Olukord tööstusmaastikul muutub üha keerulisemaks
Selle ajakirja valmimise ajal kõlas õige mitu tõsist hoiatussignaali, et töös tussektoris on olukord märkimisväärselt muutunud. Nii Eestis kui ka mu jal maailmas.
Majanduse tsüklilisus on üldteada, ent see teadmine ei tee kergemaks ei koondavate juhtide, koondatavate töötajate ega pinnalpüsimise nimel pingutavate ettevõtete elu.
Oleme harjunud, et tööstusmaastikul elatakse hästi. Lihtsustatult öel des oli hulk aastaid üks olulisemaid teemasid see, et inimesed tahaksid hea palga eest tootvat tööd teha. Seegi teema pole kuhugi kadunud – toot misspetsialistide koolitamine on suur ja kallis töö ning ettevõtted on hea dest spetsialistidest väga huvitatud.
Ent üha enam kõlab teisigi noote. Energiahind on drastiliselt tõusnud, samuti tooraine- ja transpordihinnad. Allhanke-eelised kipuvad kaotsi mi nema, lõpptarbijad kaotavad ostujõudu. Hangetel osaleminegi pole enam kindel tee, sest tootmine võib ootamatult nii palju kallineda, et hanke täit mine muutub võimatuks või kahjulikuks.
Tagajärg on pankrotid ja koondamised. Mitu koondamist on koondamis te laine? Kui paari päeva jooksul tulevad uudised Keila akna- ja ukseteha se sulgemisest, Standardi suurest koondamisest ja Ida-Virumaa ühe vanema õmblusfirma uste sulgemisest, muutub tunne päris murelikuks. Iga koonda misotsuse taga on paljud inimesed ja nende pered, kel tuleb talvele vastu astuda küllalt ebaselge olemisega.
Nii suured kui ka väikesed ettevõtted vaatavad riigi poole. Loodetavasti leitakse ka vastused, mida koalitsioonileppesse pole kirjutatud.
Anne-Mari AlverVÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: ANNE-MAIR ALVER
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: KATRIN OTTISAAR katrin.ottisaar@delfi.ee TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee MATILDA KANARBIK matilda.kanarbik@delfi.ee
SISUKORD
4 Tehasejuht Nadežda Dementjeva väärtustab edu nii tööl kui ka kodus
9 Aasta töösturi kandidaate jagub erinevatele aladele
12 Liisa Past: küberturvalisus algab läbimõtlemisest
18 Surevate turgude maailm sunnib suurtöösturid murelikuks
25 Tööstussektoril tuleb edasi rühkida vastutuules
32 Ettevõtjad pole rahul valitsuse tegevusetusega
40 Energia säästmine kujuneb üheks tööstuse põhiküsimuseks
44 Väikesed targad sammud maailma päästmise teekonnal
49 Betoonteed annavad Eestis omajagu vaidlusainet
54 Eesti ettevõtjad tutvusid Ukraina taastamise võimalustega
58 Tööstusharidusega peaks kokku puutuma juba maast madalast
65 Töötajate hoidmine kaitseb ettevõtet kaadrivoolavuse eest
70 A. Le Coq tegi mastaapse roheinvesteeringu
72 Riik pakub innovatsioonivõime hindamist
74 Eesti ettevõtjad loodavad tuumauuringutest palju
76 Kohalik tooraine on müügiargument
82 Aasta parim praktikakoht on puidutööstuses
Tehasejuht Nadežda Dementjeva väärtustab
edu nii
tööl kui ka kodus
Konverentsil „Tark tööstus“ auhinna vastu võtnud Ens to Building Systemsi Kei la tehase juht Nadežda De mentjeva ütles, et tegemist on ettevõtte jaoks märkimisväärse tun nustusega, mille taga on töötajate suur pühendumus.
„Meie meeskonna võime olla paind lik ja tuua tulemus ära ka kõige keeruli semates tingimustes on tõeline maailma tipptase. Tänastes globaalselt ebakindla tes tingimustes on meie võimeid kordu valt proovile pandud. Olen tõeliselt tänu lik meie tehase suurepärasele meeskon nale, kes on teinud kõik selleks, et saak sime tootmist jätkata. Ja rohkemgi veel, väljakutsete kõrval oleme suutnud kas vada nii pindalalt kui ka tootmisvõim sustelt. See on märk tõeliselt pühendu nud tiimist,“ kinnitas ta.
Ensto Building Systems on nutika te elektriseadmete ja -lahenduste toot ja, mis valmistab Keila tehases mitme suguste elektritarvikute kõrval ainsana Eestis ka elektriautode laadimisjaama sid ja nutikaid elektriradiaatoreid. Ette võte kahekordistas eelmisel aastal alus tatud laiendustööde käigus kogu tehase pinna, kasvatas tootmismahte u 50% võr ra ning suurendas ligi kolmandiku võrra töötajate arvu.
Kas mäletate, kus olite ja mida tegite, kui saite teada, et teie juhitud tehas pälvis suure tunnustuse?
Mäletan, et oli aeg pärast üht koosolekut, kui avastasin, et tuli kiri, ja saime teada, et oleme võitjad. Me küll ei osanud seda oodata, aga muidugi lootsime.
Mida kõigepealt mõtlesite ja tundsite? See oli suurepärane uudis, kõik tund sid rõõmu. Järgmisel hommikul tähista
sime võitu juba kogu kollektiiviga koos. Mul oli väga uhke tunne kogu oma tii mi üle – see oli tunnustuseks meile kõi gile. Ettevõtte töötajatena me kindlasti teeme oma parima ning usume ise sel lesse, mida teeme, kuid tunnustus kõr valt annab kindlasti jõudu ja kindlustun net juurde.
Mis on teie tehase suurimad tugevused? Meie suurim tugevus on kindlasti sihi kindlus – kui võtame midagi ette, siis püüame selle alati ka maksimaalse tule musega lõpuni viia. Lisaks on meil väga hea meeskonnatöö ja -vaim. Tehnoloo gia poolel on meie tehases Eestis ainu laadne elektriautode laadimisjaamade ja elektriradiaatorite tootmine, aga olu lise osa meie toodangust moodustavad ka karbid.
Millised on suuremad investeeringud, mida olete viimastel aastatel teinud? Suurim investeering on kindlasti teha se juurdeehituse valmimine selle aas ta alguses. See võimaldas kõik ettevõtte tootmisüksused ühe katuse alla koon dada ja luua meile arenguperspektiiviga tootmistingimused. Tehase juurdeehi tuse kulud kattis Harju KEK Keila töös tuspargi arendamise raames. Lisaks suu remale tootmispinnale oleme investee rinud uutesse seadmetesse ning soeta nud tänavu uued CNC freesmasinad ja pakkeliinid.
Koostöös EAS-iga valmis meie digi taalne teekaart, kus põhisuunad on pak keliinide automatiseerimine ja elektri
Kes on Nadežda Dementjeva?
Nadežda Dementjeval on soojus energeetika doktorikraad. Tema karjäär sai alguse Iru elektrijaama analüütikuna, kus ta kõigest kol me aastaga tõusis režiimi- ja ana lüüsiosakonna juhiks. Nadežda on olnud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnateaduste teadur ja pik ka aega töötanud Eesti Energias nii elektrijaamade eksperdina kui ka energiakaubanduse eripro jektide eestvedajana ja juhtinud tootmise planeerimise valdkon da. Ta juhtis esimese naisena Ees ti soojustehnikainseneride seltsi aastatel 2016–2020.
Nadežda on ema kahele vahva le lapsele, tüdrukule ja poisile – või nagu tema neid nimetab, siis dok torilaps ja magistrilaps, sest nad sündisid just õpingute ajal. Nadežda aga ei pidanud lastega kodus olemise kõrval õpinguid koorma vaks, vaid võttis seda hoopis kui vaheldust emarollile.
autode laadijate testimise automatisee rimine.
Kuidas olete praeguste kriisidega hakkama saanud?
Kriisid ei ole jätnud kedagi puutumata ja nii on need ka meie tehases igapäevaelu lahutamatu osa. Aga üldiselt oleme hästi hakkama saanud. Nii COVID-i kui ka tar
neprobleemidega on meile abiks olnud ennetavad meetmed, olukorra pidev jäl gimine ja vajadusel kiired otsused – pak kusime ka tehases kohapeal vaktsineeri mise võimalust.
Mis on olnud kõige raskem?
COVID-i ajal oli kõige raskem tööjõu ebaühtlane kohalolek – osa inimesi jäi haigeks ja siis pidid eneseisolatsiooni jääma ka nende lähikontaktsed. Nii et ükski päev ei saanud kindel olla, et vaja lik hulk inimesi on kohal. Aga kuna meil olid ühiselt kokkulepitud kindlad enne tusmeetmed ja inimesed olid ka ise vas tutustundlikud, siis väga suurt problee mi polnud.
Milliseid lahendusi olete leidnud?
Tööjõu ebaühtlast jaotust kompensee risime sellega, et jagasime inimesi kahe tehase vahel, nii et töö ei jäänud kusagil seisma. Praeguse globaalse komponen tide puudusega seoses oleme püüdnud igale tarnijale leida Euroopas üks-kaks alternatiivi ja see on meil õnnestunud.
Kas ja kuidas on tehast muudetud energiasäästlikumaks?
Energia säästmist oleme au sees hoid nud, kuid praeguste kõrgete energiahin dade juures jälgime oma tarbimist kind lasti veelgi enam. Näiteks suvel likvidee risime pneumotrassi lekked ja muutsime oma kompressorite väljalülitamise süs teemi. Samuti saame reguleerida õhu temperatuuri nii tootmises kui ka kon toris, lisaks mõtleme ka päikesepaneeli de paigaldamisele.
Nadežda Dementjeva Enstos Foto:Järgmise aasta eelarvesse lisasime in vesteeringu päikesepaneelidesse – selle ga saaksime katta ⅓ meie tehasele vaja minevast energiast.
Milliseid digiteerimisega seotud muudatusi olete teinud? Koostöös EAS-iga oleme koostanud meie tehasele n-ö digiteekaardi. Digi taalse teekaardi koostamise eesmärk on ettevõtte ärimudeli, tarneahela ja põhi protsesside kaardistamine, tehase digi teerituse ja automatiseerituse tasemele hinnangu andmine. Tarneahela ja muu de protsesside kitsaskohtade kaardista mine ning konkreetsete lahenduste väl ja pakkumine, mille tulemusena tõuseb ettevõtjate teadlikkus digitaliseerimi se ja automatiseerimise mõjudest ette võtja majandusnäitajatele. Selle projek ti raames tekib vähemalt kolmeaastane tegevuskava, et toetada digitaalsete teh noloogiate kasutuselevõttu ja automati seerimist. Digitaalse teekaardi koosta misel oli analüüsitud, milliste sisemis te ressursside või protsesside optimee rimise kaudu on võimalik kasvatada et tevõtte efektiivsust eelkõige tootmise/lo gistika kasumlikkuse aspektist ja millised on võimalused koostamistöökohtade au tomatiseerimiseks koostöörobotite abil.
Suurema potentsiaaliga on automa tiseerimised tootmises, esimesena alus tame karpide pakkimisliini automati seerimist ja järgmistel aastatel investee rime sellega seoses lasermarkeerimisse u 500 000 eurot. Teeme osade kaupa mit me aasta peale. Lisaks digiteerime ka si semisi protsesse ja optimeerime tarneahelat tarkvara abil.
Milliseks juhiks ennast peate? Kas pigem inimeste või protsesside juhiks? Mulle meeldib olla inimeste juht – minu jaoks on oluline see, et kui tehakse min gid otsused, siis kuidas need mõjutavad eelkõige inimesi. Näiteks eelmisel aastal, kui toimus juurdeehituse ehitamine, sa mal ajal toomisüksuste kolimine ja selle kõige keskel tuli ju ka tehas töös hoida, töötasime nagu start-up – ükski protsess polnud paigas, kuid esikohal olid inime sed iga otsuse puhul.
Mida tähendab teile kui juhile sotsiaalne vastutus?
Ühelt poolt oleme kindlasti üks oluline tööandja siin piirkonnas, näiteks eelmi sel aastal värbasime juurde u 50% töö tajaid. Lisaks head suhted kogukonna
ga, ettevõtte 25. sünnipäeval kinkis Ens to Keila linnale pargivalgustuse, samu ti toetame Ukrainast saabunud inimesi, pakkudes nii tööd kui ka muud abi – näi teks kogusime vajalikku mööblit. Samu ti lõime kaasa heategevusprojektis, mille raames kingiti jopesid jpm. Oleme kogu konnaga väga heas suhtes ja anname hea meelega omalt poolt panuse.
Kuidas leiate ja hoiate tööjõudu?
Töötajate leidmine sõltub palju perioo dist, millal töötajaid otsitakse. Paljud ini mesed tulevad ise ja jätavad oma kontak tid. Kuid selle aasta esimeses pooles oli periood, kus töötajaid leida oli tõesti kee ruline – siis kasutasime rendifirmasid ja tulime toime.
Oma töötajate hoidmiseks on meil erinevad soodustuspoliitikad, näiteks sportimisvõimaluste toetamine, tervi senädalate korraldamine, pakume puu vilju, toetame töötajate lapsi koolimine ku puhul jne. Meil on ühtehoidev mees kond ning kõikide soodustuste ja toetus te kõrval on ehk kõige olulisem just ini meste kaasamine ja nendega arvestami ne. Lisaks toetame tugevalt ettevõttesi sest kasvamist ja karjääriredelil tõusmist.
Mis teeb Enstost hea tööandja?
Ma arvan, et ettevõtte väärtustel põhinev kultuur, kus esikohal on inimesed.
Kui pikad on teie tööpäevad?
Minu tööpäevad on normaalsed, kahek satunnised. Eelmisel aastal, kui korraga oli käimas juurdeehitus, tootmisüksus te kolimine, lisaks erinevad kriisid, siis olid küll päris pikad päevad. Aga nüüd on stabiilne.
Kuidas ennast vaimses ja füüsilises tasakaalus hoiate? Kuidas veedate vaba aega?
Olen hea planeerija ja tänu sellele leian võimalused nii tööl kui ka kodus edu kas olla. Minu vaba aja dikteerib paljus ki perekond, kes on mulle ka pingelisel ajal kõige suuremaks toeks. Kuid leian võimaluse ka kaks-kolm korda nädalas trennis käia. Kuid päris oma aeg kulub mul maalimisele – see on aeg, kus olen ainult mina ja värvid. Olen maalimise ga tegelenud 10 aastat ja juhtusin selle hobi juurde juhuslikult, kui otsisin tüt rele kunstiringi.
Foto: Raul MeeAasta töösturi kandidaate jagub erinevatele aladele
Aasta töösturi valimine on alati pidulik ja põnev. Sel aastal on kandidaaditiitlini jõudnud kolm väärikat ettevõtjat, kes on andnud arvestatava panuse kogu Eesti majandusse.
Nordic Milki juhatuse esi mees Ülo Kivine on tema esitajate sõnul pikaajalise vaatega piimatööstur, kes võttis aktiivselt sõna toi dutööstust puudutavates küsimustes nii enne kriise kui ka praegu.
Tema vaade ei ole kitsalt tööstusele suunatud, vaid üle tarneahela, et see are neks tervikuna. Nordic Milk arendab ak tiivselt jätkusuutlikkust, on selgeks tei nud enda keskkonnajalajälje ja võtnud aktiivse rolli nii enda jalajälje vähenda miseks kui ka sellest laiemalt rääkimi seks.
Ühe ärisuunana on arendatud ka laias valikus taimseid piimatooteid kau bamärgi Deary alt ja aktiivselt lüüakse kaasa ka Rohetiigri tegevustes.
Graanul Investi juhatuse esimees ja üks Fibenoli omanikke Raul Kirjanen on suurtööstur, kes on andnud märki misväärse panuse Eesti tööstusse ja ma jandusse tervikuna.
Kirjaneni elutöö tulemus on Graanul Investi ülesehitamine. Graanul Invest on pikaajalise ja järjepideva kasvuga ette võte, mis tegutseb n-ö rohevaldkonnas. Häid tulemusi on ettevõte näidanud ka viimasel majandusaastal.
Raul Kirjaneni juhtimisel on Graa
nul Invest kasvanud selliseks ettevõtteks, nagu see nüüd on. Tõsiasi, et suurosalus ettevõttes on uute turgude vallutamise valguses müüdud edasi uutele partne ritele, ei vähenda Kirjaneni panust ette võtte edukusse ja on praeguste tegemiste taga. Kirjanen on olnud ka valdkonna ak tiivne eestkõneleja ja arvamusliider, kes väärtustab oma tegemistes ja sõnavõttu des avatust.
Raul Kirjanen on tõestanud oma ak tiivsust ja on tegus juba järgmistes kas vavates ettevõtmistes. Näiteks on ta üks suuromanikke ettevõttes Fibenol, mis väärindab Eesti puitu uuel ja uuendusli kul moel, juurutades keskkonnasäästlike materjalide tootmise tehnoloogiaid. Fibenoli katsetehas on selleks hea tõestus.
Milremi juhatuse esimees ja asutaja Kuldar Väärsi on loonud ettevõtte, mis on ajast ees, ja tooted, mille vajadust mõistame praegust ärevat geopoliitilist olukorda arvesse võttes aina paremini.
Eestit tuntakse IT-riigina, mille la hendusi hinnatakse kõikjal maailmas. Kuldar Väärsi kirjutab Eesti senisele edu loole justkui uut ja loogilist peatükki, mis haakub suurepäraselt ka meie riiklike ambitsioonidega.
Mehitamata lahingumasinaid ja roo miksõidukeid tootes anname riigina oma kaitsevõimesse olulise panuse. Ühtlasi oleme loonud suurepärase kõrgtehno loogilise toote, mida osatakse hinnata ka eksporditurgudel. Eriti praegu. Veel gi enam: suurema lisandväärtuse ja tar gema tööstuse poole pürgimine on kirja pandud ka meie tööstuspoliitikasse.
Kuldar Väärsi tegevuse mõju ula tub kaugemalegi. Tema juhtimisel tege leb Milrem pidevalt tootearendusega ja praegu töötab ettevõtte heaks umbes 130 inseneri.
Automaatika suurendab mugavust ja energiasäästu
Kinnisvaraobjektide energiatarbimisest moodustab 85% jahutus ja küte ning ülejäänud 15% on valgustuse jagu. Mõlemat energiakulu on võimalik objekti säästlikuma ülalpidamise nimel vähendada, kui kasutada renoveerimisele lisaks moodsa automaatika võimalusi.
Kuna küte ja jahutus on pea mised energiatarbijad, ta sub automatiseerimise põ hirõhu suunata just neile süsteemidele, mis hoolitse vad hoonete sisekliima eest.
Muidugi algab hoonete energiatõhu suse tõstmine reeglina analüüsist-ener giaauditist, seejärel soojakadude vähen damisest perimeetri ja fassaadi soojus tamise ning avatäidete vahetuse kau du. Kui hoones on kasutusel vanad kat lad, soojasõlmed ja amortiseerunud lii nid, siis ka küttesüsteemi uuendamisest. Automaatika lisamise mõju on seejuures palju olulisem kui lihtsalt kaugjälgimise mugavus. Hoone energiatarbimise juh timise ja automaatika abil saavutatakse gi renoveerimises maksimaalne tulemus.
Levinumatel tootjatel sisaldavad automaatika tootesarjad terve tsükli komponentide valikut – kontrollerid ja loogikamooduleid, andureid ja ter mostaate, ventiile- ja õhuklapiajameid.
Energiaklasside seos automaatika kasutamisega
A-klass
Eeldab kõrgtasemel automaati kat, mis koordineerib kõike – kü tet, jahutust, ventilatsiooni ja val gustust.
B-klass
Osalt seotud küttesüsteemid – näiteks automaatselt juhitav küttesõlm ja jahutus, kuid teised süsteemid toimivad iseseisvalt.
C-klass
Hoonetes võivad olla mõned eraldi toimivad juhtimissüstee mid, mis pole omavahel seotud.
D-klass
Automaatikavaba tehnosüstee mi lahendus, kus kõigi seadmete juhtimine käib käsitsi. (Vastavalt standardile EN 15232)
Täiendavad süsteemi UPSid ja sooju se-, vee- ja elektriarvestid ning sagedus muundurid, mis siluvad koormuste tip pe ja võimaldavad suurendada paindli kult töökoormust, mis annab eriti tunda amortiseerunud paigaldistel.
Saksamaal tehtud arvutused näita vad, et hoonete sisekliima eest hoolitse vate energiasüsteemide täielik automa tiseerimine annab lisaks 20% ja enam säästu. Viimase aja energiahindade kas vu tingimustes on tegu märkimisväärse rahalise numbriga. Jagades kulud aasta peale proportsionaalselt, tähendab ainu üksi automatiseerimisest saadav lisakasu ligi kuni paari kuu jagu kokkuhoidu. Kas poleks paha tulemus?
Automaatika rakendamise kirjel dus kajastub seetõttu ka energiamärgi se klassides. Seega, mida rohkem auto maatikaelemente ja mida integreeritu mad on süsteemid, seda parema ener giaklassi hoone tõenäoliselt saavutab.
Kui hoone energiatõhususe tõstmi ne algab olukorra analüüsist ehk ener giaauditist, siis samamoodi põhineb re noveerimisjärgne automaatika ja juhti mise abil saavutatav energiasääst pide val monitooringul. Samuti saavad andu rid edastada infot kõiksugu anomaaliate kohta – liiga kõrge või madal tempera tuur, energiatarbimine, veelekked.
Protsessi saab juhtida see, kellel on olukorrast täielik teave ning meil on sel leks nõutumad tootesarjad laos olemas. Näiteks Schneideri Electric elektriener gia tarbimise ja säästmise lahendus ai tab saada pidevat ülevaadet iga eraldi kaitsme taga oleva tarbija elektrikulust. Tootja nutirakenduse WiserEnergy abil on hoone omanikul või haldajal võima lik jälgida, kas mõne kaitsme taga esi neb teatud ajahetkel põhjendamatult suurt kulu ning sellisel juhul teha sam me selle tehnosüsteemi töö optimeeri miseks. Schneider Electricu monitoo ringu süsteem koosneb ühe- ja kolme faasilistest anduritest, mis paigalda takse otse peakilbi kaitselülitite peale, ning “lüüsist” ehk saatemoodulist, mis edastab kogu tarbimisinfo kohaliku wi fi-ühenduse kaudu pilve. Samuti on võimalik lisada lülitusmooduleid, mille abil tarbimist piirata – näiteks lülitada suures parkimismajas börsihinna tipu tundidel teatud osa prožektoritest välja.
Just selline lahendus on kahes Tallinna kesklinna suures parklas juba kasutusel ja seda arendatakse.
Eriti mugavaks teeb energiatarbimi se monitoorimise selline lahendus, mis on Nordpooli elektribörsi andmetega juba integreeritud. Oumani juhtmoo duli arendajad on saavutanud selle Ou neti pilvelahenduse kaudu, mis võimal dab sünkroniseerida tehnosüsteemide juhtimist elektri börsihinnaga. Lisaks on Oumani juhtmoodul kohandatud kor teriühistute vajadustele sisekliima jälgimiseks.
Pilvelahendusega integreeritud Oumani juhtmoodul
www.onnnen.ee infoestonia@onninen.com
Kui hoone ühte külge soojendab päi ke ning ruumid vajavad jahutust, kuid teisel küljel on samal ajal jahe, siis ainult integreeritud kütte-jahutus- ja ventilat sioonisüsteemide abil on võimalik saa vutada olukord, kus mõlema poole ruu mide kasutajad kogevad samal ajal mu gavat sisekliimat ning energia ülekulu ei toimu.
Üksikute ruumide või sektsioonide olukorra analüüsiks pakub Ouman an durite süsteemi, mis on tänu juhtmeva bale sidele renoveeritavatesse ruumides se lihtsasti paigaldatav. Kuna automaa tika komponendid peavad arvestavama ruumide sisekujundusega, on Oumani ruumiloendurid kujundatud eri inter jööridega sobiva disainiga.
Kui vanasti tähendas ruumis olev ter mostaat lihtsalt temperatuuritundlik ku lülitit, siis näiteks Siemensi nutikad termostaadid võimaldavad juhtida ven tilatsiooni õhuhulkasid ja küttesüstee mi tööd, ennetades näiteks auditooriu mi ülekuumenemist või värske õhu puu dust. CO2 andurite kasutamine ruumides on uus standard, mis aitab tagada head
Wifi toega Oumani andurite süsteem.
õhukvaliteeti. Nii saab hoones keskselt koguda kaugloetavaid andmeid eri ruu mide temperatuuri, niiskuse, CO2 ja ise gi sobimatute lõhnade kohta.
Lisaks visuaalsele kokkusulamisele peavad automaatika komponendid ole ma ka tehniliselt ühildatavad erinevate sideprotokollidega, et teha koostööd kol mandate osapoolte süsteemidega ning sellega on arvestatud nii Oumani kui ka Siemensi lahendustes.
Siemensi nutikas termostaat.
Samuti võimaldab automaatika ta sandada energiatarbimise tippusid. Küttesüsteemi pumpade või ventilat siooniseadme mootoritele sagedus muundurite lisamine aitab tasandada nende seiskamise ja käivitamisega seo tud tiputarbimisi ja hoida sisekliimat ühtlasena.
