Jalka (august 2021)

SELLES NUMBRIS: SAARE NEIUD FLORAS  JOOSEP JUHA  TAKTIKAJUTUD  INDREK SCHWEDE

AUGUST 2021

EM-finaalturniiri suur kokkuvõte

: POSTRIDdis,

on Itaalia ko igi Gianlu mma, Donnaru Käit Mattias

Ivo Lehtmets – hokimehest tipptreeneriks Koondise fänni omalaadne särgi- ja märgikogu Miks jätavad abikohtunikud lipu alla?

TARMO TIISLER

SUURTURNIIRI KOMMENTEERIMISEST, EESKUJUDEST JA PÕNEVATEST JUHTUMISTEST ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Maksim Paskotši luubi all

Paide isehakanud Twitteri konto

Järjejutu neljas osa

AUGUST

Suure spordisuve keskmes Foto: Liisi Troska

Selle suve oodatuim sündmus jalgpalli EM-finaalturniir on nüüdseks läbi, kuid see ei tähenda sugugi, et spordisuvi oleks otsa saanud. Tōkyō olümpiamängudel selgitatakse võitjad nii meeste kui naiste konkurentsis ning peale meie koduste sarjade saame jätkuvalt põnevusega silma peal hoida ka eurosarjadel: ajakirja trükkimineku ajaks on konkurentsi jäänud veel nii FC Flora kui FCI Levadia, kusjuures florakatel on kolmest järgmisest vastasest vaja alistada vaid üks, et teha Eesti vutiajalugu ja murda lõpuks eurosarja alagrupiturniirile.

Augustikuu Jalka on mõistagi suures osas pühendatud äsja lõppenud suurele jalgpallipeole. EMi puudutavad nii Raul Ojassaare kui Indrek Schwede arvamusartiklid, samuti turniirile tagasi vaatav lugu – lugejate küsimustele vastas seekord aga ETV armastatud kommentaator Tarmo Tiisler. EMi teemasid jagub ka ajakirja teise poolde: Joel Indermitte lahkab

turniiri valguses taktikalisi nüansse, rubriik „Miks?“ uurib aga seda, miks nägime, kuidas abikohtunikud sageli suluseisuolukorras lippu väga kaua all hoidsid.

Suures treeneriloos on seekord fookuses Viimsi JK peatreener Ivo Lehtmets, kes räägib nii isiklikust taustast, Viimsi juurde sattumisest kui ka hiljutisest üllatustulemusest karikasarjas, kus esiliiga B-s mängiv Viimsi alistas koduplatsil Premium liiga tiimi Pärnu Vapruse. Luubi all on Maksim Paskotši, rannajalgpalli sektsioonis teeme juttu Joosep Juhaga ning naistejalgpalli rubriigis vaatame seda, kuidas käivad FC Flora naiskonna trennis tüdrukud, kes igapäevaselt elavad hoopis Saaremaal. Lõpuloos külastame aga Eesti koondise tulihingelist fänni Olev Vahemaad, kes tutvustab meile oma huvitavaid koondisega seotud kogusid.

Head lugemist!

2021 AUGUST JALKA

3

SISUKORD 42

KAANELUGU LK 24–30 Lugejate küsimustele vastab sedapuhku ERRi armastatud spordireporter Tarmo Tiisler, kel jäi äsja seljataha kuu aja pikkune EM-finaalturniir.

48 Kolumn

12 Raul Ojassaar KUU TSITAAT „Ühe hiljutise suurturniiri ajal mõõtsin ETV kommentaatorite jutu asjakohasust esimese poolaja põhjal: olenevalt persoonist räägiti 45 mänguminuti jooksul 15–22 minutit. Soomlaste näitaja oli ligi 40 minutit. Jalgpalliajakirjanik Joosep Susi mõõtis lõppenud EM-finaalturniiril esimest 15 minutit ja tuvastas, et mängul püsis ETV kommentaatorite (välja arvatud Kristjan Kalkuni) jutt vaid ligikaudu viis minutit.“

Indrek Schwede lk 20–23

Kas hoolimata kaotusest võiks väita, et Inglismaa koondise peatreener Gareth Southgate tegi finaali penaltiseerias kõik õigesti?

20 Indrek Schwede Persoonid & intervjuud

24 Lugeja küsib: Tarmo Tiisler 42 Treener: Ivo Lehtmets

Esiliiga B tasemel alustas hooaega pidurdamatult Viimsi JK. Kohalikust Martin Reimi Jalgpallikoolist välja kasvanud noored teevad meesteklassis juba oma teist ja kolmandat sammu ning noori mehi ohjeldab Ivo Lehtmets, kes läks enam kui kümme aastat tagasi Viimsisse midagi vägevat tegema. Praegu võib öelda, et see kõik on õnnestunud.

46 Mängija luubi all: Maksim Paskotši 48 FC Flora saarlannad

Tallinna FC Flora noorde raudvarasse kuuluvad juba mõnda aega Saaremaal elavad Kristina Teern, Victoria Vihman ja Helina Tarkmeel. Iganädalaselt tuhatkond kilomeetrit maha sõitvad neiud selgitavad, kuidas mahutada oma nädalakavasse jalgpall Tallinnas ja elu Saaremaal.

50 Rannajalgpall: Joosep Juha 60 Lõpulugu: kogujast koondisefänn Olev Vahemaa

Eesti koondise tulihingeline poolehoidja Olev Vahemaa on kirglik koguja – jalgpalliga seoses kogub ta nii Eesti vutimeeste originaalseid mängusärke kui ka mängude märke. Kui ta ei ole parasjagu jalgpalli vaatamas, rühib ta maagilise tähise poole – mees, kes pääses lapsena napilt jalgade amputeerimisest, on sihiks võtnud saja jooksumaratoni läbimise.

Rubriigid

3 August 6 Lembit Peegel

IMPRESSUM ESIKAANEL: TARMO TIISLER

39

FOTO: HENDRIK OSULA NR 8 (164) 2021

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: SANDER JÜRJENS sander@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

16

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

8 Nimed & numbrid 10 Lugu & tsitaadid 39 Miks?

Jalka rubriigis „Miks?“ küsime asjatundjatelt küsimusi, mis jalgpalli jälgides aeg-ajalt ikka tekivad. Seekord uurime, miks jätsid abikohtunikud EMil lipu suluseisu olukordades tihtipeale alla ja lasid mängul jätkuda.

40 Taktikalaud

Millised suundumused võtab tippjalgpall äsja lõppenud EM-finaalturniirilt kaasa?

52 Klõpsud 54 Järjejutt

Jalka avaldab järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi jalgpalliteemalise novelli „Kaotada tuleb osata!“. Seekord ilmub loo neljas osa.

58 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS:

16 EM 2020

Jalgpalli EM, mida pidime seekord ootama aasta võrra kauem kui tavaliselt, on nüüd läbi saanud ning Euroopa meistriks on kroonitud Itaalia.

Mille poolest jääme aga veel tänavust finaalturniiri meenutama? Jalka toob juhuslikus järjekorras välja 14 suuremat või väiksemat, tõsisemat või humoorikamat asjaolu, sündmust, nähtust või tegu, mille EMilt kaasa võtsime.

JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

Postrid

Mattias Käit Gianluigi Donnarumma Itaalia koondis

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 AUGUST JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Kuigi mujal maailmas tähendab südasuvi suurtes liigades puhkuste aega, siis Eesti jalgpallisõbrad teavad suurepäraselt, et meie tippklubide puhul sisaldab see vaat et aasta kõigekõige olulisemaid kohtumisi – euromänge. A. Le Coq Arenal saime juuli esimeses pooles nautida kaht sellist kohtumist: Meistrite liiga esimeses eelringis läks Malta klubi Hiberniansiga vastamisi FC Flora, uues Euroopa Konverentsiliigas kohtus FCI Levadia aga Gibraltari võistkonna St Joseph’siga.

6

JALKA AUGUST 2021

Eurosuve võlud

Florakatele tõid kodus vajaliku 2 : 0 võidu Rauno Sappineni kaks teise poolaja väravat. Arvestades seda, et Flora oli kogu mängu jooksul olnud aktiivsem pool ja vastased jäid punase kaardi tõttu vähemusse, oli skoori avamine suur kergendus.

Malta klubile kahe mänguga löödud kolme tabamuse ja Varssavi Legiale avamatšis löödud väravaga kerkis Sappinen omapärases edetabelis liidriks: ta on nüüd eurosarjades FC Flora eest kokku löönud kaheksa väravat, mis tähendab, et ta möödus Eesti klubide eest euromängudes löödud väravate arvestuses Konstantin Nahkist ja Hidetoshi Wakuist (mõlemad viis).

PEEGELDUSED

Flora tõi käesoleva hooaja eel klubisse Sergei Zenjovi, kes on Eesti mängijatest eurosarjades üks kogenumaid: Lvlvi Karpatõ ja Gabala eest on ta Euroopa liiga alagrupiturniiril kokku mänginud 16 kohtumist ja löönud ka ühe värava.

Flora ja Hiberniansi kohtumise ajal tervitas mängijaid ja publikut paduvihm – mõnus vaheldus suurele palavusele!

Kui Floral läks oma vastasega asi võrdlemisi libedalt, siis eelmisel neljal eurohooajal järjest esimesele vastasele kaotanud Levadial ei olnud Gibraltari klubiga asjad nii sirgjoonelised – avamängus saadi küll 3 : 1 võit, kuid kohtumise lõpus sai punase kaardi meeskonna kapten Brent Lepistu. Kordusmatšis jäädi esiti 0 : 1 kaotusseisu, kuid suudeti 1 : 1 viigiga siiski edasipääs tagada.

Levadia väravavaht Karl Andre Vallner sai kirja oma eurodebüüdi.

2021 AUGUST JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Aleksandra Ševoldajeva

Võimlemispidu

2023. aastal Eestis toimuval neidude U17 EM-finaalturniiril juhendab Eesti koondist Aleksandra Ševoldajeva, kes on hetkel ka Eesti U17 tüdrukute koondise peatreener. Igapäevaselt FC Flora naiskonda tüüriva treeneri seljataha moodustatakse finaalturniiri võistkonna jaoks tavapärasest suurem taustatiim.

A. Le Coq Arenal ei toimu jalgpalliväliseid üritusi just liiga tihti, ent 4. juulil üks selline siiski aset leidis – nimelt peeti Eesti rahvusstaadionil umbes 3000 osalejaga võimlemispidu „Kingitus“, mis vallutas Lilleküla jalgpallikompleksi kogu nädalavahetuseks. Proovide jaoks kasutati ka teisi väljakuid, EJLi sisehall kehastus aga suureks garderoobiks.

Tammeka noortel õhkõrn võimalus eurosarja pääseda Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Tartu Tammeka U19 võistkonnale tuleb augustikuu lõpp põnev: nimelt on neil võimalus pääseda asjaolude väga soodsa kokkulangevuse korral mängima UEFA noorteliigasse ja konkureerida seal Euroopa eakaaslastest tippudega.

Tammeka teenis Eesti esindamise õiguse välja juba enam kui aasta tagasi U19 eliitliiga meistriliiga võiduga. Kuna eelmisel aastal jäi UEFA noorteliiga hooaeg koroonapandeemia tõttu ära ning sel hooajal selgub Eestis U19 eliitliiga meistriliiga võitja alles sügisel, saigi erandkorras õiguse Eestit tänavu Euroopas esindada just Tammeka.

Noorte talentide kasvulavaks olevasse UEFA noorteliigasse ei ole Tammekal aga sellegipoolest koht tagatud: nimelt pääseb sinna üle Euroopa kokku vaid 64 meeskonda. Oma noortetiimi saavad välja panna kõik 32 meeste Meistrite liiga alagrupiturniirile jõudnud klubi, ülejäänud 32 kohta jaotatakse ära UEFA klubijalgpalli koefitsiendi

1000

meetrit pikk ring loodi A. Le Coq Arena kõrvale ja selle taga olevasse parklasse, et seda saaks 9. juulil kasutada kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlustel käimisvõistluste jaoks. Nii mehed kui naised läbisid 20 ringi, meeste võiduajaks oli 1:25.06, naistel 1:33.08.

8

JALKA AUGUST 2021

Tammeka noored alistasid mulluses finaalis Tallinna Legioni.

Foto: Anna Andreas

2

alusel parimate riikide noortemeistrite vahel. See tähendab, et tippriikidest võib UEFA noorteliigasse teoreetiliselt pääseda lausa viis võistkonda (neli Meistrite liigasse jõudnud klubi + noortemeister), aga kui noortemeister on juba Meistrite liiga kaudu koha noorteliigasse taganud, avaneb võimalus edetabelis järgmise riigi tšempionil.

2019. aastal jõudis järg sellisel kombel FCI Levadia U19 meeskonna kätte, kes esimese Eesti võistkonnana ka UEFA noorteliigas osales. Tänavu on Tammeka eurosarjapileti võimalused aga märgatavalt teoreetilisemad: kui 2019. aastal paiknes Eesti 55 Euroopa riigi seas klubijalgpalli edetabelis 42. kohal, siis praegu asume samas tabelis 51. kohal, mis tähendab, et võrreldes kahe aasta tagusega oleks Tammekal vaja, et eestpoolt kukuks ühel või teisel moel ära lausa üheksa klubi rohkem.

UEFA noorteliiga osalejad peaksid selgeks saama augusti lõpus.

noort Eesti koondislast Maksim Paskotši ja Karl Jakob Hein teevad oma karjääris sammu edasi: mõlemad mehed on hooajaeelsetes treeningkohtumistes üks Tottenham Hotspuri ja teine Arsenali esindusmeeskonna eest mänguaega teeninud. Kas varsti tuleb eestlastel hakata Põhja-Londoni derbis pooli valima?

195 913

euroga toetas Eesti Jalgpalli Liit Tartu Tammekat, kes pidi klubi eelmiste omanike põhjustatud segaduse tõttu sellise summa maksma 2013. aastal meeskonda toodud Silvio Philipsi kasvatajaklubile, Horvaatia madalamates liigades pallivale NK Otokile.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Rääkimata lemmikmeeskonna ründaja löögiasendit automaatselt peegeldavast fännist tribüünil, kui tema iidolil on tekkinud skoorimisvõimalus (jalgpall pole selles mõttes parem kui seks, sest ka seksuaalkäitumises on vastukajal oma koht).“ Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann imiteerimisest „Me oleme viimastel aastatel näinud, et mitmed staarid, näiteks ka Konstantin Vassiljev, on tulnud tagasi Eestisse. Ja kui me räägime jalgpallist kui ärist ja majandusvaldkonnast, siis kahtlemata on see kohaliku jalgpalli arengu mõttes oluline. Aastaid on Eesti jalgpallis olnud probleem suhteliselt madala publikuhuviga ja selleski kontekstis on see kindlasti parandav element. Me näeme, et eesti jalgpallikultuur on küpsemas ja kohalikku liigasse naasmine pole mingi allaandmine.“ Raadio 2 saate „Olukorrast riigis“ juht Indrek Lepik „Jalgpalli EMi taustal olen tabanud end mõttelt, kas Eesti toppama jäänud vaktsineerimismasin käiks kõrgematel tuuridel, kui põhjanaabrite soomlaste asemel oleks esimest korda EM-finaalturniirile pääsenud Eesti jalgpallikoondis? Sel suvel sangarite staatuses olnud Eesti koondise mängijaid oleks saanud suurepäraselt ära kasutada vaktsineerimiskampaaniates. „Vaktsineeri ja tule meid toetama!“ kõigile jalgpallifännidele, kelle plaanidesse kuulunuks Euroopa meistrivõistluste külastamine. Või siis lihtsalt „Ühtse rahvusena vaktsineerima“.“ Ajakirjanik Taavi Libe „Veel olen märganud, et tohutu hulk katsejäneseid tormab palli taga ajades mööda väljakuid, katsetades, kui palju noori mehi rahaahnusest kokku kukub (kõik tahavad nii palju rahapatakaid kui Ron... mis ta nimi oligi?).

Kes ellu jäävad, viiakse orjaturule müügiks.“ Kolumnist Tarmo Pikner tänapäeva spordi olemusest „Me ei võistle enam teiste muusikutega, vaid jalgpalli, pitsa ja Coca-Colaga täpselt samamoodi, ja kõigile meeldida ei saa.“ Muusik Jalmar Vabarna paljude tarbimisvalikutega maailmast

10

JALKA AUGUST 2021

Paide on plindris: mida võtta ette isehakanud Twitteri kontoga?

Tekst: Raul Ojassaar Maikuu lõpus ilmus Twitterisse konto PLinnameeskond, mis on pealtnäha justkui Paide Linnameeskonna ingliskeelne väljund, kuid tegelikult on tegemist mitteametliku kontoga, mis ei ole klubiga kuidagi seotud. Sõna „mitteametlik“ on ka konto tutvustuses mainitud, kuid muus osas tegutsetakse nii, nagu tegemist oleks päriselt Paide kontoga – jagatakse klubi Facebookis avaldatud uudiseid ja üleskutseid ning kajastatakse mänge.

Suurem aur läheb aga meemindusele, trash talk’ile ja muudele provotseeringutele, mida oleme tänapäeval näinud ka mõne aktiivsema tippklubi sotsiaalmeedias.

Paari kuuga enam kui 4000 jälgijat kogunud kontot haldavad ilmselt välismaalased – mai lõpus tehti esimesed postitused eesti keeles, kuid üsna selgelt oli aru saada, et see eesti keel pärines mõnest tõlkeprogrammist. Näiteks teatati, et Henri Anier „liitub Balti võistluse Eesti koondisega“. Mängude ajal tehtud eestikeelsed postitused olid vahel lausa tragikoomilised. „Nii lähedal! Me peaaegu leida ekvalaiser, kuid see on salvestatud väravavaht,“ kuulutati näiteks ühe kohtumise ajal. „Mingil hetkel avastasime, et midagi sellist on olemas. Natuke sai seda jälgitud ja siis proovisime sellega ka ühendust võtta. Esimesena proovis seda meie kogukonnajuht Maarja Trauss, kes ka meie Facebooki ja Instagramiga tegeleb. Maarja sõnum oli, et võite tegutseda, aga märkige juurde, et tegu on mitteametliku kontoga. Selle peale blokiti Maarja lihtsalt ära,“ selgitab olukorda Paide klubi tegevjuht Jaanus Pruuli.

LOOD & TSITAADID „Mina muidu Twitterit ei kasuta, aga tegin seejärel ka endale konto ja võtsin ühendust. Minule küll ei vastatud, aga tehti seda, mida palusin – näiteks palusin, et ta enda originaalsisu teeks kõik inglise keeles, sest see tõlkemootoriga saadud eesti keel oli päris piinlik. Hiljem on samuti meie juhiseid järgitud, kui oleme midagi palunud.“ Juuni alguseks oli konto juba keskendunud ingliskeelsetele jalgpallimeemidele, kusjuures peale selle öeldi sageli sõna sekka ka jalgpallivälistel teemadel, näiteks säutsuti ka F1st ja NBAst. Peamise mängijana kiitleti Henri Anieriga: näiteks Balti turniiri võidu järel keksis konto, et nende ründajal on rohkem tiitleid kui Harry Kane’il. Konto aktiivsust ilmestab tõsiasi, et pisut vähem kui kahe kuuga oli PLinnameeskond teinud enam kui 800 postitust – keskmiselt ligi 15 tükki päevas!

Juuni lõpus ja juuli alguses levisid Twitteris totaalseks väljamõeldiseks osutunud kuuldused, et Euroopa suurklubid eesotsas Liverpooli ja Müncheni Bayerniga on väga huvitatud peamiselt Paide duubeltiimis mängivast Matrix Einerist. Kuulujutud algasid sealjuures teisest võltskontost: nimelt paiskas sellise info avalikkuse ette ennast Läti Delfi spordiajakirjanikuna tutvustanud Albert Véiss, kuid sellist inimest ei ole tegelikult olemas. Võimalik, et Véiss mõtles Eineri loo välja noormängija uhke eesnime tõttu – igatahes läks see iseäranis Liverpooli fännide seas seepärast hästi lendu ning lõi hea pinnase selleks, mis juhtus siis, kui paar päeva hiljem sõlmis Paide lepingu endise Liverpooli mängija Ragnar Klavaniga.

Nii nad

ütlesid

„Poliitikud on nagu jalgpallikohtunikud: mida vähem neid näha on, seda parem.“ Spordiajakirjanik Jaan Martinson „Väravavahtide grupis olen, nii et loeme ära!“ Karl Jakob Hein vastuseks küsimusele, kas ta Arsenali esindusmeeskonna WhatsAppi vestlusesse kuulub „Minu jaoks on liiga palju jalgpalli, ma väga ei vaadanud. Ma pole tõesti väga jalgpallivaataja, nagu kokk ei lähe ka koju süüa tegema.“ Ragnar Klavan vaatas EMi finaali poole silmaga „Vabandust, aga miks siis üldse mäng katkestati? Ehk võinuks teoreetiliselt teha ka nii, et kui mängija sureb, siis toimub kerge kaheminutiline leinaseisak, publik saadab lahkunu aplausiga ära ja kohtunik puhub vilet: pange edasi!“ Spordiajakirjanik Märt Roosna kritiseeris UEFA käitumist Christian Erikseni kokkukukkumise järel „Penalti löömine on väga huvitav meeleseisund, isegi Eesti liigas, kus sul on tribüünil võibolla 350 pealtvaatajat. Lähed täiesti omadesse mõtetesse ja tekib isegi sõltuvust tekitav pinge.“ Markus Jürgenson

Jaanus Pruuli.

Foto: Liisi Troska

Paide mitteametlikule Twitteri kontole oli Klavani liitumine tõeliselt suur päev: endise Liverpooli mehe kohta toodetud sisu tõi neile tohutus koguses tähelepanu, iseäranis just Inglismaa suurklubi poolehoidjate leerist. Osa säutse teenis tuhandeid „laike“, kõige populaarsemaks osutus nende reaktsioon Manchester Unitedi teatele, et United on lähedal Jadon Sancho ostmisele – Paide konto vastas sellele: „Ei huvita, me saime Klavani“, mida „laigiti“ enam kui 14 000 korda! „Kui tegu oleks klubi kontoga, siis võiks ju vastu rinda taguda. Klubisiseselt oleme arutanud, et võiksime sinna ikkagi kuidagi ligipääsu saada.

Kui see tüüp mingil hetkel näiteks teeb postituse, et vikerkaarevärvides asjad on rõvedad, või võtab rassiteemadel sõna, siis võime ise jamasse sattuda. Seal on juba praegugi päris palju provotseerivat materjali,“ tajub Pruuli võimalikku ohukohta. „Samas oleme saanud oma sotsiaalmeediale palju liiklust juurde. Kui ta postitab linke, mis viivad meie Instagrami või Facebooki, siis on sealt tulnud uusi inimesi juurde.“ Siiamaani ei ole Paide klubil vähimatki aimu, kes võiks salapärase konto taga olla. „Tõenäoliselt on ta meie klubi väga suur fänn. Muid põhjuseid ma ei näe. Kes ta täpsemalt on – ei ole aimugi. Igal juhul on tal mingisugune idee olemas, ei ole nii, et on viis päeva teinud ja siis on isu otsas. Tundub, et ta ise naudib protsessi.“ Mine tea – ehk on salapärane kasutaja poole aasta pärast hoopis klubi palgal? „Miks mitte? Siis saaksime ju klubi poolt seda ka ise push’ida, panna asju loosi ja nii edasi. Hästi ja kokkulepitult tehes saab ta ju meile ainult kasulik olla. Tahaksime ta kindlasti üles leida,“ kinnitab Pruuli.

„Laulsin eile õhtul abikaasale serenaadi ja kaotasin hääle.“ Vjatšeslav Zahovaiko Paide ja Flora 3 : 3 viigimängu järel, mille ajal istus ta vaikselt pingil ning lasi abitreeneril Erki Keskülal meeskonnale juhtnööre hüüda „Tänasel päeval oli turul kaks vabaagenti: Ragnar Klavan ja Lionel Messi. Seekord valisime Ragnari.“ Paide Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams „Kas need Poola ajakirjanikud üldse kuulavad või, nad on Instagramis ju?“ Ragnar Klavan pärast oma debüütmängu Paide eest, millejärgsel pressikonverentsil tõlgiti eestikeelsed küsimused-vastused ninapidi telefonis istunud Poola ajakirjanike jaoks ka inglise keelde

2021 AUGUST JALKA

11

MÕTISKLUSI

Marcus Rashford tegi justkui kõik õigesti – ka väravavaht oli juba teisele poole ära hüpanud, ent pall põrkas posti. Foto: Ryan Pierse, UEFA

Penaltiseeria pole loterii, ent Inglismaal polnud õnne Euroopa meister oleks võinud olla väga vabalt Inglismaa. Sellest ei jäänud ju palju puudu: Andrea Belotti eksimuse ja Harry Maguire’i fantastilise ristnurgapommi järel juhtis Inglismaa penaltiseeriat 2 : 1. Inglaste paar keskpärast lööki ja Gianluigi Donnarumma paar head tõrjet pöörasid aga asja pea peale ja võidukarikas rändas Rooma.

I

ga kord, kui keegi räägib sellest, kuidas penaltiseeria on loterii, tõusevad mul ihukarvad püsti.

Mis mõttes? Loteriiks võiks nimetada mündiviset (mida 1968. aasta EMi poolfinaalis kasutati!), mitte jalgpallilist võistlust, mille tulemust saavad osalevad mängijad väga konkreetselt mõjutada. Penaltiseeria on mõistust, psühholoogiat ja oskusi kombineeriv viis, kuidas otsustada edasipääseja või finaali võitja.

12

JALKA AUGUST 2021

Tekst: Raul Ojassaar

Enne Gareth Southgate’i peatreeneriks asumist oli Inglismaa koondis osalenud seitsmes penaltiseerias ja võitnud neist vaid ühe. Söögi alla ja peale on meenutatud Southgate’i oma otsustavat eksimust 1996. aasta EMi poolfinaalis. Kõigest sellest lähtuvalt võttis Southgate penaltiseeriate teema ametisse asudes tõsiselt käsile, konsulteerides psühholoogide ja andmeanalüütikutega.

Eesmärk oli lihtne: saada jälile sellele, miks inglased penaltiseeriates aina põruvad, ja see muster ümber pöörata.

