AJALUGU
Naiste meistriliiga algusaastad:
Pärnu kaksikvõim, Nõmme Tibud ja ühegi vileta liigamäng Kui 27 aastat tagasi Eestis esimeste naistejalgpalli meistrivõistlustega alustati, oli osalevaid tiime vaid neli ning kõige esimene hooaeg (1994) oli vaid nelja mängupäeva pikkune. Tekst: Raul Ojassaar
T
oonaste ajaleheväljalõigete põhjal võib sealjuures täheldada, et naiste meistrivõistlustele eelnesid 1994. aasta mais-juunis esimesed „esivõistlused“ neidudele. Suurt vahet tegelikult ei olnud – nii neidude kui naiste esimestel esivõistlustel triumfeeris üks ja sama võistkond, Pärnu Central, kes sai võistkonna nooruse pärast mõlemal turniiril kasutada sama koosseisu. Kui tänapäeval oleme harjunud, et meistrivõistluste hooaeg kestab kevadest sügiseni, siis esimene Eesti meisternaiskond jalgpallis selgus lihtsamal viisil: 1994. aasta juuni lõpus toimus nelja naiskonna osavõtul üks turniir Viljandis ning juuli keskel teine turniir Tallinnas Rannavärava staadionil. Mõlemas voorus kohtusid kõik naiskonnad omavahel ühe korra ehk esimene meistritiitel selgus kuue mängu kokkuvõttes. Esimeseks tšempioniks kroonitud Central tegi puhta töö: kõik kuus kohtumist võideti, väravate vaheks kirjutati tabelisse lõpuks 20 : 0. Sealjuures tuli
Centralil Tallinna turniiril ühel päeval 30kraadises kuumuses pidada kaks mängu järjest (!). Kui esimesed meistrivõistlused 1994. aastal toimusid vaid paari nädala jooksul, siis järgmisest hooajast alates mängiti sügise-kevade süsteemis kuni hooajani 1997/98. 1998. aasta sügisel peeti poole lühem üleminekuhooaeg ning seejärel on võistlused toimunud igal aastal kevade-sügise formaadis. Kuidas said naiste meistrivõistlused ja naistejalgpall üldiselt aga Eestis alguse ning kes olid need vaprad, kes teerajajana naistejalgpalli Eesti spordimaastikule tõid? Jalka tuhnis arhiivides ja uuris järele!
Kutsed välismaalt sünnitasid Eestis vutinaiskonnad
Mõistagi ei saanud naiste meistrivõistlused alata päris tühja koha pealt – kõigepealt pidid olemas olema naiskonnad, kes saaksid omavahel mõõtu võtta. Kuigi teateid naiste kohta jalgpalliväljakul on olnud juba esimesest iseseisvusajast, saab Eesti esimeseks tõsisemaks jalgpallinaiskonnaks pidada omapärase nimega (vaata lisalugu!) Nõmme Chickensit. Chickens sündis kaheksakümnendate lõpus õnneliku juhuse abil. „Nõukogude ajal oli olemas selline asi nagu Eesti NSV kõrgema spordimeisterlikkuse kool,“ meenutab Chickensi esimene treener ja eestvedaja, toona suusatreenerina töötanud Mati Albert.
Pärnu Central koos peatreener Raimo Paulbergiga 1995. aastal. Esireas on kõige paremal Varje Tugim, kes meenutab, et tal tuli kanda teistest erinevat särki, sest õige vorm näpati õues kuivatusnööri pealt ära. Tagumises reas on kõige paremal Annika Tammela, kes valiti 1999. aastal Eesti parimaks jalgpalluriks, aga hukkus 2001. aastal traagiliselt liiklusõnnetuses. Foto: erakogu
42
JALKA APRILL 2021
