Jalka (aprill 2021)

S E L L ES NU M BRIS: GETTER L AAR  KRISTIINA TULLUS  ÕED SATSID  TAKTIKAJUTUD

APRILL 2021

Tagaseljajutud Kalevi naiskonnaga

NAISTEJALGPALLI

ERINUMBER

Lugejatele vastab Mari Liis Lillemäe

Suluseisurobot juba järgmise aasta MMil?

Põnevad lood naiste meistriliiga algusajast

Postrid:

Pernille e iviann Harder, V egan a, M Miedem Rapinoe

KATRIN LOO LÕPPENUD KARJÄÄRIST,

NAISTEVUTI OLUKORRAST EESTIS JA PALJUST MUUST

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Naiste meistriliiga suur eelvaade

Miks ei tohi väljakul kanda sõrmust?

Naiste rannavutt tõstab pead

APRILL

Fookus naistejalgpallil Jalka ajaloo esimene naiste erinumber saabub postkastidesse ajal, kui naistejalgpall on Eesti ühiskonnas platsivälistel põhjustel ühtäkki sattunud väga suure tähelepanu alla. Naiste erinumber oli meie ajakirjal plaanis juba enne suurte skandaalide lahvatamist, kuid on selge, et nende taustal sai meie seekordne aprillinumber veel erilisema tähenduse.

Naiste erinumbrile kohaselt oleme fookuse seekord seadnud just neile: peaaegu kõik suuremad rubriigid puudutavad seekord ühel või teisel moel just nimelt naistejalgpalli. Kaaneloos andis meile põhjaliku ja sisuka intervjuu värskelt karjääri lõpetanud Katrin Loo, intervjuudes puhume veel juttu

näiteks Mari Liis Lillemäe ja Getter Laariga. Uurime, kuidas toimib üleminekuturg naistejalgpallis ja mida võib naiste meistriliigas meile tuua algav hooaeg.

Peale nende teemade leidub põnevat lugemist mõistagi veel. Meenutame seda, kuidas said naiste jalgpallivõistkonnad 30 aastat tagasi Eestis üldse alguse ning millised nägid välja esimesed meistrivõistlused. Kui 25 aastat tagasi arvati veel, et naismängijatest saavad kõverate jalgadega meesnaised, siis tänapäeval teame, et jalgpall on tüdrukutele igati sobiv spordiala.

Tüdrukud on mängus!

Foto: Jana Pipar

2021 APRILL JALKA

3

SISUKORD 54

KAANELUGU LK 26–30 Eelmise aasta lõpus teatas ootamatult karjääri lõpetamisest Eesti üks paremaid naisjalgpallureid Katrin Loo. Suures intervjuus Jalkale rääkis Loo nii oma lõpetamise otsusest, põnevast karjäärist kui ka Eesti naistevuti olukorrast üldisemalt.

14 Kolumn

12 Raul Ojassaar 54 Ville Arike

Naiste EM-valiksari venis koroonaolukorra tõttu ettenähtust pikemaks, viimased mängud peeti alles veebruaris. Ning Eesti koondisele see ei sobinud, sest tsükkel lõpetati kodus õnnetu 0 : 9 kaotusega Sloveeniale. Ent see oli ka üks ilmekas näide Euroopa naistejalgpalli olukorra kohta ning juhib tähelepanu kindlate muutuste vajadusele, kirjutab Ville Arike.

Persoonid & intervjuud

KUU TSITAAT „Käisin poistega turniiril ja nägin seal ka naiste võistkondi. Siis võtsingi poiste kõrvale tüdrukute võistkonna.

Esimesse trenni tuli seitse-kaheksa tüdrukut, kes Pärnu KEKis niisama võimlesid. Järgmises trennis oli kohal üle 40 tüdruku!“

Raimo Paulberg Pärnu Centrali sünnist lk 42–45

14 Lugeja küsib: Mari Liis Lillemäe

Jalka küsimustele vastab seekord Mari Liis Lillemäe. Ääreründaja tegi oma elu esimese treeningu paljajalu ning on praeguseks pärast A-koondisesse murdmist ja FC Floraga tiitlite võitmist jõudnud üle ookeani, kus saab ühel ajal nii õppida kui ka kõrgel tasemel jalgpalli mängida.

26 2-kõne: Katrin Loo 40 Mängija luubi all: Kristiina Tullus

Jalka võttis seekord luubi alla FC Flora kaitsja Kristiina Tulluse, kes nimetati uueks hooajaks naiskonna kapteniks.

48 Persoon: Getter Laar

Enam kui kümnendi jooksul Eesti koondises mänginud ning sellest suure osa ka esiväravavahi rolli täitnud Getter Laar on pärast aastaid välismaal elamist taas Eestis. Kuigi praegu on ta seosed jalgpalliga minimaalsed, pole ta armastatud mängule lõplikult selga pööranud.

62 Lõpulugu: Triin ja Riin Satsi Rubriigid

3 Aprill 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 39 Miks?

Jalka rubriigis „Miks?“ küsime asjatundjatelt küsimusi, mis jalgpalli jälgides aeg-ajalt ikka tekivad. Seekord uurime, miks ei tohi platsil kanda sõrmuseid.

IMPRESSUM ESIKAANEL: KATRIN LOO FOTOD: JANA PIPAR

46

NR 4 (160) 2021

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: SANDER JÜRJENS

18 42 Ajalugu

Kuidas sai naistejalgpall Eestis alguse ning millised nägid välja esimesed meistrivõistlused 1994. aastal? Jalka otsis üles toonased tegijad ja uuris järele.

46 Tagaseljajutud

Tagaseljajuttudes räägib seekord võistkonnakaaslasi taga Tallinna Kalevi naiskonna kapten Anett Kadastu.

51 Rannajalgpall 56 Taktikalaud 58 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

sander@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK

Muu

ANU SÄÄRITS

18 Meistriliiga

Kui koroonapandeemia just plaane sassi ei löö, võib tänavusest hooajast kujuneda naiste meistriliigas üks põnevamaid. Mida täpsemalt sellest oodata ja kellel silma peal hoida?

22 Üleminekuturg

Kuidas ja kelle abil siirduvad Eesti tüdrukud välismaale jalgpalli mängima? Mida sel puhul tähele panna, keda usaldada ja kuidas käituda?

52 Akadeemia

Eesti Jalgpalli Liidu akadeemia toel saavad jalgpalluriks pürgida soovivad põhikooliõpilased ühendada haridustee Arte gümnaasiumis ja heal tasemel treeningud Lilleküla jalgpallikompleksis. Jalka uuris neljalt esimese lennu lõpetajalt, kas nad soovitavad senist läbitud teekonda ka teistele.

MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

Postrid

Pernille Harder Vivianne Miedema Megan Rapinoe

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 APRILL JALKA

5

PEEGELDUSED

Säravate

naismängijate auks Fotod: Lembit Peegel

Lembit Peegel on seekordse naiste erinumbri puhul oma rikkalikust arhiivist välja noppinud pilte edukatest naispalluritest, kes Eesti koondist aja jooksul esindanud.

Vaid 15aastaselt A-koondises debüteerinud Elis Meetua on tõeline Pärnu JK legend: ta oli naiskonna esiväravavaht enam kui 20 aasta vältel! Meetua mängis Pärnu JKs juba hooajal 1994/95, kui võistkond naiste meistriliigas mängima hakkas, ning lõpetas alles 2017. aastal. Ühe erandliku hooajaga veetis ta kogu karjääri Pärnus: 2001. aastal pallis ta hoopis Tallinnas Eesti Näituste naiskonnas, enne kui Pärnusse naasis. Eesti koondise eest sai Meetua aastatel 1995–2011 kirja 63 kohtumist, millest rohkem ei ole ühelgi naisväravavahil.

Eesti jalgpalli tõeline supernaine Anastassia Morkovkina ütles karjääri jooksul ära lugematutele kutsetele välismaalt ning veetis kogu mängijakarjääri Maarjamaal. Kodulinnas Narvas jalgpallitreenerist isa Stanislavi näpunäidete järgi palli taga ajama hakanud Nastja kasvas mängijaks lapsena meesveteranidega koos mängides ning tõusis juba väga noorelt kõvaks tegijaks.

Karjääri lõpetas ta 15kordse Eesti meistrina, kaheksakordse Eesti aasta parima jalgpallurina ja 14kordse naiste meistriliiga parima väravakütina.

Võib üsna julgelt väita, et Morkovkina on Eesti läbi aegade kõige resultatiivsem jalgpallur: lisaks sellele, et mitte kellelgi pole ette näidata temast rohkem koondises löödud väravaid (40), on ta Eesti liigades ja karikasarjades löönud kokku üle 800(!) värava. Suurepärase tehnika ja väledate liigutuste poolest tuntud Morkovkinat peetakse Eesti läbi aegade parimaks naismängijaks.

6

JALKA APRILL 2021

PEEGELDUSED

Kui Anastassia Morkovkina lõi 75 koondisemänguga 40 väravat, siis väravate ja mängude suhte poolest ei jää talle palju alla teine toonane tähtründaja Ave Pajo, kes lõi 40 mänguga 19 väravat.

Pajo on Morkovkina järel ühtlasi ka naiste meistriliiga ajaloo paremuselt teine väravakütt, olles võrku sahistanud 419 korral.

Kõige suurem osa Pajo väravatest tuli Tallinna Kalevi särgis, kuid naiste kõrgliiga tasemel esindas ta veel Tallinna TLSMK / Dino, Eesti Näituste, Tallinna Esteli, TLMK Ajaxi, Tallinna Levadia, Põlva Lootose ja Pärnu JK naiskonda.

Sellest seltskonnast lõpetas kõige värskemalt naiste meistriliiga tasemel mängimise Kaire Palmaru – põlisest pärnakast poolkaitsja oli pisut vähem kui kaks aastakümmet kindel põhitegija nii Pärnu JKs kui Eesti koondises, kus temast sai 2016. aastal esimene Eesti naine, kes sinises särgis maagilise 100 mängu tähiseni jõudis. Samal aastal pallis ta ühe hooaja ka Norra esiliigas Farti naiskonna ridades. Koondises sai Palmaru enda nimele lõpuks 107 kohtumist ja kümme väravat, Eesti meistriks kerkis ta 12 korral.

Palmaru kõrval on Eesti koondise keskväljal teine tugisammas olnud pikalt Kethy Õunpuu. Juba 2003. aastast naiste meistriliigas pallinud Õunpuu on klubidest esindanud EVL Unitedit, Tallinna Kalevit ja FC Florat. Just Flora ridades lõpetas Õunpuu 2018. aastal oma pika ootuse ja tõusis esimest korda Eesti meistriks.

Tagasi pole ei tema ega FC Flora vaadanud – sellest aastast alates on kõik Eesti tiitlid-karikad kuulunud just Florale ning nende koosseisus ka Õunpuule. Eesti koondises on Õunpuul kirjas 109 kohtumist – kuivõrd värskelt karjääri lõpetanud Katrin Loo on vaid viie kohtumise kaugusel, on Õunpuul sel aastal hea võimalus tõusta meie naistekoondise rekordinternatsionaaliks.

Möödunud aastal parimaks naisjalgpalluriks tunnistatud Kristina Bannikova pälvis mullu läbi aegade esimese Annika ehk naistekoondise aasta ilusaima tabamuse autasu. Tartu Tammekas karjääri alustanud ja Pärnu JKs ennast suurele pildile mänginud poolkaitsja tõusis koondisesse (teiste siin välja toodutega võrreldes „alles“!) 21aastaselt, kuid on sellest ajast saati olnud sinises särgis tõeline raudvara. Veebruaris sai ta Sloveenia vastu kirja oma 75. koondisemängu, mille jooksul on ta skoori teinud kuuel korral.

2021 APRILL JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Henrik Ojamaa

Silver Kõiv ja Sten Klaasen

Eesti koondislane Henrik Ojamaa veab veebis ja sotsiaalmeedias lehekülge nimega Dividend Athlete, kus kirjeldab oma teekonda investeerimismaailmas. Oma palgast 40 protsenti aktsiatesse investeeriva Ojamaa eesmärk on tekitada endale sedavõrd palju passiivset tulu, et see kataks mängijakarjääri lõpetamise järel tema igapäevased kulud.

Kreeka kõrgliiga põhiturniiri viimases voorus toimunud kohtumisele Ateena Panathinaikόsi ja Thessaloníki PAOKi vahel määrati Eesti kohtunike brigaad koosseisus Kristo Tohver, Silver Kõiv ja Sten Klaasen. Lõpuks pääsesid mängu teenindama siiski vaid abikohtunikud Kõiv ja Klaasen – Tohveril tuli jääkpositiivse koroonaproovi tõttu koju jääda ning tema asemel vilistas mängu belglane Nathan Verboomen.

Tule rahvaliigasse mängima!

Märtsi teisel nädalal algas hoolimata koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest registreerumine meeste, naiste ja noorte rahvaliigasse.

Samamoodi nagu eelmistel hooaegadel jagatakse meeste rahvaliigas võistkonnad nende eeldatava taseme järgi A- ja B-tasandile, kusjuures B-tasandil ei ole lubatud osaleda mängijatel, kes on eelmise kolme hooaja jooksul mänginud meeste Premium liiga, esiliiga, esiliiga B või naiste meistriliiga võistkonna mängudes. Samuti ei tohi B-tasandil pallida mängijad, kes osalesid 2020. aastal meeste II liiga võistkonna mängudes või noorte eliitliigade meistri- või esiliiga kohtumistes.

Rahvaliigadesse võistkondade ülesandmise tähtaeg on tänavu 30. aprillil.

Naiste ja noorte rahvaliigas on võistkonna registreerimine tasuta, meeste rahvaliigas on võistkonna registreerimistasu 100 eurot.

Huvitava uuendusena on sel aastal esimest korda juhendis punkt, mis lubab meeste III ja IV liiga võistkonna duubelmeeskonnaks määrata sama klubi rahvaliigavõistkonna.

Lisainfot registreerimise kohta leiad jalgpalliliidu koduleheküljelt https://bit.ly/38TJAUl. Mullu tõid rahvaliiga A- ja B-tasand, naiste rahvaliiga ja noorte rahvaliiga platsile kokku 1870 jalgpallurit.

Mullu tuli naiste rahvaliigas võitjaks Viimsi naiskond.

Foto: Oliver Tsupsman / Soccernet.ee

8

300 000

B1

1

eurot lisakulusid tekitas Eesti Jalgpalli Liidule valitsuse otsus, mis ei lubanud Eesti–Tšehhi MM-valikmängu Tallinnas pidada. Lühikese etteteatamisega tuli kohtumine üle viia Poolasse Lublinisse.

tasemel sooritas eesti keele eksami edukalt Pärnu Vapruse mängija ja noortetreener Anastasija Štšerbatšenia. Alates 2016. aastast Pärnus elav Valgevene koondislane on Eestis mänginud nii Pärnu JK kui Pärnu Vapruse eest.

punkti teenis Eesti esindus (Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin) UEFA eEURO 2021 alagrupiturniiri esimeses pooles. Neljast vastasseisust saadi kaotused Hispaanialt, Soomelt ja Ukrainalt, viigipunkt võideldi välja Põhja-Makedoonia vastu. Turniir jätkub 12. aprillil, kui samade vastastega kohtutakse teist korda.

JALKA APRILL 2021

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Kirikute, samuti Estonia kontserdisaali ja Pärdi keskuse ning KUMU ja ERMi ning paljude teiste kontserdisaalide ja muuseumide liigitamine meelelahutuseks on niisama hämmastav ja masendav nagu söögilauas mütsiga istumine või surnuaial jalgpalli mängimine.“ Kirjanik Viivi Luik koroonapiirangutest „FC Flora võidab Eestis ikka ja jälle, ära on tüüdanud. Aga Euroopas klubi eriti ei võida. Go, Paide!“ Kultuuriajakirjanik Valner Valme võrdles „Eesti laulul“ võitnud Uku Suvistet FC Floraga „Alustatakse protsessi, mis on täiesti arusaamatu. Toon paralleeli: see on enam-vähem samasugune õiguslik kokkulepe nagu see, et jalgpallis ei tohi käega mängida. Kohus ei hakka ju ütlema, et seekord võis käega mängida.“ Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA liige Kristjan Port kommenteeris Heiki Nabi otsust organisatsioon kohtusse kaevata „Võidab Eesti riik – sellest, et mõlemad võistkonnad võistlevad erapooletul pinnal, kellelgi ei ole koduseinad toetamas.“ Terviseameti juht Üllar Lanno esitles kummalist teooriat Eesti–Tšehhi mängu kohta „Praegu on seis selline, et vaatad pildialbumeid ja meenutad mängijaid – ei tule neid uusi peale nii palju.“ Nõmme Kalju president Kuno Tehva otsis täiendusi välismaalt „Mul ei olnud temaga mitte mingeid suhteid. Ei häid, ei halbu. Me lihtsalt ei suhelnud.“ Ilja Antonov jäi Ararat-Armenia klubis pingile, sest treener David Campaña ei arvestanud temaga „Siis, kui valitsesid kõige suuremad külmad, oli väljak nii jääs, et tuletasin meelde, kuidas minu mängija-aegadel talviti lume sees mürades trenni tehti.

Viisin poisid ka lume sisse ja mängisime hoopis seal.“ Pärnu JK peatreener Igor Prins pidi pakase ajal loovaid lahendusi leidma „Ma ei saa kindlalt öelda, et Mourinho teab, kes ma olen. Aga tean, et ta vaatab meie mänge. Mitte kõiki, aga vahel on ta tribüünil.“ Tottenhami noortemeeskonna keskkaitsja Maksim Paskotši

10

JALKA APRILL 2021

Suluseisurobot juba järgmise aasta MMil? Kui 2018. aasta MM-finaalturniiril tutvustati paljudele jalgpallisõpradele esimest korda uudset videokohtuniku (VAR) lahendust, siis 2022. aasta MM-finaalturniir võib selles vallas tuua veel ühe olulise edasiarenduse: nimelt katsetati aasta alguses klubide MMil edukalt tehnoloogiat, mis suudab väljakul tuvastada suluseise.

Märtsi alguses toimunud istungil arutas jalgpallireeglite muutmise ja täpsustamise eest vastutav nõukogu IFAB muu hulgas ka käega mängu puudutavaid küsimusi, niinimetatud peapõrutuse vahetusi ja lihtsustatud videokohtuniku süsteemi, aga FIFA käest saadi tagasisidet ka uudse tehnoloogia kohta, mis puudutab suluseisude määramist. Nimelt on FIFA uurinud võimalusi, kuidas teha videokohtunikele võimalikult lihtsaks ja kiireks suluseisude tuvastamise.

Poolautomaatse suluseisuroboti eesmärk on tippjalgpallist kõrvaldada kaks faktorit, mis on paljudele vutisõpradele praeguse VARi puhul pinnuks silmas. Esiteks loodetakse selle abil kõrvaldada olukorrad, kus löödud väravaid ei saa justkui täiel rinnal tähistada, sest alati on õhus võimalus, et VAR tühistab selle suluseisu (või mõne muu rikkumise) tõttu ära. Teiseks häirib paljusid vaatlejaid see, kui abikohtunikud ilmselge suluseisu puhul mängul jätkuda lasevad – kui olukorrast sünnib värav, saab VAR selle ju alati tühistada.

Ekraanigraafika ja muu selle juurde kuuluvaga tegelev firma ChyronHego on nüüd loonud tehnoloogia, mis suudab sisuliselt reaalajas tuvastada palli löömise hetke ning mängijate täpset asukohta ja asendit pealaest jalatallani. ESPNi ajakirjaniku Dale Johnsoni andmetel sarnaneb suluseisurobot oma tööpõhimõttelt väravajoone tehnoloogiaga: suluseisu korral saavad kohtunikud selle kohta kolme sekundi jooksul signaali, mis tähendab, et otsused hakkavad olema kiiremad ja tekitavad vähem frustratsiooni.

Veebruaris toimunud klubide MMil katsetati uut lahendust kaadri taga kahes kohtumises. FIFA kohtunike komitee esimees Pierluigi Collina tõdes, et hoolimata õnnestunud katsetusest vajab suluseisurobot veel arendamist – muu hulgas tuleb leida ka sportlik tasakaal marginaalsetes suluseisudes.

Nimelt võimaldab tehnoloogia tuvastada isegi mõne millimeetri suuruseid suluseise – Collina viitas, et ilmselt tuleks välja töötada viis, kuidas „kaenlakarva-suluseisud“ edaspidi määrustevastased ei oleks.

Eesmärgiks on seatud tehnoloogia kasutamine 2022. aasta MM-finaalturniiril.

Raul Ojassaar Foto: Sebastian Widmann, UEFA

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Karl Rudolf Õigus! Teda teades tahab ta ennast tõestada ja teeb tööd selle nimel, et enda tiimis parim olla.“ Karl Rudolf Õiguse vastus küsimusele, kes võiks olla alanud hooajal FCI Levadia parim mängija

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Valikturniiri formaadi muudatus pakub neidude koondistele rohkem mänge Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon UEFA kiitis heaks muudatuse tütarlaste U19 ja U17 EM-valikturniiride ülesehituses. Uus formaat võetakse kasutusele 2021/2022. hooajal ning Eestil õnnestus saada ühe alagrupiturniiri korraldusõigus.

Muudetud võistlussüsteem sarnaneb meestekoondise UEFA Rahvuste liigaga. Avahooajal jagatakse riigid edetabeli järgi A- ja B-liigasse ning peetakse miniturniire. B-liiga alagrupivõitjad pääsevad teiseks ringiks A-liigasse ning A-liiga alagruppide viimaste kohtade omanikud võtavad ette vastupidise teekonna.

Teises ringis peetakse taas miniturniire nii A- kui ka B-liigas, kuid kõrgemal tasandil on mängus pääsmed finaalturniirile, mis tähendab, et teise ringi miniturniirid asendavad senist eliitringi. Samuti on teises ringis tähtis hea koht B-liigas, sest alagruppide võitjad pääsevad järgneva hooaja valikturniiriks aste kõrgemale, kui vahetavad taas kord kohad A-liiga nõrgematega. Nii Eesti U17 kui ka U19 neiud alustavad B-liigast.

Uue formaadiga soovitakse võistkondadele tagada ühtlasema tasemega kohtumisi, kui kõik koondised mängivad sarnase asetusega riikide vastu.

Peale selle tagatakse naiskondadele suurem arv rahvusvahelisi kohtumisi, kui varem minimaalselt toimunud kolme kohtumise asemel peetakse olenevalt alagruppide suurusest vähemalt viis või kuus mängu.

U19 vanuseklassi finaalturniiri võõrustajaks on Tšehhi ning U17 tüdrukute finaalturniir peetakse Bosnia ja Hertsegoviinas. Võõrustajad võtavad samamoodi nagu teised riigid valiksarjast osa, kuid nende koht finaalturniiril on vaatamata tulemustele juba tagatud.

Märtsikuus toimunud loosimisel selgusid ka eestlannade vastased. Eesti neidude U17 koondis mängib ühes grupis Ukraina, Moldova ja Põhja-Makedooniaga. Turniir toimub Eestis 27. septembrist 3. oktoobrini. U19 mängib oma turniiri 19.–25. oktoobrini Bosnia ja Hertsegoviinas, kus peale võõrustajate on meie vastasteks Montenegro ja Armeenia.

Jalgpall.ee

„Jalgpalliliit, Uno (Tutk – toim.) ja koolitajad suutsid kõik need kaks kuud seda minu eest saladuses hoida ja Karolin ka ei öelnud mulle midagi. Ta tuli koju, ütles, et tal on üks tähtis jutt mulle. Me istusime siis suurde tuppa söögilaua taha. Siis ta pani kõigepealt lauale vile, siis kaardid, kollase ja punase, ja siis litsentsi. Ma alguses ei saanudki nagu aru, et mis nüüd. Ja siis alles plahvatas, et mis nüüd on. See oli tore, see oli väga tore. See oli väga meeldiv üllatus.“ Tippkohtunik Karolin Kaivoja üllatas tippkohtunikust isa Rauli, kui endale salaja kohtunikulitsentsi tegi „Ma kehtestan töö juures ise korda, kuidas peame distantsi hoidma, ja siis ma ei julge öelda, et tulen nädala sees Narva mängule. See on natuke kummaline. Kui ma selle viirusega töö juurde lähen, siis võetakse mul munad maha!“ Ravens Futsali saalijalgpalli tiimi kapten Kristjan Paapsi oli saalivuti hooaja jätkumise suhtes skeptiline „Kahetuhandendate alguses tuli tänaval üks mees minu juurde ja palus autogrammi. Ta oli viisakas ja olin nõus.

Pärast seda ütles ta mulle: „Aitäh, Sergei!“ Ma ei teinud sellest suurt välja, aga kui ta hakkas mulle nõu andma, kuidas joone peal seista, et ühele-teisele poole või kõrgele hüpata, sain aru, et mind peeti Sergei Pareikoks.“ Vladimir Voskoboinikov „Täitsa põnev oli! Selline tunne, nagu oleks jälle 13 ja saad pärast kooli lume sees jalgpalli mängida.“ FCI Levadia mängumees Frank Liivak nautis lumejalgpalli Tallinna JK Legioni vastu „Esimesed minutid olid ainult nelivedu, aga siis kohanesin ja tuli värav ka.“ Levadia ründaja Robert Kirss sekkus lumelahingusse Legioni vastu vahetusest „Olid rasked tingimused, keeruline väljak miiniväljal võttis aega harjumiseks ja tundus, et me ei suutnud sellega lõpuni ära harjuda.“ Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko kritiseeris Viljandi kunstmuruväljaku olukorda

2021 APRILL JALKA

11

MÕTISKLUSI

Nõmme Kalju pikaaegse treeneri Getúlio Aurelio Fredo juhtum on kahtlemata kahetsusväärne, kuid selle järelmõjud saab jalgpall enda kasuks tööle panna. Foto: Jana Pipar

Lumepallid veerema! Ühest küljest on need teemad sedavõrd keerulised ja mitmetahulised, et nendest on keeruline kirjutada. Teisalt tunduvad need teinekord niivõrd lihtsad, ühemõttelised ja selged, et midagi justkui ei peakski ütlema.

