2
EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020
Nr. 18
Mais on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus eesistujariik
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mida tuleb mäletada Paraku on valikuline suhtumine minevikku alati olnud üks inimkonna suuremaid intellektuaalseid pahesid. Öeldakse, et võitja kirjutab aja lugu. Sellega arvestades tuleb siiski olla tänulik, et tänane päev on olu line. Täpselt 75 aastat sellest, kui sõjategevus Euroopas lõppes Saksamaa alistusega. Kuid siiski ei lõppenud tapmine. Aasias möllas ikka sõda. Selle lõpetamine tuumapommi rakendamisega, kahekordselt, viis aga külma sõjani, aastakümnete pikkusele hirmulolekule. Mis ikkagi olemas, tänu psühhopaatidele, kes võimule on saanud. Just nagu totali taarriikide juhid, kes lasid valla Teise ilmasõja. Miskipärast pole Läänes omaks võetud, et kurjus kestis Euroopas pärast kaheksandat maid 1945. Sõjavangidega käituti jõhkralt – seda saavad tänseni elus olevad mehed ja naised kinnitada. Tšehhi põrgu sai põhjendatult oma nime. Punasõdurid vägistasid, röövisid ja tapsid, juba enne Kolmanda Riigi alistumist. Ja pärast seda. Alatult meelitati balt lasi sõjavangide hulgast tagasi sünnimaale. Liitlased lasid tihti sel juh tuda. Kuid mitte nii aralt kui Rootsi mõni aasta hiljem N.Liidu nõudmis tele vastades, saksa mundris sõdinud mehi saates kindlasse surma. Ei, kaotajad ei kirjuta ajalugu. Kuigi kriisiaegadel, nagu sõda kahtlemata on, leiab enamus inimes test enesest headust, abi pakkudes näljastele, kodutuile, haavatuile on siiski neid, kes võimu või raha huvides lakkavad olevama humani taarsed. Sellest on kah vähe lugeda Läänes ilmunud kooliraamatutest. Tuleb õppida vanematelt, vanavanematelt, kuna paljud ajaloolased vaatavad tänaseni kõverpeeglist nähtud silmadega möödunut. On hämmastav, et kommunismi kuritegude, punaste kurjategijate üle ei ole kohut mõistetud. Et lubatakse sirbi ja vasara sümboolikaga särke Põhja-Ameerika suurimal kauplusketil Walmartil müüa. Haakrist on osa Eesti põliskultuurist ning on ka üle maailma tuntud päikesemärgi ja õn netähena. Kuid kuna vana sümbol võeti üle uut ja võigast filosoofiat õi gustama, siis on see tänaseni tabu, põlu all. Sirbi ja vasara märgi all on Torontos minevikku tagaigatsevad venelased marssinud, mingi keeluta. Kuritarvitades demokraatiat, eirates mõistust. Tänu taevale ei toimu tänavu markantset aastapäeva märkiv sõjaline paraad Moskvas, pandeemia senini ainus hea tagajärg. Ameeriklaste Lend-Lease tehnikata – autode, relvade, laskemoonata – poleks mõne hinnangul Punaarmee hitlerlaste kallaletungi suutnud peatada. Ka pärast sõda, kui Euroopa oli tükeldatud Atlandi Hartat unustades, toetasid ameeriklased N. Liitu. Kreml julges silmakirjatsedes väita, väidetakse tänaseni, et ainult tänu Punaarmee ohverdustele või deti sõda. Nii hämades jäidki paljud seda propagandat uskuma. Oleme tänulikud hävitava tervisesõja keerises olles, et pole kor dunud sellist inimrohket relvastatud konflikti. Kuid miks tõde ei valitse, sellele ei leia vastust. TÕNU NAELAPEA
Alates 1. maist on Eesti kuu aega ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Eesti kavatseb pöö rata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukesk konna seostele, küberturvali susele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele ja Jul geolekunõukogu läbipaistva maks muutmisele kriisi ajal. Eesistujana seame sihiks, et ka Julgeolekunõukogu kesken duks COVID-19-ga kaasneva tele ohtudele. Pandeemia selja tamiseks on väga oluline toetada ÜRO peasekretäri üleilmse rel varahu üleskutset, tagada rahu valvemissioonide jätkumine ja humanitaarabi ligipääs konflik tides, ütles välilsminister Rein salu.
Maikuus möödub ka 75 aas tat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal ja 8. mail kor raldab Eesti selle meenuta miseks kõrgetasemelise arutelu.
ja ÜRO ülejäänud liikmesrii kidele võimalikult kättesaada vad,“ selgitas Eesti alaline esin daja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson.
Teiste eriürituste seas on is tung küberturvalisuse teemal, mille avab peaminister Jüri Ratas, samuti president Kalju laidi osalusel tsiviilisikute kaitse teemaline arutelu, kus kõneleb ka ÜRO peasekretär António Guterres.
