Jalka (oktoober 2023)

SELLES NUMBRIS: COOLBET SAALILIIGA  ELARI KASEMETS  ILDEFONS LIMA  RANNAKOONDIS

OKTOOBER 2023

Kadriorgu ehitatakse eraldi jalgpallistaadion

Miks korjatakse staadionil jookidel pudelikorgid ära?

Kas Meistrite liigas selgub tegelikult maailmameister?

Heategevuslikud liigamängud koguvad hoogu

Postritel:

Karl Andre Vallner, do, Linda Caice Diogo Jota

KARL ANDRE VALLNER: väravavahi jalaga mäng on julguse taga!

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Väikese karika rekordfinaal

NOËPi kontsert arvudes

Kuidas Taani tuli, nägi ja võitis

EESTI SPORDI

SUURTOETAJA

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.

Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

OKTOOBER

Haavu lakkuma jääda ei saa

Foto: Mauri Levandi

Ei saa üle ega ümber – septembrikuu andis Eesti tippjalgpallile järjekordse hoobi.

Pärast meie klubide jaoks viljatult kulgenud eurosuve jätkas koondis EM-valiksarja, kuid pidi nii Rootsi kui Belgia käest vastu võtma kuiva ja ilmetu 0 : 5 kaotuse.

Olukorda võib pidada mõõnaks või suisa kriisiks, kuid ei tasu unustada, et juba oktoobris tulevad uued kohtumised peale – häbi mahapesemiseks on võimalus juba kodus Aserbaidžaani vastu.

Seekordne Jalka toob sinuni koondisemuljete kõrval kaks suurt ja põnevat lugu. Kaaneloos räägib FCI Levadia ja Eesti koondise väravavaht Karl Andre Vallner oma kujunemisteest ja mõtteviisist, teine suur intervjuu võtab luubi alla aga ikoonilise Kadrioru staadioni – peaaegu pool sajandit areenil töötanud Olavi Sikka räägib nii selle uhke areeni minevikust kui ka tulevikust, mis toob sealjuures just jalgpallile väga põnevaid uudiseid.

Suuremaid ja väiksemaid lugusid on ajakirjas mõistagi veel ja veel – lugemist ja vaatamist peaks jaguma tükiks ajaks. Kui oktoobrikuised tähtsad lahingud nii klubi- kui koondiserindel selleks üldse aega jätavad!

2023 OKTOOBER JALKA

3

SISUKORD 12

KAANELUGU LK 16–23 Karl Andre Vallnerist on viimaste aastatega saanud Eesti tippväravavaht, olles FCI Levadia ridades võitnud tiitleid ja kinnistanud end A-koondise kolmanda numbrina. Kuidas jõudis üks Loolt pärit poiss nii kaugele – ja kuhu sihib ta jalgpallis edasi?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Olavi Sikka on Kadrioru staadioni ihu ja hing olnud juba peaaegu pool sajandit. Selle aja jooksul on Eesti spordile eri ajastutel tähtsat rolli mänginud areen ühest küljest küll oluliselt muutunud, teisalt säilitanud oma iseloomu. Intervjuus Jalkale meenutab Sikka vanu aegu, aga räägib ka plaanitavast, mis tooks Kadrioru staadioni juurde veel ühe murukattega jalgpalliareeni.

Staadion lk 26–30

40 Kolumn

12 Raul Ojassaar

Maailma kiireim mees Noah Lyles sattus ehk eneselegi ootamatult paljude ameeriklastest korvpallifännide pilkeobjektiks, kuigi ei öelnud tegelikult mitte midagi valesti. Või kas maailmameistritiitleid võibki tegelikult välja anda tunnetuse ja loogika, mitte reaalsete tulemuste põhjal?

Persoonid & intervjuud

16 2-kõne: Karl Andre Vallner 26 Staadion: Olavi Sikka ja Kadrioru staadion 40 Maailm: Andorra maailmarekordimehe pidulik hüvastijätt Rubriigid

3 6 8 10 24 39

Oktoober Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Koondis Miks?

Rubriik „Miks?“ uurib seekord, miks keeratakse staadionil pudelis müüdavatel jookidel kork pealt ära.

42 Rannajalgpall

IMPRESSUM 44

50 ESIKAANEL: KARL ANDRE VALLNER FOTO: KATARIINA PEETSON

56

NR 10 (190) 2023 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: MAARJA TRAUSS FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

44 Naised

Tartu JK Tammekal ja Pärnu JK Vaprusel on kujunenud hea tava korraldada igal aastal heategevuslik mäng, mille keskmes on Kingitud Elu vähiravifond. See südamlik traditsioon on aastatega muutunud sellele kahele jalgpalliklubile oluliseks osaks nende tegevusest, tuues kokku spordientusiastid ja heategijad, et üheskoos võidelda vähktõve vastu.

48 50 52 56

Faktifoto: NOËPi kontsert arvudes Saalijalgpall Klõpsud Ajalugu

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EM-finaalturniirid. Seekord hüppame aastasse 1992, kui suurüllatusena tuli Euroopa meistriks Taani, kes ei pidanud tegelikult finaalturniiril üldse osalemagi.

62 10 aastat tagasi 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: MATTIAS KAUK +372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960

Poster

TRÜKITUD PRINTALLIS

Karl Andre Vallner Linda Caicedo Diogo Jota

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2023 OKTOOBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Kuidas vanameistrid Levadiat hammustasid

Mine tea, kui palju võib teinekord üksainus värav tabeliseisu mõttes hooaja lõpus rolli mängida – 90 + 3. minuti viigivärav on ühele võistkonnale võidetud punkt, teisele aga kaotatud kaks.

Täpselt nii läks FCI Levadia ja JK Tallinna Kalevi kohtumises, kus Levadia oli juba võidusadamasse jõudmas, kui Kalev neilt tänu Ats Purje väravale võidu viimasel hetkel käest rebis.

Kalevi president Ragnar Klavan on hooaja teiseks pooleks Kalevile appi tulnud ning meeskonnale omajagu kindlust ja kogemust pakkunud. Levadiaga tehtud 1 : 1 viik oli sealjuures tema viies kohtumine Kalevi eest – ja kõik need viis lõppesid täpselt sama skooriga!