J

utt on mõistagi seksuaalse ahistamise ja ärakasutamise skandaalidest, mis on Eesti jalgpalli ja iseäranis Eesti naistejalgpalli viimaste nädalate jooksul raputanud.

12

JALKA APRILL 2021

Tekst: Raul Ojassaar

Mia Belle Trisna, Birgit Tikk ja need, kes suletud uste tagant oma lood päevavalgele tõid, on kangelannad. Usun, et paljud – eriti mehed! – ei pruugi arugi saada, kui suurt vaprust, meelekindlust ja tarmu see neilt nõudis. Eriti kui need episoodid olid tüdrukute elus jäänud aastate taha ja oma eluga oldi juba edasi mindud – selliste asjade detailne meelde tuletamine ei saa olla lihtne.

Seda enam, et alati leidub mingi seltskond inimesi, kes hakkab asja avalikustanud tüdrukuid endid kritiseerima, nende motiivide siiruses kahtlema ja neid avalikult häbistama. Võimalik, et absoluutne madalpunkt selles saavutati kurikuulsas Postimehe otsestuudios, kus Getúlio Aurelio Fredo ja teda esindav advokaat Robert Sarv üri-

MÕTISKLUSI tasid väita, et Birgit Tikk valetab, sest… „Kas olete näinud tema Instagrami kontot?“ Jäi totaalselt arusaamatuks, mis siis neiu Instagrami kontol viga on, kuidas on see seotud Getúlio isikuga või kuidas põhjendab tema fotovoog väidetavat motiivi selles juhtumis valetada. Muide: paistab, et tegu on andeka grimmikunstnikuga, kes armastab oma tööd ja teeb seda hingega. Võib hoopis positiivselt küsida – kas olete tema Instagrami kontot näinud?

Pole suurt vahet, kas seda teha avalikult või ainult uurimisega seotud inimestele – nendest asjadest tõe rääkimine on õige teguviis. Jah, isegi siis, kui selle abil soovitakse ennast või oma raamatut promoda, nagu kõlasid süüdistused Trisna vastu. Aga kuulge – mis vahet seal on? Kas see muudab juhtunu tühiseks või olematuks? Mis saab kellelgi selle vastu olla, kui väärkoheldud inimene on aastaid(!) hiljem jalad alla saanud, soovib oma kannatused enda jaoks kasulikult tööle panna, selle kaudu ühiskonda harida ja teisi sarnases olukorras olevaid või olnud inimesi aidata?

Nõuame 300 000 sisse armeenlastelt?

Eesti valitsuse otsus jalgpalliliidule erandit mitte teha, mis päädis sellega, et Eesti–Tšehhi MM-valikmäng tuli pidada Tallinna asemel Poolas, läks vutiliidule maksma hinnanguliselt 300 000 eurot. Võimalik, et valitsuse otsuse juured peituvad eelmise aasta sügises, kui siin ametlikku mängu pidanud Armeenia koondis otsustas koroonareeglitele vilistada ning vaba aega sisustada juuksuris käimise, linna uudistamise ja kohalike armeenlastega kohtumisega.

Nagu siinsamas kolumnis novembrikuu Jalkas kirjutasin, võis Armeenia delegatsiooni selline käitumine tõmmata alla eelkõige Eesti Jalgpalli Liidu usalduskrediiti: otsustajad ja neile soovituste andjad (loe: terviseamet) mäletavad väga hästi, et jama oli jalgpalliga. Mäletavad ka seda, et külalised olid Eestis meie vutiliidu vastutusel. Naljaga pooleks võib öelda, et 300 000 euro suuruse arve võiks otse Armeenia jalgpalliliitu saata.

Oleks narr uskuda, et kahe mehe töölt eemaldamine kõrvaldab seksuaalse ahistamise Eesti jalgpallist. Kui vaadata välismaal tehtud statistilisi uurimusi, on äärmiselt tõenäoline, et meie jalgpallis ja ka spordis üldisemalt on selliseid inimesi veel. Õpime! Esmalt märkama Loodetavasti näeme veel neid, kes julgevad rääkida Nii Getúlio kui ka Marek Naarise juhsellest, mis on seni võibolla aastateks tumi puhul on paljud jalgpalliinimesed pinna alla peitu jäänud. Nagu Mia tagantjärele tunnistanud, et tegelikult Belle Trisna puhul hästi nägime, piioldi teadlikud, et tegu on „kahtlassab teinekord vaid ühest inimesest, te“ inimestega või et midagi imelikku kes julgeb asjast avalikult rääkida, et nendega toimub, kuid selle teadmiseOleks narr uskuda, et kahe mehe lumepall veerema hakkaks. Ja selle ga ei osatud-tahetud midagi ette võttöölt eemaldamine kõrvaldab eest on Trisnale auväärne koht Eesti ta. Ühiskonnale võikski see olla kõikide jalgpalliajaloos juba tagatud. seksuaalse ahistamise Eesti nende skandaalide suurim õppetund: Mida kiiremini me räpased tegejalgpallist. meil kõigil tuleb õppida selliseid asju lased jalgpalli juurest kõrvaldame, varasemast paremini märkama. Ja seda kasulikum see on. Eriti naiste mitte lihtsalt märkama, vaid ka tegutsema. mängule! Usun, et neid lapsevanemaid ei ole hetSamuti on ilmselt olulisel kohal parem sellekel vähe, kes on hakanud mõtlema selle peale, kas teemaline haridus. Praegu jääb aeg-ajalt mulje, et oma varateismelised tüdrukud pärast koroonatüdrukuid õpetatakse isegi rohkem, kuidas sekpiiranguid tagasi trenni viia või mitte… suaalse ahistamisega toime tulla ja ennast kaitsta. Tegelikult peaks rõhk minema hoopis poiste *** ja meeste harimisele, sest paistab, et meie seas on omajagu neid, kes ei saa aru, kust jookseb piir Lisaks sellele, et loodetavasti oskavad nüüd lapse ja noore või flirdi ja ahistamise vahel. ProbEesti inimesed selliseid olukordi paremini märgaleem peitub ju valesti käituvates meestes, mitte ta ja julgevad ka tegutseda, on see hoogu juurde naistes ja tüdrukutes, kes ühel või teisel moel andnud ka võimalikule seadusemuudatusele, mis ahistamise või väärkohtlemise ohvriks langevad. tõstaks Eestis seksuaalse enesemääratlemise iga kahe aasta võrra. Kui varem oligi seaduse silmis kõik korras, kui täiskasvanud inimene 14aastaseKuhu pöörduda? ga semmis, siis edaspidi oleks piiriks 16 eluaastat.

Võrdluseks on ehk paslik välja tuua Inglismaa Kõik, kellel on selle teema või analoogsete olukordade kohta koondise endise jalgpalluri Adam Johnsoni kaasus, informatsiooni, on oodatud jagama seda Eesti Jalgpalli Liiduga e-posti aadressil fp@jalgpall.ee. Ühendust võtnud inimeste anomis siitsamast rubriigist mõni kuu tagasi ka läbi nüümsus ja informatsiooni konfidentsiaalsus on garanteeritud. käis. Mäletatavasti mõisteti Johnson kohtus süüdi Politsei ootab seksuaalse väärkohtlemise ja muu ebasobiva 15aastase tüdrukuga seksuaalsuhtes olemise eest käitumisega seotud informatsiooni e-posti aadressile ning ta veetis kolm aastat reaalselt vangis. Eestis vihje.jalgpall.list@politsei.ee. Edastatud info jõuab valdkonna on aga siiamaani kõik justkui korras, kui keskealine spetsialistideni, kes aitavad juhtunusse selgust tuua ja kannatainimene 14aastase lapsega magab. nule vajalikku abi pakkuda. #14poleokei!

2021 APRILL JALKA

13

LUGEJA KÜSIB

Mari Liis Lillemäe: kui koondis kutsub, siis tulen!

Jalka küsimustele vastab seekord Mari Liis Lillemäe. Ääreründaja tegi oma elu esimese treeningu paljajalu ning on praeguseks pärast A-koondisesse murdmist ja FC Floraga tiitlite võitmist jõudnud üle ookeani, kus saab ühel ajal nii õppida kui ka kõrgel tasemel jalgpalli mängida.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Jana Pipar

Mari Liis Lillemäe Sünniaeg: 01.09.2000 Koduklubi: The University of Texas Rio Grande Valley (USA) Endised klubid: Suure-Jaani United, FC Flora Saavutused: Eesti meister, karikavõitja ja superkarikavõitja 2018, 2019, 2020; aasta naisjuunior 2019 Naiste A-koondis: 22/0

14

JALKA APRILL 2021

Lillemäe mulluses treeningmängus Soome naiskonna PK-35 vastu.

LUGEJA KÜSIB

K

ust kohast sa pärit oled? (@tanel_neubauer) Viljandimaalt Olustverest. Ma tean, et paljud seostavad mind Suure-Jaaniga, sest mängisin seal.

Mis sind kõige rohkem inspireerib? (@marie_kiivit) Mind inspireerivad inimesed minu ümber.

Keda või mida igatsed Eestist kõige rohkem?

Mis vanuses ja kuidas sai jalgpall alguse sinu (@gr33nwolf) elus? (@sesaatmann ja @sannalindeberg) Ma arvan, et inimesi, sõpru ja lähedasi enda ümber.

Ma olin 5. klassis ja 11aastane. Põhikoolis oli mul Tegin teadliku valiku USA kasuks ja teadsin, et nad üks sõbranna, kellele sümpatiseeris jäävad Eestisse. Kodus tekib harjumus jalgpall. Ta tahtis trenni minna ja võttis olla teatud inimeste ümber ja järsku on minu julgustuseks kaasa. Üsna klassiolukord teisiti. kaline lugu, et läksin sõbraga kaasa ja Mulle meeldivad Eesti neli aastaaemäng hakkas hoopis endale meeldima. ga. Ilusad hetked talvel, mõnus lumi ja Tema enam jalgpalli ei mängi. seejärel tuleb päike välja ja lumi sulab.

Elu esimesest Esimene treening oli saalis ja ma mäIgatsen seda tunnet. Siin on ilm üsna jalkatrennist: letan, et meil polnud jalatseid kaasas. Ma üksluine. Samas ilmad on soojad ja päi„Esimene treening oli saalis ke paistab, nii et otseselt ei kurda! ei tea, mis me täpselt mõtlesime, aga laja ma mäletan, et meil henduseks oli paljajalu mängimine.

Igatsen ka mitut toitu, eriti Eesti maiustusi.

Kohukesi siin näiteks pole ja polnud jalatseid kaasas. tavapärast musta leiba ka mitte. Minu Mis on su lemmiktiim? (@si.mo978) Ma ei tea, mis me täpselt üks korterikaaslane, kes on Taanist, võMa pean tunnistama, et kindlat lemmimõtlesime, aga lahenduseks tab kodumaalt alati leiba kaasa, paneb kut polegi. Vaatan suuremaid mänge, oli paljajalu mängimine.“ selle sügavkülmikusse ja siis saab seda näiteks Premier League’i, ning jälgin, pikema perioodi vältel tarbida. mida minu ehk ääreründaja positsioonil olev mängija väljakul teeb.

Mis on peamised erinevused Eesti ja USA klubijalgpalli kultuuris? (@gr33nwolf) Kes on lemmikmängija oma tiimikaaslaste hulIgal aastal tulevad uued mängijad. Minuga koos gast? (@soccer_is_best_19) Ma arvan, et praeguse ülikooli tiimikaaslased Eestis paljudele midagi ei ütle. Kui mõtlen tagasi Lillemäe sõnul aastatele Eestis Floras, siis mulle meeldis kunagi on võimalik, et Lisette Tammikuga koos mängida. Võibolla saan värskelt Eestisse temaga tulevikus ka koos väljakul olla. tagasi tulnud Sul on väga kohevad ja lokkis juuksed. Kuidas nende eest hoolitsed ja ega sul need mängimist ei sega? (Liis, Tartu) Juuksed ei sega mängimist, sest mängudes on nad kinni. Juuksed nagu juuksed ikka, aga ma ei pea neid kammima eriti tihti. Aga kui otsustan kammida, siis tean, et selle peale kulub 20–30 minutit!

Lisette Tammikuga (vasakul) on ta varsti taas koos väljakul.

Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Mida sa tavaliselt pärast trenni sööd? (@kosmodaut) Üldjuhul mingisugust pastat. Mulle meeldib ka riis köögiviljade ja kanaga.

Kui sa ei oleks jalgpallur, siis kes sa oleksid? (@getryn.martmaa) Keeruline öelda. Ma arvan, et tänu jalgpallile olen see, kes ma praegu olen. Jalgpalli mängimine on toonud mind USAsse haridust omandama. Ma tean, et elu on täis juhuseid, ja juhuslikult jõudsin ka jalgpalli juurde ning see on mul aidanud teha samme edasi.

Ma ei kujutagi praegu oma elu ilma jalgpallita ette ja ma ei pea silmas vaid treeninguid ja mängimist.

Mis eriala sa USAs õpid? (Silver, Raplamaa) Esimesed aasta-kaks on siin üldained: inglise keel, matemaatika, filosoofia jne. Hetkel pole ma veel spetsialiseerunud, aga mõtlen turunduse peale.

2021 APRILL JALKA

15

Mari Liis Lillemäe lõi Pärnu JK vastu 2019. aasta karikafinaalis 4 : 0 võidumängus kohtumise esimese värava.

Lillemäe 2018. aasta Balti turniiril Leedu vastu. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

on tänavu meie tiimis 12–13 uut mängijat. Seega pööratakse palju rõhku sellele, et mängijad leiaksid võimalikult kiiresti ühise keele ja mängu.

kellel autot pole. Rahaga käitutakse ka teistmoodi, sest sellel pole justkui nii suurt väärtust ja ostlemine tundub paljudele pigem ajaviide.

Kas USA ülikoolijalkas aetakse asju professionaalselt ja kui palju koolile aega jääb? (Mikk, Tallinn) Ma ütleks, et süsteem on küllaltki professionaalne. Naistel on meestega võrdsed tingimused ja puudub ühe eelistamine teisele. Tiim on suur ning sinna kuulub 28 mängijat, mis tähendab, et igale positsioonile konkureerib kaks-kolm mängijat. Treenime Kuidas üldine elu USAs on? viis-kuus korda nädalas ja teeme veel (@gr33nwolf) lisaks kaks jõusaalitreeningut. Hooaja Meil on siin majakesed ja ühes korteris on neli inimest, kellel on kõigil oma Kohevast juuksepahmakast: vältel jaotub koormus teisiti, sest mängime kaks mängu nädalas ning taastutuba. Köök ja pesuruumid on nelja pea„Kui otsustan kammida, siis misaeg nende mängude vahel on lühike le ühised. Elame justkui linnakus, kus tean, et selle peale kulub ja koormus üsna suur. Kool arvestab on koos kõik sportlased, ning elame 20–30 minutit!“ jalgpalliga ja jalgpallitiim arvestab koonii-öelda oma mullis. liga. Seega on meie eest kõik planeeriInimesed on siin üsna mugavad, eritud, üldjuhul ei pea valima treeningu ja koolitunni ti kohalikud. Kui astun uksest välja, siis ma näen vahel. staadionit. Stopperit pole käima pannud, aga arvan, et lähen jalgsi väljakule ligikaudu seitse miMillised reeglid on USA ülikoolijalkas teistsunutit. Aga ameeriklased käivad autoga. Kui me lägused? (Mikk, Tallinn) heme sakslanna ja taanlannaga jalgsi treeningule, Üheks erinevuseks on mänguaeg. Kui normaalaeg siis küsitakse, kas ikka auto peale ei soovi tulla. ehk 90 minutit lõpeb viigiseisul, siis mängitakse Sarnane olukord tekkis toidupoes käimisega. lisaaeg, kus ühe poolaja pikkuseks on kümme miToidupood asub veidi enam kui kümneminutilinutit. Kui kumbki väravat ei löö, siis lõpeb mäng se jalutuskäigu kaugusel. Kui jaanuaris siin uuesviigiga, aga kui üks võistkond lööb kasvõi esiti kogunesime, siis kool polnud veel alanud ja mesel minutil lisaajal värava, siis on nad mängu söökla oli kinni. Meile anti raha, et minna poodi võitnud ehk kasutatakse kunagi suures jalgpallis süüa ostma, ja treener nägi palju vaeva ja uuris, et kasutusel olnud kuldse värava reeglit. ikka kõigil autoga minek oleks. Siin on üksikuid, Mis on USAs treenides teisiti kui Eestis? (@soccer_girl073) Kuna USA ülikoolijalgpallis on palju üleminekuid kaitsest rünnakule ja vastupidi, siis pannakse treeningutel rohkem rõhku füüsiliste võimete arendamisele.

16

JALKA APRILL 2021

Igatseb Eesti toitu: „Minu üks korterikaaslane, kes on Taanist, võtab kodumaalt alati leiba kaasa, paneb selle sügavkülmikusse ja siis saab seda pikema perioodi vältel tarbida.“ Lisaks on ülikoolisüsteemis jooksvad vahetused. Kui vahetus toimub esimesel poolajal, siis tagasi mängu saab minna alles teisel poolajal. Kui vahetus toimub teisel poolajal, siis on võimalus veel mängu tagasi minna.

Kui tihti pead reisima? (@joonasbeilmann) Ma ütleks, et see oleneb hooaja faasist. Siin on üldjuhul kaks mängu nädalas, võtame näiteks neljapäeva ja laupäeva. Võib juhtuda, et need mängud on eri osariikides, mis tähendab palju reisimist.

Koroonapandeemia tõttu on reisimist veidi vähem, sest võimalusel lähenetakse kalendrile nii, et ühe vastasega mängitakse kaks korda järjest. Kuna olen siin üsna värskelt, siis mina seda suurt reisimist polegi näinud.

Koondise esindamise puhul pean tõesti pikalt reisima. Detsembris tulin koju ja veebruaris ka.

Veebruaris osutus see teekond üsna vaevaliseks.

Aga kui koondis kutsub, siis tulen!

Ääreründajana palliv Lillemäe jälgib suures jalgpallis enim just oma positsioonil tegutsevaid mängijaid. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Millal su hooaeg lõpeb ja tagasi Eestisse tuled?

(Saara, Harjumaa) Kooliaasta lõpeb maikuu esimesel nädalal ja tulengi tagasi kohe mai alguses.

Kuhu plaanid peale USAd minna? (@lisetteteder) See tundub hetkel nii kauge aeg... kuigi tean, et aastad lähevad kiirelt ja varsti on see käes. Ma arvan, et siin on veel palju õppida ning mu väljavaated kujunevadki nende aastatega siin.

Kuhu sa jalgpallis jõuda tahad? (@sesaatmann) Ma tahaks öelda, et soovin profitasemel mängida, et saaksin keskenduda vaid jalgpallile. Samas näen, et mul on kõrvale vaja mingit muud väljundit. Olen seda tunnetanud USAs, kus treeningute ja õpingute järel on vaba aega, ning kui ma mingil hetkel enam ülikoolis ei õpi, siis ma ei taha, et mu elu oleks üksluine. Fookus püsiks jalgpallil ning selle kogemuse loodan kunagi kätte saada.

Kolmel Balti turniiril on Lillemäe mänginud naiste A-koondise ridades.

Lillemäe on naistekoondises enim minuteid teeninud Läti vastu. Nelja mängu peale on neid kogunenud täpselt 300! Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

57 kohtumist on Lillemäe pidanud naistekoondistes kõikides vanuseklassides kokku.

Kübaratriki lõi Lillemäe Eestis nii 2018., 2019. kui ka 2020. aastal. 2019. aastal lõi ta neid lausa kaks.

2021 APRILL JALKA

17

MEISTRILIIGA

Mida oodata uuelt

meistriliiga hooajalt?

Tallinna FC Flora Mullune tabelikoht: 1.

Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva Abitreener: Ilja Monakov Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov Kehalise ettevalmistuse treener / füsioterapeut: Maali Pruul

Märtsikuu lõpus tehti algust tänavuse meistriliigaga. Jalka uuris kaheksalt peatreenerilt naiskondade eesmärkide kohta ja küsis ekspertidelt, mida oodata uuelt hooajalt.

Valitseva meistrina läheb hooajale vastu Tallinna FC Flora, kellele soovivad konkurentsi pakkuda mullu hõbeda võitnud Tallinna Kalev ja esimest korda medali saanud Saku Sporting. Samuti ei tasu alahinnata oma esimese kõrgliigahooaja neljanda kohaga lõpetanud Pärnu Vaprust. Meistriliigas on tagasi Lasnamäe Ajax, kes asendab esiliigasse kukkunud Nõmme Kaljut.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

18

JALKA APRILL 2021

Aleksandra Ševoldajeva: „Eesmärk on võimalikult kiiresti leida üles mängu tasakaal ja kõige paremini sobituv koosseis. Kui rääkida kõige suuremast eesmärgist, siis Flora puhul ei saa rääkida millestki alla meistritiitli ja kõikide karikate. Hooaja ettevalmistus on olnud raske, sest on olnud kaks isolatsiooni ja koondiselaager. See tähendas meie jaoks kokku ühe kuu jagu pausi. Minu ajal pole Floras nii palju muudatusi olnud ning hea rütmi leidmiseks läheb natuke aega, kuid tuleme sellega toime.“ Karjäärile tõmbas joone alla Katrin Loo. Mullu hooaja teises pooles taas naiskonda esindanud Liis Lepik on ka otsustanud jalgpalliga praeguse seisu järgi lõpparve teha ning samuti pole enam naiskonna juures Saron Läänmäed. Väravavaht Getriin Strigin mängib nüüd Austrias ning Silja Goroško jätkamine on küsimärgi all. Flora juures on tagasi Lisette Tammik ning naiskonna uus kapten on Kristiina Tullus ja esikinnas Victoria Vihman. Flora ootab oma ridadesse tagasi ka Mari Liis Lillemäed, kes mängib USAs ülikoolijalkat, aga praeguse seisuga pole tema taasliitumise kohta lisainfot. Hooaja eel on vigastatud Maarja Saulep, Liselle Palts, Elisabet Polstjanova ja Ksenija Jerofejeva. Vigastusest on taastunud kaitsja Siret Räämet.

Kethy Õunpuu Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

MEISTRILIIGA JK Tallinna Kalev

Pärnu JK Vaprus

Mullune tabelikoht: 2.

Peatreener: Maksim Rõtškov Abitreenerid: Mattias Traublum, Kätlin Hein

Mullune tabelikoht: 4.

Peatreener: Kristina Bannikova Abitreener: Ruslan Mironov Füsioterapeut: Leila Ilisson

Maksim Rõtškov: „Igal aastal proovime seada kõrgeid eesmärke. Oleme optimistid ja proovime sel aastal heidelda esikoha nimel. Sooviks, et koroonapandeemia kaoks, sest see jätab tugeva jälje ja on hetkel kõige suuremaks probleemiks.“ Kalev jätkab võrreldes mullusega üsna sarnase koosseisuga, kuid duubelnaiskonnast on liitunud perspektiivikaid noori. Järgmise sammu Maria Orav võib teha Johanna Marie Link. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee Hiljuti teatas klubi, et Kalevit kümnel hooajal esindanud Jana Piprale jäi eelmine ehk hõbedane hooaeg viimaseks.

Kristina Bannikova: „Eesmärk on eelmise aasta tulemuse kordamine, sest ma ei sooviks lõpetada allpool neljandat kohta. Kuid ma soovin, et saavutaksime selle tulemuse palju stabiilsemate esituste pealt. Eelmisel hooajal oli meil vabandus, et tegu oli esimese hooajaga meistriliigas, aga kuna koosseis on suures pildis sama, siis kogemus on juba olemas. Tahan, et meie mängud oleks stabiilsemad ka naiskondade vastu, kes meist eelmisel aastal tagapool lõpetasid, sest mullu olime vahepeal veidi hädas. Sel aastal loodan, et halva mängupildi tõttu punkte ei kaota, aga kui teeme hea esituse ja vastased on üle, siis seda ma aktsepteerin. Koroonapandeemia tekitab stressi. Loodan, et inimesed käituvad mõistlikult ja ootamatusi esineks aina vähem. Positiivne proov võib viia isolatsiooni ja sealt omakorda liigub mängukalender. Tahaksin, et kõik toimuks plaanipäraselt.“ Pärnu naiskond läheb tänavusele hooajale vastu mullusega võrreldes sarnase koosseisuga.

Esile võib tõsta Ragne Gromovit, Laura Ustat ja Marie Saart. Samuti on naiskonnaga liitunud Läänemaalt Trinity Õismets, kellele on tegu esimese hooajaga Eesti naiste meistrivõistlustel.

Saku Sporting Mullune tabelikoht: 3.