ÜRO Julgeolekunõukogu üle sanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Eesti on nõukogu valitud liige aastail 2020–2021. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 rii gist eesistuja rolli. Eesistuja üle s anne on olla profession aalne partner Julgeoleku nõu kogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna ees istujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikme suse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel. (VMPT/EE)
Julgeolekunõukogu kohtub hetkel video teel ja eraldi tähelepanu on Julgeolekunõu kogu kriisiaegsetel töömeetodi tel. „Meie jaoks on oluline, et ka videokohtumiste kaudu oleks tagatud Julgeolekunõukogu võimalikult tõhus toimimine, et avatud istungid oleks üldsusele
Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Eestis sel aastal Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Võidupüha paraadi ei peeta Ameerika Ühendriikide välisministri Selleaastane Kaitseliidu või avaldus Teise maailmasõja lõppemise dupüha paraad pidi toimuma Paides. Koroonaviiruse tõttu 75. aastapäeva puhul paraadi ei peeta, kuid võidu Tähistades 2020. aastal 75 aasta möödumist Teise maail masõja lõpust, avaldavad välisministrid austust ohvri tele ja kõigile sõduritele, kes võitlesid selle nimel, et saavu tada võit natsismi üle ja teha lõpp holokaustile. Välisministrid rõhutasid, et kuigi 1945. aasta mais lõppes Teine Maailmasõda Euroopas natsirežiimi alistumisega, ei toonud see vabadust kogu Euroopale. Kesk- ja Ida-Euroo pa jäid ligi 50 aastaks kommu nistlike režiimide võimu alla. Balti riigid okupeeriti ja annek teeriti ebaseaduslikult ning Nõukogude Liit tugevdas üle kaaluka sõjalise jõu, repressioo nide ja ideoloogilise kontrolli abil raudset haaret teiste van gistatud riikide ümber. Välisministrid märkisid, et mitmete aastakümnete jooksul ohverdasid paljud kesk- ja idaeurooplased vabaduse poole püüeldes oma elu ning miljo nitelt võeti õigused ja põhivaba dused, neid piinati ja asustati sunniviisiliselt ümber. Raudse eesriide taga olnud ühiskonnad püüdlesid meeleheitlikult de mokraatia ja iseseisvuse poole. Nad lisasid, et 1956. aasta,
Eesti tõi küberohtude teema ÜRO julge olekunõukogusse Esmaspäeval esines president Kersti Kaljulaid ETV saates ,,Välisilm“, kus kinnitas, et Eesti saab ÜRO julgeole kunõukogu eesistujana orga nisatsioonis oma teemasid tõstatada ning ei pea ellu viima vaid etteantud päeva korda. Näiteks lõi Kaljulaidi sõnul Eesti küberohtude küsi muse viimisega nõukokku seal pretsedendi. Kaljulaid ütles saates, et
Praha kevad, Harta 77, Soli daarsuse liikumine, Balti kett, 1989. aasta revolutsioonid ja Berliini müüri langemine olid meie piirkonna uuestisünnis sümboolse tähendusega. „Selle avaldusega rõhutavad allakirjutanud riigid vajadust kaitsta ajaloofakte ning õiglust kõigile totalitaarsete režiimide ohvritele.“ ütles välisminister Urmas Reinsalu. „On väga ka hetsusväärne, et püütakse ma nipuleerida ajaloosündmustega, mis viisid Teise maailmasõja puhkemiseni ja sõja järel Euroopa lõhenemiseni.“ Avaldusega ühinenud välis ministrid soovivad kogu rahvus vahelisele üldsusele meelde tuletada, et püsiv rahvusvahe line julgeolek, stabiilsus ja rahu nõuavad rahvusvahelise õiguse ja normide – kaasa arvatud kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse – tõelist ja pidevat järgimist. Omandanud Teise maailma sõja julmad õppetunnid, kutsu vad ministrid rahvusvahelist kogukonda üles seisma kindlalt vastu mõjusfääridele ja kinnita ma kõigi suveräänsete riikide võrdsust. (VMPT)
Eesti ei pidanud ootama isegi oma eesistumiseni julgeole ku nõukogus, et viia sinna arutlu sele küberohtude teema. ,,Me ei pea vaatama isegi maikuud, kui on meie eesis tumisperiood. Me lubasime oma valijatele, et me viime kindlasti küberohud ja küberrünnakud ÜRO julgeolekunõukokku. See võib tunduda uskumatu, aga seal ei olnud sellist arutelu peetud. Ja võimalus ennast pak kus meile. Kohe meie julge olekunõukogu liikmeksoleku esimestel kuudel toimus küber rünnak Gruusia vastu ning Eesti koos USA ja Ühendkuning rii
tuled saadetakse 23. juunil üle Eesti laiali. Kaitseliidu ülem brigaadi kindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobu takse epideemia tõttu nii tradit sioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korral damisest. Ühtegi sõnul on Kait seliidul siiski plaanis võidupüha tagasihoidlikumalt tähistada. ,,Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sünd museks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kad riorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakon dadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu,“ ütles Ühtegi. Ühtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorgani satsiooni Noored Kotkad liik med. Seda seetõttu, et organi satsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva. ,,Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mäles tusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saa vad viia sealt koduste jaanilõ kete süütamiseks edasi,“ sõnas Ühtegi. (ERR/EE)
giga viis selle julgeolekunõu kokku,“ selgitas president. ,,Ja siit on võimalik edasi minna. Nüüd, ka meie eesis tumise ajal on küberohud üks teema. 22. mail toimub arutelu nende üle. Nagu me teame, siis rahvusvaheline õigus ju kujuneb pretsedentidest ja see on pretse dent, mille Eesti lõi, nii nagu ta lubas. Väga paljud muigasid ja ütlesid, et saate võib-olla agen dat sättida, aga vaat, mis välja tuli,“ lisas president. (ERR/EE)