Suurem jagu hoonete energiatõhu suseks vajalikke automaatjuhtimise või kauglugemise süsteeme on saadaval On ninenis laokaubana. Arvestades automa tiseerimisega kaasnevat tulu, tasub au tomaatikalahenduste peale alati mõel da – ka siis, kui ei taotleta A-energiaklas si. Lõppkokkuvõttes algab ju kõik kasu taja mugavusest, kuid hiljem väljendub nii energia- kui ka rahasäästus.
AS Onninen on tehniliste kaupade hulgimüügiettevõte, mis pakub tootelahendusi elektri-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja külmatehnika valdkonna professionaalidele. Laiaulatuslik tootelahenduste valik on leitav ka meie e-poes www.onninen.ee. Kuulume rahvusvahelisse Kesko Gruppi ehituse ning tehnilise kaubanduse divisjoni. Üle Eesti on meil avatud 8 esindusüksust – Onninen Expressi – ja logistikakeskus Jüris.
Liisa Past:
küberturvalisus algab läbimõtlemisest
Digitaalne elu- ja tööviis kätkeb eneses nii suuri võimalusi kui ka suuri riske. Riskide läbimõtlemine ja arukas riskijuhtimine aitab kahjudest hoiduda või neid võimalikult väiksena hoida.
Majandus- ja kommu nikatsiooniministee riumi riiklik küberjuht Liisa Past võrdleb kü berturvalisust füüsili sega – selleks et midagi kaitsta, tuleb es malt aru saada, mida kaitstakse ja kui põhjalikku kaitset on vaja. Seejärel leiab õiged kaitsemeetmed.
„Uks, millest käiakse kord aastas, võib olla kasvõi kinni plommitud. Uks,
millest on vaja iga päev käia, peab ava nema kergelt. Euroalused seisavad teine kord tootmishoone taga, ju ei vaja need erikaitset. Tootmistehnika ja kontoriar vutid seevastu peavad olema korralikult kaitstud,“ arutleb ta.
Mida tööstusettevõttel kübermaailmas kaitsta tuleks?
Eelkõige sõltub see ettevõttest endast. Kindlasti väärib kaitset ettevõtte intellek
tuaalne omand – ärisaladuste võõrastes se kätesse sattumine võib tootjat tugevalt kahjustada. Oluline teema on ka töötaja te andmed – nii isikuandmed kui ka näi teks töölepingute sisu.
Ka ettevõtte toode ise – kui ta on näi teks kõrgtehnoloogiline – võib vajada kü berkaitse või infoturbe elementi.
Oluline on lisaks mõelda, kui palju ettevõte võimalikust infovargusest või sa botaažist kahju saaks. Kui tead, mis on võimalik kahju, kui andmed või tehno loogia n-ö jalutama lähevad, on kergem otsustada, kas vajatakse tugevamat kait set või piisab tavaliselt küberhügieenist.
Igal juhul on ettevõttel vastutus kor raldada oma varade kohane kaitsmine, lähtudes varadest ja riskidest.
Kas suurte ja väikeste ettevõtete vahel on küberkaitse vallas olulisi erinevusi?
Ettevõtte tegevusest – ka selle elektrooni lisusest –, vajadustest ja riskidest sõltub rohkem kui suurusest. Olulised on toot mise ja toodete olemus, intellektuaalse omandi osakaal ja töötajate andmed.
Igas organisatsioonis peab olema inimene, kes haldab riske ja ohtusid. Väikeses ettevõttes võib see olla juht või omanik, suuremas on tõenäoliselt ris kijuht või terve riskijuhtimise osakond. Sama infoturbe osas – suurel ettevõttel on keeruline läbi saada infoturbejuhi ta, väiksemas võib see roll olla kombi neeritud. Infoturbevajadus on proport sioonis info- ja kommunikatsiooniteh noloogia kasutuse ning sellest sõltumi sega. Kui kogu digitaalne teenus ja kõik infosüsteemid ostetakse sisse, on olu line hankides ka nende turvalisust sil mas pidada.
Ka ärisaladusel on eri ettevõtete jaoks erinev tähendus. Tuleks läbi mõel da, mida see ettevõttele tähendaks, kui andmed muutuksid asjasse mittepuutu vatele osapooltele kättesaadavaks.
Mis võiks olla esmane, millele ettevõtja oma äri küberkaitsel mõtleb? Infoturve koosneb kolmest komponen dist. Esmalt käideldavus – kõik vaja lik peab olema kättesaadav ja kasutatav siis, kui seda vaja läheb. See puudutab nii infot kui ka tootmisvõimalusi, inime si, andmeid ja kõike muud, mida ette võte vajab. Siin tuleb läbi mõelda, mida edukaks tegutsemiseks vaja on, mis juh tub, kui näiteks infosüsteem ei avane va jalikul hetkel ja selle taaskäivitus ei ole lihtne.
Teine oluline teema on konfident siaalsus – privaatsus ja ärisaladused. Li gipääs peab olema neil, kel on infot vaja, ning info peab olema kaitstud nende eest, kel ligipääsuõigust pole. Sama lugu on isikuandmetega – iga töötaja peab saama kätte enda andmed, kuid mitte teiste omi.
Kolmas oluline teema on terviklik kus. Siin tuleks mõelda, kas andmed, millega töötan, on usaldusväärsed. Sel lele mõeldakse tavaliselt kõige vähem. Näiteks oleme ärihoonetes harjunud usaldama erinevaid andureid – kasvõi temperatuuri- ja niiskusemõõtjaid –, aga tuleks mõelda ka sellele, kas nendega on
võimalik manipuleerida ja niimoodi va leinfot saata. Ja mida see enesega kaasa tooks? Tihti reageerib andurite sisendile ju automaatika.
Kas Eestis on tervikluse ründed sagedased?
Pigem on neid praegu vähem. Aga sel lest hoolimata on see teema väärt läbi mõtlemist. Peaaegu kõik tootmisprotses sid on keskkonna muutuste vastu tundli kud. Kui peaks tekkima olukord, et kont rollsüsteemi ei saa usaldada, tähendab see ettevõttele väga suuri probleeme. Kui sensori info on vale, teeb kas süsteem või inimene vale otsuse.
Siin on oluline vaadelda kogu oma äri tervikuna. Kui temperatuuriandmed pole olulised, pole vaja selle teemaga te geleda. Kui aga on, näiteks loomakasva tuse, toidutootmise või kõrgtehnoloogia puhul, võib andmete viga ja nende alu sel tehtud vale otsus tuua eksistentsiaal se kahju.
Muu hulgas võiks mõelda sellele, kui das ettevõtte andmed liiguvad. Oluline on, et see ei toimu kanalites või viisidel, kus pahatahtlik osapool saab neile ligi või neid muuta.
Kuhu need andmed liikuda võivad? See sõltub sellest, milliseid süsteeme ka sutatakse. Jällegi tuleb riskid läbi mõel
da. Kui kellegi kodutemperatuuri and med peaksid näiteks kasutusel oleva ko duautomaatika lahenduse tõttu liikuma väljaspoole Euroopa Liitu, on selles mõ ningane oht. Aga kui määratlemata suu nas liiguvad andmed tootmise üksikas jade kohta? See looks ettevõttele tege vusriski.
Siin võiks tõmmata paralleeli valve kaameratega – neid on turul väga eri neva hinna ja väga erinevate turvata semetega. Kui kaamera näitab pilti lao hooneesisest platsist, võib olla vähem oluline, kes seda pilti veel näevad, see ga võibki ehk selle riski aktsepteerida ja piirduda lihtsa ja odava turvakaamera ga. Kui kaamera on paigutatud tootmis liini juurde, tuleks turvateemasse tõsi semalt suhtuda.
Kuivõrd Eesti tööstusettevõtted teie hinnangul küberkaitsest teavad? Pilt on väga kirju. On ettevõtteid, kus infoturve on väga põhjalikult läbi mõeldud ja riskid maandatud. Selliste hulgas on nii kohalikke ettevõtteid kui ka rahvusvahelisi tegijaid. Kindlasti ai tab, kui on juurutatud infoturbe juhti mise süsteem ja järgitakse vastavat ISO standardit ja Eesti infoturbestandardit (E-ITS).
Aga on ka ettevõtteid, kus see teema pole seni päevakorda kerkinud.
Kas turvalisusega on võimalik ka üle pingutada?
Teoreetiliselt jah, on võimalik investee rida turvasüsteemi liiga palju või võtta kasutusele ebaproportsionaalseid meet meid.
Naljaga pooleks räägime, et on või malik luua 100% konfidentsiaalsus ja ter viklus – tõmbad stepsli seinast, eemal dad võrguühenduse, paned seadme kas ti, valad kasti betooni ja uputad ookeani. Nii on konfidentsiaalsus ja terviklus taga tud, aga käideldavusega ehk kasutatavu sega läheb keeruliseks. Kindlasti ei saa sellist lahendust optimaalseks nimetada.
Ma ütleksin, et on okei mõnda riski aktsepteerida, aga ei ole okei riske mit te teada. Õige turvakäitumise taga ongi teadlikkus ja läbimõeldus. Kindlasti peaks olema läbi mõeldud ka see, mida tehakse, kui midagi on läinud valesti.
Kui ohtlikud on serverite ja kodulehtede vastu suunatud rünnakud?
Teenustõkestusründed, mis üritavad vee bilehti või -teenuseid päringutega um mistada, on igapäevased. Vajadus nende vastu kaitsta sõltub jällegi ettevõttest. Kui ettevõte hindab, et midagi ei juhtu, kui nende teenused on internetis paar tundi
või isegi paar päeva maas või lausa ei ole gi taastatavad, ei ole vaja ka nende kaits misele mõelda. Kui aga koduleht on väga oluline osa ettevõtte toimimisest, siis on majanduskahju selle ründamisest kohe tuntav ja tuleb leida riskiga proportsio naalsed viisid enda kaitsmiseks.
Tähtis on ka see, et erinevad infosüs teemid oleksid eraldi – et näiteks konto riarvuti kaudu ei saaks rünnata tootmist või laoprogramme ja vastupidi ega inter netti avatud teenuse kaudu jõua ründaja näiteks välja tootmisautomaatikani. Ise gi kui kahju tekitatakse, on see sel juhul väiksem ja vähemalt osa ettevõttest saab edasi tegutseda.
Kuidas on lood Eestis inimeste turvalise käitumisega?
Aina paremini, aga „õngitsejaid“ jätkub endiselt ja on ka neid, kes ohvriks lan gevad. See on tõsi ka nii-öelda tegevju hi pettuse osas, kus juht justkui kirjutab kiirete või ebatavaliste ülesannetega. Sel le takistamiseks on lihtne põhimõte: kui kahtlane, siis küsi. Kindlasti võiks ette võtte raamatupidaja tähelepanu köita justkui juhilt tulnud meil, millel on kum maline aadress ja veider eesti keel. Kui sellise kirjaga nõutakse mõne arve tasu mist, tuleks kindlasti juhilt üle küsida.
Mida saab igaüks oma turvalisuse suurendamiseks
teha?
Elektrooniline identiteet on oluline. Kus võimalik, soovitan kasutada ID-kaar ti või mobiil-ID-d, sisuliselt vähenda des riski riigi tagatud süsteemi kasu tades. Kus see ei ole võimalik, kasutab hea autentimissüsteem mitut faktorit. Vaja on vähemalt kahte kolmest: mida gi, mida sa tead, midagi, mis sa oled, ja midagi, mis sul on. Näiteks kasutajani mi ja telefon, kuhu saadetakse kood. Või kasutajanimi ja sõrmejälg. See on tur valisem kui kasutajanimi ja parool, sest need kuuluvad ühte kategooriasse – mi dagi, mida teatakse.
Ettevõtte puhul on keskne vastutus oma varade kaitsmisel riskide ja ohtude eest. Igaüks peaks teadma, mis on tema jaoks turvalisust ja kaitset vajav ning kus on protsessis kaitsemeetmed. 100% tur valisuse tagamine on väga keeruline ja kallis, enamasti käib mäng komakohta dega pärast 99%.
Suure osa digitaalse elu riske saab maandada järgides üldisi reegleid ja soo vitusi. Muu hulgas võiks tutvuda cert.ee ja ria.ee lehekülgedel oleva infoga, Ees ti riik on teinud küberturvalisuse eden damiseks ja teadlikkuse suurendamiseks päris palju.
Adven & koostöö
Adven pakub tööstustele auru-, kütte- ja jahutusteenuseid ning tööstuslikku veetöötlust. Meie abiga on oma energiakasutuse tõhusaks saanud ettevõtted nii toiduaine- ja joogitööstusest, keemia- ja farmaatsiatööstusest kui ka metalli-, metsa- ja paberitööstusest.
Miks Adven?
• Süveneme kliendi vajadusse põhjalikult ja hoolitseme selle eest, et ressursid saaksid parimal moel kasutatud. Vahel saame kasutada energiatootmiseks tööstuse jääke. Teinekord tasub tõhusaks energiakasutuseks ümber korraldada ka tootmisprotsess − pakume selleks lahenduse.
• Peame silmas pikaajalist ja keskkonda säästvat vaadet. Meie abiga saab tööstus üle minna taastuvenergiale, kahandades keskkonnamõju ning täites CO2 heitkoguste vähendamise eesmärke ja nõudeid.
• Meie unikaalse Energy as a Servicer teenusmudeli abil saab tööstusettevõte ise keskenduda põhitegevusele ning jätta energialahenduse investeeringud, haldamise ja arendamise oma ala asjatundjate hooleks.
• Oleme usaldusväärne partner, kes väärtustab pikaajalisi koostöösuhteid ja võtab kvaliteetse teenuse eest täieliku vastutuse. Tegutseme lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Lätis, Norras ja Hollandis. Rahvusvahelise meeskonnaga saame pakkuda tööstustele energialahendusi mitmes riigis.
Pildil tegelevad vanemteadur Martinš Sarkans (esiplaanil) ja vanemteadur Meelis Pohlak tööstusroboti programmeerimise ja eelseadistamisega toodete täisautomatiseeritud 3D mõõtmiseks.
Foto: TalTech
Globaalses majanduses toimub tootmise ümberjagamine.
Eesti tööstusel on siin palju võita.
Eesti tööstusettevõtted on digitaaltehnoloogiate juurutamise algusjärgus, aga nende huvi ja aktiivsus digitaliseerimise ja automatiseerimise lahenduste vastu on suur, sõnab Tööstuse Kompetentsikeskuse IMECC asutaja ja juht Jüri Riives.
des on AIRE keskuse teenused tööstuset tevõtetele tasuta.
AIRE keskust toetab kogenud ette võtjatest koosnev nõuandev kogu, mille eesmärk on viia Eesti teadlased ja töös tus omavahel lähemale, et toetada töös tusettevõtete innovatsiooni.
Tekst: Kaire Tammer, AIRE turundusjuht
Väiksed ja keskmise suu rusega tööstusettevõt ted saavad digitaliseeri mise teekonnal tuge te hisintellekti ja robootika keskusest AIRE (AI & Robotics Estonia). Keskuse peamine eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, ai dates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi.
VTAd (vähese tähtsusega abi) kasuta
Nõuandva kogu moodustavad Riigi kogu liige Andres Sutt, ABB Balticsi juht Jukka Patrikainen, Ericsson Eesti juht Andrus Durejko ning Krimelte juht Jaan Puusaag.
Miks peaks väiketööstus täna vaatama digitaliseerimise suunas?
Riigikogu liige Andres Sutt : „VKEd on tööandjaks ca 80%-le erasektoris
hõivatutest. Kui VKEd on elujõulised, on elujõuline ka Eesti majandus. Edu kamad neist on juba investeerinud toot mise automatiseerimisse ja innovat siooni, sest ilma selleta ei püsinuks nad konkurentsis. Väga paljudel VKEdel on aga need investeeringud veel ees ja see avab uusi võimalusi.“
Ericsson Eesti juht Andrus Durejko: „Globaalses majanduses toimub praegu tootmise ümberjagamine. Eesti tööstusel on siin palju võita, kui suudetakse suure ma lisandväärtusega töid siia tuua, tänu oma efektiivsuse tõusule. Täna on rasked ajad, see on selge. Aga just kriisides te hakse suuri muutusi, selles seatakse vun dament kasvule.
Lisaks kulude kokkuhoiule tuleb vaa data just täna innovatsiooni poole. Sel lised olukorrad sunnivad muutusi tege ma.“
Oma mõtetega toetas ABB Eesti ju hatuse esimees Jukka Patrikainen, kes rõhutas, et Eesti konkurentsieeliseks ei ole enam odav tööjõud ning seepärast on hädavajalik suurendada teadlikkust, kuidas automatiseerimise ja robotiseeri mise abil suurendada tööstuse efektiiv sust. Ta lisas: „Õnneks on selleks vajali kud tehnoloogiad olemas ning ma näen meie rolli selles, et julgustada investee ringuid robotiseerimisse ning automati seerimisse.“
Milliseid võimalusi pakub tööstusettevõtetele tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE?
Alates 2021. aasta oktoobrist teenuseid piloteeriv AIRE keskus on toetanud 75 Eesti tööstusettevõtte digitaliseerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud, koolitanud ning viinud kok ku ettevõtte vajadused ja Eesti teadlas te pakutud kõrgtehnoloogilised lahen dused.
Keskusel on kuus osapoolt – riigi esindaja ja kaasrahastaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, juht partner Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadusja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja kompetentsikeskus IMECC.
Tutvu teenustega siin: https://aire-edih.eu
Tule osale koolitustel ja kogukonna üritustel
AIRE keskus pakub väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele koolitusi:
VTA näol on koolitus sihtgrupile tasuta.
29.11 „Hetke ja tuleviku olukord robotiseerimises Eestis ja maa ilmas – arutelu eksperdiga“. EMU, Webinar
7.12 „Inimkeskne kõrgtehno loogia tulevikutehastes“. TÜ, Webinar
13.–14.12 „Robotiseerimine praktikas – robotiseerimise otstarbekuse analüüs, ot sustusprotsess ja praktilised rakendusnäited“. IMECC
12.01 „Küberturvalisus tööstus ettevõttes – ohud, trendid ja riskid“. Webinar
https://aire-edih.eu/koolitused
AIRE klubi #11, 1. detsembril Saaremaal AIRE üritus, kus oma innustavaid kasutusjuhtusid tutvustavad Sporrong Eesti ja Incap Estonia. Sporrong Eesti: tehisintellekti rakendamine happejääkide muutmiseks kasulikeks vahen diteks. Tarmo Rannak
Incap Estonia: väljakutsed ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Tiit Priske Tehisintellekti ja robootikala henduste näiteid Eesti tööstusettevõtetest ning AIRE tee nuste praktiline näitlikustamine Incap Electronics põhjal. Roger Allas (Lean Digital OÜ)
https://aire-edih.eu/aire-klubi/
AIRE keskust kaasrahastavad Euroopa Liit (AI & Robotics Estonia – EDIH) „European Digital Innovation Hubs“ programmist (projekti number 101083677) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele koge muslugude jagamiseks ning omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on kõik huvilised, tööstusettevõtete, tea dus- ja arendusasutuste, erialaliitude, tugi organisatsioonide ja rahastajate esindajad.
Surevate turgude
maailm sunnib suurtöösturid murelikuks
Maailma tööstus ja tootmine on omavahel seotud lugematute niitide ja pikkade tarneahelatega, väga erinevalt ja ootamatult mõjuvate teguritega, nii et ükski inimene ei suuda selle keerukust täielikult ette kujutada.
Vietnamis, selles uues tõus vas tähes maailma tööstus riikide hulgas, lubavad ini mesed endale oktoobri vii mastel päevadel lühikese puhkuse. Euroopa ja Ameerika jõulutel limused on teele saadetud, rahagi kätte saadud. Võib mõelda hingetõmbele. Lä heks õige Euroopasse?
„Ka sel aastal mitte,“ vangutab Phan Ngoc Anh kurvalt pead. Ta juhib Vietna mis ettevõtete gruppi, kes teeb tooteid Nikele, Pumale, Levi’sele ja teistele suur
tele. Töölised on küladesse tagasi läinud, otsekui eelmisel aastal. Ent teisel põhju sel. Täpselt aasta tagasi lõppesid naka tumise piirangud, inimesed ei pidanud enam tsehhides magama ja said maal su gulasi külastada.
2021. aasta oli Vietnami tööstusele erakordne. Nakatumise vältimiseks jäid inimesed töökohtadele, kus korralda ti ka nende toitlustamine ja ööbimine. Apple’ile toodangu valmistaja rajas lau sa rõõmsavärvilise telklinna, et tuhanded töölised ei nakatuks. Vietnamlased arva
vad, et selle kõigega tuldi rahuldavalt toi me, ehkki lahendamist nõudvaid mure sid oli palju. Ent tellimusi oli küllaga, ja see oli kõige tähtsam. Nüüd aga lahkuti tehastest, sest tellimused on kokku kui vanud, pole tööd.
Karmistuv majandussõda
„Turg pole leige, vaid lausa surnud,“ iseloomustab olukorda Megha Kem ka, puuvillavabriku S.P. Yarns direk tor. Seal toodetakse kangaid H&M-ile ja Walmartile.
Kõik see juhtus imetlusväärselt kii resti. Kolme kvartali arvud tegid rõõmu nii lähedal kui ka kaugel. Asi on selles, et karmistuva majandussõja tõttu, mida USA peab Hiinaga 2016. aastast, on pal jud tasahilju hakanud otsima uusi oda vaid tootmisi ja nii tehaseid kui ka telli musi sellest riigist välja viima. 100 miljo
ni elanikuga ja kõrge töökultuuriga Viet namis on võimalik korraldada masstoot mist, olgugi et tegemist on üheparteilise autoritaarse riigiga nagu Hiinagi.
Maailmapank korrigeeris septembris Vietnami arengu väljavaadet oluliselt ja leidis, et aprillis avaldatud 5,3% majan duskasvust saab aasta arvestuses 7,2%. Panga piirkonna asjatundja Aaditya Mat too leidis, et ka järgmisel aastal on Viet nami areng kiire: 6,7%. Nende arvude valguses ei peaks Vietnami tööstusju hid olema mitte nukrad, vaid vastupi di – üsna rõõmsad. Mis siis juhtus? Mitu asja korraga, võib öelda. Tuleb meelde jutt udusulest, mis lõppude lõpuks mur dis kaameli selgroo.
Septembris tõstis USA föderaalreserv inflatsiooni ohjeldamiseks panga intres si märkimisväärselt, 0,75% võrra. Aasia valuutad läksid odavamaks, dollar kal lines ja nende riikide pangad järgnesid USA eeskujule. Hakati rääkima majan duslanguse suurenevast võimalikkusest.
Ukraina sõda mõjutab ka Aasiat
Teiseks oli Venemaa sõda kestnud piir konna riikidele maagilisest piirist, poo lest aastast kauem. Aasias aga on sää rasel asjal suur tähtsus. Algul juhinduti kontinendil India arusaamast, mille rii gi välisminister Subrahmanyam Jaishan kar sõnastas umbes nii: „Tegemist on Eu
roopa sõjaga. Kas eurooplased on hoo linud meie tülide õiglasest ja kiirest la hendamisest?“
Kõik said aru, millele välisminister vihjas. On ju Indial kahe piiririigiga, Pa kistani ja Hiinaga suured territoriaalsed erimeelsused, mis teinekord on arene nud relvastatud kokkupõrgeteks. Rääki mata sellest, et just tänavu sai täis kolm veerand sajandit India ja Pakistani ise seisvumisest. 1947. aastal toimus sel le tagajärjel ajaloo suurim rahvaste rän damine: elukohta vahetas umbkaudu 15 miljonit inimest ja sajad tuhanded said surma.
24. augustil avaldati paljude Aasia rii kide meedias artikleid ja hukkamõistvaid lugusid Venemaa sõjast Ukraina vastu. Eriti mürgised artiklid ilmusid Jaapani pressis, aga selle suurriigi mõju piirkon nas väärib tähelepanu.
Kolmas murepilv on Hiina majan duse kiire jahtumine ja suured problee mid elamuehituses, mis viimastel aasta tel kasvas laenude najal otsekui pärmi peal. Selle tagajärjel on 1,4 miljardi ini mesega Hiinas nii palju tühje kortereid, et iga itaallane saaks ühe – ehk 60 miljo nit. Kui aga maailma suuruselt teise ma jandusega riigi ja tööstuse hiiglase koh ta on tekkinud kasvõi üksnes kahtlus, et tulevik on tume, siis see väljavaade pa neb värisema kõik teisedki.
Energiakriis ajaloospiraalil
Maailma tööstuse praegune olukord meenutab neid probleeme, millega seisis valdkond – lausa terve ühiskond – silmit si pool sajandit tagasi, 1970. aastatel, kui nafta hind tõusis vabas maailmas üleöö kuni kuus korda. Bensiininappuse tõttu venisid autode järjekorrad kilomeetrite pikkuseks, ent mitte ainult.