6 JALKA OKTOOBER 2023

PEEGELDUSED

Kalevi väravavaht Oskari Forsman alustab Mollo Bessala pealelöögi tõrjumist juba silmavaatega! Selle hooaja eel Kaleviga liitunud 35aastane soomlasest väravavaht on kogemuste ja oskustega paiganud Kalevi meeskonnas koha, mis oli eelmistel hooaegadel vaat et tiimi kõige valusam punkt.

No mis sa teed!

Levadia abitreener José Soto ei suuda uskuda, et tema meeskond võidupunktid käest andis. Soto on sel hooajal sealjuures saanud päris palju tegutseda ka peatreenerina, sest Levadia tegelik peatreener Curro Torres on kohtunikega tülitsemise eest saanud mitu punast kaarti ja sellega kaasnevat mängukeeldu.

2023 OKTOOBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Karl Jakob Hein

Konstantin Vassiljev

Eesti koondise esiväravavahist sai uus SOS Lasteküla hea tahte saadik. „Minu jaoks on väga oluline, et jalgpall oleks kättesaadav kõigile.

Lapsed on meie tulevik ja seisan hea meelega selle eest, et nende tuleviku üks osa oleks jalgpalli kaudu enesekindluse ja inspiratsiooni leidmine,“ sõnab Hein, kes võtab hea tahte saadikuna teatepulga üle Ragnar Klavanilt. Varem on selles rollis olnud ka Raio Piiroja.

Vaid seitse mängijat on löönud Premium liiga ajaloos värava vanemana kui Konstantin Vassiljev, kes oli 22. septembril Tallinna Kalevi vastu skoorides 39 aasta, ühe kuu ja kuue päeva vanune.

Sealjuures on Vassiljevil reaalne šanss kerkida sel hooajal suisa Premium liiga parimaks väravakütiks!

Saue JK tähistas taas juubeliaastat väikeste karikavõistluste võiduga

13. septembril mängiti A. Le Coq Arenal maha väikeste karikavõistluste finaal – II liigas ja madalamal mängivate meeskondade seast krooniti võitjaks II liiga lõuna/lääne piirkonnas mängiv Saue JK, kes alistas finaalis III liiga põhja piirkonna liidri Tallinna FC Zapoosi 2 : 0.

Tulises ja tasavägises finaalmatšis, kus mõlemad meeskonnad luhtasid kordamööda suurepäraseid võimalusi, sai lõpuks otsustavaks Saue klass: 56. minutil saatis Aare Avila imeilusa kauglöögi väravasse ja viis Saue juhtima, maruliselt viigiväravat otsinud Zapoosi kaitseliini tekkinud tühimikud karistas üleminutitel otsustavaks teiseks väravaks ära Janar Pajo.

Kohtumine kulges sportlikus ja vägevas õhkkonnas – väikeste karikavõistluste rekordit tähistanud 1374 pealtvaatajat tekitasid A. Le Coq Arenale

Foto: Katariina Peetson

tõeliselt suure mängu melu, kust ei puudunud fännilaulud, pürotehnika ja tuline kaasaelamine.

Mõlemad finalistid olid sealjuures varem korra väikestel karikavõistlustel finaali jõudnud ja seal ka kohtumise võitnud: Saue suutis seda 2018. aastal, Zapoos alles kaks aastat tagasi 2021. aastal. Saue puhul on viieaastase vahega tulnud võidud eriti sümboolsed, kuna mõlemal korral saadi triumfiga tähistada klubi ümmargust sünnipäeva: kui esimene väikese karika võit langes kokku Saue JK asutamise 20. aastapäevaga, siis tänavu tähistab klubi 25. sünnipäeva. Mõlemas Saue finaalivõidus oli oluline osaline Janar Pajo, kes sai mõlemas finaalis kirja värava.

Väikeste karikavõistluste ajaloo edukaim meeskond on aga FC Ararat, kes triumfeeris aastatel 2006–2008 kolmel korral järjest.

6

5

347

väravat lõi FC Flora naiskond Meistrite liiga turniiril vaid kahe mänguga, kuid kaotas mõlemad: 3 : 2 eduseisust jäädi esmalt lisaajal 3 : 4 alla Ukraina tšempionile Poltava Vorsklale, seejärel kaotati 3 : 5 Bosnia ja Hertsegoviina meistrile SFK 2000 Sarajevole.

inimest said jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjonilt tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu. Põhjaliku uurimise tagajärjel tuvastati, et kokkuleppemängudega olid seotud Anatoli Lõsanov, Nikolai Lõsanov, Andrei Lomov, Anton Ljubejev ja Anton Pomazan.

tüdrukut sai osa Saku Sportingu koordineeritud ja tüdrukutele suunatud Rimi jalgpallifestivalist.

Festival korraldati Saku gümnaasiumi 1.–8. klassi tüdrukutele.

8 JALKA OKTOOBER 2023

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Pole FIFA, kus on miljardid, vaid piiratud eelarve. Ei saa igaühe projekte toetada, vaid peavadki tagama koondisele parima ettevalmistuse.“ Laskesuusataja Robert Heldna laskesuusaföderatsiooni otsustest „No juhtub ikka, jah, et vaadatakse järele, kes see niisugune on ja kust ta tuli. Oo, võibolla jalgpallur? Mulle meeldib!“ Erik Sorga elust Bakuus „Jalgpallurid arvavad endast liiga palju.

Nad teevad vähe tööd. Jalka on nii tähtis, jalkapoisid on nii popid ja see on neile pähe löönud. Nad mõtlevad, et kõik tuleb kergelt. Nad peaksid rügama nii, et higipull otsa ees, palju rohkem endaga tööd tegema. Neil peaks olema erkinoolelikku tapjainstinkti, siis tulevad ka tulemused. Treenerid ja tugisüsteemid pole meil sugugi halvad, kuigi alati võib vinguda. Mängijatele pakutakse häid tingimusi, aga nad ise on luhvtivennad.“ Marko Kaljuveer Eesti jalgpallist „Kui me ise tahame ennast nii kehvaks pidada, siis pole midagi teha. See jutt, et vastane on nii kõrgest klassist, et midagi pole teha, ei päde. Kuidas siiamaani on siis saadud? Kõigiga on ju mängitud!

