MÕTISKLUSI
Marcus Rashford tegi justkui kõik õigesti – ka väravavaht oli juba teisele poole ära hüpanud, ent pall põrkas posti. Foto: Ryan Pierse, UEFA
Penaltiseeria pole loterii, ent Inglismaal polnud õnne Euroopa meister oleks võinud olla väga vabalt Inglismaa. Sellest ei jäänud ju palju puudu: Andrea Belotti eksimuse ja Harry Maguire’i fantastilise ristnurgapommi järel juhtis Inglismaa penaltiseeriat 2 : 1. Inglaste paar keskpärast lööki ja Gianluigi Donnarumma paar head tõrjet pöörasid aga asja pea peale ja võidukarikas rändas Rooma.
I
ga kord, kui keegi räägib sellest, kuidas penaltiseeria on loterii, tõusevad mul ihukarvad püsti. Mis mõttes? Loteriiks võiks nimetada mündiviset (mida 1968. aasta EMi poolfinaalis kasutati!), mitte jalgpallilist võistlust, mille tulemust saavad osalevad mängijad väga konkreetselt mõjutada. Penaltiseeria on mõistust, psühholoogiat ja oskusi kombineeriv viis, kuidas otsustada edasipääseja või finaali võitja.
12
JALKA AUGUST 2021
Tekst: Raul Ojassaar
Enne Gareth Southgate’i peatreeneriks asumist oli Inglismaa koondis osalenud seitsmes penaltiseerias ja võitnud neist vaid ühe. Söögi alla ja peale on meenutatud Southgate’i oma otsustavat eksimust 1996. aasta EMi poolfinaalis. Kõigest sellest lähtuvalt võttis Southgate penaltiseeriate teema ametisse asudes tõsiselt käsile, konsulteerides psühholoogide ja andmeanalüütikutega. Eesmärk oli lihtne: saada jälile sellele, miks inglased penaltiseeriates aina põruvad, ja see muster ümber pöörata. Enne 2018. aasta MMi tehti mõtestatud treeninguid ja katseid, et välja selgitada parimad lööjad ja neid võimalikult hästi penaltiseeria surveks ette valmistada. Mängijate suhtes viidi läbi psühhomeetrilised testid, penaltiseeriad mängiti võimalikult tõetruult läbi – kõik toimus pärast füüsiliselt rasket treeningut, meeskond ootas keskringis, mängijad harjutasid jalutuskäiku sealt penaltipunktini jne. Pinge tõstmiseks tuli lööjatel väravavahile ette öelda, millisesse nurka sihitakse. Psühholoogid