Nagu iga kriisi puhul, on tagajärjed alati palju sügavamad ja laiemad, kul tuurist tootmiseni. Inimkonna areng suubus tõesti uude ajajärku, võib tagant järele kinnitada. Inimese tegevus hak kas mõjutama tervet planeeti, üha roh kem, kiiremini ja ohtlikumalt. Geoloo gid võtsid kasutusele termini antropot seen, mis on geoloogiine ajastu, kus mit te loodus, vaid eelkõige inimene vormib Maa nägu. Üha rohkem. Väike näide. Hii na Kolme Kuristiku 185 meetri kõrgu ne tamm Jangtse jõel, maailma suurim, mille abil toodetakse 100 teravatt-tundi elektrit aastas (võrdluseks: Eesti tarbib aastas mõne teravatt-tunni energiat), ja paisu taha kogunenud vesi jõel nihutas Maa põhjapoolust 3 cm võrra ja sestap ka Maa telge.
Saab üha selgemaks, et pool sajan dit tagasi päevakorda tõusnud energia kokkuhoid ja üleminek aatomienergia le, et vabaneda energeetikas naftast sõl tumisest, kus jäme ots oli Lähis-Ida rii
kide käes, ei ole kuhugi kadunud ega vä hem tähtsaks muutunud. Vastupidi, sel lega kaasnevad läbivad muutused igal alal. Nüüdne energia hinna uus kiire tõus koos rohepöördega ja saastamise kasvav maksustamine tähendab jällegi tööstusele sootuks uut olukorda.
Rõhud ja tähendused muutuvad. Suure tõuke saab innovatsioon, ener giatõhusus igas vallas, autodest tera se ja elektri tootmiseni. Energia hinna hüppeline kasv jääb. Praegu on Euroo pas ju näiteks gaasi hind tõusnud kahek sa korda.
Dollari väärtus tõusuteel
Pool sajandit tagasi hakati esimest kor da tõsiselt rääkima ka loodushoiust, Maa tervisest ohjeldamatu tootmise kasvu kõrval. Äratajaks sai USA bioloo gi Rachel Carsoni (1907–1964) raamat „Hääletu kevad“ (eesti keeles 1968). Sel lele järgnes Rooma Klubi aruanne „Kas vu piirid“ (1972), kus tööstustoodan gu kasv ja areng olid rahvastiku kasvu, loodusvarade kasutamise, põllumajan duse ja saastamise kõrval vaatluse all. Tõendati, et nimetatud mõjurid kasva vad eksponentsiaalselt ja sätivad meid olukorda, kus senise praktika jätkami se korral ootab inimkonda vältimatult taandareng.
Ent sarnasuse kõrval on ka suuri eri nevusi. Pool sajandit tagasi ei tulnud kellelegi pähe, et bensiini kõrget hinda peaks kompenseerima. Minu arust prae gu valitud poliitika, et kehtestada ener giale liigiti hinnalaed, on umbtee, sest toob paratamatult kaasa suureneva bü rokraatia ja ähmastab eesmärki – hoida energiat kokku.
Energia kõrge hind sunnib seda säästma. Kõige parem oleks praegune olukord üheskoos välja kannatada. Kui see pole suurte ohvrite tõttu
lihtsalt võimalik, siis hinnalaest palju parem viis on lihtsalt maksta inimeste le, sõltumata ta energia tarbimisest, min gi summa. Punkt.
Teine vale samm, mis toob kaa sa mitu aastat kestva ja esialgu süvene va majanduskriisi terves maailmas, on raha pakkumise piiramine seetõttu, et keskpangad tahavad ohjeldada inflat siooni ja tõstavad järjest pangaintres se. Sellest võidavad Ameerika Ühend riigid, sest dollari väärtus teiste valuuta de suhtes kasvab, raha hulk turul aga ka haneb ja ajutist energiast johtuvat hin natõusu see ei pärsi, küll aga suureneb tööpuudus kogu sellest tulenevaga. Ini mesed jäävad vaesemaks, ettevõtted lä hevad pankrotti, ent hinnatõus kestab edasi. Sadade miljonite tragöödia ootab meid ees.
Poliitika kehv mõju
Pool sajandit tagasi tehti – tagantjärele küll – toonasest kriisist järeldus, et aju tist pakkumise vähenemist (mis tõstis ju nafta hinda) ja sellele järgnenud tööpuu dust ei saa ravida ka rahatrükiga ehk ma jandusinimeste keeles siis ekspansiivse finantspoliitikaga. Vildaka ja saamatu poliitika tagajärjel levis hinnatõus igale poole ja tekkis nn stagflatsioon, kus suur
tööpuudus ja majandusseisak olid koos hindade tõusuga.
Sellest saadi jagu alles 1990-ndatel. Ilmselt mängisid oma osa paljud tegu rid, sealhulgas maailmastumine, eks pordi ja kaubanduse hüppeline kasv, revolutsioon sides ja andmete töötluses ning internet ja digiteerimine. Kindlas ti oli oma osa ka külma sõja lõppemisel ja Nõukogude Liidu kadumisel. Prae guseks on selle mõju vaibunud. Küll aga pole minu arust lõpuni mõistetud, mida majanduses, sealhulgas tööstu ses, tähendab olukord, kus info liigub terve Maa piirides silmapilkselt. Nii, et sa ei pea telefonikõne saamiseks oota ma tundide kaupa liine ja posti teel kir ja saatmise asemel saad jaapanlasega infot vahetada interneti teel reaalajas ning kõikide jaoks on teadmised (tõsi küll, fragmentide kujul) kõigest mõne arvutiklõpsu kaugusel. Mõõtmatu töö viljakuse kasv igal alal, mis muu hul gas tähendas seda, et hinnatõus viima sel paarikümnel aastal „unustati“ ära, ent innovatsioon, kõikvõimalike uuen duste rakendamine sai tuule tiibades se. Nagu ikka pöörde tagajärjel, nii tek kisid ka nüüd uued tööstusharud ja too ted. Olukorra illustreerimiseks vaatle me neist lähemalt vaid paari.
Võistlus innovatsiooni valdkonnas
2008. aastal kulutas Hiina innovatsiooni vallas (teadusuuringud ja arendus T&A) kolmandiku USA ja poole Euroopa sum madest. Kuue aastaga möödus Hiina Eu roopast ja 2020. aastal kulutab ⅞ Amee rika Ühendriikide omast. Erinev on ka kulutuste struktuur ja allikad. Hiina kulutab vähem fundamentaalsetele uuringutele, ent seejuures on riigi ettevõtted, erinevalt USA-st, selles vallas suured investeerijad. See on vilja kand nud. The Economisti andmetel möödus Hiina 2015. aastal aastas välja antavate patentide arvukuselt USA-st, sel aastal ka toodete hulga poolest infotehnoloogias, farmaatsias ja elektroonikas.
USA püüab igati oma üleolekut hoi da: 7. oktoobril kehtestas Washington väga ranged ekspordipiirangud Pekingi le kiibitööstuse vallas. Pentagoni tehisintellekti divisjoni juhi Greg Alleni sõnu kasutades: „(...) täiesti ära lõigata Hiina kiibitööstuse hüdra kõik pead.“
USA tunneb selles vallas konkurentsi saatuslikku tõsidust. Augustis võeti vas tu seadus „CHIPS and Science Act“, mil lega viie aasta vältel ergutatakse igati –küll maksusoodustuste, aga ka otsetoe tustega – seda tööstusharu 52,7 miljar di(!) dollariga. Võlgu ei jää ka Euroopa riigid. Praegu on maailmas T&A vald
konnas buum: aastas kulutatakse selles vallas üle kahe triljoni (tuhat miljardit) dollarit. Maailma kogutoodangu väärtus on umbkaudu 100 triljoni ümber, seega üle 2%.
Xi Jinping märkis teadlastele pee tud kõnes: „Tehnoloogia innovatsioo nist on saanud rahvusvahelise stratee gilise mängu peamine lahingutanner.“ Selles vallas on aegade jooksul muuda tusi toimunud. Külma sõja ajal olid USA jõupingutused seotud uute relvade jms, pärast Berliini müüri langemist võtsid teatepulga üle suured erafirmad: Goog le, Facebook (Meta), Amazon ja Apple. Hiinas võis kuni viimase ajani tähelda da sama tendentsi. Ent viimasel aastal on riigi roll seal kasvanud, ka selles osas, kuhu Alibaba, Baidu, JD ja teised suur firmad Hiinas innovatsioonis oma tähe lepanu (ja raha) paigutavad. Ameerikla sed on mures, et Hiina kulutuste kasv on nende omast palju järsem ja paremini koordineeritud.
Mis on kiip?
Lihtsalt öeldes on tegemist seadmega, mis koosneb n-hulgast lülititest, tran sistoridest, mis asuvad väga väikesel pinnal, mitmes kihis ja nende kaugust mõõdetakse tuhandikes millimeetrites, nanomeetrites. Parimates kiipides on transistori vahemaa 3 nanomeetrit. See seab tootmisele äärmiselt karmid nõu ded: kui kahe transistori vahe pole abso luutselt puhas, kui seal vahel juhtub mi dagi olema, siis tekib lühis ja kiip on tuk sis, sest parandada seda pole võimalik.
Sellepärast kardabki mobiil vett ja niiskust, sest igas veetilgas on osake si, mis on sinu mobiilile otsekui ämbli kuvõrgule palgid jões. Mobiilis aga võib olla, just sinu viimases mudelis – loe ja imesta –, kuni 16 miljardit transistori!
Kiibid on tänapäeval kõikides vähe gi „tarkades“ seadmetes, relvadest rää kimata. Neid toodetakse küll loendama tul hulgal, ent pandeemia kasvatas hüp peliselt nõudlust (inimestel oli kodus se nisest rohkem vaja arvuteid ja televiiso reid) ja neid ei jätku, puudus lausa sü veneb, sest tootmise korraldamine võ tab aega.
Suurimad kiipide vabrikud on In tel Corp. (käive 73 miljardit) ja Taiwa ni Pooljuhtide Tootmise Kompanii (61 miljardit). Kümne suurima rea lõpetab Texas Instruments oma 20-miljardilise käibega. Hiina on seadnud endale ees märgiks kindlustada 2028. aastaks töös tus täielikult omamaiste kiipidega. Huvi tav oleks muidugi teada, kas arvesse lä heb ka maailma suurim kiipide valmis taja, Taiwanis asuv vabrik või loodetakse ainult Mandri-Hiinas ehitatavatele uute le tehastele...
Peamine probleem on selles, et kiipi de valmistamise sisseseadeid suudavad maailmas toota ainult kolm ettevõtet ja tellimuste täitmise järjekord on aastate pikkune. Näiteks Hollandi firmal ASLM on teatud liiki litograafilisele meetodile kiipide tootmise sisseseadetes monopol. Kiipide puudus on toonud väga iseärali si tagajärgi. Näiteks Rootsi võimud arva vad, et riigis viimastel nädalatel leviv kii ruskaamerate vargus (oktoobri lõpu sei suga ligi 200) on tingitud sellest, et Vene maal on pesumasinad, millest kiipe ra kettide jaoks võeti, otsa lõppenud.
Eks igaüks püüab lahendada prob leeme nende vahenditega, mis tal on käepärast ja tema arvates koha sed. Seda nii tööstuses kui ka igas muus vallas.
Raadioside säästab tootmises nii aega kui ka närve
lefon enesest märku andma, tuleb lep pida kas mürafooniga või minna vaikse masse paika rääkima.
Raadioside hoiab kokku sellegi aja, kaitstes samal ajal ka kõrvu – suhtlemi seks pole vaja kõrvaklappe peast võtta.
Efektiivsem töökorraldus
Raadioside eelised on info lii kumise kiirus, turvalisus ja vi gade vähenemine ettevõttes, kus on üle mindud raadio sidele. Otsus selleks on igati põhjendatud – iga raadiosidevõrk luuak se n-ö rätsepatööna, arvestades just konk reetse tootmisettevõtte vajadusi.
Kiirem kui telefon Esmalt tundub, et raadioside hoiab iga päevaselt töösuhtluselt kokku ainult se kundeid. Kui keskmine mobiilikõne kes tab 54 sekundit, siis keskmine raadiote lefonikõne kõigest 15. Päevas tehtavate kümnete kõnede puhul on muidugi siin gi kokkuhoid tunda!
Tõeline ajasääst ilmneb aga vajaliku suhtluskaaslase tabamise puhul. Küllap on igaüks kokku puutunud olukorraga, kus kedagi on vaja ülikiiresti kätte saada, aga too ei saa kohe telefoni vastu võtta. Helistad teisele, siis kolmandale... Ja kuni kolmandale asja selgitatakse, helistavad esimene ja teine tagasi. Raadiosidega sel list muret pole – kui helistada näiteks ITsektorisse lattu, kontorisse või tootmislii ni juurde, kuulevad seda just need, kel pa rajasti vaja on. Soovi korral saab helistada tervele osakonnale korraga!
Turvaline ja mugav
Tootmistsehhides on sageli müratase tavalisest kõrgem ja töötajad kasutavad seepärast kõrvaklappe. Juhtub nüüd te
Tööstuslikus tootmises on aeg väga väär tuslik ja sunnitud seisupausid kujunevad ettevõttele ebameeldivalt kalliks. Opera tiivne raadioside võimaldab infot väga kii resti õigetele inimestele edastada – kui mi dagi katki läheb, saab mehaaniku hetkega kohale kutsuda. Kui tootmine on jagatud mitmesse üksusse, on kerge raadioside va hendusel ka kiiret oskusteavet jagada.
Vähe oluline pole ka raadioside turva lisus, millele on eriti viimasel ajal hakatud senisest rohkem tähelepanu pöörama.
Kogemustega tegijad
TehnoTurg-T OÜ või lihtsalt TehnoTurg, nagu tegijad ja paljud kliendid ütlevad, on raadioside turul olnud juba üle 30 aasta.
Ettevõtte igapäevane tegevus on raa diosaatjate ja lisavarustuse jae- ja hul gimüük, samuti seadmete paigaldus ja hooldus. Viimati mainitu on ülitäh tis, sest kui seadmete elueaks prognoo sitakse tugev viis aastat, siis professio naalse hooldusega saab selle aja kahe kordistada.
Et raadioside eelistes selgust saada, on arukas tellida ettevõttesse tasuta de monädal ja ise veenduda, kas raadioside kasutamine tõepoolest mõjub ettevõtte le nii hästi.
Kontaktid
TehnoTurg-T OÜ Suur-Sõjamäe 13a, Tallinn
Kirjuta meile: henri@tehnoturg.ee Helista meile kohe: (+372) 6 518 040
Steelhouse Group Estoniasuurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis
Teenindame kliente masintootmises ja valutööstuses, laevaehituses, metalli- ja ehitustööstustes ning lisaks toidu-, meditsiini-, keskkonna- ja energiatööstuses. Meie teenuste hulka kuuluvad toodete disainimine, tootmine, metallitoodete professionaalne ja kvaliteetne pinnaviimistlus (sh hapetamine) ning paigaldus. Koostöös Soomes asuva tehasega pakume klaaskuulpritsi töötlust. Projekteerime erilahendusi ja paigaldame need vastavalt nõuetele.
Meie meeskond Eestis koosneb oma ala spetsialistidest, kellel on praktilist töökogemust üle 13 aasta. See võimaldab meil pakkuda kvaliteetseid teadmisi mehaaniliste inseneritööde vallas, mis vastavad rangetele keskkonna-, energia-, toidu-, töötleva ja laevaehitustööstuse vajadustele. Meie moodsad sisendseadmed ja pikaajalise kogemusega saadud teadmised aitavad pakkuda parimaid paindlikke lahendusi, olenemata teie ettevõtte liigist.
Projekteerimine
Projekteerimisteenus aitab leida kuluefektiivsed ja kliendi vajadustega kohandatud lahendused.
Puhasruumi seadmed Toidu-, meditsiini-, joogi- ja puhasruumitööstuse toodetele kehtivad spetsiifilised kvaliteedinõudmised. Võtame neid arvesse kogu tootmisprotsessi ajal, alustades planeerimisest kuni paigalduseni.
Tööstusseadmed ning torustiku paigaldamine
Terviklahendused – ideest teostuseni! Täisteenusena pakume toodete ja tööstusseadmete mõõteseadistamist, elektrifitseerimist ja automatiseerimist, mille järel anname kliendile üle kasutusvalmid projektid.
Ehitustööstus Pakume ehitusplatside, metallitööstuse ja masinaehitustööstuse jaoks kergekaalulisi roostevabast ja värvilisest metallist piirdesüsteeme. Teostame kõik vajalikud tööd alates mõõteseadistamisest ja plaanimisest kuni tootmise, pinnaviimistluse ning toote paigaldamiseni.
on tugevad juured – Soomes asuv emaettevõte alustas tööd juba aastal 1963. Aastate jooksul oleme oma võimalusi laiendanud ja seadmeid vastavalt kliendi vajadustele uuendanud. Eesrindlik klienditeenindus, paindlikkus ja omandatud vara on aidanud ettevõttel praeguse suuruseni kasvada nii Soomes kui ka Eestis.
Lääne-Virumaal Vinnis asuvas tehases on peatselt valmimas uus happeruum, kus lisaks pritshappe tehnikale lisanduvad viimistlusvalikute hulka ka happevannid. Selle tulemusel on kõik meie tööprotsessid igas etapis kontrollitavad ning see annab meile võimaluse anda töödele kvaliteedigarantii. Oleme suurima teenuste valikuga metallitööstusettevõte Eestis!
Kui soovite lisainfot või pakkumist, võtke meiega julgelt ühendust. Koostöö meiega on paindlik ja usaldusväärne.
Tööstussektoril tuleb edasi
rühkida
vastutuules
Maailma tööstus ja tootmine on omavahel seotud lugematute niitide ja pikkade tarneahelatega, väga erinevalt ja ootamatult mõjuvate teguritega, nii et ükski inimene ei suuda selle keerukust täielikult ette kujutada.
„Vastutuul maailma majanduse kasvule on suurenenud. Ala tes selle aasta kesk paigast on kiire inf latsioon, rahapoliitika karmistamine ja Vene-Ukraina sõja mõju üleilmset ma jandust järjest en Tõnu am kahjustanud. Maailmamajanduse väljavaade on vara semate prognoosidega võrreldes nõrgem ja ka määramatus lähituleviku osas endi selt tavapärasest suurem. Suur heitlikkus nii finants- kui ka toormeturgudel on vä hendanud kindlust tuleviku suhtes, mis samuti kahandab majandusaktiivsust.“
Nii iseloomustavad Eesti Panga ana lüütikud majanduse olukorda septemb ri lõpus ilmunud publikatsioonis „Raha poliitika ja majandus“.
Sealt saame teada, et tegevusalasid
vaadates jätkus teises kvartalis juba pike mat aega valitsenud suundumus, et ma janduskasvu panustavad rohkem IT-sek tor ja äriteenused. Samuti kasvas kiiresti hotellide ja restoranide tegevusala, mis taastus koroonast. Ootamatult negatiivse panuse majanduskasvu andsid aga ener geetika, mäetööstus ja töötlev tööstus.
Eesti Pangas nähakse, et majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Peale eksporditurgude nõrgema seisu suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele ning see pärsib majandusaktiivsust. Ekspor ditellimused on juba vähenenud ja olu line on, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakrii siga toimetulekuks, ei jääks siinsed et tevõtted välismaistega võrreldes kehve masse konkurentsipositsiooni.
Kulude lõpptarbijale suunamine muutub keerulisemaks
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsi na võrdleb kaht viimast majanduskriisi praeguse olukorraga ja tõdeb, et nende põhjused on väga erinevad.
„13–14 aasta taguse ülemaailmse ma janduslanguse kutsus esile USA kinnis varaturult ja selle finantssektorist algu se saanud finantskriis. Kahe aasta taguse majanduslanguse tõi kaasa pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangud. Praegu on aga põhimureks kõrge inflat sioon, mille taga on paljuski Venemaa esile kutsutud energiakriis ning laialda sed häired tootmises ja tarnetes. Näiteks on Eesti ja keskmiselt kogu Euroopa Lii du selle aasta tarbijahindade kiires inf latsioonis olnud energia osakaal ligi 40%. Kõrged energiahinnad suurendavad aga ettevõtete tootmiskulusid ja muudavad hinnatõusu veelgi laiemaks. Kui siiani on saanud ettevõtted oma kõrged tootmis kulud suunata edasi teistele ettevõtetele või lõpptarbijatele, siis kaua see võimalik ei ole, sest inimeste ostujõu vähenemi ne paneb sellele piiri,“ selgitab Mertsina.
Tööstussektorit iseloomustades toob ta esile, et suurima mõjuga töötleva
tööstuse tootmismaht vähenes augustis ligi 4%.
„Töötleva tööstuse tootmismaht vä heneb juba juunist alates. Kõige tugeva ma negatiivse mõjuga sellele majandus harule oli augustis puidutööstuse ja me tallitoodete tootmismahu langus. Kui aga jätta alles kalendripäevade erinevused sel ja eelmisel aastal, siis pöördus tööt leva tööstuse tootmismaht pärast kahte kuud langust augustis ligi 2% kasvule. Sa mas on töötleva tööstuse kasvuväljavaa de ikkagi halvenemas,“ arutleb ta.
Mitmes tööstusharus on tootmismaht kukkunud
Samal arvamusel on ka SEB majandus analüütik Mihkel Nestor, kes märgib, et pärast pikale veninud pidu on tööstuse tootmismahud kahanema hakanud. Eu roala majanduse järsk aeglustumine ja oodatav majanduslangus ei ennusta kii ret pööret paremuse poole.
„Eesti töötleva tööstuse tootmismaht on juba kolmandat kuud languses. Ar vestades, et tegemist on Eesti suurima majandussektoriga, mis veel mullu an dis 15% kogu majanduses loodud lisand väärtusest, on see probleem meie kõigi
andmete põhjal kahanes töötleva töös tuse tootmismaht augustis eelmise aas ta sama ajaga võrreldes 4%. Sama suur on tööstustoodangu langus ka viima se kolme kuu peale kokku. Seejuures on tootmise kokkutõmbumisse panusta nud enim Eesti kõige suuremad tööstus harud: puidutööstus ja metallitööstus. Mõlema tegevusala tootmismahud on mullusest umbes 10% väiksemad, mida
Tootmismahu märkimisväärne kukkumi ne on aset leidnud veel mitmes keskmi se suurusega tööstussektoris, nagu näi teks mööblitootmine, kummi- ja plasti tööstus, keemiatööstus ja ehitusmater jalide tootmine.
Häid uudiseid ehk sektoreid, kus tootmismaht on viimase kolme kuu väl tel kasvanud, leidub suhteliselt vähe ja pigem on tegemist väiksemate tegevus aladega. Erandiks on siin elektroonika tööstus, kus tootmismahud on viimastel kuudel aastatagusest u 10% suuremad olnud. Keskmise suurusega tootmisha rudest on üllatavalt häid tulemusi näi danud ka masinate ja seadmete tootmi ne, mis on kasvanud pea viiendiku võr ra. Väga magus on majanduskonjunk tuur põlevkivitööstuse jaoks, kus augus ti tootmismaht oli aastatagusest viiendi ku võrra suurem. Lisaks suuremale toot misele nauditakse energiakriisi tuules ka väga head hinda enda toodangule,“ arut leb Mihkel Nestor. Ta tõdeb ühtlasi, et praegust olukorda ei tasu veel ülemää ra dramaatilistesse toonidesse värvida.
„Tööstusettevõtete kindlustundein deks on viimase paari kuuga teinud läbi järsu languse, ent on veel kaugel põhja
aasta majanduskriisi või koroonaviiruse ajal. Muuseas, tööstusettevõtete kind lustunne ületab praegu isegi 2019. aas ta lõpu taset, kus väga tõsiseid murepilvi majanduse kohal veel ju polnud. Üldpildis võibki öelda, et otseselt veel ükski tööstus jõude ei seisa. Koroo nale järgnenud nõudlusbuumist on pal judel ettevõtetel taagana kaasas veel pa ras tellimuste hulk. Küll on järsult kaha nenud uute tellimuste arv, mis tähendab, et algaval talvel võib olukord liigagi rahu likuks kujuneda. Säärast ootust kinnita vad ettevõtjate poolt konjunktuuriuurin gute käigus antud hinnangud tööjõuva jadusele. Kui veel hiljuti oli tööjõupuu dus tööstusettevõtete jaoks suurim äri kasvu takistav tegur, siis nüüd on pilt muutunud. Paludes hinnata lähema kol me kuu tööjõuvajadust, ületab nende et tevõtete arv, kes soovivad töötajaskonda kärpida, nende arvu, kes sooviksid ini mesi juurde värvata,“ kinnitab Nestor. Hinnatase muutub stabiilsemaks Kuigi kvartalivõrdluses on majandus juba kevadest saadik languses olnud, jääb Lu minori septembrikuise majandusprog noosi järgi majanduskasv aastases võrd luses nulli. Majanduskasvu taastumist on oodata järgmise aasta kevadsuvel, kuid tööpuudus jätkab veel kasvutrendil.
Luminori peaökonomisti Lenno Uus küla sõnul on majanduskasvu taastumi ne võimalik järgmise aasta kevadsuvel,
mil on selgunud, kui keeruliseks osutu sid talvel energiaga seotud kulutused ja kuidas Euroopa suutis lahendada limi teeritud maagaasi kättesaadavusega seo tud probleemid nii tööstuses, elektritoot mises kui ka kodutarbimises. „Positiiv sed arengud Euroopas võivad seda op timismi tuua ka varasemasse aega, kuid praegu on see pigem ebatõenäoline,“ üt leb Uusküla.
