12
märkmik
EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020
Nr. 18
LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA ÕDE
Riina Kindlam
Iris Urve Pääbo * 18. novembril 1947 Hässleholmis, Rootsis † 1. mail 2020 Elmwood’is, Ontarios Vaikses leinas
Puhka rahus!
Foto: pokuloenduse üleskutsepilt
EL-i majanduslanguseks prognoositakse 7,4 protsenti
Pokude isa kunstnik Edgar Valter, taustal pokud ehk tarnamättad. Foto: Ingmar Muusikus, Maaleht
Pokude loendamine on turvaline ja hingeraviv Eestis saab veel nädala ja natukene pokusid looduse üksinduses otsida, loendada ja kaardistada ehk poku-uuri jatele teada anda paik, kus nad võimalikult aastaküm neid, jalad niiskes pinnases, elutsenud on. Pokud on sala pärased olendid, kellele andis nime ja kelle kirjutas ning joonistas ellu Edgar Valter oma 1994. a. teoses „Poku raamat“. See oli Edgar Valteri esimene enda joonistatud ja kirjutatud lasteraamat, ins pireeritud tema viimasest kodukandist Urvaste vallast Võrumaal, kus nüüd asub lapsi külla ootav paik nimega Pokumaa. Enne pokude sündi andis karikaturist ja kunstnik Edgar Valter välimuse paljudele laste kirjanike (k.a. Eno Raua, Aino Perviku ja Ellen Niidu) kuul satele tegelaskujudele nagu Sipsik, Krõll, Naksitrallid ja Kunksmoor. Ka lastelemmik „Suur maalitöö“ on tema loodud pildimaailm. Pokud on ühed kummalised kulurohumättad. Kulu on eel mis(t)e aasta(te) kuivanud rohi ja poku puhul on see tema tuum ja sisu, vähemalt näiliselt, mille harjale ilmub igal kevadel uus roheline mütsike. See rohi ehk kõrreline on täpsema nimega TARN (ingl. sedge), mis teatud paikades, eriti kagu-Eestis, vanade, isegi 80.-90.-aastaste mätastena päris suuri kogukon dasid (kolooniaid) moodustab. Tarnad on kolmekandilise varre ja karedate lehtedega ning Eestis kasvab neid suisa 77 eri liiki. Ainult mõned neist siiski moodustavad selliseid toredaid „tumbasid“, milles võib ära tun da poku: mätastarn (lad. Carex cespitosa), mis elab Skandinaa vias ja õnneks ka meil, luhttarn (tussock sedge) ja harvemini
esinev eristarn (fibrous tussocksedge). Pokudel ehk tarnadel on lausa oma taimne teadusharu – karikoloogia (caricology)! Läi nud aasta pokuloenduskaardilt on täpselt näha, kus neid Eestis leitud on ja pilt aina täiustub: (https://kaart.regio.ee/pokuloen dus/2019/). „Ons need üldse mättad? Kas ei piilunud just äsja rohukõrte varjust üks uudishimulik silm? Kas ei sirutunud teisalt väike käeke rohukuue hõlmu paota ma? Ja kas ei paista sealt kau gemalt üks iseteadlikult püstjas ninaots? Kas ei kuuldu midagi kõnesarnastki, tasast nagu rohu sahin? Kes on need salapärased olendid? Ise nimetavad nad end pokudeks. Süm paatsete, sõbra like ja rõõmsameelsete, kuid ujedapoolsete ja üpris inimpelg like pokudega õnnestus oma metsaretkedel lähemat tutvust sobitada kunstnik Edgar Val teril,“ tutvustatakse võrgulehel (www.pokumaa.ee). Läinud kevadel, Edgar Valteri 90. sünniaastapäevaks, (sündis ta 21. septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. märtsil 2006 Tartus), korraldati esimene pokurahva loendus, mida tänavu jätkatakse, et suguseltsi tegelik ku suurust mõõta. Selle tarvis on Regio kaardifirma tulnud appi „äpiga“ (lühend nimetusest mobile application, teisisõnu (mobiili)RAKENDUS) ehk nu titelefonidele (smartphones), tahvelarvutitele (tablets) ja muu dele mobiilseadmetele mõeldud tarkvara (software), mis teeb loendamise ja infojagamise imelihtsaks ja kiireks isegi sügavas looduse rüpes. Appi tõtanud äpp pole kind lasti äpu, vaid täitsa vanaviisi virk vend, kui kujutada teda nõnda ette: et paned RAKMED (harness, tack) härjale või hobule selga ehk sead RAKKESSE
