6
EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020
Nr. 18
Voorimees, jalgratas ja jõuvankrid Muuseumid on põnevad paigad. Neid on kõiksuguseid, iga huvi rahuldamaks. Heaks näiteks on Eesti Maantee muuseum, mis asub Varbuse (Värbusõ) külas, Kanepi val las. Üllatab ehk mõndki, et EM 43 000 säilikutest koos neva kogu hulka kuulub ka teeehitusmasinate kollekt sioon, mis on Ida-Euroopa suurim. EM üheks eesmärgiks on liikluskasvatuse ja – kul tuuri edendamine. Tänu nende väljaannetele – EM kirjastab keskmiselt 2-3 raamatut aas tas – on kaugel elaval, kes on huvitatud Eesti transpordi ja teede ajaloost, võimalus laien dada teadmisi. Neid on rohkem, kui arvaks – ühes siinses leibkonnas on inimene, kes on transpordi planeerija ja temale oli siin kõne all olev teos paeluvaks tuvustuseks, kuidas kodumaal arenes koordineeritud maan teeliiklus. Nii mõeldes, hobu sest ja vankrist autodeni. Või jõuvankriteni, nagu Eestis alul kõiki mootoritega masinaid – ka mootorrattaid – nimetati. Mullu ilmus EMi Toimetiste nime all esimene raamat, „Uuri musi liikumise ja transpordi ajaloost“, toimetanud Andres Seene. Sulgudes 1 taga on (10) – kuna eelmisel üheksal aastal andis EM välja aastaraamatut, publitseerimaks muuseumi tege vust. Eesmärgiks on jätkuvalt Eesti teedeajaloo pärandi uuri mise toetamine. Selline huvitav raamat on teretulnud ka üld susele sirvimiseks. Sirvimiseks, sest nagu uurimuslike teostega ikka, on põhirõhk allikmater jalidel ning arvudel. Arvukad fotod ja tabelid lubavad aga
kiiresti aru saada muuseumi ja selle töö võlust. Lugemise kaudu veelgi – nagu teaduslikud teosed ikka, on antud nii sisse juhatus kui kokkuvõte igast kir jutisest. Ka on inglise keeles olemas ülevaade, siin kirjas kui resümeed, mis ehk peaks olema teine laensõna, prantslaste précis, teaduslik kokkuvõte tõlkes. Juba toimetaja Seene sisseju hatus suunab lugema. Kuuest kaante vahel olevast artiklist keskenduvad viis uuendustele meie teedel ja liikluskultuuris enne okupatsiooniaega. Tambet Muide seletab lahti jalgratta ajalugu Eestis, alul eestlased nimetasid seda oma jõul liikurit rahvusvahelise sõnaga velociped. Seda jalgrattaseltside aja loo kaudu. Alul olid jalgrattad hirmkallid, neid suutis osta vaid rikas inimene, tavaliselt saks lane. Eestlasi alul juurde ei lubatud, lõid siis oma seltsid. Huvitav lugeda, et talumehed ei sallinud jalgrattaid, kuna nad hirmutasid hobuseid. Kui need odavamaks kujunesid olid nad, eriti maal, populaarsed liiku misvahendid. Eesti transpordi ajalugu peab arvestama voorimeestega, nende ajalooga. Riho Paramanov võrd leb huvitavalt voorimeeste tege vust Euroopas ja Eestis. Tea dagi, oli ka siin klassivahe mängus. Üllatavalt, Teise ilma sõjani oli voorimees mitmes linnas kui mitte asendamatu, siis ikka tavanähtus. Voori me hed aga kadusid jõumasinate – autode tulekuga lõplikult. Para manovi teine artikkel uurimis kogus asetab Eesti taksonduse kujunemisloo rahvusvahelisesse konteksti; Prantsusmaa, Inglis maa olid esimesed riigid, kus