Peatreener: Jan Harend Abitreener: Jüri Saar Väravavahtide treener: Imbi Hoop Eliisabet Pedak Foto: Jana Pipar

Laura Usta Foto: Jana Pipar

Jan Harend: „Eesmärk on parandada eelmise aasta sportlikku tulemust ehk tabelikohta. Esimest korda ajaloos on meil duubelvõistkond, mis on meie jaoks täiesti uus mõõde. Mängijate ring on lai ja kui treeninguplaanis on ette nähtud 22 mängijat, siis tänu duublile on see võimalus olemas.“ Saku naiskonnas on mitu mängijat mullusest U17 vanuseklassist. Järgmist sammu võib oodata Grete Dautilt.

2021 APRILL JALKA

19

MEISTRILIIGA Põlva FC Lootos Mullune tabelikoht: 5.

Peatreener: Kaido-Meinhard Kukli Abitreener: Indrek Käo Füsioterapeut: Margret Help Kaido-Meinhard Kukli: „Meie eesmärk on igal aastal sama: miinimum on liigasse püsima jäämine ja maksimum esinelikusse pääsemine. Toimetame väikeses kohas ja proovime olla eesmärkide seadmisel realistid. Hooaeg pikeneb, mängude arvu tõsteti ja eks vaatab, kuidas selle aasta vastu peame. Oluline, et mängida saab, ja loodame, et seisakuid ei tule.“ Põlva naiskonnas on olnud nii loobujaid kui ka uusi tulijaid, kuid mängijate arv on võrreldes mullusega sama. Naiskond rõhub kambavaimule.

JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN Mullune tabelikoht: 6.

Peatreener: Sergei Vassiljev Füsioterapeut: Roger Teor Sergei Vassiljev: „Eesmärk on mängida! Kui näitame head mängu, siis tulemus tuleb iseenesest.

Pingeid ei soovi naiskonnale peale panna, kuid kvaliteeti tahaks parandada. Seda on raske teha, aga kui suudame, siis kajastub see punktides.

Sooviksin, et saaks normaalselt ehk pausideta mängida. Kui pole seda stabiilsust, siis mõjutab see sportlikke esitusi. Aga pandeemia tõttu on rasked ajad ning on näha, et paljud naised loobuvad jalgpallist. Põhjuseid on erinevaid, sest mõni tahab lihtsalt aasta vahele jätta, aga teine on väga kohusetundlik ja tunneb, et pole saanud kvaliteetselt treenida. Tempo oli mullu lõpuks nii kiire, et mängijad väsisid.“ Võrreldes eelmise aastaga on naiskonnas seitse lahkujat. Kolm mängijat loobusid jalgpallist, kaks on lapseootel ja kaks mängijat siirdusid välismaale. See võib teed rajada mitmele noorele mängijale, kes on juba noores eas meistriliiga tasemel kogemusi hankinud ja võivad tänavusel hooajal astuda sammu edasi.

20

JALKA APRILL 2021

Tartu JK Tammeka Mullune tabelikoht: 7.

Peatreener: Sirje Roops Abitreener: Kristel Vidaja Füsioterapeut: Hannagret Luks Sirje Roops: „Eelmisel hooajal pidime mängima üleminekumänge, mis oli noorele võistkonnale vaimselt suur väljakutse. Sellest lähtuvalt sooviksime sel hooajal seda olukorda vältida ning peame olema mänguliselt palju stabiilsemad. Võistkonnaga on liitunud mõned mängijad teistest klubidest ja noored meie oma naistesüsteemist, mis on parandanud treeningute kvaliteeti ja konkurentsi.

Samas peame üsna kiiresti leidma hea tasakaalu vanemate ja uuemate olijate vahel. Kindlasti ootame sel hooajal kvaliteeti vastastelt, aga eelkõige iseendalt, kuna eelmise hooaja tulemuse pealt peame alustama enda täiustamisest. Peame oma latti tõstma – siis oleme võimelised ka esinelikule konkurentsi pakkuma.“ Tammeka naiskonna uksest hakkavad sisse murdma kvaliteetsed noormängijad ning suur osa mullusest tuumikust jätkab. Tagasi väljakul on möödunud hooaja eel põlve vigastanud Reti Mänd.

Lasnamäe FC Ajax Mullune tabelikoht: esiliiga võitja (Tallinna FC Ajaxi ja Paide LNi ÜN) Peatreener: Oleg Timofejev Oleg Timofejev: „Minimaalne eesmärk on säilitada koht meistriliigas, mis on võrreldes mullusega hoopis teine tase. Peame selle eesmärgi täitmiseks näitama oma iseloomu ja oma mängu. Oleme selleks valmistunud alates jaanuarist ja eks hooaeg näitab, kas suudame hakkama saada.“ Kui mullu oli naiskond JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜNi duubel, siis tänavusel hooajal mängitakse koos meistriliigas. See tähendab, et Ajax alustas koostööd Rakvere JK Tarva naiskonnaga. Naiskond on ilma jäänud kahest väravavahist (Diana Truu ja Ksenija Jerofejeva) ja mullusest esiliiga suurimast väravakütist Gerli Israelist, kes mängib nüüd Bulgaarias. Sofia Levtšenko pidi minema põlveoperatsioonile. Vigastatud on Vanessa Vaher, kuid tema on mängijate nimekirjas üles antud. Üheks põhimängijaks võib kujuneda Anastasija Fjodorova, kes on mänginud Eesti U17 koondises ja nimetatud varem ka A-koondise varunimekirja. Samuti ei tasu kahelda kaptenipaela kandva Liisi Kalinina kvaliteedis.

MEISTRILIIGA

Liis Lepik: väike eelis võib olla Sakul ja Kalevil Mulluse hooaja järel putsad varna riputanud Liis Lepik usub hooaja eel, et suurfavoriit FC Flora kõikidest niisama lihtsalt peajagu üle ei ole. Tema sõnul on nii Kalev kui ka Saku tänavusel hooajal eelmisest tugevamad. „Eelmisel hooajal otsisid nii Kalev kui ka Saku ühtset mängumustrit ja ma usun, et seepärast tuleb see hooaeg nende jaoks selles valguses lihtsam. Valitseva meistri koosseisus on toimunud mitu muudatust, aga kuna kvaliteedis ei ole alla antud, siis on põnev näha, kuidas noorenev koosseis oma kokkumängu leiab,“ räägib pikalt Florat esindanud Lepik.

Endine keskkaitsja ei piirdu tabeli tipust rääkides vaid kolme naiskonnaga. „Ennustamine on küll tänamatu töö, aga kui ma mõtlen medalikohtade peale, siis kindlasti ei tasu unustada Pärnu Vaprust, kus pakuvad Anastasija Štšerbatšenia, Eneli Kutter ja Kristina Bannikova kindlat kvaliteeti, ja sinna lisavad oma talendi ka mitmed põnevad noored.“ Vestluse hetkeks pole kõik naiskonnad veel oma nimekirju esitanud, kuid 27 korral Eesti A-koondist esindanud Lepik ootab põnevusega mitme noormängija esitusi. „Jaanika Volkov teeb oma debüüthooaja Floras ja eelmise hooaja lõpus liitus nendega veel Kristina Teern. Samuti (JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜNi mängija – toim.) Sandra Liir, kes tegi eelmisel aastal debüüdi koondises.

Kindlasti ei tasu unustada, et Floraga taasliitus Lisette Tammik!“ Tallinna Kalevi põhimängijaks hindab Lepik Evelyn Šilinat, kelle kvaliteeti saab näha nii ründes kui kaitses.

Lepik sooviks rohkem näha kaitsemängijate oskuseid. „Mis seal salata, naiste meistriliiga taset hinnates näeme, et tabeli alumisel ja ülemisel poolel on kvaliteedis tuntav erinevus, kuid ma loodan, et see kõik liigub mingil hetkel paremuse suunas.

Tahaksin, et vähemalt tabeli tippude omavahelistes heitlustes näidatakse kvaliteetset jalgpalli ning kaitses tegutsevad mängijad saavad näidata, milleks nad võimelised on.“ Foto: Liisi Troska

Foto: Lembit Peegel

Anastassia Morkovkina: hooaeg tuleb viimaste aastate põnevaim Endine tippmängija Anastassia Morkovkina usub, et FC Flora muudatused koosseisus teevad tänavuse hooaja väga põnevaks. Kuid kogenud pallurite kaotuse järel on Flora naiskond suutnud end täiendada kvaliteetsete noormängijatega. „Katrin Loo lõpetas karjääri. Mäletan, mida naiskond elas läbi, kui karjääri lõpetas Gerlin Naisson, ja mäletan ka seda, mida tundsime, kui meie seast lahkus Annika Tammela. Naiskonna jaoks on ääretult keeruline, kui kaob liider. Aga Flora on endale viimasel ajal saanud nii palju noormängijaid, kellest mitmed on näidanud end tõeliste väravamasinatena. Viimsi kasvandik Liselle Palts, Levadia kapten Elisabet Polstjanova, Levadias 15 mänguga 28 väravat löönud Jaanika Volkov, juba eelmise hooaja eel Tabasalust tulnud Gabriela Busch ning Kuressaares ja Floras kokku 28 mänguga 44 väravat löönud Kristina Teern. Kui Aleksandra Ševoldajeva suudab selle uue koosluse mängima panna, siis on tegu peatamatu rongiga.“ Eesti koondises 75 mänguga 40 väravat löönud Morkovkina toob Kalevist esile Ketlin Saare, Evelyn Šilina ja Ljubov Maksimova. „Nad on kogemustega mängijad, kes suudavad täita eri rolle. Kalev jätkab suures osas sama naiskonnaga ja see kogemus hakkab mängima oma rolli. Ma usun, et nad suudavad Florale konkurentsi pakkuda.“ Samuti ei alahinda Morkovkina Sportingut. „Saku on sarnaselt eelmise aastaga konkurentsis. Katriin Saulus ja Lisandra Rannasto on jätnud varasemalt hea mulje, kuid Katriinil jäi trauma tõttu aasta vahele.

Ma loodan, et ta tuleb tagasi palju julgemalt. Sakul on lisaks hea potentsiaaliga noortele kogemusega mängijad olemas ning see on treeneri ülesanne, kuidas see kooslus mängima panna.“ Vaprusel on Morkovkina sõnul kaks liidrit, Kristina Bannikova ja Anastasija Štšerbatšenia, kuid sinna on lisandunud ka teisi põnevaid mängijaid. „Ragne Gromov on talendikas mängija, kes võib väga palju juurde anda.“ Samuti leiab praeguseks jalgpalliliidu juhatusse kuuluva Morkovkina hinnangul põnevaid mängijaid tabeli mullusest alumisest poolest. „Põlvast näiteks Kärt Hüdsi ja Ave-Lii Laas ja Tammekast Kirkeliis Lillemets. Noored on meie tulevik, aga on tähtis mõista, et kui noori mängijaid märgatakse, siis tähendab see, et peab hakkama rohkem tööd tegema. Kiitmisel võib olla ka vastupidine toime, mida oleme varasemalt näinud,“ sõnab Morkovkina.

2021 APRILL JALKA

21

ÜLEMINEKUTURG

Kaugele kodumaast: mida peaks teadma jalgpalliagentidest?

Selle aasta alguses tabas naiste jalgpalliturgu tõeline buum: välismaale siirdus nii naiste meistriliigas ning ka koondises kanda kinnitanud mängijaid kui ka neid, kes kohalikul vutimaastikul korralikku nime teha pole jõudnud.

Nimest olenemata on neil mängijatel võimalus end välisriigis sada protsenti jalgpallile pühendada ehk siis mängida jalgpalli selliselt, kuidas Eestis pole see lihtsalt võimalik – professionaalselt.

Tekst: Laura Jaansen | Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

K

odumaalt väljapoole pallima suundumise taga ei ole vaid mängija ränkraske töö ja treeneri otsatud tarkuseterad, vaid oma rolli täidavad ka jalgpalliagendid. Kuna sobiva agendi leidmine ja välismaale siirdumine võivad olla kõvad pähklid pureda, siis aitavad tagamaid selgitada Austrias mängiv Getriin Strigin ja Bulgaarias ründajana tegutsev Gerli Israel. Peale nende jagab mõtteid Soccer Generation Sports Agency agent Stavros Gkelias.

Millest tuleks alustada?

Tallinna FC Florast Austria kõrgliigasse siirdunud Strigin leiab, et esmalt peaks välismaale siirdumisest unistav mängija teadma, milline on tema soov. „Mida sa oled mõelnud – mis riigid, mis liigad, millised on su eesmärgid?“ jätkab puurilukk loeteluga ning lisab, et neid küsimusi küsib ka agent.

Teise olulise aspektina toob ta välja video, mis kajastab mängija tegevusi platsil. Väravavahi arvates on hiilgehetkede video tegemine kõige tüütum ja raskem osa, kuid toonitab, et ilma selleta ei saa kuhugi. „Sul peab olema midagi näidata,“ selgitab ta.

Eesmärgi olulisust rõhutab ka oma esimesse välisklubisse siirdunud Israel, kuid leiab, et esimesena peab leidma vastuse hoopis teisele kü-

22

JALKA APRILL 2021

simusele. „Kas sa oled valmis kõik Eestis maha jätma?“ viskab ründaja küsimuse õhku.

Israel lisab, et tema jättis Bulgaaria kõrgliigasse mängima minnes maha oma ametid õpetaja ja treenerina, sealjuures ka pere ja sõbrad. Hoolimata suurtest ohverdustest ja julgest sammust ta oma otsust ei kahetse. „Esimest korda elus olen ma väga rahul, et ma võtsin sellise riski ning tulin oma unistust täitma,“ sõnab Stara Zagora Lokomotivi ründaja enesekindlalt. „Ja ma tean, et siin minu karjäär ei lõppe.“ Kuidas leida endale agent?

FC Wacker Innsbrucki väravavaht Strigin sõnab, et siinkohal mängivad suurt rolli tutvused. „Ma arvan, et minu kasuks räägib see, et ma olen koondisemängija ja lihtsalt paratamatult on läbi aastate tekkinud mingeid tutvuseid,“ leiab ta, „ja ma olen ise julgenud küsida abi oma sõbrannade-tiimikaaslaste käest.“ Puurilukk rõhub agendi otsimise ja välismaale siirdumise juures just suhtlusele ja informatsiooni jagamisele. Ta lisab, et soovitab julgelt ühendust võtta mõne mängijaga, kes välismaal juba mängib. Küsimusele, kas ka tema poole on keegi huviline pöördunud, vastab Strigin eitavalt. Kuid lisab lõbusalt, et tema sotsiaalmeedia postkastidesse võib julgelt teateid „libistada“.

Pahatahtlikkust või konkurentsist tulenevat ebasõbralikkust aga karta ei tasu, sest oluline on mõista suuremat pilti. „Me peame kõik kokku hoidma,“ alustab Strigin. „Ma ei usu, et keegi lihtsalt ignoreerib, kui talle kirjutatakse.“

Bulgaaria kõrgliigas mängiv Israel nendib aga, et teda leidis agent ise. „Esimest korda võttis ta minuga ühendust 2020. aasta alguses, aga siis olin ma vigastatud ning mõistus ütles, et ma ei tohiks ennast hetkel siduda,“ selgitab ründemängija. Agent kirjutas Israelile ka sama aasta sügisel ja talvel ning võib öelda, et sellisest väikesest survest väravakütile ka piisas. Detsembrikuuks oli endine Lasnamäe FC Ajaxi mängija otsustanud, et soovib kodumaa tolmu putsadelt pühkida.

Valitsev Eesti meister odaviskes Gerli Israel lõi mullu naiste meistriliigas 17 mänguga 13 väravat.

bavate“ mängijate kohta võimalikult palju informatsiooni: CV, eelmiste hooaegade statistikat ja videomaterjali.

Kuidas teha kindlaks, et agent on tõesti selle ala esindaja?

Kuna Israeli näide kinnitab, et on agente, kes otsivad ise potentsiaalseid mängijaid ja teevad esimese sammu, siis on oluline mõista, kuidas sellisel juhul käituda. Siinkohal tuleb mängu sotsiaalmeedia, mis on end tõestanud võimsa abimehena, võib naljatledes isegi öelda, et kui sind pole Facebookis või Kuidas leiab agent mängijaid?

Instagramis, siis pole sind justkui oleStrigini ja Israeli näitel võib liigitada maski. agendid laias laastus kahte kategooGerli Israel välismaale Niisiis leiavad nii Strigin, Israel kui riasse: need, kes ise mängijaid ei otsi, siirdumisest: ka Gkelias, et tundmatuna näivat agenning need, kes just otsivad. SG Sports „Kas sa oled valmis kõik ti saabki interneti abiga kontrollida.

Agency agent Stavros Gkelias tõdeb, et Teisalt tasub alati küsida nõu ka teiste tema kuulub just viimasesse rühma. SaEestis maha jätma?“ mängijate käest. „Kuna naistejalgpalli mas on aktiivse tegutsemise tagajärjel turg on väike, siis pole keeruline leida pettureid,“ aina rohkem ka neid, kes ise agendi poole pöörtoob Gkelias välja positiivse nüansi. duvad.

Israel lisab, et jälgida tuleks näiteks seda, kelleKolm aastat agendina töötanud Gkelias selga agent koostööd on teinud, ja mõelda, kas mängitab, et mängijate poole pöördumise eelduseks gijale sobiks just selline agent. Tänu internetis pole vaid jalgpalliteemalised pildid sotsiaalmeesurfamisele leidis ründaja küllaldaselt positiivset dias, vaid sinna juurde käib küllaltki mahukas infot nii oma agendi Gkeliase kui agentuuri kohta. ja põhjalik eeltöö. „See on protsess, mis kestab Siiski ei saa kõikide agentide kavatsustes kindel 14–15 päeva, ning alles seejärel kontakteerun ma olla ning hoolimata oma õnnestunud tehingust mängijaga,“ jätkab ta. kutsub eestlanna mängijaid üles ettevaatlikkuNii leidis Gkelias tee ka Israelini. Internetis leisele. „Tuleb silmas pidada seda, et kõik agendid tav statistika ja mängija hiilgehetkede video olid ei pruugi olla head,“ tuletab ta paratamatut tõde need, mis avasid Eesti ründajale ukse välismaale. meelde.

Seega toonitabki Gkelias, et oluline on leida „lu2021 APRILL JALKA

23

ÜLEMINEKUTURG

Getriin Striseni viia. „Sa ostad põhimõtteliselt põrsast kotis,“ Sarnase kaitseasendiga on ka Strigin, kellega gini (paremal) ei soovita väravavaht lepingu allkirjastamisega on mitu agenti ise ühendust võtnud. Selline läagendiks on kiirustada. henemine puuriluku arvates väga hea tava ei ole. lätlanna Džuljeta Strigin arvab, et esmalt tuleks agendiga rääkida „Ma arvan, et see ongi minu jaoks kõige hirmutaTamsone, kes teeb agendiläbi kõik detailid soovide, lootuste, ootuste ja muu vam, aga paraku naistejalgpall selline lihtsalt on,“ tööd… omaenda säärase kohta. Siis asub agent sobivat klubi otsima viitab Eesti koondise väravavaht tõusuteel, kuid mängijakarjääri ning reaalse töö tagajärjel sõlmitakse leping. „Kui siiski arengutee alguses olevale naistejalgpalli tukõrvalt! tulebki pakkumine, millega ma olen rahul, siis ma rule. lähen selle agentuuri alla ja nad on minu esindaTa jätkab, et täiesti tundmatud agendid kirjujad,“ illustreerib Strigin enda ja oma agendi töötavad ja kutsuvad noori kogenematuid mängijaid meetodeid ning lisab, et Austriasse siirvälisriikidesse mängima, kuid selliseid dudes sõlmis ta lepingu esmalt klubiga kutseid ei osata tihtipeale ratsionaalja seejärel oma esindajaga. selt analüüsida. „See ei ole päris nii, et Kreekast pärit Gkelias selgitab aga, sa lihtsalt lampi saad kuskilt superhea et lepingu sõlmimise aeg oleneb puhpakkumise, lähed ja ongi kõik no nii tore Getriin Strigin mängijate talt agendi töömeetodist. Kuna erinevad – see ei käi nii,“ toob Austria kõrgliigas kogemused on teinud teda ettevaatlipalliv väravavaht mängijaid maa peale. nõudlikkusest: kumaks, siis eelistab ta lepingu sõlmida „Kui sa tead oma väärtust, võimalikult varakult. Sellisel viisil väldib Millised võiksid olla ohumärgid? siis oskad ka küsida.“ ta seda, et mängija töötab samal ajal Koondise väravavaht on oma karjäämitme agendiga – seda on Gkelias oma ri jooksul teinud mitu tähelepanekut töös korduvalt näinud. Teisalt kaitseb leping mõagentide ebaharilike käitumisviiside kohta. Eslemat osapoolt. „Kui agent ei taga lepingus määmalt toob ta välja agendi liigse pealetükkivuse. ratletud asju, siis on ka mängija kaitstud,“ sõnab ta. „Mul on seni olnud kaks agenti, kes on tahtnud Ohumärk on Gkeliase hinnangul aga see, kui teha agendilepingu enne, kui nad on kuulanud, agent küsib lepingu sõlmimise eest raha. „Vamida ma soovin või kuhu ma tahan,“ meenutab bandust väljendi eest, aga see on täielik jama,“ Strigin. „Kui see agent üritab suruda lepingut, siis on Gkelias oma arvamuses vägagi kindel. Ta jätsee võiks olla väike ohumärk.“ Ta jätkab, et pimesi kab, et on arusaamatu, mille eest sellisel juhul sõlmitud leping ei pruugi alati soovitud tulemu-

24

JALKA APRILL 2021

ÜLEMINEKUTURG kui seda otseselt ei pakutagi, siis võibki juhtuda nii, et mängija võetakse klubisse ilma proovimiseta. Ta nendib, et naistejalgpall lihtsalt on hetkel sellises faasis. „Ja kui sa teedki lepingu kaheks hooajaks klubiga, kus sa pole ise veel kohapealgi käinud, siis see Mida võib agent mängijalt küsida? tundub lihtsalt absurdne,“ avab kogenud väravavaht Kui rääkida finantsilisest poolest, siis on oluline järjekordset murekohta. silmas pidada FIFA regulatsioone. HetOma positsiooni spetsiifika järgi peab kel käimasolev üleminekuid puudutav puurilukk oluliseks ka väravavahtide reform keerleb üldiselt kahe numbtreeneri olemasolu. Kogenud pallur selri ümber. Nii mängijat kui ka sihtklubi gitab, et reaalseks arenguks ei piisa vaid esindav agent võib teenida 3% mängija töötasust, kusjuures mõlemat esinda- Stavros Gkelias mängijatelt ühest tugevast mängust nädalas ning oluline on see, et keegi väravavahiga eraldes korrutatakse protsent kahega. Üleagenditasu ei küsi: di tegeleks. „Kui sul on nädalas viis-kuus minekust kuni kümme protsenti võib „Mulle ei tähenda see trenni, kus sa ei saa teha oma positsiooteenida jalgpallurit müüva klubi agent. summa midagi, kuid ni jaoks spetsiifilisi asju, siis kui palju sa Gkelias nendib, et enamasti ta oma sealt lõpuks võidad?“ kõlab mängija suust mängijatelt vahendustasu ei küsi. Ta mängijatele võib see igati loogiline retooriline küsimus. leiab, et niigi madala sissetuleku juures tähendada palju.“ Gkelias toob välja, et mängijate tavõib agendile tasu maksmine olla keevalised nõudmised on küllaltki tagasihoidlikud ja ruline. „Mulle ei tähenda see summa midagi, kuid tavalised. Nende hulka kuuluvad näiteks elukoht, mängijatele võib see tähendada palju,“ selgitab ta. lennupiletid ja hea palk. Kusjuures palgasoov ole„See võib olla abiks ta perele, õele-vennale.“ neb suuresti mängija oma nägemusest. Agent Kui aga mängija ise tasu ei maksa, siis sätestoob ka välja, et kuna riigiti on elatustase erinev tab FIFA, et selle summa võib küsida klubilt, kuhu ja ka toidukaupade hinnad varieeruvad, siis esitab mängija siirdub. Enamasti talitab niimoodi ka tema klubile nõude tagada mängijale minimaalGkelias. Samas ei välista ta seda, et mõni agent selt kaks toidukorda. Gkelias leiab, et see võib töötab hoopis teistmoodi – kõik oleneb lepingust, mängijale väga abistav olla. mille mängija ja agent koostöö alguses sõlmivad.

Kui rääkida üldisematest küsimustest, siis küsib agent enamasti mängijat puudutavaid asju.

Alustades sellest, millised soovid mängijal on ja Kes siis ikkagi on jalgpalliagent? mida on tal enda kohta ette näidata, lõpetades aga lihtsalt sellega, kuidas mängijal läheb ja ega „Mina ütleksin, et agent on mängija mentor,“ pakub Gerli teda näiteks mõni vigastus ei kimbuta.

Israel välja. Ta selgitab, et välismaale siirduva mängija puhul Israel lisab veel, et tema agent on uusi mänon agendil väga oluline roll, sest tema on see, kelle peale gijaid otsides silmas pidades temalt nõu küsinud. saab probleemide ilmnedes loota. „Ilma agendita välismaale mängima minemine on väga riskantne,“ hoiatab Israel.

