MIDA TEHA? Loomale tuleb alati pak kuda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, mis sisaldab sobivas koguses ja vahekorras toitaineid. Valides toidu loo mapoest või -kliinikust, võib kvaliteedis üsna kindel olla. Loomapoodide või supermarketite kõige odavamates kau pades võib elulistest toitainetest vajaka jääda. Vitamiine ja mineraale pole vaja loomale toidulisandina juurde anda, kui looma toit on kvaliteetne ning loomaarst pole neid määranud. Üksikuid mineraale ilma meditsiinilise näidustuseta lisades võime heast tahtest hoolimata loomale jäädava tervisekahjustuse tekitada.

6|Vajalikud kassiomanikeleteadmised

Tubastele kassidele võivad talvisel ajal ohtlikud olla kütteallikad, kuna kiisud armastavad soojas kohas magada. Tuleb veenduda, et kassil poleks võimalik radiaatori taha kukkuda ja sinna kinni jääda või end ahjus kõrvetada.

Kassid on väikesed loomad ning karge pakasega õue jäädes võivad nad alajahtuda, külm võib kahjustada eelkõige kõrvaotsi ja käppi. Õues käivad kassid võiksid vähemalt öö veeta toas.

MIDA TEHA? Kontrolli, et looma elu paik on ohutu. Lahtist küünlaleeki ei tohi jätta järelevalveta. Paljusid õnnetusi saab vältida, kui kassi õue üldse ei lasegi.

Õues liikuvad kassid võivad sooja otsides ronida auto rattakoopasse või suisa mootorisse ning saada raskelt viga. Enne sõitma hakkamist kontrolli, et kass poleks auto seadmete vahele peitu puge nud. Maha läinud külmakindel jahutus vedelik (antifriis) on surmavalt mürgine ka siis, kui kass puhastab määrdunud käppasid pärast loigust läbi jalutamist.

KÜSIS: KRISTA KIIN FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

NOORUST ja ILU –

kas kapslist ja tabletist?

Viimasel ajal kuuleb üha enam, et veatust nahast, voogavatest kiharatest ja tugevatest küüntest unistades ei piisa pelgalt kreemidest ega juuksehooldustoodetest, vaid välimust tuleb turgutada seespoolt. Selle lähenemise taga peidab end tõusev trend – nutrikosmeetika.

Mis on uut ilu- ja toidu tööstust ühendavas maailmas, annavad aimu heaoluettevõtte Tervise Suund toitumisnõustaja Kätlin Kuus ning Biocyte’i nutrikosmee tika esindaja Sandra Volkov ettevõttest Ultimate Beauty.

Kas tõesti on nutrikosmeetika areng jõudnud sinnamaani, et saame noo rust juba praegu purgist osta?

Sandra Volkov: Praeguse aja tunta vam areng on see, et iluvitamiinide toi meained pannakse kas joogi või millegi

söödava – kommide või batoonide – sisse. See on innovaatiline, lihtne ja maitsev viis ammutada vajalikke toitaineid, sest söök ja jook hakkavad imenduma vererin gesse juba suu limaskesta kaudu. Noorust saab mõõta kahel viisil –välimuses ja enesetundes. Me võime toetada organismi kollageeni, hüalu roonhappe jt tuntud iluvitamiinidega, aga kindlasti ei püsi keegi 80-aastaselt 25-aastase välimusega.

Ent näiteks kollageen pole pelgalt kortsuvaba naha jaoks, see toetab oluliselt liigeste ja kõõluste tööd, mis vananedes kipuvad häda tegema. Iluvita

miine tuleks tarvitada tervisliku elustiili osana. Nahk on meie suurim organ, mille väljanägemist mõjutavad toitumine, stress, UVA- ja UVB- kiired ja õhusaaste. Suitsetamine ja alkohol laastavad nahka. Ainuüksi iluvitamiinidest ei piisa, et püsida võimalikult kaua terve ja noor.

Kätlin Kuus: Kogu maailmas on märgata huvi looduslike toodete ja taim sete koostisosade vastu. Kui eeslipiima ja seakollageeni tunneb praegu vaid Aasia tarbija, siis Lääne meditsiinis on koostisosana nüüd juba levinud roheline tee, riisipulber ja ženženn. Ka India koos tisosa kurkum on Lääne nutrikosmeetikas

populaarsust kogumas, kuid ashwagandha ja manjistha pole veel nii tuntud. Jaapan on toonud ilutoodetesse pruunvetika- ja riisikliiõli.

Millised komponendid toidulisandites tõesti toimivad?

Sandra Volkov: Enamik tootjaid teeb uuringuid, millised on efektiivsed taimeekstraktid ja vitamiinid. Kindlasti mängivad rolli tooraine kvaliteet ja toi meaine kontsentratsioon tootes. Mõnin gal juhul vajab üks aine toimimiseks enda kõrvale teist ühendit. Kuidas toidulisand organismis imendub, sõltub palju ka inimese elustiilist, tema stressitasemest, soolestiku tervisest ja üldisest vitamii nide-mineraalide olukorrast organismis.

Nahast rääkides võib välja tuua kolm olulist märksõna: kollageen, hüaluroon hape ja elastiin. Need kolm on nahast ruktuuri peamised osad, mis on vägagi seotud. Kollageen on kõige levinum valk organismis; hüaluroonhape annab nahale niisutatuse ja seob vett; tänu elastiinile suudab nahk oma vormi taastada. Kõiki neid on võimalik tarbida ka toidulisanditena.

Juuksevitamiinide populaarsus on olnud veelgi kauaaegsem. Need võiksid sisaldada kehaomast valku keratiini, mis on juuste peamine koostisosa ja annab juuksekarvale mahu, struktuuri ja tuge vuse. Tarbides juuksevitamiine, mis sisal davad nii keratiini, biotiini kui ka tsinki, muutub karv tugevamaks, kasv kiireneb ja väheneb väljalangemine. Kindlasti ei tohiks unustada välist mõju juustele. Pidev keemiline töötlemine, kuumus (sirgendamine, lokitamine) mõjub hävi tavalt ja kui seda pidevalt teha, ei aita ka toidulisandid. Kindlasti soovitaksin vaa data ka koensüüm Q10 poole, mis osaleb rakuenergia tootmises.

Valikus on kollageeni eri vormid. Mis vormis kollageen imendub kõige tõhusamalt?

Sandra Volkov: Soovitan hüdro lüsaati ehk väga väikesteks molekulideks lõhustatud kollageeni. Palju on räägitud merelisest kollageenist, mis on inimese organismile kõige paremini omastatav, kuid tihti jääb häirima selle tugev kõr valmaitse. Üks tõhus alternatiiv sellele on bioaktiivne hüdrolüüsitud veise kollageen. Parimaks pean tooteid, kus on kombineeritud hüdrolüüsitud kollageen, hüdrolüüsitud hüaluroonhape ja C-vita miin. Kollageen vajab paremaks imendu miseks enda kõrvale C-vitamiini.

Kätlin Kuus: Tõesti, mida väiksem on aine molekulmass, seda suurem on selle biosaadavus ning võime imenduda. Normaalse kollageeni taseme tagamiseks

Näiteid hästi imenduvatest vitamiinide ja mineraalide vormidest

B-12 – metüül- ja adenosüülkobalamiini segu.

TSINK – vedel tsinksulfaat.

MAGNEESIUM – magneesiumglütsinaat, ka magneesiummalaat ja mõningas koguses magneesiumtauraat.

FOOLHAPPE/FOLAADI/B9 – metüülfolaat ehk 5-MTHF. Foolhape on folaadi sünteetiline vorm, mis pole kehale kasutuskõlblik enne, kui maks pole seda metüülfolaadiks ümber töödelnud.

RAUD – raudpürofosfaat (kelaat) on kõige tõhusam ja paremini talutav rauaallikas.

Allikas: Kätlin Kuus

organismis on ennekõike siiski vajalik mitmekülgne ja vitamiinirikas toiduvalik, mis toetab tervist ka üldisemalt.

Kellele ja millal iluvitamiinid sobivad, kellele mitte?

Kätlin Kuus: Kui inimene sööb ter vislikult ja tema toiduaual on esindatud kõik toitainegrupid, saab ta vajalikud ained toidust.

Eri põhjustel võib aeg-ajalt esineda ka mõne vitamiini puudujääk. Üldjuhul piisab konkreetse vitamiini võtmisest ega pea pöörduma kohe multivitamiinide poole. Kompleksvitamiinide lisama nustamine võib olla vajalik raskemates tingimustes, nagu pikaajaline paast, dieedipidamine, pikaajalisest haigusest taastumine või pärast antibiootikumi kuuri.

Ka iluvitamiinid on kompleksvitamii nid, mida võiks tarvitada, kui juuksed ja nahk on muutunud väga kuivaks, küüned rabedaks või on märgata juuste liigset väljalangemist.

Multivitamiine soovitaksin alates 2.–3. eluaastast koostöös perearstiga, kui on vajadus toetada immuunsussüsteemi, iluvitamiine alates 25. eluaastast. Iluvi tamiine ei soovitaks rasedatele ja imeta vatele emadele, kellele on välja töötatud eraldi vitamiinid, nagu ka eakatele.