Enne 2018. aasta MMi tehti mõtestatud treeninguid ja katseid, et välja selgitada parimad lööjad ja neid võimalikult hästi penaltiseeria surveks ette valmistada. Mängijate suhtes viidi läbi psühhomeetrilised testid, penaltiseeriad mängiti võimalikult tõetruult läbi – kõik toimus pärast füüsiliselt rasket treeningut, meeskond ootas keskringis, mängijad harjutasid jalutuskäiku sealt penaltipunktini jne. Pinge tõstmiseks tuli lööjatel väravavahile ette öelda, millisesse nurka sihitakse. Psühholoogid

MÕTISKLUSI töötlesid meeskonda, et inglaste varasemad ebaõnnestumised neid ei kammitseks. Meeskonnaga arendati välja positiivsed rutiinid, mida nägime ka tänavu: näiteks iga inglaste löögi eel ulatas palli lööjale nende väravavaht Jordan Pickford, et muuta löögiprotseduur võimalikult tuttavaks, harjumuspäraseks ja treeningusarnaseks.

Southgate tegi kõik õigesti?

Norra sporditeaduste ülikoolis jalgpallipsühholoogiat uuriv Geir Jordet veetis viis aastat oma elust penaltiseeriate nüansse lahates ning mõned tema uurimuste tulemused on küllaltki üllatavad, sest eri tüüpi mängijate, erinevate löögiolukordade ja muu sellise puhul on õnnestumisprotsentide vahed ootamatult suured. Näiteks tuli tema uuringutest välja, et tähtmängijad on penaltiseerias suhteliselt tõenäolised eksijad: pärast prestiižse individuaalse auhinna saamist realiseerivad mängijad penaltiseerias lööke vaid 65protsendiliselt, samas kui enne auhinna saamist oli samade mängijate realiseerimisprotsent lausa 89%.

Pisut üllatavana leidis Jordet, et suurema realiseerimisprotsendiga olid penaltiseeriates nooremad mängijad: 18–22aastaste mängijate penaltid läksid väravasse laias laastus seitse protsenti tõenäolisemalt kui 23aastaste ja vanemate pallurite omad. Kuigi nende osas oli valim väga väike, olid umbes viis protsenti resultatiivsemad ka mängijad, kes olid enne penaltiseeriat olnud platsil vähem kui 30 minutit.

Meeskonnaga arendati välja positiivsed rutiinid, mida nägime ka tänavu: näiteks iga inglaste löögi eel ulatas palli lööjale nende väravavaht Jordan Pickford, et muuta löögiprotseduur võimalikult tuttavaks, harjumuspäraseks ja treeningusarnaseks. Ülisuur vahe oli ka näiteks selles osas, millises olukorras lööja parasjagu on. Selliste löökide puhul, kus eksimus tähendas automaatselt kaotust, realiseeriti penalteid vaid 61,8 protsenti – vastupidises olukorras, kus värav tähendab automaatselt võitu, oli protsendiks aga suisa 92,0. „Neutraalsete“ penaltite ehk selliste löökide puhul, kus seeria läheb igal juhul pärast seda edasi, oli õnnestumisprotsendiks 73,7.

Oluline erinevus tuli mõistagi sisse närvilisuse ja ärevuse tasemes, mida Jordet mõõtis selle järgi, kui kiiresti pärast kohtuniku vilet mängija löö-

Euroopa andis järjekordse tormihoiatuse Teist korda toimus EM-finaalturniir 24 osaleva meeskonnaga ning kuigi ka mina olin 2016. aasta turniiri eel uue formaadi suhtes skeptiline, tuleb tunnistada, et kartused olid asjatud – kaks viimast EMi on väga hästi näidanud, kui palju on Euroopas häid jalgpallikoondiseid. Tänavusel turniiril jäid mänguliselt ansamblist pisut välja ehk vaid Soome ja Põhja-Makedoonia: samas sai Soome oma grupis kolmanda koha ning põhjamakedoonlased lõid kõigis kolmes mängus värava.

Kui mõelda selle peale, et tänavuselt EMilt jäi välja veel mitu Euroopa riiki, mis oleksid võinud vabalt finaalturniiril tegusid teha (eelkõige Norra, Serbia ja Island, aga miks mitte ka näiteks Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Kreeka ja Bosnia), hakkab lausa tunduma, et kaugel ei ole ka aeg, kus Euroopa võiks vabalt täiesti arvestatavad meistrivõistlused korraldada 32 riigi osavõtul.

Kuigi rahalises mõttes oleks see UEFA-le ilmselt tulus idee, räägiksid selle kasuks siiski sportlikud argumendid: isegi kui finaalturniirile lisada kõik eelmainitud väljajääjad, jääks üks meeskond ikka veel puudu, et 32 kokku saada. Arvestades seda, et väiksemate jalgpalliriikide edu käib väga üles-alla, on vähe tõenäoline, et lähitulevikus oleks Euroopas olemas 32 riiki, kes kõik oma koha finaalturniiril ka välja mängiksid.

Pealegi – kui 55 UEFA liikmest 32 pääseksid finaalturniirile, muudaks see EM-valikmängud (eriti suurematele riikidele) juba väga pingevabaks. Suurturniiride võlu võiks ikkagi olla selles, et ka kõige suurematel on sealt võimalik välja jääda – meenutagem viimasest ajast näiteks Hollandi põrumist EM 2016 ja MM 2018 valiksarjas ning Itaalia eemalejäämist eelmisest MMist. Suurturniirile pääsemist ei tasu devalveerida ka väiksemate riikide puhul – samas ei jäänud tänavuse EMi ajal eriti silma, et oleks rõhutatud, kuidas Põhja-Makedoonia teenis koha 24 seas välja tänu Rahvuste liiga kõige nõrgema liiga võitmisele, mitte valiksarjas edukas olemisele.

2022. aasta MMile Kataris pääseb 13 Euroopa riiki (see jaotus on alates 2002. aastast püsinud sama), kuid 2026. aasta MMile, kui turniiri laiendatakse 48 meeskonnale, saab Euroopa juurde vaid kolm kohta. Ühest küljest tundub see Euroopa suhtes küllaltki ebaõiglane, teisalt aga tuleb ehk pikas plaanis muule maailmale kasuks – kontakt tippjalgpalliga, võimalik pääs playoff’i ja kõik muu sellega kaasnev oleks praegu väga vajalik isegi Lõuna-Ameerika meeskondadele, mis on tavaliselt ikka kõrges mängus sees olnud. Viimastel aastatel on kaalukauss üha rohkem Euroopa kasuks kaldunud: viimati tuli mitte-Euroopa meeskond maailmameistriks 2002. aastal ning juba praegu võib sisuliselt mürki võtta, et see seeria ei katke ka 2022. aastal. Viimasel kolmel suurturniiril (2016 EM, 2018 MM, 2020 EM) on poolfinaali jõudnud kümme(!) Euroopa riiki (Portugal, Prantsusmaa, Wales, Saksamaa, Horvaatia, Belgia, Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Taani).

EMi finaaliga samal nädalavahetusel toimunud Copa América finaal Argentina ja Brasiilia vahel oli silmanähtavalt kehvema mängutempo, mõtestatuse ja kvaliteediga kui Inglismaa ja Itaalia kohtumine, kusjuures ei saa väita, et Lõuna-Ameerikas oleks praegu üldse mõni teine koondis, kes suudaks isegi heal päeval Euroopa eliidiga sammu pidada. Muu maailm on veel kehvemas seisus: 2018. aasta MMil pääsesid Põhja-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania peale playoff’i kokku vaid kaks riiki – Jaapan ja Mehhiko – ja nemadki langesid kohe kaheksandikfinaalis.

Praeguse seisuga tundub palju tõenäolisem, et 2022. aasta MMi poolfinaal on taas kord Euroopa siseasi, kui see, et mõni võistkond väljastpoolt Euroopat finaaligi pääseb, rääkimata võidust. Loodetavasti see olukord muutub, sest ainult Euroopa tiime MMi otsustavas faasis vaadata oleks pisut igav.

2021 AUGUST JALKA

13

MÕTISKLUSI ma asus – loogika on siin selles, et mida rohkem mängija lööki kardab, seda kiiremini soovib ta asjaga ühele poole saada. Need mängijad, kes asusid lööma juba vähem kui 0,2 sekundit pärast vilet, saatsid palli võrku vaid 57,4protsendilise tõenäosusega, samal ajal kui enam kui sekund oodanud

Kas korvpalluril pole mõtet trennis vabaviskeid lihvida, sest mänguolukorras on pinge niikuinii hoopis teine? mängijate puhul oli selleks protsendiks 81,1.

Väga võimalik, et Gareth Southgate oli Jordeti töödega tuttav, sest tema meeskonna löögijärjekord ja maneerid olid nende uurimuste järgi justkui õpikust maha viksitud. Vanematele mängijatele eelistas Southgate nooremaid, kogu mängu rassinud mängijate asemel värskelt vahetusest sekkunuid. Marcus Rashford, kes inglaste poolt esimesena eksis, ootas pärast kohtuniku vilet päris mitu sekundit, enne kui löögile asus. Ja nii edasi. Isegi Pickfordi poolt lööjale palli ulatamine peaks olema kasulik, sest uurimusest tuli välja, et kui mängijal tuleb löögi eel temast mitte oleneval põhjusel oodata („praadida“), siis realiseerimisprotsent kohe kahaneb.

EM 2020: mängu jooksul realiseeritud ja eksitud penaltid

Ära löö väravavahile mugavasse kohta!

Kõlab muidugi palju lihtsamalt, kui see tegelikult on, aga penaltite puhul kehtib üks suhteliselt lihtne tõsiasi: palli ei maksa lüüa väravavahile mugavasse kohta. See tähendab võrdlemisi madalat lööki, mis ei lähe päris posti kõrvale, vaid jääb sellest meeter-kakskolm eemale.

Eriti hästi tuli see tõde välja, kui analüüsisin kõiki penaltilööke, mis lõppenud EMi jooksul sooritati. Nendest löökidest, mis väravavahile mugavasse tsooni saadeti (ei võtnud siinkohal arvesse täiesti värava keskele löödud lööke), jõudis väravasse vaid 34,8% (8/23)!

EMi jooksul jäi penaltilööjatel aga justkui kahe silma vahele värava keskele löömine: penaltiseeriates löödud 38 löögist löödi värava keskele vaid üks löök (Federico Bernardeschi finaalis). Mängu sees virutasid külmavereliselt palli keskele nii Artjom Dzjuba (Taani vastu üles keskele) kui Romelu Lukaku (Itaalia vastu alla keskele).

Paraku läks finaalmängu penaltiseeria vastuollu peaaegu kõigi Jordeti uurimistöö tulemustega.

Vanemad ja kogenumad mängijad realiseerisid oma penalteid paremini, eksisid Sancho ja Rashford, kes olid just penaltiseeriaks vahetusest mängu toodud, kusjuures nagu eespool mainitud, tegi Rashford kõike justkui õpiku järgi. Kui Jorginhol oli võimalus mäng Itaalia kasuks kallutada, oli tema penalti realiseerimise tõenäosus paberite järgi 92 – tuli aga eksimus.

Midagi pole öelda – tundub, et Inglismaal lihtsalt ei vedanud!

Penalteid saab ja tuleb harjutada

EM 2020: penaltiseerias realiseeritud ja eksitud penaltid

14

JALKA AUGUST 2021

Märkimist väärib veel üks huvitav nüanss: need mängijad, kes arvasid, et penaltiseeria on loterii, kogesid löögi eel palju tõenäolisemalt suuremat ärevust kui need, kes uskusid, et suudavad olukorda kontrollida. Seega tasub treeneritel võistkonnaga suheldes kindlasti vältida sõnumit, nagu oleks penaltiseeria puhas õnnemäng. Tegelikult ju ei ole.

Sageli kuuleb treenerite suust ka väidet, et penaltiseeriaks ei saa harjutada, kuna treeningul ei ole võimalik imiteerida seda survet ja pinget, mida mängija päris penaltiseeria ajal tunneb.

Olen alati pidanud seda jaburalt poolikuks argumendiks. Kas karistus- või nurgalööke pole siis samuti mõtet harjutada, sest trennis ei ole kunagi võimalik täpselt imiteerida seda, kuidas käitub vastane? Kas korvpalluril pole mõtet trennis vabaviskeid lihvida, sest mänguolukorras on pinge niikuinii hoopis teine?

Penalti sooritamise tehnilist poolt saab ju

MÕTISKLUSI Inglismaa koondise pesamuna Jude Bellingham kougib hõbemedali pärast selle saamist kaaslaste eeskujul kohe kaelast ära. Foto: Richard Juilliart, UEFA via Getty Images

Mida on väärt hõbemedal?

Viimastel aastatel on millegipärast just jalgpallis iga finaalmatši järel tekkinud uut moodi võistlusala: milline kaotajameeskonna liige suudab talle kaela pandud hõbemedali kõige kiiremini kaelast ära võtta?

Mängijad ise ütlevad muidugi, et nad on spordimehed, lähevad alati võidu peale välja ning ei talu, et neile kohe pärast karjääri üht suuremat nässuläinud võimalust selle märgiks teise koha medal kaela riputatakse, kuid viimasel ajal tundub üha rohkem, et medali kaelast rebivad mängijad pigem lihtsalt eputavad. Üks hakkab ees tegema, teised tema järel. Vaatasin huvi pärast järele mõned varasemad MMide ja EMide auhinnatseremooniad ning toona oli asi tunduvalt viisakam. 2010. aasta MM-finaali lisaajal kaotanud argentiinlased olid mõistagi pettunud ega tahtnud hõbemedalitest eriti midagi kuulda, kuid kes tahtis medalit kaelast ära võtta, ootas sellega vähemalt senikaua, kuni oli poodiumilt lahkunud. Kas nemad olid siis kuidagi vähem spordimehe hingega kui need, kes on viimastel aastatel nii klubide kui koondiste suurturniiride finaalis kaotajaks jäänud?

Võimalik, et tippjalgpallis tasubki kaaluda hõbemedalite kaotamist. Õnnelikud on nende üle (ning sedagi mitte kohe pärast mängu) vaid sellised meeskonnad, kellele oli finaali pääsemine tohutu eneseületus ja kelle puhul enamat olekski olnud palju tahta. Vähegi võrdsemate finaalivastaste korral näeme ikka ja jälle, kuidas teise koha võistkond mossitades ja pilk maas, oma kohustuslikud käesurumised ära teeb ja riietusruumi norutama läheb. Kes seda näha tahab? Kui isegi mängijad ise neid medaleid ei väärtusta, siis miks on neid vaja kohe mängu järel kätte anda? Autasustatagu siis vaid võitjaid. Või saatke medalid klubi või koondise juurde paar päeva hiljem. Võibolla on siis kaotusvalu väiksem ja rõõm meenest suurem.

Kommentaatorite keeruline elu Spordiülekannete kommentaatorite ja stuudioekspertide kallal võtmine ei ole sugugi ainult Eesti fenomen: ka mujal maailmas on see suurte võistluste ja suurturniiride ajal aktuaalne teema. Pole ka ime: jalgpalliturniiride ajal on kommentaatorid meie elutoas iga päev mitme tunni kaupa. Mõelge kasvõi selle peale: kui mitu minutit oli lõppenud EMi ajal meie telekas aktsioonis Cristiano Ronaldo, mitu minutit aga Kristjan Kalkun, Alvar Tiisler, Aet Süvari või Marko Lelov? Sellise kvantiteedi puhul pole ime, et leitakse nüansse, mis hakkavad pinda käima, mõnitatakse mõnda sõnavääratust või ebaõnnestunud mõttekäiku. „Abikommentaatori töö on endiste mängijate puhul ülekande juures kõige keerulisem, sest avalikkus arvab, et see on küllaltki lihtne, kuigi tegelikult ei ole see nii,“ rääkis Inglismaal kommentaatoreid treeniv Rob Nothman hiljuti The Athleticule. Iseäranis hästi tuleb nende töö keerulisus välja suurtes jalgpalliriikides suurte mängude ajal: näiteks selsamal Inglismaal räägiti nende koondise EMi avamängu järel Twitteris tunduvalt rohkem ülekande abikommentaatorist, endisest mängijast Jermaine Jenasest kui näiteks võiduvärava autorist Raheem Sterlingust. Ja peaaegu alati, kui sotsiaalmeedias arutletakse kommentaatorite üle, kaldub diskussioon negatiivseks.

Sageli võib kriitika olla ka õigustatud, kuid siinne kontekst on oluline: Eestis ei ole siiamaani peetud oluliseks näiteks kommentaatorite süstemaatilist koolitamist või leitud selle jaoks vahendeid – sisuliselt kogu asjatundlikku tagasisidet tuleb selle töö tegijatel endal tikutulega otsida. Nii on ka väga keeruline oluliselt areneda. Selliseid treenereid nagu eelmainitud Rob Nothman Eestis ju ei ole. Samamoodi ei ole meil ka professionaalseid abikommentaatoreid, kes saaksid stuudioanalüüsi ja muud teha oma põhitööna.

Sellegipoolest tuleb tunnustada neid abikommentaatoreid, kes tõesti näevad vaeva, et paremaks saada, mitte ei käi lihtsalt kohal sellepärast, et telekas on tore esineda.

Eetris saab ju sellest aru, kes on teinud korraliku eeltöö ja kes mitte; kes võtab asja tõsiselt ja kes ajab lihtsalt ümmargust juttu.

treeningul harjutada sisuliselt lõpmatuseni. Mida rohkem on tugev ja täpne penalti jala sees, seda vähem saavad ju psühholoogilised tegurid sooritust mõjutada.

Inglismaa koondis võitis Gareth Southgate’i käe all pärast viit järjestikust kaotust esimesed kaks penaltiseeriat: 2018. aasta MMil Kolumbia vastu ning seejärel ka Rahvuste liigas Šveitsi vastu. Kaotus Itaaliale oli pärast Southgate’i metoodilist lähenemist Inglismaa esimene.

2021 AUGUST JALKA

15

EM 2020

14 märksõna,

millega jääme tänavust jalgpalli EMi mäletama Jalgpalli EM, mida pidime seekord ootama aasta võrra kauem kui tavaliselt, on nüüd läbi saanud ning Euroopa meistriks on kroonitud Itaalia. Mille poolest jääme aga veel tänavust finaalturniiri meenutama?

Jalka toob juhuslikus järjekorras välja 14 suuremat või väiksemat, tõsisemat või humoorikamat asjaolu, sündmust, nähtust või tegu, mille EMilt kaasa võtsime.

Tekst: Raul Ojassaar

Christian Eriksen EM-finaalturniiri teine mäng ei olnud veel isegi poole peale jõudnud, kui juba juhtus midagi, mis jättis jälje kogu turniirile – õnneks mitte nii suure, kui esialgu võis karta. Taani ja Soome kohtumise avapoolaja lõpus kokku kukkunud Christian Erikseni elustati väljakul enam kui kümme minutit, enne kui ta linade ja lippudega varjatult kanderaamil platsilt minema viidi. Sajad miljonid televaatajad, kes Erikseni võitlusele kaasa elasid, hakkasid seejärel internetis eri saite värskendama, et leida kasvõi kõige väiksemaid infokilde selle kohta, kas Erikseniga on kõik korras või on juhtunud halvim. Inimeste üheaegne huvi oli sedavõrd suur, et jooksutas kokku mitu uudisteportaali, mis aga peamine – sõnum oli lõpuks nii positiivne, kui selles olukorras veel olla sai. Südame seiskumisele saadi õigel ajal jaole, Eriksenile paigaldati südamestimulaator ning ta sai juba vähem kui nädala pärast haiglast välja.

Jalgpallis oli sääraseid otsepildis kokkuvarisemisi juhtunud varemgi ning isegi suurtel koondiste turniiridel ei olnud see esimene kord (2003. aasta konföderatsioonide karikaturniiri poolfinaalis varises platsil sarnasel viisil kokku Kameruni koondislane Marc-Vivien Foé, kelle elu ei õnnestunud arstidel päästa), kuid kuna Eriksen on maailma tippmängija ja see kõik toimus sedavõrd suurel laval, jäi juhtunu kõikidele televaatajatele hinge ning tuletas meelde esmaabioskuste tähtsust.

Foto: Martin Rose, UEFA

Patrik Schicki värav poolelt väljakult Kogu turniiri kõige efektsemas väravas polnud kahtlust. Kui ilu poolest võib ehk isegi Andri Jarmolenko Hollandile löödud värava esikohale seada, siis kõige meeldejäävam ja ikoonilisem värav oli ikkagi Patrik Schicki sooritus Šotimaa vastu. Pallikaotus vastase väljakupoolel ei tähenda üldjuhul ju seda, et viis sekundit hiljem on pall sinu oma võrgus – kuid täpselt nii šotlastega läks. Schickilt tuli kogu turniiril viis väravat, kuid ükski neist ei olnud sedavõrd eriline kui David Marshalli selja taha löödu. Kui ründaja teeb midagi sellist, mis jätab vastaste väravavahi oma väravavõrku kinni nagu Läänemere kala, tähendab see üldiselt midagi tõeliselt erilist – ning seda Schicki tabamus oli.

16

JALKA AUGUST 2021

EM 2020 3 : 1 eduseis on habras eduseis!

28. juuni pakkus meile järjest kaks jalgpalliklassikasse minevat kaheksandikfinaali, mille normaalajad kulgesid täpselt samasuguse stsenaariumi järgi: eeldatavasti nõrgem läks esmalt 1 : 0 juhtima, kuid favoriit tuli seejärel mängu tagasi ning võttis lõpu eel sisse näiliselt kindla 3 : 1 eduseisu.

Viimase kümne minutiga aga asi pöördus: juba autsaideriks peetud meeskond lõi kaks väravat tagasi ja viis mängu lisaajale.

Täpselt nii kulges mõnetunnise vahega Hispaania–Horvaatia ja Prantsusmaa–Šveitsi kohtumine. Kui hispaanlased suutsid lisaajal oma paremuse maksma panna, siis prantslased mitte – nemad pudenesidki juba 16 parema seas välja.

Veerandfinaalis vajas Hispaania omakorda Šveitsi alistamiseks penaltiseeriat.

Marko Kristal versus kärbes On ilmselge, et kui ETV jalgpallistuudio toob meile kodudesse turniiri jooksul kümneid tunde otsepilti, juhtub selle ajal nii mõndagi. Selle turniiri üks tragikoomilisemaid intsidente leidis aset Portugali ja Belgia vahelise kaheksandikfinaali eel, kui Marko Kristal sattus eneselegi ootamatult kemplusesse kurku roninud kärbsega. Taustal oli juba kahe minuti jooksul enne tema sõnavõttu kuulda, kuidas ta ebamugavust tundes viiel korral köhatas. Kui jutujärg lõpuks Kristalini jõudis, küsis Aet Süvari isegi üle, kas temaga on kõik korras – vapra ja võitlusliku inimesena proovis Eesti koondise kunagine rekordinternatsionaal rääkima hakata ning ei teinud teist nägugi, kui tuttavate kergelt karedate toonide asemel tuli tema suust välja hoopis võõras, tunduvalt peenem hääl.

Vaat see on professionaalsus! Respekti tuleb jagada ka Süvarile ning stuudios samal ajal olnud Rimo Hundile ja Brent Lepistule, kes suutsid ootamatus olukorras säilitada rahu ja mitte naerma pursata.

Sõelaga või ilma?

Eestikeelses meedias oli turniiri sõnaks kahtlemata „sõelmängud“. Ingliskeelse playoff’i maakeelseks vasteks pakutud sõna kasutati ohtralt nii suuliselt kui kirjalikult, ometi jagas see inimesed laias laastus kahte lehte – osa leiab, et tegu on suurepärase sõnaga, millega kohmakas võõrväljend asendada, teised peavad aga sõelmängu kunstlikuks, ebavajalikuks ja ebatäpseks terminiks. Aeg näitab, kui hästi suudavad sõelmängud spordikeelde kinnistuda – esimene suur proov saabub meile eurosarjade eelringide lõppfaasis, kui Meistrite liigas, Euroopa liigas ja uues Konverentsiliigas peetakse otsustav playoff-voor. Kas see peaks siis olema sõelmängude voor, sõelmänguvoor või hoopis sõelvoor? Mine ja võta kinni.

Foto: UEFA

Cristiano Ronaldo versus Coca-Cola Portugali koondise pealtnäha tavaline mängueelne pressikonverents võttis ootamatu pöörde: laua taha istunud Cristiano Ronaldo märkas enda ette asetatud kaht Coca-Cola pudelit, liigutas need viisakalt eest ära ja näitas endaga kaasas olnud veepudelile. „Vesi!“ oli Ronaldo lihtne sõnum, kuid turniiri sponsoriks olnud Coca-Cola Companyle tähendas see liigutus 1,6protsendilist aktsia kukkumist. Kuna ettevõte on väärt astronoomilise summa raha, tähendas see 1,6 protsenti lausa nelja miljardit dollarit! Kusjuures veepudeli, mida Ronaldo käes hoidis, tootis samuti Coca-Cola…

Vee joomine tuli Ronaldole isiklikus plaanis igatahes kasuks – kuigi Portugali turniir piirdus vaid nelja mänguga, sai 36aastane ründeäss kirja viis väravat ning tõusis sellega meeste arvestuses 109 väravaga kõigi aegade resultatiivseimaks koondisemängijaks.

Õnnestunud tunnuslaul Jalgpalli suurturniiridega on juba aastakümneid kaasas käinud tunnuslaul – mingis mõttes on tegu kummalise kontseptsiooniga, kuid viimasel ajal on see suurepäraselt tööle saadud. Võiks ju arvata, et spordivõistluse tunnuslaulu valem on lihtne (tempokas, aga samas inspireeriv meloodia; lihtsasti kaasalauldav või ümisetav refrään; mõni tuntud esineja), ent jalgpallijuhid on alles viimasel ajal selle valemi kasutamise ära õppinud. Pärast seda, kui nii 1998. aasta MMi (Ricky Martini „The Cup of Life“) kui ka 2000. aasta EMi (E-Type’i „Campione“, mida tunnevad ka paarkümmend aastat hiljem kõik jalgpalliinimesed) tunnuslaul osutus hiilgavaks õnnestumiseks, järgnes sellele mitu unustamisväärset laulu. Eriti patustasid nendega MM-finaalturniirid: kas keegi mäletab veel 2002. aasta Anastacia „Boomi“ või 2006. aasta „The Time of Our Livesi“? Eriti 2021 AUGUST JALKA

17

EM 2020 kummaline möödalask oli just 2006. aasta lugu, mis näitas väga selgelt ära, et aeglane ballaad jalgpalliturniiri tunnuslauluks lihtsalt ei sobi.