Ründemängija on teisi silmapaistvaid Eesti mänKa Stavros Gkelias arvab, et agendil on mitu ülesannet. gijaid agendile ka soovitanud, kuid muus osas Muu hulgas toob ta välja töö jalgpalluri imago kallal ja mängija pole Gkelias tema abi vajanud. karjääri silmas pidades uute võimaluste otsimise. Teisalt peab agent olema 24/7 valvel ja reageerima kohe, kui midagi juhtub Mida võib mängija oma agendilt küsida? või kui mängija midagi vajab. Selleks et probleeme ennetada ja oma mängijate olukorraga kursis olla, suhtleb Gkelias nendega Tegelikkuses oodatakse abi ja tegutsemist enaüle päeva. „Küsin, kas asjad toimivad, kuidas treeningud lähemasti vastupidises suunas. Niisiis on mängijail vad, kas on vigastusi, kas klubid tagavad selle, mis on lepingus endil tavaliselt nii mõnigi soov, mida agendile ja kirjas,“ toob agent võimalikud vestluste teemad välja. potentsiaalsele klubile esitada. Siinkohal ütleb „Ma arvan, et agent peaks seisma oma mängija heaolu koondise väravavaht Strigin, et kuigi naisjalgpaleest,“ ütleb Strigin. Ta jätkab, et agendi ülesannete sekka lurid oma loomu poolest eriti midagi nõuda ei julkuuluvad nii mängija soovide mõistmine, klubi leidmine kui ka üldiste tehniliste küsimustega tegelemine. „Kui tekib ge, tuleb seda kindlasti teha. mingisugune lahkheli, siis agent on see, kes sinu eest seisab „Kui sa tead oma väärtust, siis oskad ka küsija aitab sul neid lahendada, et sa ei peaks üksi kellegagi seal da,“ arvab ta. „Kui sind ei ole kunagi keegi kõrvalt võitlema,“ illustreerib kogenud pallur, „et sa ei oleks üksi võõtoetanud ja pannud sind mõtlema nende asjade ral maal oma murega.“ peale, siis on sul kindlasti raske.“ Samas usub ta, Austriasse siirdunud puurilukk toob näite, et uues elukoet olukord paraneb. „Mida aeg edasi, seda rohhas polnud tal esmalt korralikku voodit ning ta tahtis oma murega ise klubi poole pöörduda. Enne veel mainis ta seda kem me läheme vabamaks ja saame rääkida,“ on oma agendile, kes seepeale probleemi kohe enda kanda võtStrigin kindel. tis. Strigin nendib, et tegelikkuses ongi agent see, kes tegeleb Oluliseks peab Austriasse siirdunud puurilukk kõige muuga, mis otseselt mängimisse ei puutu. „Ta on sellika testimise nõudmist, sest see annab võimaluse ne vahemees, et sa ise ei tekitaks endale üleliigseid pingeid,“ tutvuda uue klubi, treenerite ja treeningutingimusvõtab väravavaht agendi ülesanded suures plaanis kokku. tega. Ta lisab, et kui mängija seda nõuda ei oska ja raha küsitakse. „Sina lähed mängija juurde – sa ei peaks selle eest raha küsima, sa pole midagi veel teinudki,“ arvab SG Sports Agency agent.

2021 APRILL JALKA

25

2-KÕNE

Katrin Loo:

armusin jalgpalli väga kiiresti!

Mullu parimas jalgpallurieas ootamatult karjääri lõpetamisest teatanud Katrin Loo töötab praegu politsei- ja piirivalveametis vanempressiesindajana ning ütleb, et tal pole olnud mahti jalgpalli igatsema hakata. Veel…

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

Katrin Lool pole veel olnud mahti jalgpalli igatsema hakata. Foto: Jana Pipar

26

JALKA APRILL 2021

2-KÕNE

K

atrin, sinu viimasest ametlikust mängust minult vist veebruaris, et äkki tahan ikka välison nüüd möödas ümmarguselt neli kuud. maale mängima tulla. Märtsis pole veel pakutud!

Kas oled selle aja jooksul üldse mõne korra Aastate vältel on neid pakkumisi ikka omajagu veel putsad jalga pannud ja platsil käinud? tulnud, aga minu enda põhimõte on olnud see, Pean tunnistama, et sisuliselt ei ole. Pärast viimast et kui välismaale mängima lähen, siis kõrgliigasliigamängu tegelikult ühe korra panin, kui meil oli se. See ei tähenda muidugi seda, et kui ma näiFlora naiskonnaga jalgpalliõhtu, aga rohkem tõesti teks Saksamaale Wolfsburgi ei saa, siis ütlen kõimitte. Otseselt ei ole olnud aega ka jalgpalli igatsegele muule ei. Pakkumisi kõrgliigadest on tulnud da, aga eks ma naiskonna tegemisi ikka jälgin. Vaka, aga need pole sageli ühel või teisel põhjusel hel ikka näen kuskil kellegi pilti ja korra tekib hea sobinud. Kui ka Soomest tagasi tulin, siis läksoe tunne hinge ja mõte, et tegelikult sin Tallinnas ülikooli ja ma ei tahtnud oli kõik need aastad hea tunne mängiõpinguid pooleli jätta. da ja tahaks ka... Ei saa öelda, et panin See oli ratsionaalne valik: kui teukse kinni ja rohkem ühtegi emotsiooni geled spordiga, siis naistel on parataei teki. Selles võtmes ma midagi ei kamatult olukord selline, et sa ei kind„Kui pühendun millelegi hetse. Ei ole tunnet, et peaksin veel sel lusta sellega oma ülejäänud elu ära. aastal ikka mängima! täielikult, siis tahan mängida Ei pane kuskile rahatagavara, et kui kolmekümneselt lõpetad, siis saad mänge, kus ma pean endast Talviste mängude põhjal tundub, et kümme aastat ennast rahulikult haandma sada protsenti igas Flora naiskonnal on seni asjad läinud rida ja tööturul ringi vaadata. Vanusekundis, kus ma ei saa üle kivide-kändude. Ei ole kutsutud, se kasvades tekib paratamatult mõte: et äkki tuled ikka tagasi? kordagi puhata ja hinge mis saab siis, kui ühel päeval vigastada Üle kivide-kändude minemisel on olsaan ja ei saagi enam kunagi jalgpalli tõmmata.“ nud erinevaid põhjuseid: koosseisus mängida? Mingil hetkel mõtlesin need on olnud päris palju muudatusi, lisaks ka vigasvariandid enda peas läbi ja leidsin ülikoolist eritusi. Pigem on võistkond oma rütmi leidmas. Ega ala – antropoloogia –, mis mind tohutult köitis. ma sellepärast ei muretse – kontrollmängud on Otsustasin, et ei taha seda pooleli jätta või akakontrollmängud ja kui millalgi nüüd superkarikat deemilist puhkust võtta, sest see tõesti meeldis mängida saab, siis vaatame. mulle väga. Florasse naastes sobisid mulle hästi kõik asjad, mis seal toimusid – treeninguprotKui lõpetasid, ütlesid, et tundsid, et on õige aeg. sessi ülesehitus, nõudmised mängijatele ja proKas osaliselt mängis rolli see, et Flora oli kolm fessionaalne keskkond. Tundsin, et olen ainuõiaastat järjest Eestis võitnud kõik tiitlid ja kariges kohas. kad ning motivatsiooni võis olla raske leida?

Leian ka, et lihtsalt välismaal mängimise päTagantjärele mõeldes oli ju niimoodi ilus lõperast ei ole mõtet välja mängima minna. Kui oleksin tada, et võitsime kolm, kolm ja kolm (kolm aastat järjest kõik kolm karikat – toim.), aga toona otseselt nii ei mõelnud. Pigem sai määravaks see, Jalgpall tõi armastuse et minu jaoks läks natuke tasakaalust välja see, Karjääri lõpetamisest hoolimata jääb jalgpall Katrin Loo kui palju mängijana kogu tegevusse panustasin elus olulisele kohale – nimelt on tema elukaaslane värskelt ja kui palju ma sellest vastu sain. Kui pühendun Premium liigasse tagasi tõusnud Pärnu Vapruse peatreener millelegi täielikult, siis tahan mängida mänge, Taavi Midenbritt. „Kohtusime ikka jalgpalli kaudu. Umbes kus ma pean endast andma sada protsenti igas kolm aastat tagasi aitasin jalgpalliliidul Pärnus kooliprojekti sekundis, kus ma ei saa kordagi puhata ja hinteha ja nii me kohtusime. Mingil hetkel hiljem hakkasime suhtlema ja nii ta läks,“ meenutab Loo. ge tõmmata. Palju olen toonud näiteks meie „Eks jõuame kodus ka muudest asjadest peale jalgpalli Meistrite liiga mängu Moskva CSKA vastu – tarääkida, aga ega jalgpall sealt kuskile kadunud ei ole. Ikka haks sellist pinget kogu aeg tunda. Ma ei taha, ju räägid sellest, mis päeval juhtus. Kuna mina enam ei et see kõlaks nii, et Eestis oli jube lihtne mängimängi, siis on ehk minu poolt seda jalgpalliga seotud osa da – see ei ole see, mida mõtlen. Samas arvan, natuke vähemaks jäänud, aga kui mängult koju jõuad, siis et iga inimene, kes Eesti liigas mängib ja seda ikka ju räägime, mida mängust arvasime. Tänu Taavile olen aga mina ka viimasel ajal hakanud rohkem maailmajalgpalli jälgib, saab aru, et me ei saa rääkida sellest, et vaatama – ma ei ole sellega kunagi eriti hiilanud. Nooremana lähed iga mängu mängima nagu Meistrite liiga ikka jälgisin, kuidas ründajad liiguvad, et endale põhitõed vastase vastu. Jah, see ei ole niikuinii võimalik, selgeks teha, aga vahepeal ei vaadanud ma suurt jalgpalli aga liiga ei pakkunud mulle enam selliseid välpeaaegu üldse. Nüüd jälle vaatan!“ jakutseid, nagu oleksin tahtnud.

Kui Premium liigas kohtuvad FC Flora ja Pärnu Vaprus, siis kellele Loo pöialt hoiab? „Olen sellele küsimusele vastamisest suutnud korduvalt väga edukalt kõrvale põigelda. Teen Kõlab, nagu oleks võimalik vasturohi olnud välisseda ka seekord!“ naerab Eesti üks läbi aegade paremaid maale siirduda. Sinna sa aga enam ei kippunud? naismängijaid.

Jah, tegin selle otsuse juba mõnda aega tagasi, kui viimati Soomest tagasi tulin. Viimati küsiti 2021 APRILL JALKA

27

2-KÕNE

Loo lõpetas karjääri FC Flora kaptenina, aidates naiskonna kolmandat aastat järjest kõikide Eesti tiitlite-karikateni.

18–19–20 ja poleks kunagi välismaal olnud, siis jah.

Muidugi soovitan välismaal mängimist kõigile, aga eks mingil ajahetkel inimeste prioriteedid muutuvad, asjad loksuvad teistmoodi paika – vaja oleks läinud väga head pakkumist, et oleksin üldse uuesti välismaa peale mõelnud.

Foto: Jana Pipar

Liigume korra su karjääris ajaliselt edasi-tagasi.

Tõusid Flora ridades meistriliigasse juba 15aastaselt. Kas välismaale profiks siirdumine oli toona sinu jaoks lihtsalt üks võimalus? Oli see eesmärk või unistus?

Absoluutselt oli see kindel siht. Alustasin jalgpalli mängimist Flora tüdrukute grupis, kaks kuud hilOled sa mängimise suhtes ukse sulgenud? Kas jem kutsuti mind juba esindusnaiskonna trenni. võib juhtuda, et ühel hetkel tuleb isu Olin siis 14, kohe-kohe 15 saamas ja tagasi ja näeme sind näiteks rahvaliimulle hakkas jalgpall tohutult meeldigas või väiksema koormusega kuskil ma. Olin enne erinevaid spordialasid mängimas? harrastanud ja ilmselt mingil tasandil Ei saa öelda, et ma mitte kunagi seda otsisin enda jaoks ala, millega tekiks „Olin enne erinevaid tegema ei hakka, aga praegu olen nii tunne, et see on see, kuhu olen valmis mõelnud, et selle aasta võtan jalgpalendast kõik andma. Jalgpall sai suhtespordialasid harrastanud list täielikult vabaks. Kui rahvaliiga liselt kiiresti minu jaoks selleks alaks. ja ilmselt mingil tasandil peale mõelda, siis mulle tundub, et see Toona ma ei teadnud muidugi sellest otsisin enda jaoks ala, millega eriti palju, aga mõne kuu jooksul sai võib mingil tasandil olla teiste suhtes tekiks tunne, et see on see, ebaaus, kui oled profitasemel jalgpalli selgeks, et tahan saada profimängijaks. mänginud ja siis rahvaliigasse lähed.

Kuna alustasin 14aastaselt, ei olnud kuhu olen valmis endast kõik ma alguses just maailma kõige tehandma. Jalgpall sai suhteliselt Naised võivad ju ka meeste rahvaliinilisem mängija, aga tegin väga palju kiiresti minu jaoks selleks gas osaleda! ise trenni juurde ja harjutasin tehnialaks.“ Ma olen ka seda kuulnud! Olen ise sõpkat. Sportlikud eeldused olid mul varuskonnaga niisama jalkat mängimas rem olemas, kuna olin kergejõustikku käinud ja meestega on huvitav mängida. Võibolla ja muud teinud, aga just tehnika ja taktikalise aasta lõpus või järgmisel aastal, kui keegi kutsub… mõistmise kallal tegin mitu aastat tööd, sisuliselt miks mitte? Praegu jäätunud väljakute peale väga silmaklapid peas, kuni Ameerikasse läksin. Olin ei kutsu, aga suvel muru peal võiks ju küll! selle nimel valmis tegema ükskõik mida.

28

JALKA APRILL 2021

2-KÕNE USA ja Daytoni ülikool olid sinu elus tuuakse ühelt ja teiselt poolt pidevalt aga lõpuks pigem põgusalt. näiteks, aga reaalsus on ju see, et meil Olin seal ainult aasta. Sain küll nelon detsembrist veebruarini väljakud jaks aastaks täisstipendiumi, aga otjääs, aga teeme nende peal trenni ikka sustasin varem tagasi tulla, ja tehtud edasi. See ei ole ju trenn, see on kulge„Kui olin tipuründaja, siis otsust ma ei kahetse. Kui selline võimine! Kiireid suunamuutusi ja teatud mõtestasin enda jaoks malus jalgpalluri jaoks avaneb, siis harjutusi palliga ei saagi teha. Soomlaselle nii, et ükskõik millise tuleb see ära proovida, sest Ameerika sed lähevad samal ajal rahulikult lühion suur ja lai. Eri ülikoolides on jalgsöödu ma ükskõik millisesse kestes pükstes halli, teevad trenni ära pallile aga erinevad lähenemised. Ütja saavad sealsamas veel ka jõusaalis kehapiirkonda saan, mina leksin nii, et selles ülikoolis, kus mina asjad ära teha. pean olema suuteline seda olin, tekitati kõigepealt atleet ja tõsteti Süsteem on lihtsalt niivõrd palju pakontrollima. Võibolla on see ta siis spordiala sisse. Kui vaadata ka rem, sportlane on selle keskmes. Tema USA naistekoondist, siis on mängijad ainus pall, mille ma mängu baasvajadused on kaetud! Mulle meelsuured ja jõulised, atleetlikud. Minule dib selline lähenemine tohutult. Meie jooksul üldse saan!“ see mingil määral aga ei sobinud, sest jaoks oleks juba väga suur edasiminek, tundsin, et minu teatud plussid tasandusid ära ja kui saaksime kasvõi mõne halli juurde. Võib ju ei olnud enam mu tugevusteks. Ühel hetkel rääkiöelda, et see on esimese maailma probleem, aga sin sellest ka treeneritega – nad mõtlesid üht- ja kui seitsmeaastane tüdruk peab iga talv väljakul teistpidi ja proovisid eri variante, aga minu jaoks uisutama, siis kaotab ta ju igast aastast neli kuud, head lahendust ei tulnudki. USAs meeldis mulle samal ajal kui sama vana soomlanna teeb trenni õpingute pool tohutult, see oli väga huvitav, aga niimoodi, et silm ka ei pilgu. Ja kümne aasta päjalgpalliline osa ei olnud minu jaoks päris see. Julrast me siis võrdleme neid omavahel. See ei ole ju geksin öelda, et euroopalikum jalgpall sobib mulle pseudoprobleem. paremini.

Soomes mängisid esmalt Poris ja siis Merilappis. Tase oli seal ilmselt märgatavalt parem kui Eestis, ometi tulid mõne aasta pärast koju tagasi. Kas Soome-aastatel mängisid oma karjääri parimat jalgpalli?

Ma arvan, et olin oma kõige-kõige paremas jalgpallurivormis hoopis 2018. aastal Floras. Saan üldse öelda, et parimad aastad veetsin ikkagi Floras mängides – selleks ajaks oli mul ka piisavalt kogemust. Soomes mulle küll tohutult meeldis, eriti mängutempo. Mäletan, et kui seal esimestesse trennidesse läksin, siis korraks ehmatas ära küll, et seal polegi nii, et võtad palli omaks, teed kolm-neli puudet ja siis jõuad veel vaadata ka, kuhu minna! Soomes tehti väga kiirelt selgeks, et sul on üks puude ja kui teist väga kiirelt otsa ei tee, oled juba pallist ilma. Sellega harjumine võttis päris palju aega, aga kui suvel kodus käisin ja Flora trennis ennast vormis hoidsin, siis tuli vahe tõeliselt välja. Olin eelmisel päeval just Soome klubiga trenni teinud ja Flora trennis oli tõeline ahhaa-moment, kui sain aru, et vahe on tõesti suur. Kui pärast kaht nädalat tagasi Soome läksin, siis võttis ümberlülitumine uuesti paar päeva aega.

Eesti koondises jäi Loo arvele 113 mängu ja 20 väravat. Mängude arvult on ta Eesti koondise rekordinaine, väravaid on enam vaid Anastassia Morkovkinal ja Signy Aarnal.

Foto: Jana Pipar

Millest nii suur vahe tuleneb? Soome naistekoondis jõudis just EM-finaalturniirile, meie saime aga Sloveenialt kodus väga suure kaotuse.

Kas põhjus on ainult see, et Soomes on rohkem harrastajaid?

Soomes on jalgpall tüdrukute seas populaarsem kui Eestis. Soome kasuks räägib ka see, et seal on jalgpallihallid. Nali naljaks, saan aru küll, et seda 2021 APRILL JALKA

29

nii, et kui veebruaris koondises oled, siis on märtsis see raha sul kontol, vahel viibib see päris pikalt.

Meil on suur probleem sellega, et paljud andekad mängijad loobuvad varakult. Sageli juhtub see hetkel, kui nad keskkooli lõpetavad, ülikooli astuvad ja peavad selle kõrvalt tööle minema, et majanduslikult hakkama saada. Kui asjad konteksti asetada, siis jalka mängimine on ju hobi, aga see võtab ära nii palju aega, nagu käiksid tööl. Kui tekib valikumoment, siis tõenäoliselt ei tule ju jalgpalli mängimiseks ülikoolist või töölt ära. Selles vallas leian, et koondisekandidaate ja noori võiks natuke rohkem stipendiumitega toetada, kasvõi nii palju, et oleks võimalik tööl käia poole kohaga.

Lisaks arvan, et mängijad alustavad jalgpalliga seal palju varem kui Eestis. Meie praeguses U15 ja U17 koondises näen küll juba mängijaid, kes on silmanähtavalt varem alustanud. Iga treener saab seda ka muidugi ise reguleerida, aga kui mina noortetreener olin, siis minu jaoks oli alati esimene prioriteet mängijate tehnilise võimekuse arendamine. Kui mina tulin 14–15aastaselt jalgpalli juurde, siis nägin tundide kaupa vaeva sellega, et pall püsiks jala küljes. Kui olin tipuründaja, siis mõtestasin enda jaoks selle nii, et ükskõik millise söödu ma ükskõik millisesse kehapiirkonda saan, mina pean olema suuteline seda kontrollima. Võibolla on see ainus pall, mille ma mängu jooksul üldse saan! Kui tehnika arendamisega juba viieaastaselt alustad, siis sul on viieaastane edumaa mängija ees, kes alustab kümneselt. Seda aega pole küll võimatu tasa teha, ent see eeldab juba suuremat ambitsiooni ja meeletut töötahet.

Eesti meistriliigas oli Loo algusest peale tõsine tegija: 15aastaselt lõi ta debüüthooajal 19 mänguga 28 väravat, teisel hooajal 2007. aastal oli ta 30 tabamusega juba parim väravakütt. See foto pärinebki 2007. aasta lahingust Pärnu JKga. Foto: Lembit Peegel

Kas meie naistejalgpall on üldse viimase kümne aastaga edasi liikunud? Kui, siis mille poolest?

Naistejalgpallis on tekkinud viimase kolme aastaga süsteem, et kui mängija on koondisega ära, siis makstakse selle eest nii-öelda päevaraha.

See on kindlasti üks asi, mis on paremaks läinud.

Iseenesest on see küll väga tore, aga samas ei ole

227/360 jäi Katrin Loo saagiks naiste meistriliigas – 227 mängu ja 360 väravat!

30

JALKA APRILL 2021

49 väravat

Sinu viimaseks koondisemänguks jäi sügisene 0 : 7 kaotus Hollandile. Kas toona platsilt ära jalutades juba teadsid, et piltlikult öeldes võtad sinise särgi seljast ära ja rohkem seda tagasi selga ei panegi?

Toona pidi veel samas aknas olema ka teine mäng Sloveeniaga, mis aga ära jäi, seetõttu sel hetkel sellist mõtet peas ei olnud.

Sügisel tuli veel üks koondiseaken, aga sellest loobusid sa juba ise.

Mõtlesin selle peale igapidi päris palju, aga otsustasin, et ausam on nii teha. Iga kord, kui sind koondisesse kutsutakse ja sulle võimalus mängida antakse, tähendab see ju seda, et keegi teine ei pääse koondisesse ja platsile. Tema saaks ju palju väärtuslikuma kogemuse kui mina, kes ma oleksin need viimased mängud ära mänginud teadmisega, et lõpetan. Minu jaoks ei tundunud see aus.

Meestekoondises on tavaks, et sada mängu täis saanud mängijad saavad koondises pidada ka lahkumismängu. Kas seda peaks ka naistele laiendama?

Usun, et see oleks äge asi. See oleks tore traditsioon, mida luua, ja kuskilt võiks alustada. Neid mängijaid, kes naistekoondise eest sada mängu täis saavad, tuleb kindlasti palju vähem kui meestel.

lõi Loo oma resultatiivseimal meistriliiga hooajal aastal 2009. Kümme tükki neist tulid ühes mängus Nõmme Kalju vastu!

Martin Loo

ehk Katrini maastikuratturist vanem vend lõpetas sportlaskarjääri samuti eelmise aasta lõpus.

RIMI JALGPALLI SUVELAAGRID 14.-18. JUUNI 2.-6. AUGUST

INFO PÄEVANE LAAGER | NIKE SÄRK, PÜKSID JA PÕLVIKUD | EELNEVAT KOGEMUST JALGPALLIS POLE VAJA | KÕIGILE 2009-2014 SÜNDINUD POISTELE JA TÜDRUKUTELE | HIND 90 €

REGISTREERIMINE REGISTREERIMINE ALATES 13. APRILL WWW.JALGPALL.EE LISAINFO KODULEHEL VÕI E-POST SUVELAAGER@JALGPALL.EE #KÕIKmängivad

Ameerika Ühendriigid Holland

Arsenal

Vivianne Megan Miedema Rapinoe

Foto: John Walton, PA Wire / PA Images / Scanpix

Taani

Chelsea

Pernille Harder

Foto: Adam Davy, PA Wire / PA Images / Scanpix

Holland

Arsenal

Vivianne Miedema

Foto: Mike Ehrmann, AFP/Scanpix

MIKS?

Miks ei tohi mängida abielusõrmusega?

Tekst: Sander Jürjens | Karikatuur: Margus Kontus

K

õik teavad, et jalgpallireeglid on täitmiseks.

Mõni reegel on mängijale tülikam kui teine ning võib avavile eel tekitada pahameelt.

Eheteta mängimine võib olla jalgpallurile emotsionaalselt keeruline, eriti kui tuleb eemaldada abielusõrmus, mida kantakse igal päeval ja ööl.

Jalgpallireeglid sätestavad, et mängija ei või kasutada varustust ega kanda midagi, mis on talle endale või teistele mängijatele ohtlik. Kõik ehted (kaelakeed, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad, nahkpaelad, kummipaelad jne) on rangelt keelatud ning need tuleb eemaldada. Teibi kasutamine ehete katmiseks ei ole lubatud.

Solidaarsusest mängijate vastu ei ole väljakul ehetega ka kohtunikud, kes eemaldavad kohtumise eel samuti eespool mainitud ehted.

Eesti meistrivõistlustel kontrollivad kohtunikud iga kohtumise eel mängijate varustust. Kui tippliigade puhul tekib märkuste peale küsimusi vähem, siis madalamas liigas võib juhtuda, et mängija sõnul ei saa mõnda ehet füüsiliselt eemaldada.

Niisiis – miks ei tohi jalgpalliväljakul abielusõrmusega olla? Vastab Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike komisjoni liige Uno Tutk: „Jalgpallireeglid näevad juba kord ette, et mängus ehteid ei kanta, ning abielusõrmusele erandit pole tehtud. Lisaks ei aita ka selle teipimine, sest taoline tegevus pole samuti reeglitega kooskõlas.