Võõrsilmäng on üks asi, aga kodus 0 : 5 kaotada on ikka õudne! Ei ole mõtet latti nii alla lasta, et see ongi normaalne ja me ei peagi jõudma, sest teised on nii palju kiiremad... Tegelikult ikka ei ole.“ Raio Piiroja „Kui kajastuse põhjendamatu massiivsus kahtluse alla seada, tuleb vastuseks, et jalgpall on spordialade kuningas, mäng number üks, mida harrastatakse igal pool maailmas ning millest kõik saavad aru. Ei vaidle vastu.

Ainult et need põhjendused kehtivad laia maailma mastaabis, mitte konkreetselt Eestis.“ Priit Pullerits unustab ära, et jalgpall on siiski ka Eestis populaarseim spordiala „Kui rahvuste liiga playoff’iks tagasi tulin, ega lihtne olnud siiski. Esimene mäng oli üsna hea, aga teises vajusime kollektiivselt läbi. See ei käi päris nii, et hüppad muudkui rongilt maha ja siis sinna tagasi. Samuti tuleb osata anda endale aru, et Eesti liiga ei anna valikmängude nõutavast tasemest tingimata kõige täpsemat pilti. Me näeme seda ka üldisemalt. See on karm reaalsus.“ Ragnar Klavanilt küsiti, kas koondisesse naasmine oleks tema puhul päevakorral

10 JALKA OKTOOBER 2023

Kogenud FIFA kategooria abikohtunik Aron Härsing mängul koos Erik Reinumäe ja Markko Ladvasega. Foto: Liisi Troska

Kohtunike nädal andis noortele õigusmõistjatele juurde enesekindlust Septembrikuu esimeses pooles leidis neljandat korda aset traditsiooniline kohtunike nädal, mis viis alustavad õigusmõistjad palliplatsil kokku tippkohtunikega.

Tänavune kohtunike nädal tõi üle Eesti koos tippkohtunikega väljakule 68 noort õigusmõistjat, kelle teekond kohtunike maailmas algas sel aastal.

Madalamate ja noorteliigade mängudel osales selleaastasel kohtunike nädalal kokku 43 TOP-kategooria mees- ja naiskohtunikku.

Igapäevaselt noorte õigusmõistjatega kokku puutuva kohtunike põhja regiooni juhi Jaan Roosi sõnul on võimalus tippkohtunikega väljakut jagada noorte arengut silmas pidades väga oluline. „Ühelt poolt mõjuvad kohtunike nädala mängud kasulikult noorte oskustele: nad saavad lähedalt näha, kuidas tippkohtunikud tegutsevad.

Kuna nendes mängudes on distants püramiidi tipu ja alumise astme vahel väike, saavad teadmised ja oskused kõige kiiremat teed pidi uute kohtunikeni jõuda ning nende tase saab lisatõuke. Kui püramiidi alumine aste on tugev, suurendame omakorda nende kohtunike arvu, kes võiksid aastate pärast potentsiaalselt tippliigadesse jõuda,“ räägib Roos.

Roosi sõnul on tagasiside noorkohtunikelt olnud väga positiivne. „Korduvalt on välja toodud, et koostöö tippkohtunikega mõjub väga motiveerivalt. Lisaks aitab see paika panna sihi, mille poole pürgida,“ lisab Roos. Seda kinnitab ka esimese aasta kohtunik Hans Oliver Kuuse, kes sai kohtunike nädalal jagada kahes mängus väljakut TOP-kohtunikega. „Tänu peakomplektile oli võimalus kuulda kogenuma kohtuniku mõtteid ja teadmisi ka juba mängu ajal, samuti pärast mängu. Nii oli järgmine mäng minu jaoks kohe lihtsam, sest enesekindlus oli palju suurem,“ räägib Kuuse.

Seekordne kohtunike nädal oli seotud UEFA värske kampaaniaga uute noorte kohtunike leidmiseks ja kohtunike ala juures hoidmiseks. UEFA liikmesriikides läbi viidud uuringu kohaselt vajab Euroopa juurde peaaegu 40 000 uut kohtunikku, et teenindada jalgpallimänge. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasiku sõnul pöörati seetõttu tähelepanu just uutele noortele õigusmõistjatele. „Kogu nädala vältel oli fookus noortel kohtunikel, et anda neile kogemust ning tõsta nende teadlikkust ja enesekindlust,“ ütleb Kaasik.

Kohtunike nädala traditsioon sai alguse 2020. aastal. Kahe nädala vältel teenindasid kogenud Eesti tippkohtunikud ühes noorte õigusmõistjatega madalamate liigade, noorte- ja naisteliigade kohtumisi. Traditsiooniliselt toimus kohtunike nädal paralleelselt septembrikuise rahvusvahelise koondiseaknaga, mil tippliigades mänge ei peeta. Seekordse kohtunike nädala mängud jäid perioodi 1.–14. septembrini.

Iganädalaselt teenindab Eestis eri liigatasemetel kohtumisi ligi 400 kohtunikku. EJL korraldab regulaarselt ka kohtunike algkursuseid, kuhu oodatakse kõiki jalgpallihuvilisi alates 15. eluaastast. Järgmine kohtunike kool alustab 2024. aasta kevadel.