Mõningate ravimitega koos ei soovi tata teatud vitamiine üldse tarvitada või siis tuleb ravimit ja vitamiini tarvitada eri ajal.

Kui kaua ja tihti võib iluvitamiine võtta?

Sandra Volkov: Iluvitamiine võiks tarvitada kuurina ehk kolm kuud järjest ning korrata kuuri paar korda aastas.

Tavaliste vitamiinide võtmine võib

kesta vajadusel aasta läbi. Näiteks rauapuudus on naistel väga tava line mure ja rauataseme tõstmine pikaaegne protsess. Siinkohal saab anda soovitusi ainult arst, kes laseb teha vastavad vereproovid. Raua üleküllus on organismis kahjulik.

Kätlin Kuus: Multivitamiine võiks võtta hommikul koos söögiga, et säilitada sujuv ainevahetus ja hea energiatase. Multivitamiine ei tasu võtta koos rasvase toiduga, sest see takistab toitainete liiku mist veres. Toit peaks kindlasti sisaldama glükoosi, siis imenduvad vitamiinid paremini.

Ilu- ja multivitamiine ei soovi tata võtta õhtul, sest enamasti need sisaldavad B-grupi vitamiine, mis on tuntud oma energiat suurendavate omaduste poolest ja nii võib tekkida öösel probleeme uinumisega.

Vitamiinikuuri pikkus sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahe tusest, toitumisest ja haigustest. Üldiselt soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaa tiliselt ja umbes 4–6 nädalat. Selle ajaga organism orienteerub ümber ainete uuele vahekorrale.

Haiguse ajal võiks pigem pea tada multipreparaatide võtmise, sest siis võib keha vajada üksik preparaadi terapeutilisi annuseid. Suuri toidulisandite doose tuleb vältida.

Mis juhtub, kui toidulisandeid üle tarbida?

Sandra Volkov: Kindlasti ei tohiks haarata korraga erinevate toidulisandite järele. Tähtsaimad on organismi toimimiseks häda vajalikud vitamiinid, mida organism ise ei sünteesi või mida on toidust keerulisem kätte saada. Soovitan teha vähemalt korra aastas täieliku vitamiinide vereanalüüsi.

Kätlin Kuus: Vesilahustuvate (B1-, B2-, B6-, B12-, C-vitamiinid, niatsiin, folaadid) vitamiinide liig tarbimine pole ohtlik, sest organism väljutab uriiniga liigse, kuid see koormab neere ning võib tekitada ka soolade puuduse. Pigem esineb inimestel siiski rohkem vesilahus tuvate vitamiinide puudujääki kui nende üledoseerimist.

B-grupi ja C-vitamiini varud kestavad organismis keskmiselt 1–6 nädalat. Erandiks on vaid B12-vitamiini varud, mis kestavad 1–3 aastat. Rasvlahustuvad vitamii nid (A, D, E, K) ladestuvad rasvkoes. Nende varud võivad kesta paarist

Turguta oma ilu seestpoolt!

Biotiin Collagen Skin Beauty tabletid (120 tk) 20,62 €

Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tabletid (60 tk) 18,38 €

Beauty+ tabletid (30 tk) 16,20 €

Hyaluron Activ tabletid (30 tk) 26,88 €

New Nordic Hair Volume tabletid (30 tk) 34,23 €

kuust mõne aastani. Varude kestus sõltub vanusest, ainevahetuse aktiivsusest, söömisharjumustest ja haigustest. Rasvlahustuvad vitamii nid on potentsiaalselt toksilisemad kui vesilahustuvad.

Näiteks A-vitamiini üledosee rimisel (üle 3000 mcg/päevas ehk 10 000 IU) raseduse ajal võivad tekkida loote väärarengud. E-vita miini liigtarbimisel võivad ilmneda K-vitamiini metabolismi häired ja tõsised vere hüübimise probleemid. K-vitamiini tarvitamist peavavad jälgima need, kes tarbivad verd vedeldavaid ravimeid, mille määrab arst trombide vältimiseks, sest K-vitamiini puuduse tõttu võib esineda vere hüübivushäireid.

C-vitamiin on suhteliselt mitte toksiline, kuid kestval üleannusta misel võivad ilmneda kõhuvaevu sed, kõhulahtisus, oksendamine ja krambid. B3-vitamiini ehk niatsiini liigmanustamine võib põhjustada näopunetust, kuumustunnet, hüpo tooniat ja peavalu. B6-vitamiini ülearune võtmine võib tekitada neuroloogilisi, koordinatsiooni ja mälu häireid.

B12-vitamiini puuduse korral võib välja areneda megaloblastiline aneemia ning tekivad normaal sest suuremad punaverelibled.

Doppelherz Aktiv kollageen 3000 (14 tk) 20,20 €

Biocyte Keratine juuksekasvu kummi kommid (60 tk) 26,71 €

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi hinnad.

Foolhappe liigtarbimine võib aga B12-vitamiini puudust varjata. Kindlasti ei tohi liigselt tarvitada mineraalaineid.

Mis on praegu peamised trendid toidulisandite maailmas?

Sandra Volkov: Järjest enam räägitakse liposoomsete vitamiinide kasulikkusest. Nende imendumine on peaaegu maksimaalne, sest toit aine molekul (nt C-vitamiin) on kae tud fosfolipiidide kihiga, mis kaitseb

Kindlasti ei tohi liigselt tarvitada mineraalaineid.

seda seedekulglas hävinemise eest. Nii transporditakse toitaine otse rakku.

Samuti on hinda läinud kõik joodavad, söödavad ja suhupihusta tavad vitamiinid, mis on mugavad ja hea imendumisvõimega.

Kätlin Kuus: Väga palju toi dulisandeid on tulnud vedelal, aga ka pulbri või graanuli kujul, et neid oleks mugav võtta. Palju tõstetakse esile hüaluroonhapet ja kollageeni, samuti oomega-3-rasvhapet. Kuna valk on väga oluline, on palju ret septe ka hernevalguga.

Nahk trotsib talvekatsumusi

Punetavad sõrmenukid, narmendav nahk ja kipitavad huuled on ilmselged märgid, et termomeetripügalad on allapoole liikunud ning talv kohale jõudnud. Kuidas nende tundliku ja õrna nahaga piirkondade eest hoolt kanda ja milliste toimeainetega kostitada?

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Kosmeetikkoolitaj a I n ag Raa

Külm ja tugev tuul ning temperatuuri suur erinevus toas ja õues põhjustab selle, miks nahk talvel tihtipeale tundlikuks ja karedaks muutub ning punetama kipub. Kõige kaitsetumad karmi ilmastiku käes on huuled ja käed.

„Huulte nahk on väga õhuke ja selles on vähe rasunäärmeid, seega puudub neil kaitsev hüdrolipiidkiht,“ selgitab Ella Beauté Saloni kosmeetik-koolitaja Inga Raa.

„Kuna huuled on väga lähedal suu limaskestale, on need talvetempera tuurile väga vastuvõtlikud.“ Huultes puuduvad ka melanotsüüdirakud, mis annavad UV-kaitse, seetõttu saavad need intensiivse päikese käes ka kergesti kahjustusi.

Kätenahk erineb peopesas ja käe seljapoolel. Peopesas on nahk paksem, seal pole karvu, aga on higinäärmed. „Käe seljanahk aga on üsna õhuke, seal puuduvad higinäärmed ja rasunäärmeid on minimaalselt,“ selgitab Inga Raa. Seega pole ka käeseljal hüdrolipiidkihti, mis seda kaitseks. Kuna külmaga aeg lustub jäsemetes vereringe, hakkavad käed talveperioodil ka tihti külmetama ning iseäris häirivaks võib külmatunne muutuda siis, kui verevarustus on niigi kehv.

Kosuta looduslike õlide ja vahadega

„Üldjuhul muutuvad huuled külma ja tuulega esmalt kergelt punetavaks ja tekib kihelustunne,“ sõnab Inga Raa. Sellele tuleks kohe reageerida ja huultele kaitset pakkuda, vastasel juhul järgneb kuivus, lõhed ja veritsemine.

Eriti palju paha teeb huultele nende limpsimine, tehtagu seda toas või õues. Sülg ärritab kuivi ja narmendama kippu vaid huuli veelgi ning halvimal juhul võib tekkida teine huulepiir ehk huuleümbrus muutub punaseks, hakkab sügelema ja veritsema.

Et huuli talve räsiva mõju eest hoida, soovitab Inga Raa hoida alati taskus või käekotis huulepalsamit.

Toitvat võiet tasub huultele kanda alati hommikul enne õue minekut ja vajadusel niisutada neid ka päeva jooksul. „Ka ei maksaks unustada õhtust huulehooldust, kuna öösel saavad huuled kõige paremini taastuda,“ lisab kosmee tik. Enne magamaminekut kata huuled mõne ravipalsami või õliga. Kui muud käepärast pole, passivad hästi ka mesi või silmakreem.