Aastane majanduskasv jääb Lumino ri prognoosi järgi nii tänavu kui ka järg misel aastal nulli ning kasvab 2024. aas tal 4%. Samal ajal jõuab tööpuudus järg misel aastal 7%-ni ja ülejärgmisel aastal
8%-ni. Palgad kasvavad tänavu 10% ja järgmisel aastal 12%.
Järgmise aasta teises pooles kogub maailmamajandus taas kasvujõudu, ar vestades oodatavat hinnatõusu rauge mist ja uue olukorraga kohanemist. Tule va aasta kevadel hinnad tõusevad, kuid su vel ja sügisel näeme hindade väikest lan gust, mis tähendab hinnataseme stabili seerumist. „Kuna tänavuse aasta lõpus on oodata märksa kõrgemaid hindu kui aas ta jooksul keskmiselt ja need jäävad püsi ma ka uuel aastal, siis ületab järgmise aas ta hinnatase tänavust 13% võrra. Juba 2023. aastal rahunev inflatsioon toob 2024. aas tal hinnatõusuks prognoosi järgi 3%,“ hin dab Lenno Uusküla. Tema sõnul on keva del kardetud lühikesest ja järsust majan duslangusest saanud praeguseks pikem ja laugem langus. Erinevalt eelmisest majan duslangusest on kulu jaotatud aga üle pe rekondade ühtlasemalt, sest tööpuuduse märkimisväärse kasvu asemel on esialgu tegemist olnud reaalpalga langusega.
Uusküla sõnul tuleb lühiaegseid energiateemasid aktiivsemalt lahenda da. „Vaja on juhitavaid ja planeeritava hinnaga elektritootmise võimsusi, mis omakorda aitavad luua ka uusi tootmis võimsusi,“ ütleb ta. Uusküla lisab, et nii hüplikul turul on oluline ka hinnakont roll ja seda eriti Eesti jaoks, mis sõltub energiahindadest väga palju. Tema sõ nul lihtsustab see nii majapidamiste kui ka ettevõtete plaanide tegemist.
Veebipõhine ehitusseadmete rendiportaal kogub populaarsust
Eestis ja teistes Balti riikides
PreferRent sai alguse 2021. aasta juunis ja pakub Balti riikides ainsana ehitustehnika rendi veebiplatvormi, mis toob ühte kohta kokku renditehnika pakkujad ja ettevõtted,
Platvormi eesmärk on pakkuda kasutajale kiiret ja mugavat võimalust valida erinevat tehnikat ühe rakenduse kaudu, küsida hinnapakkumisi tulevaste objektide tarbeks mitmetelt rendifirmadelt korraga ja tellida tehnikat paari klikiga oma ehitusplatsile, nii säästab ehitusobjekti juht aega ja raha. Reeglina vastatakse päringutele 5–60 minuti jooksul. Lisaks pakub platvorm täielikku ülevaadet (nn ettevõttekonto) ehitusfirma juhtidele renditud tehnikast: nad leiavad kiirelt, kes midagi ja kui palju on rentinud, mis perioodidest ja mis summadest. Rendiplatvormile registreerumine on lihtne ja tellimusi saab teha nii mobiilirakendusest kui ka arvutist.
Renditeenust vajav ettevõte saab hankida tehnikat vastavalt oma eelarvele, ta saab küsida pakkumist enda soovitud hinnaga, on võimalik tellida täisteenuslahenduse tehnikat koos kütuse, juhi ja transpordiga oma objektile. PreferRent platvormil pakuvad rendiettevõtted omal valikul klientidele raha tagasi (nn cashback) võimalust, mis tähendab, et seadmete rentimise eest on võimalik saada boonust. Boonus koguneb platvormi kasutaja kontole, mida siis hiljem saab rahas välja võtta.
Rendiettevõtete jaoks on see hea ja soodne müügikanal, kus nad saavad paari klikiga pakkuda oma seadmeid nii oma lepingulistele kui ka uutele klientidele. Kasutades PreferRent platvormi, ei pea ettevõtted kulutama aega ja raha, et luua oma personaalset mobiilirakendust, kuna tehnika koos vajalike lisaseadmetega on kuvatud ühes platvormis. Lisaks pakub platvorm ka võimalust jagada seadmeid teistele rendiettevõtetele, kellel puudub vajalik seade või on see antud hetkel välja renditud. See annab rendiettevõtetele võimaluse pakkuda kliendile täisteenust ka siis, kui vajalikku seadet pole.
PreferRent platvorm on laienenud üle kogu Baltikumi ning alustas tegevust lisaks Rootsis ja Poolas. Platvormi arendamises saavad kaasa rääkida rendiettevõtted ja renditeenust vajavad ette-
võtted – nii saab pakkuda võimalikult personaalset lahendust PreferRent platvormi kasutajatele.
PreferRent platvormiga on liitunud rohkem kui 300 rendiettevõtet üle Baltikumi ja kasutajaid on üle 8000, see number täieneb iga nädal. Kasutajatele on platvormi teenus tasuta ja rendiettevõtted tasuvad 5% vahendustasu kõikidele tellimustele, mis on tehtud ning kinnitatud platvormi kaudu.
PreferRendi eesmärk on saada Euroopa juhtivaks rendiplatvormiks, kus tänapäevases ruttavas maailmas muuta tehnika leidmine ja rentimine kiireks, mugavaks ja läbipaistvaks.
www.preferrent.com +372 5194 442
kes soovivad rentida ehitustehnikat.
TÖÖSTUSETTEVÕTETELE: kuidas Liistuvabrik OÜ hoidis kokku ca 81 000 € aastas?
Begini kasutamisega tegi ettevõte algust juba 2014. aastal. Oma kogemust jagas meiega Liistuvabrik OÜ personalijuht Aia Sinilaht.
Milline oli olukord enne Begini tarkvara kasutuselevõttu?
Enne Begini tarkvara kasutas Liistuvabrik OÜ tööaja arvestamiseks kuulehte, mis paigutati iga kuu alguses seinale ja mida täideti töötajate poolt igapäevaselt. Liistuvabrik OÜ personalijuhi Aia Sinilahe sõnul oli see meetod väga ajakulukas ja neil puudus igasugune kontroll tööaegade üle.
Liistuvabriku põhiline probleem oli see, et töötajad ümardasid alatihti töötunde enda kasuks – isegi siis, kui seda ei tehtud pahatahtlikult.
Kuulehele kirjutatud tundidest aga ei saadud vahepeal hästi aru ning siis tuli vastava inimesega kontakteeruda ja uurida, mida täpsemalt paberile kirjutati. Seejärel oli vaja kogu paberil olev info edasi sisestada Exceli tabelisse ning kuna Excel kõike kokku arvutada ei suutnud, tuli ka kalkulaatoriga manuaalselt mingi osa andmetest üle käia.
Viimaseks oli vaja kalkuleeritud töötunnid edastada raamatupidajale, kes sisestas kõik numbrid palgaarvestuse tarkvarasse käsitsi.
Milline on olukord pärast Begini tarkvara kasutuselevõttu?
Selleks, et aru saada, kui palju on Begini tarkvara Liistuvabrik OÜd aidanud, palusime Aial meiega jagada mõningaid numbreid. Saime teada, et ettevõt-
tes töötab kokku 130 inimest ja tööandja kulu töötaja kohta on 9.40 €/h. Uurisime ka, kui palju võisid töötajad varasemalt tunde enda kasuks ümardada (tundide ümardamine ei olnud alati pahatahtlik), mis Aia arvates võis olla umbes 15 minutit.
Nende numbrite põhjal saamegi teha esimese arvutuse: (Töötajate arv × tundide ümardamine) /60 (tunnid teisaldame minutiteks) × tööpäevade arv × töötaja palk × 12 (kuude arv) ehk: (130 × 15) /60 × 21 × 9.40 × 12 = 76 986 €/aasta Teise arvutuse saamiseks uurisime, kui kaua hoiab Begin kokku administraatorite tööaega tööaja arvestuse haldamisel.
• Manuaalne töötundide arvestamine Exceli tabelites = 3 h/kuu.
• Kuulehe digitaliseerimine = 12 h/kuu
• Andmete importimine palgaarvestus tarkvarasse = 6 h/kuu
Sellest tulenevalt näeb arvutus välja selline: (3+12+6) × 16,2 × 12 = 4082 €/ aasta
Nagu numbrid näitavad, siis aastas hoiab Liistuvabrik OÜ kokku 81 068 €.
“Begin on parandanud kogu kontrollsüsteemi töötaja üle ning muutnud protsessid tööajaarvestusest palgaarvestuseni imelihtsaks. Ma näen, millal töötaja tuleb tööle ja millal ära läheb ning kuna meil on üsna ranged reeglid, siis enam naljalt oma vahetusse ei hilineta,” võttis Liistuvabrik OÜ personalijuht Aia Sinilaht nende positiivse kogemuse kokku.
Liistuvabrik OÜ on Kambjas asuv ettevõte, mille põhitegevusala on profiilliistude tootmine ning eesmärk pakkuda klientidele laia sortimenti, parimat kvaliteeti ja teenindust.
Kuidas Begin töötab?
Tunnilehed
Juhid ja tippjuhid kulutavad igapäevaselt palju aega ja energiat erinevate probleemide lahendamise peale. Kuid kindlasti ei pea nende probleemide hulka kuuluma paberkandjal tööajatabelitega tegelemine.
Kindlasti on paljud ettevõtted kokku puutunud järgnevate puudustega, mis esinevad paberkandjal tunnilehtedega töötamisel :
• andmete käsitsi ümber trükkimine ja arvutamine
• loetamatu käekiri
• rikutud või kadunud tunnilehed
• keeruline töötundide arvestamine
Begini digitaalse tööajaarvestuse tarkvaraga jäävad aga need probleemid minevikku.
Töögraafikud
Begin on tööaja arvestuseks ning töögraafiku koostamiseks loodud tarkvara. Kasutades vanakooli paberi ja Exceli meetodit, võib graafikute planeerimine võtta tunde ning mitmekordselt parandatud lehtedel võivad kergelt tekkida vead.
Begini tarkvara ei lase vigadel tekkida ning lisaks sellele arvutab see automaatselt nii üle-, ala-, norm- kui ka riigipühatunnid.
Raportid
Lisaks täpselt arvestatud töötundidele muudab tarkvara töötajate igakuise tööaruande esitamise kiireks ja läbipaistvaks. See on ka peamisi põhjuseid, miks töötajad raporteid kiiresti usaldama hakkavad.
Raportisse jõuavad täpsed andmed nii tööaegadest, ületundidest kui ka kulukohtadest.
Integratsioonid
palgaarvestusetarkvaradega
Begin OÜ on välja arendanud integratsioonid erinevate palgaarvestusetarkvaradega, mille eesmärk on Begini kogutavad andmed edasi eksportida kolmandasse tarkvarasse. See tähendab, et oluliselt väheneb nii ümbertrükkimisele kuluv aeg kui ka inimlikke vigade teke andmete sisestamisel.
Roland Prii
Tarkvaraspetsialist
+372 5660 0257 www.begin.ee roland@begin.ee
Ettevõtjad pole rahul valitsuse tegevusetusega
Kui koroonapandeemia mõjutas eelkõige teenindussfääri, siis praegused kriisid avaldavad kõige rohkem mõju tööstussektorile.
Selle loo kirjutamise ajaks on Standard teatanud 163 inimese koondamisest ning Keila Ukse tehas koondas oktoobri lõpus kõik oma töötajad ja kuulutas välja pankroti. Karta on, et tegu on pike ma protsessi alguse, mitte ühekordsete kurioosumitega. Standardi nõukogu lii ge Enn Veskimägi tunnistaski koonda miste ajal avameelselt, et Mustamäe te has sulgub ja omanikud koos juhatusega töötavad selle nimel, et säilitada tootmi ne Kose tehases.
Enn Veskimäe hinnangul ei jää ne mad kahjuks kaugeltki viimaseks ette võtteks, kes on oma tegevuse sunnitud lähiajal kokku tõmbama.
Riik
on liiga kaua vaikinud
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ees ti Tööandjate Keskliit pöördusid nördi musega valitsuse poole, sest ettevõtja te usaldus valitsuse vastu väheneb. Riigi antud lubadused jäävad sageli täitmata või osutuvad näilikeks.
Ettevõtjatele valmistab muret, et hil juti on esinenud juhtumeid, kus valitsus ja avaliku sektori organisatsioonid ei ole ettevõtjatega käitunud hea usu põhimõt te järgi. Sellised juhtumid on näiteks rii gipoolsetes hangetes erakordse inflat siooni tingimustes hinnamuudatuste te gemata jätmine ja LNG-kai rajamine. Kai lõpplahendusega on kahanenud eraette võtete usaldus riigi vastu, kuid on ohus ka Eesti energiajulgeolek laiemalt.
Sellise käitumise tõttu levib ettevõt jaskonnas arusaam, et riigi lubadused jäävad täitmata, ja see vähendab ette võtjate usaldust riigi vastu.
Küsimus on ellujäämises
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirek tor Mait Palts ütleb, et ettenägematult suure hinnatõusu olukorras on riik just kui võtnud seisukoha, et kõik erakorra lised kulud peab katma ettevõtja. Seda hoolimata sellest, et seadus võimaldab ettevõtjatele vastu tulla ja kõik justkui mõistavad ka selle vajadust, kuid reaal sete tegudeni ei jõuta. „Selle peale te kib küsimus, miks peaks ettevõtja võt ma omale riski teha koostööd partneri ga, kes pikaajalisi ja suuremahulisi töid või teenuseid tellides keeldub riske era korralises olukorras jagamast.“ Palts li sab, et küsimus ei ole ettevõtjate kasu mis, vaid selles, et tööd saaksid tehtud ja ettevõtetel oleks võimalik ellu jääda.
Paradoksaalsel kombel on olukorra mõistmist praegu erasektoris märksa rohkem, sest nad mõistavad olukorra tõsidust ja soovivad lahenduseni jõuda. Avaliku sektori kohta seda enamasti kah juks öelda ei saa.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas juhib tähelepanu, et ettevõtjate ener gia kulub praegu mitmele kriisile korra ga. „Sügise-talve osas valitseb ebakindlus, valmistutakse majanduse jahtumiseks ja osas sektorites ka kriisiks,“ selgitab Aas. „Sellistes tingimustes on eriti oluline sta biilsus, sõlmitud kokkulepete pidamine ja ise uusi kriise mitte juurde tekitada.“ Kiire hinnatõus on valus ka näiteks ühistrans porti korraldavatele ettevõtetele, kes rii gilt kui partnerilt samuti usaldusväärset ja mõistlikku käitumist ootavad.
Riigi käitumist nimetatakse pahauskseks
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ees ti Tööandjate Keskliidu liikmed ei näe märkimisväärseid probleeme mitte ai nult praegu, vaid ka pikemas perspek tiivis. Nad toovad valitsusele saadetud pöördumises esile, et kuna riik on han getes käitunud pahauskselt, võib tekkida olukord, kus ettevõtjate hinnatõusuette panekuga mittenõustumise korral öel dakse sõlmitud hankelepingud üles ja uued lepingud on märksa kallimad kui näiteks vanu lepinguid muuta. Samu ti kaasneb oht, et osa ettevõtjaid läheb pankrotti ja mingites sektorites väheneb
konkurents, mis omakorda avaldab riigi jaoks negatiivset mõju seoses tulevaste hankelepingute hindadega.
Selget tööstuse päästmise kava ei tundu olevat
Valitsuse tasandilt pole tööstuse teemal selgeid vastuseid saada õnnestunud ei tippettevõtjatel ega ka siinkirjutajal. On võimalik, et kindlat tegevuskava veel pole või on see alles väljatöötamisel.
Esile võib tuua meetmeid, millest mõned ettevõtjad saavad kindlasti abi ja kasu, kuid mastaapset tööplaani enne ajakirja trükkiminekut veel polnud.
Väiksemaid ettevõtjaid, kelle hulka kuuluvad ka mõned tootjad, võib toeta da universaalelektri võimalus. Mikro- ja väikeettevõtetele pakutakse seda 1. no vembrist 2023. aasta lõpuni.
„Eesti ettevõtted on kasvanud elektri hindade tõttu pidanud tegema lisapingu tusi, et püsida konkurentsivõimelised ja keerulistes oludes hakkama saada. Hea meel on, et elektrimüüjad saavad juba no vembri algusest hakata pakkuma univer saalteenust ka mikro- ja väikeettevõtetele. Lisaks viin lähiajal valitsusse ettepaneku laiendada sihtrühma kohalikele omavalit sustele,“ toob esile ettevõtlus- ja infoteh noloogiaminister Kristjan Järvan.
Universaalteenust saavad hakata ka sutama mikroettevõtjad ehk äriühin gud, kus töötab alla 10 inimese ja aas takäive või aastane bilansimaht ei üle ta kaht miljonit eurot. Samuti väikeet
tevõtjad ehk äriühingud, kus töötab alla 50 inimese ja aastakäive või aastane bi lansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Uni versaalteenus laieneb aastas kuni ühe gi gavatt-tunni ulatuses universaalteenuse hinnaga elektrit ostvatele füüsilisest isi kust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mit tetulundusühingutele.
Elamumajanduse
meede võib käivet elavdada Puidu- ja ehitusmaterjali tööstuse ette võtted võivad saada täiendavaid tellimu si tänu sellele, et riik näeb tuleval aastal elamumajanduse toetusteks ette 84 mil jonit eurot, millega parandada Eesti ini meste elamistingimusi ja suurendada hoonete energiatõhusust.
„Elamumajanduse investeeringute toetamine on jätkuvalt üks prioriteete ja selle vajaduse on eriti teravalt esile tõst nud kallinenud energiahinnad, sest küt tekulud nõuavad inimeste sissetuleku test aina suurema osa. Hoonete renovee rimine on üks olulisemaid energiasääs tu viise, mille abil on võimalik vähenda da hoone energiatarbimist umbes poole võrra, ning seeläbi vähenevad ka kütte arved, mistõttu aitab riik omalt poolt ka hoonete omanikel need investeeringud ette võtta,“ põhjendab majandus- ja ta ristuminister Riina Sikkut.
Järgmisel aastal makstakse välja 75 miljonit eurot korterelamute renoveeri mistoetusi, mis tuleb peamiselt Euroo pa Liidu struktuurifondidest. Korterela
muid riigi toetusega renoveerides saavu tatakse üldjuhul vähemalt C-energiatõ hususklass ja paraneb märgatavalt hoo ne sisekliima.
Maapiirkondades kvaliteetsete elu kohtade kättesaadavuse parandamiseks toetab riik elukondliku kinnisvara inves teeringuid 2023. aastal 5 miljoni euroga. „Üle Eesti leidub erinevaid piirkondi, kus nõudlus elamispindade järele on suur, kuid neid lihtsalt pole üüriturult saa da. Selle probleemi lahendamiseks tule me välja toetusega, mille abil on võima lik luua ka suurematest linnadest väljas pool lisaks umbes sada üürikorterit.“
Renoveerimistegevuse rahastami se kõrval on riigi fookuses uute lahen duste turuletoomine. Selle aasta algu ses käivitati MKMi eestvedamisel ülerii giline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEst, mille eesmärk on tugevdada ehitusvaldkonna eri osaliste võimet olla järgmistel aastakümnetel suuremahuli se rekonstrueerimistegevuse eestvedaja.
Riik toetab sõjapõgenike töölesaamist
Sotsiaalminister Signe Riisalo valitsemis alast saab tööandjate toetamisena esile tuua abi sõjapõgenike kiiremaks tööle saamiseks.
„Eesti on loonud soodsad tingimused põgenike kiireks tööleasumiseks ja integ ratsiooniks. Ajutise kaitse saanutel on töö tamiseks samad tingimused nagu kõigil Eesti elanikel – toeks on tööturuteenused ja kohalikega ühtsed sotsiaalsed garan
tiid. Tööandjail on võimalik sõjapõgenik ke värvates saada ühekordset mentorita su ning tuge tööalase koolituse, tõlketee nuse ja kvalifikatsiooniga seotud kulude katmiseks. Ajutise kaitse saajail tuleb läbi da ka ühepäevane kohanemisprogramm ja riigi pakutav A1-taseme eesti keele kur sus. „Teiste Euroopa Liidu ministritega su heldes on tulnud esile, et Eesti on Ukrai na sõjapõgenike vastuvõtmisel tehtud valikutega teistele liikmesriikidele eesku
juks. Eesti on praeguseks saanud veidi üle 37 000 ajutise kaitse taotluse, millega sõja põgenikud on loonud endale eeldused si senemiseks meie tööturule ja sotsiaalsüs teemi. Ka sotsiaalsüsteemis kehtivad põ genikele täpselt samad reeglid kui teiste le kohalikele elanikele. Riigi ajutistes ma jutuskohtades peatus nädala alguses um bes 3600 inimest, mis tähendab, et üle 33 400 ajutise kaitse saaja on endale leid nud püsivama elukoha.
Ajutise kaitse saanud põgenikest on tööle saanud 7700, neist enamik naised. Peamiseks takistuseks tööle liikumisel on keeleoskus ning lapsevanematel tu leb sarnaselt kohalikega seista silmit si töö ja pereelu ühitamise väljakutsete ga,“ räägib Riisalo.
Kui arvudest täpsemalt rääkida, siis tööandjal on võimalik taotleda ühekord set mentoritasu, mille suurus on 75% alampalgast ehk sel aastal 490 eurot. Mentoritasu saab taotleda töötaja tööle võtmisest nelja kuu jooksul.
Ühtlasi on töötaja tööle võtmisest aasta jooksul võimalik taotleda tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta. Samuti saab taotleda tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta.
Hanketingimuste täitmine maksis ettevõttele miljoneid eurosid
Eesti suuremad teed ja taristud ehitanud GRK Eestiga on seotud üks drastilisemaid näiteid, kuidas ettevõte peab riigihanke täitmise nimel pa nustama ka olukorras, kus riik on keeldunud seda tegemast.
Ukraina sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid on tinginud muu hulgas ehitustööde olulise kallinemise ning viivitused osa materjalide ja toodete tarnetes. Euroopas täiemahulise sõja puhkemist ei osatud ette näha veel tänavu veebruariski enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, rää kimata aastatest 2020 ja 2021, kui GRK sõlmis Transpordiametiga lepin gud Eesti suuremate taristuprojektide väljaehitamiseks.
Ettevõtte tegevjuht Priit Paabo selgitab, et Transpordiameti praegu pakutav kompensatsioon ehitustööde kallinemise katmiseks moodustab kõigest väikese osa kogu kulude kasvust, mistõttu GRK on panustanud Eesti teedevõrgu uuele tasemele viimiseks vähemalt paar miljonit eurot. „Selline lahendus ei saa olla jätkusuutlik ei ettevõtete ega ka riigi toimi mise seisukohast, aga GRK on vastutustundlik ettevõte. Vastutame oma tellijate, koostööpartnerite, töötajate ja keskkonna ees. Vaatamata hüp peliselt suurenenud kulutustele, mida ei kompenseerita, ning erinevate materjalide ja toodete tarneraskustele viime oma töö alati lõpuni ja täi dame lepingutega võetud kohustused. Oleme kindlad, et meie oskused ja kogemused on Eesti taristu arendamisel oodatud ja vajalikud,“ lausub Priit Paabo.
Ülo Virma: pneumaatika osatähtsus tööstuses suureneb
Ettevõttel Hydroscand on aastatepikkune kogemus pneumaatikas kui tunnustatud tarnija, oma turuosa hindavad nad 10–15% kanti. Ettevõtte kogenud müügijuht Ülo Virma selgitab laiemalt, miks pneumaatika on oluline ja selle osakaal üha suureneb.
Pneumaatika eelised ja areng „Tulevik on kindlasti veel rohkem auto matiseeritud, sest füüsilist tegevust nõud vad toimingud liiguvad järjest kindlamalt seadmete töökohustuste hulka,” tutvustab Ülo Virma. „Lõpuks on palju kuluefektiiv sem panna lihtsat ja füüsilist tööd tege ma robot.” Tööstusseadmetes kasutatakse
üldiselt elektrilist, hüdraulilist või pneu maatilist ajamit. Pneumaatika eelis on tema võrdlemisi odav kulu ja suur töö kindlus. Lisaks võimaldavad pneumaati lised süsteemid suurt täpsust ja lahendu sed on oma massilt üsna kerged. Tööstu ses rakendatav pneumaatiline tehnoloo gia võimaldab teha suurel kiirusel ja täp
selt mitmesuguseid pöörlevaid, löök- või suunda muutvaid liigutusi. Ka peetakse eelisteks puhtust, mis on tööstuses väga oluline, ja elektrikompressori abil otse keskkonnast suruõhu hankimise lihtsust. Just nende põhjuste pärast kasutatakse pneumaatikat tööstuses väga laialt.
Ülo hinnangul toimub suurim areng ennekõike seadmete juhtelektroonikas. Järjest rohkem kasutatakse automatisee ritud liine ja roboteid. Suur osa neist on pneumaatiliste sõlmedega või opereerib täielikult pneumaatiliste täiturite abil. See on ka põhjus, miks Ülo sõnul näiteks ro botid muutuvad tänu massilisele tootmi sele hinna poolest jõukohaseks üha väik sematele ettevõtetele, mis tähendab laie mas kontekstis üldiselt suuremat pneu maatika rakendamist.
