TAGASELJAJUTUD
Tallinna Kalevi naiskond „Tagaseljajuttudes“ räägib seekord oma naiskonnakaaslastest Eesti mulluse hõbedatiimi Tallinna Kalevi poolkaitsja Anett Kadastu. Fotod: Jana Pipar
Anne-Catherine Paulus kaitsja, 1979 Tema meil küll väga palju ei mängi, aga tema fenomen on see, et ta on nii pikalt Kalevis olnud, on alati ikka kohal ja toob täiesti vabatahtlikult kõigile omaküpsetatud vahvleid ja pirukaid, hoolitseb kõigi eest. Sisuliselt Kalevi ema! Alati esimene, kes nõu annab ja kõikide asjadega aitab ja varustab.
Birjo Rasmussen
Jonna Soomets väravavaht, 2002 Jonna on meie naiskonna kõige kõvem kõri, riietusruumis on tema naermist ja juttu alati kuulda. Vahepeal tuleb selle kohta isegi märkusi teha! Väravavahina väga palju arenenud: väga head reaktsioonitõrjed. Muidugi on olnud päevi, kus ta tuleb trenni ilma kinnaste ja putsadeta. Jonnal alati veab, sest tema väravavahitrennid hakkavad enamasti just siis, kui meie peame oksejookse tegema.
Johanna Marie Link kaitsja, 2002 Johanna on mängija, kes sisuliselt ei tunnista oma talenti. Ta on ülipotentsiaalikas mängija, aga ei saa ise sellest üldse aru. Teda peab kogu aeg selles veenma – ta ise arvab kogu aeg, et asjad on jube kehvasti. Imetlen seda, kui palju ta jaksab mängus tööd teha. Läheb väga julgelt igasse olukorda. Oma olemuselt väga siiras ja armas inimene.
Maria Orav kaitsja, 1996 Meie kapten. Tahaksin, et inimesed kuuleksid neid Orava kõnesid, mida ta enne mänge meile peab: see on intelligentne raev! Ta on meie tiimis organiseerija ja korraldaja, ajab inimesi trenni kohale ja teeb kõiki muid organisatoorseid asju. Väga-väga kiire mängija, tsiteerides klassikuid: „no problem, Maria fast“. Inimene, kellel on asjad alati kontrolli all ja suurepärane oskus udupeade keskel kaoseid ennetada.
46
JALKA APRILL 2021
kaitsja, 1994 Kui suur osa on meie tiimis pigem tagasihoidlikud, siis Birjo on selline, et kui miski teda närvi ajab, siis on tema see, kes selle esimesena välja ütleb. Kõige lühema süütenööriga! Birjo on oma põlvedega iga-aastane püsiklient ka Kaspar Rõivasseppa juures. Kui meie kõik tahaksime minna soojale maale treeninglaagritesse, siis tema suudab isegi jaanuaripäikesega ära põleda ja tahaks alati kuskile jahedamasse kohta minna.
Ketlin Saar kaitsja, 1997 Ketlin on vigastuse tõttu pikalt eemal olnud ja tunneme temast kaitseliinis väga puudust – ta on meie kõige tasakaalukam ja rahulikum mängija. Palliga väga enesekindel ja suudab leida sügavaid sööte. Tal on kindlasti meie tiimi kõige ilusam jalgratas, millega ta iga ilmaga trenni sõidab!
Mirell Soasepp kaitsja, 1994 Mirell on selline armas inimene, kes üldse konflikte ja asjade sellist käiku ei kannata. Tema on meil hilineja – kui trenn algab kell 19.30, siis võib kindel olla, et kell 19.30 sõidab ta Kalevi parklasse sisse, tuleb putsadega joostes mäest alla ja jõuab trenni alguse ruudumänguks enam-vähem kohale. Siis võib kindel olla, et umbes 20 minutit tagasi ta veel magas.
Marie Heleen Lisette Kikkas poolkaitsja, 1996 Tal on alati uued fancy’d putsad! Tal on kindlasti meie tiimist üks paremaid mootoreid – väsimatult paneb ääre peal üles-alla. Selle aasta jooksul on pidanud väga palju eri positsioone mängima. Trennis võtab alati maksimumi ja allahindlust kellelegi ei tee.
