Nr. 18
EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020
3
Saksamaa leevendab piiranguid
Tallinna kesklinnas on näha järjest rohkem inimesi ringi liikumas. Viru Keskus meelitab reklaamiga ,,Mood värske pilguga“. Foto: Lea Kreinin
Koroona-piiranguid jääb Eestis vähemaks Maikuu on jõudnud kätte kuidagi märkamatult. Kevade alguse iga-aastane suurejoone line avapauk volbriöö jäi ära, ülikoolilinnades ei olnud tõr vikurongkäike ega uhkeid pidustusi. Mõni üksik aktiiv sem ehk tegi oma aianurgas maituld ja laulis omaette. Eks veini ja õlutki joodi ikka oma kodus. Looduses toimuvad asjad õn neks ikka vanaviisi nagu igal kevadel: linnud laulavad ja ehi tavad pesi, puudel on väikesed lehekesed ja ke vadlillede valik üha täieneb. Endiselt on popu laarne parkides ja looduses jalu tamine. Külastajate suureks rõõ muks on oma väravad avanud Rocca al Mare vabaõhumuuseu mi ala. Mai keskel läheb elu kerge maks. Töörändajad saavad jälle sõita Eesti ja Soome vahet, taasavatakse kauplused, kirikud ja muuseumid. Siiani olid lahti ainult suuremad toidukauplused ja ehituspoed. Viimaseid on siiani ka aktiivselt külastatud – nii mõnigi praktiline eestlane, kes ei osanud käed rüpes istuda, hakkas kodus olles suurest iga vusest remonti tegema. Paljudes peredes oli aga kevadeks käes olukord, kus soojade ilmade tulekuga polnud enam midagi jalga-selga panna, sest võsuke oli talve jooksul tublisti kas vanud. Kui joped ja kampsunid võib veel internetist tellida, siis jalatsitega oli lugu keerulisem. Politsei on mures, et Eestis ei täideta ettekirjutusi – liigu takse ringi suuremate seltskon dadega ega hoita 2 m pikivahet. Inimesed on piirangutest tüdi nud. Küllap on asi selles, et paljudel meist ei ole isegi tut tavaid, kes seda ohtlikku hai gust põdenud oleksid, rääkimata surmast. Lugeda ajalehest või sotsiaalmeediast haigete kohta on midagi muud, kui seda omal nahal kogeda. Ilmselt seetõttu ollaksegi väsinud ettevaatlik olemast. Üha enam käiakse väljas ja kasutatakse esimeste soojade ilmadega avanenud väliterrasse kohvikutes ja baa rides.
Eesti keskkooli riigieksamid on sel aastal vabatahtlikud ning edasi lükatud mai lõppu ja juuni algusesse. Tänavu saab eksamit teha vaid kahes aines: matemaa tikas ja eesti keeles. Võõrkeeleeksamit ei ole. Välismaa kõrg koolidesse sisseastujatele teeb see elu keeruliseks. Ka Eesti ülikoolid ootavad õppima tu dengeid välismaalt. Nüüd tuleb harjuda uue olukorraga, kus mitmete ülikoolide erialaeksa mid (näiteks kunstis ja muusi kas) võetakse vastu internetis. Saatkonnad on kinni ja teise riiki viisa järele sõitmine on hetkel veel teab kui kaua või matu. Nii võib juhtuda, et kõik vastuvõetud välismaalased ei saa septembri alguseks Eestisse õppima tulla ega eestlased kaugematesse riikidesse sõita. Kui enamikule meist on ko roona-aeg olnud parajaks katsu museks ning seda ei soovi tule vikus meenutada, siis teadusele on selline tavatu olukord avanud uued perspekiivid, mis tuleb nüüd kiiresti ära kasutada. Eesti teadus ja arendusnõukogu kiitis heaks neli uut uurimissuunda ja eraldas uuringuteks ka raha. Uuritakse viirust ennast, aga ka seda, kuidas see on mõjutanud eestlaste (vaimset) tervist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ning analüüsitakse riigi toime tulekut kriisi tingimustes. Ikka selleks, et tulevikus sellistes olukordades paremini hakkama saada. LEA KREININ
Balti riigid avavad omavahelised piirid Kolme Balti riigi valitsusjuhid otsustasid avada alates 15. maist omavahelised piirid kodanike vabaks liikumiseks, teatasid rii kide peaministrid pärast omava helisi konverentsikõnelusi kol mapäeval. Läti peaminister Krišjānis Karin,š täpsustas, et teistest rii kidest saabujate suhtes kehtib endiselt 14-päevase karantiini nõue. (PM/EE)