EMidel on läinud natuke paremini: „Campionele“ järgnes 2004. aastal Nelly Furtado „Força“, sellele omakorda Enrique Iglesiase „Can You Hear Me“ – kumbki ei olnud just midagi väga erilist, kuid haakus siiski turniiriga ja seostub ka edaspidi jalgpalliga. 2012. aastal oli tunnuslauluks Oceana „Endless Summer“, mis oli küll tempokas ja kaasalauldav, kuid tüütas kiiresti ära. 2016. aasta EMi lauluks oli David Guetta ja Zara Larssoni „This One’s For You“, mis õnnestus juba paremini ning oli ilmselt ka tänavusele tunnuslaulule teatud mõttes teenäitajaks, sest seekordne lugu (autoriteks Hollandi DJ Martin Garrix ning U2 veteranid Bono ja The Edge) oli justkui tunnuslaulu õpikunäide: kõik töötas ja toimis, laul on küllaltki meeldejääv ning seostub jalgpalliga ilmselt alatiseks juba seepärast, et üht selle käiku kasutati kõikides EMi ülekannetes. Kiidame heaks!

Itaalia pintsakud Seitsme Itaalia koondise mängu ajal jäi paljudele televaatajatele silma Itaalia koondise taustajõudude riietus: ei kellegi muu kui Giorgio Armani disainitud ülikonnad olid suviselt kerged ja lihtsad, aga samal ajal ülimalt stiilipuhtad, väärikad ja meeldejäävad. Hea uudis on see, et Armani ülikondasid näeme suurturniiridel veelgi: Itaalia jalgpalliliit sõlmis Armaniga 2019. aastal nelja aasta pikkuse lepingu, mille kohaselt riietab Armani selle aja jooksul nii meeste, naiste kui meeste U21 koondist.

Suure spordifännina tuntud Armani on ise Milano Interi toetaja, samuti on tema oma euroliigas palliv Milano Emporio Armani korvpallimeeskond. Muide, Itaalia koondis tegi talle imelise sünnipäevakingi, sest täpselt finaali päeval tähistas legendaarne moelooja 87. sünnipäeva.

Foto: Shaun Botterill, UEFA

18

JALKA AUGUST 2021

Vasakkaitsjate turniir Turniiri esimesest mängust viimaseni paistsid väga eredalt seekord silma just vasakkaitsjad ja seda nii kahe kui kolme keskkaitsjaga mänginud meeskondade puhul. Itaalia koondislane Leonardo Spinazzola oli ilmselt teel EMi parima mängija auhinna poole, kui raske vigastus veerandfinaali lõpus tema turniiri õnnetul kombel lõpetas. Taani koondise vedas poolfinaali igapäevaselt klubis küll paremal äärel tegutsev, kuid koondises vasakut äärt mänginud Joakim Mæhle, Inglismaa koondise eest säras eriti otsustavates mängudes aga Luke Shaw, kes sai oma nimele EM-finaalide läbi aegade kõige kiirema värava. Vasakkaitsjana mänginud pallurid said turniiri jooksul kokku kirja kümme väravat ja kümme väravasöötu! Võrdluseks: paremkaitsjate arvud olid näiteks vaid kaks väravat ja kaheksa söötu.

Jalgpall peaaegu kodus Suurturniiridel põruja kuulsusega Inglismaa koondis on vähemalt näiliselt suutnud varasemad deemonid seljataha jätta: viimati oldi kahe järjestikuse suurturniiri poolfinaalis aastatel 1966 ja 1968, nüüd on aga Gareth Southgate suutnud meeskonna viia kolme aasta jooksul MMi poolfinaali ja EMi finaali.

Hoolimata tohutus koguses käiatud kultuslaulust ei tulnud jalgpall seekord päris koju tagasi, kuid palju puudu ei jäänud: oleks penaltiseerias üks või teine löök läinud teistpidi, oleks meil praegu inglaste uhkusest, ülbusest ja nina püsti ajamisest ilmselt juba ammu kõrini saanud. Selle asemel sihivad nad juba pooleteise aasta pärast toimuvat MMi. Football’s coming home? No, it’s coming to Rome!

Lisaajad, lisaajad, lisaajad!

15 playoff-mängu, kaheksa lisaaega ja neli penaltiseeriat: otsustavas faasis nägime lausa enam kui pooltes mängudes lisaaega. Eesti aja järgi tähendas see tihtipeale muidugi vähemalt poole üheni öösel üleval passimist ja vähenenud unetunde, kuid suurvõistluste draama on seda väärt. Sobivalt läksid turniiri viimased kolm mängu kõik lisaajale ja otsustati kas penaltiseerias või penaltiga.

Sealjuures ei näinud me playoff-faasis mitte ühtegi väravateta viiki ning oli vaid üks 1 : 0 võit. Väravaid oli sel turniiril palju: 51 mängus löödi kokku 142 väravat, mis teeb ühe mängu keskmiseks 2,78 – viimati löödi ühel EMil keskmiselt nii palju väravaid 1976. aastal. Võrdluseks: 2016. aasta EMil löödi sama arvu mängude peale vaid 108 kolli, keskmiselt 2,12 mängus.

EM 2020 Foto: Shaun Botterill, UEFA

Elu nautiv Chiellini Itaalia koondisega Euroopa meistriks kroonitud Giorgio Chiellini, kes tähistab augustis 37. sünnipäeva, paistis olevat mängija, kes kogu turniiri kõige enam nautida oskas. Nii väljaku peal kui selle kõrval, nii mängu kui mängupauside ajal – ikka ja jälle paistis Chiellini silma kelmikate naeratuste, lõbusa oleku ja vähemalt näiliselt pingevaba suhtumisega. Iseäranis meeldejäävalt tuli see välja poolfinaali kõige ärevamate momentide eel, kui enne Hispaania vastu peetud penaltiseeriat käitus Chiellini loosimisel vastaste kapteni Jordi Albaga, nagu mehed oleksid vanad sõbrad, kes mõnel grilliõhtul kokku said – Chiellini tögas Albat nii verbaalselt kui füüsiliselt ning viisaka käesurumise asemel haaras itaallane Alba oma embusesse, tõstis ta naerusuiselt lausa maast üles ning paistis sellega vastase päris ära ehmatavat.

Mine tea, kui suur osa oli selles Chiellini olekul, kuid penaltiseerias jäid peale just itaallased. „Olen mänginud nii paljudes mängudes, et naudin oma karjääri viimaste aastate jooksul igat hetke. Olen alati mänginud naeratusega ja vastaseid austanud, nii et naljaviskamine ja vastaste kallistamine on midagi, mida ma ikka vahel teen.

Naudin seda turniiri isegi rohkem kui tavaliselt.

See ei ole taktika, ma lihtsalt olengi selline!“ rääkis Chiellini finaalieelsel pressikonverentsil, kui talt küsiti, kas Albaga naljatamine oli tema kaval strateegiline plaan, et vastane rütmist välja viia.

tenipaelasid, vikerkaarelippe tribüünil ning isegi osa sponsoreid muutis oma väljakuäärsed reklaamid vikerkaarevärviliseks. Finaalis värvus samasuguseks ka mängupalli platsile kandnud miniauto!

Finaali järel, kui Inglismaa eest eksis penaltiseerias kolm noort tumedanahalist mängijat, kerkis teravalt päevakorda taas kord sotsiaalmeedia ja rassiviha: Marcus Rashford, Jadon Sancho ja Bukayo Saka jäid online-sõimulaviini alla, misjärel astusid avaliku elu tegelased nende kaitseks välja.

Iseäranis silmakirjalikul kombel tegi seda ka mitu Suurbritannia poliitikut eesotsas peaminister Boris Johnsoni ja siseminister Priti Pateliga, kes olid mõlemad turniiri alguses väljendanud ebasümpaatiat Inglismaa koondise mängijate suhtes, kes mängueelse põlvitamisega muu hulgas just täpselt sellistele sõimukirjadele tähelepanu pöörasid.

Superstaarist puldiauto Sponsorid tahavad tihtipeale enamat kui lihtsalt sportlasele, võistkonnale või võistlusele raha anda ja selle eest vastu saada mõne reklaampinna. Jalgpallis on viimastel aastatel üha populaarsemaks sponsorväljundiks saanud mängupalli kohtunikele toimetamine – kui mõnel pool on seda lahendatud näiteks kullerite (isegi toidukulleritega!), droonide või muude tseremooniatega, siis omapärane variant leiutati ka EMil: turniiri avamängus, poolfinaalides ja finaalis sõitis mängupall avavile eel platsile puldiauto sees.

Volkswageni miniauto sai sotsiaalmeedias isegi ootamatult palju tähelepanu – paljud pidasid seda küll jaburaks, kuid omamoodi armsalt jaburaks lahenduseks. Auto sai suisa oma ametliku Twitteri konto tuhandete jälgijatega! Finaaliks värvus auto sealjuures vähemuste toetuseks vikerkaarevärvidesse.

Vähemuste toetuseks Viimastel aastatel ühiskonnas teravalt üleval olnud vähemuste kaitsmise ja toetamise teemad kerkisid aktuaalseks ka EM-finaalturniiril. Juba enne turniiri algust peeti eriti Inglismaa meedias poleemikat selle üle, millised võistkonnad laskuvad mängude alguses rassismivastase žestina ühele põlvele ja millised mitte. Turniiri keskel nihkus fookus seksuaalvähemustele – see tõukus Ungaris vastu võetud skandaalsest LGBT-vastasest seadusest. Nägime vikerkaarevärvides kap-

Foto: Michael Regan, UEFA

2021 AUGUST JALKA

19

KOLUMN

Reportaaži jõudmine ETVsse:

Kristjan Kalkuni näitel

Lõppenud EMil pakkus rõõmu Kristjan Kalkun, kes tegi esimest korda ETV ajaloos žanripuhast jalgpallireportaaži. Sellest võitis mäng ja televaataja, kelle tähelepanu ei tõmmatud enam mängult eemale kõrvaliste lugude jutustamisega – tava, mis on pärit NSV Liidu ajast.

Tekst: Indrek Schwede

L

õppenud EM-finaalturniiril tegi Kristjan Kalkun omamoodi revolutsiooni, kui ta pakkus esimest korda ETV ajaloos vaatajale-kuulajale jalgpalli telereportaaži.1 Seni pakuti meile segažanri, mille peamine tunnus oli asjaolu, et liikuv pilt mängust andis kommentaatorile ja abikommentaatorile lihtsalt tapeedi, mille taustal omi jutte pajatada. Sisuliselt jätkati stuudios räägituga samas rütmis ja vahepeal räägiti ka sellest, mis mängus toimub. Kalkuni pööre oli sama ootamatu kui rõõmustav.

20

JALKA AUGUST 2021

Lihtsas keeles: reportaaži üks põhitunnus on see, et pilt ekraanil ja reporterite jutt kõlavad kokku; ekraanil nähtav on esmane ja kommentaatorid lähtuvad sellest, millest tuleneb, et reportaaž kõlab valdavalt olevikus. Tähtis on mäng, just see mäng, ning vahendajad koolutavad end selle kõikvõimalike käikude ja pöörete alla. Žanrireegleid, mille kriteeriumid on objektiivselt kirjeldatavad, on järgida tähtis, sest kui jutt ja pilt lahknevad, hajub tähelepanu mängule. Kui me vaatame mõnd mängu samal ajal kaaslastega suheldes, magame maha palju olulist, sest meie fookus on mujal. Me tegelikult ei jälgi mängu.

Sama efekt tekib lobisevate kommentaatoritega.

Teadusuuringud on näidanud, et kui eri meediumitest tulev üheaegne info on sama sõnumi teenistuses, siis toetab see info vastuvõttu. Kui info lahkneb, on eri tajukanalitel raske sõnumit vastu võtta – kõrvalist infot või kaude mänguga seotud narratiive kuulates ei ole võimalik mängule keskenduda.

Kristjan Kalkun sättis end õigele lainele enne EMi toimunud jäähoki MMil, kus ta kohati tegi ideaalilähedasi sooritusi: fookus püsis seal, kus oli litter või toimusid mängu arengu suhtes ot-

KOLUMN gelennulist mänguanalüüsi ja üldistusi teha juba poolteist minutit pärast avavilet. (Omamoodi kummaline on ETV Premium liiga ülekannetes viljeldav komme raisata vahel kuni paar kõige magusamat lõpuminutit selleks, et arutleda, kes on mängu parim pallur. See on viiendajärguline küsimus.) Taustainfot võib ja peabki jagama, aga küsimus on, millal ja kui palju.

Abikommentaatorite suurimaid vigu (tõenäoliselt kommentaatorite soositud ja julgustatud) on põhjendamatu dialoogivalmidus. Piisab vaid kommentaatoril öelda mõni napp ja õigustatud mänguväline taustakild või pidada pikem asjasse puutumatu tiraad, kui abikommentaatorid haaravad sellest kinni ja arendavad edasi mõtteid, mis pole nende Ohtrasõnaline mängust rida. Mängule keskendumise asemel kõrvalekaldumine pajatavad ka abikommentaatorid eneTüüpiline eestikeelne reportaaž kulgeb sestmõistetavusi. Nämmutatakse juba nõnda: vaatamata sellele, et stuudio toimunud olukordi, arvestamata selleon kogu mänguks olulise tausta eksKui me vaatame mõnd ga, et vaataja nägi kõike ise ja vajadupertide abiga juba välja toonud, jätkab mängu samal ajal se korral piisaks lihtsalt ühelauselisest põhikommentaator sealt, kus stuudio kaaslastega suheldes, märkusest: mis oli nähtus kõige olulipooleli jäi, või hakkab seal juba arutamagame maha palju olulist, sem? Selles rütmis kulgeb terve mäng, tut teiste sõnadega ümber jutustama. kusjuures suurem osa toimunust jääb Žanrivahetust ei toimu või toimub osasest meie fookus on mujal. liselt. Kahetsusväärselt sageli kuuleme Me tegelikult ei jälgi mängu. tähelepanu alt kõrvale. Ühe hiljutise suurturniiri ajal mõõtkohe mängu alguses kommentaatori Sama efekt tekib lobisevate sin ETV kommentaatorite jutu asjakokuulutust, et sellest ja sellest ja sellest kommentaatoritega. hasust esimese poolaja põhjal: olenejõuame veel mängu jooksul palju rääkivalt persoonist räägiti 45 mänguminuti da. See on märguanne, et kõige tähtjooksul 15–22 minutit. Soomlaste näitaja oli ligi samad on jalgpallijutud – kommentaator ja tema 40 minutit. Jalgpalliajakirjanik Joosep Susi mõõtis internetist kokkukuhjatud infomäed, mitte mäng. lõppenud EM-finaalturniiril esimest 15 minutit ja Aga sellisel juhul võiks kommentaator esineda tuvastas, et mängul püsis ETV kommentaatorite nagu diskor mistahes vana mängu taustal: pane(välja arvatud Kristjan Kalkuni) jutt vaid ligikaudu me mingi suvalise või vähem suvalise vana mängu viis minutit. käima ja kommentaator sisustab meie aega oma Kristjan Kalkun Selline praktika teeb muu hulgas karuteene juttudega ning abikommentaator aitab kaasa, on jalgpalli kom(endistest) jalgpallureist kaaskommentaatoritele. osaledes pikkades dialoogides. Sest mäng pole ju menteerinud juba pikki aastaid.

Esiteks omandavad nad valed kommenteerimisesmatähtis!

Sellel fotol on ta võtted ja selle asemel et aidata televaatajal mänStuudiot kopeeritakse sageli ka poolaegade tööpostil 2014. gu olulistest hetkedest aru saada, hajutavad nad lõpus, kui asutakse tegema seninähtust kokkuaastal. hoopis tema tähelepanu. Teiseks: kui ühel hetkel võtteid. EMil püüdis üks abikommentaator kõrFoto: Lembit Peegel peaks kanal tervikuna või mõni üksik kommentaator otsustama žanripuhta reportaaži kasuks, on kaaskommentaatoritel raske ümber õppida (nagu ka ajakirjanikel endil). Seda nägime Kalkuni pikema telekogemusega abikommentaatorite pealt: nad olid harjunud pikalt ja mõnuga lobisema. Aga Kalkun lõikas nende jutu järsult läbi.

Tõsi, turniiri arenedes ei suutnud Kalkun kaaskommentaatorite ohtrasõnalisusele enam piiri panna ja sõelmängudes vajus ta tagasi harjumuspärasesse segažanri.

Samas torkas kõrva, et pikema telekommenteerimise kogemuseta jalgpalliinimesed, näiteks Marti Pähn, olid rohkem pühendunud mängule.

Norbert Hurt suutis üllatuslikult isegi Kalkuni kolleegid hoida rohkem mängu juures, segades nende plaani meile ettevalmistatud lugusid jutustada. sustavad sündmused. Mängukatkestuste ajal torkas Kalkun vahele olulist taustainfot, tajudes suurepäraselt, millised nüansid või reegliseletused on televaatajale vajalikud ja mida ei pea üle nämmutama. Mõistagi aitas sellele kaasa litrispordi ja selle telgitaguste suurepärane tundmine. Õnnestumist tsementeerisid asjalikud kaaskommentaatorid, kes tulid kaasa Kalkuni seatud rütmiga, teades, mis on nende roll – napilt ja asjatundlikult juhtisid nad tähelepanu kõige olulisemale. Reportaažižanri järgimise tulemuseks oli haarav ja pingestatud atmosfäär, milles vaataja tundis end olevat kui osaline just selles mängus.

2021 AUGUST JALKA

21

KOLUMN Tänavuse stuudio märksõna oli esiteks stuudio kahte löömine: mängu seletas üldjuhul lahti kaks püsieksperti, kellele sekundeeris külalisekspert, Eestikeelset jalgpalli telereportaaži NSV Liidu ning „kuulsad ja kummalised“ külalised olid eraldi anneksiooni ajal sisuliselt polnud. Kui jalgpall oli omaette stuudios. See oli õigustatud samm, sest veel arvestataval tasemel, oli televisioon lapseaitas hoida lahus mängu ja sellele sekundeerivat. kingades ja kui televisioonil tekkis tehniline võiAbistuudiot viisid läbi külalissaatejuhid, ERRi oma mekus, polnud jalgpalli, mida kajastada. Kui Eesti töötajad, aga paraku oli nende endi ja teemade vabanes ja hakkas mängima tiitlivõistluste valikarendamise tase lubamatult kõikuv. mänge, võttis meie televisiooni vanem kaardivägi Teine märksõna oli taktikalaud, mis on väga eeskuju vene koolkonnast, kuigi võinuks õppida tänuväärne, aga ka nõudlik abimees. Öelsoomlastelt, kelle žanripuhtus (ning ajakirjanike du mõistmiseks lõi sobiva kontrasti FC Flora ja abikommentaatorite koolitus) on olnud imetabitreener Joel Indermitte, kes oli konkurentlusväärselt kõrgel tasemel. sitult parim taktikalaua valitseja. Mees oli instKummaline on kuulata eestikeelses jalgpalrumendi käsitsemise endale selgeks teinud ning li telereportaažis ajast-arust säilinud jäänukeid suutis ühel ajal hakkama saada nii selgitamise kui NSV Liidu ajast. ETV loobus alles tänavusel EMil ka pildi liigutamise, joonte ja ringide vedamisekoosseisude ettelugemisest pärast avavilet! Juba ga. Indermitte jutt oli selge, lühike, konkreetne, aastaid kuvatakse koosseisud rahvusvaheliste arusaadav. Teised jalgpalli samuti hästi mõistvad mängude ülekannetes ekraanile. Seda tehakse nii eksperdid sellega hakkama ei saanud. Nende jutt mängijate paigutuse kui vahel ka fotodega. Kõik takerdus, sest samaaegne rääkimine on vaatajale kandikul ette kantud, aga ja taktikalauaga tegelemine ei õnneskui pall mängu lüüakse, asus reporter tunud, sageli pudrutasid nad pikalt koosseisu ette lugema. Sellest patust ja sõnatühjalt, raisates väärtuslikku pole puhtad ka eestikeelsed erakanalid. stuudioaega. Või polnud suutelised taIsegi meie jalgpalli telereportaaži tipud Ühe hiljutise suurturniiri vavaatajale arusaadavalt väljenduma.

Kalev Kruus ja Toomas Vara teevad seda. ajal mõõtsin ETV Häirivalt palju toimus lõbusat lusti(Kruusi ja Vara reportaažides läheb pilt kommentaatorite jutu mist stiilis „teeme nüüd punaseid rinja jutt enamasti kokku, kuigi mõni aasge, teeme nüüd siniseid ringe“, milles ta tagasi oli meeste kommenteerimises asjakohasust esimese kogu tähelepanu hajus mängu taktika tunda eneseimetlust ja laisklevat rahulpoolaja põhjal: olenevalt seletamiselt ja koondus kommenteeriolu ning kiputi žanripuhtust eirama.) persoonist räägiti 45 jate saamatusele. Vähegi nõudlikumal See komme – lugeda avavile järel ette mänguminuti jooksul 15–22 televaatajal ei olnud lõbus. koosseise – tuleneb ajast, kui NSV Liidus Taktikalauda võinuks üldse stuudioalgasid jalgpalliülekanded täpselt koos minutit. Soomlaste näitaja juttude arvelt kasutada näiteks kahe avavilega. Stuudiot ei olnud ja telepilt oli ligi 40 minutit. poolaja vahel rohkem. Sellele jäetud anti vaatajale ette hetkel, kui üks meesaeg sai kiiresti läbi ja selgitused tuli kond oli palli keskringist lahti löömas. katkestada. Ja lauataguse intervjuuvormi – mis Praegune Vene telereportaaž, mida allakirjutanul oli puhuti puine – asemel võiks julgemalt liikuda õnnestus jälgida Venemaale tehtud EM-retkedel, stuudiovestluse poole. on paljuski sama pärandi vang. Meie jalgpallilise mõtlemise mahajäämust demonstreeris Lilleküla staadioni valmimisjärgne aeg – hollandlased lõid Emakeelsed jalgpalliterminid 2001. aastal alles poolikult valmis ehitatud staaTelevisiooni mõju on oluline ka jalgpalliterminite dioni esimesel mängul oma stuudio täie enesestloomises, säilitamises ja lõhkumises. ETV stuudio mõistetavusega püsti nõnda, et taustale jäi jalgpaltegi selles osas suurepärast tööd: näiteks oskusliplats, aga kulus pikki aastaid, enne kui ETV oma sõna „sõelmängud“ kinnistamisel meie vutisõstuudio sama loogilisele taustale tõi. navaras. Samuti suutis stuudio turniiri arenedes peaaegu välja juurida ingliskeelse sõna wingback, mille kasutamine on seda mõistetamatum, et meil ETV stuudio ja taktikalaud on olemas täiesti asjakohane „äärekaitsja“ või Aet Süvari juhitud tiitlivõistluste stuudio on läbi olenevalt kontekstist „tõusev äärekaitsja“, „tõusev teinud positiivse arengu – aastaid tagasi oli tal äär“ vms. Vingpäkitajatel tasuks või meelde tulepealehakkamist palju, aga oskusi ja teadmisi natada Tarmo Rüütli unustamatut panust eestikeelpivõitu. Nüüd on Süvari vabanenud krambist teesesse jalkaterminoloogiasse: „seisev äär“! selda end sama pädevaks kui stuudioeksperdid.

Emakeelsetel väljenditel on suur pluss ainuükEnese ausam positsioneerimine on toonud kaasa si sellel kujul, et enamasti annavad nad täpse info suurema usutavuse ja kvaliteetsema tulemuse. asja sisu kohta: edurivi, keskpoolkaitsja, (tõusev) Süvari tegi olulise kvaliteedihüppe juba 2018. aasäärekaitsja – sõna ise kätkeb endas seletuse. Seega ta MM-stuudioga, mil tundis end senisest mugaaitab nende kasutamine viia mõtted selgemini tevamalt, suutes naerutada stuudioeksperte ja teelevaatajani. Suurele hulgale vaatajatele arusaamanides Jalkalt aasta jalgpalliajakirjaniku tiitli.

NSV Liidu pärandi kandjad

22

JALKA AUGUST 2021

KOLUMN

Tänavuse EMi üks märksõna oli taktikalaud. Schwede kiidab selle oskusliku kasutamise eest eriti Joel Indermittet (paremal).

Foto: Hendrik Osula

tud võõrkeelsed väljendid vähendavad ajakirjanike dist pole mõtet kinni hoida. Žanripuhtus peaks ja ekspertide töö tulemuslikkust ja kvaliteeti. meedias olema enesestmõistetav ja konkreetsel Otse-eeter on ohtlik värk, sest kõik sisselipsajuhul aitaks see teha olulise sammu eestikeelse vad sõnakonarused võimenduvad. Mõned neist jalgpallireportaaži arengus. Muidugi on ümberõppeegeldavad ka üldiseid tendentse. Üks stuupimine ebamugav nii ajakirjanikule kui kaaskomdioekspert ütles ligilähedaselt nõnda, et mängija mentaatorile. Kaaskommentaatorite valikul peab X „oli kaetud või korralikus jalgpallilähtuma ainult professionaalsetest aluskeeles öelduna markeeritud“. Tõepootest, mille hulka kuulub võimekus end lest: väljend markeerima on jalgpalliselgelt ja arusaadavalt väljendada ja kesinimeste seas üldlevinud, aga see pole kenduda mängule, mitte jutustamisele. mitte korralik jalgpallikeel, vaid halb Sama kehtib ka stuudioekspertide ja eriti ETV loobus alles tänavusel eesti keel. Mis võimendub, kui eestitaktikalaua taga toimetajate kohta. keelne väljaöeldud termin parandatakPS. Mitmes omavahelises jutuajamiEMil koosseisude se võõrkeelseks. Stuudiojuht ei leidnud ses on osa nii era- kui ka avalik-õigusettelugemisest pärast ühes olukorras eestikeelset vastet sõlikus televisioonis jalgpalli kommenteeavavilet! Juba aastaid nale presence, lisades, et eestikeelrivad ajakirjanikud end kaitsnud väitega, kuvatakse koosseisud set vastet sellele väljendile polevatki. et reportaaži saab teha ka teisiti, et see Ometi polnuks sõna „kohalolu“ mitte on maitse asi. Just selles probleem ongi rahvusvaheliste mängude ainult otsetõlge, vaid andnuks edasi – senise eestikeelse jalgpallireportaaži ülekannetes ekraanile. ka soovitud mõtte. Eesti keel on väga ajalugu näitab, et peamiselt nii-öelda Seda tehakse nii mängijate rikas ega ole süüdi, kui meile mõnes teistmoodi tehaksegi ja asi pole maitpaigutuse kui vahel ka olukorras meenub esmalt võõrkeelne ses ega küsimuses, kas meeldib või ei termin. Seda enam peame avalik-õifotodega. Kõik on vaatajale meeldi, vaid selles, kas on reportaaž või guslikus meedias vältima isegi mõtet mitte. Nagu ülal näidatud, on see tähkandikul ette kantud, aga midagi sellist välja öelda. tis, sest žanrireegleid eirates segatakse kui pall mängu lüüakse, Kokkuvõtteks: Kristjan Kalkun tegi vaatajal keskenduda mängule. asus reporter koosseisu ette 1 ETV ajalugu ja loodetavasti mõistavad Jalgpallireportaaži kohta loe: Joosep Susi „Sissejuhatus ka tema kolleegid, et NSV Liidu päranlugema. (jalgpalli)reportaaži žanrisse“ (Jalka 2–3/2016).