tütar MAXEEN PÄÄBO ja SIMON YOUNG FELIX ja GENEVIEVE poeg JASON FAULKNER ja NATAŠA VUJANOVIĆ vend ANDRES PÄÄBO õde MONICA PÄÄBO ja TIM DOUGLAS
Mälestame head sõpra ja toredat inimest
Andrus Peeglit
Euroopa Komisjon prognoo sib käesoleva aasta majan duslanguseks Euroopa Liidus 7,4 protsenti ja järgmise aasta majanduskasvuks 6,1 protsen ti. Eesti kohta esitatud arvud näitavad pisut väiksemat lan gust ja aeglasemat kasvu. ,,Euroopa kogeb praegu ma janduslikku šokki, mille sarnast pole nähtud Suurest Depres sioonist saadik,“ ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni. Ta lisas, et ma janduslanguse ja -kasvu amp lituud erineb riigiti märkimis väärselt ning see oleneb suuresti sellest, kui kiiresti saadakse ko roonakriisi tõttu kehtestatud piirangud maha võtta, kui palju sõltub riik turismist ning kui suured on iga riigi finants puhvrid. Näiteks prognoositakse Kree ka selle aasta majanduslan guseks 9,7 protsenti, Poolal aga 4,3 protsenti, Luksemburgil 5,4 ja Austrial 5,5 protsenti. Soome majanduslanguseks prognoosib Komisjon 6,3 ja Rootsi majan duslanguseks 6,1 protsenti. Euroopa Komisjoni majan dusteemade juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas, et praegu saab anda ainult esialgse hinnangu selle kohta, milliseks kujuneb koroonapandeemia mõ ju Euroopa majandusele. Majandusprognoosi kohaselt tõuseb töötus üheksa protsendi ni, enim haavatavad on seejuu res lühiajaliste lepingutega pal gatud töötajad, turismisektor ja tööturule sisenevad noored. Hinnatõus peatub, riikide võla
koorem kasvab seoses mahukate majanduse turgutuspakettidega. Eesti majanduslanguseks prog noosib komisjon sel aastal 6,9 protsenti ja järgmise aasta kasvuks 5,9 protsenti. Eesti elukallidus kasvab tänavu algselt prognoositud 2,3 protsendi asemel alla ühe prot sendi. Energia ja teenuste hin nad langevad märgatavalt, rea geerides maksulangetustele ja
nõudluse vähenemisele. Samas püsib oht mõnede hindade tõu suks seoses maailmamajanduses tekkida võivate varustushäirete ga ja transpordi kallinemisega.
(tack up), RAKENDAD veo vankrile või adrale ette ja ongi 21. sajandi RAKENDUS val mis. Kuku aga kündma – tegut sema, rakendama (to tackle) – ükskõik mida. Pokurahva loendamine pole üldse keeruline. Vaata, et tele fonimälus oleks ruumi ja lae alla pokuloendusRAKENDUS (start-nupp ehk -link on pokulo enduslehel (www.pokumaa.ee/ pokuloendus). Seal on muudki huvitavat, minge uudistama! Sealtkaudu saab kergesti luua kasutajakonto (nagu pangakon
to), määrata oma asukoht kaar dil ja hakata lisama uusi pokude asualasid. See on väikestviisi bioloogi-botaaniku töö – palu takse sisestada pokude arv ja keskmine kõrgus ning laadida üles mõned tõestavad fotod. Umbes nii tegime läinud keva del nurmenukuloendust Saare maal. Küll Eestis ollakse ikka uudishimulikud ja täpsed! Vah va kaasa lüüa ja õppida! Aga kui oled välismaal?... Läinud aastal oli Maalehe artik lis juttu, et pokudeloendus on ülemaailmne, kuid minu võrgu
kaart hetkel aina kerib ja kerib – otsib, ei tea, kui kaugel ma Eestist tegelikult praegu olen. Olen täheldanud Kotkajärve taga Uudismaa ojaäärtel tarna mügarikke küll, aga need ei anna päris Eesti pokude mõõtu välja. Üritan siiski Pokumaale ja loendajatele ulgupokudest teada anda, sest pere on pere.
Kurbuses MARET ja ANDRES TRUUVERT
Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud
Larissa Meeman’i ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE
Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus, sõltub tema taastumine väga palju Euroopa Liidu majanduse taaskäivitumi sest, märgib Euroopa Komisjon. (ERR/EE)
Pokuraamatu esimest lugu on võimalik kuulata Lauri Saatpalu ja ansambel Dagö esituses siitkaudu: https://www.youtube. com/watch?v=VafWIjdvF7s
