KONVERENTS
Sport. Religioon. Jalgpall Tekst: Ringo Ringvee, usundiloolane, siseministeeriumi usuasjade nõunik
S
portmängud ja religioossed rituaalid on olnud ajalooliselt tihedalt põimunud. Selliseid näiteid võib usutavalt leida nii Meso-Ameerika muistsetest pallimängudest kui antiikkreeklaste iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi korraldusel läbi viidud usulistest mängudest Olümpias. Religiooniga ei ole seotud aga üksnes muistsed mängud ajaloo hämarusest, vaid ka nüüdisaegne sport ning seda juba selle algusest alates. 19. sajand oli aeg, kui suuremat populaarsust kogusid antiikmaailma saavutused ja saladused ning püüti taaselustada muistsete kreeklaste olümpiamänge. Kuigi Antiik-Kreeka olümpiamänge püüti elustada ka Rootsis, oli nendest püüdlejatest ainsana edukas parun Pierre de Coubertin, kelle initsiatiivil said alguse tänapäevased olümpiamängud. Kuigi de Coubertini inspireerisid antiikkreeklased, oli tema kehakultuuriga seotud ideaalidele jätnud olulise jälje reis Inglismaale 1883. aastal. Sellel reisil külastas de Coubertin Warwickshire’is asuvat Rugby Schooli, kus noorukite haridustee ei piirdunud üksnes traditsiooniliste humanitaar- ja reaalteadmiste omandamisega, vaid kooli õppekava sisaldas ka kehalise kasvatuse ainet. Rugby kooli põhimõtete alus oli 19. sajandil ingliskeelses maailmas sündinud ja kirikute piire ületanud kristlik liikumine „muskulaarne/lihaseline kristlus“ (muscular Christianity). Selle tõenäoliselt üks tuntumaid esindajaid on 1844. aastal Londonis asutatud Noorte Meeste Kristlik Ühing, YMCA. Muskulaarne kristlus oli ingliskeelses viktoriaanlikus 19. sajandi maailmas usuline, sotsiaalne, aga ka intellektuaalne liikumine, mille eesmärk oli kristliku mehelikkuse/maskuliinsuse väärtustamine maailmas, kus kristluse ideaaliks näis olevat askees, sõnumi keskmeks kannatus ning kus Kristust kujutati piltidel pigem sootu või feminiinse tegelaskujuna, kellele meeldis viibida laste ja tallekeste seltsis ning pesta teiste inimeste jalgu. Sellisel Jeesusel näis olevat vähe öelda linnastunud töölisele, kelle eluolu oli hoopis teistsugune. Muskulaarse kristluse lähtekoht oli, et Jumal on andnud inimesele keha ning selle eest peab hoolt kandma, oma füüsilisi võimeid ja sihikindlust arendama ning kasutama neid nõrkade kaitsmiseks ja õilsate eesmärkide saavutamiseks. Maskuliinsest kristlusest innustunud kirikute vaimulikud asusid tegutsema ning mehelikkuse kultiveerimise oluline osa oli ka kehakultuur selle
40
JALKA JAANUAR 2022
eri vormides. Selle üks näide oli ka Rugby School, mida de Coubertin külastas ning kus alates 1860. aastast oli õppekava osaks jalgpalli kauge sugulane rugby football. Kui Briti koolide õppekavadesse hakati lisama kehalise kasvatuse tunde, siis kogudused rajasid jalgpalliklubisid. See oli viis, kuidas kogudused leidsid võimaluse tuua noormehi enda juurde ning pakkuda neile kehaliselt arendavat tegevust, mille kaudu kujundada ka iseloomu ja tahtekindlust. Mitu 19. sajandi teisel poolel koguduste poolt asutatud jalgpalliklubi kuulub tänaseni Premier League’i meeskondade hulka. Nii on metodisti kogudustest pärit 1874. aastal asutatud jalgpalliklubi Aston Villa, samuti 1879 asutatud Everton. 1879. aastal asutas anglikaani kiriku Fulhami kogudus jalgpalliklubi, mida tuntakse tänapäeval nimega Fulham F.C., ning aasta hiljem asutas Inglise kiriku kogudus Manchesteris jalgpalliklubi, mis kannab nime Manchester City. Koguduste pakutud ühistegevustest, mille eesmärk oli noorte meeste füüsiline treenimine ja kokkukuuluvuse loomine, sündis nii Southamptoni meeskond kui ka Glasgow’ katoliku kiriku asutatud Celtic. Pealegi ei olnud sport kristlusele võõras, sest juba piiblis on apostel Pauluse sõnad, mis räägivad usust spordi keeles.