taksod poulaarseks kujunesid. Läti, Leedu ja Soomega võrd lused kujunemisloos on täna päeval huvitav lugeda. Maanteedega oli Wabariigi aegu tegemist – talurahva vank rid jätsid roopad teedele, nii ei saanud harva esinevad autod ja veokid neil sujuvalt liikuda. Annika Kupitsa sulest saame teada, kuidas toonane Maan teede Valitsus üritas teid kaitsta, seda mudel-vankri projekti kau du, mille lugu näitab, kuidas linn ja maa nägid olusid erine valt. Andres Seene küsib ka täna gi terava mure lahendamise huvides – kuidas valitseda auto transporti? Detailne seletus autotranspordi regulatsiooni probleemidest 1920.-1930. aas tatel kinnitab, et auto leiutami sest peale on päevakorras akuut seks olnud nii liikluskorraldus kui sellega seoses määruste, eeskirjade ning, sobivalt juhiste jälgimine. Jens Raevald keskendus oma bakalaurusetöös ENSV auto veondusele Jõgeva Autobaasi näitel (1952-1991). Viimase artiklina teoses on sellest kaante vahele jõudnud täiendatud ver sioon arvukate tabelitega. Raevald rõhutab, ei mingiks üllatuseks, okupatsiooniaegseid probleeme: kütuse mahakalla misest varuosade, eriti rehvide, puudusele ja muudele sotsiaal probleemidele nagu joobes juh tidele ja tõigale, et teenindust sai pahatihti vaid pudeli kui pistise andmisena mehaanikule. EMil on ka virtuaalnäituseid, mida huvitunu saab kaugelt jäl gida, kui raamatut juhuslikult silmapiiri laiendamiseks keegi talle ei laena. TÕNU NAELAPEA
Uus Estonian Art 1/2020 The Archive Issue
mise aspektide üle Bita Razavi loomingus ja Zane Zajančkaus ka intervjuu kuraatori Šelda Puķītega. Arhiivide ja arhitek tuuri teemal kirjutavad Triin Ojari ja Sandra Mälk. Kuns tiinstitutsioonide ja arhiivide vahelisi suhteid analüüsivad eri nevatest vaatepunktidest Marika Agu, Annika Räim ja IvarKristjan Hein. Lisaks leiab kevadnumbrist kunstitöötaja Maarin Ektermanni kümme raa matusoovitust. Ajakirja saab tellida Eesti Instituudi kodulehelt (link: https://estinst.ee/prints/esto nian-art-1-2020/) või kirjutades meilile estinst@estinst.ee Ajakirja toimetaja on Annika Toots, kujunud on Jaan Evart.
Rahvusraamatukogu kogub veebiarhiivi infot koroonaviirust kajastavatest lehtedest
Ilmunud on kunstiajakirja Estonian Art värske kevad number, mis keskendub arhii vide ja kunsti vahelistele suhetele. Numbris on vaatluse all nii kogumise, säilitamise kui digiteerimise küsimused. Arhiiviteemalisest värskest numbrist leiab kunstnik Maria Kapajeva visuaalessee, antro poloog Francisco Martíneze mõtisklused remondi ja säilita
Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9
Eesti rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede koh ta, et jäädvustada need tulevi ku tarbeks Eesti veebilehekül gede arhiivi veebiarhiiv.digar. ee. Oodatud on soovitused vee bilehtede, sotsiaalmeediagrup pide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube’i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puu dutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis ja see võib olla nii eesti kui ka mõnes muus keeles. Talletamise tingi mus on materjali vaba kättesaa davus, mis tähendab, et sisuni jõudmiseks ei ole vajalik kesk konda sisselogimine. Talletamist väärivate teemade hulka kuuluvad näiteks ko roonaviiruse päritolu, teave vii ruse leviku kohta, piirkondlikud
Ameerika filmiakadeemia lubab Oscaritele kandideerima digitaalselt linastunud filmid