Tegu on keerulise olukorraga. Kui räägime tippliigadest ja eriti Premium liigast, siis loodan, et ükski kohtunik ega profimängija isegi ei tule selle peale, et väljakule minnes mõni sõrmus sõrmes on või kiiretempolises mängus vastast muu ehtega ohtu seatakse. Ringleb lugusid, kus mängija teeb selgeks, et sõrmus ei käi ära, aga kui lõpuks ütleb kohtunik, et nii platsile lihtsalt ei pääse, siis toimub imeline muutumine.

Madalamas liigas hindame loomingulist lähenemist. Rõhutan, et kui noor kohtunik järgib reegleid ja palub seda ka mängijatel teha, siis ei tee ta midagi valesti ning ootame võistkondadelt mõistvat suhtumist. Samas võib juhtuda, et mõnikümmend aastat tagasi sõrme pandud sõrmus on püsinud liikumatuna. Kui lisada juurde potentsiaalsed muutused füüsilises vormis, mis võivad olla langevas trendis, siis teatud iseärasused võivad tõesti muuta sõrmuse ära võtmise peaaegu võimatuks. Siinkohal tasub hinnata liiga ja mängijate taset ja võtta kohapeal vastu õige otsus.“

Jalka alustas rubriigiga „Miks?“, kus võtame luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abil vastuse.

2021 APRILL JALKA

39

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kristiina Tullus

FOTO: Jana Pipar

Viimastel aastatel on Eesti liiga üheks parimaks kaitsjaks kerkinud Kristiina Tullus. 22aastane Tullus tegi mullu läbimurde naiste A-koondises ja kannab tänavusest hooajast Tallinna FC Flora kaptenipaela. Jalka analüüsis Tulluse tegevust Flora peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva ja noorteklassis mängijat juhendanud Miina Luigendiga.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Ševoldajeva: Nii palliga kui ka pallita mängus peab veel natuke tunnetama vastase paiknemist. Ta peab hindama paremini momendi iseloomu ning tunnetama, kas võib tulla rünnak või peab olema kannatlik.

Luigend: Ta on väga tähelepanelik ja soovib õppida, jätab meelde treeneri iga näpunäite. Väljakunägemine pole kindlasti tema tugevaim külg, aga ta on sealgi suure sammu edasi teinud.

ÕHUVÕITLUS

Ševoldajeva: Läheb julgelt peale! Enne väljub sellest duellist kaotajana keegi teine kui tema.

Luigend: Juba noorteklassist alates ei karda ta õhuvõitlust. Ei olegi näinud nii julget tüdrukut, kes üldse kontakti pärast ei muretse.

JÕUD

Ševoldajeva: Kunagi lendas ta duellides paar meetrit ja kukkus pikali, aga praegu sellist momenti enam ei juhtu. Ta on muutunud väga jõuliseks ja ebameeldivaks vastaseks.

Kallas: Jõu puhul ütleksin, et tegu on noore Katrin Looga.

Tulluse jõus on näha Eesti naise kangust, mis paistab välja.

VASTUPIDAVUS

Ševoldajeva: Looduse poolt pole otseselt seda väga palju antud ning kehvemas vormis olles annab see tunda. Aga ta on selle kallal palju vaeva näinud ja praeguseks peab vastu ka raskemates mängudes.

Luigend: Ta on vastupidav, aga kindlasti mängib selles rolli tema vaimsus. Kui füüsiliselt enam ei jaksa, siis suudab ta endast veel midagi välja pigistada. Mäletan üht olukorda, kus ta oli krampides, aga ikka jätkas.

TEHNIKA

SISU

Ševoldajeva: On väga vähe mängijaid, kes on nii töökad.

Luigend: Puudujääki sealt küll ei tule!

Ševoldajeva: Kui võtta arvesse tema positsiooni, siis vajalik tehnika on olemas. Suurema pressingu puhul tekib rohkem eksimusi, kuid ta mängib oma tugevustele, mistõttu neid olukordi juhtub minimaalselt.

Kallas: Ma usun, et tema üks nõrgemaid külgi, aga ajaga on läinud paremaks.

LIIKUVUS

KIIRUS

Ševoldajeva: Ta on minu jaoks üllatavalt palju liikuvamaks muutunud. Praegu suudab ta katta ära väga suure maa-ala. Suunamuutused on läinud paremaks ja teravamaks ning tema vastu on raske mängida.

Luigend: Liigub hästi, kuid vahepeal on vaja seda soovi pidurdada, kui on targem seista.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

40

JALKA APRILL 2021

4

Vastupidavus

4,5

Liikuvus

Ševoldajeva: Treeningutega on saanud esimesi samme palju kiiremaks.

Kallas: Stardikiirendus on parem maksimaalsest kiirusest.

5

5

5

Jõud

Sisu

4

3,5

Tehnika

Õhuvõitlus

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Liider, kes puhkaks palmi all, aga kodus suusataks Mis oli koolis su lemmikõppeaine ja miks?

Võibolla geograafia, sest mulle meeldis õppida tundma loodust ja maailma toimimist.

Jõuad sa jalgpalli kõrvalt tööl või koolis käia?

Ma töötan andmesisestajana.

Kutsekoolis õppisin sotsiaalmeedia spetsialistiks.

Kas puhkaksid +30 kraadiga palmi all või 15 külmakraadiga suusareisil?

Pigem ikka palmi all, sest Eestis on päikest ja soojust vähem.

Kui sa jalgpalliga ei tegeleks, siis millise teise spordiala valinud oleksid?

Kuna jalgpall on minu esimene eelistus, siis on raske valida, aga äkki suusatamine või võrkpall.

Mängid jalgpalli, aga kas vaatad ka jalgpalli? Kas jõuad jälgida nii meeste- kui ka naistejalgpalli?

Jälgin ikka ning peamiselt meeste mänge, sest naistejalgpall ei ole nii hästi kättesaadav. Samas on ka selles osas viimasel ajal olukord paremaks läinud.

On sul lemmikuid ka?

Meestejalgpallis meeldib mulle Saksamaa koondis. Naiskondade puhul pole otsest lemmikut, aga lemmikmängija on Lucy Bronze, kes mängib kaitses ja valiti mullu FIFA aasta mängijaks.

Mis sulle Eesti puhul meeldib?

Eesti loodus. Toimetan ise ka linnast väljas ja mul on võimalus soovi korral minna õue jalutama, rattaga sõitma või talvel suusatama.

Lemmiktegevus isolatsioonis.

Teen trenni, sest see viib mõtted eemale kõigest muust. Aeg iseendale.

Oled värske kapten. Näed, et noor naiskonnakaaslane on trennis laisk. Annad talle otse märku nelja silma all, räägid temaga naiskonna ees või lähed suhtled eraldi peatreeneriga?

Kindlasti naiskonna ees ei räägiks.

Kui näen, et on probleemid, siis lähen uurin lähemalt. Proovin leida põhjuseid ja proovin teda aidata.

CV Sünniaeg: 12.09.1998 Positsioon: kaitsja Endised treenerid: Marko Kõiv, Miina Luigend, Christopher-Magnus Rosen Koduklubi: Tallinna FC Flora Koondis: A-koondis 11/0, U19 koondis 16/0 Aasta naisjuunior 2020 FOTO: Liisi Troska

Kus sulle kaitseliinis kõige rohkem mängida meeldib ja milliste mängijatüüpide kõrval?

Mulle endale meeldib äärekaitses mängida ja seda eriti meie liigas, kus äärekaitsja saab tõusta rünnakutele kaasa, tsenderdada ja võimalusel väravaid lüüa. Aga olen valmis ka keskkaitses mängima, kui minu mitmekülgsus naiskonnale kasuks tuleb. Eelistan mängida neljase liiniga, kus saab viia rohkem jõudu rünnakule. Mängijatest eelistan jõuliseid ja häälekaid tiimikaaslaseid.

Väravavaht paneb palli mängu.

Kas soovid sisimas, et lükkab sulle lühikese söödu, või tahad, et paneb pika ette?

Ootan ikka lühikest söötu. Mulle meeldib palliga mängida ja alustada rünnaku ülesehitust.

Oled terve elu mänginud Flora särgis. Kujutad sa ette, et kannaksid naiste meistriliigas kellegi teise särki?

Ei, ilmselt mitte.

Mis on su ambitsioon jalgpallurina?

Kindlasti sooviksin välismaal mängida. Mulle meeldib jalgpall ja ma tahaks, et saaksin keskenduda ainult jalgpallile, et oleksin väljakul parem ja aitaksin oma naiskonda ning ei peaks selle pühendumise kõrvalt muretsema palga pärast.

Sind ootavad ees füüsilised katsed.

Kas oled tugevam sprindis või vastupidavuses?

Kui ma peaksin valima, siis sprindiga võib rahule jääda. Vastupidavus läheb ka aina paremaks.

Millises jõusaaliharjutuses teed treeningukaaslastele silmad ette?

Ma ise tunnen, et kastihüpped tulevad hästi välja. Praegusel ajal on nii palju eraldi treeninguid ning ma ei tea teiste hetkevormi, aga loodan, et oleksin selles harjutuses teistest üle.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

2018. aastal mängisime hooaja eelviimase mängu Pärnu JK vastu. Ma lõin selles mängus viigivärava ja viigist piisas, et kindlustada meistritiitel!

2021 APRILL JALKA

41

AJALUGU

Naiste meistriliiga algusaastad:

Pärnu kaksikvõim, Nõmme Tibud ja ühegi vileta liigamäng Kui 27 aastat tagasi Eestis esimeste naistejalgpalli meistrivõistlustega alustati, oli osalevaid tiime vaid neli ning kõige esimene hooaeg (1994) oli vaid nelja mängupäeva pikkune.

Tekst: Raul Ojassaar

T

oonaste ajaleheväljalõigete põhjal võib sealjuures täheldada, et naiste meistrivõistlustele eelnesid 1994. aasta mais-juunis esimesed „esivõistlused“ neidudele. Suurt vahet tegelikult ei olnud – nii neidude kui naiste esimestel esivõistlustel triumfeeris üks ja sama võistkond, Pärnu Central, kes sai võistkonna nooruse pärast mõlemal turniiril kasutada sama koosseisu.

Kui tänapäeval oleme harjunud, et meistrivõistluste hooaeg kestab kevadest sügiseni, siis esimene Eesti meisternaiskond jalgpallis selgus lihtsamal viisil: 1994. aasta juuni lõpus toimus nelja naiskonna osavõtul üks turniir Viljandis ning juuli keskel teine turniir Tallinnas Rannavärava staadionil. Mõlemas voorus kohtusid kõik naiskonnad omavahel ühe korra ehk esimene meistritiitel selgus kuue mängu kokkuvõttes. Esimeseks tšempioniks kroonitud Central tegi puhta töö: kõik kuus kohtumist võideti, väravate vaheks kirjutati tabelisse lõpuks 20 : 0. Sealjuures tuli

Centralil Tallinna turniiril ühel päeval 30kraadises kuumuses pidada kaks mängu järjest (!).

Kui esimesed meistrivõistlused 1994. aastal toimusid vaid paari nädala jooksul, siis järgmisest hooajast alates mängiti sügise-kevade süsteemis kuni hooajani 1997/98. 1998. aasta sügisel peeti poole lühem üleminekuhooaeg ning seejärel on võistlused toimunud igal aastal kevade-sügise formaadis.

Kuidas said naiste meistrivõistlused ja naistejalgpall üldiselt aga Eestis alguse ning kes olid need vaprad, kes teerajajana naistejalgpalli Eesti spordimaastikule tõid? Jalka tuhnis arhiivides ja uuris järele!

Kutsed välismaalt sünnitasid Eestis vutinaiskonnad

Mõistagi ei saanud naiste meistrivõistlused alata päris tühja koha pealt – kõigepealt pidid olemas olema naiskonnad, kes saaksid omavahel mõõtu võtta. Kuigi teateid naiste kohta jalgpalliväljakul on olnud juba esimesest iseseisvusajast, saab Eesti esimeseks tõsisemaks jalgpallinaiskonnaks pidada omapärase nimega (vaata lisalugu!) Nõmme Chickensit. Chickens sündis kaheksakümnendate lõpus õnneliku juhuse abil. „Nõukogude ajal oli olemas selline asi nagu Eesti NSV kõrgema spordimeisterlikkuse kool,“ meenutab Chickensi esimene treener ja eestvedaja, toona suusatreenerina töötanud Mati Albert.

Pärnu Central koos peatreener Raimo Paulbergiga 1995. aastal. Esireas on kõige paremal Varje Tugim, kes meenutab, et tal tuli kanda teistest erinevat särki, sest õige vorm näpati õues kuivatusnööri pealt ära. Tagumises reas on kõige paremal Annika Tammela, kes valiti 1999. aastal Eesti parimaks jalgpalluriks, aga hukkus 2001. aastal traagiliselt liiklusõnnetuses. Foto: erakogu

42

JALKA APRILL 2021

AJALUGU „Sinna tuli ühel hetkel Soomest kutse tüdrukute jalgpalliturniirile. Kuna toona ei olnud Eestis ühtegi jalgpallinaiskonda, siis helistati meile Nõmme spordikooli ja öeldi, et teil on ju tüdrukud, andke neile pall kätte ja pange jooksma! Esimestel aastatel kaotasime Soome ja Rootsi naiskondadele vahel isegi 0 : 15 või 0 : 12, aga neljandal aastal olime juba peaaegu võrdsed.“ Ei Albertil, temaga koos päris alguses asja juures olnud Heigo Rohtlal ega mõistagi ka mängijatel polnud varasemast erilist jalgpallitausta. Alberti sõnul oli ta ise natuke vutti ikka tagunud ning päris võhik ta polnud, kuid teistele mängu õpetamise tasemest oli esialgu asi kaugel. „Kui treeningutega pihta hakkasime, siis käisin poes, ostsin jalgpalliõpiku ja hakkasin lugema,“ muigab Albert. „Kui olime paar aastat tegutsenud, tekkisid ka teised klubid, näiteks Viljandi Tulevik ja Lasnamäe Arsenal.

Seal olid mõned jalgpallitaustaga inimesed olemas, eks sai ka nende pealt õpitud.“

Turniiridest meistrivõistlusteni

Tänu välisturniiridele sai alguse ka mitu teist vutinaiskonda. Viljandi Tuleviku naiskonna sünd oli mõneti sarnane Chickensi omaga – ka sinna tuli kutse neidude jalgpalliturniirile, Viljandi sõpruslinnast Porvoost. Seepeale ühendasid sealses Kalevi spordikoolis eri alade tegijad jõud. Esimeseks treeneriks sai Lea Ilves, kes oli oma põhiametilt samamoodi nagu Albert just suusatreener. „Kalevi spordikoolis olid sõudmise, tennise ja suusatamise osakonnad. Heino Eerme oli meil abiks ja tegi ettepaneku eri alade tüdrukutest naiskond kokku panna. Ma arvan, et see võis olla 1989. aastal, kui esimese sõpruskohtumise pidasime,“ mäletab Ilves. „Tüdrukutele hakkas see meeldima ja mul tekkis mõte: ärme siis jäta seda asja sinnapaika, vaid tegeleme edasi!“ Pärnu JK pikaaegne treener Jüri Saar meenutab, et üheksakümnendate alguses olid jalgpalliturniirid hea võimalus, mille abil välismaale sai reisida. „Soomes oli palju turniire, seal käidi päris palju. Sai välismaale, sai natuke äri teha,“ räägib Saar. „Lisaks käisime ka Lätis-Leedus, kus naistejalgpall oli väga kõval tasemel. Nad mängisid liidu meistrivõistlustel isegi kõrgliigas. Lätlased-leedukad oskavad turniiridega koos väga hästi korraldada treenerite õhtuid. Seal mõtlesin, et mis juttu te mulle siin ajate – nad kiitsid väga meie noori ja seda, kuidas nad arenevad, kuigi saime pidevalt peksa. Neil aga olidki juba natuke vanemad mängijad, üle 20aastased ja mõned isegi 30 ringis.“ Ilvese sõnul sai tema innustust just nimelt välisturniiridest, kusjuures nende abil said Viljandi neiud endale ka ühesugused vormid. „Tol ajal liikus päris palju nii-öelda humanitaarabi. Kui Porvoos käisime, siis anti meile sealt kaasa ilusad särgid. Samuti saime vanu putsasid, minu meelest tulid isegi esimesed kedrad sealt.“

Pärnu Postimees kirjutas 1993. aasta sügisel Centrali naiskonna kahe aasta sünnipäeva puhul põhjaliku loo, kust sai muu hulgas teada, et paljude vutitüdrukute pered ei suhtunud jalgpalli esiti sugugi hästi. „Vanemad rääkisid, et kui sa sinna lähed, siis lähevad su jalad kõveraks ja sust tuleb poolmees, poolnaine. Aga see ei ole üldse nii, oleme tüdrukud nagu kõik teisedki, meie lemmiktegevus on tantsimine,“ pidid neiud müüte murdma.

Enne naiste meistrivõistlusi korraldati tüdrukute turniire ka Eestis. Paljudele on eriti hästi meelde jäänud Snickers Cupi nime kandnud võistlused, samuti Pärnus Rabahallis korraldatud turniirid ning 1992.–1994. aastani Pärnus korraldatud rahvusvaheline Victoria Cup. Ühel hetkel oligi kandepind piisavalt suur, et ka ametlikud Eesti meistrivõistlused korraldada.

Pärnu Centralile tõi esimese tiitli meeletu trennihimu

1994. aastal esimeseks Eesti meistriks tulnud Pärnu Centrali naiskond kandis aastate jooksul mitut sponsornime: Central, Central-Jõmm, Central-Sport, Wiiking. 1998. aastal pandi leivad ühte kappi Pärnu JKga. Centrali peatreeneriks oli Raimo Paulberg, kellest sai 1994. aasta suvel ka Eesti rahvusnaiskonna esimene juhendaja.

Tartu maraton 1982 – kaks vutitegelasest võitjat!

Huvitava kokkusattumusena oli Nõmme Chickensi treener Mati Albert 1982. aastal üks kolmest suusatajast, kes üheskoos võitjatena Tartu maratoni finišijoone ületasid.

Kui sellest kolmikust pole Uno Leist jalgpalliga eriti seotud olnud, siis Tõnu Sirel töötab veel praegugi vutiliidu peadirektorina!

2021 APRILL JALKA

43

AJALUGU

Liigamäng ilma ühegi vileta Jüri Saar meenutab, et algusaastatel tuli meistrivõistlustel sageli ette olukordi, mis tunduvad praegu suisa jaburad. Ühel korral oli pärnakatel kavas liigamäng Nõmme Chickensiga, mis peeti Tallinna tehnikaülikooli staadionil. „Meil oli Pärnu veteranidega samal päeval olnud Soomes turniir ning saime asjad niimoodi kokku lepitud, et keegi naiskonna lapsevanem aitas tüdrukud Pärnus bussi peale, buss viis nad mängule ning korjas seejärel sadamast peale veteranid, kellega koos me mängu vaatama läksime. Kohapeal selgus, et kohtunikku ei ole. Veteranide seas oli aga olemas Jaan Saal, kes oli toona juba kohtunikuna meistrivõistlustel vilistanud, ning ta oli nõus mängu ära tegema. Kohe tekkis aga järgmine probleem: ei Saalil ega kellelgi teisel polnud vilet kaasas! Lõpuks lahenes asi nii, et vile asemel kasutas ta oma häält: „Läks!“, „Viga!“, „Värav!“ ja nii edasi. Ja see oli meistriliiga mäng! Kui õigesti mäletan, siis võitsime 1 : 0.“

Pärnu Centrali triumfi Eesti esimestel naiste meistrivõistlustel kajastas Pärnu Postimees suhteliselt väikese nupuga, lisades sinna juurde ka info võidu kohta neidude esivõistlustel. Ühe lausega märgiti ära ka pisike detail: varsti koguneb esimest korda ka Eesti naiste jalgpallikoondis.

„Käisin poistega turniiril ja nägin seal ka naiste võistkondi. Siis võtsingi poiste kõrvale tüdrukute võistkonna,“ meenutab Paulberg. „Esimesse trenni tuli seitse-kaheksa tüdrukut, kes Pärnu KEKis niisama võimlesid. Järgmises trennis oli kohal üle 40 tüdruku!“ Keegi ei oska öelda, miks täpselt tüdrukute jalgpall Pärnus niivõrd populaarseks osutus, kuid kindel on see, et paarikümneks aastaks sai Pärnust Eesti naistejalgpalli süda. Kui Pärnu JK kõige esimestel meistrivõistlustel kaasa ei teinud, siis järgmisel kolmel hooajal võtsid Pärnu naiskonnad kaksikvõidu.

Paulbergi trennides ühena esimestest olnud Varje Tugimi sõnul on tal siiani meeles päris esimese trenni kuupäev: see oli 13. november 1991. „Koduhoovis käisid kõik poisid trennis ja rääkisid meile, et näe, treener teeb meil sellise asja. Siis

Eesti meistrivõistlused 1994

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravate Punktid vahe Pärnu Central 6 6 0 0 20 : 0 12 Viljandi JK Tulevik 6 3 0 3 8 : 5 6 Nõmme Chickens 6 3 0 3 7 : 14 6 Lasnamäe Arsenal 6 0 0 6 1 : 17 0

Varje Tugimi diplom esimestelt Eesti esivõistlustelt.

Samasuguse „retropõhja“ peal jagati diplomeid välja veel kaks aastat hiljemgi.

44

JALKA APRILL 2021

Läbi aegade esimene meisternaiskond Pärnu Central (sulgudes sünniaasta): Ethel Jäärats (1978), Janika Jürimaa, Kristi Kais (1978), Andra Karpin (1979), Kreete Kubre (1981), Monika Mandre (1981), Signe Müürsoo (1979), Gerlin Naisson (1978), Gina Paalo (1977), Kadri Pihl (1979), Kristlin Põbo (1979), Helen Ree (1979), Annika Tammela (1979), Varje Tugim (1978), Kristel Tuisk (1979), Reelika Vaher (1978). Peatreener Raimo Paulberg.

AJALUGU me tüdrukutega sinna läksimegi,“ mäletab Tugim, kelle sõnul võib Paulbergi „üle 40 tüdruku“ olla isegi tagasihoidlik hinnang. „Kolmandas trennis oli isegi 60 tüdrukut!“ Nii Paulberg kui Tugim meenutavad, et peale selle, et vutihuvilisi tüdrukuid oli palju, tegid nad ka hullupööra trenni. Paulberg räägib kujundlikult, et kui tema korraldas neidudele neli-viis trenni nädalas, siis tüdrukud tegid ise veel viiskuus korda omapead juurde. Ja kui keegi nendest tüdrukute oma trennidest puudus, toodi Paulbergile nimekiri, kes kohale ei tulnud! „Päris kümmet trenni nädalas me muidugi ei teinud, aga olime kõik tahet täis ja füüsiliselt tugevad,“ kirjeldab Tugim. „Paulbergiga tegime kõvasti üldfüüsilist, käisime suurtel jooksuringidel. See ei olnud kusjuures ainult monotoonne jooks, vaid tegime nii, et kaks elektriposti vahet jooksime rahulikult ja siis ühe vahe spurtisime. Niidupargi kooli staadionil olid meil ka koos poistega trennid. Ajad olid teised, keegi ei mõõtnud, kas nüüd on ületreenitus või mitu mängu nädalas tuleb.“ Kõva trennitambi pealt oli Pärnu Central algusaastatel Eestis tugevaim naiskond. „Julgen öelda, et lihtsalt jooksime kõik üle! Paula (Paulbergi hüüdnimi – toim.) tegi väga head füüsilist poolt, aga meile tundus, et Jüri Saarel oli tehniline pool jällegi parem,“ lisab Tugim. „Domineerisime ikka täielikult kõiki!“ kiidab ka Paulberg. „Ainus asi oli see, et meil ei olnud väravavahti. Naljaga pooleks võib öelda, et Saare Jürka võttis mult väravavahi enne ära! Lõpuks ühe väravavahi ikka leidsime, aga meil ei olnud teda

Nõmme Tibud, mitte Nõmme Kanad!

Omapärase nime (chickens tähendab inglise keeles „kanad“) sai Nõmme jalgpallinaiskond Mati Alberti sõnul suhteliselt juhuslikult, kusjuures tema sõnul mõeldi selle all tibusid, mitte kanu.

Rahvusvaheline nimi tulenes mõistagi sellest, et see oli välja mõeldud välisturniiridel käimiseks. „Nõmme Tibud! See sai päris lambist esimese turniiri jaoks välja mõeldud ja nii ta meile jäi,“ muheleb Albert.

Eesti esimesel jalgpallinaiskonnal väga pikka iga ei olnud – Eesti meistrivõistlustel osaleti viimati hooajal 1994/95. „Läksin toona treeneritöölt üle natuke tootvama ameti peale, kus sai leiva lauale,“ selgitab Albert. „Pakkusin kõiki oma mängijaid Lasnamäe Arsenalile, mõned mängisidki seal edasi.“ Nõmme Chickensi taustaga oli ka kaks esimest Eesti jalgpallinaist, kes välismaal pallisid: juba enne koduste meistrivõistluste algust siirdusid väravavaht Maaren Olander ja ründaja Kadri Kimsen Rootsi tugevuselt viienda liiga klubisse Tärnsjö IFi. „Orienteeruja Sixten Sild kuulus sellesse klubisse ja talle öeldi, et naiskonnal oleks vaja ründajat ja väravavahti. Sixten teadis, et ma tegelen sellega, ja helistas mulle. Juulis helistas, augustis olime juba seal!“ selgitab Albert, kuidas kaks Eesti tüdrukut 1993. aastal välismaale pääsesid.