LOOD & TSITAADID

Arsenal sai Eestis ametliku fänniklubi Septembri keskel said Eesti Arsenali fännid toreda uudise osaliseks: Inglismaa suurklubi tunnustab nüüd ametlikult Eestis olevat Arsenali fänniklubi. „Olin üksik fänn. Eks mõnda teist Arsenali eestlasest fänni teadsin veel, aga selliseid sõpru mul polnud, kes oleksid eriti aktiivselt Arsenali fännanud. Ühel hetkel sain Twitteri kaudu tuttavaks fänniklubi kaasasutaja Margus Kasega – võtsin temaga ühendust ja pakkusin välja, et teeme oma fänniklubi ära,“ meenutab klubi eestvedaja Rauno Roosimägi. „Temagi teadis mõnda fänni ja ka Facebookis oli fännileht selleks ajaks olemas, aga see oli küllaltki passiivne. Vaikselt hakkas sealt asi pihta. Algul jutustasime niisama Messengeris ja ühel hetkel mõtlesime, et peame ikka klubi ka ametlikult ära tegema.“ Ametlikuks fänniklubiks saamise protsess sai alguse aasta alguses. „Esimene kohtumine oli meil jaanuaris-veebruaris, kui arutasime, mida meil täpsemalt vaja oleks. Hakkasime otse Arsenaliga suhtlema, et kas oleks üldse varianti, ja meile öeldi suhteliselt kiiresti ära, et Eestis ühtegi Arsenali ametlikku fänniklubi ei ole ja nad oleksid hea meelega nõus meid aitama. Protsess ise oli suhteliselt lihtne: neil olid omad nõuded, mis pidid täidetud olema. Põhiliseks nõudeks oli see, et meil oleks olemas vähemalt 50 inimest, kes oleksid ametlikult liitunud. Kui see oli tehtud, hakkas info levima ning kui ka Viaplay ülekandes ja ühes jalgpallisaates meid mainiti, on kõik numbrid juba kahekordistunud.“ Arsenali Eesti fänniklubi plaanib liikmetele ühisüritusi ja mängude ühisvaatamisi, samuti loodetakse Roosimäe sõnul kasutada võimalust ja klubis mängiva Karl Jakob Heinaga ühispilt teha. Suur eesmärk on ka Arsenali kodustaadionile oma plagu riputada. Igapäevaselt käib aga agar omavaheline suhtlus. „Äge on näha, kuidas asi on õide puhkenud. Kui vanasti oli nii, et vaid paar inimest olid aktiivsed, siis nädalavahetuse mängu ajal oli ühisvestluses juba kümmekond inimest, kes kõik vaat et iga olukorda kommenteerisid ja kaasa elasid. Sellega kaasnev emotsioon on väga kihvt!

Tagasiside on olnud väga positiivne – lõpuks ometi on keegi, kellega koos saab klubiga seotud muresid kurta, rääkida ja ühisüritusi korraldada,“ sõnab Roosimägi. „Kuna asi on suhteliselt uus, avastame veel ise ka, mida klubi tunnustus ja ametlik staatus meile kaasa toob, aga üldiselt oleme teatud mõttes siseringis sees – saame võimaluse osaleda fänniüritustel ja ka mängudele pileteid taotleda, samuti on fännidele loodud ka teatud võimalused mängijatega kohtumiseks.

Oleme suures fännikommuunis sees.“ Arsenali fänniklubi leiab Instagramist (@estoniangooners) ja Facebookist (Arsenal Estonia – Londoni Arsenali ametlik fänniklubi Eestis), samuti kodulehelt arsenalestonia.ee – sealt leiavad soovijad ka juhised klubiga liitumiseks.

Nii nad

ütlesid „Jooksma peab, see on kõige tähtsam.

Kas mulle meeldib... no kellele see jooksmine ikka meeldib, aga peaasi et talle meeldib mind seal näha!“ Georgi Tunjov koduklubi Pescara nõudlikust peatreenerist Zdeněk Zemanist „See on lühend neljast sõnast: kommunikatsioon, distsipliin, visadus, kannatlikkus. Kui see sõbranna on meiega väljakul kaasas, on kõik super.“ Eesti naistekoondise peatreener Anastassia Morkovkina tutvustas Eesti naiskonna „12. mängijat platsil“, keda nimetatakse Kodivikaks „Nagu elus ikka asjad käivad, siis naiste kaudu. Kuna meil olid abikaasad juba varasemalt sõbrad, siis sealt see sõpruskond tekkis. Selles mõttes on huvitav: erinevad spordialad, aga mõlemad oleme seda teinud tipptasemel.“ Ragnar Klavan tutvumisest korvpallur Kristjan Kanguriga „Unistus läks täide. Kiiremini, kui ootasin.

Ma nüüd ei teagi, mis mu järgmine unistus olla võiks. Tuleb täna õhtul välja mõelda!“ JK Tallinna Kalevi 18aastane väravavaht Sander Lepp tegi ootamatult Premium liigas debüüdi „Ilmselgelt investeerivad nad jalgpalli kõvasti aega, teevad tööd ja tahavad kunagi välismaale jõuda. Seda tööd ei tehta aga õige intensiivsusega.

Arusaadavalt nad ju ei tea, kuidas välismaa akadeemiates töö käib. Nad on küll kaua väljakul, aga ei kasuta seda aega maksimaalselt targalt ära.

Vahepeal ollakse platsil liiga kaua. Olen juba pidanud mängijatega rääkima ka sellest, et vaja on puhata. Iga päev ei saa kaks korda väljakul käia, seda on natuke liiga palju. Kui keha ei puhka, siis ei saa endast järgmisel päeval sada protsenti anda. Kui tahad areneda, on vaja ka puhata.“ Nõmme Unitediga liitunud sakslasest noortetreener Thomas Maibaum Eesti vutinoortest „Reisinud ilmas palju ringi – sageli seoses jalgpalli ja sellega seonduvate küsimuste-mõtetega –, on tulnud ikka ja jälle kogeda, millises konnatiigis me siin seda mängu arendame. Võtan tõdemuse kokku lühidalt: paiku, kus erinevatest riiklikest või kohalikest vahenditest jalgpalli kasinamalt panustatakse, naljalt ei leia.“ Jalgpalliajakirjanik Andres Vaher

2023 OKTOOBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Euroopa Meistrite liiga

MAAILMAMEISTER Suve lõpus Budapestis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kerkis maailma kiireimaks meheks 26aastane ameeriklane Noah Lyles, kes võitis kulla nii 100 meetri, 200 meetri kui 4 x 100 meetri distantsil. Mõneti ootamatult ei olnud tema nimi aga spordimaailmas augusti lõpus inimeste huulil mitte seepärast, et temast sai esimene mees pärast Usain Bolti, kes suutnud ühel MMil võita kolm põhilist sprindikulda – temast räägiti hoopis muudel põhjustel. Tema pressikonverents pärast kullavõitu 200 meetri jooksus ajas nimelt tagajalgadele pool korvpalliliiga NBA tegelastest.