Saksamaa plaanib avada mais täielikult kõik poed ja koolid, mis olid koroonapandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu nädalaid sule tud.. Pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis õigustab julge maid samme riigi taasava miseks. Kooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksa mid. Nüüd on kavas avada järg misest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid. Ülikoolide taasava mise otsustavad liidumaad ise. Samuti saavad liidumaad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses. Tõenäoliselt jääb mitmeks kuuks jõusse suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuu risündmused ja festivalid keeld. Hoiatatakse, et kui koroona nakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piiran gud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue naka tumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma. (PM/EE)
Lätis tähistati taasiseseisvumis päeva virtuaalsete pidustustega Lätis tähistati riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva rahvarohkete, kuid koroona kriisi tõttu virtuaalsete pidus tustega. Võimsas ühislaulus osales mobiiltelefoni vahendusel üle tuhande koorilaulja ning paljud Läti tippdirigendid ja solistid. Lätlased on oma taasiseseis vumispäeva viimasel ajal tä histanud valge laudlina pühana, mille ümber pered kokku saa vad. Olude sunnil jäid need südamlikud kogunemised es maspäeval ära, kuid rahvarii derongkäiguks leiti lahendus – see toimus interneti vahendusel. Rahvarinde juhi Dainis Ivansi hinnangul on peamine väärtus vabadus. 30 aasta eest hääletas Läti taasiseseisvumise poolt 138 toonase Ülemnõu kogu saadikut. See sündmus määras Läti saatuse ja arengu. Läti seim pidas oma piduliku istungi, nagu viimasel ajal tavaks, kaugtöövormis – saadi kud viibisid seimi hoonete eri nevais saalides ja kohal olid ka toonase ülemnõukogu liikmed. President Egils Levits pöördus rahva poole Vabadussamba juures. Kriisi, aga võib-olla aja märk üldisemalt on see, et paljud ka pikalt välismaal olnud lätlased on pöördunud tagasi koju. Osa neist jääbki Lätti, prognoosivad sotsioloogid, sest nad on leid nud eest paiga, kus nad end hästi tunnevad. (ERR/EE)
Tarvo Toomes 1931 – 2020 5. mail k.a. lahkus kauaaegne Tartu College’i Kirjastus komitee liige ja Eesti Elu pikaaegne kirjasaatja Tarvo Toomes. Tarvo Toomes sündis 14. juu nil 1931 Tallinnas. Kuna kodus oli suur raamatukogu, hakkas Tarvo varakult lugema, eriti huvitas teda ajalugu. Vanemate suunamisel hakkas ta ka väga noores eas võõr keeli õppima. Kooliteed alustas Tarvo Hiiu algkoolis, kus õppis kuni 1944.a. märtsipommitamiseni, mis tema kooliteekonna Eestis lõpetas. 1944.a. põgenes perekond Root si, kus Tarvo oma kooliteed jätkas ja lõpetas seal 1955.a Stockholmi Kaubandusülikooli majandusteadlasena. Hiljem õppis ta Atlantas Georgia Institute of Technology’s tööstustehnikat, saavutades kraadi 1958.a. Ta abiellus Inga Pajuriga New Yorgist, kellega loodi kodu Torontosse, kus sündisid tütar Merike ja poeg Martin. Tarvo Toomes on olnud väga aktiivne Eesti kogukonna tegevuses, ta kuulus aastaid Toronto Eesti Ühispanga nõu kogusse ja Eesti Abistamiskomitee juhatusse ning lõi kaa sa skautluses, Metsaülikooli tegevuses, jt organisatsioonide juures. Akadeemiliselt kuulus Korp! Rotaliasse.
Kanada keelustas 1500 automaattulirelva mudeli kasutamise ja müügi Kanada peaminister Justin Trudeau teatas 1. mail, et Kanada keelustab pärast hil jutist rohkete ohvritega mas situlistamist Nova Scotias otsekohe üle 1500 automaat tulirelva mudeli kasutamise ja müügi. ,,Need relvad loodi ainult ühe eesmärgiga: tappa suur hulk inimesi võimalikult lühikese ajaga,“ sõnas Trudeau. ,,Sellis tele relvadele ei ole Kanadas
kohta ega otstarvet.“ Peaministri teatel keelus ta takse üle 1500 automaattuli relva mudeli, sealhulgas AR-15 ja mitu teist relva, mida on ka sutatud ohtrates massitulista mistes Ühendriikides. Valitsuse määrusega ei keela ta nende relvade omamist, küll aga nende kasutamine ja müük. Praegustele relvaomanikele an takse kaheaastane armuaeg ja plaanis on käivitada tagasios tuprogramm, mis vajab veel parlamendi heakskiitu. Sel perioodil on lubatud nende relvade eksport, tootjale tagastamine ja transport neist vabanemiseks. Teatud erandjuh tudel võib neid kasutada ka ja hipidamiseks.