Tasub teada
Hydroscand pakub kvaliteetseid pneumaatikatooteid, mis on val mistatud UNI EN ISO 9001 ja 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõtetes.
Hydroscand pakub laias va likus tooteid, mis jagunevad viide kategooriasse: Liitmikud
Õhuliinidele (messing, plast ja roostevaba)
Pidurisüsteemidele (messing ja plast)
Kiirliited (erinevatele raken dustele)
Voolikud ja torud (kumm, PVC, PA, PU, PE, PTFE)
Ventiilid
Suruõhu hooldusseadmed (FRL)
Silindrid ja tarvikud
Klientide teadlikkus
Hydroscandi peamised kliendid on eri nevad töötleva tööstusega seotud ette võtted. Eraldi toob Ülo esile transpordi sektori kliendid, sest teadupärast on ju ka tänapäeva veoautode pidurid ja vedrustus õhuga opereeritavad sõlmed. Klientide teadlikkus pneumaatikast on tema sõnul eri tasemel. „Suuremate ettevõtete puhul on see meeskond üldiselt üsna teadlik sel lest, mis laadi tooteid neil vaja on,” mär gib ta. Väiksemate ettevõtete ja eraisikute puhul tuleb kasuks kindlasti Hydroscandi oskusteave. „Tunneme oma tooteid hästi ja aeg-ajalt suudame klientidele pakkuda ka selliseid lahendusi, mille peale nad ise ei tule või mida nad ei pea võimalikuks.”
Ülo sõnul nähaksegi, et pneumaatika omandab nende tootevalikus ja tööstuses üha suuremat tähtsust. „Oleme loonud üle-eestilise 16 müügipunktist koosneva võrgustiku, kus on laialdane pneumaati ka komponentide valik kohapeal olemas,” märgib müügijuht. Lisaks on Hydroscan dil eraldi ka edasimüüjad, kellel on üle Eesti lausa kümme müügipunkti, kellega koostöös on ühine soov tootevalik klienti dele veelgi kättesaadavamaks teha.
Hydroscandi õpihimu ja areng „Meie ise omandame oma tarkust otse tootjatelt ja nende materjalidele tugine des,” selgitab Ülo, kuidas nad ise õpivad. „Teadmised antakse edasi inimeselt ini mesele ja üritame võimalikult palju nen dest teadmistest ka oma kataloogides se talletada.” Samuti korraldatakse oma töötajatele koolitusi, et suurendada nen de teadlikkust toodetest ja võimalustest.
Tasub teada
Pneumaatikat kasutatakse üha enam automatiseeritavate töös tussüsteemide rakendamisel, näi teks: uste automaatsetes avamis süsteemides, liftides, tõstukites, laia valikut pneumaatilisi tööriistu koosteliinidel, tootmisahela masinajaama des põllumajandus-toiduai netööstuses, keemia- ja farmaatsiatöös tuses, hambaravis, ehituses, elektroonikatööstuses.
Allikas: Hydroscand
Suuremad väljakutsed
„Meie suurim soov on nii pneumaatikas kui ka igas teises oma tegevusvaldkon nas ületada kliendi ootusi,” lausub Ülo. Hydroscandi suurimaks väljakutseks peab ta klientide vajadustele vastava laia tootevaliku loomist. „Usun, et oleme üsna hästi hakkama saanud ja pingutame selle nimel ka tulevikus,” selgitab ta, „on selge, et vajadused ajas muutuvad ja me peame jälgima trende turgudel.” Lisaks toob Ülo esile selle, kui oluline on töötajaid pide valt koolitada, et nad suudaksid võimali kult hästi kliendi vajadusi kindlaks teha ja parimaid lahendusi pakkuda.
Kui on tarvis uut laadi tooteid konkreetse probleemi lahendamiseks, siis on selge, et sellesse suunda liigub ka tootearendus.
Meeskonda aitavad arendada välja kutset pakkuvad projektid. „Näiteks eel mine aasta ehitas üks tootmisettevõte li pumastide tootmiseks spetsiaalse sead me, kus kasutati meie pneumosilind reid, -ventiile, -liitmikke ning -torusid,” toob Ülo masinatööstusest näite. Ka pa kutakse õhutrasside paigaldust tööstus ettevõtetele ja töökodadele, ka neid peab ta äärmiselt huvitavateks ja arendavateks projektideks.
Ta peab suureks väljakutseks ka in seneeria järelkasvu tagamist tehnoloo giavaldkonnas. Hydroscand on toeta nud näiteks Tudengi Vormel MTÜ te gevust. Neid on sponsorluse korras va rustatud toodetega, millest suur osa nei le vajaminevaid tuleb just pneumaatika tootegrupist. „Võin päris kindlalt öelda, et see projekt tõesti toodab Eesti tööstu se tuleviku seisukohalt olulise tähtsusega liidreid ja insenere,” kiidab Ülo tudengi te initsiatiivi just järelkasvu tagamise sei sukohalt.
Kuna Hydroscandi eesmärk on üle tada klientide ootusi, kutsubki Ülo üles kõiki, kes pneumaatikaga pidevalt kok ku puutuvad, esitama nende meeskon nale väljakutseid kaasa mõelda, et leida ühiselt parimaid lahendusi.
www.hydroscand.ee/ee_ee/pneumaatika www.facebook.com/Hydroscand.Eesti www.instagram.com/hydroscand_eesti Lühinumber 16969
Kauplustest on võimalik osta 24/7
Energia säästmine kujuneb üheks tööstuse põhiküsimuseks
ABB komplektalajaamade Euroopa müügijuht Enn Karin arvab, et ilmselt kõi ge suurem väljakutse, mis inimkonnal tuleb 21. sa jandi jooksul lahendada, on keskkonna jalajälje vähendamine. „Üha kasvav rah vastik ja tarbimine hävitab meie elukesk konda – kliima soojenemine, ülerahvas tatus, „metsiku“ looduse väljasuremine jätkuvad aina kiirenevas tempos. Kesk konna ja ökosüsteemide toimimisest on ülioluline aru saada, et leida lahendusi, kuidas inimkond saab loodusega koos eksisteerida, sest ilma looduseta ei ole ka inimesi. Loodusteadusi õpetada on üli oluline, et meil oleks insenere ja teadla si, kes neid probleeme lahendaksid – in
senerid ja teadlased on need, kes meie ees seisvaid väljakutseid tegelikult lahen davad!“ põhjendab Karin loodusteadus te olulisust tehnika- ja tootmismaailmas otsuste langetamisel.
„Mina õppisin Tallinna Tehnikaüli koolis elektriinseneriks ja töötan ABBs komplektalajaamade Euroopa müü gijuhina. Ülikooli minnes ei tajunud ma enda eriala olulisust, energeetika tun dus lihtsalt huvitav. Nüüd, kümme aastat hiljem, kui energeetikateemad on ühis konnas teravalt esile kerkinud, tunnen, et minu teadmisi on vaja rohkem kui ku nagi varem.
Kogu energiamajandus liigub üha rohkem elektrifitseerimise suunas –tuulepargid, päikeseelektrijaamad,
elektriautod ja -rongid, energiasalves tus, tarkvõrgud ja palju muud. Kogu selle infrastruktuuri ülesehitamine va jab tohutult investeeringuid, aga ka in senere, kes need süsteemid välja mõt levad ja teostavad. Ka minu igapäevane töö on paljuski seotud rohepöörde ellu viimisega. Just tootja suu läbi võin öel da, et rohepöörde loetud aastate jook sul teostamiseks on meil juba praegu töökätest puudus ja see tendents ainult süveneb,“ põhjendab Enn Karin. Ta on veendunud, et loodusteaduste roll ma janduses on läbiv.
„Kui soovime ühiskonnana jõuda kõrgema lisandväärtuse loomiseni, tu leb meil rohkem rõhku seada hariduse le, et uute majandusharude ja ettevõtete
tekkimiseks tööjõuturule vajalikke töö käsi tuua. Loodusteaduste popularisee rimine aitab kaasa nii majanduse kasvu le läbi uute ettevõtete ja võimalike suure nenud välisinvesteeringute kui ka kõrge male lisandväärtusele, mida loovad ha ritud spetsialistid ja tehnoloogiafirmad,“ räägib ta.
Rahvusvaheline konkurents tõi rohepöörde varakult
Haavapuitmassi tehase Estonian Cell AS juhatuse liige Siiri Lahe meenutab, et ti hedas rahvusvahelises konkurentsis te gutsev tööstus on otsinud ja rakendanud erinevaid energiaefektiivsuse meetmeid juba üle kümne aasta.
Estonian Cellis oli esimene suurem samm 2011. aastal 17 MW nominaal võimsusega veski kõrvale 3 MW nomi naalvõimsusega veski paigaldamine.
„See võimaldas enamiku meie klien tide jaoks tagada piisava kvaliteedi pea kaks korda väiksema elektrienergiaku luga. Meie seni märkimisväärseim rohe energia investeering on olnud 2014. aas tal käivitatud biogaasi tootmise komp leks, mille rajasime ilma ühegi abiraha ta ja mille tulemusel saime Eesti suuri maks biogaasi tootjaks. Viimaste aasta te keskmine biogaasi toodang maagaa si ekvivalendina on olnud pisut üle viie miljoni m3 aastas. Hiljutiste investeerin
gute tulemusena vähenes Estonian Cel li aastane energiatarbimine täiendavalt nii 2020. kui ka 2021. aastal üle 10 GWh võrra. See on suurem sääst kui enami ku Eesti ettevõtete aastane elektritarbi mine,“ selgitab Siiri Lahe ettevõtte suurt roheinvesteeringut. Energiaefektiivsuse ga tegelemine on Estonian Cellis igapäe vatöö, kuhu näidetena käesolevast aas tast mahuvad nii täiendavate sagedus muundurite paigaldused kui ka uuen duslike energiasäästlike veskiterade väl jatöötamine koostöös tehnoloogiapart neritega.
„Lisaks muidugi energiasäästu mõt teviisi kultiveerimine sellistes lihtsama tes asjades nagu ruumist lahkudes lam pide ja ekraanide kustutamine jms tege vused, millest iga üksiku mõju on väike, aga koosmõju juba märgatav,“ lisab ta.
Ettevõtjad ootavad abi ka riigilt Keskmisi ja väikesi ettevõtteid ühendava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa üt leb, et energiapoliitika on praegu ettevõt jate jaoks kõige olulisem teema – palju dele lausa elu ja surma küsimus, mistõt tu on tõhus dialoog riigi ja ettevõtjate va hel hädavajalik. Ta kinnitab, et ettevõtja tele on hinnakujundusse sekkumine aju tine kriisimeede, mis ei lahenda problee mi pikemas perspektiivis.
„Riigi energiapoliitika on liiga kont
sentreerunud energia tootmisele ja toe tustele. Piisava tähelepanuta on jäänud ettevõtete energiasäästumeetmed. On oluline hoida fookuses, et kõige oda vam energia on säästetud energia. Val dav osa hooneid – nii elamufond kui ka tööstushooned – on soojustamata. Kõr gete energiahindade kompenseerimi se asemel tasub riigil kaaluda pikaaja lise laenu abil olulisel määral toetada hoonete soojustamist ja soojustagastu se/jääksoojuse kasutamise lahenduste väljaehitamist. Pole mõtet toota järjest rohkem energiat, et seda õhku paisata ja soojustamata hoonete kaudu ilma küt ta. Siin on peidetud reserv säästa u 40% või enamgi praegu vajaminevast soojus energiast,“ selgitab Nakurt-Murumaa. Ta lisab, et ettevõtjad vajavad uut energia tootmismudelit, mis põhineb hajutatud energiatootmisel.
„Igal inimesel ja ettevõttel peab ole ma tagatud praktiliselt võimalus toota, salvestada ja müüa võrku elektriener giat. Selle võimaldamiseks peab riik ko hustama monopoolses seisus olevaid rii giettevõtteid elektrivõrke moderniseeri ma. Tuleb suunata võrguinvesteeringud eelkõige ülekandevõimsuse suurenda miseks „perifeersetes“ regioonides.
Võrguarenduskulusid liitujate õlga dele veeretada pole õiglane ja on abso luutselt ebamõistlik – see takistab otse selt täiendava energia turuletoomist olu korras, kus meil tegelikult on vältimatult vaja just kiireid lahendusi,“ selgitab Na kurt-Murumaa väikeste ja keskmiste et tevõtete ootusi.
Väikesed targad sammud maailma päästmise teekonnal
Keskkonnasäästlikud tooted pakuvad alternatiivi seni tuntud lahendustele, kaitstes keskkonda ja olles moekad.
Statistika järgi eksportis Eesti suurim majandussektor, tööt lev tööstus 2021. aastal kau pu 18,2 miljardi euro eest. 25% Eesti töötleva tööstuse müügi mahust moodustavad puidu- ja mööbli-, kummi- ja plasti- ning tekstiili- ja rõiva tööstuse allharud.
Rõiva- ja tekstiilitööstus koos jala nõude sektoriga on märkimisväärne ma janduslik jõud kogu maailmas. See on suuruselt viies tööstusvaldkond, kus üle maailma töötab kuni 40 miljonit inimest: neist 19 miljonit töötavad Hiinas, 2,7 mil jonit Euroopa Liidus ja 400 000 Suurbritannias (v.a jaemüük). Seda on umbes sama palju kui lennundus- ja autotöös tuse sektorites kokku.
Keskkonnaspetsialistid on aga ühel nõul, et riiete valmistamine on energiamahukas ning kogu protsessi läbinud rõivas reostab maad ja õhku palju. Näi teks kulub ühe paari teksapükste val mistamiseks 8000 liitrit vett. Sinna alla kuulub ka materjali värvimiseks kuluv vee hulk – pärast protsessi läbimist on see vesi äärmiselt mürgine ja keskkon nale kahjulik. Õnneks on sellele leitud lahendus ja välja töötatud tehnoloogia
Dry-Dye, mis ei kuluta riide värvimiseks tilkagi vett.
Vanadest rehvidest saavad moekad jalanõud
Kaubamärgi KIRA kaasasutaja ja disainer Sirli Ratasepp loob lahedaid jalanõusid, tehes koostööd Tartu saapavabrikuga Sa melin. Disain on loodud mõttega, et too ted oleksid ajatud, kantavad eri hooaega del ja puhkudel, sobiksid juba kapis lei duvaga ega tüütaks paari aasta või isegi paari nädala pärast ära.
Materjalikasutus teeb disainerile au. Saabaste välismaterjal on tehtud jalatsi tööstuse jääkidest, tallad vanadest auto rehvidest, siseosa aga mereplastist. Kõigi nende kasutamine hoiab maailma puh tamana.
Väärtustavalt taaskasutatud mater jalidest dressid valmivad samuti Tar tus. Kohalik tootmine aitab tagada, et töötajad tegutsevad korralikes tingi mustes ja saavad õiglast palka. KIRA tegevusprintsiibid mahuvadki kolme põhimõtte alla: nende jalatsites saab kõndida (keskkonna)jälgi jätmata, ja latsimeistrid tahavad vähendada moe keskkonnamõju planeedile ning tagada
oma töötajatele õiglase ja eetilise töö keskkonna.
Vanast villast valmib mullikile asendus
Ligikaudu 90% Eestis toodetavat lamba villa jääb kasutamata. Seega lõpetab aas tas umbes 153 tonni villa kas prügimäel või maa all. Vill, mis on looduslik ja taas tuv, läheb lihtsalt raisku.
Väikeses Setumaa ettevõttes Woola otsustati see kurb tõsiasi hoopis uueks võimaluseks pöörata ja anda hüljatud villale uus elu. Vill asendab ideaalselt naftakeemial põhinevat mullikilet, mida parema alternatiivi puudumise tõttu e-kaubanduses siiani meeletutes kogus tes kasutatakse.
Nõudke taaskasutatud või madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi
Hydro CIRCAL® ja Hydro REDUXA® on meie jõupingutused taaskasutatud alumiiniumi ja madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi osas Taastuvenergia kasutamise ja tarbimisjääkide ringlussevõtu kaudu loob Hydro sulameid ja tooteid, mis aitavad kliente edasi teel heitmete vähendamisel nullini
Lisateabe saamiseks külastage meie kodulehte.
Hydro Extrusion Baltics AS Sära tee 4/6, Peetri 75312 Harjumaa, Eesti +372 6512 991 www.hydro.com
Vill on loodud lammast eri keskkon naoludes kaitsma. Villakiu äärmiselt kee rukas ehitus ja keemiline koostis moo dustavad koosluse, mis annavad põhju se nimetada villa looduslikult kõrgtehno loogiliseks kiuks: vill on elastne, niiskust imav ja samal ajal ka vett hülgav, tempe ratuuri isoleeriv, tulekindel ning kom posteeruv.
Kõik Woola tooted valmivad Eestis, täpsemalt Paldiskis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis, mis ühendab endas laie mat sünergiat läbi rohetehnoloogia tea duspargi, PAKRI Tark-Linna, PAKRI TarkEnergiavõrgu, tehnoloogia testimise ala ja rohelise töökeskkonna.
Väikeste esemete looduslik pakend
Kõige enam tellib Eesti tarbija riideid ja kosmeetikat. Parfüümid, dekoratiivkos meetika ja aksessuaarid on haprad ese med, mis vajavad saatmiseks tingimata pehmendatud pakendit. Praegu kasuta vad e-poed selleks plastil põhinevat mul likilet ja mullikileümbrikke, kus mulli kile on tehtud madala tihedusega polüetüleenist. See on maailmas enim kasu tatud plast. Kuigi polüetüleen põhineb naftal, on selle tootmine väga optimaal ne. Seda plasti toodetakse nii suurtes ko gustes, et protsess on pisiasjadeni sääst likuks lihvitud.
Lihtne utiliseerida
Mullikile hakkab probleeme tekitama pärast äraviskamist. Polüetüleeni lagu
nemiseks kulub 500–1000 aastat. Kuna mullikilet toota on väga odav ja lihtne, ei jõua suurem osa sellest kunagi taas kasutusse. Mullikile jõuab prügimäele ja jääb sinna sajanditeks. Ladestunud prü gist võib tekkida väga mürgine nõrgvesi, millel on põhjavette jõudes katastroofi lised tagajärjed.
Prügimägi ei ole aga mullikile ainus võimalik lõpp-punkt. Ligikaudu küm nendik igal aastal toodetud plasti jõuab lõpuks merre. Loodusesse jõudnud po lüetüleen on elusorganismidele väga ohtlik – üle miljoni merelinnu sureb igal aastal merre jõudnud plasti allaneelami se tagajärjel.
Woola pakendid on valmistatud lambavilla jääkidest, väikeses koguses biopõhisest sideainest ja ümbertöö deldud paberist, mis on kõik biolagu nevad materjalid. See tähendab, et ise gi kui pakend satub loodusesse või prü gimäele, siis laguneb see seal aja jook sul veeks, CO 2-ks ja biomassiks, tekita mata mikroplasti – erinevalt polüetülee nist, millest on valmistatud harilik mul likile ja mis on üks globaalse mikroplas tiprobleemi põhiallikaid.
Woola Villaümbriku kaks kihti, vill ja paper, on teineteisest lihtsasti eraldata vad, et mõlemad materjalid saaks uues ti kasutusse suunata. Plastist mulliümb riku üks suuremaid miinuseid on see, et ümbriku eri materjale on üksteisest raske eraldada. Seetõttu ei jõua enamik mulli ümbrike materjale mitte tagasi ringlus se, vaid prügilasse.
Tanel Veenre on värvikas ja eksperimenteeriv bränd, mille juured on ehtekunstis, kuid mis laieneb üha enam elustiili ja moe poole.
Asutajakunstnik Tanel Veenre tegi oma esimese disainehtesee ria 12 aastat tagasi. Veenre sõnul on see 12 aastat olnud kui hullu meelne lõbus sõit.
Kuna Tanel Veenre tooteid on eri suurustes – pisikestest ri patsidest kleitideni, siidsallidest mütsideni –, on vaja kasutada seitsmes kuni kaheksas eri suu ruses postipakendeid.
„Sobivate pakendite leidmine on keeruline, lausa piinav. Oleme palju katsetanud, kasutades pa kenditootjaid Eestist, Taanist ja Hiinast,“ räägib Tanel Veenre.
Kui Tanel aga Woola avastas, mõistis ta, et erinevalt plastipõ histest mullümbristest on villa seid ümbrikke lihtne kasutada, need on funktsionaalsed ja jät kusuutlikud.
Pealegi eelistab ta kasutada võimalikult palju kohalikke res sursse – seega otsustas ta üle minna Euroopas valmistatud pa kenditele, mitte kasutada Hiinast kohale saadetud ümbrikuid.
„Villased ümbrikud näitavad meie klientidele, et tunneme ar mastust looduse ja disaini vas tu,“ lisab ta.
Betoonteed annavad Eestis omajagu vaidlusainet
Betoon on ehitusel üks hinnatumaid materjale. Asjatundjad arutlevad, kas seda saaks senisest rohkem kasutada ka teedeehituses.
„Sõna betoon on meie keelepruugis muutu nud ehituse ja inves teeringute sünonüü miks,“ arutleb Betoo nimeister AS-i juht Kalle Suitslepp ning selgitab, et tänu oma vormitavusele ja tugevusele on betoon arhitektide jaoks ühtviisi nii võimalusterohke kui ka uni versaalne ehitusmaterjal. Suitslepp mär gib, et kahjuks on Eestis ka üks ehitus valdkond, kus betooni eriti ei hinnata –see on teedeehitus.
„Miks seda ei tehta? Paraku pole Ees tis teedeehituses viimase 50 aasta jook sul isegi kaalutud varianti ehitada uusi teid tsementbetoonist. Tsementbetoon katted, mille eluiga ulatub 50 aastani, sobivad kohtadesse, kus on suur liiklus koormus ja puuduvad teealused trassid. Poolas, Saksamaal, isegi Valgevenes ehi tatakse üle poole uutest teedest tsement betoonist.
Meie ilmaolud ei erine oluliselt Val gevenest, Poolast ega Põhja-Saksamaast. Kas tõepoolest sealsed teedeinsenerid eksivad, kui uued trassid tsementbe toonist ehitavad? Või kas tõesti oleme nii rikkad, et saame lubada iga 10 aas ta järel teekatendi taastusremonti, selle asemel et ehitada ühe korraga korralik ja vastupidav tee? Kurb on vaadata, kui das 2008. aastal valminud Tallinna-Tartu maantee Vaida-Aruvalla lõik nõuab juba katendi kapitaalremonti. Kui see teelõik oleks ehitatud tsementbetoonist, peak sime selle tee renoveerimisele mõtlema kõige varem 2042. aastal,“ kinnitab Kal le Suitslepp.
Kuhu asfalt sobib?
„Sõnaga asfalt seostub eestlasele auto maatselt teedeehitus,“ ütleb Suitslepp. „Asfaltbetoon on üks betooni alaliike, mis erineb tsementbetoonist ainult ka sutatud sideaine poolest – asfaltbetooni puhul on selleks bituumen ja tsementbe tooni puhul tsement. Tõsi, mõlemad on kivimaterjali kooshoidmiseks head, aga füüsikaliselt teineteisest erinevad mater jalid. Mõlemal on oma eelised ja puudu sed ning sellest tulenevalt ka kasutusko had, kuhu üks või teine paremini sobib.
Enamiku platside, teede ja tänavate ehitamiseks kasutatakse asfaltbetooni, sest seda saab paigaldada palju õhemate kihtidena, mis teeb katteehituse võrrel des tsementbetooniga odavamaks. Aga on palju selliseid kohti, kus liikluskoor mus on suur ja katteehituseks tuleks va lida tsementbetoon – nii tuleb kokkuvõt tes odavam ja parem.
Vedelast betoonisegust moodustub tsemendi veega reageerimisel jäik ja vas tupidav kunstkivi, mille tugevus aja jook sul suureneb. Selleks et tsementbetoo
nist teekatend koormust vastu võtaks, tu leb ta ehitada vähemalt 23–25 sentimeet ri paksuseks.
Bituumen sideainena on seevastu plastne ja vastupidi tsementbetoonile selle tugevusomadused kasutamise käi gus vähenevad. Asfaltbetooni puhul on tegemist elastse kattega, mis sisuliselt iga koormamise järel deformeerub ja koor muse lakates taastab oma esialgse kuju. Nii nagu traat pärast palju kordi painuta mist ükskord murdub, tekivad ka asfalt betoonkattesse kasutamise käigus praod. Mida õhem on asfaldikiht ja suurem on liikluskoormus, seda kiiremini algab kat te pragunemine,“ arutleb Suitslepp.
Kogemust on esialgu vähe
Teedeehitusfirma TREV-2 juhatuse esi mees Sven Pertens pole betoonimeistri jutuga päris nõus.
„Meil puudub kogemus ja koolkond, puudub arvestatav praktika. Puudub ma sinapark betoonkatete ehitamiseks. Tee ma on olnud üleval ennekõike puhtteo reetilisel tasandil, tuginedes Austraalia betoonkatete spetsialisti – väliseestlasest teedeinsener Arvo Tinni, tänaseks pal ju aastaid pensionil – teadmistele ja be toonkatete ehitamisele sealsamas Aust raalias, aga ka Saksamaal, Poolas ja mõnel pool mujal. Samuti betooniühingu ja ko halike betoonitootjate lobitööl, milles ise
enesest ei oleks midagi halba, kui seda ei tehtaks kohati printsiibil: näitame, et as falt ei ole hea materjal ja betoon lahendab kõik meie mured,“ räägib ta kerge iroonia ga ja lisab, et Põhjamaades (Soome, Root si) on omal ajal tehtud palju betoontee de ehitamise katsetusi, kuid kõikjal Põhja maades on betoonkatete ehitamisest loo butud ja ehitatakse asfaltkatteid.