L

yles rääkis, et soovib tippkergejõustiklaste seepärast on igati õigustatud, et NBA meistrid end ühtlasi maailmameistriks nimetavad. Üleüldist mainet, tuntust ja prestiiži parandada, ning osana sellest imestas ta, miks MMil ei jäänud maailmas ei olevat ju ühtegi meeskonda, kes võiks realistlikult võttes NBA meistrile vastu olnud näha endisi kergejõustikuässasid. Ootamasaada. tult pööras ta hinge tõmbamatagi teraviku NBA Need väited seisavad pehmelt öeldes savijalgasuunas. „Asi, mis mind kõige rohkem haavab, on del. Jah, keegi ilmselt tõsimeeli ei kahtle, et NBA see, kui näen, kuidas NBA meistriks tulnud meeskonnad nimetavad end maailmameistriks. Mille on maailma kõige tugevam korvpalliliiga, kuid Tekst: maailmameistriks? Ameerika Ühendriikide? Ärge vähemalt senikaua, kuni tegu on kinnise võistluRaul Ojassaar sega, kus osaleb vaid 30 sinna kuuluvat frantsiisi, saage must valesti aru, ma armastan enamasti ei ole mitte mingi nurga alt tegu maailmameistUSAd, aga see pole kogu maailm. Siin (kergejõusrivõistlustega. Ja maailmameister saab ju selguda tiku MMil) on kogu maailm koos.“ Videoklipp Lylesi teatraalselt väljendatud seivaid maailmameistrivõistlustel, mitte kinnises konkurentsis. Rahvusvaheline korvpalliliit FIBA sukohast levis NBA mängijate ja fännide seas korraldab küll maailmajagudevahelist karikaturkulutulena ning sprinterit naeruvääristavate avaldustega tulid välja isegi NBA superstaarid. niiri, mis on FIFA klubide MMi analoog, kuid tegu „Keegi võiks seda venda aidata,“ ilon praeguse seisuga täiesti kõrvalise ja karjuvalt ebaesindusliku turniiriga: kus näiteks Kevin Durant, kes peab maailma kahe kõige olulisema klubiiseennast nähtavasti kolmekordseks maailmameistriks – 2010. aastal õnvõistluse ehk NBA ja euroliiga meistrid nestus tal kuldmedal võita korvpalli seal ei osale ning esindajat ei võeta Kas see siis tähendab, et MMilt, 2017. ja 2018. aastal tuli ta NBA kampa ka Aasiast ega Austraaliast. Aijärgmine Meistrite liiga meistriks. nult FIBA ise oskab ilmselt öelda, mis Huvitaval, aga mitte eriti üllataval sellise turniiri mõte on. võitja (või suisa Premier kombel jooksis NBA tähtede seas üsna Ja pealegi – viimased olümpiamänLeague’i meister?) võiks selge joon – USAst pärit staarid olid gud ja MM-turniirid koondistele on samuti ennast näiteks Lylesi vastu, Euroopast ja mujalt maanäidanud, et vahe Euroopa korvpalli ja võidupostritel või tiitlipeol ilmast pärit NBA pallurid paistsid aga NBA korvpalli vahel on rahvusvaheliste pigem Lylesi mõistvat. Näiteks kreekreeglite järgi väiksem, kui võiks arvata. juba eos maailmameistriks lane Giánnis Antetokoúnmpo, keda Maailmameistrivõistluste õige tätembeldada? peetakse kuuluvat maailma kolme hendus paistab olevat ameeriklastel parima mängija sekka, võttis sõna alles natuke täiesti kahe silma vahele jäänud. Kuigi aasta-aastalt on olnud keeruline vastu vaielda, et just USA pärast seda, kui esimene torm oli vaibunud, öeldes, kui väga oleks ta tahtnud Lylesi kaitseks välja parim viisik või tosin (koondise koosseisu kuuastuda. lub ju 12 mängijat) on maailma tugevaim, on nad Ameeriklaste väited tuginesid lihtsale aluseMM-finaalturniiri võtnud veidra lõtvusega. Sel sale: NBA on maailma tugevaim korvpalliliiga, kõik jandil on nad näiteks kuuest MMist võitnud vaid paremad mängijad tahavad mängida just NBAs ja kaks, jäädes kolmel korral üldse medalikolmikust

12 JALKA OKTOOBER 2023

MÕTISKLUSI likoondis MMil kullata jäi – näe, ise nimetate oma meisterklubi maailmameistriks, aga NBA polegi ju kõige kõvem liiga, sest teie koondis ei võitnud. Sujuvalt jäeti tähelepanuta, et ameeriklasi edestanud meeskondade liidrid olid samuti NBAs mängivad pallurid…

Tühja see klubide MM!

Milwaukee Bucksi NBA meistrisõrmus 2021. aastast. Suurelt on sellel kirjas „World Champions“ – maailmameistrid. Foto: Michael McLoone, USA Today Sports / Scanpix

välja. Parimad pojad (ja tavaliselt ka mitte parimatest parimad, vaid pelk valik superstaaridest) suvatsevad koondisesse ilmuda ainult olümpiaturniirideks, kui sedagi. Kui üldjuhul on muu maailma korvpalluritele koondise esindamine auasi ning sellest ei loobuta kergekäeliselt, siis USA mängijate puhul on risti vastupidi. Pole siis ime, et maailmameistrivõistluste kontseptsioon neile võõras on.

NBA on tegelikult maailmameistrihullusest võõrandunud

NBA (ja ka mitme teise Põhja-Ameerika suurliiga) meistrite maailmameistriks nimetamine on tegelikult ajalooline suurustav eksimus, mis on rudimendina tänapäeva üle kandunud. Aastatel 1950–1985 (NBA esimene meister selgus 1947) nimetati finaalseeriat millegipärast NBA World Championship Seriesiks (toortõlge: NBA maailmameistriseeria), enne kui 1986. aastal jõuti praeguseni kehtiva NBA Finalsi (NBA finaalide) nimetuseni.