2021 AUGUST JALKA

23

LUGEJA KÜSIB

Tarmo Tiisler: kolm tundi enne ja pärast mängu haarab jalgpall mind endasse

Kuu aja pikkune jalgpallipidu meie kodudes on nüüd läbi saanud, ent ETV spordireporteril ja kommentaatoril Tarmo Tiisleril kestab turniiripohmell veel mitu nädalat pärast finaalmängu. Jalka lugejate küsimustele vastates räägib kogenud reporter oma karjääri algusaegadest, jalgpalliga sina peale saamisest ja paljust muust.

Tekst: Raul Ojassaar

K

ui kaua oled olnud seotud jalgpalliga? (@karluukkivi) Milline oli esimene jalgpallimäng, mida kommenteerisid? (Tauno) Suuremalt olen jalgpalliga seotud olnud alates 2010. aasta MMist ja ettevalmistus selleks algas mul umbes aasta varem, kui ma Marko Kaljuveerilt küsisin, kas võin teha. Omakorda aasta varem oli ta minult küsinud, kas aitaksin (2008. aasta EMiga – toim.), aga ütlesin toona ära, sest natuke liiga vähe aega jäi ette valmistamiseks. Raadios olin varem küll paar mängu teinud, meelde tuleb näiteks 2006. aasta Venemaa–Eesti mäng, mille 0 : 2 kaotasime. Samasse kanti jääb ka üks mäng, mis oli Ott Järvela esimene mäng raadios, see oli vist Eesti–Makedoonia kohtumine. Ott pidi mängu kommenteerima, aga mind pandi vanemana igaks juhuks sinna kõrvale, et kui vahepeal paus sisse tuleb, siis oleks keegi, kes jutulõnga keerutaks ja uuesti joone peale aitaks.

24

JALKA AUGUST 2021

Mis oli esimene mäng, mida kommenteerisid?

Kas üksi või kellegagi koos? (Martin Suits) Spordis üldse oli esimene mäng ilmselt mõni korvpallimatš aastal 1994 või 1995. Esimene mäng, mis mul tõsisemalt meeles on, oli 1995. aastal, kui Kalev mängis mingisuguses korvpalli eurosarjas Bologna Buckleriga. Seal olid Arijan Komazec ja Orlando Woolridge… Seda mäletan, kuidas istusin Kalevi spordihallis tooli peale maha ja mõtlesin, et okei, mis see siis nüüd nagu on – mina ja istun nüüd siin! Neid mänge tegin ikka üksi.

Kuidas said spordikommentaatoriks? Kuidas peaks alustama inimene, kes tahaks seda tööd teha? (Tõnis Pihus) Sain niimoodi, et töötasin riigiarhiivis, kus oli jube igav – mõtlesin, et äkki oleks huvitavam olla spordiajakirjanik. Proovisin paari kohta – näiteks toonasesse Eesti Päevalehte, kus olid aga kohad täis.

Televisioon oli ka kuulutanud, et võetakse uusi inimesi vastu – saatsin avalduse, aga keegi huvi ei

LUGEJA KÜSIB

Tarmo Tiisler tööpostil: just sellest stuudiost kommenteeriti EM-finaalturniiri ülekandeid.

Foto: Hendrik Osula

tundnud. Kui sinna helistasin ja küsisin, siis öeldi, et jube palju tööd on ja pole aega tegeleda. Raadiosse helistades sattusin Tiit Karuksi otsa ja tema ütles, et tule ja proovi. Tulin, proovisin, olin ja keegi otseselt ära ei ajanud. Tänapäeval võib see tunduda natuke jabur, sest mul ei olnud ju mingit kooli ega paberit ette näidata, aga siis oligi kõik palju metsikum.

Mulle tundub, et praegu on selliseid tänavalt tulijaid palju vähem, samas ei ole ma ju kõigega ka kursis.

Kuidas praegu spordikommentaatoriks saada?

Põhimõtteliselt peakski vist inimesi läbi helistama, et tere, ma tahaksin proovima tulla. Ma eeldan, et öeldakse, et tule muidugi, sest tänapäeval on ju nii palju erinevaid asju, mida kuskil kommenteeritakse. Kui mina alustasin, oli ainest igal pool palju vähem. Alguses tulekski hakata proovima, sest esimesed korrad ei tule niikuinii midagi välja, saad mõnelt poolt ehk vastu peadki. Kui see töö aga meeldib ja huvi pakub, siis tasub proovida – alguses teed kasvõi nelja minuti pikkuse jupi, siis veerandtunnise jupi. See tundub jube pikk ja väsitav aeg, aga varsti suudad juba poolaja teha, siis kogu mängu. Nii vist ongi.

Kui suur on kommentaatori eeltöö enne matši?

(Oliver Hollo) Sõltub matšist, sõltub vastastest, kes mängivad.

Kui on EMi poolfinaal Inglismaa–Taani, siis tead sellest juba enesestmõistetavalt palju rohkem kui näiteks MMi mängust, kus kohtuvad näiteks Honduras ja Panama – siis tuleb muidugi rohkem eel-

tööd teha, et natukenegi rohkem aimu saada. Turniiri alguse poole on alginfot vaja rohkem kui lõpu poole, kus, olgem ausad, ongi juba enamik jutust räägitud ja lased lihtsalt lennata. Mulle see lennutunne meeldibki kõige rohkem – lihtsalt lähed ja keevitad! See on kõige ägedam.

Mis sulle jalgpalli juures kõige rohkem meeldib, sind kõige rohkem köidab? (@viirsaar) Mulle meeldib kõige rohkem see terviklahendus, see terviklik kirg. See õhin, mis kaasneb mänguga, see vaimustumine mingisugusest tervikust.

Muidugi on tore, kui keegi lööb 30 meetrilt risti või triblab, aga minu jaoks on just see tervik kõige ägedam. Nii kolm tundi enne ja pärast mängu haarab see etendus mind endasse.

Kui erinev on spordi kommenteerimine raadios ja teles? Mis on ühe ja teise plussid-miinused? (Karl) Plusse ja miinuseid ei olegi, need on lihtsalt erinevad asjad. Ma ei oskagi välja tuua, et ühel on mingi pluss ja teisel miinus. Mul on ilmselt siiamaani see viga, mida ma püüan lahti harjutada, et ma ei muliseks liiga palju – niikuinii ju kõik näevad, mis toimub! Kui tulin raadiost telesse, siis tuli see harjumus minuga kaasa ja oli aastaid väga sügaval sees. Kui oled enne 18 aastat raadios töötanud, siis on sellest ka päris raske lahti saada. Raadios peadki ju kõik ära rääkima: kus on pall, mis värvi on Johni soeng, mis ilm on staadionil, mida teeb 2021 AUGUST JALKA

25

LUGEJA KÜSIB ei kirjutanud ja see kool on minu sees endiselt olemas. Olen vist kunagi seda proovinud, aga sellega oli see konks, et kui see tekst on pidulikult valmis tehtud paar tundi varem või isegi eelmisel õhtul, siis võib järsku selguda, et mängu eel on õhus hoopis midagi muud. Olen enda jaoks pannud paika, et pean suutma ka avasõnades öelda esimesed kolm lauset sellest, mis on hetkel kõige tähtsam. See võib päeva jooksul muutuda – olukord võib olla teistsugune, paduvihm võib tulla, mida iganes. Äsja tegin näiteks Belgia ja Itaalia mängu, millele eelnes hull andmine Hispaania ja Šveitsi poolt. Ilmselgelt olid paljud inimesed veel selles eelmises mängus sees, mistõttu pidin sissejuhatuse linkima eelmise mänguga – ma ei saanud teha neutraalset sissejuhatust.

Ma ei ütle, et üks lähenemine on õige ja teine vale, lihtsalt mulle sobib selline asi rohkem.

Kas Ott Järvela või Kalev Kruus? (@dzeiko) Mulle kohe päris tõsiselt ei meeldi inimesi võrrelda ja avalikult ma seda kindlasti ei tee. Tean mõlemat muidugi väga hästi, aga subjektiivsete parameetrite põhjal ma neid võrrelda ei soovi.

vastastribüünil keegi Eduard ja kõik, mis toimub vahetusmängijate pingil. Sina loodki oma keha, oma hääle, oma hingamisega selle staadioni, mida televisioonis näeb inimene suuresti ise ja mille kõrvale teeb väga tõenäoliselt oma reportaaži.

Siis tekibki dissonants – mina juhin tähelepanu mingitele asjadele ja see, kes vaatab telekast, ajab justkui natuke teist rida. Kui need read ei kattu, siis võibki tekkida disharmoonia ja küsimus, et mida kuradit see kommentaator räägib.

Lemmiksportlast Tiisleril ei ole, kuid hästi läbi saab ta paljudega. „Minu lemmikud on abikaasa ja lapsed!“ Foto: Liisi Troska

Kes on kõige kuulsam jalgpallur, kellega oled intervjuu teinud? (@rocco.siigur) Olen teinud intervjuu Michel Platiniga – see oli ka üks minu kõige kurioossemaid intervjuusid, osalt seepärast, et toimus Atlanta olümpiamängude korvpalliturniiril! Kuna sel ajal oli kaks aastat jäänud Prantsusmaal toimunud MMini, oli ta seal nii-öelda ametit õppimas. Ühest küljest oli ta kuulsus, teisalt oli ta ajakirjaniku kaardiga saalis ja vaatas korralduslikku poolt. Ma ei mäleta, mis mäng see olla võis, aga nägin, et Platini istub minust kaks rida tagapool, ja läksin siis väriseva käega intervjuud küsima. Olin ise toona 27aastane. Õnneks ütles Platini, et ikka võib, läksime varjulisse kohta ja tegingi seal Platiniga intervjuu, kusjuures toona veel sellisesse makki, kus sees oli kassett.

„No nii, läksime!“ See on nüüd juba klassika, aga kas mäletad selle fraasi sünnilugu? Kas nüüd tuleb see juba iseenesest või siiski kontrollitult?

(Avo Pommer) Millise kommentaatoriga on kõige „Seda mäletan, kuidas Kas ta just klassika on, aga saan aru, et meeldivam koos kommenteerida? istusin Kalevi spordihallis selle järgi teatakse. Mingil hetkel otsi(@joonas_vellend) tooli peale maha ja mõtlesin, Mul ei ole olnud kaaskommentaatorisin väga tükk aega, kuidas ülekannet et okei, mis see siis nüüd alustada, sest mulle on ülekande algus tega mitte ühtegi ebameeldivat kogeja esimesed laused väga olulised – see nagu on – mina ja istun nüüd must. Olen teinud kommentaari koos annab mingisuguse võtme, kus me oleinimestega, kes on kogenumad, olen siin!“ me. Niimoodi see kuidagi tekkis – kust teinud koos inimestega, kellel puudub ta tuli, kas ma varastasin selle kuskilt või mõtleigasugune kommenteerimiskogemus. See on sin ise välja, ma enam ei teagi. Võimalik, et kuskilt teistpidi huvitav, sest kui oled ühe inimesega viis kuulsin ja hakkasin alateadlikult ise ka kasutama. või kümme aastat koos teinud ja kõik hästi vooOtseselt ma seda ei kontrolli, aga ma hakkan sellab, võid ise laisaks muutuda. Kui kõrval on aga lega peale. See on minu jaoks nagu koorimuusikas inimene, kellel on vähem kogemust või kel pole eeltakt. üldse kogemust, on see juba selles mõttes huviTean, et paljud kolleegid kirjutavad esimesed tav: mis nüüd saab ja kuidas juhtuma hakkab? Mul laused endale paberile välja – tean, et Lembitu on kõikidelt aladelt olnud hästi palju toredaid abi(Kuuse – toim.) kirjutas ja Alvar (Tiisler – toim.) praekommentaatoreid. Ma ei hakka kedagi eraldi välja gu kirjutab, aga mina ei ole kirjutanud. Raadios me tooma, sest mulle tundub, et see ei oleks õigla-

26

JALKA AUGUST 2021

MARADONA:

POISS. MÄSSAJA. JUMAL Guillem Balague

Kõige värskem ja põhjalikum Maradona biograafia tugineb vahetutest allikatest pärit lugudele ja intiimsetele jutuajamistele Maradona lähedastega.

Lisaks tuntud jalgpallilegendile avaneb lugeja silme ees seni tundmatu, sageli traagiline, sageli naljakas Maradona.

TRÜKISOE RAAMAT!

LUGEJA KÜSIB

ne. Aga armastan väga kõiki neid inimesi, kellega koostööd teen. Mulle tohutult meeldib selliseid ühiseid asju teha. Vahel tuleb välja, vahel mitte.

„No nii, läksime!“ Foto: Hendrik Osula

sekundil ei ole midagi põrutavat kuulajatele vahendada? (Karl) Ma ei kasutaks sõna „mugav“, sest mugavus on üldse üks hull asi. Ma olen ise väga mugav, mistõttu püüan teadlikult oma elu ebamugavamaks teha, sest muidu lähen lihtsalt liiga mugavaks. Nii ei ole, et üks ala on mugavam kui teine – pigem liigitaksin niimoodi, et ilmselgelt on võistluspaigas kohapeal parem kommenteerida kui teleka ees. Näed hoopis rohkem, oled rohkem asja sees – teleka kaudu kommenteerides näed aga seda, mida kõik teised ka. Ei ole sellist lennutunnet sees. Pallimänge ma aga nii ei liigitaks – selge on see, et üks mäng on kiirem ja teine aeglasem.

Jalgpalli ma jätkuvalt õpin, kuna tulin kossu pealt, mis on tõesti kiirem mäng – jalgpall võib vahel olla selline toks-toks. Siis ongi huvitav, kuidas sellega hakkama saad.

Mina käisin lapsena üldse võrkpallitrennis, mispärast tunnen seda mängu ehk isegi kõige rohkem. Samas olen teinud ka käsipalli ja isegi ühe hokimängu. See hoki oli väga halb kommentaar – see oli äkki Sotši olümpia üks veerandfinaal. Kristjan (Kalkun – toim.) tegi seal samal ajal midagi muud ja ei saanud ise kommenteerida. Ma ei haakunud mänguga, kuigi sain seda kohapealt hallist teha. See oli halb kommentaar, mul oli päris tõsiselt kaks päeva pärast seda väga paha. Ma ei olnud saanud hokiturniiri väga jälgida, kuna tegin Lembitu Kuusega suusatamist. Järsku pidin sinna minema, ei saanud kuidagi rütmi kätte, abikommentaator oli Tallinnas…

Kuidas paned paika, kes millist mängu kommenteerib? (@renita_priks) Nii kaua, kui mina olen teles olnud – kuus suurturniiri –, siis on need kõik paika pandud enam-vähem sama mudeli järgi: esmalt paneme paika finaali tegija ja siis need tegijad, kes üldse alagrupimänge kommenteerima hakkavad. Nemad saavad hakata järjest valima, igaüks saab mõnel päeval esimesena endale mängu valida. See poleks ju õiglane, kui üks valib igast päevast kõige ägedama mängu „Raadios peadki ju kõik kõigepealt endale ja kolmas saab ainult ära rääkima: kus on pall, selle, mis üle jääb. Playoff-mängud olemis värvi on Johni soeng, me ka tavaliselt enne turniiri juba paika pannud – ei ole nii, et vaatame alles siis, mis ilm on staadionil, mida kui kõik paarid on juba selged, et kes teeb vastastribüünil keegi millist kohtumist soovib.

Eduard ja kõik, mis toimub Eesti koondise puhul vaatame, et kõik vahetusmängijate pingil. saaksid enam-vähem võrdse koormuse.

Premium liiga puhul on rohkem ka muid Sina loodki oma keha, oma töid, millega tuleb arvestada – minul ja hääle, oma hingamisega Alvaril kattub näiteks märtsis ja novembselle staadioni, mida ris see ka laskesuusahooajaga. Vahel televisioonis näeb inimene võib juhtuda, et üks kommentaator teeb kolm-neli nädalavahetust järjest, sest suuresti ise.“ teistel on samal ajal muud kohustused.

Mõistagi oleneb alati konkreetsest võistlusest ja olukorrast, aga kui vaadata laiemas plaanis, siis millist pallimänguala on sinu kogemuse põhjal kommenteerida kõige lihtsam/mugavam ja millist kõige raskem/ebamugavam? Kas näiteks jalgpall liigitub keeruliste alade hulka, kuna igal

28

JALKA AUGUST 2021

Mis on kõige keerulisem-raskem olukord, mis on kommenteerides ette tulnud? (@lisetteteder) Üks olukord, mida oma raadio algusaegadest mäletan, juhtus Sydney olümpial, kui tegime otseülekandeid veel niimoodi, et rääkisime tribüünil mobiiltelefoni. Aleksei Budõlinil oli judos pronksimatš ja mind aeti selle ajal järsku oma kohalt ära. Matši lõpuni polnud palju minna, aga pidin ära liikuma ja minema mingisugusest koridorist läbi, kusjuures matš samal ajal ju käis ja reportaaži ei saanud pooleli jätta! Rääkisin seal jube põnevalt, kuidas nüüd on loetud sekundid jäänud, aga samal ajal mõtlesin, et johhaidii, kui nüüd läbi saab, on halvasti! Õnneks ei saanud läbi, aga siis oli mul tõesti hirm. Midagi sellist, nagu nüüd Alvaril oli Christian Erikseni juhtum, millega ta sai väga hästi hakkama, pole mul õnneks ette tulnud. Paberid on ikka märjaks ja läpaka aku tühjaks saanud, kusjuures ma olen ikka paberite mees, prindin enne ülekannet puid välja. See ei ole aga keeruline olukord, vaid lihtsalt olukord, millega ma kuidagi harmoneerun. See teebki asja huvitavaks.

LUGEJA KÜSIB minoloogias sees need taklamised ja wingback’id Mis on olnud kõige naljakam või kentsakam oluja nüüd sõber sõelmäng, aga need on ühekordsed kord, mis on kommenteerides juhtunud? (Richard) sõnad. Eesti keel on väga-väga rikas, lihtsalt tuleb Minu esimesel MMil 2010. aastal kommenteerisin osata seda kasutada. Mina küll ei leia, et eesti keel Hispaania ja Šveitsi mängu. See ei olnud mul küll oleks jalgpalli kommenteerimiseks kuipäris esimene mäng, aga kas teine või dagi vaesem keel. kolmas. Olin endiselt suhteliselt ähmi täis. Mäng hakkas pihta ja ma ei olnud Kui raske on jääda erapooletuks, üldse keskendunud sellele, mis särgis kui oma lemmikvõistkonnale tehakkeegi on. Kui umbes kolmveerand mi„Minu esimesel MMil 2010. se kohtunike poolt selget ülekohut? nutit oli mängitud, siis sain ühtäkki aru, Kas vahel lipsab poolehoid ka vastu et punases ei ole üldse Hispaania, mida aastal kommenteerisin ma millegipärast eeldasin, vaid hoopis Hispaania ja Šveitsi mängu. tahtmist kommentaari sisse? (Tõnu Nõmm) Šveits! Sain õudusega aru, et olin peaSee ei olnud mul küll päris Ma arvan, et nii-öelda nullkommentaari aegu minuti ülekannet teinud ja polnud isegi sellest aru saanud, kumb on kumb esimene mäng, aga kas teine ei ole üldse võimalik teha. Paratamatult tekib mingi sümpaatia, mis on mängu võistkond! Särgivärve toona enne mänvõi kolmas. Olin endiselt gu kuskil saada ei olnud, hümnide ajal suhteliselt ähmi täis. Mäng alates ühe või teise poole suhtes olemas. Loomulikult ei tohi seda välja näiolid soojendusdressid peal ja ilmselt oli hakkas pihta ja ma ei olnud data, aga kogemata poolehoid võib välja mu tähelepanu mujal, kui neid ära võeüldse keskendunud sellele, lipsata küll ja minu meelest on see okei. ti. See ilmselt on ju naljakas lugu. Jabur!

Täiesti neutraalne kommentaar peaks MM-finaalturniir, värske Euroopa meismis särgis keegi on. Kui ter tuleb mängima ja sa ei tunne ära, mis umbes kolmveerand minutit olema mingisugune tohutu turvaga tehtud kontrollitud kommentaar – ja kes särgis nad on… oli mängitud, siis sain seda kuulata tahaks? ühtäkki aru, et punases ei Mis on parim mäng, mida oled Mis on kommentaatoritöös sulle kõige kommenteerinud? (@__samexy__, ole üldse Hispaania, mida ebameeldivam osa? (Karl) @ferris_reintal, @arti__9__) ma millegipärast eeldasin, (Mõtleb pikalt – toim.). Midagi ebameelMida tähendab parim mäng? Mul on väga vaid hoopis Šveits!“ divat ju vist tõesti ei ole. Kõik on äge! hea meel, et olen saanud kommenteeriNii ettevalmistus, kohaletulek, äramida mitut Eesti koondise kossumatši, kus nek, selle asja tegemine. oleme saanud näiteks pääsme finaalturniirile: kui võitsime Bulgaariat või 2000. aastate alguses Kalevi Kes on su oma lemmik spordireporter? Nii spordihallis Tšehhit. Need on ägedad võidud olnud. läbi aegade kui ka praegu tegutsevatest? (Kaie Kui Kalev ja Rock mängisid aastaid järjest finaalis Parema käe Stulerbot) superseeriaid… Meeldejäävad on kindlasti veel näinimeta sõrme Minu lemmikud minueelsest ajast on mu väga teks Brasiilia–Saksamaa 1 : 7 mäng ja eelmise EMi kaotas Tiisler suur õpetaja Erik Lillo ja Raul Rebane. Neilt mõInglismaa–Island. Need jäävad meelde kui jaburujuba 21 aastat lemalt olen võibolla üldse kõige rohkem õppinud. sed, kus asjad ei tohiks nagu niimoodi olla. Minule tagasi Ungaris.

Alguses ilmselt alateadlikult, kui nad olid lapseSel 2010. aasta on aga iga Eesti koondise mäng sündmus. fotol kommenpõlves minu elutoas. Erkalt õppisin seda, kuidas teerib ta Eesti tuleb ülekande ajal põleda, Rebaselt aga seda, kui Milline Eesti koondise mäng, mida kommenkoondise korvrikas on eesti keel ja kuidas on võimalik seda ägeteerinud oled, on jäänud siiani eriliselt meelde? pallilahingut. dalt kasutada. (@gert.kaaramees) Foto: Lembit Peegel Eesti koondise puhul olen kommenteerinud ka igasuguseid suuri kaotusi ja kuna võite tuleb paratamatult vähem, siis selle võrra on need ka emotsionaalsemad. Meelde tuleb see, kui Mattias Käit Küprosele üleminutitel võiduvärava lõi – võib ju öelda, et mis see Küpros ikka on, väike riik, aga see oli ikkagi valikmängu võit. Eesti koondisega seoses oli üliemotsionaalne mäng muidugi 2011. aasta Serbia–Sloveenia, mida me (Marek – toim.) Lemsaluga kommenteerisime, kus löödi veel jaburam värav.

See läheb ka ilmselt Eesti koondise mängude kategooriasse.

Kas eesti keel tundub jalgpalli kommenteerides võrreldes inglise keelega vahel liiga konarlik või piiratud? (Kristo Kaareste) Ei tundu. Võibolla peetakse silmas, et meil on ter2021 AUGUST JALKA

29

LUGEJA KÜSIB nõksud, mille kohta nad näevad, et need töötavad.

Samas ei saa nad võibolla kohe aru, et need ei tööta igaühe puhul – oma näo peab ikka ise leidma.

Miks sa r-tähte põristad? (Kristjan Zilmer) Kaasasündinud defekt. Lapsena viidi logopeedi juurde ka, aga ei aidanud. Raadiost ka ära ei aetud. Niimoodi ma siis põrisen siin edasi. Raadio algusaegadel tuldi Karuksile küll ütlema, et kas eesti keele kantsis on nii ikka õige ja kombeks, aga Karuks oli öelnud, et las poiss teeb nii, nagu ta teeb. Tahtmata end võrrelda – aga Raivo Järvi põristas ka r-tähte ja Andrus Vaarik põristab siiamaani, kuid nad on mõlemad väga hinnatud.

Kaadris on vahel näha, et sul pole ühte sõrme.

Mis sellega juhtus? (Eva) Sellega juhtus õnnetus 21 aastat tagasi. Ronisin ronimisseina mööda ja abielusõrmus jäi ühe poldi taha kinni, tõmmates sõrme ära. See juhtus Ungaris, olin neli päeva Budapesti haiglas, kus lõigati ots ära, ja nii ta on. Kusjuures on kummaline, et väga paljud pole seda jätkuvalt üldse tähele pannud!

Kuld on väga kõva materjal – keharaskusega kukkudes tõmbas see polt sõrmuse sisuliselt ovaaliks ja praegu on sõrmus mu abikaasa ehtekarbis. Tiisleri viimane mäng oli lõppenud EM-finaalturniiril Inglismaa ja Taani vaheline poolfinaal. Foto: Hendrik Osula

Kas oled orienteerumises hea? (@romet.kriks) Ei ole! Olen orienteerumises tohutult halb, aga sellegipoolest meeldib see mulle tohutult.