Maaren Olander on teadupoolest tõeline multitalent: peale vutikoondises mängimise tegutses ta aastatel 2000–2001 naistekoondise peatreenerina ja oli hiljem ka tippkohtunik, vilistades Eestis meeste meistriliiga mänge ja tehes karjääri ka kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Nooremana tennises koduvabariigi paremikku kuulunud Olanderi ainus Eesti meistritiitel võistkondlikult alalt pärineb aga hoopis saalihokist – 2005. aastal valiti ta lausa Eesti aasta parimaks mängijaks!

põhimõtteliselt väravas vajagi, sest meie ülekaal oli nii selge. Ja trenni tehti ka nii palju, et ühe-kahe aastaga läks tase väga heaks. Mängisime ilusat jalgpalli!“

Viljandi Tuleviku naiskond 1994. või 1995. aastal. Tagumine rida vasakult: Gea Venderström, Marika Ilves, Marje Rannu, Doris Henning, Monika Õngo, Lea Ilves, Aire Lepik, Eve Arras, Margit Ilves, Ebe Pihlak, Liisi Mänd, Epp Laos. Esimene rida vasakult: Kaidi Võsa, Reelika Lumi, Krista Teinfeld, Triin Kaup, Kady Kalvet, Helena Lätte, Veronika Mäesaar, Lea Ilvese tütar Susanna (ei mänginud). Foto: erakogu 2021 APRILL JALKA

45

TAGASELJAJUTUD

Tallinna Kalevi naiskond „Tagaseljajuttudes“ räägib seekord oma naiskonnakaaslastest Eesti mulluse hõbedatiimi Tallinna Kalevi poolkaitsja Anett Kadastu.

Fotod: Jana Pipar

Anne-Catherine Paulus kaitsja, 1979 Tema meil küll väga palju ei mängi, aga tema fenomen on see, et ta on nii pikalt Kalevis olnud, on alati ikka kohal ja toob täiesti vabatahtlikult kõigile omaküpsetatud vahvleid ja pirukaid, hoolitseb kõigi eest. Sisuliselt Kalevi ema! Alati esimene, kes nõu annab ja kõikide asjadega aitab ja varustab.

Birjo Rasmussen

Jonna Soomets väravavaht, 2002 Jonna on meie naiskonna kõige kõvem kõri, riietusruumis on tema naermist ja juttu alati kuulda. Vahepeal tuleb selle kohta isegi märkusi teha! Väravavahina väga palju arenenud: väga head reaktsioonitõrjed. Muidugi on olnud päevi, kus ta tuleb trenni ilma kinnaste ja putsadeta. Jonnal alati veab, sest tema väravavahitrennid hakkavad enamasti just siis, kui meie peame oksejookse tegema.

Johanna Marie Link kaitsja, 2002 Johanna on mängija, kes sisuliselt ei tunnista oma talenti. Ta on ülipotentsiaalikas mängija, aga ei saa ise sellest üldse aru.

Teda peab kogu aeg selles veenma – ta ise arvab kogu aeg, et asjad on jube kehvasti. Imetlen seda, kui palju ta jaksab mängus tööd teha. Läheb väga julgelt igasse olukorda. Oma olemuselt väga siiras ja armas inimene.

Maria Orav kaitsja, 1996 Meie kapten. Tahaksin, et inimesed kuuleksid neid Orava kõnesid, mida ta enne mänge meile peab: see on intelligentne raev! Ta on meie tiimis organiseerija ja korraldaja, ajab inimesi trenni kohale ja teeb kõiki muid organisatoorseid asju. Väga-väga kiire mängija, tsiteerides klassikuid: „no problem, Maria fast“. Inimene, kellel on asjad alati kontrolli all ja suurepärane oskus udupeade keskel kaoseid ennetada.

46

JALKA APRILL 2021

kaitsja, 1994 Kui suur osa on meie tiimis pigem tagasihoidlikud, siis Birjo on selline, et kui miski teda närvi ajab, siis on tema see, kes selle esimesena välja ütleb. Kõige lühema süütenööriga!

Birjo on oma põlvedega iga-aastane püsiklient ka Kaspar Rõivasseppa juures. Kui meie kõik tahaksime minna soojale maale treeninglaagritesse, siis tema suudab isegi jaanuaripäikesega ära põleda ja tahaks alati kuskile jahedamasse kohta minna.

Ketlin Saar kaitsja, 1997 Ketlin on vigastuse tõttu pikalt eemal olnud ja tunneme temast kaitseliinis väga puudust – ta on meie kõige tasakaalukam ja rahulikum mängija. Palliga väga enesekindel ja suudab leida sügavaid sööte. Tal on kindlasti meie tiimi kõige ilusam jalgratas, millega ta iga ilmaga trenni sõidab!

Mirell Soasepp kaitsja, 1994 Mirell on selline armas inimene, kes üldse konflikte ja asjade sellist käiku ei kannata.

Tema on meil hilineja – kui trenn algab kell 19.30, siis võib kindel olla, et kell 19.30 sõidab ta Kalevi parklasse sisse, tuleb putsadega joostes mäest alla ja jõuab trenni alguse ruudumänguks enam-vähem kohale. Siis võib kindel olla, et umbes 20 minutit tagasi ta veel magas.

Marie Heleen Lisette Kikkas poolkaitsja, 1996 Tal on alati uued fancy’d putsad! Tal on kindlasti meie tiimist üks paremaid mootoreid – väsimatult paneb ääre peal üles-alla. Selle aasta jooksul on pidanud väga palju eri positsioone mängima. Trennis võtab alati maksimumi ja allahindlust kellelegi ei tee.

TAGASELJAJUTUD Ljubov Maksimova poolkaitsja, 1993 Tema on meie tehnikaguru – tuleb alati trenni ja ütleb, et näete, see on uus trikk.

Talle Levadia lapsed õpetavad neid asju ja siis ta üritab neid järele teha. Jääb vahel trenni hiljaks, pargib oma BMW värava ette ja tuleb kohe mängima. Ljuba kohta kehtib vanasõna, et parem targalt seista, kui lollilt joosta. Mängus pigem söödab, kui lööb peale. Kunagine Barcelona tiki-taka on väga tema stiil.

Kätlin Ojapõld poolkaitsja, 1990 Kätlini ideaalne trenn on ruut ja mäng.

Kõik muu seal kõrval on pigem pettumus.

Kätu on meeletult suur loomaarmastaja. Meil elas pikka aega Kalevi staadionil üks rebane ja see oli siis suur häiriv tegur! Meie võistkonna suurim reisisell. Saadan praegugi tervitused talle Mehhikosse!

Kaili Pertel poolkaitsja, 1987 Kaili on meie maatüdruk, ta särab vahel oma naljakate väljaütlemistega. Kodus on asjad kontrolli all: kui keegi teine meie mänge vaatamas ei käi, siis Kaili abikaasa on 100% kohal. Ilmselt üks pikemaid mängijaid, suudab väga hästi kehaga katta ja palle pikendada. Sai endale hüüdnimeks Scania, sest peatreener Maksim ütles talle, et ta oma pikkust ja tugevust rohkem ära kasutaks – nagu veoauto!

Evelyn Šilina poolkaitsja, 2001 Tema jaoks võrduvad karistuslöögid sisuliselt penaltitega. Kui mängus saame karistusala juurest või isegi keskjoone juurest karistuslöögi, siis teame, et võime rahulikult võtta, sest kuidagi ta selle ikka sisse keerutab. Kui mängus on paanika, siis tuleb pall lihtsalt Eljale anda, ta suudab selle kindlasti säilitada ja selle vajalikku kohta toimetada. Sisuliselt meie oma Kostja Vassiljev!

Kadri-Ann Valgeväli poolkaitsja, 1984 Kadri-Ann on meie tiimi üks vanemaid mängijaid, ta on kahe lapse ema. Tema puhul on müstiline, et ta tuleb sisuliselt kõikidest 50-50 olukordadest palliga välja, see on täiesti arusaamatu, kuidas ta need asjad kätte saab.

Kadri-Anni väravatest on ilmselt 90 protsenti varbaga löödud!

Loore Lehtmets ründaja, 2003 Loore on mõnes mõttes ebaõnnesõdur – kui trenn käib ja kõik mingit harjutust valesti teevad, siis ainus inimene, keda peatreener Maksim alati valesti tegemas näeb ja kes kõigi eest pähe saab, on Loore. Küll õpetab Maksim teda jooksma, küll lööma… Keegi teine küll nii palju treeneri käest pähe ei saa! Loore on meil ka kõige noorem mängija. Loorel juhtus ükskord nii, et ta jäi pärast trenni veel peale lööma ja mõtles, et teeb üksi Kalevi staadionil Ronaldo tähistust. Ta väänas sellega aga oma hüppeliigest ja oli mitu kuud audis!

Žanna Smirnova ründaja, 2003 Žannale meeldiks kõiki vastaseid alati üks ühe vastu ette võtta ja siis peale lüüa. Muidu on alati väga hingega asja juures. Žanna on selline mängija, kes suvel käib paksude dressidega, aga kui temperatuur nulli läheb, siis on lühkaritega trennis.

Emma Treiberg ründaja, 2000 Emmaga juhtub nii platsil kui platsi kõrval igasuguseid lugusid. Arvan, et kõik, kes on Kalevi staadioni lähedalt mööda kõndinud, on kuulnud tema ahastavaid karjeid, kui ta väravast jälle kümme meetrit mööda lööb. Aga kahtlemata Eesti üks kõige kiirem/jõulisem ründaja ja kui ta juba korralikult pihta saab, siis ette jääda ei taha. Kui tahad, et Emma midagi teeks, siis tuleb temaga lihtsalt viieka peale kihla vedada. Väga heasüdamlik ja tore tüdruk, aga lihtsalt vahepeal natuke tutulutu! (Naerab – toim.).

Eret Elen Viidakas ründaja, 1993 Eretiga juhtub asju! Kõik asjad on kadunud. Pärast trenni võtab autovõtmed kätte ja parklas on need juba kadunud. Treeninglaagrites pigem eelistab hommikusöögi ajal magada ja palub võikud kaasa võtta. Kui suurt jalgpalli poleks, siis mängiks ainult saali – sellest tulenevalt on tal väga hea tehnika.

Maksim Rõtškov peatreener, 1973 Maksim on pigem rahulik treener, aga kui teda väga palju testida, siis saab korralikult. „See on sööt otse haiglasse!“ kuuleb tema suust tihti. Vormi ta ei ole kaotanud, trennis suudab meid kõiki ette võtta. Kutsume teda Suureks Bossiks. Ilmselt kõige suurema südamega inimene.

2021 APRILL JALKA

47

PERSOON

Tagasi kodus olev Getter Laar:

oma trumbid tuleb maksma panna!

Enam kui kümnendi jooksul Eesti koondises mänginud ning sellest suure osa ka esiväravavahi rolli täitnud Getter Laar on pärast aastaid välismaal elamist taas Eestis. Kuigi praegu on ta seosed jalgpalliga minimaalsed, pole ta armastatud mängule lõplikult selga pööranud.

Tekst: Raul Ojassaar Getter Laar pidas A-koondises täpselt poolsada kohtumist.

Foto: Lembit Peegel

Getter Laar

2

013. aastal Eestist Prantsusmaale kolinud Laar veetis vahepeal aega Austraalias, kuid naasis oktoobris kodumaale. Põgusalt töötas ta ka FC Floras, kuid on nüüd jalgpalli mõistes taas vaba hing.

Jalka uuris: kuidas läheb?

Getter, oled nüüd mõnda aega tagasi Eestis olnud, vahepeal olid väravavahtide treenerina ka FC Flora palgal. Praegu sa seal enam ei ole.

Olin Floras vist kolm kuud ja natuke peale. See oli väga hea kogemus – keskkond, inimesed, infrastruktuur ja kõik olid väga head. Väga palju erinevaid gruppe, millega tuli tegeleda. Tundsin lihtsalt, et oma praeguses eluetapis ei ole ma valmis nii palju aega sellesse panustama, sest kui ma sajaprotsendiliselt asja juures ei oleks, poleks ma aus ei mängijate ega iseendaga. Mul on paar muud huvi ka, millega tegeleda tahan. Kuidagi tuli nende asjade vahel tasakaal leida ja tegin otsuse, et treenerina ma praegu ei jätka.

Sündinud: 21.11.1989 Klubikarjäär: Pärnu JK, Tallinna Kalev, FC Flora, En Avant de Guingamp, FC Metz Koondises (2007–2018): 50/0

Kui küsida tohib – millega veel tegeled?

Olen selles mõttes natuke ebausklik – ma ei taha asju enne välja rääkida, kui pole veel midagi teinud. Ühel hetkel tahaks ülikooli minna – kehakultuuri bakalaureus on mul olemas, aga nüüd tahaks muudest valdkondadest haridust juurde saada.

Suvel – kui saab! – tahaks ka reisida. Korraks tahaks Prantsusmaal ära käia, sõbrad üle vaadata.

Prantsusmaast rääkides – 2013. aastal läksid Eestist esmalt Guingamp’sse, siis Metzi. Kas välismaale mängima saamine oli sul soov, unistus, kinnisidee?

Kuhu profiks saamine sellel skaalal paigutus?

See oli mul eesmärk, prioriteet. Umbes gümnaasiumi keskel sain aru, et tahaksin välismaal mängimist proovida. Kuni välismaale siirdumiseni ning ka välismaal olles keerdusid mu otsused jalgpalli ümber. Astusin näiteks ülikoolis geoökoloogiasse sisse, aga tunniplaan oli selline, et ma ei oleks saanud õhtuti trennis käia. Läksin seetõttu järgmisel aastal kehakultuuri üle, mis võimaldas rohkem jalgpallile keskenduda.

Olid need otsused tagantjärele mõeldes õiged?

Ma ei kahetse midagi. Tol hetkel oli see minu soov ja

48

JALKA APRILL 2021

PERSOON läksin sellega lõpuni. Sellest on omakorda nii palju häid asju tulnud – sõpruskond teises riigis, räägin uut keelt. See õpetas mulle enda kohta ka väga palju. Välismaal üksi elamine ja hakkama saamine kasvatab inimest. Üksi olemine iseenesest ei olnudki probleem, sest olen pidanud juba üsna varakult iseseisev olema, aga uus keskkond ja uus keel – alguses oli natuke eraklik tunne. Klubi tegi ka välismaalaste toomisel alles esimesi samme ja neil ei olnud veel tugisüsteem väga hästi välja kujunenud. Kui Metzi läksin, pakuti klubi poolt integreerumiseks palju paremaid võimalusi.

Mida välismaal mängimine sulle näitas, õpetas?

Kui võtad oma 2013. aasta ootused ja võrdled neid reaalsusega, kust kõige suuremad erinevused sisse tulevad?

Kui tagasi mõelda, siis oli hea see, et sain mängida. Kui sinna jõudsin, siis tajusin tegelikult ikGetter oluline mõista, et kui mõne külje pealt võivadki Laar Metzi kagi seda tasemevahet, mis meiega võrreldes teised paremad olla, siis alati on oma trumbid akadeemias. nii liigade kui mängijate vahel oli. Eestis olin sel ka sinul endal – need tuleb teha nii tugevaks, et Fotod: Mihkel Uiboleht hetkel koondise esiväravavahiks saamas – paratreener on lihtsalt sunnitud sind väljakule paneku on kõigile teada, et kui oled vähegi töökas ja ma. Need tuleb maksma panna! sul tuleb ka hästi välja, siis oled juba tõenäoliselt ka koondise vaateväljas. Prantsusmaal on aga igal Mängisid Prantsusmaal nii kõrg- kui esiliigas, võistkonnal valikut palju rohkem. Riik on suur, aga ühel hetkel sai sinust hoopis treener. Kuiandekaid mängijaid on palju. Kui sinna läksin, siis das see juhtus? oli meil noortevõistkonna väravavaht 17aastane ja Metziga pendeldasime kõrg- ja esiliiga vahet. vaatasin, et ta on kindlasti Prantsusmaal tulevane Viimasel hooajal, kui veel mängisin – 2017/18 –, koondise väravavaht. Mina 16aastaselt alles alustegin samal ajal juba treenerina UEFA B-litsenttasin väravas! Metzis tõdesin samuti, et üks meie si ja üleminek tuli kuidagi sujuvalt, sest olin seal tiimi 16aastane väravavaht jõuab kindlasti ühel juba neli aastat järjest rohkem väravavahtidepäeval koondisesse. Minu meelest ongi ta nüüd ga tegelenud. Alustasin korra nädalas U15 värapaar korda koondise valikusse kuulunud. vavahtidega, aga kohustusi tekkis aasta-aastalt Kui seda taset vaadata, siis olen hullult tänujuurde – selle kõrvalt läbisin koolitusi, tegin klubi lik, et sinnamaani jõudsin. Seal pannakse palju kontoripoolel tööd ja mängisin ise. Kui pidin tööl nooremas eas rõhku tehnikale ja taktikale, mäntäitma lehte, et palju mul nädalas töötunde kokku gust aru saamisele. Meie tüdrukutel tuli, siis tuli neid vahel isegi 55–75. kahjuks veel ei ole neid teadmisi: Kõike sai hästi palju ja enda mängimeil tuleb täiskasvanud mängijatele mise pool hakkas ära vajuma, otsusselgitada asju, mis seal on juba U13 tasin, et see hooaeg jääb viimaseks. tasemel selged. Väravavahtide puÜleminek oli selles mõttes sujuv, et hul on lisaks ka jalaga mängu tähthakkasin sellesama naiskonna väraJalgpalli korraga liiga palju: sus tõusnud – nad on seal sisuliselt vavahte treenima. Osaliselt võtsin „Mingil määral tekkis sama tehnilised kui väljakumängiselle tööpakkumise vastu ka seesamasugune tunne nagu jad. pärast, et teadsin hästi, mis tunne

Prantsusmaal viimase aasta see on, kui oled noor väravavaht ja Praegu läheb meil ka päris mitu sul pole kedagi kogu aeg kõrval, kes lõpus: olin hommikust õhtuni noort naismängijat välismaale. õpetaks ja aitaks. Mulle anti võimajalgpalli sees, kõigeks muuks ja Mida sa neile soovitaksid? lus, mind usaldati. eraeluks ei jäänud aega.

Kui see otsus on juba tehtud, siis Tagantjärele olen aga mõelnud: Jalgpalli üledoos!“ tuleb seda võimalust maksimaalselt kas lasin tööl mängijaisu ära võtta kasutada – proovida neid teadmivõi kadus lihtsalt see tunne ära, et si võimalikult palju endasse koguda ja ise trentahaks hullult igal nädalavahetusel punktide peani juurde teha. Samas ei tasu enda suhtes liialt le võidelda ja viis korda nädalas kell kümme õhtul kriitiline olla. Fakt on see, et tõenäoliselt on seal koju jõuda, sest trennid olid lihtsalt nii hilja? vähemalt sama head mängijad ees – ennast pole mõtet maha teha, vaid proovida heade mängijaMillal ja kuidas Eestisse tagasi jõudsid? te kõrval nii palju kui võimalik areneda. Lisaks on Otsustasin 2019. aasta suvel, et võtan aasta rahuli-

2021 APRILL JALKA

49

PERSOON 2013. aastal valiti Laar Eesti aasta parimaks jalgpalluriks.

Foto: Lembit Peegel

oma mängud – see ei läheks mu põhimõtetega kokku. Ma ei ole veel sada protsenti ära lõpetanud, aga ilmselt ma kuskil praegu mängima ei hakka. Võibolla hakkan hoopis kuskil rahvaliigas toksima? (Naerab – toim.).

Meistriliigas peaks asi olema nii, et oodatakse täielikku pühendumist. Kui meil on kõrgliigas pundid, kus mängijad käivad trennis siis, kui neile sobib, siis ei saagi tase tõusta.

Olid vahepeal seitse aastat ära – kuidas on Eesti naistejalgpall tervikuna nende aastatega arenenud? Millest praegu kõige rohkem vajaka jääb?

Saan rääkida sellest, mida nägin Flora poolel, teistega pole ma nii hästi kursis. Flora kohta saan küll suured kiidusõnad öelda – Aleksandra (naiskonna peatreener Ševoldajeva – toim.) teeb tõsist tööd ja nägin, kuidas trenne ette valmistati ja mängijatele vajadusel eraldi kavasid koostati. Nii tema kui klubi panustavad arengusse kõvasti.

Nii palju, kui olen koondist jälginud, siis on aru saada, et jälle on toimunud põlvkondade vahetus.

Palju on noori mängijaid ja tuleb tõdeda, et meie meistriliiga ei valmista neid koondise jaoks piisavalt hästi ette. Seda juttu on aga räägitud juba viimased 15 aastat või isegi rohkem. On kurb, et ma ei oska kindlalt öelda, kas selle ajaga on meistriliiga tase üldse tõusnud. Taseme tõus ei saa tulla ka lihtkult. Sõitsin Austraaliasse, tegin seal tööotsi. Mõte salt sellest, et üks klubi otsustab, et hakkame nüüd oli tegelikult veel Uus-Meremaale ja Aasiasse edatäiskasvanud naistega tegelema – kõik peab algama si minna, aga piirid olid sel ajal juba kinni, reisida rohujuuretasandist peale. Samas ei taha ma ka üleväga ei saanud ning Austraaliasse jääda ma ka ei kohtune olla – olen ikkagi mitu aastat kõrval olnud. tahtnud. Mõtlesin siis, et võiks ka koju tulla – aega Inimesed peaksid endale ausalt tunnistama, mis oli palju mööda läinud, oleks ju tore peret näha ja on nende oskused ja tase – nii on ka palju lihtsam vaadata, mis saab. Aiko Orgla, kes on Floras meesedasi liikuda, kui tead, mis on su tukonna väravavahtide treener, oli gevused ja nõrkused. Kõiges ei saagi mulle juba mitu aastat rääkinud, et korraga väga hea olla, kui sa pole just ma talle teada annaks, kui tagasi tuRonaldo. Kui kõik oma tugevused len. Kodulinnast Pärnust olid Vapruära määratleksid ja need võimalikult sega ka läbirääkimised, neil oli omalt Naistejalgpallist Eestis: hästi maksma paneksid, hakkaksid poolt samuti pakkumine. Lõpuks „Kui kõik oma tugevused ära ka ühised tulemused paremuse suuliitusin ikka Floraga, aga mingil määral tekkis samasugune tunne nagu määratleksid ja need võimalikult nas liikuma. Mulle jääb koondist vaadates vahepeal selline tunne, et on Prantsusmaal viimase aasta lõpus: hästi maksma paneksid, mängijaid, kes mängivad iseendale, olin hommikust õhtuni jalgpalli sees, hakkaksid ka ühised tulemused aga koondises on vaja anda iseendast kõigeks muuks ja eraeluks ei jäänud paremuse suunas liikuma.“ teiste jaoks parim. Kõrvaltvaatajaaega. Jalgpalli üledoos! Pean veel õpna tundub, et mingisugusest ühtpima, kuidas kõike tasakaalu sättida. sustundest ja võitluslikkusest jääb justkui natuke puudu. Samas ongi praegu rasked ajad.

Oled sa mängijana seljataga ukse kinni pannud?

Taseme tõstmine ei seisa samas ainult mängijaKui näiteks Pärnu Vaprus ütleks, et registreerite eneseanalüüsi ja panuse taga, vaid selles oleme me su igaks juhuks ära, äkki läheb mingil hetkel me kõik koos. Ka treeneritel on oluline roll tunvaja, siis mida ütleksid? da oma mängijaid, neid analüüsida, anda kindlaid Olen ise ka selle peale mõelnud, see on huvitav ülesandeid mängijatele, et nad saaksid oma rollist küsimus! Mingil määral mulle meeldiks mängida, täpselt aru. Praegune veidi nukker koondisemänigatsus selle järele on paari aasta järel natuke tagude jada on meie kõigi vastutus. Mängijad viivad gasi tulnud, aga mulle ei meeldi asju teha pooväljakul ellu ideid, seega meie, treenerite asi on likult. Kui ütleksin mõnele võistkonnale jah, siis neile anda parimad tööriistad. Ja see kehtib väisee eeldaks, et käiksin kõikides trennides ja olekkeklubi noortetööst täiskasvanute A-koondiseni. sin mängudel kohal. Nii ei tahaks teha, et valin ise

50

JALKA APRILL 2021

RANNAJALGPALL

Naiste rannajalgpallile puhutakse tänavu hoog sisse Kui vaadelda jalgpalli, saalijalgpalli ja rannajalgpalli, siis võrreldes maailma tipuga on eestlased just rannajalgpallis olnud viimastel aastatel kõige edukamad. Kui meeste rannajalgpallis on jõudnud toimuda juba põlvkondade vahetus ja sihid on suured, siis naiste rannajalgpall on alles oma teekonna alguses. Kuigi algne tõuge on juba tehtud, loodavad Kari-Andri Kask ja Carmen Elisabeth Loime tänavu lisada alale uue mõõtme.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Mihkel Naukas

E

esti rannajalgpalli pikalt vedanud Kari-Andri Kask tunneb suurt rõõmu, sest ühes noores mängijas tundub olevat ainest sirguda naiste rannajalgpalli üheks veduriks. Ajastus sobib, sest ka rahvusvahelisel tasandil teeb naiste rannajalgpall aina samme edasi. „Beach Soccer Worldwide on meie katusorganisatsiooniks ning oleme saanud signaale, et oleks paras aeg hakata mõtlema naistekoondise komplekteerimise peale. Need asjad ei juhtu üleöö, kuid tänavu tundub olevat hea aeg teha ka siin järgmine samm,“ sõnab Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kask.