Kõige selle juures pingutas Lyles sealjuures oma väidetega pisut üle – maailmameistriks või NBA maailmameistriks ei ole NBA ise oma võitjameeskondi juba aastaid tituleerinud ning viimastel aastatel pole ka meeskonnad ise end kippunud maailmameistriks nimetama. Ühe erandiga – sõnapaar World Champions figureerib traditsiooniliselt NBA meistrisõrmuse peal. Peale selle kasutab seda sõnapaari osa meeskondi bännerite peal, mille nad uhkusega oma areeni lae alla võidukate aastate meenutamiseks tõmbavad.

Ja lisaks: lihtsa loogika vastu eksisid ka need paljud irvhambad, kes hakkasid Lylesi mõnitanud atleete omakorda vastu pilkama, kui USA korvpal-

Kohandame mõtteharjutusena Ameerika loogikat ka jalgpallile. Jah, FIFA korraldab eraldi klubide MMi, kuid see pole ju kõige kõvema konkurentsiga või kõige tugevam võistlussari maailmas, sest sisaldab vaid üht klubi Euroopast. Euroopasse kogunevad aga kõige paremad jalgpallurid. Kõige tugevam riiklik liiga on Inglismaa Premier League, tippkonkurents on veel pisut laiem aga Meistrite liigas.

Kas see siis tähendab, et järgmine Meistrite liiga võitja (või suisa Premier League’i meister?) võiks samuti ennast näiteks võidupostritel või tiitlipeol juba eos maailmameistriks tembeldada?

Samad tingimused nagu NBA-l on ju täidetud: tegu on maailma kõige tugevama liigaga, kuhu tulevad kokku kõige paremad mängijad üle kogu maailma.

Milleks seda klubide MMi üldse korraldada, kõik teavad ju niigi, et see, kes Euroopas Meistrite liiga võidab, on maailma tugevaim klubi. Eks ju?

Kuhu ometi meie pallimängud jäävad?

Samal ajal kui meie jalgpallikoondised sumpavad ühiselt Euroopa põhjamudas, saavad leedukad ja iseäranis lätlased hingele palsamit teiste suurte võistkondlike spordialade jälgimisest. Meie spordiinimesed meenutavad siiani heldimusega 1993. aastat, kui korvpallikoondis EM-finaalturniiril kuuendale kohale tuli. Muidugi, see oligi kõva asi!

30 aastat hiljem võime meie nii jalgpallis kui korvpallis MM-finaalturniirist vaid unistada, kuid Läti ja Leedu mängisid korvpalli MMil äsja OMAVAHEL viienda-kuuenda koha mängu. Sealjuures olid lätlased vaid ühe viske kaugusel poolfinaali pääsemisest, leedukad vajutasid aga enne seda USA koondisele ära. „Mida seal Baltimaades ometi süüakse?“ ahhetas maailma korvpallipublik. Ühest küljest oli ju uhke vaadata, kuidas meie naabrid nii suures mängus on, teisalt aga näris hinges valu. Millegipärast seda „Baltimaade sööki“ Valgast põhja poole jagunud pole. Lätil on NBAs olnud seitse mängijat, Leedul 15 – meie saame aga siiani meenutada Martin Müürsepa enam kui kahekümne aasta tagust paari hooaega. Tipptasemel võistkondlikke pallimängijaid tõelistel maailmaaladel, jalgpallis-korvpallis, tuleb Eestist haruharva. Müürsepp, Mart Poom ja Ragnar Klavan ongi ju viimase 30 aasta ainsad näited.

Kusjuures Läti puhul ei oleks maailma viiendaks (ja seda ilma oma parima mängijata!) kerkinud korvpallikoondis meie mõistes isegi aasta võistkonna tiitli põhisoosik, sest ei tasu unustada, et sarnase muinasloo tegi selle aasta alguses läbi ka nende hokikoondis, kes MMilt pronksmedalitega koju tuli. Mõelda vaid, milline spordiaasta lätlastel on olnud!

Sealjuures tuleks meil end lätlastega võrreldes lahti lasta alaväärsuskompleksist ja vabandusest, et lätlased on pallimängudes edukamad seepärast, et neid on meist lihtsalt rohkem. Rahvaarvude vahe on üha kahanenud ning suures plaanis peaaegu et marginaalne: Eestis elab 1,37 miljonit, Lätis 1,84 miljonit inimest.

2023 OKTOOBER JALKA

13

MÕTISKLUSI Aitab küll!

Foto: Jana Pipar

Aitab küll!

Kohtunik Kristo Tohver jagas hiljuti Facebookis muljeid Genfis toimunud UEFA tippkohtunike seminarilt, kus tuli välja, et UEFA on koos tippliigadega asunud kohtunikke jõuliselt kaitsma – see tähendab, et väljakul reageerivad kohtunikud nulltolerantsiga nende pihta suunatud pahameeleavaldustele, millele seni on läbi sõrmede vaadatud. Kaardiga karistatakse peale avaliku protesti kohtuniku piiramist mitme mängija poolt, kohtuniku juurde distantsilt jooksmist, vastasele kaardi nõudmist, tehnilisest alast tulevaid püüdlusi kohtunikku mõjutada jne.

Eesti koondis sai uut suunist tunda mängus Rootsiga, kus Karol Metsa põgus, aga emotsionaalne reaktsioon abikohtuniku pihta tõi talle pikema jututa juba avapoolajal kollase kaardi.

Suund mängijaid karmimalt karistada on küll kaasa toonud pahameeleavaldused, kuid suures plaanis oleme jõudnud olukorda, kus midagi muud ei olegi võimalik ette võtta. Kohtunike verbaalne töötlemine on saanud tipptasemel sedavõrd levinuks, et pehmete sammudega ei olegi enam võimalik selle vastu võidelda. Kuhugi tuleb tõmmata rasvane punane joon: aitab küll!