Mulle meeldib, et Eestis on spordi kommenteerimine läinud natuke metsikut rada pidi, ei ole Kas habemega ebamugav ei ole? (@crocsihanna) üht standardit, mille järgi kõik teevad, vaid tehakEi ole, olen sellega täiesti ära harjunud. Olen se erinevalt. Mulle meeldib, kui on persoon taga nüüd stabiilselt habemega olnud alates Vancouja kui tunnen, et see ala läheb inimeveri olümpiast ehk üle 11 aasta tagasi sele väga korda ja seda ei kardeta välajasin viimati habeme täiesti maha. Teja näidata. Meeldib, kui kommentaator les ei saanud päris poku olla, seetõttu ei karda eetris olla haavatav ja näitab mind natuke tuuniti – olin enne seda oma tundeid välja – sest kes meist siin „Mulle meeldib, et Eestis on päris raadionägu, habe põlvini. Seda haEestis ikka tundeid välja näitab, eriti bemeajamist peeti isegi nii oluliseks, et spordi kommenteerimine mehed. Kalev (Kruus – toim.) meeldib, „AK“ filmis selle üles ja näitas seda oma Alvar meeldib, Kristjan Kalkun meeldib, läinud natuke metsikut rada saate lõpus. meeldivad need kommentaatorid, kes pidi, ei ole üht standardit, ei karda olla need, kes nad on. Sander sa Inglise koondise fännisärgimille järgi kõik teevad, vaid Miks Jürjens ja Gert Kams teevad kihvtilt. ga Pärnus vastu tulid, arvestades, et tehakse erinevalt. Mulle Väga meeldib näiteks see, kuidas Tarmo Itaalia on oluliselt ägedam sats? (Steve Paju kossu teeb – ta teeb hästi karges Kullus) meeldib, kui on persoon stiilis ülekannet, see on väga võluv. taga ja kui tunnen, et see ala Esiteks on see üks minu lemmiksärke Olen ise neid vigu teinud ja mulle nii sümboolika kui ka selle poolest, et läheb inimesele väga korda olen Inglismaa fänn. Teiseks on see hästundub, et need, kes alustavad, teevad ja seda ei kardeta välja ka seda viga, et püüavad kuidagi kelleti mugav särk ja sellepärast mind sellega gi moodi olla või on üle võtnud mingid Pärnus näha võiski! näidata.“

30

2010. aasta MM

17 mängu

Üheksa

oli esimene jalgpalli suurturniir, mida Tiisler ETV eetris kommenteeris.

kommenteeris Tiisler tänavuse EM-finaalturniiri jooksul.

abikommentaatorit oli Tiisleril EM-finaalturniiri ajal abiks. Kõige enam – kaheksa mängu – kommenteeris Tiisler koos Marko Leloviga.

JALKA AUGUST 2021

Gianluigi Itaalia Euroopa meister 2020 Donnarumma Enne finaali Inglismaa vastu

Itaalia

Foto: Shaun Botterill, UEFA

Eesti

Mattias Käit

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Gianluigi Donnarumma Itaalia

Foto: Shaun Botterill, UEFA

Tagumises reas vasakult: Giorgio Chiellini, Emerson, Federico Chiesa, Ciro Immobile, Gianluigi Donnarumma, Leonardo Bonucci Esireas vasakult: Giovanni Di Lorenzo, Nicolò Barella, Marco Verratti, Lorenzo Insigne, Jorginho

MIKS?

Miks tõstavad abikohtunikud lipu nii hilja?

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Joosep Martinson / UEFA via Getty Images

S

uurturniir on jäänud seljataha ning telerite ees oli kindlasti palju huvilisi, kes igapäevaselt jalgpalli ei jälgi. Paljude huulilt tuli küsimus, miks abikohtunikud osa suluseisuotsuste puhul oma otsusest nii hilja märku annavad.

Videokohtunike (VAR) kasutamine on kindlasti jätnud jalgpallile jälje ja seega tasub siinkohal eristada kaht sorti mänge, VARiga ja VARita. Euroopa meistrivõistluste kohtumised toimusid videokohtunike abiga. Nägime seega olukordi, kus löödi värav, kuid tähistamine oli asjatu, sest tõusis abikohtuniku lipp.

Niisiis – miks tõstavad abikohtunikud lipu osas olukordades nii hilja? Vastab Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik: „Pärast videokohtunike kasutuselevõttu on tõesti näha sellise põhimõtte järgimist, et teatud, vastaste väravat ohustavad olukorrad mängitakse esmase ohu möödumiseni, misjärel tõstab abikohtunik lipu, kui tema hinnangul toimus suluseisu rikkumine. Tasub olla tähelepanelik, sest see puudutab olukordi, kus suluseis pole ilmselge.

Videokohtunike tulekuga on võimalus võtta vastu õige otsus, kuid mängimata olukordade

puhul neid otsuseid ju teha ei saa. Pean silmas seda, et kui videokordusest tuleb välja, et ründaja siiski ei olnud suluseisus, kuid abikohtuniku lipu tõstmise tõttu oli mäng peatatud, siis on esialgset olukorda taastada võimatu.

Tänapäeva tippjalgpall on väga kiire ning seega võib vahepeal jääda telekorduse aeglustusest mulje, et tegu on ilmselge otsusega, kuid reaalsuses on täiskiirusel küsimus sajandikes.

Kui rääkida tulevikust, siis hetkel testitakse pooleldi automatiseeritud lahendust, kus abikohtunik saab väga väikese viitega tänu tehnoloogia abile info, kas mängija asus suluseisu positsioonil.

Seejärel on vastavalt reeglitele vaja abikohtunikul otsustada, kas suluseisu positsioonil olev ründaja ka aktiivseks muutub.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud.

Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2021 AUGUST JALKA

39

TAKTIKALAUD

Ründes üks, kaitses teine Tekst: Joel Indermitte, FC Flora abitreener

L

õppenud 24 võistkonnaga EM oli väga kõrgetasemeline ja mõne üksiku erandiga ka väga ühtlaselt hea tasemega. Kui esialgu võis tunduda, et suured koondised on peajagu teistest üle, siis playoff-mängud näitasid hästi, et neile on võimalik kandadele astuda.

Minu arvates tehakse Šveitsi, Taani ja Tšehhi masti koondistele veidi liiga, kui neist räägitakse kui „väikestest“ – see turniir näitas, kui hea tasemega meeskonnad nad võivad olla. Nende kvaliteedi alus seisneb selles, et mängijad on igapäevaselt väga heades liigades ja võistkondades, samuti mängisid need koondised väga meeskondlikku mängu.

Sõna „meeskond“ võiks olla üks turniiri tähtsamaid märksõnu. Need võistkonnad, kes mängisid väga konkreetse plaani järgi, võistkonnana nii kaitses kui rünnakul ning kellel oli ühtne hingamine, olid turniiri jooksul ka edukad.

Välja võiks tuua Itaalia, Taani ja Inglismaa, kus oli selgelt näha võistkonna ühtset mentaliteeti.

Kolm või viis kaitsjat?

Sellel turniiril nägime asetuste puhul väga mitmekülgset ja pisut uudset lähenemist: nägime seda, kuidas kaitses mängiti ühe asetusega, rünnakul palli vallates aga hoopis teise paiknemisega.

Samuti nägime paljusid võistkondi kasutamas viiemehelist kaitseliini, mis andis võistkonnale juurde kindlust kaitses ja huvitavaid võimalusi rünnakul.

Rünnakul 3-4-3

Paljud võistkonnad kasutasid 3-4-3 formatsiooni, näiteks Taani, Saksamaa, Inglismaa, Belgia ja Šveits. Peamised võimalused, mida see mänguplaan neile rünnakul andis, oli selle formatsiooni mitmekülgsus ja selle üsna ründav stiil: • Kolm keskkaitsjat andsid võimaluse ehitada mängu üles, olles vastase ründeliini vastu ülekaalus. Samuti sai alustada mängu lühikeste söötudega keskväljale.

• Tõusvad äärekaitsjad olid selle turniiri ühed silmapaistvamad mängijad (Joakim Mæhle, Leonardo Spi-

40

JALKA AUGUST 2021

nazzola, Robin Gosens, Luke Shaw).

Nägime neid rünnakul tihti väga kõrgetel positsioonidel mängu ehitamas, väga palju tsenderdamas ja ka tsenderdusi ise karistusalas realiseerimas (näiteks Luke Shaw finaalis, Robin Gosens Portugali vastu).

• Kaks kontrollivat poolkaitsjat andsid võistkonnale kindluse rünnakul mängu ülesehitusel, samuti teadmise, et pallikaotuse korral on kaitseliini ees kohe kaks mängijat vastaste kontrarünnakut peatamas. Heaks näiteks on Taani keskväljapaar Pierre-Emile Højbjerg – Thomas Delaney, samuti inglaste Declan Rice ja Kalvin Phillips.

• Kolm ründajat andis võistkonnale võimaluse olla rünnakul liikuv, vahetada kohti, viia vastase kaitseliin positsioonidelt välja ja rünnata sinna tekkinud vabu ruume. Tsenderduste puhul nägime karistusalasse tormamas nii kolme ründajat kui ka kaugemaid äärekaitsjaid, mis valmistas vastase kaitsjatele markeerimisel palju peavalu.

Kaitses 5-4-1 või 5-3-2

Kaitsefaasis nägime neid võistkondi kasutamas viiemehelist kaitseliini, kuid päris palju varieeriti sellega, milline oli keskvälja ja ründeliini asetus. Osalt kasutati 5-3-2 formatsiooni, mis andis selle, et väljaku keskosa oli tugevalt mehitatud ja väga kompaktne, samuti kasutati 5-4-1 asetust, mille puhul on poolkaitseliin väga lai ja võimaldab katta palju ruumi, kui arvestada ka sellega, et selle selja taga asub veelgi laiem viiene kaitseliin. Šveitsi koondise puhul nägime aga näiteks ka 5-2-3 formatsiooni, kus kaks keskväljamängijat pidid koos kaitseliiniga katma väga suure ala, ülemised kolm ründajat said aga anda vastaste kaitseliinile kõrgemat survet ja oodata häid võimalusi kontrarünnakuteks.

Miks kasutati nii palju viiemehelist kaitseliini? Põhjuseid on mitu, aga võistkonnale pakub see eelkõige väga kompaktset meeskondlikku kaitseblokki, kus ohtlikumad ruumid, mida vastased leida võivad, on mehitatud. Kuna tippjalgpallis on ründajad muutunud aina osavamaks, on kaitsjate ülesanne neilt eelkõige ruum ära võtta ja nende elu võimalikult raskeks teha. Muidugi peab olema võistkonnas

ka sellist tüüpi mängijaid, kes suudavad neid rolle hästi täita – kõige tähtsam on mõista ja aru saada, mida see taktikaliselt nõuab. Eelkõige on see keeruline seetõttu, et kogu aeg tuleb aru saada, milline mängija peab astuma liinist välja vastasele vastu, kes peab samal ajal välja astunud mängijat julgestama ja milline on parasjagu liini tasakaal.

Põhimängijad ja nüansid rünnakul

Tõusvate äärekaitsjate rolli juba lahkasime, kuid mida andis nende liikuvus ülemistele ründavatele mängijatele? Tänu sellele, et väljakul pakkusid äärekaitsjad laiust, said nii ääre- kui tipuründajad nautida suuremat vabadust ja oma liikuvusega vastastele peavalu valmistada. Itaallaste põhimängijaks rünnakul tõusis Lorenzo Insigne, kes koostöös Spinazzolaga moodustas päris hirmuäratava vasaku ääre. Insigne sai mängida väravale lähemal ning leida nii häid söödu- kui löögivõimalusi – just Insigne tegi lõpuks turniiri jooksul kõige rohkem olulisi sööte karistusalasse.

Teisel Itaalia äärel näitas kogu turniiri jooksul väga head teravust Federico Chiesa, kes oli väga nahaalne ja tahtis tihti vastaseid ette võtta, kusjuures see tuli tal sageli ka edukalt välja. Turniiri kõige edukamaks triblajaks osutus aga inglaste Raheem Sterling, kelle väledusega jäid paljud võistkonnad hätta. Sterlingu puhul aitas tema heale mängule kaasa ka Harry Kane, kes oli üsna siduvas rollis, tulles tihti oma positsioonilt välja ja jagades sööte liini taha, kuhu olid inglaste ääreründajad süstimas. Sellist sidusat tipuründaja rolli nägime ka Prantsusmaa puhul, kus selliseks dirigendiks oli Karim Benzema.

Romelu Lukaku roll Belgia koondise juures oli kahe asja hübriid – tal tuli ühest küljest olla siduvas rollis, aga samal ajal ka väravale orienteeritud puhas realiseerija. Kõige ehtsamat tipuründaja rolli täitsid näiteks Cristiano Ronaldo ja Patrick Schick, kes olid oma füüsilisuse ja kohalolekuga kastis kogu aeg ohtlikud.

Itaallased olid ühe asja eest väljas

Itaalia näitas kogu turniiri vältel väga head jalgpalli ja taktikaliselt küpset mängu.

Suurt kiitust väärib peatreener Roberto Mancini, kes on pannud meeskonna

TAKTIKALAUD mängima väga head, atraktiivset ja kindlat mängu. Lisaks oli näha võistkonna sees suurt ühtsustunnet, sest Mancini oli üsna julge vahetama ja kogu võistkonna sügavust kasutama – mõnes mängus tõidki just vahetusmängijad vajaliku murrangu ning andsid kogu võistkonnale tunde, et nad on ühe asja eest väljas. Itaalia andis juba alagrupis päris korraliku tormihoiatuse, kui alagrupikaaslastest sõideti mänguliselt selgelt üle.

Hilisemas faasis tõmmati ründava mängustiiliga veidi tagasi, samas oldi piisavalt domineerivad ja kontrollivad, et mäng püsiks alati nende käes.

Kaheksandikfinaalis Austriaga oli näha, et oldi liiga ettevaatlikud, kuid esitused Belgia ja Hispaania vastu, eriti kohtumine Belgiaga, olid väga hea tasemega, kus oldi kannatlikud, mängiti oma tugevustele ja suudeti lõpuks mäng võita. Finaalis inglaste vastu oli algus küll ehmatav, aga mida minuteid edasi, seda rohkem saadi kontroll enda kätte, suudeti luua teravusi ja inglastele oma ründava mängustiiliga probleeme valmistada. Hilisem külm närv penaltiseerias ja väga hea turniiri teinud Gianluigi Donnarumma tõrjed aitasid nad Euroopa meistriks.



Teises ääres näitas kogu turniiri head teravust ja otsustavust Federico Chiesa. Tipuründajalt Immobilelt oodati väravate kujul küll veidi rohkem, aga tema liikuvus ja võistkonna ühtseks sidumine oli see, mille pärast teda sel turniiril kõrgelt hinnati. Seega mängis Itaalia meeskondlikult väga hästi, tihti olid ka vahetusmängijad Manuel Locatelli, Andrea Belotti või Domenico Berardi need, kes andsid võistkonnale vajaliku lisakäigu.

Taani ja 3-4-3  Vaatame võrdluseks



Itaalia rünnak  Paberil olev 4-3-3 asetus muutus reaalsuses tihti kolmemeheliseks kaitseliiniks, kus Giorgio Chiellini, Leonardo Bonucci ja paremkaitsja Giovanni Di Lorenzo jäid mängu üles ehitama. Chiellini ja eelkõige Bonucci olid ülesehitusfaasis põhimängijad: seda ilmestab ka tõsiasi, et Bonucci mängis turniiri jooksul kaitsjate seast kõige rohkem võtmesööte ründavatele mängijatele.

Keskväljal moodustasid tugeva kolmiku Jorginho, Marco Verratti ja Nicolò Barella. Keskvälja südameks ja väga vajalikuks mängijaks sinisärkidele oli just Jorginho, kes mängis kogu turniiri jooksul peaaegu kõik mängud algusest lõpuni. Tema roll oli siduda mängu kaitseliini ja ründeliini vahel ning olla kontrolliv mängija, kui vastased peaksid üles võtma kontrarünnakuid. Verratti ja Barella olid liikuvamad ja ründavama suunitlusega, eelkõige Barella.

Itaalia koondise üheks märkimisväärsemaks mängijaks tõusis Leonardo Spinazzola, kes mööda vasakut äärt kogu aeg tõusis, mängis palju häid sööte kasti, oli ise triblingutega ohtlik ja tekitas teravust. Huvitav oli see, et paremajalgne Spinazzola mängis vasakkaitsja kohal – seda ei näe tippjalgpallis just väga tihti.

Tänu sellele, et Spinazzola liikus palju mööda äärt, sai tema kõrval vabamat ja liikuvamat rolli mängida Lorenzo Insigne, kes mängis väga palju suunaga väravale ja oli ohtlik.

ka 3-4-3 formatsiooni mänginud Taanit, kes kohendas pärast avamängus Christian Erikseniga juhtunut oma mänguplaani ning pallis edasi just selle asetusega. Turniiri käik näitas, et see oli hea valik ja sobis Taani mängijate omaduste ja mängustiiliga.

Kolmemeheline keskkaitseliin oli kõrgetasemeline ja väga tugev just kaitsefaasis, Andreas Christenseni osavus mängu ülesehituse faasis andis Taanile väga palju mitmekülgsust juurde. Keskväljaduo DelaneyHøjbjerg oli väga töökas ja suutis suure ala väljakul ära katta nii palliga kui pallita. Delaney suutis olla ka rünnakul toetav mängija, lüües kaugelt peale ja hiilides kasti tsenderdusteks.

Ründavad äärekaitsjad muutsid Taani mängu väga dünaamiliseks ja kiireks. Välja võib tuua Joakim Mæhle, kes oli väga mobiilne, töötas palju üles-alla ning andis Taani ründemängule teravust ja otsustavust.

Kolmene ründeliin oli ilma Yussuf Poulseni ja Christian Eriksenita sunnitud ise vastutama ja võib öelda, et see tuli neil hästi välja. Mikkel Damsgaard näitas väga head nina ja liikuvust toetava ääreründaja positsioonilt ja jagas palju olulisi sööte, Martin Braithwaite mängis väga mitmekülgselt ja oli kolmikus oluline lüli. Kasper Dolberg oli see, kellelt oodati väravaid, ja seda ta ka pakkus, olles väga hea positsioonivalikuga kastis olemas ja realiseerides oma võimalusi külmavereliselt.

Taani koondise mäng oli julge, ladus ja mitmekülgne – võistkond täitis oma ülesandeid hästi ja nende koht poolfinaalis oli igati välja teenitud.

2021 AUGUST JALKA

41

TREENER

Ivo Lehtmets – mees, kes keskendub jalgpallis kõige olulisemale Esiliiga B tasemel alustas hooaega pidurdamatult Viimsi JK. Kohalikust Martin Reimi Jalgpallikoolist välja kasvanud noored teevad meesteklassis juba oma teist ja kolmandat sammu ning noori mehi ohjeldab Ivo Lehtmets, kes läks enam kui kümme aastat tagasi Viimsisse midagi vägevat tegema. Praegu võib öelda, et see kõik on õnnestunud.

Tekst: Sander Jürjens

I

stume Lehtmetsaga maha Karulaugu spordihoone kohvikus, mis asub Viimsi kooli kõrval.

Reval Café mitu lauda on õues ning sealt on suurepärane ülevaade Viimsi staadionil toimuvast. See pole kohalikele mingisugune saladus – kohalikud on Viimsi kodumängud üles leidnud ja paljud vaatavad mänge just sellelt positsioonilt. Tabeliliidrite Viimsi ja Harju JK Laagri vahelist mängu vaatas 352 inimest ja kümme inimest vähem saadi kirja vägevas Evald Tipneri karikavõistluste mängus Premium liigas palliva Pärnu JK Vapruse vastu, mille Viimsi lisaajal võitis!

Kui mängupäeva pole, siis on staadionil ikka sagimist. Tore on näha, et noored jalgpallipoisid sisustavad oma suvevaheaega palli kõksimisega.

Praeguseks 46aastasest Ivo Lehtmetsast sai jalgpallitreener juhuse tahtel.

Vigastus lõpetas hokikarjääri ja mitmekülgne mees leidis väljundi jalgpallis.

Alguses mängijana ja seejärel treenerina.

Pärast tööd FC Flora süsteemis ja koondise juures on ta Viimsi noori treeninud 2007. aastast ja naudib praegu esindusmeeskonna eesotsas tehtud töö vilju.

Foto: Liisi Troska

42

JALKA AUGUST 2021

Neid poisse Lehtmets loomulikult teab ja kaks neist on tema nooremad pojad Kaspar ja Robert, kes käivad palava ilma puhul pauside ajal isalt jäätiseraha küsimas. Lehtmetsal on kolm poega ja neist vanim, 17aastane Gregor mängib esindusmeeskonnas. Jalgpalli pole isa ühelegi pojale peale surunud, ala valik on olnud nende soov.

Eesti jalgpalli läbi ja lõhki tundvale inimesele pole Lehtmets võõras nimi. Mees on koos Aivar Lilleverega juhendanud Tais toimunud turniiril isegi Eesti koondist! Tal on olnud rolle noortekoondistes ja Lehtmets oli Arno Pijpersi abiline FC Flora päevil. Flora süsteemis olles jõudis ta juhendada ka sealseid teisi võistkondi.

Hokikarjäär sai ootamatu lõpu

Jõgevalt pärit Lehtmets oli omal ajal kõva hokimees ja tegeles ka mitme muu spordialaga, kuid vigastus lõpetas tema hokikarjääri.

Lehtmets on läbi ja lõhki spordiinimene, Jõgevalt leidis ta tee ka pealinna ning õppis TSIKis (Audentese eelkäija). „Jõgeval oli oma jää. Mängijaid oli palju, tase oli hea. Mängisin noortekoondise tasemel ja ühel het-

TREENER juurde 13–14aastased vutihuvilised, kes tahtsid ka mängida. „Kui tahate, siis loomulikult! Olev küsis, palju neid on, ja palus nimed kirja panna. Vist juba järgmine või ülejärgmine päev tulid poisid nimekirjaga ja sealt algas see, et meil olid ka selles vanuses mängijad klubis, sest muidu treenisime väiksemaid.“ Aastad lendasid ja ühel hetkel sirgusid lastest noormehed, kellele otsiti järgmist väljundit. „Aasta-paari pärast mõtlesime, et miks mitte alustada nendega madalamast liigast, ja hakkasime sealt tulema. Kõigil oli lõbus, mängisime, nautisime, mina ja Martin kaasa arvatud, ja tegime seda II liigani välja.“

Lehtmets on rahul, et klubi on investeerinud väga olulisse ruumi – esindusmeeskonna riietusruumi. „See maksab meile eraldi, aga selline ruum peab olema.

Siia ruumi noormängija niisama ei tule. Siia tuleb meeskond kokku, muusika pannakse mängima, tekib ühine hingamine. Ja see ei puuduta ainult mängupäeva. Kui on metsajooksu päev, siis tuleb ka mitu meest samal hetkel siia, neil on ligipääs kogu aeg olemas ja tingimused head.“ Laes ripuvad vimplid, riiulite peal on karikad ja duširuumi kõrval ka eraldi saun. Karulaugu spordihoones asub ka Foto: Siim Viim klubi kontor ning peale selle on klubil eraldi jõusaal!

kel olid suured eesmärgid. Tulin TSIKi, käisin jääl hommikul ja õhtul, aga siis tuli vigastus.“ Treeneriameti valinud Lehtmets oli ka heal tasemel jalgpallur, kuid kordagi kõrgliigas platsi peale ei jõudnud. Flora süsteemi jõudis ta tänu Aivar Pohlaku kutsele. „Alguses kutsus ta mind mängijaks, nii et mingi tase ikka pidi olema. Aga siis ütlesin ära.

Mõned aastad hiljem oli jutt juba treeneriametist, nii et tundub, et tehnika oli piisavalt selge, et seda teistele ka edasi anda. Nii ma sinna sattusingi.“ Lehtmets alustas tööd noortega, mis viis ta üsna kiirelt kokku Pijpersiga. „Treenisin tema poega ja tekkis kontakt. Ühel hetkel olin siis juba tema abitreener esinduse juures. Aga Arnoga suhtlen senimaani ja meil on hea teineteisemõistmine.“

Elu tõi Jõgevalt Tallinnasse ja Saue kaudu Viimsisse

Lehtmets elas Sauel, kuid käis aeg-ajalt sõprade juures Viimsis. Toonasega võrreldes on keeruline praegust Viimsit ära tunda, kuid elamiseks tundus see väga hea ja seepärast sündis otsus elukohta vahetada. Tööalaselt pandi Martin Reimiga nurgakivi Viimsi MRJK-le.

Kui Reim krooniti FC Flora peatreenerina Eesti meistriks, oli Viimsi noorte jaoks juba jalgpalliklubi loodud. „Martinil olid minuga sarnased mõtted ja nii me koos seda asja arutasime. Mingi noorteFoto: Liisiaga Troska grupp siin oli, vist Flora oma, ei enamat. Siis otsustasime, et teeme. See väike Pargi tänava kunstmuruväljak oli ka ehitusjärgus ja ajastus tundus õige, et lastegruppide treeningutega alustada.“ Mõeldud-tehtud. Treeningud käisid ja ühel hetkel tulid meie seast hiljuti lahkunud Olev Reimi

„Me ei ole kuskil mängijaid skautimas käinud. Needsamad Viimsi poisid mängivad ja saavad hakkama.“ 2016. aastal polnud enam meistrivõistlustel kirjas Viimsi MRJKd. Aga kirjas polnud ka legendaarset HÜJK Emmastet. Aeg oli küps Viimsi JK jaoks, kui jõud ühendati ja esimesel aastal olid treeneripingil nii Lehtmets kui ka Urmas Kirs.

Meeskond mängis juba toona esiliiga B-s, aga võrreldes praegusega väga erineva koosseisuga. Emmastest tulid paljud kogenud mängijad ja Viimsi lisas kooslusesse oma noori. Ühinemise ajal oli lõviosa praegustest mängijatest alles algklasside lõpuosas, mispärast on meeskonna koosseisu aastatega värskendatud.