Huuli turgutavad enamik looduslikud õlid ja vahad. Kodus võib näiteks kasu tada oliiviõli, mis pehmendab ja toidab

nahka. Selles sisalduvad rikkalikud anti oksüdandid kaitsevad huuli ka enneaegse vananemise eest. Päevalilleõli ennetab naha dehüdratsiooni, samuti pehmendab. Kookosõli rahustab nahka. Lisaks teevad head ka looduslikku päikesekaitset sisal dav vaarikaseemneõli ja mandliõli. Huulepalsami koostisest tasub otsida ka hästi toitvat shea-võid või mesilas vaha, mis tekitab nahale loodusliku kaitsekile ja hoiab huuli väliskeskkonna mõjude ja kuivuse eest. Väärtuslikud toimeained huulepalsamis on ka hüalu roonhape, glütseriin, keramiidid ja skva leen, mis pehmendavad ja parandavad nahka.

Koori ja maskita

Et huulepalsami hooldavad ja toitvad ained korralikult imenduksid, soovitab Inga Raa huuli regulaarselt koorida. Eriti oluline on seda teha siis, kui juba on tekkinud ketendus.

Huulekoorija võib kodus kasvõi ise valmistada. Selleks sega väike kogus mett suhkruga ja lisa tilgake kookosõli. „Kanna koorija õrnade liigutustega huul tele, masseeri kergelt ja loputa,“ soovitab kosmeetik.

Huuli koorib ka jaheda vee ja peh mete harjastega hambaharjaga massee rimine. Pärast seda võiks kanda huultele ravipalsamit. Maskiks võib määrida huultele paksema kihi mett ning hoida umbes 15 minutit.

Vahel võivad huulenahka kuivatada ja ärritada ka huuleläiked või -pulgad, aga ka suuhügieenitooted, nagu suuvesi ja hambapasta. Igapäevasest hamba pesust paraku loobuda ei või, küll aga tasub mure korral tähelepanelikumalt luubi alla võtta oma ilu- ja hügieenitoo dete koostis. Enamasti kipuvad nahka ärritama lõhna-, värvi- ja säilitusained.

Turgutust kätele

Kätenaha seisukorda mõjutavad mitu tegurit – lisaks külmale tuulele ja õhule ka puhastusvahendite ja kemikaalide kasutamine, rohke ja sage kokkupuude veega, UV-kiirgus, keskküte ja kondit sioneer. Need nõrgestavad naha habrast kaitsekihti ning käed muutuvad karedaks, ketendavaks ja kuivaks.

Kui käte vereringe on halb, võiks kasutada ürte sisaldavaid kätekreeme.

Lisamiinusena hakkab nahk sellise mõju all kiiresti vananema. „Et käsi kaitsta, kasuta nõusid pestes või mis tahes koristustöid tehes alati kummikin daid,“ rõhutab kosmeetik. „Kui üks läheb katki, vaheta kohe uue vastu, et käed ei puutuks kodukeemiaga kokku!“

Kätehoolduses on esmatähtis käte pesu, milleks tuleb kasutada leiget vett ning eelistada võimalikult rasvast või neutraalse pH-tasemega seepi. Kuivad käed tasub pärast pesemist kreemitada toitvama võidega. „Talvised kätekreemid võiksid sisaldada looduslikke õlisid, shea-võid või E-vitamiini,“ soovitab Inga Raa. „Viimast sisaldab ka avokaadoõli.“ Kreemituubilt võiks uurida, kas koostis osade nimekirjas on mainitud niiskuse säilitajaid, nagu glütserool, karbamiid või propüleenglükool – need ained seovad kätepesuniiskuse naha külge.

Kindad on talvel mõistagi kohus tuslikud, ja seda isegi korraks prügi välja viima lipates või kiiruga autoni kõndides.

„Korra nädalas võiks käsi ka koorida, milleks sobivad hästi kehakoorjad,“ sõnab Raa. Talvise kätekoorija võib valmistada ka ise, kui segada paar supi lusikatäit mett ühe supilusikatäie kohvi puruga. Saadud seguga võiks masseerida käsi paari minuti jooksul. Tulemuseks on sile ja sametine nahk.

Tähelepanu ka küüntele Kui nahk kipub väga kuivama, soovitab kosmeetik määrida käed mõneks ajaks, näiteks filmi vaadates, kokku mõne loodusliku õliga (oliivi- või kookosõli) ja tõmmata kätte puuvillased kindad.

Samuti võib teha kätemaski ning jätta kindad kätte kogu ööks. „Kui käte vere ringe on halb, võiks kasutada kreeme, mis sisaldavad ürte, näiteks rosmariini,“ lisab Inga Raa. Samuti võiks käekotis alati olla üks tõhusalt niisutav käte kreem.

Nahakuivus võib panna kihistuma ka küüned ja narmendama küünenaha. Kuivad küüned on haprad ja kipuvad murduma, kuna küüs koosneb õhukestest kihtidest, mis niiskuse kaotamisel üks teisest eralduvad. Üks tõhusamaid viise kuivade küünte ennetamiseks on iga päevane küünenahaõli kasutamine.

Viimane toob kuivadele küüntele vajalikku niiskust – kui need on lakki mata – ning samal ajal hoiab pehmena

ka küünenahad. Väga kuivadele küüntele võib teha lausa õlivanni, mille käigus leotada küüsi 5–10 minutit näiteks oliivivõi rapsiõlis.

Kuigi ilusalongides eemaldatakse maniküüri käigus tihtipeale ka liigsed küünenahad, on kodus parem neid omal käel mitte nokkida. Küünenahad toimivad loomuliku barjäärina, mis ei lase bakte ritel ja seentel küünejuureni jõuda. Kui küünenahad oskamatult ja liigselt ära rebida, võivad need muutuda punetavaks, sakiliseks ja üles paistetada. Lisaks võib nende eemaldamine põhjustada põletikku ja seeläbi isegi püsivat küünekahjustust.

Miks mitte hellitada talvel käsi ka ilusalongis? Leia valikust üles mõni rikkalikult poputav kätehooldus, mille üks vaatus on toitev kätemask koos kinnastega või kosutavalt mõnus soe parafiiniholdus.

Poputa külmast räsitud huuli ja käsi

Babé taastav huulekreem (15 ml) 7,57 €

BioNike Proxera huule palsam kuivadele huultele (4,5 g) 7,19 €

Micro Cell küüneõli (12 ml) 17,34 €

Eucerin kuiva naha kätekreem 5% uurea (75 ml) 11,71 €

Mandliõli (magus mandel) (100 ml) 4,94 €

BioNike Proxera toitev kätekreem kuivale nahale (75 ml) 8,43 €

Babé õliseep (500 ml) 23,38 €

Peha-Soft kindad Nitrile Fino (10 tk), erinevad suurused (S, M, L) 3,31 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Kuidas poputada KUIVA NAHKA?

-25%

Praeguste ilmadega kipuvad paljudel süvenema nahakuivusega seotud mured, nagu ketendus, sügelus ja pinguloleku tunne, mis omakorda muudavad naha vastuvõtlikumaks välistele ärritajatele. Miks meie nahk muutub hooajati kuivaks, sügelevaks ja tundlikuks?

Pai kuivale nahale

NAHA KUIVUSE PÕHJUSED VÕIVAD OLLA NII KEHASISESED KUI KA -VÄLISED.

Kehasisesteks mõjutajateks on pärilikkus ja naha bio loogiline vananemine. Naistel soodustavad naha kuivust ka menopausiaegsed hormonaalsed muutused.

Kehavälisteks mõjutajateks võivad olla valesti valitud nahahooldustooted ja -võtted, ilmastik, õhu konditsioneerid, liiga kuuma veega pesemine, nahaärritus karedatest ja sünteetilistest riietest, suitsetamine ja vähene vedelikutarbimine. Nahakuivust võivad soodustada ka mõned ravimid, näiteks paiksed akneravimid, retinoidid, diureetikumid jms.

Kuiva naha hooldus

Kui oled hädas kuiva nahaga, pea silma järgmisi nõuandeid.

1.Väldi liiga pikka kuuma dušši ja vanni. Kasuta leiget vett, mis ei kuivata nahka nii palju. Keha pesemiseks on hea kasutada nahka kaitsvat ja niisu tavat õliseepi või seebivaba pesemisvahendit.

2.Hoidu tugevalt parfümeeritud toodetest ja ära unusta oma nahka pärast pesu niisutada.

3.Mida kuivem on nahk, seda rikkalikuma tekstuuriga peaks olema nahka niisutav ja toitev toode. Talvel kasuta emulsioonide asemel pigem kreeme, salve ja õlisid. Kui oled külma ilmaga pikemalt õues, ära unusta kasu tada spetsiaalseid külmakaitsekreeme ja kindlasti ka huulepalsamit.

4.Kui nahk on väga kuiv, ärritunud ja probleemne, väldi tooteid, mis sisaldavad AHA-happeid, retinoide, alkoholi, lõhnaaineid – need võivad ärritust süvendada.

5.Kuiva naha hoolduses on oluline roll ka vee tarbimisel. Joo regulaar selt vett ja jälgi, et toidus oleks piisavalt küllastumata rasvhappeid, anti oksüdante ja vitamiine, mida saad kalast, taimsetest õlidest, puu- ja köögivilja dest. Piira suhkru, alkoholi ja nikotiinitoodete tarbimist.