Esialgu võib see tunduda harjumatu ja veider, et kohtunikud iga „väiksemagi“ asja peale kaardi taskust võtavad, kuid nüüd oleneb kõik sellest, kui kiirelt mängijad uue normaalsusega harjuvad. Mida kiiremini, seda parem nii neile endale kui jalgpallimängule üldiselt.

14 JALKA OKTOOBER 2023

Eestis on emotsionaalsete pursete eest antud kaarte kõvasti kritiseerinud näiteks jalgpalliajakirjanik Ott Järvela, kes on eri meediumites leidnud, et sellise lähenemisega röövitakse jalgpallist selle juurde käiv emotsionaalsus, et mängijatest tahetakse teha tunneteta robotid jne. Samuti on Järvela leidnud, et kui mängija või ametiisik protesteerib emotsionaalselt mõne kohtuniku otsuse vastu, mis osutub hiljem valeks, tuleks selle eest jagatud karistused tagantjärele tühistada.

Jamajutt! Jalgpalli lahutamatu osa ei tohiks mitte ühestki otsast olla kohtunike valimatu sõimamine, demonstratiivne leppimatus ja muu selline, isegi siis, kui kohtunik vahel eksib. Emotsiooni ja kirge ei võta kohtunike sõimamise keelamine jalgpallist ära – seda saab ja tuleb väljendada lihtsalt eesmärgipärasemalt. Publik ei tule kohe kindlasti staadionile selleks, et näha, kuidas viis-kuus mängijat korraga kohtunikku verbaalsete ilgustega kostitavad.

Kokkuvõttes on tegu jalgpalli enesehügieeni küsimusega – ja seda väga praktilises võtmes. UEFA hinnangul on üle kogu Euroopa puudu 40 000 kohtunikku. Puudu on vilemehi ja -naisi Eestiski, sest väga sageli kordub muster: entusiastlikud noored astuvad kohtunike kooli ja alustavad vilistamist-liputamist, kuid kaotavad siis kiirelt motivatsiooni, kui saavad väljakul isegi õigete otsuste eest mängijatelt ja pealtvaatajatelt sõnalisi obadusi. Jah – kohtunike maailmas ei olegi ilmselt võimalik tippu jõuda ilma paksu nahata, kuid kohtunikke ei ole meil tarvis mitte ainult tippjalgpallis, vaid igal tasandil, alustades noortest ja amatööridest.

2-KÕNE

KARL ANDRE VALLNER:

mulle meeldib olla realist 25aastane väravavaht Karl Andre Vallner on kohalikul jalgpalliskeenel tiirelnud ligi kümme aastat. Jalka uuris, mis mees FCI Levadia postide vahel seisab.

Tekst: Ivar Lepik

16 JALKA OKTOOBER 2023

2-KÕNE

J

ärgnevatel lehekülgedel räägib Vallner avatud kaartidega väravasse sattumisest, enesekindlusest, perekonna toest ja stipendiumi mõjutustest, aga muidugi ka tõusvas joones liikuvast klubikarjäärist ja koondisesse jõudmisest. Head lugemist!

Klatime alustuseks ühe fakti. Internet ju ei valeta: eestikeelne Vikipeedia ütleb, et Karl Andre Vallner on FC Flora kaitsja.

Ei ole vaadanud (naerab – toim.)! Aga olen tõesti Floras mänginud, aasta aega laenul noortes. Ma isegi ei tea, miks... aga mingil hetkel mind saadeti sinna, et rohkem mängida saaksin. Eliitliiga oli.

Aga kaitsja ma enda meelest ei ole!

Omal ajal oled ikkagi platsil ringi lipanud – räägi, kuidas üldse väravasse sattusid.

Nagu esimene treener on öelnud: esimese trenni põhjal vaatas, et ega minust mujal asja ei ole. Ütles, et jalaga ma eriti hea ei olnud, aga seda ma uskuda ei taha (naerab – toim.)! Nii see läks.

Aga olen hiljem ka väljakul olnud, näiteks siis, kui trennis randmeluumõra sain. Pool hooaega olin väljakul ja kohe meeskonna parim väravakütt, väga mõnus oli! Võibolla seetõttu meeldib jalaga ka mängida.

Nüüd sind hinnatakse hea jalaga mängu poolest. Sealt see tulebki?

Arvan, et see kõik on tegelikult julguse taga. Igaüks oskab, kui harjutada ja tahta, aga julgust on keerulisem õppida. See kas on või ei ole. Kas oled noorena sellega harjunud või ei ole.

Vainumäe, noorematest [Karl Jakob] Hein ja teised... Mängumehi on sealt tulnud küll.

Keskkond, milles alustasid, ei olnud just... tänapäevane.

Jah. Olime Loo Tiigrid, aga trenne ja mänge oli Lool minimaalselt. Seal ei olnud võimalusi. Kooli staadion on nüüd korda tehtud, aga see on ehk kümmekond aastat olnud. Kui mina noor olin, siis seda ei olnud. Oli variant teha trenni kohalikul muruplatsil, kus oli kaks ilma võrguta väravat, või sõitsime linna ja tegime seal, kus parasjagu plats vaba oli. Talvel saaliga oli samamoodi.

Olid kümnene, kui liitusid Tallinna Kaleviga.

Räägi selle tagamaadest.

Meil oli Lool hea vanusegrupp, aga mingil hetkel jooksid kõik laiali. Ma neid põhjuseid täpselt ei teagi, aga mäletan, kui ema tuli tuppa ja ütles, et nüüd on Kalevisse minek. Ega ma tol hetkel kõige rõõmsam ei olnud, aga nüüd ma kindlasti ei kahetse, et tema poolt selline otsus tuli.

Kui palju vanemad su jalgpalliteel rolli mängisid?

Ema jaoks ei ole jalgpallur olnud kunagi amet, mida ta mulle sooviks. Ta siiani utsitab, et äkki leidub midagi ohutumat ja toredamat (naerab – toim.)! Isa on alati olnud olemas ja aidanud, näiteks filminud. Kunagi ta ehitas omast vabast tahtest Kalevile kodulehe ja hakkas sinna postitama. Ja muidugi Jalaga mängust: vanaisa, kes ei ole ilmselt ühtegi mu mängu vaatamata jätnud. Kindlasti „Arvan, et see kõik on tegelikult vaatab ta ka Eesti liigat rohkem kui julguse taga. Igaüks oskab, kui mina – kui külla lähen, saan alati kõik harjutada ja tahta, aga julgust on tulemused teada! Toetus on olemas, keerulisem õppida.“ selle taha midagi ei jää.