„Eestis on betooni kasutatud enne kõike üldehituses ning taristuehituse poole peal sildade, viaduktide, truupi de, müraseinade, betoonpiirete jm raja tiste ehitusel. Samuti on kasutatud len nuväljadel lennukite parkimisplatside kattena. Iseenesest ei ole betoon mater jalina halb ja kindlasti sobib mõnel juhul asendama asfaltbetooni kas siis kattena või asfaltbetooni all paikneva kandva ki hina. Sobib paremini sinna, kus on eriti suured liikluskoormused (betoon on jäik materjal, asfaltbetoon on elastne mater jal ja väga suure surve puhul deformee rub) ning toimub suure teljekoormuse ga sõidukite kiirendamine ja pidurdami ne (bussitaskud). Ka on betooni kande võime suurem,“ ütleb Pertens.
Võrdlus toob esile nii plusse kui ka miinuseid
Sven Pertensi sõnul on betooniga lahen dus kindlasti alginvesteeringuna kallim, hinnanguliselt 30–50% olenevalt olukor
rast, ent pikema perioodi peale arvesta tuna sõltub tasuvus perioodi pikkusest. Siin aga ei saa unustada ka seda, et raha väärtus ei pruugi kümnete aastate pä rast olla sama mis investeeringu tege mise ajal.
„Üheltpoolt betoonkate kindlasti ku lub naastrehvide mõjul vähem. Samas kui roobas on sisse kulunud, siis seda lappida ei saa, vaid tuleb kiht betooni maha freesida, et pind jälle tasaseks saa da. Betoonkatte pind on pärast valamist sile, ja tagamaks piisav haardetegur, tu leb pind freesiga peale valamist karesta da. Betoonkatte ehitamine on aeganõud vam ja takistab liiklust rohkem,“ kirjel dab ta. „Kui soovida näiteks betoonkat tega lõigust mingi kommunikatsiooni ga risti üle minna, on seda mõistlik teha mikrotunneli meetodil katendi alt, kuna betoonkatte taastamine on väga keeruli ne ega ole kaugeltki võrreldav asfaltkat te taastamisega.
Betoon vajab deformatsioonivuuke, sest jäiga materjalina hakkab ilma nen deta temperatuurimuutuste mõjul ma hupaisumise-kahanemise tõttu pragu nema,“ arutleb Pertens.
Ta hindab, et nii betoonil kui ka asfal dil on omavahelises võrdluses materjali na eeliseid ja puuduseid. „Kindlasti peak sime hankima rohkem kohalikku koge must, ehitades pilootprojekti(de) käigus
veel mõne betoonteelõigu. Teadaolevalt Tallinna linn seda Peterburi teel ka teha kavatseb. Neid lõike tuleks seejärel mingi aja jooksul – 5, 10, 15 aastat – monitoori da, saamaks infot, kuidas betoon prakti kas mingi konkreetse tehnilise konstrukt siooni/lahenduse puhul käitub.“
Eesti teedeinseneride vaate võiks Pertensi sõnadega kokku võtta nii: „Ei ole vastu betooni kasutamisele. Samas – hoogtöö korras betoonkatete lahen dustele üle minna ei ole mõistlik, vaid kogemust peaks omandama sammhaa val, võtmata ülemääraseid riske. Maail mas ehitatakse asfaltkatteid siiski võr reldes betoonkatetega kordades või pi gem suurusjärgu võrra rohkem.“
Neljarajalised maanteed võiksid betoonist olla?
Kalle Suitslepa sõnul pole väikese ja keskmise koormusega teede ja tänava te, kergliiklusteede ja parkimisplatside puhul kahtlustki, et mõistlikum on need teha asfaltbetoonist. Ehitada on sood sam ja mugavam. Aga uue neljarajalise põhimaantee puhul tuleks tõsiselt kaa luda tsementbetooni kasutamist.
„Kui tellija soov on piiratud vahen ditega ehitada võimalikult palju ki lomeetreid, siis paratamatult kanna tab kvaliteet. Eestis ei kasutata kahjuks tüüpkatendeid ja projekteerimisnor mid annavad võimaluse muu Euroo paga võrreldes ehitada palju õhemaid
katteid. Näiteks kui Saksamaa tüüp katendid nõuavad vähemalt 22-senti meetrist asfaltbetoonkatet, siis Eestis paigaldati 10 aastat tagasi nendele lõi kudele, mis täna kapitaalremonti vaja vad, ainult 11 sentimeetrit asfalti ning täna on uutel ehitatavatel lõikudel nor mi suurendatud 16-ni. Kui võtaksime Saksmaaga sarnaselt kasutusele pak semad, 22-sentimeetrised tüüpkaten did, siis oleks ka algne investeering tse ment- ja asfaltbetoonist teekatendi ehi tamisel üsna võrdne. Kui sinna lisada juurde asfaltbetoonkatendi iga 15 aas ta järel vajalikud kapitaalremonditsük lid, siis 40-aastase elukaarega betoontee on ligi 40% odavam kui asfalt,“ kinnitab Suitslepp. Ta rõhutab, et betoontee eeli sed toob selgelt esile Tallinna linna Pal diski maanteele rajatud betoontee kat selõik, mille viieaastase uuringu tule mused näitavad, et betoontee on klas sikalisest asfaltteest kolm korda vastupi davam. Betoontee elukaare kogukulud on seejuures umbes 40% väiksemad kui asfaltkattega teel.
„Kuigi elukaare kulud on olnud kogu aeg betoontee kasuks, teeb praegune bituumeni hinna tõus ka tänaste pro jekteerimisnormidega alginvesteerin gu hinnakäärid oluliselt väiksemaks. Li saks on praeguses turbulentses toorma terjalide kriisis ja bituumeni hinnarallis betoonitsemendi suureks eeliseks koha lik sideaine,“ soovitab Suitslepp.
Eesti betoonteede ajaloost
Eestis tehti esimesed betoon katte ehitamise katsetused aas tatel 1926–1927, umbes samal ajal, kui ehitati ka esimesed asfaltbe toonkatted. Sellest ajast on Eestis saanud alguse asfaltkatete ehi tamise koolkond ja praktika. Ligi saja aasta jooksul on ehitatud kümneid tuhandeid kilomeetreid asfaltkatteid ja neid ka vajadust mööda uuendatud. Eestis on as faltkatete ehitamise ressurss: ligi 25 asfalditehast, hinnanguliselt sadakond asfaldibrigaadi. Aastas toodetakse 1,3–1,7 miljonit tonni asfaltbetooni. Betoonkatete ehi tamise kogemusi on väga vähe: 1940-ndatel Saksa sõjavangide ehitatud lõik Narva maanteel / Peterburi teel 1970-ndatel nendesamade be toonkattega lõikude uuenda mine Teede REV-2 poolt 2000-ndatel uuendatud Ämari lennuvälja betoonkattega star di- ja maandumisrada 2016. aastal Harku järve piirkon nas ehitatud Paldiski mnt 0,5 km betoonkattelõik (ehitajaks Lemminkäinen Eesti AS)
Allikas: Trev-2Nehatu Logistikapark II
Üha olulisemalt mõjutab toodete ja teenuste omahinda tootmis-, lao- ja ärihoonete rajamise logistiline asukoht. Nehatu Logistikapark on selleks ideaalne, asudes Tallinna piiril Tallinna-Narva maantee ning Tallinna ringtee ääres. Loo aleviku, Lasnamäe ja Maardu lähedus lihtsustab uute töötajate leidmist. Piirkonnas elavate inimeste arv on ca 130 000. Logistikapargi kõrval on ühistranspordi peatused, mis tagavad hea juurdepääsu.
Oma klientide jaoks rajasime ca 14 ha suurusele territooriumile neli kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis- ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
31. augustil lõppesid Nehatu Logistikapargi II etappi teede- ja kommunikatsioonide ehitustööd. Tänaseks allesjäänud kolme krundi vee liitumisvõimsus on 360 m 3 päevas, gaasi 12 kW ning elektrivõimsust on kokku 1400 A. Liitumisvõimsusi on võimalik paindlikult kruntide vahel ümber jagada vastavalt vajadusele.
Nehatu Logistikapark sobib ideaalselt firmadele, kelle tegevus on suunatud ka Tallinnast kaugemale. Selle tõestuseks on tänaseks edukalt realiseeritud 10 krunti I etapis.
Kaks raudteeäärset krunti (nr 2 ja 3) asuvad Rail Balticu tulevase Eesti-Soome vahelise meretunneli ehituskoridoris ning seal kehtib 5aastane ehitusõigus koos automaatse pikendamisega kuni tunneli rajamise otsuse langetamiseni.
Krundi hinnad algavad 55 €/m2 ning hind sisaldab liitumisi kõigi kommunikatsioonidega. Aadress Suurus m2 Ehitusala m2 1. Nehatu põik 2 42 182 13 000 2. Nehatu tee 2 36 153 13 000 3. Nehatu tee 3 64 406 20 000 Lisainfo: www.nehatu.eu
Eesti ettevõtjad tutvusid Ukraina taastamise võimalustega
Majandusminister Riina Sikkut osales koos Eesti ettevõtjatega septembri lõpus Ukrainas visiidil, mille eesmärk oli aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele ja selleks vajalike kontaktide loomisele.
„Ukraina võitleb prae guseks juba üle seitsme kuu kogu Euroopa tuleviku ja väärtuste eest ning meie kohustus ja vastutus on aida ta neid ka oma riigi taastamisel. Eesti on osutanud Ukrainale kõikvõimalikku abi
ja jätkame toetamist ka ülesehitusfaasis nii, kuidas saame,“ kinnitas minister Rii na Sikkut pärast visiiti.
Tema sõnul on Ukraina ülesehitami ne väga ressursimahukas, aga ka võima lusterohke nii välispoliitilist mõju kui ka majanduslikku potentsiaali silmas pida des. „Arvestades Eesti ressursside piira
tust, on oluline, et kaasuksime võima likult vara ja leiaksime just need nišid, kus Eesti riigil ja ettevõtetel on enim pa nustada. Eesti on Ukraina ülesehitami sel üheks eestvedajaks ja usun, et meie ettevõtetel on koostööst nii moraalselt kui ka majanduslikult palju võita,“ lisas Sikkut.
Välisministeeriumi erivolituste ga diplomaatiline esindaja Tiit Riisa lo nõustus, et Eesti eesmärk on Ukrai nat igakülgselt aidata nii kaua kui vaja ja nii suures mahus kui võimalik. Tema sõnul on oluline ka abi ukrainlasteni jõudmise kiirus. „Kiire ja tõhusa abiga anname Ukrainale ja ukrainlastele loo tust, et tavapärase elu juurde naasmine on võimalik. Usun, et see annab neile juurde veidi jõudu vastu pidada usku matult keerulistes oludes, millega nad on rinda pistnud juba üle seitsme kuu,“ lausus Riisalo.
Kõrgel tasemel ettevõtlusvisiit
Riina Sikkut külastas koos Eesti äridele gatsiooniga Kiievit, kus kohtuti kohali ku kaubanduskoja liikmetega. Edasi lii guti Žõtomõri oblastisse. Luhõnõs toi mus Ukraina ülesehitamise teemaline foorum, mille üks korraldajaid oli Eesti saatkond Kiievis.
„Visiit andis Eesti ettevõtjatele ülevaate
sõjakahjustuste mahust, Ukraina vaja dustest ning esmatähtsatest valdkon dadest ja tegevustest, millele ülesehi tamisel keskenduma hakatakse. Selle tulemusel saavad ettevõtted plaanida oma edasisi tegevusi ja koostööd Ukrai na partneritega,“ hindas kogemust kau banduskoja eksporditeenuste koordi naator Liisi Kirchenberg.
Äridelegatsiooni kuulusid esinda jad 12-st Eesti ettevõttest: Atea, Bet ter Medicine, DefSEcIntel, FinEst-Hall Factory, Global Virtual Solutions, Milt ton, Grundar Saeveski, ITW Construc tion Products, Matek, Nordecon, Sirkel & Mall, Seve Ehitus ja Inseneribüroo Stei ger. Samuti osalesid välisministeeriumi äridiplomaatia büroo, Eesti kaubandustööstuskoja ja Eesti puitmajaliidu esin dajad.
Kiirelt valmivad laohooned päästaksid vilja Kogemust Ukraina-visiidist jagab FinestHall Baltic OÜ müügidirektor Martin Iva nov, kes kinnitab samuti, et ülesehitavaid töid tuleks alustada pigem varem kui hil jem.
„Meie esmane ülesanne oligi eel kõige olukorra kaardistamine, et saada aru, kus ja millist abi võiks vaja minna. Käisime Ukrainas mitmel pool ja olu kord on riigi eri osades erinev. Kiievis on naastud enam-vähem tavalise elu rütmi juurde ja inimesed on lootusrik
kad. Irpenis on olukord märksa karmim – sillad ja majad on purustatud. Tuleb aga öelda, et ukrainlased on väga tub lid. Purustused koristatakse ja püütak se kiiresti olukorda parendada,“ mee nutab ta ja lisab, et abi andmise puhul on arutatud kaht suunda: kas alustada ülesehitustöid kohe või pärast sõja lõp pu, püüdes nii vältida olukorda, et va hepeal ülesehitatu taas maha lõhutak se. Ivanov toetab pigem esimest suun
„Taastamistöid saab juba alustada“
Kas riigis, kus praegu käib sõjategevus, saab üldse rääkida ülesehitava test tegevustest? Diplomaat Mari-Liis Sulg arvab, et vastus on mitmel põhjusel jaatav ega lähtu ainult Ukraina huvidest.
„Kui rahvusvahelise üldsuse esialgne fookus Ukraina abistamisel oli huma nitaarabi andmine, siis ajapikku on hakatud keskenduma Ukraina toime suutlikkuse toetamisele. See tähendab rahalisi toetusi, et riik saaks jätkata oma ametiasutuste ja majandusharude tööd. Vajaminevad summad on hoomamatult suured, näiteks vajab Ukraina aktiivse sõja kestel viis mil jardit eurot kuus. Mida rohkem suudetakse riigi toimesuutlikkust sõja ajal hoida, seda väiksem on hilisem ülesehituskulu.
Sõjakahjustuste taastamist ja Ukraina ülesehitamist saab juba praegu alustada piirkondades, mis on vabastatud – need on põhjapoolsed Kiievi, Sumõ, Žõtomõri ja Tšernihivi oblast. Kui Ida- ja Kagu-Ukrainas käib ak tiivne sõjategevus ja vajatakse humanitaarabi, näiteks toitu ja varustust ajutiseks peavarjuks, siis lääne- ja põhjaosa tahavad tõestada nii endale kui ka kogu maailmale, et Ukraina ei varise kokku, vaid vaatab paremasse tulevikku,“ kirjutab ta Diplomaatia veergudel.
da, sest sõda paneb kannatama miljo nid inimesed, ja mida varem neid aida ta suudetakse, seda parem.
„Nägin võimalusi, kus konkreetselt meie ettevõte saaks aidata,“ kinnitab Martin Ivanov. Nimelt pakub Finest-Hall Baltic OÜ eri suurustes PVC hallide pro jekteerimist, tootmist, paigaldust, hool dust, teisaldamist ja laiendamist ning just sellised hallid aitaksid säilitada uk rainlaste viljasaaki.
„Nägime tohutuid põldusid, kust on nisu, mais või raps üles võtmata – paljud põllud on mineeritud, palju infrastruktuuri, sh laohooneid on hä vitatud. PVC hallide pluss on see, et neid saab väga kiiresti paigaldada ja need on head laohooned,“ ütleb Mar tin Ivanov.
Ehkki praegu pole veel selge, kuidas täpselt Eesti ettevõtjad Ukraina ülesehi tuses panustama hakkavad, ollakse Fi nest Hall Balticus valmis osalema nii hankel kui ka tegutsema otse.
„Suhtlesime kohalikega ja meil on olemas esmased kokkulepped sealsete paigaldajatega,“ märgib Martin Ivanov. Ta lisab, et koroonalukustuse ajal saadi kogemus ka videoülekannete teel paigal damisabist – nüüd aga on võimalik seda kogemust rakendada koos Ukraina koos tööpartneritega.
Tööstusharidusega peaks kokku puutuma juba maast madalast
Eesti Masinaehituse Liidu juht Raul Kütt on mures, kas tänapäeva noored oskavad tööstusalad üles leida. Lahendus peaks alguse saama juba põhikoolis, pakub ta.
Eesti Masinaehituse Liit ühen dab suurema osa Eesti metal li- ja masinatööstusest ning selle tegevjuhina on Raul Kütt ettevõtjate rõõmude ja mure dega hästi kursis. Üks muresid on töötaja te puudus – nii tootmispinkide operaato rite kui ka inseneride vallas. See on küllalt keeruline probleem, mille lahendamisega kipub meie haridussüsteem jänni jääma.
„Eesti vajab tarka tootmist ja sellest,
et meil on vaja haritud insenere, on palju juttu olnud. Inseneriharidus, mida Eesti kõrgkoolides pakutakse, on ka igati kor ralik. Probleem algab sealt, et kõrgkooli minnakse enamasti pigem gümnaasiu mist kui kutsekoolist, ent gümnaasiumi lõpetajal pole enamasti tööstusaladega mingit kokkupuudet olnud.“
Raul Kütt on koolide õppekavadega hästi kursis – tehnoloogiaõpetust õpi takse põhikoolis ja sagedamini kesken
duvad õpetajad puu- kui metallitööle. Selle oskajaid on õpetajate hulgas roh kem ning see tundub kergem, ohutum ja koolidele ka odavam. Aga kokkuvõttes ei tea paljud õpilased üldse, mida metalli tööd tähendavad, ega ole proovinud kee vitada.
„Nii sünnivad anekdoodid sellest, kuidas uuele töökohale tulnud spetsialist saadetakse alustuseks ämbriga kompres siooni tooma,“ ütleb Raul Kütt. Ja lisab, et nagu muudest probleemidest vähe oleks, lõpetas Tallinna Ülikool tehnoloo giaõpetajate koolitamise. Kust peaks tu lema uute õpetajate põlvkond, kes süs tiks noortele huvi tootmise vastu, ei tea praegu veel keegi.
TEIE TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE PARTNER ALATES 1989. AASTAST
MASINAD
CNC trei- ja tööpingid Lihvimis- ja kraadieemaldusseadmed Kuumtöötlusseadmed Painutus- ja lõikepingid Neetimisseadmed
TÖÖRIISTAD
Neetimisvahendid Õliudukollektorid Painutustööriistad
Vaadake ka meie teisi tarnijaid kodulehelt!
waldecgroup.com
KULUTARVIKUD
Tõmbeneedid Tõmbemutrid Valutooted Sulgurid Tihendid
TEENUSED
Hooldus Paigaldus Kohandatud lahendused Koolitus
Head ametioskused, napp keskharidus
„Kutsekoolide õppe- ja praktikabaas on väga korralik,“ teab Kütt. Kuid ta on sama teadlik ka sellest probleemist, et kutsekool on väheste noorte esimene valik. Sagedamini tulevad sinna õppi ma need, kes gümnaasiumisse ei saa nud. Kui siis vanemad panevad lapse fakti ette, et õpid edasi või lähed tööle, valitaksegi kutsekool, sest põhihariduse ga noorel pole ka heade töökohtade va hel valida. Ala, mida õppima minnakse, ei pruugi aga üldse kõnetada ning nii jää vad kutsekoolide kvaliteetsed CNC-pin gid – või ka näiteks profiköögid – õppu ritele kaugeks.
Peale ametioskuste tuleb samal ajal veidi enam kui kolme aastaga omandada ka keskharidus. Selline kombinatsioon on jõukohane peamiselt väga motivee ritud ja iseseisva töö tegemise oskusega noortele. Aga selliseid väga palju ei ole.
Küti sõnul on seetõttu igati loogili ne, et võetakse kergemalt kas kutseõpet või keskhariduse õppekava läbimist –või hoopis mõlemat. Ollakse ju noored ja tõenäoliselt esimest korda pikemalt kodust eemal.
Kuna kolme aasta sisse on vaja pigis tada keskhariduse omandamine ja ameti õppimine, ei saa kutsekoolide keskhari dusprogrammile pühendada sama palju aega kui gümnaasiumis. Võtkem või va lik kitsa ja laia matemaatika vahel, mida kutsekoolis valikuna ei pakutagi – kõik saavad kitsa matemaatika!
Gümnaasiumis võib ehk kitsa mate maatika võtta see, kes kindlalt tahab hu manitaaralale õppima minna ja selleks valmistumisele keskendub. Aga kutse koolis tööstusala õppivale noorele on lai matemaatika väga oluline, kui ta soovib ülikooli inseneeriat edasi õppima minna.
Edasiõppimise dilemma
Raul Kütt selgitab, et nii jõuamegi olu korda, kus kõrgkooli on keskkooli baasilt märksa lihtsam astuda, ainult et värskelt abituuriumi läbinu ei pruugi teadagi, et näiteks masinaehituse ja metallitööde vallas on palju põnevaid suundi, mida õppida ja kus end hiljem teostada. Kut sekooli lõpetanud noor teab valdkonnast märksa rohkem, ent tema üldharidusli kud teadmised ei pruugi olla kõrgkooli astumiseks piisavad.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp selgitab, et kutsehariduses õpetatava matemaatika kohta polegi õige öelda kitsas ega lai – tegu on kutseõppekavaga, millest ühe osa moodustab mate maatika.
„Riigieksamite tegemine pole meil kohustuslik ja paljud ka ei tee neid. Kutsekooli tullakse eelkõige kutset omandama,“ sõnab Müürsepp. Ta li sab, et õpilastele, kes plaanivad riigieksameid teha, soovitatakse kindlasti võtta ka lisatunde.
„Protsentuaalselt omandatakse kutseõppe käigus siiski keskhariduse programmist küllalt väike osa, sest tunde on õppekavas oluliselt vähem kui gümnaasiumis,“ selgitab Riina Müürsepp.
Ent dilemmade kõrval näeb Kütt ka hulka häid lahendusi. Näiteks see, et õpi lastele hakataks tööstusalasid tutvusta ma juba põhikoolis – see on nimelt vii mane aeg, kus tehnoloogiaõpetusega kokku puututakse.
„Kui piirkonnas tegutseb mõni kutse kool, kus on metallialad, võiks osa teh noloogiatunde seal toimuda. Siis pole vaja koolidel kalleid tööpinke osta ja teh noloogiaõpetaja ei pea ilmtingimata ise kõike oskama,“ arutleb ta.
Lisaks on Kütt mõelnud, et sama moodi, nagu õpilased käivad õpperet kedel näiteks RMK aladel loodushari duskeskustes, võiks nende avastamistee mõnikord viia ka mõnda tehasesse, eri ti kui selline juhtub olema kodukandis.
„Vahel on ka nii, et piirkonnas on ole mas nii arvestatav tootmine kui ka tugev kutsehariduskeskus, aga viimases ei õpe tata neid erialasid, mis aitaksid oma piir konnas tööd leida. Kui sellistes asjades tehtaks rohkem koostööd, valiks ehk nii mõnigi noor kaugemale minemise ase mel oma kodukanti jäämise,“ lisab ta. Tema sõnul saaks sellise süsteemse plaa nimisega ehk vähendada sedagi muret, et maakohad kipuvad noortest tühjaks jääma.
Tööstusliku tootmise kohta liigub ikka veel eelarvamusi, mis kaoksid kii resti, kui noored saaksid mõnd tehast oma silmaga näha. Kütt toob näiteks, et tootmisest on suur osa tänapäeval kõrg tehnoloogiline ja tööga saavad väga hästi hakkama mõlemast soost inimesed.
Lab4STEM annab õpetajatele võimaluse tuua tundidesse tööstusteadmisi
Eesti Masinaehituse Liidus on Erasmus+ programmi raames valminud põhikoolide tehnoloogiaõpetajatele STEM-ainete (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) õpet toetavad tänapäevased metallivaldkonnaga seotud õppematerjalid, mida kõik koolid võivad vabalt kasutada.
Projekti esimeses faasis tehti uuring valitud Eesti koolide 7.–9. klassi õpi laste ja õpetajate seas. Uuringu eesmärk oli saada teada, milline on prae gu koolides STEM-ainete õppimise seis ning milliseid õppematerjale õpe tajad ja õpilased vajaksid.
Koolid tundsid praktilise õppe vastu suurt huvi
Uuringust selgus, et valdav osa koole tunneb puudust ajakohastest ja hu vitavatest STEM-ainete õppevahenditest. Palju koole kasutab veel tradit sioonilisi õpikuid ja töövihikuid, mis ei ole enam õpilastele niivõrd huvi pakkuvad. Üle poolte õpilaste märkis, et praktilist õppimist STEM-ainete raames tuleks suurendada. 81,7% Eestis vastanud õpilasi ütles, et nad oleksid huvitatud STEM-ai netes mobiilse töökoja külastamisest. Leedus oli jaatavalt vastanuid 66% ja Lätis 57,1%. Õpetajate seas leidus samasugust üksmeelt: Eesti õpeta jatest oli 87,1% huvitatud mobiilse töökoja külastamisest, Lätis 78,6% ja Leedus lausa 96%. 93,5% Eesti õpetajaid oli üksmeelel, et STEM-ainete õppimisele aitaks suuresti kaasa see, kui neil oleks võimalik kasutada tundides tänapäevast tehnoloogiat. Samamoodi arvasid õpetajad, et õppimisele aitaks kaasa see, kui ettevõtete esindajad ja töötajad käiksid rohkem koolides õpilas tele oma ametist rääkimas.