Ivo Lehtmetsa 17aastane poeg Gregor on Eestis oma vanuseklassi üks silmapaistvamaid mängijaid ja tegi juunikuus debüüdi U19 koondise ridades. Omavahel saavad isa ja poeg hästi läbi ning olukord, kus isa treenib poega, pole Eestis kindlasti pretsedent. „Lisaks jalgpallile näeme seda kasvõi korvpallis või motokrossiski. Loomulikult, ühel hetkel pole eriti hea, et isa poega juhendab. Aga ma ütlen ausalt, et kuna see praegu on nii, siis ma isegi ei oskaks teisiti sellele läheneda. Mingeid probleeme pole.“ Foto: Liisi Troska

2021 AUGUST JALKA

43

TREENER

9. juuli läheb rasvaselt kirja klubi ajalooraamatusse. See on päev, mil Viimsi alistas Evald Tipneri karikavõistluste avaringis Pärnu JK Vapruse.

Premium liiga meeskond alistati pärast 1 : 1 lõppenud avapoolaega ja normaalaega lisaajal 3 : 1. Juhtvärava lõi meeskonna üks kogenumaid mängijaid, kogu elu Viimsis mänginud 25aastane Ken-Marten Tammeveski. Lisaajal lõi võiduvärava 43aastane Andres Oper ja viimase tabamuse lisas penaltist 17aastane Gregor Lehtmets. Mängust tehti ka otseülekanne, mida näidati Soccernet.ee-s, tänu millele sai Viimsi võidule kaasa elada arvukalt inimesi.

Foto: Liisi Troska

tele. Ikka on tutvuste kaudu mängijaid sattunud, aga siis on reegel, et kui trennis käia ei õnnestu, siis üle II liiga meil väljundit pakkuda pole.“ Ivo Lehtmets mängis saalihokit 1994–2006 Jõgeva Tähe ning Küsimisi on jalgpallimaailmas mõlemalt poolt. hiljem SEB/Gravexi koosseisus. Ta tuli 8 korda Eesti meistriks Pole saladus, et suuremad klubid, kes mängivad Ees(1996–97, 1999–2001, 2003–04, 2006) ja 9 korral karikavõitjaks tis kõige kõrgemal tasemel, hoiavad pingsalt silma (1996, 1998–2004, 2006). Osales 1996. aasta maailmameistripeal talendikatel noormängijatel. Lehtmets ütleb, et võistlustel, kus saavutati 11. koht. Koondises sai ta kirja 22 mänpaljude mängijate kohta on küsitud, aga rõhutab, et gu, mille jooksul lõi 5 väravat ja andis 9 resultatiivset söötu. kui suheldakse klubide vahel, siis see on kõik arusaaAllikas: Eesti Entsüklopeedia dav. Talle ei meeldi, kui mängijaga otse suheldakse, teda mõjutama hakatakse, ja seetõttu on Viimsis kokkulepe, et sellistel juhtudel annab mängija otse Väljund on oluline klubile teada, et tema vastu tuntakse huvi. Ühinemise taustaks oli mängijatele väärt väljunLehtmets mainib, et kedagi kümne küünega kinni di pakkumine. „Sunnitud meetodil poleks olnud ei hoita, vaid iga kaasust vaadatakse eraldi. „Ma armõne mängija jaoks mõistlik kohe nii van, et hetkel on mängijatel esiliiga B-s kõrgel alustada ja kogu meeskonna jagu mängimine väga hea väljund. Aga loomuei olnud sellist jõudu, et meestega mänlikult, kui keegi oleks Premium liigas põhigima hakata. Madalamal mängis duubel tiimis ja mängiks seal, siis keegi kätt ette ja nii saigi iga mängija endale sobival „Ma ei näe mõtet olukorras, küll ei paneks.“ tasemel tegutseda. Alguses olid ikka väiTa rõhutab just esindusmeeskonnas kus mängija vahetab klubi kesed kasvuraskused, aga praeguseks on tegutsemist. „Ma ei näe mõtet olukorsee süsteem korralikult paika loksunud.“ ja siis mängib selle klubi ras, kus mängija vahetab klubi ja siis Lehtmets tunneb uhkust, et nüüdseks mängib selle klubi duubelvõistkonnas duubelvõistkonnas oma mängitakse liigat oma poistega. „Me ei oma kasvatajaklubi vastu. Kui on sama kasvatajaklubi vastu. Kui ole kuskil mängijaid skautimas käinud. liigatase, siis miks vahetada?“ on sama liigatase, siis miks Needsamad Viimsi poisid mängivad ja Esiliiga B-s pole veel hooaja selgroogki saavad hakkama. See on üsna ainulaadne, vahetada?“ murtud ja seepärast ei tasu sündmustest sest nad on koos üles kasvanud ja väljaku ette rutata, mida rõhutab ka Lehtmets. kõrval head sõbrad. Ikka on käidud küsimas mängiAga ühel hetkel võiks meeskond aste kõrgemal mänmise võimaluse kohta, aga väljastpoolt pole tahtnud gida küll. „Oleme klubi sees välja käinud eesmärgi, et võõraid siia punti võtta, et säiliks väljund oma poisselle pundiga võiks esiliigasse jõuda. Eks ole näha,

Kas teadsid, et...

44

JALKA AUGUST 2021

TREENER millal see õnnestub. See, et me hooaega hästi alustasime, ei tähenda, et meil õnnestub see kohe sel aastal. Sealt edasi juba vaatame, sest kõige kõrgemal tasemel mängimiseks oleks vaja natuke filosoofiat muuta selles osas, mis puudutab nii-öelda väljastpoolt mängijate kaasamist. Aga sinna aega on.“

Foto: Liisi Troska

Sosistades info teise äärde ei jõua

„Ei saa öelda, et ma rahulik olen, aga ma ei lähe hulluks,“ kirjeldab Lehtmets end juhendajana väljaku ääres. „Ma ei suuda käed lihtsalt risti panna, kui asjad ei toimi. Sosistades ei suuda infot teise äärde saata, siis tuleb häält ka teha. Aga see pole konfliktne või õel, sest seda saab teha ka sportlikult.“ Lehtmetsa kirjeldatakse kui taktikaspetsialisti. Seda ei varja ka mees ise. „Mulle meeldib Jalgpallitreenerina töötas Ivo Lehtmets alates 1998. aastast esialgu väga tuhnida taktikalistes nüanssides. Mulle paKehtna jalgpallikoolis, seejärel Tallinnas noortetreenerina, FC Flora kub huvi, miks asjad väljakul juhtuvad, ja sellega esindusmeeskonna abitreenerina ning Pärnu Tervise (2001), FC Kukaasnevad väiksemad detailid. Siis omakorda on ressaare (2002–03) ja Valga Warriori (2004–06) peatreenerina. põnev keemia, kuidas infot noorematele mängijaLehtmets oli 2004–2005 U21 koondise peatreener, 2006. aastele edasi anda, sest vahepeal läheb endalgi aega, tal U19 ja U18 koondise juhendaja. 2004 oli Tais King’s Cupi turniiril kaks mängu Eesti koondise peatreener. Alates 2007. aastast et mõtestada lahti erinevaid olukordi.“ on ta Martin Reimi jalgpallikooli treener ja omab samast aastast EM-finaalturniir on seljataga ja Lehtmets tunUEFA Pro-litsentsi. nistab, et vaatas neid mänge ka „valesti“. Ta mööAllikas: Eesti Entsüklopeedia nab, et taktikaliselt saab tõesti midagi ka oma trenni kaasa võtta, aga sõpradega koos jalgpalli vaadates kipub ta minema oma mulli, mis isikliku Treener tunnistab, et noorteklassis saadi palliga elu vaatevinklist tema hinnangul kõige parem pole. mängu tõttu korduvalt kõrvetada. „Meil oli mängiLehtmets on töökas ja naudib videoanalüüsi. jatega tihtipeale arutelusid ja leidsime, et pika palli „Olen ka noortekoondiste ja A-koondise mänge mitu ette tagumisel ei ole mõtet. Kaotuseid tuli, aga see korda üle vaadanud ja alati erinevate nurkade alt.“ käis asja juurde, sest teatud vanuses pole veel mõKui eespool sai mainitud, et Lehtmetsal õnnestus ned elemendid, näitena diagonaalsööt, Tais koondist juhendada, siis vähe tuntud korralikult paigas.

Aga minu soov on, et on fakt, et Lehtmets oli A-koondisel abiks kui saab palliga mängida, siis tasub seda ka mõned aastad tagasi, kui meeskonda alati teha.

Kui kõrgelt survestatakse, siis juhendas Martin Reim. Ise jääb ta oma rolli pole õige hetk seda teha ja peab leidma kirjeldades väga tagasihoidlikuks. „Kodumängudel istusin tribüünil, sest ega tree- „Mulle meeldib väga tuhnida lahendusi. Väga palju sõltub vastasest.

Tahan, et tegevus oleks mõtestatud ja neripingilt eriti hästi suurt pilti ei näe. Ma taktikalistes nüanssides. oleks võimalus omada initsiatiivi ja looteadsin nende plaani ja selle pilguga siis Mulle pakub huvi, miks asjad mulikult luua paremaid momente. Kui jälgisin. Ma ei andnud oma ideid, aga jälväljakul juhtuvad, ja sellega neid asju teha ei saa, siis peab olema gisin seda, kas treeneritiimi ideed jõuavad meeskond võimeline hakkama saama kaasnevad väiksemad ka väljakule. Pärast avapoolaja lõppu andka teistsuguse jalgpalliga. Paljud tahasin oma mõtted edasi.“ detailid.“ vad kombinatsioonilist jalgpalli mängiLehtmetsa filosoofia puhul on märkda, aga ma pole nii naiivne, et arvata, et see alati sõnadeks palliga mäng ja vajaduse korral plaani võimalik on.

Kaitsemängu peab ka oskama nautida, muutmine. „Noorteklassides oli kindlasti väga siis on asi õige!

Kui mängija tahab rahvusvahelisolulisel kohal palliga mäng, aga kui jõuad kõrse jalgpalli ühel hetkel siseneda, siis peab kõik see gemale, siis pead end vastavalt kohendama, sest eelnev paigas olema.“ palliga mängimine on keerulisem.“

2003. ja 2004.

Kogenud taustajõud

sünniaastaga poisse on Viimsi JKs omajagu. Enamik 2004. aastal sündinud mängijatest on tihtipeale mänginud endast (vähemalt) aasta vanemate vastu.

on Viimsi JK üks tugevus. Esindusmeeskonna abitreenerid on Martin Kaalma ja Arli Salm, kehalise ettevalmistuse eest vastutab Raul Jerva. Füsioterapeut on Tõnu Allpere ning võistkonna esindaja Alar Kaljuvere. Lisaks loomulikult klubijuht Reim ja peatreener Lehtmets.

Hiigelsuur tahvelarvuti on kontoriruumis, kuid liftiga saab selle viia alla esindusmeeskonna riietusruumi! Eraldi on soetatud ka mängu analüüsiv tarkvara.

2021 AUGUST JALKA

45

MÄNGIJA LUUBI ALL

Maksim Paskotši Kui noortekoondiste jalgpalli jälgivale fännile polnud Maksim Paskotši nimi võõras ka enne tänavust aastat, siis nüüd on noormees jõuliselt esile tõusnud ja aasta alguses oma 18. sünnipäeva tähistanud Paskotšil on ette näidata juba viis kohtumist A-koondise särgis.

Inglismaal Tottenham Hotspuri ridadesse kuuluva Paskotši analüüsimiseks rääkis Jalka kahe spetsialistiga Eestist, kui võttis ühendust Paskotšit noorteklassis Tallinna Kalevis juhendanud Atko Väikmeriga ja küsis arvamust A-koondise abitreenerilt Norbert Hurdalt.

VÄLJAKUNÄGEMINE:

ÕHUVÕITLUS:

Väikmeri: Tal pole raskust näha läbi kahe pressinguliini. Keskkaitsja positsioonilt erakordselt hea väljakunägemisega.

Hurt: Heal tasemel, aga otsuse tegemine võiks olla kiirem. Näeb ruumi, aga seda on vaja kiiremini kasutada.

Väikmeri: Teistest aasta nooremana oli juba selline keskkaitsja, kes väga täpselt ajastas oma mineku õhuvõitlusesse ja püsis õhus peaaegu võitmatuna.

Kuna ta oli kunagi väravavaht, siis ei kartnud duelle.

JÕUD:

Väikmeri: Jõu puhul tooksin esimesena välja vaimujõu. Võrdleksin seda isegi Raio Piirojaga. Füüsiline jõud ei jää ka paljudele alla. Mulle meeldib, et tema vaimne ja füüsiline jõud on heas tasakaalus.

Hurt: Ta on veel noor, aga jõudu on tema vanuse kohta piisavalt. Pigem tugev mängija.

VASTUPIDAVUS:

Väikmeri: Tottenhamis tegi akadeemias ühes jooksutestis rekordi. Esindusmeeskonna konkurentsis oleks alla jäänud ainult Dele Allile!

Hurt: Üks tema tugevustest.

SISU:

Väikmeri: Ta on oma loomult väga avatud ja positiivne, õpihimuline. Nõudlik, aga optimistlik. Ei jätnud noorteklassis mängudes ega trennides midagi vahele. Väga selge kaptenimaterjal.

Hurt: Sisu on temas palju. Väga tugev karakter.

Kui seada latt, siis ta ronib selleni. Tõsiselt töökas ja ei lase muudel ahvatlustel end kõrvale juhtida. Mentaalselt tugev mängija.

TEHNIKA:

Väikmeri: Ma tean, et Tottenhamis tehakse selle kallal kõvasti tööd. Selles klubis on ründajatelt ja poolkaitsjatelt peaaegu võimatu palli kätte saada. Temaga suheldes olen aru saanud, et ta on rahul sellega, kuidas Eestis noorteklassis tehnikat omandas. Aga ta ei võrdle end sellega, vaid võrdleb sellega, mis seltskonnas ta praegu on.

Hurt: Keskkaitsja kohta hea ja teeb Inglismaal selle nimel palju tööd. Suudab palliga triblada ja annab sellega endale eelise leida võimaluse sööta või mängida ründaja üle.

LIIKUVUS:

Väikmeri: Liikuv mängija ja ta on see, kes läheb kastanite järele.

Hurt: Kogu aeg saadaval ja suure töövõimega.

SÖÖT JA LÖÖK:

Väikmeri: Võimekus mõlema jalaga peaaegu et võrdselt söötu anda. Kooli minnes oleks pidanud hakkama vasaku käega kirjutama, aga hakkas ikkagi paremaga, kuid on näha, et ta mõlemad pooled on võrdselt arenenud. Söötudes on alati mõte sees ja harva puhastab tühjalt.

Hurt: Lühike sööt on hea ja kiire. Pikk sööt maast on ka hea ja pikk sööt õhust on oluliselt paranenud. Väga palju ei löö, aga pigem on hea löögiga.

5 4 3 2 1 0

4

Väljakunägemine

46

JALKA AUGUST 2021

5

Vastupidavus

5

Liikuvus

KIIRUS:

Väikmeri: Jalgpalluri kiirus ei sõltu ainult jalgade kiirusest, sest pead olukordi hindama. Ja see on tal esmaklassiline. Eestis oli noorteklassis selline keskkaitsja, et temast jagu ei saadud. Võibolla löödi hooaja peale 8–10 väravat.

Hurt: Keskkaitsja kohta väga kiire. Testid on näidanud väga häid tulemusi.

4

Tehnika

4

Õhuvõitlus

4,5

5

Jõud

Sisu

5

Kiirus

4

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Mees, kes jalgpalli kõrvalt suhtleb palju kodustega, õpib ja loeb Oled pigem metsamees või kalamees? Või hoopis linnamees?

Kindlasti mitte kalamees. Metsa- ja linnamehe vahel, ma arvan.

Kuidas sul koolis läheb? Kus sa õpid?

Jätkan õpinguid. Käin Linnamäe vene lütseumis, kus olen tehniliselt eksternõppes. Kohapeal jõudsin 10. klassi lõpetada.

FOTOD: Jana Pipar

CV Sünniaeg: 19.01.2003 Positsioon: keskkaitsja Klubi: Tottenham Hotspur (Inglismaa) Endised klubid: Everest, Tallinna Kalev, FC Flora Endised treenerid: Andrei Šapovalov, Andrei Suvorov, Atko Väikmeri, Ats Sillaste, Jürgen Henn, Norbert Hurt Koondisekarjäär: U16 koondis 4/0, U17 koondis 11/1, A-koondis 5/0

Kuidas oma 18. sünnipäeva tähistasid?

Inglismaal ei saanud päris pidu teha. Peres, kus ma elan, tegime selle puhul lihtsalt väikese õhtu.

Kuidas oma vaba aega sisustad?

See poolaasta oli päris igav, kogu aeg samasugune. Tulin trennist koju ja kui veidi parem ilm oli, siis natuke jalutasin. Koroona tõttu ei tohtinud linna minna. Aga kodustega suhtlemine võtab päris palju aega, sest proovin kõikidega rääkida. Alguses ema, isa ja õega ja siis räägin samadest asjadest vanaema ja vanaisaga. Lisaks õpin või lihtsalt loen raamatuid.

Kas videomänge mängid? Õnneks või kahjuks ma videomänge üldse ei mängi. Kui näiteks sõbra juures olen, siis võib mängida, aga ise seda ette ei võta.

Mis on su lemmikfilm ja -raamat?

Ma arvan, et lemmikfilm on „The Gentleman“, mis oli pool aastat tagasi meil kinodes. Vlasi (Sinjavski – toim.) andis aasta tagasi välja ühe hea raamatu Jamie Vardy karjäärist, mis oli hea lugemine.

Olid sa mõelnud selle peale, et karjäärivalik võib tähendada, et oled pikki aastaid kodumaalt eemal? Ja mida sa enim Eesti puhul igatsed?

Mõtlesin ikka. Aga jalgpallurielu puhul tuleb pakutud võimalusest kinni haarata. Eestit ikka igatsen, aga esimesed kolm-neli kuud tundus, et kodust on üsna kerge eemal olla, seepärast, et kõik oli uus ja iga päev tegeled millegagi. Kui detsembris tulin koju ja läksin seejärel Inglismaale tagasi, siis oli väga raske. Igatsen sõpru, peret ja kõiki lähedasi.

Oled sa alati keskkaitses mänginud?

Alustame sellest, et väga noorena olin üldse väravavaht! Alustasin seal seitsmeaastasena ja siis mõned aastad olin ründes. Liikusin Kalevisse ja Atko (Väikmeri – toim.) nägi minust midagi erilist kaitses.

Mida Eestis õppisid? Mida Kalevis, mida Floras?

Kalevis oli noortejalgpall ja sain kõike, mida selles vanuses vaja, sealhulgas palju tehnikat. Olen väga tänulik kõikidele treeneritele, kes Kalevis olid. Floras algas juba meestejalgpall ja ma ütleks, et taktikat oli ka. Tehnikast enam ainult ei piisanud. Jõud, taktika ja mängutarkus oleks need märksõnad.

Noortekoondis versus A-koondis. Mis on eriline A-koondises?

Meeste vastu mängimine. Eri riigid on head ja jõulised. Siin oodatakse ka võite rohkem kui noortes ja see on päris suur erinevus, sest ainult hästi mängimisest ei piisa.

U17 koondisel jäi kodune EM-finaalturniir pandeemia tõttu ära, aga see tundus väga eriline koondis. Kas suhtled senimaani tiimikaaslastega?

Jah, kindlasti. Isegi väga palju suhtlen. Koondiselaagri ajal, kui neil oli mäng ja mina olin A-koondises – meil on Messengeris oma grupp –, saatsin neile oma sõnumi ka, et pangu täiega.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Neid on mitu. Ma arvan, et kõige suurem oli see päev, kui ma läksin Inglismaale. Aga noorena oli huvitav lugu, kui me läksime Kaleviga Rootsi heale turniirile. Finaalis kohtusime inglaste Crystal Palace’iga, mis on väga hea võistkond. Olime 0 : 3 kaotusseisus, aga pärast lõpuvilet oli seis meie kasuks 6 : 4! Loomulikult on momente ka noortekoondisega, näiteks võit Hispaania üle või mäng, kui lõin Rootsi vastu värava. Aga ma usun, et kõige parem mälestus on veel tulemas.

2021 AUGUST JALKA

47

NAISED

Saaremaalt meisterklubisse ja tagasi Tallinna FC Flora noorde raudvarasse kuuluvad juba mõnda aega Saaremaal elavad Kristina Teern, Victoria Vihman ja Helina Tarkmeel. Iganädalaselt tuhatkond kilomeetrit maha sõitvad neiud selgitavad, kuidas mahutada oma nädalakavasse jalgpall Tallinnas ja elu Saaremaal.

lõi oma esimese värava rohesärgis, õnnestus tal anda ka kolm resultatiivset söötu ja aidata naiskond 6 : 0 võiduni Lasnamäe FC Ajaxi üle. *** Vaadates tagasi kooliajale nendivad tüdrukud, et ega meelakkumist polnud. Mõnel korral nädalas jõuti kooli, kuid põhirõhk oli pealinnas trennides osalemisel. Teern jätkab, et üldiselt jõudsid nad trenni teisipäeviti ja reedeti, aegajalt ka kolmapäeviti. Samas polnud selline graafik kaugeltki kivisse raiutud. „Kooli kõrvalt oli Tekst: Laura Jaansen raske käia,“ meenutab Vihman. „Reedeti me ikka pool päeva olime, aga väga tihti me tervet päeva öödunud hooaja suvekuudel meisterolla ei jõudnud.“ Küsimuse peale, kuidas nädanaiskonnaga liitunud neidudest oli ehk lagraafik välja joonistus, vastasid tüdrukud, et Teern see, kes jala kiiremalt soojaks sai. see olenes üldiselt sellest, kui raske nädal koolis Muidu kogemust esiliigast ja U17 eliitliigast koootamas oli. gunud väravakütt alustas oma teekonda meist„Enamasti ongi see, et sa tuled samal päeval riliigas võimsalt: debüütmäng Põlva FC Lootose trenni ja pärast lähed ära,“ selgitab Teern, kes vastu lõppes kübaratrikiga. Kusjuures selle vorvaatamata keerukustele klubi parimate väravamistamiseks jäi vahetusest sekkunud neiul aega küttide hulka kuulub. „Kõige raskem oli see, kui sa umbes pool tundi. Püss paukus ka edaspidi ning tuled viimase praamiga – sa jõuad öösel kell kaks noorel ründajal õnnestus kaheksa mänkoju ja siis sa pead järgmine päev kell guga lüüa kaheksa väravat. Sel hooajal kaheksa juba koolis olema,“ jätkab noor on Teern veelgi võimsamat väravatuhiründaja. „Ja siis õhtul on veel trennid – nat näidanud. see võttis vahepeal täitsa läbi.“ Väravat kaitsev Vihman pidi oma deVõiks aga arvata, et kuna Teern ja büütmängu pisut enam ootama, kuid Kristina Teern: Tarkmeel lõpetasid tänavu põhikooega seegi tulemata jäänud. Eelmise „Vanematega oli kuidagi veel li ning Vihman kümnenda klassi, siis aasta novembris hoidis Vihman Flora lihtsam. Lihtsalt ütlesin, et võiks oma sõna sekka ütlemise õigus väraval silma peal, kui võõrsil alistati olla ka õpetajatel ja vanematel. Tegemul on vaja nüüd minna.“ Saku Sporting 3 : 1. Selle hooaja alguses likkuses pole pealinnas pallimas käimivigastusega rinda pistnud noor värane murepilvi seni tekitanud. „Enamiku vavaht pole ehk soovitud stabiilsust saavutanud, ajast on õpetajad väga toetavad,“ kinnitab Vihkuivõrd kodumaale on naasnud ka Flora endised man. „Neile meeldib, et õpilased on väga edukad.“ esikindad Getter Laar ja Getriin Strigin, kuid selKa Tarkmeel ja Teern kinnitavad, et õpetajad kätt lest hoolimata teeb Vihman hoolega tööd. Saette pole pannud. mamoodi nagu Teern ja Tarkmeel käib ka tema „Vanematega oli kuidagi veel lihtsam,“ leiab aeg-ajalt endise koduklubi FC Kuressaare U17 16aastane Teern. „Lihtsalt ütlesin, et mul on vaja naiskonnal abis. nüüd minna.“ Vihman lisab veel lõbusalt: „VaneSellest hooajast liitus saarlaste duoga ka aasta mad on sellega harjunud, et elu keerlebki jalgpalli võrra noorem Tarkmeel, kes saadeti superkarikas ümber.“ platsile mängu 13. minutil. Ehk pisut ehmatava Suvekuudel on aga noormängijate elu pisut sahmakana mõjunud sekkumine päädis aga igalihtsam, sest suvevaheaeg annab võimaluse kesti soliidse esitusega, kuigi sellest tolles mängus kenduda vaid jalgpallile. Sellest hoolimata pole Flora võiduks ei piisanud. Nädalapäevad hiljem, pealinna ja Saaremaa vaheliste sõitude arv olumeistriliiga avamängus oli poolkaitsja usaldaliselt muutunud. „Nüüd suvel saabki enamasti tud juba algkoosseisu. Peale selle, et Tarkmeel teisipäeval, kolmapäeval ja siis reedel-laupäeval

M

48

JALKA AUGUST 2021

NAISED

trennides ja mängul käia,“ seletab Vihman. Kui graafik lubab, siis käivad noored pallurid ka kodusaarel FC Kuressaare U17 tüdrukute ridades mängimas.

Küsimuse peale, kas pidev sõitmine ka keha mingil moel kurnab, vastavad tüdrukud pigem jaatavalt. „Vahel on lihtsalt jalad kanged, aga see läheb üle,“ leiab Tarkmeel, kes elab Kuressaarest omakorda 35 kilomeetri kaugusel läänerannikul. Raskemaks osaks peavad noored jalgpallurid aga just seda, mis peas toimumas on. „Vahepeal mõtled, et ei jaksa sõita edasi-tagasi,“ kirjeldab Vihman. „Pigem on see vaimne pool hullem kui füüsiline.“ Seepärast on oma roll kanda ka naiskonnakaaslastel, kes on saarlannade hinnangul igati toetavad ja mõistvad. Niisiis mingisugust tüliõuna treeningutelt puudumise ja teisalt mänguaja teenimise tõttu tekkinud ei ole.