6.Tee kindlaks, mis on just sinu naha kuivuse põhjus ja millist hooldustoodet vajaksid. Kuiva nahka saab hooldada erinevate toimeainetega, mis niisutavad nahka ja parandavad kaitsefunktsiooni ning seeläbi hoiavad ära ärritajate ja haigustekitajate tungimise nahka, sügeluse ja nahakaudse veekao vähenemise. Tõhusad toimeained, mis aitavad niiskust siduda, on uurea ja laktaat. Keramiidid ja muud lipiidid omakorda parandavad naha lipiidkihti ja taastavad sarvkihi kaitsevõimet ning vähendavad nahakaudset veekadu.

Eucerin Hyaluron Filler päevakreem kuivale nahale (50 ml) 39,73 €

Babé õliseep (500 ml) 23,38 €

Bioderma Atoderm käte kreem (50 ml) 8,25 €

Isdin Nutriatopic kehakreem (200 ml) 19,95 €

Avène Cold toitev ja kaitsev kreem kuivale ja tundlikule nahale (40 ml) 14,51 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Babé universaalne kreem näole, kehale ja kätele (60 ml) 12,30 €

Avène Cold toitev huulepalsam (4 g) 9,12 €

huulepalsam kahjus tatud huultele (15 ml) 11,38 €

TEKST: dermatoveneroloog-kosmetoloog KAIRI NURM l FOTOD: ERAKOGU, TOOTJAD

Detsembris leiad Apothekast laia valiku ilubrände kliendikaardiga

Unusta punetus,

sa särad!

Pidulikkust, sära ja elevust jagub talvekuudesse eriti külluslikult, nagu ka hetki, mil karge õhk põski näpistab ja palge punetama paneb. Nutika nahahooldusega ja oskusliku jumestusega saab aga punaninast ja ladvaõunu meenutavaist põsist võitu.

Õrna, tundlikku ja kuperoosset nahka pakane just ei hellita – punetus, pitsitav ebamugavus ja hõõ guv tunne ei lase end kaua oodata. Kuperoossel nahal võib täheldada pindmiste laienenud vere soonte võrgustikku, mis soodustab nahal pune tus- ja õhetushoogusid. Veelgi suuremat meelehärmi võib aga tekitada rosaatsea, mis on kroonilise iseloomu ja ägenemistega

kulgev nahahaigus, mille korral nina ja põsed punetavad ning ägenedes võivad tekkida ka põletikulised vistrikud.

Keeruline on leida üht konkreetset põhjust, miks need nahamured tekivad, kuid soodustavaid tegureid on see-eest palju, alustades kuumade ja vürtsikate toitude-jookidega (alko hol, kofeiin) ning lõpetades talvise külma ja tuulega. Kuidas sellist tüüpi nahka aidata?

TEKST JA MEIK: SIGNE UIBO l MODELL: HELEN l FOTOD: TIINA KUKK

Hellust hõõguvale nahale

Õrna, punetava ja kuperoosse naha hoolduseks tuleks kasutada selliseid tooteid, mis on leebed ja tugevdavad hapraid kapillaare.

Puhastamiseks on head seebi- ja alkoholivabad tooted ja veelgi parem on, kui neid ei pea veega maha pesema, sest see võib omakorda nahka ärritada. Üks selline on BioNike puhastusvesi meigi eemaldamiseks (400 ml 16,73 €), mis hoiab ära naha punetuse, lõhenemise ja ärrituse.

Pärast puhastust lase käiku kapillaaride tugevdamiseks ja punetuse vähendamiseks loodud tooted, näiteks püsiva ja ägedama punetusega nahal kontsentreeritud koostisega BioNike Tolerance AR+ intensiivne geelkreem (40 ml 20,53 €), mööduva nahapunetuse korral aga BioNike Tolerance AR emulsioon (50 ml 19,67 €). Mõlemaid võid kanda hom mikul ja õhtul iseseisvalt või kreemi alla ja need sobivad suurepäraselt jumestuse aluskreemiks, aga ka punetava nahaga meeste iluarsenali. Kuna need on kerge tekstuuriga, poputa talvel nahka lisaks ka BioNike Hydractive toitva ja niisutava kreemiga (50 ml 26,25 €).

Tundliku ja punetava silmaümbruse erihoolduseks sobib ideaalselt BioNike Tolerance silmaümbruskreem (15 ml 19,08 €), mida tasub kanda silmakontuuri piirkonda ja ka silmalaugudele.

Kuperoosse naha ja rosaatsea korral on isegi talvel vajalik päikese kaitse. Kui igapäevane nahahooldus ei sisalda SPF-i, tuleks seda lisaks kasutada.

1. 3. 2.

Punetava naha jumestus sammsammult

Jumestamine pole ainult naiste pärusmaa. Minevikus on mehedki kasutanud näomaalinguid ja -värve rituaalidel ja jahipidamisel, seega mõne iluvea peitmine või punetava naha varjamine meigitoodetega, et pühadefotol sarmikas ja ühtlasema jumega välja näha, pole eelneva kõr val midagi. Iluvigade peitmiseks loo dud BioNike Color Coveri sari sobib nii naistele kui ka meestele. Tasub aga meeles pidada, et meigitooted püsivad paremini hooldatud nahal.

Võluv meigipõhi

1.Neutraliseeri naha punetus, kasutades puhastatud ja niisutatud nahal roheka alatooniga BioNike Color Cover punaste laikude peite kreemi 301 Vert (12 ml 14,56 €), et varjata suuremad punetavad alad ja saada ühtlasem meigipõhi.

2.Kata nahk seejärel hästi katva BioNike Color kaitsva jumestuskreemiga 301 Ivoire (30 ml 23,91 €), et varjata punetavad piirkonnad.

3.Kinnita jumestuskreem siidise tekstuuriga BioNike Color kompaktpuudriga 101 Ivoire (8 g 18,71 €).

4.Lisa nahale elu ja ruumilisust BioNike Color päikesepuudriga 202 Soleil (10 g 15,93 €), kanna seda põsesarna alla, juukse piirile ja meelekohtadele ning anna värskust BioNike Color kompaktpõsepunaga 309 Marbre Rose (5 g 19,06 €), tupsutades seda kergelt põsenukile ja hajutades seda põse sarna suunas.

Vallutavad silmad

1.

1.

Ühtlusta eelnevalt niisutatud nahk ja kanna selleks ülemise silmalau peale ja alumise silmalau alla heledat IDUN Minerals Perfect peitekreemi silmaalustele (6 ml 25,17 €).

2.

Lisa silmale sügavust, tõmmates intensiivset tooni BioNike Color Kohl&Kajal silmapliiatsiga 301 Noir (9,03 €) ühtlane joon ülemiste ripsmete piirile.

3.

Kanna lauvärvipaleti IDUN Minerals mineraallauvärvid Lejongap (4 x 1 g 22,49 €) toonide nelikust kõige heledamat silma sise nurka, hajutades seda keskosa suunas, seejärel hajuta keskmise tumedusega tooni silma välimisse nurka suunaga silmakoopast keskele. Lisa silma välis nurka ülemisele ja alumisele ripsmepii rile natuke kõige tumedamat lauvärvi, et anda pilgule intensiivsust juurde.

4.

Hajuta valguspeegeldavat

IDUN Minerals mineraallauvärvi Fjällsippa (3 g 11,71 €) ülemise silmalau keskele, et anda meigile sära ja pidulikkust ja hajuta seda kergelt silma sisenurga suunas.

3. 2. 4. 1. 2. 4. 3.

NIPP! Põsenuki täpse asukoha leidmiseks naerata, sest õige ruuži koht muudab palju, eriti kui põsed enne jumestamist ühtlaselt punetasid. Põsepuna tonaalsus ja intensiivsus olgu kooskõlas huulepulgaga – kui huuletoon on mahe, olgu seda ka ruuž, erksa huulevärviga võib ka põsepuna intensiivsem olla.

Oi neid punavaid huuli ...

5. 5. 6. 7.

5.

Tooni kulmud ja täida neis olevad tühimikud BioNike Color kulmupliiat siga nr 501 (tume blond) (12,42 €) ning seejärel fikseeri heleda IDUN Minerals Fiber kulmugeeliga (5 ml 14,84 €), milles sisalduvad kiud muudavad kulmud ka tihe damaks. 6.

Tušita ripsmed, milleks talvel sobib hästi ilmastikukindel BioNike Color 3D ripsmetušš veekindel (11 ml 19,06 €). Ripsmetuši muudab eriliseks hari, mille läbilõige meenutab lilleõit ja nii lisab see ripsmetele tihedust ja pikkust ning samal ajal koolutab neid. Sobib ka tundlikele silmadele ja kontaktläätsede kandjatele.

7.

Fikseeri jumestus ja värskenda nahka IDUN Minerals näovärskendajameigikinnitajaga (100 ml 21,51 €).

NIPP! Kui jumestus on valmis ja peoriided seljas, puuderda kaela ja väljapaistvat dekolteed siidise ja kerget sära andva BioNike Defence Color Voile Touch tolmpuudriga tundlikule nahale (15 g 29,44 €), et ühtlustada neis piirkondades nahka ja täiustada kooslust meigitud näoga.

Huulemeigi muudab pidulikuks punane toon ja läige, püsivama tulemuse ja täpsema kontuuri saamiseks alusta aga alati huulepliiatsist.