Kui esmalt tundub, et keset koroonapandeemiat pole ürituste planeerimine kõige loogilisem lahendus, siis mullune aasta polnud Eesti rannajalgpallile võrreldes mitme muu sektoriga nii kehv. Suvel oli positiivseid koroonaproove vähe ning eestlaste ja lätlaste koostöös toimunud meeste Coolbet rannaliigas mängiti arvukalt etappe ja selgitati võitja. Lootus pole kadunud ka tänavuseks hooajaks, vastupidi. Tänavune aasta tuleb rannajalgpalluritele küll arvatavasti tihe, sest mullused rahvusvahelised koondiste turniiri mängud toodi tänavuse aasta kalendrisse.

Nüüd tagasi naiste rannajalgpalli juurde. 19aastane Carmen Elisabeth Loime naudib ka tavalist jalgpalli ning on mitu hooaega mänginud Nõmme Kalju ridades meistriliigas ja esindab tänavu Ta-

basalu naiskonda esiliigas. Suurima rõõmu leiab ta siiski rannaliivalt.

Tänavu kevadel Tallinna tehnikagümnaasiumis 12. klassi lõpetav Loime proovis rannajalgpalli esimest korda 2016. aastal ning esimese rahvusvahelise kogemuse sai ta 2018. aastal. 2019. aastal võitis ta naiskonnaga rahvaliiga. „Maailmas leidub naismängijaid, kes saavad selle alaga tegeleda profitasemel. Meeste rannajalgpalliga küll palkasid ja muud veel võrrelda ei saa,“ analüüsib Loime.

Loimel on seljataga ka treeningud meeste kõrgliigatiimiga ja nüüd on ta valmis endast kõik andma, et enda kõrvale saada sama motiveeritud naismängijaid, kellele ta plaanib tänavu ala tutvustada.

Artikli kirjutamise hetkel planeeritakse avaüritust 27. aprillil Ülemiste Beach House’is. Tegu on märgilise kohaga, sest mullu valminud hall on tekitanud rannajalgpallile uusi võimalusi – esimest korda saab rannajalgpalli siinmail sisetingimustes mängida täismõõtmetes väljakul. „Ma tahan näidata ka teistele, kui vägev on rannajalgpall.

Plaanime kutsuda naismängijaid üle kogu Eesti ja kutsume meestekoondise mängijad meile rannajalgpalli tutvustama,“ sõnab Loime.

Kellele peaks rannajalgpall sobima? „Kõigile!“ on Loime optimistlik. „Tunnetan, et ranna suhtes on mingisugune eelarvamus ja kardetakse, et see on tavalisest jalgpallist ohtlikum. Aga sel üritusel saab mängu ise näha ja proovida.“

11. juulil

FC Strong

Portugal

toimub jalgpalli EM-finaal ning Eesti rannajalgpallis plaanitakse korraldada naiste turniir.

Lätist oli Kalju naiskonna vastane mullu. Esimest korda toimus naiskondade rahvusvaheline mäng meie pinnal täismõõtmetes väljakul ametlike reeglitega. Kohtumise võitsid lätlannad 4 : 3, ühe värava lõi ka Loime.

on ainsana võõrustanud naistekoondiste Euro Beach Soccer Cupi nime kandvaid turniire (2016–2019). Kaks korda on võitnud Venemaa (2018, 2019), korra Hispaania (2016) ja Inglismaa (2017).

2021 APRILL JALKA

51

AKADEEMIA

Jalgpalliakadeemia

komplekteerib neljandat lendu Eesti Jalgpalli Liidu akadeemia toel saavad jalgpalluriks pürgida soovivad põhikooliõpilased ühendada haridustee Arte gümnaasiumis ja heal tasemel treeningud Lilleküla jalgpallikompleksis. Jalka uuris neljalt esimese lennu lõpetajalt, kas nad soovitavad senist läbitud teekonda ka teistele.

lasti meeldisid jõutreeningud, mis aitasid füüsilisele poolele kaasa.“ Palutaja mainib samuti efektiivset päeva, kus pärast kooli jõutakse treeningule, millele järgneb kvaliteetne toidukord. „See annab aja hiljem kodus õppida või muid asju teha.“ Palutaja on rõõmus, et kool on jalgpalli suhtes väga toetav. „Kui mingi tegevus jalgpalliga seotud on, siis saab selle vabandusega koolist ära!“

Vaja õppida koosmängu ja keelt

Kuna akadeemiasse on kaasatud eri klubide mängijad, siis on loogiline, et mängija koduklubi filosoofia võib erineda jalgpalliakadeemia omast. Palutaja CI Levadia U21 meeskonna poolkaitsja Roman toobki selle kasvukoha välja. „Alguses pidid vaeva Teljakov lõpetas mullu Arte jalgpalliakadeenägema, et platsil oleks hea keemia. Kokkumäng ei mias põhikooli ja jätkas samas koolis õppimist sujunud kohe, sest näiteks Kalevis kasutasime mängümnaasiumiastmes. „Kindlasti jäin kogemusega gu ülesehitamisel teistsugust lähenemist. Kuid see rahule. Saab teha trenni koondisetreeneritega, kes ei piirdunud vaid ühe aspektiga, sest puudutas ka soovitavad palju uusi asju. Aga ei varja, et oli raske, kogu treeningumetoodikat. Aga treenerid leidsid sest Artes õppides käin akadeemia treehea lahenduse, sest käisin osa treeninningutel ja lisaks klubitreeningutel. Aga guid Kalevi juures ja teised akadeemias.“ mulle meeldib!“ Sarnast lähenemist praktiseeritakse enaTeljakovi sõnul oli suureks abiks häsmiku klubide mängijatega. ti lahendatud transport. „Kui koolipäev Paljud pallurid on üksteisega varaRoman Teljakov: läbi, siis oli alati buss meid ootamas ja semast tuttavad. „Suures osas teadsi„Kui koolipäev läbi, siis oli viis treeningule.“ me üksteist koondistest ja nüüd saime Treeningutest tõi poolkaitsja esile alati buss meid ootamas ja koos treenida. Kuna kokku proovitakse isikliku lähenemise. „Eraldi kehalise etsaada ühe vanuseklassi talente, siis tase viis treeningule.“ tevalmistuse treener oli kindlasti abiks oli päris hea ja see mulle meeldis,“ lisab ja aitasime ka üksteist, sest mõnel läheb teatud Palutaja. harjutuste puhul veidi rohkem aega.“ „Mõned tundsid üksteist varem, aga nüüd oleJK Tallinna Kalevi poolkaitsja Ramon Smirnov me küll sõpradeks ja lähedasteks saanud,“ sõnab toob samamoodi nagu Teljakov esile treeneritelt jalgpalliakadeemias õppimiseks Tallinnasse kolisaadava tähelepanu. „Meil hoitakse jätkuvalt tihenud väravavaht Adrian Mõttus. dalt silma peal. Nii mõlemad aastad akadeemias Jalgpalliliidu toel on õpilastel võimalus kasutakui ka nüüd gümnaasiumis. Sama klassiga teeme da õpiabi. Eestikeelse haridusega Arte gümnaakoos trenni ja hoolitseme teiste eest ka.“ siumi 8. klassis on õppima asunud ka mitu noort Kehalise ettevalmistuse toob peale Teljakovi jalgpallurit, kes varem on haridust omandanud välja Smirnovi klubikaaslane Hugo Palutaja. „Kindvene keeles. Üks neist on Teljakov. „Ma arvan, et leidsin tasakaalu. Pidin palju asju uuesti õppima, aga teistsuguste terminitega. Samas mul õppimisega probleeme pole.“ 20 klubi akadeemias Tekst: Sander Jürjens

F

Senise kolme lennu vältel on jalgpalliakadeemias olnud esindatud lausa 20 klubi: JK Tallinna Kalev, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, Tallinna JK Legion, JK Tabasalu, FC Nõmme United, Viimsi MRJK, Harju JK, Maardu LM, SK Augur, FC Tallinn, FCI Tallinn, Raplamaa JK, FC Kose, Saku Sporting, Paide Linnameeskond, Rakvere JK Tarvas, Pärnu Poseidon, Pärnu Jalgpalliklubi ja Pärnu Kalev.

52

JALKA APRILL 2021

Sobib mängijatele, kelle esimene valik on jalgpall

Teljakov sõnab, et temal on jalgpall prioriteet. „Kindlasti, see on olnud kogu aeg esikohal. Aga jõuab teha ka muid asju kõrvalt – näiteks hakkasin hiljuti tegelema rõivaste tootmisega Venemaale,“ avaldab noor poolkaitsja huvitava fakti. Oma tulevikku näeb ta siiski jalgpallis ja hea meelega oma koduklubis. Teljako-

AKADEEMIA

Roman Teljakov on esindanud Eestit nii U16 kui ka U17 vanuses. Foto: Jana Pipar

Meeskonnakaaslased Hugo Palutaja (vasakul) ja Ramon Smirnov põhikooli lõpetamisel.

Väravavaht Adrian Mõttus hoiab põhikooli lõpetamisel käes pilti, mis tehti 8. klassi aktusel.

Foto: Anna Andreas

Foto: Anna Andreas

Tihe koostöö klubidega vi sõnul teeb Levadia spordidirektor Sergei Pareiko Akadeemia alustab sel kevadel neljanda lennu palju tööd ja suhtleb noorte mängijatega. komplekteerimist. Seni on akadeemias mängiPalutaja sihib profijalgpalluri elu. „Teen kõvasti nud lausa 20 klubi esindajad! „Oleme leidnud trenni ja loobumismõtteid pole. Tahaksin jõuda klubidega hea tasakaalu: pakume neile väga konvälismaale.“ kurentsitihedat treeningut akadeemia raames Ambitsioonikas on ka Smirnov. „Kindlasti taning klubi saab treeninguks ka tagasi oma mänhaksin mängida Eesti A-koondises. Siht on jõuda gija, kellega mängitakse meistrivõistka välismaale ja mängida näiteks Saksalustel,“ sõnab akadeemia projektijuht maa või Hispaania liigas.“ Marko Lelov.

Tähtsa valiku langetas ka tee peaLelovi sõnul tuleb igal aastal kirju linna ette võtnud väravavaht Adrian ja kõnesid otse lapsevanematelt, kuid Mõttus. „Kindlasti olen rahul. Saan püAdrian Mõttus: eelistatud suhtlusviis on siiski klubide henduda nii treeningutele kui ka harikaudu. „Me usaldame klubisid, et män„Kindlasti olen rahul. Saan dusele. Kuna akadeemias on eraldi väravavahtide treener, siis saan ka palju pühenduda nii treeningutele gijad, keda nad akadeemiasse soovitavad, on suure potentsiaaliga. Loomupositsioonispetsiifilist trenni ja olen kui ka haridusele.“ likult jälgime ka ise potentsiaalseid selle käigus palju arenenud,“ räägib Floakadeemia kandidaate. Oleme akadeemiat klura ridadesse kuuluv puurilukk. „Mina soovitaks bidele tutvustanud, näidanud meie võimalusi seda kõigile, kellele seda võimalust pakutakse.“ ja teame, et paljud noortetreenerid näevad, et Mõttus on eesmärkidest kõneledes kõige tagasee on talendikale noorjalgpallurile hea võimasihoidlikum. Tema loodab esialgu jõuda oma klulus. Mõistame, et ühest küljest vaadatuna võtabi esindusmeeskonda ja seal tõusujoonel jätkata. me mängija justkui klubist mitmeks treeninguks Üheks lemmikuks on tema jaoks osutunud Madnädalas ära, kuid ma usun, et meie senine töö ridi Atlético sloveenist väravavaht Jan Oblak. „Ma näitab, et see koostöö kannab vilja, sest mängija arvan, et meie mängustiil on isegi natuke sarnaareneb veelgi mitmekülgsemalt.“ ne. Oleme enesekindlad ja väga rahulikud.“

Mis on jalgpalliakadeemia?

Eesti Jalgpalli Liit alustas koostöös klubide ja Arte gümnaasiumiga 2018. aasta sügisest jalgpalliakadeemia projektiga, mis annab igal aastal mitmekümnele noormängijale võimaluse siduda oma haridustee jalgpalliga.

Juba aastaid on toiminud jalgpalliliidu ja Arte gümnaasiumi vaheline koostöö, kui 10.–12. klassis on olnud võimalik õppida jalgpalliklassis. 2018. aastal laienes see võimalus 8.–9. klassi õpilastele.

Mängijad saavad treenida Lilleküla jalgpallikompleksis,

neile tagatakse transport ja kvaliteetne toidukord pärast treeningut. Peale vutitreeningute toimuvad eraldi kehalise ettevalmistuse treeningud. Jalgpallitrenni tehakse neli korda nädalas, millele lisandub kaks kehalise ettevalmistuse treeningut.

Treeningukavas on erandiks 8. klassi sügis, kus on kooli sisse elamise ja noorte meistrivõistluste pärast üks jalgpallitreening 9. klassist vähem.

Projekti eesotsas on Marko Lelov ja jalgpalliakadeemia peatreener on Marko Pärnpuu. Treenerite tiimi kuuluvad ka Andres Oper, kehalise ettevalmistuse treener Hendrik Nälk ja väravavahtide juhendamise eest vastutav Andrus Lukjanov. Füsioterapeut on Jürgen Masing.

2021 APRILL JALKA

53

KOLUMN Viimase valiksarja lõpetanud kodumängus Sloveenia vastu said eestlannad üheksa korda vaadata, kuidas vastane väravat tähistas.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Ville Arike: naiste EM-valikmänge tuleks pidada

Rahvuste liiga põhimõttel mitmes divisjonis!

Naiste EM-valiksari venis koroonaolukorra tõttu ettenähtust pikemaks, viimased mängud peeti alles veebruaris. Ning Eesti koondisele see ei sobinud, sest tsükkel lõpetati kodus õnnetu 0 : 9 kaotusega Sloveeniale. Ent see oli ka üks ilmekas näide Euroopa naistejalgpalli olukorra kohta ning juhib tähelepanu kindlate muutuste vajadusele.

Tekst: Ville Arike | Fotod: Liisi Troska

M

is peitus kurbade numbrite taga? Sloveenial oli tõeliselt hea realiseerimispäev, kokku tehti raami 11 pealelööki.

Enamik neist oli sooritatud nii hästi, et seekord Eesti väravat kaitsnud Getriin Strigin oli võimetu. Mööda läinud või blokeeritud pealelööke oli sloveenlannadel veel kuus tükki, kokku seega 17 pealelööki. Eesti sama arv oli 0. Esimesel poolajal suutsime teha kaks vähegi rünnaku moodi asja, teisel poolajal mitte sedagi.

54

JALKA APRILL 2021

Suurel osal rünnakutest ei suutnud eestlannad teha üle ühe-kahe söödu, sageli mitte ainsatki.

Ning vastas oli naiskond, kes pälvis alagrupis kolmanda koha ehk ei jõudnud finaalturniirile, Vana Maailma 16 parema hulka. Tõsi, Sloveenia andis teise koha saanud Venemaale korralikud lahingud, kaotades mõlemad mängud 0 : 1. Alagrupi võitjale Hollandile löödi kahe mänguga kolm väravat ja endale lasti lüüa kaheksa.

Tugevam kolmik eristus selgelt nõrgemast

Selles, A-alagrupis eristuski selgelt tugevam ja nõrgem kolmik (Kosovo, Türgi, Eesti). Tugevam trio võitis nõrgema vastu kõik mängud. Ilmekam on statistika. Holland sai Kosovo, Türgi ja Eesti vastu kuus võitu koguskooriga 37 : 0, tehti 177 pealelööki (mängus keskmiselt 29,5!) vastaste 5 vastu, neist raami 79 versus 3. Venemaa samad näitajad nõrgema kolmiku vastu: väravad 21 : 3, pealelöögid 134 : 32, neist raami 57 : 16. Ning Sloveenial 28 : 2, 96 : 36 ja 53 : 15.

Sama tendentsi oli näha ka kõigis teistes alagruppides. Teises ainsas kuueliikmelises grupis B läks samamoodi – tugevam kolmik ei andnud

KOLUMN 2022. aasta Euroopa meistrivõistlused Finaalturniirile pääsenud võistkonnad Korraldaja Inglismaa Alagruppide võitjad Holland Taani Norra Hispaania Soome Rootsi Prantsusmaa Belgia Saksamaa

all. Mida see annab osalejatele? Sisuliselt mitte midagi. Niisugustest mängudest, kus üks pool on väga suurelt üle, ei saa kumbki midagi kasulikku.

Kahtlemata on väiksematel jalgpalliriikidel tore, kui saadakse tiitlivõistluste valiksarjades suurtega kohtuda. Meenutagem seda elevust, mis valitses Eestis, kui meie meestekoondis loositi pärast taasiseseisvumist esimeses, 1994. aasta MM-valiksarjas vastamisi valitseva pronksitiimi Itaaliaga.

Tõsi, meestejalgpalliski püsib kõige suuremate ja kõige väiksemate mängudes pall üldjuhul ühel platsipoolel. Kuid seal on suures plaanis käärid väiksemad, keskmike seas olukord tihe ning keskmikud suudavad sageli ka suuri hammustada.

Neidude uus turniirisüsteem eeskujuks

Neidude U19 ja U17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel viiakse hooajast 2021/22 sisse uus Paremad teise koha süsteem: võistkonnad lüüakse seniste tulemusomanikud te põhjal pooleks, A- ja B-liigasse. Seejuures Itaalia Island säilib kõigil riikidel endiselt võimalus jõuda Austria nõrgemale punktigi. Kui Eesfinaalturniirile, sest iga tsükli käigus liiguvad ti väravate vahe kümne mängu B-liiga paremad A-liigasse ja A-liiga nõrgemad Playoff’is selgitavad kolm peale oli 1 : 40, siis tolle grupi allapoole. viimast edasipääsejat viimasel naiskonnal Gruusial Niisugune turniirisüsteem loob olukorra, kus Portugal–Venemaa, Tšehhi– 3 : 45 ning võitjal Taanil 48 : 1. toimub palju rohkem võrdsemaid mänge, sest Šveits, Ukraina – Põhja-Iirimaa Taani saavutas nõrgema kolmiku Vana Maailma tugevam pool mängib omavahel ja vastu kuus võitu koguskooriga nõrgem samuti. Samas ei võeta kelleltki ära või39 : 0 ning tegi raamidesse 92 pealelööki vastaste malust võrrelda edu korral võimeid parimatega – ühe vastu. ja selleks ei pea jõudma finaalturniirile.

D-grupis ei suutnud nõrgimad, neljanNagu ülalolev statistika näitab, võiks seda süsdaks-viiendaks jäänud Aserbaidžaan ja Moldova teemi kasutada ka naiste EM-valiksarjas. Maailsooritada nelja mängu jooksul grupi võitja Hisma edetabelis kuulub 31 parema hulka koguni 22 paania värava raami ühtegi pealelööki. Kokku võistkonda Euroopast. Pärast seda tuleb väike olid kolm esimest naiskonda (veel Tšehhi ja Poovahe sisse, aga kohtadel 40–49 asuvad järgmised la) tosina mängu peale kahest viimasest kuus Euroopa koondist. üle nõnda, et lõid kamba peale 73 väVana Maailma meistrivõistluste firavat (endale ei lastud lüüa loomulikult naalturniiril osaleb 16 riiki. Miks mitte ainsatki), sooritasid 403 pealelööki vasei võiks tugevamasse liigasse kuuluda taste 18 vastu, neist raami 200 versus 24 koondist ja nõrgemasse ülejäänud 4… Samas näiteks jäi kolmanda kohaga (keda on umbes sama palju, käesolevas Niisugustest mängudest, lõpetanud Poola viimases voorus Hiskus üks pool on väga suurelt EM-sarjas osalebki 48 riiki). paaniale alla 0 : 3 ning pealelöögid olid Mõne aasta eest ellu kutsutud meesüle, ei saa kumbki sisuliselt te Rahvuste liiga on oma esimeste hoo1 : 26. midagi kasulikku. aegadega tõestanud, et üsna võrdsete Pealelöök iga pooleteise võistkondade konkurentsis on mängud minuti järel tasavägised ja tulemused ettearvamatud. Ega EM-sarja ühe mängu pealelöökide rekord püstinaiste seas asjad teisiti oleks. tati G-grupi kohtumises Prantsusmaa–KasahsEesti naistekoondise tulemused näitavad, et tan, kus prantslannad andsid kasahhitaride väedetabelis Vana Maailma tiimidest neljandasse ravale tuld 58 korral (ehk pealelöök peaaegu iga kümnesse kuuluvate vastastega suudame heidelpooleteise minuti järel!), neist 24 läks raami ja 12 da tasavägisemalt. Euroopa riikidest järjekorras väravasse.

33. kohal asuva Türgiga tegime võõrsil 0 : 0 viigi ja Mänge, kus üks pool tegi mängu jooksul üle 30 saime oma ainsa punkti. Türgit lõpuks edestanud või 40 pealelöögi, leiab igast alagrupist.

Kosovole, kelle edetabelikoht ei vasta reaalsele Mida kogu see statistika ütleb? Et mäng käib mängutasemele, kaotasime ühe mängu 1 : 2, lüües sisuliselt ainult ühel väljakupoolel, ühe värava valiksarja ainsa värava.

2021 APRILL JALKA

55

TAKTIKALAUD

Chelsea renessanss Tucheli käe all Kui peatreenerite sagedase vahetamise poolest tuntud Chelsea hiljuti Frank Lampardile ust näitas, oli võistkond raskustes: hoolimata suvistest nimekatest täiendustest tehti mullusest kehvemat hooaega ning probleemid kaitses ei lasknud võistkonnal oma võimeid väljakul realiseerida. Uue peatreeneri Thomas Tucheli tulek tõi meeskonda aga uue hingamise ning selle abil pääseti edasi ka Meistrite liiga kaheksandikfinaalist, kus tugev Madridi Atlético kahe mängu kokkuvõttes veenvalt 3 : 0 alistati. Seekordses „Taktikalauas“ heidamegi Chelsea ja Atlético kordusmängu taustal pilgu sellele, mida on Tucheli Chelsea heaks teinud.



Tekst: Joel Indermitte, FC Flora abitreener

Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumine 17. märts 2021 Stamford Bridge Chelsea – Atlético Madrid 2 : 0 (kahe mängu kokkuvõttes 3 : 0) 34. Ziyech, 90 + 4. Emerson Eemaldamine: 82. Savić (Atlético)

Üldasetus  Chelsea algasetus oli paberil 3-4-3 formatsioon: kolmest keskkaitseliini oleme Tucheli puhul juba harjunud nägema. Reece James ja Marcos Alonso toetavad seda kui ründavad wingback’id, keskväljal on kaks töörügajat Kovačić ja Kanté ning nende kohal ülemine väga liikuv kolmik, kus mängivad Kai Havertz, Hakim Ziyech ja Timo Werner.

Atlético mängis seevastu oma klassikalises 4-4-2 asetuses. Atlético põhimängijatest võib välja tuua keskväljapaari Koke-Saúli, kes pidi selles mängus lahendama palju probleeme pressinguga, millest loos ka täpsemalt räägime. Atlético suured lootused olid kindlasti nende kahe tähtründaja João Félixi ja Luis Suáreze õlul, kuid nende mäng jäi lõpuks päris kahvatuks. Atlético katsetas teisel poolajal samuti kolmest kaitseliini, et tulla Chelsea ründemänguga paremini toime ja olla pressingus efektiivsem.

56

JALKA APRILL 2021



Chelsea mängu ülesehitus ja Atlético pressing

Chelsea näitas kogu matši vältel, kui hästi suudavad nad mängu kontrollida ja palli vallata. Tucheli käe all mängib Chelsea väga julget ja domineerivat mängu – seda nägime ka seekord Atlético vastu, kus oma mängu ehitati tagant väga tihti lühikeste ja julgete söötudega. Atlético pressingu alt tuldi korduvalt puhtalt välja.

Heidame pilgu Chelsea mängu ülesehituse põhimomentidele. Chelsea kolmest keskkaitseliini proovisid pressida tipuründaja Suárez ning kaks äärepoolkaitsjat Yannick Carrasco ja Marcos Llorente. See tähendas aga seda, et João Félix jäi tihtipeale pressingus üksi kahe vastu, kui tal tuli korraga hakkama saada nii Kovačići kui Kantéga. Kuna Saúl ja Koke jälgisid väga pingsalt, kus paiknevad Havertz ja Ziyech, ning lasid neil ennast sügavale kaasa tirida, tekkisid Atlético poolkaitse- ja ründeliini vahele suured ruumid. Seal leidis Chelsea julge ülesehituse järel sageli Kanté ja Kovačići, kes olid palliga väga julged pöörama, sellega jooksma ja mängu avama.

Suur roll oli ka ründavatel äärekaitsjatel ehk wingback’idel Jamesil ja Alonsol, kes pakkusid õigetel hetkedel toetust ja võimalust endale sööta.

TAKTIKALAUD



Sellega aidati Chelsea ülesehitust keskväljaga siduda.

Kui Koke ja Saúl tahtsid olla pressingus julgemad ja astusid Kovačići ja Kanté poole, tähendas see kohe seda, et nende selja taga jäid vabaks Havertz ja Ziyech, kes on ja olid ka selles mängus väga osavad pöörajad ja võtmesöötude jagajad, suutes oma läbisöötudega tekitada palju ohtlikke olukordi.