Kõigile kättesaadav Praeguseks on Lab4STEM-i õppematerjalid valmis ja Eesti Masinaehi tuse Liidust kõigile kättesaadavad. Tehnoloogiaõpetajad saavad nen dest abi tundide läbiviimiseks keevitamise, mehhatroonika, mehaanika ja simulatsiooni, CNC-töötlemise, 3D-modelleerimise ning 3D-printimise tutvustamiseks.
Projekt toimus Baltimaades ja kõik õppematerjalid on nii eesti, läti, lee du kui ka inglise keeles.
Hea töötaja on hoitud töötaja
„Meie vahendatud renditööjõud on põhjalike teadmiste ja oskustega, kelle hea taseme tagab muu hulgas ettevõtte hooliv suhtumine ja töötajate vaimse tervise toetamine,“ ütleb ettevõtte Hansavest juhatuse liige Janek Sirg.
Hansavest tegeleb enam jaolt välistööjõu vahen damisega Eesti, Läti ja Soome ettevõtetele ning see eeldab mitte üksnes mujalt tulevatele töötajatele sobivaima ametikoha leidmist, vaid ka nende ko halike oludega kurssiviimist. „Loomuli kult on saabuvate inimeste tööoskused esmatähtsad, aga selleks et nad saaksid end siinsetes ettevõtetes hästi tunda ja efektiivselt tööd teha, tuleb meie inimes tel neid kohanemisel ja sisseelamisel iga ti toetada,” selgitab Janek Sirg.
Töövõime tagab sujuv kohanemine
Kuna Sirg on psühholoogiataustaga, pole sugugi üllatav, et ta töötajate head vaim set toimetulekut nii oluliseks peab. „Kui soovime, et inimene võõrasse keskkon da saabudes endast töötajana maksimu mi annaks, tuleb meil tagada, et ta uues kultuuriruumis igapäevamurede lahen damisel üksi ei jääks, kasvõi keeleprob leemi tõttu. Mõned on ju lausa päris esi mest korda välisriigis ja vajavad abi nii asjaajamistel kui ka kodunemisel. On
Hansavestil on pikaajaline koge mus metallitööjõu ning liini- ja os kustööjõu turul. Juba 17 aastat on ettevõte teenindanud Eestis kesk misi ja suuremaid rahvusvahelise taustaga ettevõtteid, aidates neil leida spetsialiste, oskus- ja lihttöö lisi nii metallitöö-, puidu-, elektroo nika- kui ka logistikavaldkonnas. Hansavesti rahvusvahelises and mebaasis on alaliselt erineva kvali fikatsiooni ja kogemusega töökaid inimesi, kes on kohe valmis püsivalt või ajutiselt tööle asuma.
oluline, et meil on aega saabujaga kõi ge asjaliku kõrval ka lihtsalt rääkida. Iga inimene tahab tähelepanu, eriti võõras keskkonnas olles.“
Mugav lahendus nii töötajatele kui ka klientidele Muidugi võib renditööjõuga tekkida igasuguseid lahendamist vajavaid olu kordi, lihtsamad neist on alati enneta
tavad. „Näiteks on meil töötajatele ole mas korterid, et neid elukoha leidmise stressist säästa, tõlgime neile vajadusel dokumente, organiseerime pileteid ja internetti, loomulikult viime läbi erine vaid koolitusi ja tutvustame uue tööko ha eripärasid,“ selgitab Sirg.
Mitmekülgne onboarding’u rakenda mine pole üksnes inimlik ja hooliv, vaid ka kasulik ja vajalik kõikidele osalistele: töötaja tunneb ennast informeeritu ja hoituna, renditööjõudu palkav ettevõte saab inimese, kes on juba kõigega kursis ja võib kohe tööülesandeid täitma haka ta, Hansavest on loonud usaldusliku si deme nii töötaja kui ka tööjõudu palka va ettevõttega.
„Me ei jäta inimest ühelgi hetkel pä ris omapead ja soovi korral aitame leida ka uue töö, kui eelmine läbi saab. See la hendus on hea ka nendele ettevõtjatele, kelle töömaht on varieeruv ja kel on eri ajal vaja erinevat arvu inimesi. Ettevõt jad ongi juba harjunud meie poole pöör duma, kui lisainimesi vaja, sest vahenda tud renditööjõu koolitus ja psühholoo giline ettevalmistus on igati põhjalikud,“ on Sirg tulemustega rahul.
Kõik on hoitud
Tegevjuht rõhutab, et hoolimist vaja vad ka need, kelle töö on teisi aidata. „Meil on väga toetav kollektiiv – Han savesti inimeste rahulolu on esmatäh tis, ega me muidu enda tööd nii hästi teha saakski.“
Vaata lähemalt: www.hansavest.ee Küsi pakkumist +372 5399 7944 info@hansavest.com
Tasub teadaTöötajate hoidmine kaitseb ettevõtet kaadrivoolavuse eest
Hoonetesse ja sisseseadesse investeerimise kõrval on tööstusettevõtetele väga olulised ka investeeringud oma töötajatesse.
Ettevõtte kõige suurem vara on tema töötajad, sellega on nõus nii ettevõtjad kui ka tööeluspetsialistid. Ees ti tööstusmaastikul tehakse päevast päeva selle nimel suurt tööd, et töötajaid hoida ja kaadrivoolavust väl tida.
„Rahulolev töötaja annab märkimis väärse panuse organisatsiooni arengus se ja edukusse. Selleks et töötajad oleksid rahul ja püsiksid, peab ka ettevõte oma tegevustega panustama. Tänapäeva tihe das konkurentsikeskkonnas on iga orga nisatsiooni jaoks oluline värvata kvalifit seeritud ja organisatsioonile või ameti kohale sobivate isikuomadustega, veen dumuste ja tõekspidamistega arenguvõi melisi töötajaid ning hoida neid, et nad ei lahkuks. Inimesed on organisatsiooni jaoks tähtis ressurss – mida edukamad, rahulolevamad ja efektiivsemad tööta jad, seda edukam organisatsioon,“ toob oma magistritöös esile Taltechi vilistlane ja ettevõtja Karmen Lehtla.
Kui rääkida sellest, mis toimub Ees tist väljaspool, siis töörahulolu uuri jad Whittington Health Trustist väida vad uuringute tulemusena, et umbes kolmandik Ameerika töötajaid tunneb, et on tööl olles täielikult töösse kaasa tud. Umbes pooled töötajad tunnevad, et nad pole tööga kaasatud, ja üle 17% tunneb, et nad on tööl olles protsessidest välja jäetud. Võiks ehk loota, et tegemist on ainult Ameerika probleemiga, kus üle poolte inimeste ei ole töökultuuri või et tevõttega rahul. Aga teadustöödest saab aimu, et tendents on pigem ülemaailm ne – väidetavasti tunneb ainult 13% töö tajaid end oma tööga seotud olevat ja 26% tunneb end välja jäetuna.
Eesti tööstusjuhtidega suheldes jääb märksa meeldivam mulje. Töötajate olu lisust ei alahinda keegi ja sellel on ka praktilised põhjused: töötajaid otsida ja koolitada on ressursimahukas.
Iga töötaja tunneb end oodatuna Eesti vanemate tööstusettevõtete hulka kuuluv Järvakandi klaasitehas on ühi nenud rahvusvahelise tootmiskontserni O-I Glass Inc. kümneid tuhandeid tööta jaid hõlmava tööperega, kuid iga töötaja väärtustamine on Järvakandis olnud au sees varemgi ja on ka nüüd.
„Iga töötaja on meile oluline ja me ei jäta seda neile ütlemata. Tunnustame iga teo eest, mis on tunnustamist väärt, ja loeme eksimusi loomulikuks õppi mise osaks. Suhtume kõikidesse võrd selt ja täpselt nii, nagu tahame, et meis se suhtutaks,“ võtab personalijuht Ethel Moora ettevõtte töökultuuri paari lau sega kokku.
„Juba enne kui töötaja meile tööle tu leb, on meil olemas vastav sisseelamis plaan. Töötaja saab oma meilile meie et tevõtte kohta lisainformatsiooni ja hoia me temaga sidet, et leevendada esime
se tööpäeva stressi. Iga töötaja tunneb end seeläbi oodatuna ja juba see aitab koostöösuhtel hästi alata,“ selgitab Ethel Moora. Ta lisab, et igale töötajale koosta takse koolitus- ja sisseelamisplaan, mida tutvustatakse kohe alguses, et oleks sel ge, mida ja kui kiiresti õppima peaks. Sa muti on igal uuel töötajal isiklik mentor, kes aitab, juhendab jne.
„Meil on ettevõttesisene järeltule va põlve kasvatamise programm, st iga le võtmepositsioonile koolitame jooks valt asendust. See annab nendele, kes soovivad, võimaluse õppida ja areneda ning teha karjääri ning teistele, kes seda ei soovi, võimaluse rahulikult oma tööd teha ja võib-olla ka terve elu samas po sitsioonis töötada. Inimesed on erine vad ja me lähtumegi igast töötajast,“ rää gib Moora.
„Meil on palju erinevaid töötajate kaasamise programme – nii tööohutus alaseid kui ka neid, mis aitavad muuta töökeskkonda selliseks, et iga töötaja siin olla tahaks.
Oleme loonud vastavalt meie töö tajate sooviavaldustele ilusa puhkenur ga koos kott-toolidega, kus on tore töö
päeva kestel einestada ja lõõgastuda. Sel aastal avaldasid töötajad soovi, et puhke nurk oleks ka õues, ja selle nad ka said.
Meil on igal kolmapäeval n-ö tervi sekolmapäev, kus toome toite proovimi seks. Osaleme spordiüritustel, meil on li sapuhkepäevad ja palju rahalisi toetusi, näiteks maksame oma töötajate laste las teaiatasu täies mahus kinni.
Tähistame suuremaid ja väiksemaid õnnestumisi, meil on üliägedad mees konnaüritused ning suured suve- ja tal vepeod koos tööjuubelite ja parimate tä namisega,“ kirjeldab Ethel Moora Järva kandi klaasitehase igapäevaelu.
Esmalt arvestatakse töötajate soovidega
Metallitootmisettevõte AQ Lasertool pa kub oma neljas tehases allhankeid maa ilma tuntumatele autotootjatele, samu ti elektroonikatööstus- ja rongiehituset tevõtetele. Ettevõtte tööstiili oluline osa on töötajate kaasamine. Praegu on ette võttes 320 põhikohaga töötajat, lisaks on kaasatud umbes sada inimest renditöö jõuna. Kuna ettevõttel on neli tehast, või maldab renditööjõu kasutamine suunata
töötajaid just sinna, kuhu on parajasti kõige rohkem vaja.
Personalijuht Janne Eljas märgib et tevõttest rääkides, et töötajate tagasisi de on toonud esile palju põhjuseid, miks on seal hea töötada ja kuidas seda tunnet veelgi kasvatada.
„Üheks kaalukamaks põhjuseks on kindlasti stabiilsus. Ka keerulistel lukus tuseaegadel võisid töötajad olla kindlad, et nende töö ja sissetulek on ka homme tagatud,“ sõnab Eljas. Töötajatel on või malik oma töise heaolu kujundamises kaasa rääkida. Töötajate seisukohti võe takse kuulda nii tööriiete tellimise, ter visepakettide loomise kui ka ettevõtte spordielu korraldamise puhul.
Iga töötaja saab valida Tervise Para diisi kuukaardi ja tervisekindlustuse va hel. Viimases on tehtud tagasisideküsit lustest lähtudes nii mõningaid korrek tiive. Näiteks on suurendatud hamba ravivõimalusi ja lisatud profülaktiliste läbivaatuste osa. Haiguste ennetamine on alati mõistlikum kui ravimine, kuid tervisekindlustus katab ka taastusravi ja eriarsti vastuvõtte ning toetab vaim set tervist.
Ettevõtte juhtimiskultuuris on oluli ne koht töötajate sportlike algatuste toe tamisel. Seega on käidud mängimas gol fi, kettagolfi, bowling’ut ja võrkpalli ning nende puhul toetab ettevõte nii saali rendi kui ka spordivarustusega.
Läheneva aastalõpu kohta märgib Janne Eljas, et Lasertoolis on kombeks töötajaid alati millegi uuega üllatada, kuid siinkohal jäävad diskreetseks nii personalijuht kui ka lookirjutaja – tore dat üllatust ei saa ju enne õiget aega väl ja rääkida!
Loo hea psühhosotsiaalne töökeskkond
Tänapäeva ettevõtted on edasi liikunud tööstusajastu mentaliteedist, kus töötajad end ettevõtete järgi sobivaks vormisid ega olnud tööga eriti rahul. Seetõttu on tööandjatele oluline teada, kuidas töötajad end tööl tunnevad: hea psühhosotsiaalse keskkonna loomisel mängivad rolli nii töötajate kaasamine neid puudutavatesse otsustesse, hea sisekommuni katsioon, sobiv töökoormus kui ka töövägivalla puudumine.
Ainult heast palgast ei piisa
Töötajate nõudmised organisatsioonidele aina suurenevad ning peale mo tiveeriva töötasu soovitakse rohkem võimalusi enesearenguks ja eneseväl jenduseks, rohkem vastutust ja läbipaistvust tööandjalt. Organisatsioonid, mis suudavad rahulolu pakkuda, peavad töötajatele andma õiguse, vaba duse, keskkonna ja kultuuri, kus on võimalik end väljendada ja oma talenti arendada. Õiglane töötasu aitab töötajal tunda, et tema tööd hinnatakse, kuid motivatsiooni ja rahulolu pakuvad pigem pehmed väärtused. Värba ettevõttesse õiged inimesed
Ükskõik kui palju ka tööandja ei pingutaks – kui töötajale tema töö ei sobi või ei meeldi, on teiste meetmetega keeruline rahulolu saavutada. Siinko hal tuleb mängu ka läbimõtestatud värbamine: kandideerimise käigus tu leb välja sõeluda kandidaadid, kellele pakutava töö sisu päriselt meeldiks ning kellel oleksid olemas vajalikud oskused ja tahe ametikohale asuda.
Allikas: CV Online’i tööelublogi
SOOVID TOOTMISPROTSESS
Võrreldes käsitsi töötlemisega pakuvad CNC-tööpingid suurt valikut eeliseid. Automatiseeritud tehnoloogia abil on võimalik toota minimaalse sekkumise ning suure kordavuse ja paindlikkusega, võimaldades tootjatel parandada täpsust, kvaliteeti, tootlikkust ja kuluefektiivsust.
CNC-tehnoloogia on töötleva tööstuse täielikult ümber kujundanud, kuna üha rohkem tööstusharusid on otsustanud uuendada ärimudeleid, et kiirendada osade ja prototüüpide tootmist.
Deliverse toob teieni laia valiku erinevaid CNC-tööpinke erinevate tootmiste tarbeks. Meie tööpingid tulevad teile võtmed-kätte-paketina, mis hõlmab endas nii tarnet, paigaldust/seadistamist kui ka põhjalikku koolitust tööpingi käsitlemiseks.
„Üha enam ettevõtteid läheb üle CNC-tööpinkidele, kuna see on olenemata vaatenurgast oluliselt soodsam ja kindlam. CNC-tööpink nii lihtsalt ei haigestu ning kui see peaks juhtuma, on meie tohtrid samal päeval asjaga tegelemas.“ – Deliverse Solutions OÜ juht Ermo Uibu
Muud tööpingid (ka tootmisliinid) Tänapäevases tootmismaailmas on pidev vajadus tehnoloogia järele, et pidada sammu suureneva mahuga.
A. Le Coq tegi mastaapse roheinvesteeringu
Septembrist alates tegutseb A. Le Coqi tehnoloogilise pesuvee käitluse hoone, mis võimaldab joogitööstusel toota oma heitveest biogaasi ja vähendada linnakanalisatsiooni suunatava heitvee reostuskoormust kuni 80%.
Koos uudse süsteemiga raja ti tehase territooriumile ka lahkvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et pesu-, olme- ja sadevesi suunatak se eraldi torudesse.
Kogu investeeringu maksumus oli 3,5 miljonit eurot, sh tuli 1,1 miljonit Euroo pa Liidu toetusrahast.
Biogaasisüsteemi pidulik avamine jäi üksiti ka A. Le Coqi kauase juhi Tarmo Noobi viimaseks avalikuks ülesastumiseks A. Le Coqi nimel. Ta rõhutas, et tegu on paari aasta suurima roheinvesteeringu ga ettevõtte keskkonnajalajälje vähenda miseks.
„Valminud tehnoloogilise pesu vee käitluse süsteem katab kümnendi ku kogu tehase soojusenergiavajadu sest, vähendades seeläbi oluliselt maa gaasi tarbimist ja süsinikujalajälge. Pilt likult öeldes ei lähe meie tehases enam midagi raisku. Valminud süsteem eral
dab tootmises tekkinud heitveest tah ke orgaanika ja muundab selle biogaa siks, mis katab koguni 10–15% kogu te hase soojusenergiavajadusest. Vaadates praegust energiakriisi, on valminud hoo nel meie jaoks veelgi suurem tähtsus, kui alguses arvasime,“ rääkis Noop.
Lisaks biogaasi tootmisele puhastab süsteem oluliselt tehase heitvett. „Tänu sel lele suunatakse linnakanalisatsiooni taga si 80% puhtam vesi, mida on Tartu veevär gil oluliselt lihtsam puhastada ja taas ring lusesse lasta,“ tõi Noop välja teisegi eelise.
Toetus ka Eesti riigilt Tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteemi rajamist toetas ligi miljoni euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus res sursitõhususe programmi raames. „Ole me KIKis pannud õla alla juba 182 ette võtte ressursitõhusale investeeringule, et uudseid tehnoloogiaid kiiresti kasu tusele võtta – see on vajalik nii keskkon
nale kui ka konkurentsivõimele,“ tutvus tas KIKi juhataja Andrus Treier ning lisas, et A. Le Coqi projekt on kahtlemata ees kujuks just mõtteviisi muutjana. Joogi- ja toiduainetööstus saab kestliku lähenemi sega suunata nii tarbijaid, oma töötajaid kui ka laia avalikkust tegema keskkonna hoidlikke valikuid.
„See projekt on hea tõestus sellele, et A. Le Coq soovib päriselt parema homse nimel tegutseda,“ ütles Treier.
Aasta-aastalt rohelisemaks
A. Le Coq on seadnud üheks olulisemaks fookuseks oma süsinikujalajälje vähen damise, mida aitab rajatud hoone saa vutada. CO2 jalajälge vähendab oluliselt ettevõtte üleminek 100% roheelektrile (aastal 2020), päikesepargi rajamine lo gistikakeskusele (aastal 2021) ning toot mises juurutatud Energy Track energia juhtimissüsteem (aastal 2020). Lisaks ko gutakse tehase katlamaja korstende ot sast kokku kogu soojusenergia, mis suu natakse tagasi tootmishoonete kütteks.
Selle aasta kevadel võttis A. Le Coq kasutusele Eesti esimese elektriveoki. Kõi gi nende tegevuste tulemusena väheneb A. Le Coqi aastane süsinikujalajälg võrrel des 2020. aastaga üle 8000 tonni aastas.
Riik pakub innovatsioonivõime hindamist
Innovatsioon ehk uute ja paremate toodete ja teenuste arendamine ning turule toomine on majanduskasvu ja lisandväärtuse suurendamiseks hädavajalik ettevõtluse osa.
Konkurentsivõimeliste ja in novaatiliste-uuenduslike toodete, protsesside ja tee nusteta ei suuda ettevõtted eksporditurgudele murda ega seal pikemat aega elus püsida.
EAS-i innovatsiooni teenusejuhi Aigi Kuke sõnul on just see põhjus, miks EAS on valinud Eesti ettevõtete innovatsioo
nivõime hindamise ja arendamise üheks enda pakutavaks teenuseks.
„Innovatsioon ei ole midagi müs tilist, mis ise ootamatult sülle kukub. Mõistmine, et innovatsiooni on võima lik süsteemselt ja praktiliselt juhtida, on esimene samm oma ettevõtte konku rentsieelise saavutamise suunas. Inno vatsioonivõimekuse hindamise metoo
dika põhineb innovatsioonijuhtimise standardil ISO 56002, millele toetume läbivalt kõikide EAS-i innovatsioonitee nuste loomisel. Esmane tagasiside uue le teenusele on kinnitanud sellise lähe nemise vajalikkust ettevõtetes muutuste esile kutsumiseks,“ räägib Kukk.
Pilootprojekt tõi nõrgad kohad esile
Innovatsioonivõime hindamise piloot projekt tehti „asjade interneti“ ehk IoTlahendusi arendavas ettevõttes Thinnect, mille juhi Jürgo Predeni jaoks oli protses sis osalemine huvitav nii professionaalses kui ka akadeemilises mõttes. „Olles ise ka endine õppejõud ja teadlane, otsustasin kogu protsessis maksimaalselt osaleda, sest välise hinnangu saamine uudse me toodika abil võib ettevõttele olla väga suu reks abiks. Paljudel on innovatsiooniprot sessid küll paigas, kuid lõplikult selge ei ole see kellelgi,“ tõdeb Preden.
IoT-lahenduste arendamine on Pre deni sõnul vägagi uuenduslik valdkond, sest 20 aastat tagasi polnud need ise gi võimalikud. Seega on innovatsioon Thinnecti igapäevatöö lahutamatu osa. „Enda arust küll teame, mida teeme, kuid enesekindlust kogu innovatsioo niprotsessi kontekstis jääb väheks. Nä gimegi hindamise tulemusel ära oma arengukohad, mida peame veel paran dama, kuigi suuri üllatusi meie jaoks ei esinenud. Pead liiva alla peita enam ei saa, sest hindamise lõppraport justkui plingiks meile suurte punaste tähtede ga: siin on su probleemid, tegele nende ga!“ rõhutab Preden tagasiside olulisust.
Rutiin võib tekkida igas arengufaasis
Esimese sammuna tuleks aruandes esile toodud punktid kogu meeskonnaga läbi arutada. Protsessi käigus toimunud kol lektiivset analüüsi on teistes riikides in novatsioonivõime hindamisel osalenud ettevõtted esile toonud kui väga olulist väärtust, sest ühine infovahetus mõjub motiveerivalt ja aitab võimalikke ohtusid selgemini esile tuua.
Preden soovitab kindlasti ka teistel ettevõtetel kaaluda innovatsioonivõime hindamise teenusega liitumist. „Mista hes arengufaasis ettevõtted võivad end leida igapäevarutiinist, mis tapab loovust ja uuendusmeelsust,“ märgib Preden.
Servopainutuspingid, robotlahendused, puurimis-, keermestusseadmed, neetimismasinad.
Automaatsed ja manuaalsed torupainutusseadmed, toru vormimisseadmed.
Panel bender, kantpingid, giljotiinid, sikemasinad, ventilatsiooni eriseadmed.
Painutuspinkide tööriistad - AMADA, WILA, TRIUMPF, BYSTRONIC, LVD jpt. Eritööriistad, TARNE 24H
Eesti ettevõtjad loodavad tuumauuringutest palju
Majandus- ja kommu nikatsiooniministee riumi majandusaren gu asekantsleri Sille Kraami sõnul oli üri tuse eesmärk tuua kohale ennekõike et tevõtted, kellel on potentsiaali CERN-iga koostööd teha.
„Mul on hea meel, et nii mitmed Ees ti ettevõtted on CERN-i pakutavatest või malustest huvitatud. CERN pakub meie ettevõtetele võimalusi innovaatiliste pro jektidega tegelemiseks ja nende tead musmahukuse suurendamiseks,“ lau sub Kraam.
Eesti ettevõtjatele tutvustati koostöö võimalusi ja iga ettevõtte jaoks toimuvad eraldi kohtumised CERN-i tehniliste osa kondadega, kes on vastavate ettevõtete võimetest huvitatud.
Uued väljakutsed ja kogemused
Visiidil osalenud Krakuli tehnoloogiaju hi ja juhatuse liikme Kristjan Tozeni sõ nul on nad alustanud CERN-iga läbirää kimisi võimaliku koostöö üle.
„CERN arendab enda automaatika lahendusi ja nad vajavad sinna elekt roonikadisaini. Kuna Krakulil on rohkelt mitmekülgseid kogemusi just keeruliste keskkondade jaoks mõeldud erilahen duste arendamisega, siis usun, et meie kompetentsist ja paindlikkusest on nei le kasu,“ selgitab Tozen Krakuli huvisid. Tema sõnul on CERN-iga koostöö hea võimalus töötada maailmatasemel tea dustööd tegeva organisatsiooni heaks ja neil on tänu visiidile kõrged ootused.