Kolm saarlannat tulid maikuus üheskoos ka Eesti karikavõitjateks. Vasakul Helina Tarkmeel, keskel Kristina Teern ja paremal Victoria Vihman.

Foto: Kenn Rull

Oma tuge pakub ka klubi, kes võimaldab Saaremaalt pärit neidudel Tallinnas ööbida, ja see kergendab niigi keerulist nädalagraafikut.

Vihman selgitab, et öö pealinnas hostelis veedetakse siis, kui treeningud on näiteks kahel päeval järjest. „Kui reedel on trenn ja laupäeval on mäng, siis jääme ka Tallinnasse,“ jätkab noor väravavaht.

Tulevikust rääkides – noored on oma prioriteediks seadnud pealinnaklubi ning seda silmas pidades on Vihman ja Teern ka oma elu sättinud.

Kuivõrd Lümanda põhikooli lõpetanud Tarkmeel on otsustanud õpinguid Saaremaal jätkata, siis teist aastat Floras pallivad Teern ja Vihman on otsustanud Tallinnasse kolida. Niisiis jäävad vähemalt neil ära neljatunnised treeningule ja koju tagasi sõidud ning jalgpallile keskenduda on niiviisi tüki lihtsam.

2021 AUGUST JALKA

49

RANNAJALGPALL

Juha on rannajalgpalli valinult rahul, jalgpallist jäi ainult kaks aga Joosep Juha on mees, kellega vesteldes kipuvad küsimused esialgu olema minevikus.

Reaalsuses on tema olevik justkui veelgi säravam, kuid jätkuvalt on teadmata, mida toob tulevik. Kõigest 24aastane noormees jõudis maitsta profileiba Premium liigas, aga tema teekond on viinud ta Eesti paremikku hoopis rannajalgpallis.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Liisi Troska

K

õik algas Kotkas Juuniorist, kus tema meeskonnakaaslasteks olid praeguseks tuntud A-koondislased Rauno Sappinen, Märten Kuusk ja Henrik Pürg. Samuti jagas ta platsi kõrgele tasemele jõudnud Sören Kaldma ja Martin Mägiga ning rannajalgpalli koondises praegu Juhaga

50

JALKA AUGUST 2021

koos mängiva väravavahi Kaspar Kotteriga. „Ühel hetkel oli Nõmme Kaljul vaja noortevõistkonda ja liikusime kogu tiimiga sinna. Mina läksin sealt Florasse üksi pärast kahte aastat Kaljus, Sappinen oli juba varem otse Kotkas Juuniorist Florasse läinud,“ kirjeldab Juha esimest klubivahetust.

Floras jõudis ta paar aastat mängida noortejalgpalli ja alustas pärast seda teed esindusmeeskonna poole. „Ühe hooaja mängisin Flora III meeskonnas ja siis juba esiliigas duublis.“ Juha otsis väljundit Premium liigas ja klubi kätt ette ei pannud. Ühel korral kutsutigi ta nädala lõpus kontorisse. „Esmaspäeval oli sulgumas üleminekuaken ja öeldi, et mu variandid on Viljandi ja Paide. Läksin Paidesse. Aga jäigi jutt, et mängin seal ja siis vaatab edasi. Kui laen oli läbi, siis oli õhus võimalus, et Enar Jääger tuleb tagasi, ja mulle anti mõista, et esindusmeeskonnas ruumi ei ole.

Mina jällegi ei tahtnud tagasi duublisse minna. Aga Flora oli nõus minust üleminekutasuta loobuma ja

RANNAJALGPALL bi tegemistes vaja peale jalgpalliliidu ja Paide oli huvitatud. Nad pakkusid mulsponsorite toetuse ka oma rahakoti peal le profilepingut. Vanus oli ka selline, et CV toimetada. „Eks sponsorid ikka midatundus, et võiks veidi raha teenida.“ gi proovivad toetada, aga reaalsuses on Juha oli 2016. aastal Paides oluline Sünniaeg: 05.09.1996 vaja Eestis mängides endal kulutusi teha. mängija, kokku sai ta kirja 29 mängu.

Noortekoondised: U19 koondis 15/0, U17 koondis 11/1, U16 Rannajalgpallis on ka võimalik profiks Veel 2017. aastagi algas Paides, aga tüli koondis 2/0 saada, kuid see on raske.“ juhtkonnaga jättis oma jälje ja esialgu Rannakoondis: 28/10 Augur Enematis pallib ta Rasmus kolm aastat kehtima pidanud leping oma Saavutused rannajalgpallis: Munskindi juhendusel. „Kui Munskindi algset lõpptähtaega ei näinudki. „Mul oli Eesti meister 2018, Coolbet trennis pole, siis aitab Kristian Marmor ka välismaalt variante, Poolast ja Norrast, rannaliiga (Eesti ja Läti paremik) ja vajadusel Sander Lepik. Oleme amaaga ütlesin tol hetkel need ära, sest ütvõitja 2020, kahekordne karikavõitja ja kolmekordne superkatöörid, aga trennis küll kedagi ei huvilesin, et mängin Eestis. Teadsin, et pean rika võitja ta, kus keegi eelmisel õhtul käis. Kui on veel oktoobris kaitseväeteenistusse mitrenn, siis on trenn. Turniiride puhul nema. Seal oli mul alguses koht sporsamamoodi. Etapid on tavaliselt kahedirühmas, aga see võeti ära, nii et kolmepäevased ja kui võistkonnad teavad, et järgmisel kuise teenistuse asemel sain alles maikuus välja.“ päeval on Auguriga mäng, siis pole mõistlik liialt Samas tunnistab Juha, et suurest jalgpallist kaua väljas olla,“ muheleb Juha. loobumine oli siiski vabatahtlik. „Ikka on kutsutud Septembrikuus oma 25. sünnipäeva tähistav tagasi. Kui Maardu tõusis, siis kutsus, ja on olnud Juha pole seni maha matnud mõtet mängida ühel ka teisigi. Ma ei välista midagi, aga hetkel on nii.“ hetkel (ranna)jalgpalli professionaalselt. Oma Jalgpallurikarjäärist muru peal jäi Juhal saavukeha hoiab ta selleks igatahes heas vormis. „Ikka tamata kaks asja, millest ta unistas. „Ma ei tulnud selleks, et kui ühel hetkel kutse tuleb, siis poleks Eesti meistriks ega jõudnud A-koondisesse.“ see kehale mingi šokk!“

Ajastus soosis rannajalgpalliga alustamist

„Ma olin 2015. aastal vaadanud Pärnus toimunud superfinaali, mis oli äge.“ Mõned aastad hiljem sattus ta ühe seltskonnaga Tabasallu niisama jalgpalli kõksima ja teda kutsuti hoopis rannajalgpalli mängima. Tema esimeseks meeskonnaks sai Eesti tipptegija SK Augur Enemat.

Juha ei varja, et eelnenud periood oli veidi keeruline. „Ema aitas mind väga. Ühel hetkel olin ikka päris augus, sest terve elu olin teinud tööd selle nimel, et olla jalgpallur, ja äkitselt oli nii, et polnud lepingut ja jalgpalli. Ei teadnudki, mida teha.“ Praeguseks on Juhal elu taas rööpas. „Ma naudin seda, mis mul on. Kui teisipäeva õhtul tahan sõpradega Pärnusse minna, siis saan minna. Varem ei tulnud see kõne allagi. Kogu nooruspõlve ei käinud kuskil festivalidel ega midagi muud sarnast. Nii et hetkel saan töö ja rannajalgpalli kõrvalt ikkagi veidi kaotatud aega tagasi teha.“

Suhtumine on professionaalne, aga profileiba ei maitse

Juha töötab igapäevaselt kinnisvaramaaklerina. Kui ühel hetkel sai ta oma karjääris pühenduda ainult jalgpallile, siis rannajalgpallis sellist luksust pole.

Kuigi Eesti on arvestatav rannajalgpalli maa, on palka siin keeruline mängimise eest teenida. Olgugi et koondisereiside ajal on kulud kaetud, on klu-

On, mille poole püüelda

Juha on kinnitanud kanda ka Eesti rannajalgpalli koondises. Meeskond on aastaid mänginud B-divisjoni tipus, aga tõotatud maale veel jõutud pole. „Igal aastal on kaks-kolm mängijat puudu ja Eesti-suguse meeskonna jaoks on see ülioluline.

Võibolla Portugali meeskond ei panekski nii tähele ja samaväärsed mängijad oleks kohe võtta.“ Juha on 24aastasena koondise üks nooremaid. „Tükk aega olingi kõige noorem. Kartsin, et jäängi palle tassima. Aga siis tuli kuu aega noorem Kotter!“ Eesti on varem A-divisjonist eemale jäänud mitmel korral finaalikaotuse tõttu, aga Juha ei viska püssi põõsasse. „Oleme näidanud varem ja näitasime ka seekord, vähemalt mänguliselt, et peaksime kõiki B-divisjoni meeskondi võitma ja A-koondise lõpuosa meeskondadega mängime võrdselt.“ Turniire näeb tihti otseülekandes, kuid suurt publikuhuvi, mida pakkus näiteks superfinaal 2015. aastal Pärnus, pole kuskilt näha. Juha vaidleb vastu. „Jah, nende hommikuste B-divisjoni mängudega on nii. See aasta oli üldse eriline, sest koroona tõttu on reeglid teised. Aga kui rääkida melust, siis motivatsioon ongi ikka A-divisjoni jõuda ja mängida õhtul. Siis pole vahet, kas on ka nädala sees, sest vahepeal on turniiri võõrustaja Portugali mängud sellised, et toimuvad publikumängud ja möll käib!

Tasub pingutada, et ise ka sinna jõuda.“

Vend Jesper

Soome

Debüüt

on Joosepist veidi enam kui kaks aastat noorem ja samuti tulnud rannajalgpalli meistriks kahel korral.

vastu lõi Juha oma ainsa noortekoondise tabamuse, kui U17 koondiste heitlus lõppes 1 : 1 viigiga.

rannajalgpalli koondises tuli juba kolm kuud pärast esimest mängu meistrivõistlustel. Koondisedebüüdil lõi ta Rumeenia vastu värava!

2021 AUGUST JALKA

51

KLÕPSUD

Jäädvustusi tulikuumast suvest Kogu juulikuu oli justkui üks suur leitsak – ent jalgpall selle tõttu seisma ei jäänud. Kodukamaral nägime vägevaid kohtumisi nii Premium liigas, karikavõistlustel kui eurosarjades!

Fotod: Liisi Troska

Enam rohkem esireast ei saakski põnevat mängu vaadata!

Zakaria Beglarišvili ja Robert Kirss on koos mänginud vaid pool hooaega – aga vähemalt nende piltide järgi on meeste vahel väga hea keemia! Vana jalgpallitõde kinnitab, et peahaav ja verised sidemed muudavad mängija vähemalt 30 protsenti võitluslikumaks. Marek Kaljumäe garantii!

Millal nad juba tulevad?

52

JALKA AUGUST 2021

KLÕPSUD

FC Flora Meistrite liiga kohtumine Malta klubi Hiberniansiga lõppes vahelduseks palavusele meeletus paduvihmas – sealjuures avanesid taevaluugid täpselt siis, kui Rauno Sappinen florakad juhtima viis!

See naeratus tõi rõõmu eelkõige Paide fännidele: Ragnar

Vorm on ajutine, klass jääv! 43aastane Andres Oper lõi võiduvärava, kui Viimsi JK

Klavan on tagasi Eestis ning liitus just nimelt Paide Linnameeskonnaga!

sakutas karikavõistlustel Premium liiga meeskonda Pärnu Vaprust. Operit ei suutnud takistada isegi Magnus Villota (paremal)!

Viljandi Tuleviku ja Narva Transi kohtumises käis pall üle väravajoone, kuid kohtunikud väravat ei lugenud, sest keegi neist ei näinud kindlalt, et pall oleks väravas ära käinud.

Fotolt on hästi näha, et abikohtunik Anni Rahulale (taamal) jäid ette nii väravapost kui kahe mängija jalad – abi oleks olnud vaid väravajoone tehnoloogiast.

2021 AUGUST JALKA

53

JÄRJEJUTT

Kaotada tuleb osata!

4. osa Tekst: Juhan Voolaid, Tartu linnakirjanik Illustratsioon: Margus Kontus

54

JALKA AUGUST 2021

JÄRJEJUTT

S

gurpidi keeratud herilasetriibuline notaadionidiktor hoiatas pealtvaatakats. „Mis te mõnitate meid või?“ Mitu jaid nii kohalikus kui inglise keeJalka avaldab alates maikuu kätt raputasid aeda, kusagilt ilmus paar les, et kui rahu ei säilitata, lõpenumbrist järjejutuna Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaidi politseinikku, kes vestlesid rahvaga, käed tatakse mäng, FC Golanole määratakse jalgpalliteemalise novelli „Kaopuusal rippuvate kumminuiade otstel. trahv ning kaotus. Kohtunikud arutasid tada tuleb osata!“. Uus osa juba „Milleks teile võit?“ hüüdis kollaste omavahel midagi, kuid otsuseid ei muujärgmises numbris! küüntega naine aia tagant. Ta jõllitas eestdetud. Kaks Golano mängijat olid eelaste poole sellise näoga, nagu vastutaks maldatud, kohtunik seisis keset väljakut need isiklikult väljakul toimunu eest. Mees tema kõrnagu tinasõdur, näpp väljapääsu poole suunatud. val osutas põlglikul ilmel pöidlaga maa poole. Üks kollases särgis mängija vajus kohtuniku ette „Mida?“ hüüdis Hille kartlikult. Nad istusid põlvili ja pani käed kokku, kuid vilemees ei teinud nüüd oma sektori keskel, nii et neist kummalegi temast välja. Mängija nägu näidati suurtel ekraapoole jäi kuue-seitsme meetri jagu tühje toole. nidel ning sellelt peegeldus vastu kogu tragöödia, „Milleks teile võitu vaja on?“ hüüdis naine mis Vana-Kreeka näitelavadel eales aset leidis. uuesti. „FC Golano on ülemaailmne bränd ja võitu „See põlvitaja teenib kümme miljonit aastas,“ ootab kogu riigi rahvas; meil on fänne üle Eurookarjus Liis Hillele. „Väga kõva närviga kohtunik!“ pa ning isegi Aasias ja USAs. Aga kes ootab PärmiEbardinho sülitas, lõi jalaga muru seest mätmäe võitu? Teie sektoris istub kaks inimest; teie ta lahti ja sammus väljapääsu poole. Teda näidavõistkonda ei salli keegi isegi kodumaal.“ ti suurel ekraanil; superstaaril olid pisarad sil„Väga kahju,“ hüüdis Liis vastu. „Aga spordis mis. Rahvas tõusis vaikides püsti ja langetas pea. võib võita ükskõik kes. See ongi spordi loogika – Kusagilt eestlaste lähedalt kostis hüsteeriline tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka karikas!“ naisehääl: „Ebardinho I love you!“ Ka teine punaKollaste küüntega naise ilusale se kaardi saanud FC Golano mängija näole ilmus õel grimass. Ta lõi küülahkus ning pall pandi uuesti mängu. ned traataeda nagu kanast haarav kull.

Pealtvaatajad olid šokis, Hille istus Ümberringi vestlust jälgivad inimesed aralt tagasi oma kohale ja vaatas ringi. hõikusid pahaselt, keegi viskas eestla„Kohutav,“ ütles ta Liisile. „Ma kartsi hõõguva sigaretiga. Hille kiljatas ja sin vahepeal nii hirmsasti, et tahtsin „FC Golano on ülemaailmne tõmbas kleidiserva jalge vahele. minema joosta, ausalt.“ bränd ja võitu ootab kogu „Kes teil seal tööd tegi!?“ hüüdis kolKuigi golanolasi oli väljakul nüüd riigi rahvas; meil on fänne laste küüntega naine tigedalt. Ta silmad kahe võrra vähem, olid nad endiselt üle Euroopa ning isegi põlesid peas, mees tema kõrval jõlliründav pool, kuid nende ülekaal ei tas eestlasi samasugusel pilgul, pinges olnud enam nii märgatav kui enne.

Aasias ja USAs. Aga kes keha valmis hüppeks. „Kes teil seal vaePärmimäelased muutusid ettevaatliootab Pärmimäe võitu? Teie va nägi? Räpane ärimees ajas mängijad kumaks ja kollaseid kaarte rohkem ei sektoris istub kaks inimest; kokku nagu buldooseriga, ostis staadioni teeninud. Rahvas tribüünidel toibus teie võistkonda ei salli keegi ja asetas selle legoklotsina kuhugi sohu.

Ebardinho kaotusest raskelt, kuid koÄrge arvake, et me ei tea, mis võistkond hanes siiski uue olukorraga ja aeg-ajalt isegi kodumaal.“ see Pärmimäe on! Kõik on asjaga kursis; kostis harvasid käteplakse ja hüüdeid. alles üleeile oli televiisoris dokumentaal, lehes on „Need inimesed oleks nagu peksa saanud,“ ütartiklid. Pärmimäele karika andmine on sama nagu les Hille. tühjale saarele limonaadi sõidutamine.“ „Täiesti uskumatu olukord,“ vastas Liis.

Hille ja Liis vaatasid teineteisele arusaamatuMäng kulges tujutult, golanolased said paar ses otsa. „Mis limonaadi?“ hüüdis Hille aralt. „Mis korda löögile, kuid mitte eriti ohtlikult. Vaheajale tühjale saarele?“ mindi seisul null-null. Tribüünidel olevad inime„Kaubalaev sõidab nädal aega merel, jõuab ulsed vestlesid erutatult, mängueelne peotuju oli gumerel üksiku luite juurde ja limonaadikast tõsasendunud ärrituse ja segadusega. Vehiti kätega, tetakse maha.“ joodi rohkem õlut kui vaja ning ikka ja jälle kõlas „Milleks?“ hüüdis Hille. kõikjal Ebardinho nimi. Siin ja seal tõmmati suitsu, „Just nimelt, inimene!“ hüüdis naine vastu ja kuigi suitsetamine oli tribüünidel keelatud. Eestsakutas traataeda. „Milleks?“ lased istusid kössitõmbunult oma kohal, püüdes Hille vaatas Liisi poole, see kehitas õlgu. „Võibolla mitte kõrvale vaadata. Keegi läigatas üle aia nenteha mingit muud juttu?“ küsis Hille. „Äkki lähevad de poole õlut ja karjus: „Barracuda di Mare!“ mõtted mujale?“ Liis kehitas uuesti õlgu. Hille pöör„Noh, olete nüüd õnnelikud või?“ hüüti aia tadus kohalike poole. „Vabandust!“ hüüdis naine. „Ega gant ja naised vaatasid tahtmatult sinnapoole. te ei tea, kas Manifica kaubamaja on homme lahti? „Väga kahju, et nii läks,“ hüüdis Liis vabandavalt Ma tahaks lastele krokodillimaske osta.“ ja laiutas käsi. „Kaubamaja!“ hüüdis kollaste küüntega naine. „Kahju?“ karjus tige jommis kutt, kellel oli seljas „Krokodillimaske! Vaat sellest ma räägingi! Teid FC Golano jalgpallisärk number kümme ja peas ta-

2021 AUGUST JALKA

55

JÄRJEJUTT tusalasse, kuid ikka ja jälle viskus keegi palli ette või on tribüünil üldse kaks inimest ja needki ei huvitu lükati ründaja vea piiril olles pikali. Pärmimäelased mitte mängust, vaid krokodillimaskidest.“ said palli harva oma valdusse ja üle poole väljaku Mees kummardas üle naise lähemale. Ta oli tige, sellega ei jõudnud. Meeskondade klassivahest sai ta nägu oli punane ja kaelas rippuva kuldketi all aru isegi Hille. Ta vaatas Liisi poole ja küsis: punnitasid jämedad veresooned. „See on moraalne „Miks meie omad nii aeglaselt jooksevad?“ küsimus,“ hüüdis mees. „Nii väiksel nii väikse fän„Need ei ole meie omad,“ vastas Liis tõsiselt. nibaasiga tiimil pole suure karika võitmise õigust. „Me ei ole Pärmimäe poolt.“ FC Golano agendid uurivad juba sünnitusmajas Pärmimäelaste söödud olid ebatäpsed ja mehed beebide geenikaarte, et talendid üles leida. Tuhanolid võrreldes golanolastega kohmakad. Kaks korda ded ja tuhanded lapsed pannakse trenni, sadakond käis pall vastaste trahvikastis, see juhtus siis, kui ropääseb kaheteistkümneselt FC Golano süsteemi ja hesärkide väravavaht palli täie jõuga eemale virutas. vaid paarkümmend neljateistkümneselt jalgpalMänguaeg kahanes, pinged staadionil kasvasid, FC liakadeemiasse, kus tehakse juba meeletult tööd.

Golano surus kuidas suutis. Pall löödi värava poole Mõnest üksikust saab proff ja nad hakkavad esinja inimesed kargasid istmetelt. Tundus, et kohe lendama FC Golanot. Nüüd aga tuleb kusagilt hütidab valge kera võrku ja koduvõistkond läheb juhtima. ühiskonnast mingi maffia raha eest kokku ostetud Viimasel hetkel puudutas Pärmimäe väravavaht aga seltskond ja petab meilt karika välja. See on vale! sõrmedega palli ja suunas selle üle põiklati. Staadion See on inetu! Kui ei saa rõõmustada meie sada milkohises, inimesed ei istunud maha, vaid skandeerisid jonit poolehoidjat, hea küll, rõõmustagu mingi teinurgalööki oodates: „GOO-LAA-NOO! GOO-LAAne sada miljonit. Praegu eksisteerib aga variant, et NOO!“ Sada tuhat rinda kerkis ja vajus karikas antakse võistkonnale, kelle edu erutusest. FC Golano mängijad kogunepuhul ei rõõmusta keegi.“ Joobes mees sid Pärmimäe värava alla, appi tulid isegi pudistas rääkides sõnu. Ta hakkas vikaitsjad, kes tavaliselt nurgalöökide ajal hast värisema ja kargas püsti, haarates tagalat turvasid. Kollases särgis mängija aiast nagu ebaõiglaselt vangistatud vaasetas palli lipukese kõrvale maha, läks badusvõitleja. „Sporti ei loodud selleks, „FC Golano agendid uurivad eemale ja kergitas põlvikuid. Ta võttis et võidud kuhugi pärapõrgusse läheks!“ juba sünnitusmajas beebide hoogu ja lõi. Pall lendas liiga madalalt, karjus mees hammaste välkudes. „Te tageenikaarte, et talendid sellele jäi ette ühe kaitsja pea ning mänhate ahjust tulnud pitsa otse prügikasti üles leida. Tuhanded ja guvahend põrkas kaugele keskvälja poolibistada, aga see on vale! Võidurõõm le. Mängijad tormasid sellele järele, esikuulub rahvale! See kuulub inimestele!“ tuhanded lapsed pannakse mesena jõudis kohale pärmimäelane, kes „Meie olemegi inimesed,“ piiksatas trenni, sadakond pääseb virutas palli umbropsu ette, FC Golano Liis ebaloomuliku häälega. kaheteistkümneselt tühjale platsipoolele. Väravavaht jooksis „Olete te jee!“ hüüdis mees, kaotas FC Golano süsteemi ja pallile vastu, kuid jäi hiljaks, pärmimäeenese üle kontrolli ja läigatas naiste lane oli juba jaol ja lõi uuesti. Pall lendas suunas pool topsitäit õlut. „Anna neivaid paarkümmend mitukümmend meetrit, põrkas siis edasi le, Macarto!“ hüüti kuskilt. Hille ja Liis neljateistkümneselt ja veeres tühja väravasse. Staadionil valittõmbusid eemale, kuid kuna selja tajalgpalliakadeemiasse, kus ses hauavaikus, inimesed ei saanud aru, gagi karjuti, vilistati ja loobiti õlut, siis tehakse juba meeletult tööd.“ mis juhtus, tabloole ilmusid numbrid 0 : 1. ohutut kohta neil ei olnud.

Pealtvaatajad istusid kaame näoga ja olid „Parem röövigu mustades maskides šokis, paljud puhkesid nutma. mehed Euroopa karikas ära!“ karjus mees edasi. „See on vale,“ ulgus keegi kuskil. „See on nii vale!“ Tema ümber plaksutati ja kostis poolehoidjate hüüHille vaatas hirmunult ringi. „Täitsa lõpp, mis deid. „Las nad pistavad karika numbrimärkideta siin toimub,“ ütles ta Liisile. mikrobussi ja kaovad kummivilinal teadmata suu„Lähme parem ära,“ vastas Liis, kelle hirmunud nas! Golano võistkonda ootab linnaväljakul sada tusilmad jälgisid kaabuserva alt ümbrust. „Kui rahhat inimest, presidendil on tänukõne valmis kirjutavas šokist üle saab, võivad nad meile kallale tulla.“ tud, saluuditorbikud ootavad. Mis teil vastu panna Naiste juurde astus kaks politseinikku. Ametion? Mitte miskit. See teie äribandiit, see inimeste meeste mustadele kombinesoonidele olid tõmbetooni valamise eest pooleldi kohtu all olev lurjus matud helkurvestid. Neil olid jalas riietega sama paneb karika kontoris lihtsalt kapi otsa ja kõik.“ värvi nahksaapad ja peas politseimärkidega noKohtunik all staadionimurul vilistas ja algas teine katsid. Meeste vasaku tagatasku kohal rippus poolaeg. FC Golano mängijad valdasid suurema osa kumminui, rinnatasku kohal raadiosaatja. Nad ajast palli, nad jagasid murul kiireid lühikesi sööolid keskmist kasvu, hea rühiga, tõmmud, tugete ja tegid nõtkeid kehapetteid. Osavasti mängiti vad ning neist õhkus higilõhna. ühest-kahest pärmimäelasest mööda, kuid kuna Politseinikud jälgisid, käed puusas, aia taga kohalikke oli väljakul vähe, siis värava ligi ei jõutud, kihavat massi ja pöörasid siis pilgud eestlastele. löögile pääseti harva ja kehvadelt positsioonidelt.