2.Universaalse ja piduliku koosluse saad, kui kasutad BioNike Color Lip huulepliiatsit 205 Brique (8,33 €) koos uue volüümi ja sära andva BioNike Color Liplaque huuleläikega 602 Lychee (4,5 ml 14,08 €).

1.Mahedama, kuid piduliku huuletooni saamiseks kasuta IDUN Minerals huulepliiatsit Bibi (0,35 g 10,88 €), mille peale lisa lillakas roosat läikivat IDUN Minerals huulepalsamit tooniga SPF 15 Syren (8 ml 14,08 €)

3.

Klassikalise punase peale võid alati kindel olla. Selle tulemuse saavutad BioNike Color Lip huulepliiatsiga 204 Rouge (8,33 €) ja intensiivse tooniga BioNike Color Intense huulepulgaga 110 Rouges (3,5 ml 12,09 €)

NIPP! Meigipõhja tegemist alustades niisuta kohe ka huuled, et palsamil oleks piisavalt aega enne huulte värvi mist imenduda ja huuli pehmendada.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Lava võib pidada lauljanna Kaire Vilgatsi teiseks koduks, mis aga tähendab sagedast tugevat meiki ja selle maha võtmist. Kuidas tema tundlik nahk sellega hakkama saab ja millised uued lemmikud leidis Kaire oma naha ja juuste popu tamiseks apteegiriiulilt?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: AIVAR KULLAMAA, TOOTJAD

Puhas rõõm

ilupärlikestest

AVÈNE kooriv geel tundlikule nahale (75 ml) 27,46 € Pelgan veidi mehaanilise koorimise tooteid, kuna minu kosmeetik pole neid soovitanud. Aga ei olnud hullu midagi! Väikesed terakesed geelis olid väga õrnad ega tekitanud tunnet, nagu kraabiksid mu naha katki. Kõik tundus mahe ja tõhus. Nägu jäi puhas ja värske.

BABÉ rulldeodorant (50 ml) 10,96 €

See deodorant (tegelikult kogu see bränd) tekitab usaldust, sest olen nende tooteid kasutanud korduvalt varem ja julgen soovitada. Mulle on tähtis, et deodorant on kerge ja tagasihoidliku lõhnaga ja seda on see toode kahtlemata. Kuna mul endal pole suurt muret kaenlaaluste higistami sega, pakkusin sedasama deodoranti oma sõbrannale, kellel jagus vaid kiidusõnu, sest vahend tegi oma tööd suurepäraselt.

Skinergy näokreem normaalsele nahale (50 ml) 32,79 € ja seerum ampullides (24 ml) 39,13 €

See kreem on super! Koos BioNike seerumiampullikestega kasutasin seda iga päev, nii et unustasin vahepeal teised testimist vajavad näotooted peaaegu ära. Ups! Aga need lihtsalt toimivad väga hästi. Neid on ilus oma meigilauale panna ja avada ka. Ampullid on tõhusa näosilumise kõrval ka veel eriti kaunid pärlikesed. Neid tooteid on koos puhas rõõm kasutada.

BABÉ BiCalm+ rahustavad ampullid (2 ml x 10 tk) 24,09 €

Kunagi katsetasin sarnase välimusega ampulle, mis minu nahka ärritasid, nii et punased laigud olid üle näo. Neil polnud muidugi kirjas, et nad rahustavad. Seega otsustasin ikka proovida. Ja õigesti tegin. Nahk läks kohe nagu veidi väiksemaks –selline ilus, ühtlane ja sile tulemus.

RENÉ FURTERER Style juuksevaht kohevust andev (200 ml) 18,08 € Seda toodet kasutan edaspidi kindlasti rohkem. Olin unus tanud, et vaht juuksehoolduses üldse eksisteerib veel, aga tõesti – see tekitab minu vormi tutele juustele mahtu. Ka vahu lõhn meeldib mulle väga.

IDUN Minerals

näovärskendaja-meigikinnitaja 100 ml (21,51 €) (müügil vaid apothekabeauty.ee)

Ma pole kunagi tundnud vaja dust oma meiki kinnitada või värskendada. Siiski proovisin seda oma esinemise vaheajal, jahutuseks. Ja selleks on see ideaalne! Pihustus on udupee nike ja meeldiva lõhnaga. Kujutan ette, et suvel palavaga on seda samuti tore kasutada.

ISDIN mitsellaarvesi (400 ml) 15,95 € Mulle väga sobiv ja häda vajalik toode! Meigin ennast sageli ja üsna tugevalt. Seda kihti olen tavaliselt usaldanud eemaldama mitsellaarvee. Isdini vesi on mõeldud tundli kule nahale ja see viib ära ka kõige tugevama meigi.

RENÉ FURTERER Style fikseeriv sprei, pehme kinnitus (300 ml) 21,73 € Ilus pakend. Laki eelis on, et see pihustub imepeenikese uduna juustele. Igapäevaseks soengu hoidmiseks ideaalne, tugevamat soengut minul hästi püsti ei hoidnud, veidi järsu lõhnaga on ka.

Body

ISDIN näopuhastusõli (200 ml) 29,97 € Kunagi sattus minu vannituppa Shiseido näopuhastusõli, mis tundus mulle kui ime. Meik lihtsalt lahustus õli mõjul ära, loputasin näo puhtaks ja oligi kõik. Maagia! Otsisin seda toodet ka hiljem, aga pole leidnud. Nüüd siis on sarnane toode ISDINi nime all leidnud tee minu käsutusse. Kuigi eelistan endiselt mitsellaarveega meigieemaldust, on näopuhas tusõli minu teine valik.

niisutav kehapalsam

(250 ml)

Olen viimase 10 aastaga suureks kehakreemi fänniks saanud. Otsinud seda õiget, hästi niisutavat ja meeldiva lõhnaga kreemi. Arvasin, et olengi selle juba leidnud, ent see kehapalsam on minu unelm. Seda kulub keha niisutamiseks üllatavalt vähene kogus ja nahk saab kohe siidise pehmuse. Lõhn on meeldiv ja tagasihoidlik. Lemmik!

Toodetel on juures Apotheka e-poe ja apothekabeauty.ee hinnad.

Seerum nagu ilusüst

Kas üks seerum suudab pakkuda konkurentsi ilusüstidele? Tuleb välja, et BIOMD BIOTOX pinguldav näoseerum suudab. See täidab kortse, silub nahka ja mõjub noorendavalt. Seerum jäljendab templirästiku mürki, mis mõjub nahale sarnaselt botuliinisüstidega, kuid ei halva näomuskleid ja miimikat. Tänu aaloe veerale jääb nahk mõnusalt niisutatud ja pehme. Juba 28 päevaga on märgata 89% siledamat nahka ja 73% vähem kortse.

BioMD Biotox pinguldav näoseerum (30 ml) 49,83 €

Peanahk tasakaalu!

Ärka värske nahaga

Tõuse hommikul voodist värske tunde ja särava nahaga! EUCERINI HYALURON-FILLER öise geelkreemiga tundub nahk hommikul ärgates nagu uus.

Foto : Adobe Stock

NIZORALI šampoon ja toonik moodustavad tõhusa tandemi kõõma, naha ketenduse ja sügeluse leeven damiseks. Tasakaalus peanahal kasvavad ju terved juuksed. Šampoon jätab pärast pesu peanahale kerge tunde, rahustab ja värskendab ning samal ajal tunduvad juuksed pehmed ja siidiselt siledad.

Looduslikke koostisosi sisaldav toonik tõttab appi, kui šampoonist ainuüksi ei piisa, et peatada sügelust ja kuivustunnet. Toonik sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Nizoral Expert šampoon (200 ml) 14,51 € Nizoral Care toonik peanahale (100 ml) 16,13 €

Byphasse meigi eemaldussalvrätikud kõikidele nahatüüpi dele (40 tk) 4,52 €

Byphasse meigieemal dussalvrätikud mitsellaar veega tundlikule nahale (25 tk) 3,31 €

Meik maha hetkega

BYPHASSE’I meigieemaldussalvrätikud teevad näo kiiresti mustusest ja meigist puhtaks. Kõikide nahatüüpidele loodud salvrätikud sisaldavad piimaproteiine ja jätavad naha erakord selt pehmeks ja hooldatuks.

Tundlikule nahale mõeldud mitsellaarveega meigieemal dussalvrätikud puhastavad õrnalt, kuid tõhusalt näo-,silma- ja huulemeigi ning eemaldavad kerge vaevaga ka ripsmetuši, säilitades seejuures nahale omase niiskustasakaalu.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

MTÜ Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme, taustalt kultuurikorraldaja, kes seotud tihedalt filmindusega, on viimased kaheksa kuud elanud ise justkui filmis. Ta usub, et sellel filmil on õnnelik lõpp.

„Sõjas olen üles leidnud enda tõelise mina.“

November Ida-Ukrai nas. Bahmuti elanikud on ehitanud oma tre pikoja ette tellistest ja metallplaadist ahju, mida nad kütavad prügi või mõne langetatud puuga. Nad võtavad koos naabritega laua ümber istet ja hakkavad sööma – pole vahet, kas olla väljas või sees, sest kütet toas ei ole. Supp on keedetud vihmaveest. Ümberringi pommitatakse – see on nende uus normaalsus, kuid nad ei vingu.

