MÕTISKLUSI
Nõmme Kalju pikaaegse treeneri Getúlio Aurelio Fredo juhtum on kahtlemata kahetsusväärne, kuid selle järelmõjud saab jalgpall enda kasuks tööle panna. Foto: Jana Pipar
Lumepallid veerema! Ühest küljest on need teemad sedavõrd keerulised ja mitmetahulised, et nendest on keeruline kirjutada. Teisalt tunduvad need teinekord niivõrd lihtsad, ühemõttelised ja selged, et midagi justkui ei peakski ütlema.
J
utt on mõistagi seksuaalse ahistamise ja ärakasutamise skandaalidest, mis on Eesti jalgpalli ja iseäranis Eesti naistejalgpalli viimaste nädalate jooksul raputanud.
12
JALKA APRILL 2021
Tekst: Raul Ojassaar
Mia Belle Trisna, Birgit Tikk ja need, kes suletud uste tagant oma lood päevavalgele tõid, on kangelannad. Usun, et paljud – eriti mehed! – ei pruugi arugi saada, kui suurt vaprust, meelekindlust ja tarmu see neilt nõudis. Eriti kui need episoodid olid tüdrukute elus jäänud aastate taha ja oma eluga oldi juba edasi mindud – selliste asjade detailne meelde tuletamine ei saa olla lihtne. Seda enam, et alati leidub mingi seltskond inimesi, kes hakkab asja avalikustanud tüdrukuid endid kritiseerima, nende motiivide siiruses kahtlema ja neid avalikult häbistama. Võimalik, et absoluutne madalpunkt selles saavutati kurikuulsas Postimehe otsestuudios, kus Getúlio Aurelio Fredo ja teda esindav advokaat Robert Sarv üri-