Juhan Liivi luuleauhind kuulutati välja virtuaalselt Eesti klassikluuletaja Juhan Liivi 156. sünniaastapäeva, mis oli 30. aprillil, tähistatati sel aastal tavalisest erinevalt. Eriolukorra tõttu toimus luuletaja austamine seekord virtuaalselt. Päeva kavas oli Tanar Kirsi lühiloeng Juhan Liivist ja Liivi etluskonkursi võitja väljakuulu tamine, misjärel esitasid Liivi luuleauhinna nominendid Kärt Hellerma, Merike Õim, Kivi sildnik, Triin Paja, Häniläne, Tõnis Tootsen ja Carolina Pihelgas oma luuletusi, mille nad olid salvestanud videosse. Lõpuks kuulutati välja Liivi luuleauhinna saaja, kelleks tänavu osutus Triin Paja (TPM/EE)
Moeajakirja Vogue kaunistab küps ilu Juunikuu Briti Vogue’i esi kaanel on 85-aastane näitleja Judi Dench. Tegemist on Vogue’i senajani vanima kaanestaariga. Varasem rekord kuulus näitleja Jane Fondale, kes po seeris Vogue’i kaanel eelmisel aastal, kui oli 81-aastane, kirju tab BBC. Denchi pildistati enne ko roonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorra algust, intervjuus rääkis Dench aga ka karantiinis olemisest. Dench ütles, et loo dab, et karantiinist väljudes on inimesed teineteise vastu hea tahtlikumad. (ERR/EE)
või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed, meditsii nilised/teaduslikud aspektid, muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms), muutused majandustege vuses, poliitilised aspektid ja vabatahtlikud aktsioonid. Veebiarhiivi haldab Rahvus raamatukogu. Rahvusraamatukogu kogub Eesti veebiinfot alates 2010. aastast. Eelmise aasta seisuga sisaldab arhiiv pea 125 000 veebilehte, millest paljud on tänaseks juba veebist maha võetud.
Ameerika filmiakadeemia otsus tas koroonaviiruse pandeemia tõttu tühistada ajutiselt nõud mise, et Oscarite põhikategoo riates võistlemiseks peab film olema seitse päeva Los Angelese kinolevis. Ajutiselt lubatakse Oscaritele filmid, mis linastusid vaid digitaalselt, kuid lisatingimuseks on, et filmile oli esialgu ette nähtud Los An gelese kinolevi, kuid kinode sulgemise tõttu tõsteti linastus üle digiplatvormidele. Seega otse voogedastusse mõeldud filmid Oscaritele ei jõua. Kui kinod taasavatakse, keh tib edasistele filmidele taas seitsmepäevase kinolevi piirang. Need filmid, mis koroonaviiruse pandeemia ajal jõudsid vaataja teni digiplatvormidel, ei pea enam uuesti kinodes linastuma. 93. Ameerika filmiakadeemia auhinnad ehk Oscarid jagatakse välja 28. veebruaril 2021. aas tal. (ERR/EE)
Dramamamal ilmus uus stuudioalbum Eesti rokkbänd Dramamama andis hiljuti välja uue albumi ,,Uphill Battle“, mis salvestati USAs Nashville’is, Loud Recording Studios. Bändi liige Mikk Tammepõld rääkis Elmari raadiole, et 2008. aastast tegutsenud grupile on see kolmas täispikk stuudio album. Ta ütles, et aja jooksul on bändi loominguline käekiri muutunud. ,,Mingil määral on teatud jooned jäänud. Seal on äratuntavat sound’i ja helikeelt, mis on ka meie eelnevate albu mite pealt kuulda. Aga eks me oleme natuke ikka arenenud ka.“ sõnas Tammepõld. Dramamama tegevuses on olnud viimased kaheksa aastat loominguline paus, kuna kitar rist Laur Joamets kolis seitse aastat tagasi Ameerika Ühend riikidesse, Nashville’i. Paar aas tat tagasi tekkis mõte, et kui läheme Laurile USA’sse külla, teeme seal koos plaadi. Mul on väga hea meel, et selle sammu ette võtsime – valmis on üks väga äge album, rääkis Mikk Tammepõld Elmarile. Album ,,Uphill Battle“ on mh striimitav voogedastusplat vormidel, näiteks Spotify ja Deezer. (PM/EE)
