LÕPULUGU
Tiimipildi järel väljaku eri otstesse Naiste meistriliigas võitis mullu esimest korda medali Saku Sportingu naiskond, kelle koosseisus said pronksise autasu kaksikud Riin ja Triin Satsi. Raplamaalt Kaereperest pärit õed koputavad juba koondiseuksele ning rääkisid ajakirjale Jalka, kuidas nad noorteklassis end mitmekülgselt arendasid ja jalgpalli juurde jõudsid. Tekst: Sander Jürjens | Foto: EJL
P
raeguseks tudengipõlve nautivad 19aastased õed on ajutiselt tagasi lapsepõlvekodus. Põhjuseks koroonapandeemia, mistõttu polnud vaja kauemaks Tallinnasse jääda. Šanss saada nakkus ligikaudu viiesaja elanikuga asulas on väiksem ning õppetöö toimub niikuinii kaugtöö vormis, mispärast on pereringis olemine mõistlik. Valtu põhikooli lõpetamise järel läksid õed Rapla ühisgümnaasiumi, kus jõudsid õppida ühe aasta. Seejärel avati Raplas riigigümnaasium, mille lõputunnistus on praeguseks mõlemal taskus. Järgmist diplomit sihitakse pealinnas, kus esimest korda õpitakse eri asutustes – Riinu valikuks osutus rakenduskeemia TalTechis ja Triin omandab teadmisi Tallinna ülikoolis kehakultuuri erialal.
62
JALKA APRILL 2021
Õed on korduvalt koos esindanud Eesti noortekoondiseid. Triin (nr 11) ja Riin (nr 3) enne matši Itaaliaga.
Kaksikud saavad omavahel väga hästi läbi, kuid on inimesena erinevad. Mõlemad on pigem tagasihoidlikud, kuid duost on veidi jutukam Triin, kelle väidetega Riin suures osas nõustub.
Ema otsusel jalgpallilaagrisse
Õed Satsid on väga sportlikud ja mitmekülgse taustaga. Kuigi maakonna keskuseks olev Rapla on teada-tuntud korvpallilinn, on selle mängu oskus nende Achilleuse kand, kuid puudujääk kompenseeritakse teiste tugevustega: kaksikud tegelesid kümme aastat rühmvõimlemisega ja kogu põhikooli ka kergejõustikuga. Kuigi õed olid aktiivsed, kippus suvel vaba aega üle jääma. See ei jäänud märkamata emal, kes saatis tüdrukud Raplas jalgpallilaagrisse. Võimlemine ja kergejõustik jäid õdede ellu alles ning põhikooli viimasel kolmel aastal jagati õppetööst üle jääv aeg ära kolme treeningu vahel. „Pärast suvist jalgpallilaagrit algasid Raplas tüdrukute trennid,“ meenutab Triin. „Enne käis vist Annabel (Jäär – praegune tiimikaaslane ka Saku Sportingus – toim.) poistega trennis,“ lisab Riin. Tüdrukute esimene treener oli Kaido Mägi ja aastake mängiti ka Lauri Mõttuse käe all.
Elu vägevaimaks osutus turniir, kus Riin oli vigastatud
Kentsakal kombel on üks eredamaid mälestusi Rapla naiskonnaga 2015. aasta Pärnu Summer Cupil osalemine. Mitte et Summer Cup kuidagi kentsakas oleks, kuid jutust koorub välja, et sel turniiril oli Riin vigastatud, aga naiskonnaga kaasas. Pigem meeldiski kõik muu, mis jalgpalli ümber toimus. „See oli meie esimene rahvusvaheline turniir, aga olime teinud trenni vist alla aasta! Aga kokkuvõttes võitsime ja igaüks sai auhinna. Mind valiti turniiri parimaks mängijaks,“ meenutab Triin. Riinule oli unustamatu ka suvi. „See on nii hästi meeles. Elasime Pärnus hostelis ja nii lõbus oli.“ Rahvusvahelisi turniire tuli õdede ellu seejärel veelgi, sest pärast Saku Sportinguga jõudude ühendamist käidi Rootsis Umeås. „Mul on meeles suur staadion, kus olid päris tribüünid mõlemal pool. Poisid käisid kaasa elamas ja hüüdsid: „Saku, Saku!“ Mängud olid õhtustel aegadel, kell kaheksa või üheksa, ja tagasi mõeldes olid vist elu parimad mängud ja nii hilja mängimine kuidagi sobis,“ mõtiskleb Triin. Staadionit toob esile ka Riin. „See on mu lemmikstaadion.“ Ta teeb väikese mõttepausi. „Välja arvatud Saku, loomulikult!“ Iga mängu tiimi