„Bahmuti inimestel pole mitte midagi, nad elavad vaid humani taarabi toel,“ sõnab Johanna-Maria.

Inimeste silmist kiirgab tohutut tänulikkust kohale saabunud abi eest. Nad küsivad tagasihoidlikult, kas järgmine kord on võimalik seepi tuua, sest nad ei ole end mitu nädalat pesnud. Kui Johanna-Maria uurib, kust nad vett saavad, tuleb vastuseks: „Varsti pidi vihma sadama hakkama…“

Naine teab, et talv muudab Ukraina abistamise keerulisemaks ja vett tuleb hakata keetma lumest. See teadmine vaid kannustab kogu Slava Ukraini tiimi veelgi enam abi andmise nimel pingutama.

Aeg ja au Ukrainale

Veel enne, kui töö Johanna-Maria Ukrainasse viis, oli ta Ukrainas ela nud ja loonud riigiga isikliku suhte.

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU

„Aastal 2017, kui olin oma tööst väga väsinud ja mul juhe kokku jooksis, tahtsin elus kannapöörde teha,“ meenutab ta. „Teadsin, et saan töötada arvutiga ükskõik kus ja kolisin päevapealt Kiievisse. Helistasin sealsetele kultuurivald konna kolleegidest tuttavatele ja küsisin, kas tohin paar ööd nende diivanil magada.“

Riik tundus võõras, kuid piisa valt erinev, et väljakutset pakkuda. Tagasi Eestisse tuli Johanna-Maria 2019. aastal ja sama aasta märtsis sündis tal tütar Sume, kelles voo lab eesti ja ukraina veri.

Tugev side Ukrainaga ajendas Johanna-Mariat sõja alguses oma senist elu kõrvale jätma, et aidata ukrainlasi. „Minu endine abikaasa põgenes koos laste ja teiste pere liikmetega Kiievist. Ta helistas mulle 27. veebruaril ja ütles, et Ukrainasse on kiirabi vaja,“ mee nutab ta.

Heitlik algus Johanna-Maria teadis vaid üht inimest, kel oleksid vajalikud tutvused, et rong ukrainlaste abistamiseks hooga käima lükata. Selleks oli Ilmar Raag. Paar tundi hiljem oli kokkulepe sõlmitud ja algas koostöö Vanalinna Rotary Klubiga.

Taustal tegi Johanna-Maria ka Facebooki postituse, mis sai rohkelt tähelepanu ja abistada soovivate inimeste hulk hakkas iga minutiga kasvama. Rotary klubi ostis kiirabiautosid ja JohannaMaria koos 30–40 abilisega sortee ris päevad läbi meditsiinitarvikuid, et komplekteerida autodesse vajalikku.

„Algus oli äärmiselt kaooti line – kogusime, sorteerisime ja komplekteerisime asju vastavalt abipalvetele,“ räägib JohannaMaria. „Töötasime adrenaliini pealt ja autopiloodil, mõttetööks aega ei olnud,“ räägib ta.

Sel ajal ei näinud naine oma perekonda peaaegu üldse: ta lahkus hommikul kella kaheksa paiku kodust ja naasis südaöösel. „Magasin küll lapse juures ja ärka sin tema kõrval, aga tema mind ei näinud. Samamoodi oli kogu meie tiimil,“ meenutab ta.

7. märtsil 2022 asutas JohannaMaria oma kodus köögilaua taga koos endiste kolleegidega kultuu rikorraldusest, Janeli Puusaagi ja Elo Laura Aaspõlluga, MTÜ Slava

Kui ma kardaks, siis see hirm halvaks mind.

Ukraini. „Meie esialgne kolmik oli kodukootud, aga teadsin, et need inimesed on väga hea organiseerimisoskuse ja kõrge pingetaluvusega.“

Kriisiolukord õpetab ennast tundma

Slava Ukraini kasvas iga päevaga ning Johanna-Maria mõistis kohe, et selle kõrvalt ta midagi muud teha ei jõua.

Esimest korda pärast sõja algust läks Johanna-Maria Ukrai nasse aprillis. Kui siis tundusid pidevad õhusireenid, erikontroll ja tänavatele paigutatud kaitse rajatised ja -relvastus talle hir mutavana, siis nüüdseks on see muutunud igapäevaseks vaate pildiks. „Veider, kuidas inimesed harjuvad kiiresti asjadega, mida nad varem poleks osanud ette kujutadagi. Olen leidnud endas inimese ja iseloomujooned, mida püüdsin varem peita,“ tunnistab Johanna-Maria. „Varem hoidsin end tagasi ja tundsin enda ole muse üle kuidagi valehäbi. Nüüd on mul täiesti ükskõik. Olen leid nud üles enda tõelise mina.“

Mõistagi pole vaimul lihtne sõjaga kohaneda. Johanna-Marial olid samuti alguses ärevushäi red, mis nüüdseks on õnneks seljatatud. Mõni päev tagasi oli



Vaba tahtlikud koos Ukraina partneriga jagamas Bahmutis humani taarabi.

ta Bahmutis, kus iga 20 sekundi järel pommitati ning ta ei tund nud enam ärevust, hirmu ega adrenaliini. „See on asendunud uue emotsiooniga, aga ma ei ole suutnud veel aru saada, mis see on,“ tõdeb ta.

Pelgupaigaks loodus ja loomad

Praegu jagab Johanna-Maria oma aega võrdselt Eesti ja Ukraina vahel, et ka tema tütar saaks emaga aega veeta. Ta toimetab Ida-Ukrainasse abi, suhtleb väeüksuste ja tsiviilelanikega, et saada teada, mida veel teha ning millist abi just praegu tarvis on.

„Sõja käigus olen hakanud vaatama rohkem iseendasse. Väärtushinnangud on täiesti

muutunud ja paljud asjad, mis enne tundusid olulised, paistavad nüüdseks mõttetud,“ tunnistab ta. „Vahel tunnen puudust inim likust kontaktist, mis oleks muul teemal kui sõda. Näiteks kohtuda mõnel õhtul sõpradega ja nor maalse inimese kombel lihtsalt juttu rääkida. Kuid praegu mul ei ole selleks lihtsalt aega.“ Siiski püüab ta leida hetki enda laadi miseks. Tagasiteel riigi idaosast teeb ta alati Kesk-Ukrainas pausi ja veedab päeva looduses. Jalu tamine, kohtumine loomadega ja mõtete korrastamine muudab rahulikumaks. Harkivis olles helistab ta kohaliku loomaaia direktorile, kes lubab ta paariks tunniks suletud territooriumile loomadega vestlema.

Loomaaias on alles paar oran gutani, kellele meeldib multikaid vaadata ja nii nad seal, üks ühel, teine teisel pool klaasi neid koos vaatavad. Vahel laseb looma aiatöötaja lahti kolm leemurit, keda Johanna-Maria kutsub Tiku, Taku ja See Kolmas. Ta mängib nendega, toidab jõehobu. „Kui linnas pommitatakse, on see loomaaed minu pelgupaik,“ sõnab ta. Aeg-ajalt viib Johanna-Maria sinna ka mehi sõprusüksustest, et ka nemad saaksid igapäeva murede eest korraks põgeneda.

Lühidalt Johanna­Mariast

 Õppinud Tartu Ülikoolis juristiks ja katsetanud seejärel eri ameteid.

 Tegutsenud kultuurikorralduses projektipõhiste töödega.

 Töötanud PÖFFi külaliste osakonna juhi ja Eesti Festivaliorkestri produtsendina ning Odessa filmifestivali külaliste osakonna juhina.

 MTÜ Slava Ukraini asutaja ja juht.

 elustiil

Johanna Harkivi loomaaias gorillaga sõbrustamas.

Sõda avab südamed

 Guerilla kiirabi ja taktikalise meditsiini üleandmine üksusele

Slava Ukraini eestvedamine on Johanna-Mariale töö, aga ka mis sioon. Kui seda ühel hetkel enam ei ole, tuleks tal hakata end uuesti avastama. „Olen näinud, et pole uksi, mida ei saa avada. Sõda on inimesi muutunud – nad mõtlevad kaasa, on vastutulelikumad ja ava tumad. Oma koostööpartneritega Ukrainas töötame nagu üks orga nism,“ räägib Johanna-Maria.

Karpatska Sich.

Ole koos Ukrainaga: „Lootuse jõulud“

Näitame sõjast enim mõjutatud ukrainlastele, et nad ei ole jäänud üksi! Kingime Ukraina rindejoonel ja vabastatud külades elavale 50 000 ukrain lasele lootuse abipaki, mis toidab, hooldab ja soojendab.

Abipakki kuuluvad:

• toidupakk ühele inimesele kaheks nädalaks;

• hügieenitarbed;

• soe tekk ja padi.

Annetuse tegemiseks mine lehele lootus.slava.ee.

Sinu annetatud abipaki toimetab kohale abivajajate kodudesse MTÜ Slava Ukraini.

Mulle antud aasta eurooplase tunnustus on kogu meie tiimile, sest üksi ei suudaks ma midagi.

elu veidi normaliseerunud. „Plaanide tegemine on muidugi jätkuvalt Vene rulett. Mitu meie sõpra on saanud surma suvalise pommitamise tagajärjel. Ukrain lastel aga jätkub tahet ja positiivsust,“ tõdeb Johanna-Maria.