Chelsea üldine rünnakujoonis vastase väljakupoolel

Tucheli juhendusel on Chelsea kaitse pidanud vastu suurepäraselt – nende ridade kirjutamise ajal on neile 14 mänguga löödud vaid kaks väravat.

Millised on aga üldisemad võtmekäigud ja detailid Tucheli ründemängu puhul?

Chelsea mängib rünnakufaasis peamiselt 3-25 formatsioonis, kui vaadata, kus nende mängijad paiknevad. Kolmene keskkaitseliin vastutab mängu ülesehituse eest ning põhikohal on äärmised keskkaitsjad, eelkõige César Azpilicueta, kes on palliga hea ja tõuseb tihti ka kõrgemale.

Keskväljal asuva kahe kontrolliva poolkaitsja ülesanne on pakkuda söödunurki kaitsjatele ja aidata mängu ründeliiniga siduda. Palliga on nad julged, aga kindlasti peituvad nende tugevused kaitsetegevuses ja vastaste kiirrünnakute peatamises.

Chelsea üks peamisi tugevusi ja kohti, millega vastased on tihti hädas, on nende ründavate poolkaitsjate positsioonil mängivate meeste markeerimine ja peatamine. Tihti tuleb vastaste keskväljal tegeleda nii alumiste poolkaitsjate Kanté ja Kovačići markeerimisega kui olla ka teadlik sellest, kus paiknevad ülemised poolkaitsjad. Oleme



seal tegutsemas näinud nii Mason Mounti, Kai Havertzit kui Hakim Ziyechit – nad mängivad tihti vastase poolkaitseliini ja kaitsjate vahel niinimetatud poolruumis, kus nad seovad mängu, jagavad olulisi sööte ja teevad ka sööste liini taha.

Wingback’idelt oleme näinud väga ründavat mängu, kus tõustakse väga kõrgele ja mängitakse kokku enda kõrval paiknevate ründavate poolkaitsjatega. Nende ülesanne on eelkõige pakkuda väljakul laiust ja tihti näeme neid just kasti lähedal palju tsenderdamas. Nii Jamesi kui Alonso tsenderdused on väga kvaliteetsed ja valmistavad vastastele palju peavalu.

Tipuründes oleme näinud, et Tuchel on kasutanud eri mängijaid: seal on minuteid teeninud nii Timo Werner kui ka Olivier Giroud, kohati on valeründajana kasutatud ka Kai Havertzit. Nende mängijate omadused on erinevad, kuid kui on mänginud Werner, siis näeme temalt väga liikuvat mängu.

Oma liikuvuse ja kiirusega ning liini taha sööstudega tirib ta vastaste kaitseliinidesse tihti suuri auke, mida ülejäänud mängijad hästi ära kasutavad.

Seega tekitab Tucheli kasutatav asetus ja mänguplaan vastastele palju katsumusi. Eelkõige tuleb vastaste treeneritel nuputada, kuidas vastaseid pressida – kui kõrgelt seda teha? Keda jätta vabaks?

Milline peaks välja nägema pressingu asetus?

Seni, kuni vastased neid küsimusi läbi ei hammusta, võib Chelsea suurepärane hoog vabalt jätkuda. On põnev jälgida, kuidas nad Premier League’is hooaja lõpetavad ja kui kaugele kannavad neid nende tiivad Meistrite liigas – veerandfinaali loos oli neile armuline, sest tõi vastaseks FC Porto kui vähemalt paberil kõige nõrgema võimaliku variandi.

2021 APRILL JALKA

57

KLÕPSUD

Hooaeg algas üle kivide ja kändude (ja lume) Oodatult ei olnud tänavuse hooaja algus muretu. Nii meeste kui ka naiste superkarika võistlus ei toimunud esialgsetel kuupäevadel ning Premium liigaski pole toimunud kõik kohtumised, nagu oleksime soovinud.

Samas on esimene (super)karikas jagatud ja pall mängu pandud!

Jalgpallisõber ei saa olla nukker, kui Konstantin Vassiljev naeratab. Flora alistas superkarika debüüdi teinud Paide Linnameeskonna Rauno Sappineni väravast 1 : 0.

Foto: Jana Pipar

Premium liigas on kvaliteetsed ründajad. Paide edurivimees Henri Anier on olnud hooaja alguses suurepärases hoos!

Foto: Liisi Troska

58

JALKA APRILL 2021

KLÕPSUD

Premium liiga on alanud!

Kohtunik Kristo Tohver viib mänguvahendi keskringi.

Foto: Liisi Troska

FCI Levadia ja TJK Legion pakkusid lumisel Sportland Arenal seitsmeväravalise põnevuslahingu, kui pärast 3 : 3 lõppenud avapoolaega võidutses Levadia 4 : 3!

Foto: Jana Pipar

Kui meeskond on ühel lainel! Viljandi alustas hooaega võidukalt Saaremaal ja näitas oma sisu ka Paide vastu, kuid jäi Anieri kolmanda lisaminuti värava tõttu punktist ilma.

Foto: Liisi Troska

2021 APRILL JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

Henri Anier, Sergei Mošnikov ja Taijo Teniste kuulusid Jalka kõrgliiga sümboolsesse koosseisu 2011. aasta märtsikuu esituste eest. Need mehed pallivad Premium liigas ka tänavu.

Anži kindlustas saalijalgpalli meistritiitli. Teine järjestikune kuld saadi viimases voorus mängimata, sest FC AEG Real Estate ei saanud mängijaid kokku.

TÜ, EMÜ, TTÜ ja TLÜ lõid kaasa ülikooli jalgpalli meistrivõistlustel. Nii akadeemilist seltskonda polnud võistlusel varem olnud!

Eesti vägev võit Uruguay üle

2

011. aasta aprillikuu numbris sai väärikalt kajastust Eesti legendaarne võit kodus Uruguay vastu. „Telefonitorge“ läks siin elavale uruguaylasele ja lisaks tituleeris Indrek Schwede selle triumfi meie vutiajaloo tähtsaimaks võiduks.

Uruguay võit sai palju tähelepanu ka pildikeeles ning uhkus kahekordse maailmameistri alistamise üle kumas läbi mitmest artiklist.

Indrek Schwede kirjutas, et Lionel Messi, Arjen Robben ja Tarmo Kink on valed eeskujud. Arst Kaspar Rõivassepp oli varem ilmunud artiklis öelnud, et mängijatel, kes eelistavad ilmselgelt ühte jalga, arenevad keha lihased ebasümmeetriliselt, ning Schwede arutles, kuidas treenerid saaksid seda parandada.

Kõrgliiga puhul tõime välja kuus mängijat, kellel silma peal hoida.

Toona 18aastasest Nikita Baranovist (Flora) on praeguseks sirgunud A-koondise mängija, 18aastane Sander Lepik (Viljandi) on rannajalgpalli koondise põhitegija ning tol hetkel 17aastasena esile tõusnud Kevin Rääbis (Tammeka) jõudis jälje jätta Premium liigas ja pallib praegu Saksamaal. Valituks osutus ka Eestis toona esimest hooaega alustanud Hidetoshi Wakui (Kalju), kes pakkus vaatemängulist jalgpalli pikki aastaid. Teised mainitud mängijad olid 21aastased ründajad Nikita Koljajev (Levadia) ja Aleksei Aleksejev (Sillamäe Kalev).

Luubi all oli äsja 19aastaseks saanud Karl Mööl.

Mäletatavasti tegutses noormees siis poolkaitses ja mängib uuesti keskväljal nüüd Paide Linnameeskonna ridades. „Keskväljal on ta mängija, kes juhib mängu, ja see nõuab automaatselt head väljakunägemist ja mängu lugemist,“ kirjeldas teda toona Frank Bernhardt. Vaadates kümne aasta taguseid mõtteid ja praegust küpset Mööli

60

JALKA APRILL 2021

mängu, siis on huvitav mõelda, et tegu oli vahepeal Premium liiga parima äärekaitsjaga, kes jõudis oma esitustega Eesti A-koondisesse ja Taani esiliigasse.

Välistäheks valisime 19aastase Christian Erikseni, kes on praegune Taani koondise kesksemaid mängijaid ja hinnatud mängujuht.

Alan, Kostja ja Vladimir on kolm põlvkonda jalgpallureid, kellest kirjutas Indrek Schwede.

Artikli kirjutamise hetkel kaheksa-aastane olnud Alan Nahk on praeguseks jõudnud JK Tabasalu esindusmeeskonda ja alustab 18aastasena juba kolmandat hooaega esiliiga B tasandil.

Kristen Viikmäe jagas kogemusi kasutamata jäänud võimalustest Norras ning Heleri Saar rääkis muljetest jalgpalliväljakute kohta, kuhu ta oli naasnud pärast jalaluumurdu ja lapse sündi.

Keith Boanasega rääkisime Venemaal Sotšis toimunud neidude koondiste turniirist, kus meie järelkasv „kiusas“ maailma tippe. Venemaale jäädi alla 0 : 3, USA-le 0 : 1 ja ainus suur kaotus tuli Jaapani vastu skooriga 0 : 7. Türgi alistati 2 : 2 lõppenud kohtumise järel penaltiseerias ja Slovakkia üle võidutseti tulemusega 2 : 0. Turniiri parim väravakütt oli meilt Katrin Loo ning ühe värava lisasid Liivi Sõrmus ja Signy Aarna. Nemad olid täpsed ka Türgi vastu penaltiseerias, kus ühe täpse löögi sooritas ka Saron Läänmäe. Türklannade penalti tõrjus Getter Laar.

Lennart Komp arutles selle üle, kuidas saaks kõrgliigas publikut tribüünile. Murekoht on see ka 2021. aasta kevadel, aga hoopis teisel põhjusel...

SANDER JÜRJENS

LÕPULUGU

Tiimipildi järel väljaku eri otstesse Naiste meistriliigas võitis mullu esimest korda medali Saku Sportingu naiskond, kelle koosseisus said pronksise autasu kaksikud Riin ja Triin Satsi. Raplamaalt Kaereperest pärit õed koputavad juba koondiseuksele ning rääkisid ajakirjale Jalka, kuidas nad noorteklassis end mitmekülgselt arendasid ja jalgpalli juurde jõudsid.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: EJL

P

raeguseks tudengipõlve nautivad 19aastased õed on ajutiselt tagasi lapsepõlvekodus.

Põhjuseks koroonapandeemia, mistõttu polnud vaja kauemaks Tallinnasse jääda. Šanss saada nakkus ligikaudu viiesaja elanikuga asulas on väiksem ning õppetöö toimub niikuinii kaugtöö vormis, mispärast on pereringis olemine mõistlik.

Valtu põhikooli lõpetamise järel läksid õed Rapla ühisgümnaasiumi, kus jõudsid õppida ühe aasta. Seejärel avati Raplas riigigümnaasium, mille lõputunnistus on praeguseks mõlemal taskus.

Järgmist diplomit sihitakse pealinnas, kus esimest korda õpitakse eri asutustes – Riinu valikuks osutus rakenduskeemia TalTechis ja Triin omandab teadmisi Tallinna ülikoolis kehakultuuri erialal.

62

JALKA APRILL 2021

Õed on korduvalt koos esindanud Eesti noortekoondiseid. Triin (nr 11) ja Riin (nr 3) enne matši Itaaliaga.

Kaksikud saavad omavahel väga hästi läbi, kuid on inimesena erinevad. Mõlemad on pigem tagasihoidlikud, kuid duost on veidi jutukam Triin, kelle väidetega Riin suures osas nõustub.

Ema otsusel jalgpallilaagrisse

Õed Satsid on väga sportlikud ja mitmekülgse taustaga. Kuigi maakonna keskuseks olev Rapla on teada-tuntud korvpallilinn, on selle mängu oskus nende Achilleuse kand, kuid puudujääk kompenseeritakse teiste tugevustega: kaksikud tegelesid kümme aastat rühmvõimlemisega ja kogu põhikooli ka kergejõustikuga.

Kuigi õed olid aktiivsed, kippus suvel vaba aega üle jääma. See ei jäänud märkamata emal, kes saatis tüdrukud Raplas jalgpallilaagrisse. Võimlemine ja kergejõustik jäid õdede ellu alles ning põhikooli viimasel kolmel aastal jagati õppetööst üle jääv aeg ära kolme treeningu vahel. „Pärast suvist jalgpallilaagrit algasid Raplas tüdrukute trennid,“ meenutab Triin. „Enne käis vist Annabel (Jäär – praegune tiimikaaslane ka Saku Sportingus – toim.) poistega trennis,“ lisab Riin. Tüdrukute esimene treener oli Kaido Mägi ja aastake mängiti ka Lauri Mõttuse käe all.

Elu vägevaimaks osutus turniir, kus Riin oli vigastatud

Kentsakal kombel on üks eredamaid mälestusi Rapla naiskonnaga 2015. aasta Pärnu Summer Cupil osalemine. Mitte et Summer Cup kuidagi kentsakas oleks, kuid jutust koorub välja, et sel turniiril oli Riin vigastatud, aga naiskonnaga kaasas. Pigem meeldiski kõik muu, mis jalgpalli ümber toimus. „See oli meie esimene rahvusvaheline turniir, aga olime teinud trenni vist alla aasta! Aga kokkuvõttes võitsime ja igaüks sai auhinna. Mind valiti turniiri parimaks mängijaks,“ meenutab Triin. Riinule oli unustamatu ka suvi. „See on nii hästi meeles. Elasime Pärnus hostelis ja nii lõbus oli.“ Rahvusvahelisi turniire tuli õdede ellu seejärel veelgi, sest pärast Saku Sportinguga jõudude ühendamist käidi Rootsis Umeås. „Mul on meeles suur staadion, kus olid päris tribüünid mõlemal pool. Poisid käisid kaasa elamas ja hüüdsid: „Saku, Saku!“ Mängud olid õhtustel aegadel, kell kaheksa või üheksa, ja tagasi mõeldes olid vist elu parimad mängud ja nii hilja mängimine kuidagi sobis,“ mõtiskleb Triin. Staadionit toob esile ka Riin. „See on mu lemmikstaadion.“ Ta teeb väikese mõttepausi. „Välja arvatud Saku, loomulikult!“ Iga mängu tiimi

LÕPULUGU lõigi Triin oma koondisekarjääri seni ainsa värava, kui lõunanaabreid võideti 3 : 1. Üks värav on noortekoondises kirjas ka Riinul, kes oli täpne U19 valikmängus Kosovo vastu. Õed on käinud ka A-koondise treeningutel ning Triin oli kaasatud viimati A-koondise laagrisse, kui valikmängus võõrustati Sloveenia naiskonda.

Debüüt A-koondises on veel mõlemal tegemata, kuid kahe peale on neil üle poolesaja esituse noortekoondises.

Riinul on neid ette näidata 32, millest 17 tulid U19 vanuseklassis. Triin on koondisesärgi selga tõmmanud 24 korral, kuid enim kogunes mänge U17 koondises (14). „Mängus ei puutu me eriti kokku, sest ainult vahepeal saan Riinult mõne söödu,“ sõnab Triin õe mõjutuste kohta mängus. „Aga kui teda pole, siis võibKaereperest pärit õed on esindanud Sakut olla on enne mängu natuke teistmoodi 2017. aastast. Pildil Riin Satsi. Foto: Jana Pipar olla.“ Kas kunagi on õhus variant mängida teineteise vastu? „Trennis mängime. Aga me oleme alati kõike koos Ründaja ja kaitsja teinud. Otsuseid teeme ka koos. Ma ei Mõlemad iseloomustavad oma mänkujuta ette, et ütlen Riinule, et ma lägustiili pigem jõulisena. Õest nelja hen näiteks Florasse ja mängul näeme.“ sentimeetri jagu pikem Triin mängib Riin jääb endale omaselt väga tagaründes ja Riin kaitses. sihoidlikuks. „Ma ei mõtle endast kui „Ma alustasin keskväljal, rohkem tegijast. Oleme mõlemad enesekriitiründava poolkaitsjana. Jätkasin sellel lised.“ Triin nõustub õe öelduga. „Näipositsioonil alguses ka Sakus. Aga esiteks koondise tasemelgi mõtlen nii, et mesel aastal ütles Jan, et võiksin tipus mängin siis, kui mänguaega antakse. Ja proovida. Mängisingi II liigas tipus ja kui mängida, siis juba nii, nagu vähegi olen ikka seal. Aga kui panna juurde oskad, ja loodad, et oled väljakul kasupositsioonid koondises, siis olen vist lik.“ igal pool mänginud,“ kirjeldab Triin.

Milliseks hindavad õed meistriliiga „Ma pole üldse kindel, kus ma altaset ja uue hooaja võimalusi? Vastaguses olin,“ proovib Riin meenutada. mise võtab enda peale Triin. „Saaks „Alguses olin üldse rünnakul ja siis ühtlasem olla, kui vaadata tulemusi. keskkaitses. Igal pool, kus vaja. MäMõlemal õel on ette näidata arvukalt kohtuAga esimesed neli pakuvad ikka konmisi noortekoondises. Triin Satsi oli kaasatud letan, et U15 koondise Balti turniiril A-koondise laagrisse veebruarikuus, kui kurentsi ja Saku mängijana ei taha ju mängisin ääreründes ja olen koondises võõrustasime Sloveeniat. Foto: Jana Pipar öelda, et Flora on valitseva meistrina ka number kuue (kaitsev poolkaitsja – teistest peajagu üle ning keegi vastu ei saa. Eeltoim.) peal mänginud. Keskkaitses olen tavaliselt misel hooajal võtsime ju nii meie kui ka Kalev neilt vasakul pool, aga koondises ka paremal pool. Kui punkte. Tase on viimastel aastatel ühtlustunud, pikka palli on vaja mängida, siis on paremal pool aga alati saaks paremini. Eelmise hooajaga võib ju veidi lihtsam.“ rahule jääda, kui alles teine hooaeg meistriliigas U15 koondise Balti turniiri mängus vahetati ja kolmas koht. Aga iga hooajaga võiks ikka pareõed 57. minutil teineteise vastu välja, kui Riinu maks minna!“ asemel tuli väljakule Triin. Kümme minutit hiljem parim sai auhinna, kuid ühes kohtumises läks auhind mõlemale, kui treener Jan Harend, kes juhendab kaksikuid praegu ka Saku esindusnaiskonnas, valis parimaks mõlemad õed.

Kui Sakuga ühinemine tuli päevakorda U17 vanuseklassis, siis praeguseks ongi Satsid juba pikaaegsed Sportingu naiskonna liikmed. Kuigi täiskasvanute meistrivõistluste debüüt tehti meistriliigas juba 2016. aastal kõigest 14aastastena toona liigas osalenud Noortekoondisega, siis 2017. aastast hakati Sportinguga mööda püramiidi ülespoole ronima. 2018. aastal mängiti juba esiliigas ja viimased kaks aastat kõrgliigas.

Saku tiimi õhkkonda kiidavad mõlemad. „Paljud mängisid koos juba väiksena. Sakus on sõpruskond, kes võtab inimesi hästi vastu. Ma arvan, et sulandusime hästi sisse, kuigi olime alguses väga tagasihoidlikud,“ sõnab Triin.

Raplamaa Jalkafest oli 2014. aastal põnev mõlemale, sest selle raames tutvuti naiste A-koondise mängijatega.

Autogrammidega palli

Vimplid

teenisid õed samalt jalgpallifestivalilt. Riin valiti mängu parimaks, Triin näitas taset kõksimisega. Mitme mängijaga, kes mänguvahendile allkirja andsid, pallitakse praegu koos Sakus.

ja muud auhinnad on Satsidel kõrges hinnas. Õed leiavad teemaks tulevad autasud toast kiirelt üles ja on nende üle uhked.

2021 APRILL JALKA

63

LISAAEG

Kes neid soenguid küll teeb?

Aprillikuu sünnipäevad 01.04 Denis Belov 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Evelyn Šilina 05.05 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Silver Sepp 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Kaspar Laur 09.04 Jaak Luhakooder 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 10.04 Joseph Saliste 11.04 Avo Jakovits 11.04 Thomas Häberli 11.04 Trevor Elhi 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 13.04 Karl Jakob Hein 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Andrus Õun 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Sander Jürjens 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek 17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Henri Hanson 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 21.04 Rein Väin 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Svjatoslav Jakovlev 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 24.04 Sandra Pärn 25.04 Riivo Stolts 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Wanda Prost 30.04 Allan Soomets 30.04 Zakaria Beglarišvili

64

JALKA APRILL 2021

44 67 20 34 25 20 20 48 40 31 34 25 33 21 62 44 50 33 26 65 47 28 20 37 19 62 44 34 24 34 33 38 34 30 20 54 20 58 26 46 33 31 23 58 44 42 37 32 59 43 68 62 49 39 45 48 40 36 25 21 20 18 27 21 20 29 61 48 35 28 21 40 31

Saksamaa juuksurite ühendus esitas sealsele jalgpalliliidule omalaadse arupärimise: kuidas küll tulevad Bundesliga mängijad platsile värskete ja suurepäraselt trimmitud soengutega, kui riigis on juba alates detsembri keskpaigast kõik juuksurisalongid koroonaviiruse tõttu suletud ja juuksuriteenuste osutamine keelatud?

Avalikus kirjas vutiliidule selgitas ühendus, et osa soenguid, mida Bundesliga teleülekannetes mängijate peas näha saab, saavad olla tehtud vaid professionaalsete juuksurite poolt professionaalsete tööriistadega, ning tõsiasi, et need kogu riigi ees televisiooni kaudu näha on, lisab juuksuritele survet. „Kliendid helistavad meile ning paluvad, et me koroonapiirangutele vilistaksime ja salaja nende juukseid lõikaksime. Mõned kutsuvad meid lausa endale koju,“ seisis kirjas. „Bundesligal on suur privileeg pandeemia ajal mängudega jätkata. Palun näidake solidaarsust ja olge musta turuga võideldes eeskujuks.“

Freiburgi mängijat Vincenzo Grifot ei maksa mustal turul juuksuris käimises süüdistada – ta on abielus juuksuriga. Foto: Jan Huebner, Imago images / Scanpix

Leicesterile tõid tiitli pöörased mängijad Leicester City Inglismaa meistritiitel hooajal 2015/16 pakub endiselt kõneainet.

Toona tiimi kuulunud belglane Richie De Laet pajatas kodumaa väljaandele Het Nieuwsblad, et tema endised tiimikaaslased Jamie Vardy ja Marcin Wasilewski olid omamoodi hullumeelsed.

Kui Vardy ebatervislikust dieedist on teadlikud paljud jalgpallihuvilised, siis nüüd rääkis De Laet, et asi võis mõnikord olla suisa uskumatu. Päev enne seda, kui Vardy püstitas Premier League’i rekordi, tehes skoori oma 11. järjestikuses kohtumises, oli ta hotellitoas De Laetiga portveini joonud. „Ma võtsin seda klaasikese, aga Jamie lahendas kogu ülejäänud pudeli ära!“ meenutas belglane.

Huvitava loo rääkis De Laet ka poolaka Wasilewski kohta. „Ta on väga tore inimene. Ebatavaline, aga tore. Selline tüüp, kellega saab palju nalja, aga kes teeb veidraid asju. Mäletan, et läksime temaga peenesse restorani sööma. Ühtäkki krabas ta oma klaasi ning hammustas seda silmagi pilgutamata. Tema nägu oli klaasikilde täis, aga ta vaatas minu poole ja hakkas naerma. Ma ei mõistnud seda…“

LISAAEG RUBRIIK

Indro Olumets 50

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Tänavu tähistab suurt juubelit endine lõvipoiss, üheksakümnendate esimesel poolel Eesti koondise põhitegijate sekka kuulunud Indro Olumets, kes on üks väheseid mängijaid, kes on Premium liiga tasemel esindanud nii FC Florat (1990–95), FC Levadiat (1999–2003) kui Nõmme Kaljut (2008), lisaks veel näiteks ka TVMKd (2004) ja Tallinna Sadamat (1996–1998).

Eesti kõrgliigas jäi Olumetsa arvele kokku 257 mängu ja 66 väravat. Mängijakarjääri lõpetamise järel on Olumets tegutsenud Nõmme Kaljus noortetreenerina.

Poolkaitsjana mänginud Olumets oli tuntud oma suurepärase tehnika poolest – mõnel pool on teda nimetatud suisa Eesti läbi aegade kõige tehnilisemaks mängijaks!

Sel 1992. aasta fotol võitleb Olumets hilisema tipptreeneri Sergei Ratnikoviga.

LHV edetabel Veebruarikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) Nõmme Kalju FC (4.) FC Elva (5.) FC Nõmme United (6.) Viljandi JK Tulevik (7.) JK Tallinna Kalev (8.) JK Tabasalu (9.) Viimsi JK (20.) Ambla Vallameeskond (10.) Tallinna FCI Levadia (11.) FC Kuressaare (16.) Keila JK (18.) Pärnu JK Vaprus (13.) FC Kose (–) Põhja-Tallinna JK Volta (15.) Rakvere JK Tarvas (–) JK Welco (19.) FC Hiiumaa (14.) Paide Linnameeskond

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 APRILL JALKA

65

RISTSÕNA

Märtsikuu ristsõna õige vastus oli „…uuele tasemele!“. Õige vastuse eest võitis EJLi näomaski Anette Aavik. Võitjaga võtame ühendust.

Aprillikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 18. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi kruusi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA APRILL 2021