Nende silmist paistis põlgust, nad vaatasid naisi, Kolm-neli korda jõudsid Golano mängijad karis-

56

JALKA AUGUST 2021

JÄRJEJUTT vatest inimestest pilti. Kahjuks tegi ta pilti välguga, nagu ei olekski need inimesed, vaid kaks roojamis ärritas leinavat jalgpallipublikut. Lähemal olijad tükki tolmusel külavaheteel. Mäng all staadionipöörasid pead ja nende niisketesse silmadesse tekmurul jätkus. FC Golano mängijad üritasid rünkis raev. Politseinikud ärkasid samuti tardumusest ja nata, kuid neid kammitses kaotushirm ja nad ei haarasid taas naiste küünarnukkidest. tulnud millegagi toime. Meeste kanged jalad ei „Lähme!“ käsutasid nad. olnud enam palliga triblamiseks ja täpsete söötuInimesed karjusid midagi, mis tundus olevat de andmiseks kõlblikud. ropp, ning taas lendasid üle aia nii tühjad kui „Mida te ronisite siia, ah?“ haugatas üks politpooltäis õlletopsid. „Võtke vargad kinni!“ karjus seinikest järsku. „Milleks, ah?“ Mees jõllitas verd keegi ja kümned käed raputasid aeda. Väljapäätäisvalgunud silmil naisi, lõug üleval. sumulgult tagasi vaatavaid politseinikke ja eestla„Me tulime lihtsalt sporti vaatama,“ vabandas si tabas ere prožektorivihk ja neid näidati suurtel Hille. Politseinikud haarasid naistel küünarnukkiekraanidel. Üle staadioni kaikus teadustaja kähe dest ja need tõusid vastu puiklemata püsti. Tegehääl: „Pidage need inimesed kinni!“ vust jälgisid traataia tagant sajad põlevad silmad.

Hille sai plasttopsiga vastu pead, kuid ei teinud Vaikides, ähvardavalt, tapahimuliselt. sellest välja. Liis komistas ühe tooli otsa ja kukkus, Korravalvurid transportisid naised väljapääsukuid oli kohe püsti ja nad kadusid koos politseinimulguni ja ning just siis kõlas all väljakul lõpuvile. kega staadioni sisemusse. Koridorid olid tühjad, Politseinikud peatusid ja vaatasid surnud silmil inimesed olid kõik alles tribüünil. Tribüünialustes platsi poole. Tablool oli endiselt seis 0 : 1. betoonseintega käikudes tõttavatele naistele oli „Ai!“ hüüdis Hille ja püüdis kätt lahti rapsata, ülal toimuv hästi kuulda. Staadion lausa värises, kuid see ei õnnestunud. kui inimesed hüüdsid: „GOO-LAA-NOO! GOO„Ah et sinul on ai,“ sisistas politseinik. „Vaata LAA-NOO!“ Keegi ei nutnud enam, neid inimesi! Vaata kõiki neid sadat turahvast ühendas mingi sisemine viha handet inimest! Mis sa arvad, kas neil ja tige otsusekindlus. Politseinikud toiei ole praegu ai?“ metasid naised laiu tühje treppe pidi Kollastes särkides spordimiljonärid alla, lükkasid nad suurte uste vahelt vajusid väljakumurule ja hoidsid peast Suurtel ekraanidel näidati välja ja üks neist viibutas kumminuia. kinni, osa neist nuttis. Pealtvaatajad „Kaduge siit kus kurat!“ lausus ta. nutsid samuti, kõik sada tuhat inimest. järjest kollastes särkides Naised kiirustasid eemale, Hille suNad panid käed üksteise õlgadele, vaameeleheitel mängijaid, rus sülearvutikotti vastu keha ja tema tasid klaasistunud pilgul alla staadionivahepeal peatus kaamera kontsad kõpsusid kiirelt asfaldil. Tormimurule ning pisarad aina tulvasid nenmustas tagis siilipäisel liste sündmuste käigus ei olnud naised de silmist. Suurtel ekraanidel näidati tähelegi pannud, et väljas on hämardujärjest kollastes särkides meeleheitel mehel, kes käis ringi, käed nud. Nüüd oli taevas täiesti tume, kõikmängijaid, vahepeal peatus kaamera üleval, irve näol. See oli jal olid süttinud tänavalaternad, mis mustas tagis siilipäisel mehel, kes käis ärimees Janikovski, mees, valgustasid parklas seisvaid tuhandeid ringi, käed üleval, irve näol. See oli ärikeda kahtlustati oma läikivaid autosid. Õhtu oli soe ja õhk ei mees Janikovski, mees, keda kahtlustati liikunud. Naised tõttasid autode vahel oma ärikonkurentide betooni valamiärikonkurentide betooni staadionist kaugemale, püüdes leida ses. Pealtvaatajad ei osanud oma muivalamises. otseteed metroopeatusesse; selja taha du nii võiduka meeskonna häbiväärse vaadates tundus neile, et hiiglaslik hästi valgustakaotuse järel kuidagi käituda ja kuigi mäng oli lõptud kollane pudrukauss vajub neile peale. Staadiopenud, ei lahkunud staadionilt keegi. Rahvast läbis nilt kostis endiselt valju skandeerimist ja suminat, mingi sisemine värin ja siis hakati järjest valjemalt tumedas taevas sähvis neli-viis prožektorikiirt. skandeerima: „GOO-LAA-NOO! GOO-LAA-NOO!“ Eestlased peatusid.

Osa inimestest sumises, kokku kõlas kõik väga „Issand!“ sosistas üle keha värisev Hille ja haavõimsalt. Pärmimäelased kogunesid varumängijaras Liisil käest. Naise silmis peegeldus kollane te pingi juurde, kumerate läbipaistvate varjualuste staadion. „Vaata sinna!“ alla, kartes, et publiku seast võidakse neid milleStaadioni ustest oli väljunud seltskond pisikegagi visata. Kui vahetult peale lõpuvile kõlamist oli si tumedaid figuure, kollastes särkides fänne, kes paar rohesärki võidukalt käsi tõstnud, siis nüüd ei jäid seisma ja vaatasid ringi. „Seal nad ongi!“ hüüjuubeldanud enam keegi, välja arvatud Janikovski, dis keegi. „Järele neile!“ kes tagus endiselt rusikaid taeva poole. Tundus, et „Appi!“ hüüdis Liis, tõmbas Hillet käest ja naiPärmimäe mängijad eelistaks autasustamisele jääsed pistsid jooksu. Hille peatus, rebis kingad jalast mise asemel staadionilt põgeneda. ja lippas hääletult edasi. „Oota!“ hüüdis ta Liisile, Kuna politseinikud ei pööranud eestlastele hetkel kes tõttas valgete tenniste välkudes ees. tähelepanu ja olid nende käed vabastanud, muutus Hille julgemaks. Ta otsis välja telefoni ja tegi üksteisel

ümber õlgade hoidvatest, skandeerivatest ja sumise järgneb

2021 AUGUST JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

FC Üksjalgväravat

1

ehk võistlustantsijate meeskonda vedas saatest „Tantsud tähtedega“ tuntud Marko Kiigajaan (fotol). Kümme aastat hiljem on tiim endiselt Coolbet rannaliigas.

värava lõid Eesti klubid kamba peale 2011. aasta suvel eurosarjades.

Saaremaa Jalgpalli Liit sündis 2011. aasta juulis ning taaselustas kaks traditsiooni: Saaremaa ja Hiiumaa vahelise mõõduvõtu palliplatsil ning punkarite ja politseinike jalgpallimängu.

Sergei Pareiko valis Siberi rahapakkide asemel tiitlivõitluse

2

011. aasta augustikuu Jalka tuli võitjaks Eesti, saades sellega endale kaanestaariks oli Sergei Kim Källströmi karika. Eesti eest mängiPareiko, kes nautis 34aassid Toivo Teetsman, Aivo Lillepuu, Arvo taselt karjääri tipus olemist: Sõerd, Toomas Ustinov, Madis Manninen, ta oli eelmisel talvel loobunud Armas Metsalu, Arvi Metsalu ja Oleg HatHinD 1,85 euRot 29 KRooni AuguSt 2011 Tomski Tomi rahapakkidest ja levitš. Treenerid olid Johan Utt ja Kristjan valinud kaks korda väiksema palKärt, delegatsiooni juhtis Meeli Hunt. gaga Krakówi Wisła lepingupakMeistriliiga rubriigis arutlesid asjakumise. „Tomski viimane pakkutundjad senise hooaja suurimate üllatamine oli paar korda suurem kui jate üle. Välja toodi näiteks sel hooajal see, mis mul praegu Wisłas on. meistriliiga väravarekordi püstitanud Aga rahateema ei ole Wisłas üldse Aleksandrs Čekulajevs, aga positiivselt aktuaalne. Saiale saan võid peale leidsid märkimist veel näiteks FC Kuresmäärida ja rohkem mul vaja pole. saare ründeliider Martti Pukk, Nõmme ha Nende pakkumine mulle sobis ja ra tte Kalju ässad Sergei Terehhov ja Hidetosmi id, jahib tii tle ongi kõik. Võinuks ju Tomskisse hi Wakui ja FC Levadias esile tõusnud JAD ngi SMä Atu Mei StR iLiig A üLL MPi AL tAA niS raha eest mängima jääda, aga sel äärekaitsja Taijo Teniste. Negatiivses eeS ti või tiS eRi oLü tAg uM A PAn i PeR e vutti Reb ecc A PäRteL juhul mõtleksin pärast karjääri, et JAL gvä RAv üKS Fc mõttes tõi Tartu ülikooli Türi kolledži bi KLu te või StL uStAnt SiJA raha sain küll, aga selle eest ei saadirektor ja vabakutseline jalgpallivaatbach Wam Postrid: Hulk, Abby Andreas Aniko, nud ju mingit tiitlit ega kõrgemal a, leja Timo Kikas välja aga Rauno AlliPluss: Aivar Pohlak, Leetm Liivo in, la Mona Lamb Martin Prostang, Danie Pärtel, Mats Hummels Signe, Rebecca ja Sven tasemel mängida,“ arutles Pareiko. ku, kellelt ta FC Floras enamat ootas: Indrek Schwede võrdles oma „Mullu kuulus ta Flora põhikoosseisu, kolumnis naistejalgpalli muuseukuid on tänavu sammu tagasi teinud. Kadunud on miskäiguga, sest tunnetas, et naised ootamatud lahendused ja huvitavad käigud,“ sõüritavad meestejalgpallist asju järk-järnas Kikas. Kümme aastat hiljem on Alliku endiselt gult üle võtta, kuid naiste mäng on Floras! arengutaseme poolest veel meeste Mängijaks luubi all oli Soomes Jyväskylä JKs omast maas. „Naised on meestelt aina mänginud Mikk Reintam, kelle kohta ütles FC üle võtnud ja võtavad veelgi, tõenäoliFlora peatreener Martin Reim, et Floras ei pakuselt jäävadki nad selle kauni mängu jältud talle uut lepingut, sest Reintam jäi nendele jendajateks. Muidugi on naistejalgpalli liiga aeglaseks. Naismängijana teenis tähelepanu arengukiirus suurem, sest nad on hilDaniela Mona Lambin, taktikajuttude rubriigis jem alustanud. Nende võtted ja mängulahkas Karel Voolaid nurgalöökide tähtsust nii pilt lähenevad meeste omale kogu aja, kaitses kui rünnakul. aga vähemalt praegu on raske näha, et Külas käidi Pärnu JK noortevõistkonna juures, naised suudaksid jalgpallile anda mikus mängisid näiteks ka praegu Premium liiga dagi sisulist, mida mehed jäljendama tasemel pallivad Rasmus Peetson, Kristen Saarts hakkaksid. Naised on faasi-paari võrra meeste ja Henri Hanson. Välistähe rubriigis portreteeriti mängust maas ning just selles naistejalgpalli võlu Müncheni Bayernist ära põlatud Mats Hummelseisnebki. Naistejalgpall on nagu külaskäik muusit, Lennart Komp selgitas suures loos jalgpalliseumisse, kus saab vaadata ja meelde tuletada petturite tegutsemise põhimõtteid ja nõkse. meestejalgpalli eilset päeva,“ kirjutas Schwede.

Reportaaži pakuti Rootsist Gothia Cupilt, kus Loe Jalka vanu numbreid aadressil intellektipuudega noorte vutimeeste turniiril www.issuu.com/jalka!

SeRgei PAReiKo

ISSN 1736-7379

2011 AUGUST JALKA

58

JALKA AUGUST 2021

1

ESITLEB:

EESTI BELGIA MM-VALIKMÄNG

2. SEPTEMBER 2021 KELL 21.45 VÄRAVAD AVATAKSE KELL 18.45 PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Koondise fänni ambitsioonikas plaan:

22 mängusärki ja 100 maratoni!

Eesti koondise tulihingeline poolehoidja Olev Vahemaa on kirglik koguja: jalgpalliga seoses kogub ta nii Eesti vutimeeste originaalseid mängusärke kui ka mängude märke. Kui ta ei ole parasjagu jalgpalli vaatamas, rühib ta maagilise tähise poole – mees, kes pääses lapsena napilt jalgade amputeerimisest, on sihiks võtnud saja jooksumaratoni läbimise.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

K

es siis ei oleks näinud seda, kuidas mängijad koondisematšide järel oma võistlussärgid publikusse viskavad või kellelegi kingivad? 47aastane Olev Vahemaa on selliste särkide kogumisest teinud endale põneva hobi. „Esimese särgi sain Raio Piirojalt Kuressaare linnastaadionil pärast seda, kui seal Leeduga 1 : 1 viiki mängisime. Mõtlesin, et vau – originaalne mängijasärk! Teise särgi sain 2009. aastal,

kui Eesti jalgpall sai 100aastaseks ja mängisime Ekvatoriaal-Guineaga – soojenduseks olid tehtud spetsiaalsed särgid, mille kõik koondislased pärast hümni laulmist rahva sekka viskasid. Mina sain endale Artur Kotenko särgi,“ meenutab Vahemaa. „Täpselt neli aastat tagasi tulin ideele – võiks ju täpselt 22 särki kokku saada, siis oleks neid kahe koondise jagu. Selle nelja aastaga on õnnestunud kokku saada kümme särki, seega on tegu pika missiooniga. Ega see kergelt ei lähe,“ muigab Vahemaa.

Kui esimesed särgid sattusid Vahemaale hea õnne abil, siis plaani küpsedes hakkas ta tegutsema mõtestatumalt: tutvuste kaudu või muudel viisidel proovis ta palluritega juba enne mänge kokkuleppele saada, et nad oma särgi kohtumise järel just talle annaksid. „Eriti hea meel oli Dmitri Kruglovi särgi üle – ta oli mängijana mu naise suur lemmik. Sergei Pareiko särki oleks tahtnud ka saada, aga see ei õnnestunud,“ nendib Vahemaa.

Juba on selge ka tulevikuplaan: kaugemas tulevikus võiks särgikogu endale saada spordimuuseum. „Mul on ju ka selliste legendide särke,

Peale koondisesärkide on Vahemaa kogus ka kaks klubisärki: Joel Lindpere vorm New York Red Bullsi päevilt ja Ragnar Klavani Liverpooli särk.

Mõlemad on kaunistatud ka autogrammiga, ent erinevalt koondisesärkidest ei ole neid mängus kantud. „Joel tõi oma särgi mulle New Yorgist, Klavani oma tellisin aga kohe sel päeval, kui ta klubiga lepingu allkirjastas.“

60

JALKA AUGUST 2021

LÕPULUGU

Jalgpallisallide kogumisega Vahemaa niivõrd tõsiselt ei tegele, kuid sellest hoolimata on tal neid aastate jooksul kogunenud 30–40. Üks uhkemaid on Eesti– Brasiilia mängu ajal vastaste fänni käest saadud Brasiilia koondise sall, samuti meenutab mööbliäris tegutsev Vahemaa muhelusega seda, kuidas ta sealse koostööpartneriga Bosnia ja Hertsegoviinas kohaliku koondise ja Eesti vahelist mängu külastas. „Kuna sealsed fännid on väga karmid, siis mulle öeldi, et ma igaks juhuks Eesti atribuutikat ei kannaks. Siis ostsid nad mulle Bosnia salli.“

Vahemaa väärtustab oma kogus ka särgivarrukatel olevaid võistlussarja embleeme ning proovib igast valiksarjast kogusse esindaja saada. „Kui staadionil sellise särgi selga panen, siis teised vaatavad kadedusega.

Need, kes asja tunnevad, saavad aru, et tegu on originaaliga!“

Selliste märke täis sallidega käib Olev Vahemaa ka koondisele staadionil kaasa elamas. „Vanemad mehed on teinekord nalja visanud, et näe, Brežnev tuleb!“

2021 AUGUST JALKA

61

LÕPULUGU RUBRIIK

Särk, millest kogu alguse sai – Raio Piiroja võistlusvorm 2008. aastast.

kes on üle 100 mängu mänginud: Klavan, Jääger, Kruglov, Dmitrijev. Kui keegi tahaks neid ära osta, siis ei ole ma nõus – neil ei ole hinda. Ma arvan, et oleks väga kihvt, kui see kogu jõuaks lõpuks muuseumisse. Mõtle, kui praegu ütleks keegi, et näe, mul on olemas kõik koondise särgid, millega viimased 40–50 aastat on mängitud!“

Märgikogu läheneb sajale

Vasakpoolne särk, mille peal on kirjas „100 aastat armastust“, oli Eesti koondislastel soojenduse ajal seljas 2009. aastal enne mängu Ekvatoriaal-Guineaga, kui meie jalgpall tähistas suurt juubelit. Vahemaal õnnestus endale saada Artur Kotenko eksemplar, kusjuures senimaani on see tema kogus ainus väravavahile kuulunud särk.

62

JALKA AUGUST 2021

Särkidest suuremgi kogu on Vahemaal koondise mängumärkidest, mida tal on kokku 90. „See tähendab, et neid mänge olen ma kõiki kohapeal näinud.

Kuulun ka Jalgpallihaiglasse ning neid märke saab osta selle kaudu või siis ka mängudelt kohapealt.“ Kuigi tema kogus on ka välismaalt pärit mängude märke, näiteks Venemaa–Eesti ja Inglismaa– Eesti kohtumistelt, toob Vahemaa ühe haruldasema märgina välja Sergei Pareiko lahkumismängu märgi. „Seda oli piiratud koguses ja tean, et mitu fänni jäi üldse ilma.“ Eesti koondist käib Vahemaa staadionil ka märke täis sallidega toetamas. Kuna ühe salli peale kõik märgid ära ei mahu, siis saavad neid kanda ka kaasas olevad lapsed ja naine.

LÕPULUGU

Olev Vahemaa kogus on 90 mängu märgid, mis on kõik kinnitatud sallide peale.

„Jooksen, sest mulle öeldi, et ma ei hakka kunagi käima!“ Vahemaa teekond maratonijooksudeni on olnud tõeliselt märkimisväärne. Kuueaastaselt juhtus tal elumuutev õnnetus: katlamajast välja toodud tuhahunnikus teiste poistega ronides vajus ta ühtäkki põlvist saati hõõguva tuha sisse. Esialgu arvasid arstid, et jalgade päästmine ei ole enam võimalik ja need tuleb amputeerida. Vahemaa ema ei olnud sellega aga nõus, võitles poja eest ning poisi jalad ehitatigi lõpuks sisuliselt uuesti üles. „Mäletan, kuidas mu emale öeldi, et ma ei hakka mitte kunagi käima. Mõtlesin – mis mõttes? Hakkan küll!“ meenutab Vahemaa. „Umbes kaks aastat lapsepõlvest läks selle õnnetuse peale. 1983. aastal vaatasime emaga Helsingis toimunud kergejõustiku MMi ja ütlesin talle: ema, mina jooksen ka kunagi maratoni! Eks ma muud sporti olin eluaeg teinud, aga 2011. aastal hakkasin lõpuks selleks valmistuma ja 2013. aastal läbisingi esimese maratoni.

Alguses mõtlesin, et see on ühekordne projekt, aga „kahjuks“ võitsin pärast esimest maratoni õiguse osa võtta Berliini maratonist, kuhu on teadupoolest ülikeeruline pääseda. Kuna see oli järgmisel aastal, mõtlesin, et see on mulle antud võimalus – hoidsin ennast vormis ja jooksin Berliini maratoni ka ära. Seejärel mõtlesin, et kaks ei saa kolmandata jääda – nüüd on aga neid juba 80 kokku tulnud.“ 80 maratoniga on Vahemaa Eesti edetabelis auväärsel 40. kohal. 100 maratoni tõstaks ta praeguse seisuga juba 30 parema sekka. Muide – tabelit juhib ei rohkem ega vähem kui 641 maratoni läbinud Rein Pärn, kes lahkus meie seast 80aastasena tänavu kevadel. Sealjuures jooksis Pärn oma viimaselgi eluaastal ükskaks maratoni nädalas. „Alati tasub proovida. Tuleb seada endale eesmärgid, teha tööd ja siis on kõik võimalik!“ kinnitab Vahemaa. Olev koos abikaasa Kristiga enne Eesti koondise mängu. Foto: erakogu 2021 AUGUST JALKA

63

LISAAEG Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 01.08 Lisete Tammeveski 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 02.08 Karmen Piirimaa 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 05.08 Anni Koppel 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Jaanus Pruuli 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Ljubov Lobõševa 11.08 Kaire Palmaru 12.08 Igor Dudarev 12.08 Alika Malešina 14.08 Mihhail Starodubtsev 14.08 Oliver Ani 15.08 Marko Leevand 15.08 Tanel Lang 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Indrek Schwede 16.08 Konstantin Vassiljev 16.08 Daniel Fedotov 17.08 Kristiina Møller 17.08 Annika Tikk 17.08 Ats Toomsalu 18.08 Siim-Sten Palm 19.08 Nikita Baranov 19.08 Enrico Veensalu 20.08 Eigo Mägi 20.08 Artur Kotenko 20.08 Merily Toom 20.08 Magnus Karofeld 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 23.08 Vlada Kubassova 23.08 Rene Merilo 24.08 Paul Kask 25.08 Tarmo Lehiste 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 27.08 Timo Rahnel 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 30.08 Katrin Piirimaa 30.08 Lars-Indrek Aigro 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

64

JALKA AUGUST 2021

52 23 73 53 19 36 31 44 33 33 48 49 46 57 67 49 45 44 43 43 37 28 20 39 23 44 26 78 59 37 20 45 41 19 29 29 22 47 40 27 25 37 32 30 39 46 66 31 26 20 35 51 39 52 76 74 49 37 32 68 43 41 21 19 33 32

Karikatuur: Meelis Naudi

Serie A reeglid tekitaksid Florale ja Levadiale peavalu Itaalia kõrgliiga tegi mõneti ootamatu reeglimuudatuse: nimelt ei ole alates hooajast 2022/23 võistkondadel seal enam lubatud kanda rohelist värvi mänguvormi. Keelu palusid kehtestada liiga telepartnerid, sest lõppenud hooajal tekitasid osa klubide võõrsilvormid olukorra, kus mängijaid oli keeruline väljakust eristada, ning värvipimedatel oli kohtumist veel eriti keeruline jälgida. Keeld ei kehti sealjuures väravavahtidele.

Kuigi paljud jalgpallisõbrad arvasid kohe, et keeld puudutab kõige teravamalt Sassuolo meeskonda, kes mängib rohemustatriibulistes särkides, siis Serie A kinnitas, et neid ei tohiks see puudutada, sest mustad triibud pakuvad piisavalt kontrasti – keelu alla lähevad ainult sellised särgid, kus roheline on selgelt domineeriv värv.

Võib aga arvata, et kui sarnane reegel kehtestada Eestis, siis sõeluksid eelkõige püüli FC Flora ja FCI Levadia püksid – mõlemal meie tippklubil on ju koduvormi puhul särk üleni roheline!

Foto: Jana Pipar

LISAAEG RUBRIIK

Flora esimene euroedu

Foto: Lembit Peegel

Valitsev Eesti meister FC Flora oli pikki aastaid eurosarjades sisuliselt naerualune: kuigi üksikutes mängudes oldi aeg-ajalt võite saadud, ei suudetud aastaid kokku panna kahte head mängu järjest, mis oleks florakad järgmisesse ringi aidanud. Pidevad kaotused tähendasid aga ühtlasi seda, et järgmisteks hooaegadeks ei tõstnud klubi ka oma eurokoefitsienti, mis oleks võimaldanud paberil nõrgemaid vastaseid. Alates 1994. aasta suvest on Flora eurosarjas mänginud ühe erandiga (2014) igal aastal ning kuni 2019. aastani võitsid nad 25 vastasseisust vaid ühe – see juhtus 2006. aastal, kui UEFA karikasarja esimeses eelringis suudeti kahe mängu kokkuvõttes edestada Oslo Lyni.

Norra vutilegendi Henning Bergi juhendatud Lyn tegi oma koduväljakul peetud avamängus Floraga 1 : 1 viigi, aga Lillekülas sündinud 0 : 0 viik viis toona kehtinud võõrsilväravate reegli alusel teise ringi Pasi Rautiaineni hoolealused.

See foto pärinebki just nimelt sellest 2006. aasta väravateta viigimängust Lillekülas, kus vastasega madistab toona 22aastane Andrei Sidorenkov.

VANA FOTO

Alates 2019. aastast on aga Flora käsi Euroopas märksa paremini käinud: koos tänavuse võiduga Hiberniansi üle on viimasest seitsmest vastasseisust võidetud neli. Kas tänavu suudetakse uue ja soodsama süsteemi abil teha Eesti jalgpalliajalugu ja jõuda esimese Maarjamaa klubina eurosarjas alagrupiturniirile?

LHV edetabel Juunikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) FC Elva 4. (7.) FC Nõmme United 5. (4.) Nõmme Kalju FC 6. (6.) JK Tallinna Kalev 7. (5.) Viljandi JK Tulevik 8. (9.) Ambla Vallameeskond 9. (12.) Viimsi JK 10. (11.) FC Kuressaare 11. (8.) JK Tabasalu 12. (10.) Paide Linnameeskond 13. (14.) Rakvere JK Tarvas 14. (15.) FC Kose 15. (–) FC Hiiumaa 16. (13.) Tallinna FCI Levadia 17. (20.) Keila JK 18. (17.) Pärnu JK Vaprus 19. (16.) Läänemaa JK 20. (–) Tartu FC Santos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 AUGUST JALKA

65

RISTSÕNA

Juulikuu ristsõna õige vastus oli „Kauaoodatud võit“. Õige vastuse eest võitis EJLi kruusi Jaak Valdre. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi kruusi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA AUGUST 2021