Ta tajub, et ka eestlased ei ole sõjast väsinud. Seda kinnitas ka Slava Ukraini hiljutine kampaania „Tuhat kangelast lumes“. Ukraina sõjaväelaste talve vormide jaoks koguti oodatust poole rohkem raha ja järjest rohkem inimesi pakub end appi. „Inimesed saavad aru, et mida kiiremini saabub võit Ukrainas, seda turvalisemalt võime me Eestis ennast tunda,“ ütleb ta.

Raske aja nutikad lahendused Ukrainas on kolmandik elektritaristust hävitatud ja teine kolmandik paran duses. Elektri kasutamine on piiratud ja koos kohalike kolleegidega töötas Johanna-Maria Lvivi kontoris generaa tori toel. Autos, millega nad Ukrainas ringi liiguvad, on samuti generaator, puhuks, kui tuleb kusagile ootamatult ööbima jääda. Samuti on autosse varutud kütust, vett, gaasipõleti, kastrul ja supid. „Paljud ei kujuta ilmselt ette, mida tähendab elada ilma elektri, gaasi

ja veeta. Olen mõelnud katsetada seda Tallinnas, alates plaanist, kuidas telefoni aku tühjenedes saan riigilt olulisi tea teid, kuni selleni, kuidas saan rahuldada oma igapäevavajadused – süüa, pesta, käia WC-s. Kõik võiksid selle olukorra ilma paanikata läbi mõelda ja kriisideks riigi soovituste kohaselt valmistuda,“ soovitab Johanna-Maria.

Tulevik koos Ukrainaga

Ka oma elule on Johanna-Maria Ukrainas ohtu tajunud, ent ta on õppinud hirmuga toime tulema. „Kui ma kardaks, siis see hirm halvaks mind. Ukrainas on olnud väga ebameeldivaid hetki, eriti viimasel ajal Iraani droonide tõttu. Kuulen, kuidas need lähenevad ja hakkan automaatselt varjulisse kohta jooksma,“ kirjeldab ta.

Johanna-Maria juhib ühingut Slava Ukraini, kuid teeb kõike, mida parasjagu vaja, isegi keevitustöid. Ükski päev ei sarnane eelmisega.

Ta nimetab nende MTÜ panust piisaks meres, ent teab, kui väärtuslik see on – kui nemad ei aitaks, oleks abi vähem. „Mulle antud aasta eurooplase tunnustus on kogu meie tiimile, sest üksi ei suudaks ma midagi,“ sõnab ta. Johanna-Maria on kindel, et ka tulevikus hakkab ta jätkuvalt Ukrainat abistama.

Hiljuti arutas kogu Slava Ukraini tiim, kui kaua keegi jätkata soovib ja suudab ning lepiti kokku, et töötatakse võiduni ja edasi veel kaks aastat. „Soovime ka Ukraina ülesehitamises osaleda. Sõda toob endaga alati kaasa innovatsiooni ja Ukrainas on selleks suur potentsiaal. Kindlasti on ka palju mure kohti, ent kodanikuna saame ise oma elukeskkonna jaoks palju ära teha.“

Apotheka apteekrite ilulemmikud

„Mu nahk kipub kuivama ja vahel ketendama. Soovitage mulle palun mõnd tõhusat kreemi, mis selle vastu aitaks.“ Sarnaseid abipalveid kuulevad apteekrid iga päev. Õnneks on neil soovitused tihtipeale kohe omast kogemusest võtta. Naerata! ajakiri annab ülevaate meie armsate proviisorite lemmikutest ilutoodetest.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU l ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

Raeapteegi

proviisor ja juhataja Triinu Entsik-Grünberg

Babé kehapalsam Balm to Oil (100 ml) 7,53 € (500 ml) 27,61 €

Imendub kiirelt, ei jäta nahka rasvaseks. Muudab naha siidiseks ja hästi lõhnavaks. Väga mõnus pumbaga pudel suuremas pakendis on hea kodus kasutada ja väiksem pudel reisile kaasa võtta.

Proviisor

Izabelle Adamson

Avéne pesemisvaht (150 ml) 21,79 € Puhastab õrnalt, aga korralikult naha. Meeldiva, aga mitte liiga tugeva lõhnaga. Vaht on pehme ja selles sisalduv termaalvesi rahustab.

Proviisor

Marita Klaasen

Babé õliseep (500 ml) 23,38 €

Kogu pere naha turgutaja. Kuna kehakreeme kasutame sageli laisalt, sobib meile igapäevaseks pesuks hästi Babé õliseep, mis jätab naha siidiseks ja pehmeks ka siis, kui kohe kreemi peale ei kanna. Mõnusalt meeldiv lõhn lisaboonusena.

BioNike Hair palsam toitev (200 ml) 8,71 €

Muudab minu loomuliku lokiga kahused rikutud kuivad juuksed imeli selt siledaks ja hästi sätitavaks. Mõnus kasutada nii suvel kui ka talvel, jumes tuse peal ja lihtsalt niisama. Hetkega on särav ja värske jume.

BioNike Color päikesepuuder 206 Mosaique (10 g) 17,32 €

Rene Furterer Okara Blond šampoon värvi aktiveeriv (200 ml) 19,94 €

Toob blondi värvi sära kaunilt esile, vahutab hästi, puhastab kiirelt ja kergelt juuksed. Lisaks suurepärase lõhnaga. Jätab juuksed pehmeks.

Idun päevakreem normaalsele nahale (50 ml) 25,44 €

Iduni tooted on julmusevabad, mis on suur pluss. Mulle meeldib, et puudub intensiivne lõhn, mis paljudel näokree midel kipub olema. Niisutab sügavuti ja kaitseb nahka.

Avéne Micellar meigieemaldusvesi (200 ml) 16,41 €

Imekiire ja tõhus meetod meigist ja mustusest vabanemiseks. Mitsellaarvesi eemaldab kiiresti ka silma meigi, ärritamata seejuures silmi. Mitsellaarvesi on hea kaaslane ka reisidel, kuna see jätab naha puhtaks ja värskeks.

Rene Furterer Naturia eriti mahe šampoon (200 ml) 14,90 €

Minu suur lemmik juuksehoolduses, kuna sobib sagedaseks kasutami seks kogu perele, seejuures lastele alates 3. eluaastast. Tagasihoidlik meeldiv lõhn ja naturaalne koostis –mida veel tahta!

Toodetel on juures Apotheka e poe ja apothekabeauty.ee hinnad.

Sulnis pühapäeva-

brunch

Naudi hetki, mil kuhugile pole kiiret ja kogune pühapäeval perega ühise laua ümber pikaks hommikusöögiks. Või kutsu ka sõbrad külla juba hommikul ja mõnulege üheskoos.

RETSEPTID: PILLE ENDEN FOTOD: JAAN HEINMAA

Mõiste „brantš“ e brunch on kujunenud ingliskeelsetest sõnadest breakfast (hom mikusöök) ja lunch (lõuna). Hiline pikk hommikusöök või varajane lõuna on hea võimalus lähedaste ja sõpradega aeg maha võtta ja mõnus päev koos hea toiduga veeta.

Röstitud köögiviljadega pirukas

Maitsev ja mõnus taimne küpsetis röstitud köögiviljadega sobib brunch’i lauale ideaalselt. Selle piruka täidisesse saab panna ka köögivilju, mis on näiteks pühadepraest järele jäänud. Sel juhul lüheneb küpsetusaeg lausa poole võrra! Täidisesse võib lisada lihakraamigi, näiteks pühadeprae lõike.

kuuele  valmistusaeg 30 minutit + 40–50 minutit ahjus

• 1 punane paprika

• 1 oranž paprika

• 400 g bataati

• 2 väikest punast sibulat

• 1 (350 g) suvikõrvits

• 4 küüslauguküünt

• 3 sl oliiviõli

• 1 tl kuivatatud tüümiani

• 150 g feta juustu

• 2 sl palsamiäädikat

• 400 g lehttainast

• 1 dl oliiviõli

• soola ja musta pipart

Kuumuta ahi 220 kraadini. Poolita paprikad, eemalda seemned, lõika viiludeks. Koori ja lõika bataat väikesteks kuubikuteks. Koori sibulad ja lõika neljaks sektoriks. Viiluta suvikõrvitsad õhukeselt.

Pane köögiviljad ahjuplaadile, nirista peale õli, puista soola, pipart ja tüümiani ning sega läbi. Pane ahju ja rösti 20–25 minutit või kuni köögiviljad on pehmed. Võta ahjust ja lase 10 minutit jahtuda. Sega hulka palsamiäädikas ja murendatud feta.

Alanda ahju temperatuur 200 kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Pane tainas lauale ja vajadusel rulli õhemaks. Laota köögiviljasegu tainale, tõsta tainaotsad täidise peale ja keera rulli. Tõsta ahjuplaadile, lõikepool all ja pintselda pealt munaga. Lõika peale terava noaga sisse lõiked, et aur välja pääseks ja tainas krõbedaks küpseks. Küpseta 20–25 minutit või kuni pirukas on kuldpruun ja krõbe. Võta ahjust, lase veidi jahtuda ja lõika viiludeks.

