KONVERENTS
Jalgpalli sees on veel suurem jalgpall ehk kuidas seletada keerulisi haridusküsimusi jalgpalli kaudu
või lõpueksamist muutub talutavaks siis, kui mitte keskenduda nendele kõige emotsionaalsematele minutitele. Kui keskenduda hoopis mängurõõmule või nürile tööle, mis toimub argipäevas, nendele luhtunud unistustele saada martpoomialgpalli seletusjõud peitub selles, et enamiku deks, paneelmajade vahel taotud vutile, kiirele inimeste jaoks on jalgpallis tihedalt põimunud persekale koolivahetunnis, jalgpallisõjale El Salisiklik kogemus, õpilase-õpetaja suhe, grupivadori ja Hondurase vahel, Eesti hümnile mängu ja kogukonnatunnetus, aga ka institutsionaalne eel, esimestele oma putsadele, 2001. aasta Eesti– süsteemitasand ja sügavad kultuurilised tähenHollandi mängule, mille järel olin eestlaseks oledused. mise üle nii uhke, aga autogrammi küsisin ikkagi Minu ettekande eellooks on jalutuskäik mõne Patrick Kluivertilt, vastikule tundele, mis tekkis päeva taguses Tallinnas, kui virutasin juhuslikule külma ja vettinud palli peaga lüües, häbile, et ma parklas seisnud jäätükile jalaga ja taipasin järsei oska nii hästi kõksida kui mitu klassivenda, ku, et jalgpall on minu elus kogu aeg kohal. Uks hetkedele, kui isad õpetavad poegi esimest korda jalgpalli lugematute kihtide juurde on meil kogu siseküljega söötma, nendele isa räägiaeg jalge ees, viruta ainult jalaga. Ja tud juttudele, et kunagi lõi üks mees viimast Levadia–Flora mängu vaadaPõlvamaa meistrivõistlustel penalti tes tabasin end mõttelt, et finaalmäng küljeauti. Mõte lõpueksamist muutub on nagu lõpueksam. Eksami eel, ajal talutavaks, kui mõelda klassiekskurja vahetult pärast eksamit tundub, et sioonile Riiga, unistusele, mis aitas eksamist sõltub kõik. Sekunditesse Haridusentusiastide seas igal hommikul kell seitse kooli lonkion kätketud aastad, emotsioonid on valitseb uskumus, et näiteks da, füüsikaõpetaja tehtud naljadele, kontsentreerunud. Ja ometi on finaalõpetajate järelkasvu sellele tundele, kui ema naeratas, kui mängudes ka kõige rohkem totrust probleem on kõigile ühtmoodi vanema klassi tüdruk tegi koolidiskol ja labasust. Täiskasvanud inimesed musi. karjuvad, sõimavad, muretsevad, rõõselge ja arutleda on vaja Ma pean oma ametist tulenevalt mustavad, kui keegi tabab hästi palli, selle üle, mida nüüd teha. regulaarselt selgitama väga keerukaid kui kohtunik ei märka, et pall puutus Samasugust retoorikat kohtab haridusprobleeme lihtsalt ja lühidalt. kätt, kui keegi lidus teisest kiiremini, ka spordiajakirjanduses, Näiteks küsimus hindamise kohta kui vastasmeeskonna fänn trügis õlpole küsimus selle kohta, kas numblejärjekorras ette, kui vahetus võtab kui arutletakse näiteks liiga kaua aega, kui oli või ei olnud surahvuskoondise tulemuste üle. reid on vaja või mitte. See on küsimus õpilase toetamise, tagasiside kvaliteeluseis. di, innustamise ja sihikindluse, eneseJa inimesed on selleks mänguks hinnangu kujunemise, märkamise, bürokraatia ja aastaid treeninud, muud sihid kõrvale jätnud, seadusandluse, hirmude ja harjumuse, mõtteviisi, vahel on perekonnad lagunenud või loomata jääõpetaja tööaja kohta. Veel keerulisem on selgitanud, lapsed on kasvanud isade-emadeta, ohvriks da mitme muutuse või probleemi vastastikmõju, on toodud tervis, sõbrad on kaugel, suus lugemaharidussüsteemi või isegi ühe kooli toimimist. tute metsajooksude veremaitse. Kõik ikka selleks, Olen pikalt juurelnud, missugust kommuniet olla viimase kolme minuti jooksul terav, anda katsiooni haridusuuendus vajaks. Olen koolijuhi see filigraanne tsenderdus, joosta vastasvõistja õppejõuna katsetanud nii üdini ratsionaalset konna kaitsemängija üle, säilitada viimase nurgaja teaduspõhist viisi muutuste tausta selgitada löögi ajal tähelepanu. kui ka emotsionaalset ja kogemusest lähtuvat reKõik see on liiga absurdne ja mõte jalgpallist Tekst: Indrek Lillemägi, Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Foto: Anna Andreas
J
30
JALKA JAANUAR 2022