Visiidil osalenud ettevõte Artec De
sign on pühendanud osa oma ressurs se teadusprojektidele, mille eesmärk on pakkuda töötajatele uusi väljakutseid ja laiendada nende kogemust. „Näiteks oleme viimased neli aastat osalenud H2020 projektis WELMO, kus oleme ti hedas koostöös Šveitsi elektroonika- ja mikrotehnoloogiakeskusega (CSEM) ning arendanud elektroonikat meditsii nilahendustele. Koostöö CERN-iga an naks meie inseneridele võimaluse teos tada ennast veelgi unikaalsemas raken dusvaldkonnas ja panustada Euroopa teaduse arengusse,“ kirjeldab tegevust ettevõtte esindaja Sander Suursalu.
Huvi CERN-i vastu on teistelgi Balti riikidel EAS-i ja KredExi ühendasutuse CERN-i projektijuhi Robert Aare sõnul on CERN teaduse ja tehnoloogia arendamise tipp keskusena Eesti ettevõtete jaoks peami selt kahes rollis. „Lisaks sellele, et Ees ti ettevõtted saavad hangetel osaleda, on CERN-il tehnoloogiapartneri roll. CERN-i on koondunud paljud tehnoloo
giad koos nende tippekspertidega maail ma tasandil ning Eesti ettevõtetel on või malus olla osaline nende tehnoloogiate arendamises, aga ka rakendamises väl jaspool CERN-i,“ selgitas Aare. Ta lisas, et seekordne visiit ongi mõeldud mõlema rolli võimaluste süvitsi uurimiseks ja lei tud koostöökohtade käivitamiseks.
Üritus korraldati kolme Balti riigi koostöös ning peale kaheksa Eesti ette võtte osales veel viis ettevõtet Leedust ja seitse ettevõtet Lätist. Eesti ettevõte test osalesid Krakul OÜ, Incap Electro nics Estonia OÜ, Interconnect Product Assembly OÜ, Hedgehog OÜ, Artec De sign OÜ, Reimax Electronics OÜ, Rante lon OÜ ja Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel“ AS.
CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon on 23 liikmesriigiga rah vusvaheline teadusasutus, mis loodi tea duse ja tehnoloogia arendamiseks ning kompetentsi suurendamiseks. Organi satsiooni peamised uurimisvaldkonnad on elementaarosakeste füüsika ja tuu mafüüsika.
Kohalik tooraine on müügiargument
Kantar Emori ja toiduliidu ühise ostukäitumise jaeseire uuringu järgi eelistab kodumaiseid toidutooteid endiselt ligi 80% eestlasi. See suurusjärk on püsinud sama üle kümne aasta.
Kokku vaadati uuringu käi gus Eesti inimeste ostuot suseid üle 36 tootekategoo ria lõikes. Inimestelt uuriti, kas vastava toidukategoo ria otsus tehti enne poodi minekut või poes ja millise kriteeriumi põhjal lange tati lõplik ostuotsus.
Uuringust selgus, et ostunimekiri on inimestel enne poodi minekut val davalt tehtud, kuid see, millise kauba märgi piim, liha või juust lõpuks ostu
korvi jõuab, selgub siiski alles poes ko hapeal ning sõltub konkreetse toote si sust ja maitsest (41%) ja ka sooduspak kumistest (30%). Riiuli ees tehtud im pulsiivostude määr on suurem maius tustel, pagari- ja kaupluse küpsetusle ti toodetel, mitmesugustel valmistoitu del, smuutidel, energiajookidel, krõpsu del ja snäkkidel. Kantar Emori juhtiveks perdi Aivar Voogi sõnul väheneb aastaaastalt ka ühe kindla kaubamärgi eelista jate hulk. „Kuna kauplustes pakutav toi
duvalik on suur ja lai, on inimesed üha vähem truud ühele kindlale kaubamärgi le. Toidu ostmisel kõige olulisem on toi dutoote maitse ja kaupluses pakutavad sooduspakkumised,“ selgitab Voog.
Etiketil valetada pole mõeldav Olivia rapsiõli valmistamiseks kasuta takse ainult kodumaist rapsi ning toot jate sõnul on tegemist kindla ja põhjen datud eelistusega.
„Kantar Emori viimati läbiviidud toi duõli ostmise ja tarbimise harjumusi kä sitlev uuring kinnitas, et rapsiõli ja teiste toiduainete puhul eelistatakse üldjuhul kodumaist toodet. Kodumaisest tootmi sest on aga tarbijale veel olulisem see, et tooraine oleks Eestist pärit,“ selgitab AS-i Scanola Baltic müügidirektor Alo Süva ri. „Samas kahtlevad uuringus küsitletud
tooraine päritolus – arvatakse, et tootja võib tuua tooraine mujalt sisse ja panna peale sildi, et see on Eestis tehtud.“ Li saks näitas uuring, et tarbijad ei süvene toote etiketti kuigi põhjalikult.
„Saame tarbijatele kinnitada, et Oli via rapsiõli on toodetud ainult kodumai sest rapsist. Eesti rapsikasvatus on heal jär jel ja rapsiõli tootmiseks vajalik tooraine on kvaliteetne. Suvel teede ääres laiuvad arvu kad kollased rapsipõllud ei paku ainult sil mailu ega kaunista ainult maastikke, vaid rapsi jagub piisavalt ka siinmail müüdava toiduõli tootmiseks,“ kinnitab Süvari.
Eesti toidukauplustes müüakse aas tas kokku ligikaudu 2500 tonni rapsiõli, Scanola Balticu tehas toodab ühes kuus umbes 6000 tonni rapsiõli. Kuna Pain küla tehase tootmisvõimsus ületab Ees ti turu vajadusi mitu korda, ostab ette võte eksporditellimuste täitmiseks ja tootmismahu säilitamiseks rafineerimi seks toorõli ka mujalt sisse. Sellisel juhul on tegemist ainult ekspordipartneritele mõeldud tootmisega. Ühes kuus ekspor dib Scanola Baltic u 4400 tonni rapsiõli.
Põllumajandusettevõtete grupi Bal tic Agro AS-i arendusdirektor Margus
Ameerikas lisab, et rapsikasvatuse osa kaal on kasvanud nii mujal maailmas kui ka Eestis. „Eesti rapsikasvatuse saavuta tud tase on viimase 30–40 aasta arengu vili, millele on kaasa aidanud sordiareta jate hea töö. Eesti on rapsimaa ja see põl lukultuur sobib meie ilmaoludesse väga hästi,“ ütleb ta.
Ameerikase sõnul katab Eestis prae gu enamiku rapsi külvipinnast taliraps, mis on pikema kasvuperioodi tõttu loo dust säästvam kultuur ja suurendab mul la süsinikusisaldust. Ühtlasi pole talirap sile vaja teha sellisel määral kahjuritõrjet nagu varem suvirapsile.
Toidutootjad peavad tugeva survega toime tulema
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pol nud toidutootjad praeguseks hübriidkriisiks valmis ja hakkamasaamine on olnud tõeline katsumus – viirus pole ku hugi kadunud, valitseb tööjõupuudus, energiakandjate kriis ja meeletu hinna tõus, millele lisandus veebruaris Ukrai na sõda.
„Lisaks on meil veel üks sõda, mil lest räägime vähe, aga mis siiski mõju
tab oluliselt Eesti toidutootjate käekäi ku. See on kaubanduskettide, eriti vä lisomanikele kuuluvate kaubandusket tide omavaheline hinnasõda. Toidutoo dete ja tootmise hinna tõus pole veel lõpphindadesse jõudnudki, sest välis maiste kaubanduskettide sortimendist suure osakaalu moodustavad import tooted, mis hoiavad hindu kunstlikult all,“ ütleb Potisepp.
Potiseppa teeb murelikuks asjaolu, et kuigi Eesti inimeste palgatõus on aastate jooksul olnud muljet avaldav ja elatusta se on tõusnud, ei ole meie keskmine palk võrreldav EL-i riikidega, eriti vanade ja rikaste riikidega.
„Meie ettevõtjad ei suuda kaasa min na 23% inflatsiooniga ja palgakasv pigem pidurdub, nii nagu on pidurdunud ka eestlaste ostujõud- ja võime. Kõige suu rem abi toidutootjatele ongi meie kui tar bijate käes ja peitub igapäevastes ostuot sustes. Kui sul on poes valida kahe võrd se toote vahel, üks välismaine ja teine kodumaine, eelista alati kodumaist, sest ainult nii toetame Eesti majandust ja ga ranteerime Eesti toidutööstuse ellujää mise.“
KUIDAS KUJUNDADA
TÖÖSTUSETTEVÕTETE ÄRIMUDELEID AASTAKS 2030
Energia hinnakujundus, kõrge inflatsioon ja tarneahela väljakutsed valmistavad tööstusettevõtetele praegu suurt peavalu. Koostöös Kairos Future’i konsultatsioonifirmaga Rootsist uurisime Põhjamaade tööstusettevõtete juhtidelt, kuidas neil läheb ning millised on tuleviku väljavaated.
Praegused ülemaailmsed väljakutsed muudavad uuendustesse investeerimise ja heade marginaalide säilitamise raskeks. Paljud Põhjamaade ettevõtted on hädas katkiste tarneahelate ja pidevalt muutuva turuolukorraga. Kasvavas konkurentsis on aga vaja teha kiireid otsuseid. Sageli on reageerimisvõime aga aeglane ning tehakse kulukaid ümberkorraldusi, mis omakorda söövad marginaale ja vähendavat konkurentsivõimet. Jätkusuutliku ettevõtte strateegia, tugevate tarneahelate loomine ning digitaalne ja turvaline infrastruktuur on hetkel paljude juhtide prioriteediks.
Juhtidega vesteldes tuvastasime kolm peamist trendi, mis kujundavad töötleva tööstuse tulevikku järgmistel aastatel.
Suurenenud riskid
Viimased aastad on näidanud, et me ei saa võtta midagi iseenesestmõistetavana. Lisaks püsivatele tarneahela häiretele on praegu ka inflatsioonija energiaprobleemid. Tulemusi on igal juhil raske ennustada ning see pärsib investeeringute tegemist. Uus normaalsus on muutus. Edu toob paindlikkus, kus kõik ettevõtte osakonnad aitavad üheskoos täita klientidele antud lubadusi, hoides suhtluse ja tootearenduse ühel digitaalsel ja turvalisel platvormil.
Digitaliseerimine
Digitaliseerumine mõjutab kõiki majandusharusid. Tootmise jaoks on digitaliseerimisel potentsiaal turuvajadusi paremini mõista ja tõsta ettevõtte reageerimisvõimet. Tootearendus peab muutuma digitaalseks ja kolima pilve – kes nii mõtlevad, on võimelised edukalt välisturgudel konkureerima. Arukas riskide juhtimine ja olemasolevate protsesside optimeerimine on kaks olulist digitaliseeritud äri eelist. Kuid meie uuringud näitasid, et ainult 65% Põhjamaade tööstusettevõtetest on määratlenud oma ettevõtte jaoks digitaliseerimise kui prioriteedi ning seadnud konkreetsed eesmärgid.
Digitaliseerimisega alustamisel on oluline tuvastada oma senistes prot-
sessides nõrgimad kohad. Digitaliseerimine aitab leevendada tööjõupuudust, suurendada tarnekiirust ja tarnekindlust, võtta vastu andmetel põhinevaid strateegilisi otsuseid ning luua uusi ärimudeleid. Kõik see võimaldab tööstusettevõttel suurendada oma tulu, pakkuda klientidele innovatiivseid lahendusi.
Jätkusuutlikkus
Tootmise jaoks muutub jätkusuutlikkus üha enam kriitiliseks äritegevuseks. See nõuab nii investeeringuid kui ka järjepidevat tööd. Jätkusuutlikkus ei ole lihtsalt termin keskkonna kohta, vaid hõlmab ka sotsiaalset ja ettevõtlusele keskendunud majanduslikku jätkusuutlikkust.
Tööstusettevõtted tunnetavad survet kahest suunast – tarbijakäitumisest ja ELi seadusandlusest tulenevalt.
Paljud meie Põhjamaade kliendid on toodete müümise asemel hakanud arendama uusi ärimudeleid nagu näiteks toodete rent, mis garanteerib pikaajalised kliendisuhted ja ettevõttele parema kasumlikkuse.
Pangem muutus ja maailma ebakindlus enda kasuks tööle, kujundagem oma firmad paindlikuks ehk tulevikuküpseks. Selles mängus võidavad need, kel on abiks digitaalsed tööriistad ja jätkusuutlikud ärimudelid.
Kairos Future’i põhjalik uuring selgitas, millised väljakutsed ja võimalused tööstusettevõtteid ees ootavad. Koos PLM Groupi kogemusega pakume välja viis soovitust, kuidas juhid ja organisatsioonid saavad tulevikuks valmistuda.
Raportile pääsed ligi siin:
Tark tööstus on Eestile oluline – tööstuse digitaliseerimine on võtmesõna
Tootmise protsesside planeerimine ja tõhustamine digitaliseerimise kaudu pakub tööstusettevõttele suurenenud tootlikkust, kvaliteeti ja kasumlikkust.
Pilvepõhiste innovatsiooniplatvormi idee on selles, et seal asuvad nii inimesed, tööriistad kui ka toote andmed ühes kohas. Enam ei pea andmeid taga otsima ning pead murdma, et need oleksid õiges vormingus ja vastaksid disaini uusimale versioonile. Andmed on aga tänapäevase äri üks peamine lähtepunkt, Tööstus 4.0 tugisammas.
Pilveplatvorm 3DEXPERIENCE kogub ja korrastab tooteandmeid, lisaks saab andmeid jagada erinevate osakondade vahel, analüüsida ning muuta tootearendusprotsess mõtestatumaks. Nutikamaks ja tõhusamaks muutub mitte ainult tootearendus, vaid kogu ettevõte ning suhtlus ettevõtte sees, partnerite ja klientidega.
Pilves ehk turvalistes serverites asuvatele failidele pääsevad ligi erinevad inimesed sõltumata sellest, kus nad parasjagu asuvad. Ligipääs on piiratud vastavalt inimese rollile ning kõik muudatused on jälgitavad. Integreeritud turvalisus tagab nii sinu kui ka klientide töö ja IP turvalisuse.
Odes ATV-d: võimsad, mitmekülgsed, soodsad
Möödunud aasta kevadel saabus müügile Odese ATVde täiesti uus mudelivalik. Tõsi, Odest on Eestis varemgi müüdud, kaubamärgi ametlik esindaja on Velt Motocenter. Siin pole tegu järjekordse „uudisega Hiinast“, vaid ATVd on juba pikka aega olnud saadaval 800kuupsentimeetrise V2-mootoriga mudelina Assailant.
Firma Odes Industry alustas omal ajal UTVde levitamisega Ameerika Ühendriikide turul. Nende tootmine käib praegu Hiinas ja Ameerikas. Erinevaid mudeleid valmistatakse mõlemas tehases. Hiljem lisati tootevalikusse nimetatud 800-„kuubikune“ ATV Assailant. Kuna ATVde turg on endiselt kasvav, otsustas Odes jätkata V2-mootoriga, tuues turule üsnagi CanAmi meenutava V2-mootoritega ATV seeria töömahtudega 650, 800 ja 1000 cm³. Kategooria T3b väiketraktorina ehk liiklusse lubatud sõidukina on saadaval pika raamiga kahekohalised mudelid, kuid ainsa ATV tootjana pakub Odes kõiki töömahtusid ka lühikese raamiga. Etteruttavalt ta-
sub mainimist, et 2022. aasta lõpus jõuab kogu mudelivalik müügile ka kategooria L7e sõidukitena, mille piirkiirus teeliikluses on 90 km/h ja mis nõuavad B-kategooria juhiluba.Odese toodang on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Kindlasti on üks müügiedu võtmeid asjaolu, et teisi 650kuupsentimeetrise V2-jõuallikaga mudeleid turul nii mõistlikus hinnaklassis tegelikult pakkuda ei olegi.
Odese üks oluline pluss on ka 25% väiksem pöörderaadius, mis tagab hoolimata kahekohalise sõiduki pikkusest väga hea manööverdamisvõime. See tuleb kasuks kitsamates hoovides, õuealadel ja metsas.
V2-mootoriga Odes ATVd on võimsa väändemomendi, kuid samas ülisujuva paigaltvõtuga. Odes on kiidusõnu saanud ka raami tugeva ehituse ja sõlmede vastupidava konstruktsiooni tõttu, mida on eriti hinnanud maastikusõidu harrastajad. Kuid ennekõike on Odes siiski loodud kasutamiseks tugeva töömasinana kodumajapidamises, kuid ka firmadele, näiteks suuremate alade lumest koristamisel, sest võimsust ja kiirust on ATV-l piisavalt. Odese veermik, veovõllid ja käändmikud on samuti tugevad, taludes märkimisväärseid koormusi. See avaldub ka Odese suhteliselt suures kaalus. Kuid samas annab masina kaal survejõu pinnasele ning seda on vaja, et raskema koorma vedamisel (näiteks palgihaagise väljatoomisel metsast) ei hakkaks rattad nii lihtsalt kaapima. Suurem kaal aitab ATV-l veojõudu paremini pinnasesse rakendada. Samuti kulub suurem kaal ära tõsisema lume lükkamisel.
Nelikveoline 650kuupsentimeetrise mootoriga ATV suudab probleemideta vedada endast kaks korda suuremat koormat, läbida keerulist maastikku ning olla operatiivseks abisõidukiks väikefarmis või maakodus.
Odese garantiitingimused on kasutajasõbralikud, ulatudes 3 aastani.
ATVde hinnad algavad 7790 eurost.
Proovisõidumasinatega saab tutvuda Tallinna ja Tartu esindustes kohapeal.
Odese baasvarustuses on tugeva tõmbejõuga elektriline nöörvints, veokonks koos pikendusega ja haagise valgustite pistikupesaga, kergmetallveljed, kõrge mustriga tugevad kauakestvad madalrõhu-maastikurehvid, esi- ja tagakaitserauad, käekaitsmed, poritiivalaiendused. Pika raamiga kahekohalisel mudelil on põhivarustuses kaassõitja seljatugi koos käepidemetega ning panipaik tagumise pakiraami all. Samuti on paigaldatud 12 V („sigaretisüütaja“) pistikupesa ja kaks USB-pesa. Esialgu võib ehk tunduda, et ATVde maailmas ei ole alla 1000 cm³ töömahu ja agressiivse väljanägemiseta ATV üldse mingi ATV. Ometi on siinkohal hea märkida, et Odes läks oma uue mudelivalikuga seda teed, et andis mootori töömahust sõltumata kõigile mudelitele täpselt sama ehituse ja välimuse ning ka sama raami ja veermiku. Seega saab täna soetada 650kuupsentimeetrise V2-mootoriga ATV täpselt sama agressiivse välimuse ning sama tugeva raami ja veermikuga kui „liitrisel“ masinal. Tõsi, 1000 cm³ töömahuga mudelil on põhivarustuses plastist poritiivalaiendid ning esi- ja tagakaitserauad, kuid kõiki neid lisasid saab tellida ka 650kuupsentimeetrisele mudelile. Seega, kui vajate head maastikuvõimekust, siis piisab täiesti Odese 650 cm³ töömahuga V2-mootorist, mis ei jäta teid ka keerukamates oludes hätta. Olgu lisatud, et Odese kliirens on ATVde seas üks suuremaid – 32 cm.
Juhtraual asetsevate juhiste ja nuppude asetus on väga mugav. Vasaku käe all on esirataste pidurilinki mugavam kasutada. Jalaga pidurdades toimivad pidurid „kombipidurina“, pidurdades kõiki nelja ratast. Käsipiduri hoob on viidud gaasihoova ette, et vältida juhuseid, kus kogemata sõidetakse ATVga, käsipidur „peal“.
• Optimeeritud, kiirusetundlik roolivõimendi tagab 25% kergemini liikuva juhtraua ja täpsemad sõiduomadused.
• Sadul on saanud paksema ja pehmema polstri, mis tagab mugavama sõidu nii juhile kui ka kaassõitjale.
• Sõidurežiimide valik: 2wd, 4wd, 4wd diferentsiaalilukustusega
• V2-mootori ja käigukasti vahel on leitud hea kooskõla, mis tagab võimsa pöördemomendi, kuid paigaltvõtt on sujuv (see on väga tähtis näiteks haagise veol, lumekoristusel jm).
• Suur ja lai jahutusradiaator aitab mootorit paremini jahutada.
• Käigud lülituvad väga lihtsasti, mis muudab säärased tööd nagu lumelükkamine äärmiselt nauditavaks.
• Põhilistes sõlmedes on tehase paigaldatud määrdeniplid, mis muudavad hoolduse tegemise lihtsamaks ja ATV eluea pikemaks.
Haagise tulede pistikupesa on toodud haakekonksu juurde, et seda saaks kasutada ka ilma tulede pistiku pikendusjuhtmeta.
Eriliseks teevad uue 2023. aasta mudeli veel äärmiselt lihtne kasutusmugavus tänu hästi läbimõeldud sõiduasendile, pehmele vedrustusele ja väikesele pöörderaadiusele. Täiendavalt tasub mainimist uuenduslik kujundus ning suure valgusjõuga, kaasliiklejatele hästi nähtavad tuled nii ees kui ka taga.
Motors Baltic OÜ / Velt Motocenter
Rohkem infot farmis või maakodus kasutamiseks sobivate ODESe ATVde kohta leiate meie kodulehelt. www.odes.ee www.veltmotocenter.ee
E-post: info@veltmotocenter.ee
HTAasta parim praktikakoht on puidutööstuses
Konkursi „Parim praktikakoht“ võitis sel aastal puidutööstusettevõte Thermory. Ettevõtte tegevjuhi Simmo Soometsa sõnul on praktikavõimaluste pakkumine kasulik nii õpilasele kui ka ettevõttele.
Thermory võitis konkursi süs teemse praktikakohtade pak kumise ja kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu panusta mise eest. Ettevõte pakkus praktikavõimalust 27 õpilasele kahek sast õppeasutusest.
Auhinna üle andnud majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti sõnul on tööstus Eesti majanduskasvu oluline eestvedaja ning seda olulisem on ka va jalikku järelkasvu panustada. „Kaasaeg setes tööstustes praktiseerimine aitab motiveerida noori inseneriteadust õppi ma ja tulevikus sinna valdkonda ka töö le asuma. Thermory on teinud väga head tööd noortele töövõimaluste tutvustami sel ja esindab kõike seda, mis moodsat tööstust iseloomustab – lisaks nutikale tootmisele lähtutakse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest. Seda nii töö kultuuri arendamisel kui ka keskkonnast hoolimisel,“ tunnustab Sikkut.
Sünergiline ja kasulik koostöö Konkursi korraldaja Eesti Tööandjate Kesk liidu tegevjuht Arto Aas on veendunud, et Eesti suurim vara on haritud ja ettevõtli kud inimesed. Aga meil pole vajalike os kustega inimesi piisavalt, nii et konkurents nende värbamise nimel on tihe. „Praktika annab seega ka võimaluse endale tuleva si häid töötajaid leida, samuti aitab prakti ka lähendada õppimist ja tööelu, sest kõige paremini õpib ise tehes,“ ütleb Aas.
Seda kinnitab ka Thermory tegevjuht Simmo Soomets, kelle sõnul on prakti ka kasulik nii õpilasele kui ka ettevõtte le. „Praktika Thermorys annab noorele hea võimaluse saada reaalne töökogemus tööstusettevõttes. See annab noore inime se arengule kiirema hoo ja teadmise, kas jätkata valitud erialal või teha veel muuda tusi,“ selgitab ta. Programm sunnib ka et tevõtte juhte arenema, sest teisi õpetades õpib ise kõige rohkem. „Noored on äge dad ja toovad endaga kaasa uusi ideid ja uut energiat. Loomulikult oleme parimate le praktikantidele võimaluse korral pärast kooli lõppu ka püsitöökohta pakkunud.“
Arvestatakse arengu- ja erivajadustega
Thermory grupi personalijuht Katri Jü rine selgitab, et praktika on oluline iga eriala puhul ja seetõttu on ettevõte igal aastal koostööd koolidega tihendanud. „Tööealine elanikkond vananeb ning praktikandid mängivad ettevõtte aren gus ja jätkusuutlikkuses väga suurt rolli. Tsiteerides vanasõna: kes ees, see mees – ehk see saab tulevikutöötajad juba koo lipingist kätte.“
Žürii hinnangul arvestatakse Ther morys praktikantide arengu- ja erivaja dustega, arendatakse praktikajuhenda jate juhtimis- ja juhendamisoskuseid, praktikakorraldus on läbimõeldud ning praktikavõimalusi koolidele tutvustades tehakse head eeltööd.
Eesti Tööandjate Keskliidu korralda tud konkursile „Parim praktikakoht“ said kandidaate esitada ettevõtted, kutseõp peasutused ja kõrgkoolid. Kandidaatide na sai üles seada ettevõtteid ja sihtasutu si, kes on eelmise kalendriaasta jooksul pakkunud praktikat/õpipoisiõpet kutse õppuritele ja/või üliõpilastele.
SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER
Infoturve muutub tihtipeale oluliseks alles siis, kui rünnak on juba aset leidnud.
Ole teistest targem ja taga oma äri jätkusuutlikkus.
KPMG pakub infoturbejuhti teenusena. Pädev infoturbejuht on Sinu äri julgeoleku ning jätkusuutlikkuse aluseks.
küberkaitse.ee