Lõhe-rillette

Hõrk määre mekib hästi leival, saial või sepikul. Määrde valmistamiseks ei pea eraldi kalatükki ostma, kui on näiteks jäänud järele lõhepraadi, mille saab rillette'i tegemisel ära kasutada. Siis ei ole vaja enam kuumutada. Kuumsuitsu lõheks sobib väga hästi lõheribidelt võetud liha. kuuele valmistusaeg 20 minutit

• 300 g lõhefileed

• 1,5 dl kuiva valget veini

• 1 hakitud šalottsibul

• 1 loorberileht

• 2–3 musta pipra tera

• 150 g kuumsuitsulõhet

• 1 dl majoneesi

• 0,5 dl peenelt hakitud murulauku

• 2–3 tl sidrunimahla

• soola ja pipart

Lõika lõhefilee 3–4 cm tükkideks. Kuumuta vein ja hakitud šalottsibul kastrulis keemiseni. Alanda kuumus üsna madalaks. Pane potti loorberileht ja pipraterad, siis lõhetükid ja lase 5 minutit kaane all seista. Tõsta vahukulbiga välja majapidamispaberile nõrguma. Kurna vedelik läbi sõela. Pane kalatükid ja sibul sõelalt kaussi ning lase täiesti jahtuda. Lisa tükeldatud suitsulõhe, majonees, murulauk ja maitse järgi sidrunimahla.

Sega läbi või surista saumikseriga kiirelt ühtlaseks. Massi ei pea päris ühtlaseks püreeks töötlema. Soovi korral maitsesta veel soola, pipra ja sidruni mahlaga. Kui mass on liiga tihke, lisa majoneesi. Serveeri röstitud leiva-saiaga.

Paprikas küpsetatud omlett

Omlett maitseb hästi ka paprikas küpsenuna. See roog valmib lihtsalt ja üsna kiiresti ning maitseb parimana ahjusoojalt.

neljale–kuuele  valmistusaeg 10 minutit + 15–19 minutit ahjus

• 4 piklikku magusat paprikat („Ramiro“, „Romano“ vms)

• 4 suurt muna

• 1,5 dl Kreeka jogurtit

• 1 dl hakitud murulauku

• soola ja musta pipart

• 150 g Feta juustu või salatijuustu

kuubikuid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Poolita paprikad pikuti, eemalda seemned, varred jäta alles ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või ahju vormi. Löö munad lahti, klopi hulka jogurt ja murulauk ning maitsesta soola ja pipraga. Tõsta segu paprikate õõnsustesse.

Pane ahju ja küpseta 10–12 minutit, kuni munad on peaaegu hüübinud. Murenda peale juustu ja küpseta veel 5–7 minutit. Serveeri kohe.

Kaneelirulli pannkoogid

Kui kaneelirullide tarvis pole aega või tahtmist tainast kerkima panna, siis sellised pannkoogid asendavad neid suure päraselt. Pontsakad pehmed koogid toorjuustuglasuuriga on võrratud! Meelepärane mooski sobib nende juurde.

neljale, valmistusaeg 25 minutit

• 0,75 dl pruuni suhkrut

• 2 tl jahvatatud kaneeli

• 50 g pehmet võid

• 2 dl nisujahu

• 1 tl küpsetuspulbrit

• 0,5 tl söögisoodat

• 0,5 tl soola

• 2 sl suhkrut

• 2 tl vanillisuhkrut

• 2 muna

• 2 sl sulatatud võid

• 1,5 dl hapupiima või keefiri

• õli praadimiseks

TOORJUUSTUGLASUUR:

• 4 sl sulatatud võid

• 60 g maitsestamata toorjuustu

• 1,5 dl tuhksuhkrut

• 1 tl vanillisuhkrut

Hõõru pruun suhkur, kaneel ja pehme või ühtlaseks. Pane tuge vamasse pritskotti või suletavasse kilekotti ja lõika otsa väike ava. Klopi glasuuriks sulatatud või, toorjuust, tuhksuhkur ja vanillisuhkur.

Sega jahu, küpsetuspulber, sooda, suhkur, vanillisuhkur ja sool. Klopi munad lahti, sega esmalt jahtunud sulavõiga ja klopi siis hapupiima hulka. Sega hulka jahu.

Kuumuta õli pannil. Tõsta tainast pannile väikesed koogid, nirista spiraalikujuliselt peale või-suhkrusegu. Kuumuta, kuni kookide ääred on küpsed. Siis keera ümber ja prae veel 1 minut või kuni koogid on läbinisti küpsed. Tõsta pannilt ja nirista peale glasuur. Serveeri soojalt.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... pöörasin, veeresid nad maha." Auhinna võitsid Elle Luhtaru Otepäält, Egne Säinast Tallinnast, Mare Liblik Pärnust ja Ants Luukas Tallinnast.

Seekord on auhinnaks 4 komplekti, kuhu kuuluvad Babé õliseep (500 ml), Balm to Oil (500 ml), Babé SOS sprei, Babé taastav kätekreem ja Babé taastav huulepalsam

Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO! www.lactrase.fi

Nogasin

Abi seedimisele leiad apteegist ! lõhustumist Nogasini enne

Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas. Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini. Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO! www.nogasin.fi

Leia tegevusi, mis toovad rõõmu

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1|Kuidas sinust apteeker sai?

Soovi siduda oma elu medit siiniga sain ilmselt oma emalt, kes on pool oma elust tööta nud õena ja praegu on Narva haigla sisekliiniku vanemõde. Mulle meeldisid koolis väga keemia ja bioloogia ning mul oli suur huvi iidse ja keskaja kommete, uskumuste, kultuuri, teaduse ja meditsiini arengu vastu.

Juba lapsena meelitas mind apteegi miljöö ja atmo sfäär – riiulid ravimikarpide ja -pudelitega, pikad ja ilusad vanaaegsed letid, apteegi mööbel, targad apteegitädid valgetes kitlites, kes aitasid alati asjaliku nõuandega ning oskasid ravimeid retsepti järgi ise kokku segada. See viimane võlus mind eriti.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustasin astuda proviisoriõppesse ja see õnnes tus. Päris apteeker sai minust esimesel töökohal, Pirita Sel veri apteegis toredate kollegide toetusel, kes olid tõelised oma ala tippspetsialistid.

2|Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?

Praeguses kiiresti arenevas maailmas on ülitähtis oman dada uusi teadmisi ja end pidevalt oma erialal täiendada. Oluline on oskus otsida lisa infot õigetest allikatest ja seda kontrollida. Kõike seda peab kindlasti hea apteeker oskama.

Minu jaoks on kõige lemmikum inimestega suhelda. Iga inimene, kes leiab tee apteeki, peab saama vastused oma küsi mustele ja lahkuma aptee gist rahulolevana. Usun, et iga apteeker, kes teeb oma tööd südamega ja leiab vas tuseid klientide küsimustele, on ka ise õnnelik.

3

|Mis on sinu jõu ja energia allikad?

Mu jõud ja tugi on minu perekond, minu abikaasa ja 6-aastane poeg. Nendega suhtlemine ja ühiselt vee detud aeg täidab energia ja heade emotsioonidega. Lap sed jaksavad tegelda korraga tuhande asjaga ja nendega koos olles muutume ka ise nooreks ja energiliseks.

Mul veab – meie töö kollektiiv on väga hea ja sõbralik, nagu ka kliendid, seetõttu olen tööl alati ener giat täis ja heas tujus.

Vabal ajal meeldib mulle väga jalutada kas linnaparki des, metsaradadel või mere ääres. Naudin Tallinna ajaloolist vanalinna. Vee dame koos perega palju aega väljas, reisime ja matkame Eestis. Talvel enamasti uisu tame ja kelgutame, käime muuseumides, näitustel või teatris, kuid vahel on ka nii mõnus pugeda pleedi sisse raamatut lugema või filmi vaatama.

ja C-vitamiini preparaadid. Kui tunnen, et olen pimedast ja külmast ajast või muul põhjusel väsinud, teen mag neesiumikuuri.

5

|

Mida soovitad lugeja tele, et püsida keeru lisel ajal nii füüsiliselt kui ka vaimselt terve?

4

|

Kuidas hoiad oma organismi talvel tugevana?

Kogu sügistalve turgutan ennast D-vitamiiniga ja külmetushaiguste puhangu ajal lisan selle juurde tsingi

Kui olla lõpuni aus, siis otsin ka ise siiamaani vastust sellele küsimusele. Mulle tundub, et kõigepealt on vaja üles leida need tegevused, lemmikasjad või rituaalid, mis toovad meile kasvõi natuke rõõmu ja annavad soovi edasi tegutseda. Näiteks kuulata meelepärast muusikat, leida endale hobi, hoolitseda oma keha ja tervise eest, tegelda endale sobiliku spordialaga, süüa tervislikult ja veeta aega koos lähedastega. Kui tundub, et sellest ei piisa, ei tasu häbeneda, vaid paluda abi spetsialistilt. Alustada võib ka apteegist.

Mustakivi Selveri apteeker Julia Surikova teab, et rõõmu võti peitub neis tegevustes, mida me naudime. Pakkugem siis endale neid!

Lapsega pipar koogi õpitoas.

Abikaasaga Helsingis.