Kas noorena proovisid ka teisi spordialasid?

Olen tegelikult päris palju ringi liikunud. Tennist mängisin kaks aastat ja siis väikese pausi järel veel kaks aastat, käisin ka korvpallis, peotantsus... Arvan, et kõiki pallialasid olen proovinud, kas siis sõpradega või kooli esindades.

Miks siis jalgpall, mitte peotants või midagi muud?

Peotants võibolla mitte, aga tennis meeldis mulle tõesti. Aga ühel hetkel ei olnud enam kooli kõrvalt mõlema jaoks aega, pidin valima. Tol hetkel mõjutas äkki see, et jalgpallis oli nii palju inimesi ümber, sõpru ja tuttavaid. See tõmbas rohkem.

Oled pärit Loolt ja alustasid jalgpalliga seal, klubis FC Tiigrid. Tegelikult väike klubi, aga väga palju tublisid jalgpallureid kasvatanud. Mis on nende edu saladus?

Kuidagi on juhtunud nii! Rääkimata nendest, kes on ära lõpetanud või meestejalgpallini ei jõudnud, olid minu grupis [Michael] Lilander, [Magnar]

Kalevisse jäid kauaks, aga nagu mainisid, olid vahepeal ka Flora mängija. Aasta oli 2013. Oli seal samuti vanemate suunamist?

See oli pigem isegi treenerite poolt, et rohkem mängida. Meil oli oma punt, millega mängisime liigat, aga lisaks oli võimalus Florat esindada U17 eliitliigas, kus Kalev ei osalenud. Treener valis mõned mängijad välja ja neil oli Floraga mingi kokkulepe.

Tõsisemalt tol hetkel üleminek õhus ei olnud?

Mina sellist varianti küll ei tea, jah.

Floras oleksid pidanud kindlasti ootama, aga Kalevis said juba järgmisel kevadel kõrgliigas debüüdi tehtud. 15. märts 2014.

Päev enne mängu sain teada, et teised kaks väravavahti olid haiged või vigastatud... neid emotsioone ma ausalt öeldes ei mäleta, aga see hetk on silme ees, kui lumetormis väljakule astusime. Vastas oli Levadia. Rimo Hunt, Ingemar Teever... mina olin

2023 OKTOOBER JALKA

17

2-KÕNE nädal aega tagasi 16aastaseks saanud, see oli üldse esimene aasta meestejalgpallis. Natuke hirmuäratav ja tulemus oli, nagu ta oli (0 : 8 – toim.). Aga mul on hea meel, et sain nii vara maitse suhu, mis sest, et maitse polnud kõige parem.

Kalev oli tol ajal üldse väga värvikas punt. Meenub midagi mälestusväärset?

Mäletan seda, et tol 2014. aastal esindusega olles ei saanud ma kordagi aru, mida treener tahtis (naerab – toim.). Zamogilnõi rääkis ainult vene keeles, aga mul noore poisina polnud õrna aimugi, mida ta ütles. Ketukaid saime tol aastal kõvasti, Levadialt teine mäng oli vist ka 0 : 9. Mängijad ei olnud meil kehvad, seal oli noortekoondisest poisse, aga hea karastav aasta oli kindlasti. Kui pärast on alati olnud see tunne, et tahan mängida ja pole vahet, kes on vastane, siis toona küll vahepeal mõtlesin, et kurat, loodan, et mind nüüd mängu ei panda... kuidagi ei kippunud. Kolm mängu sain kirja ja nägin ära, mida meestejalgpall endast kujutab.

Jalgpallifännist vanaisast: „Kindlasti vaatab ta ka Eesti liigat rohkem kui mina – kui külla lähen, saan alati kõik tulemused teada!“ Paar nädalat pärast debüüti mängisite Paidega 1 : 1, mängu järel said anda elu esimese intervjuu. Ütlesid, et tahaksid Daniil Savitskit asendada, mitte jõuda koondisesse või välismaale. Selline eestlaslik tagasihoidlikkus.

Jah, arvan, et selline mu isiksus ongi. Ma ei karju kõigile, et olen nii hea või tahan kuskile jõuda.

Ajan vaikselt oma asja. Tol ajal ei osanud ma ilmselt mõeldagi, et võiksin kunagi koondises olla või profijalgpalluriks saada. Jalgpall oli asi, mida olin noorusest saadik teinud ja nautinud. Elasin päev korraga. Aga seda intervjuud olen paar korda hiljem vaadanud ja väga raske on (naerab – toim.)!

Kindad käes juba väikesest saati! Fotod: erakogu

18 JALKA OKTOOBER 2023

Savitski mängisid lõpuks pingile 2017. aastal.

Oledki võtnud karjääri samm-sammult või oma peas seadnud ka suuremaid sihte?

Tol ajal kindlasti mul mingeid suuri sihte ei olnud.

Tulin koolist koju ja sain minna jalgpalli mängima!

Aga olime esimene aastakäik, kellele stipendiumit maksti – sain aru, et sellega võib raha ka teenida.

See oli kindlasti boonus ja andis motivatsiooni.

Alates Kalevi viimastest aastatest hakkas ka isiklik ambitsioon tõusma. Mõtlesin, et äkki võiksin mängida Eestis paremas klubis või välismaal.

Mingil hetkel sain ka noortekoondises proovida, see oli teistsugune maailm ja aitas kindlasti kaasa.

Järk-järgult on ambitsioon tulnud.

EESTI TAI

VÄRAVAD 17.00 AVAVILE 19.00 A . L E CO Q A R E N A 17.10.2023

PILETID SIIT:

2-KÕNE

Foto: Katariina Peetson

2017. aastal lõpetasid ka gümnaasiumi. Räägi oma ja teadsid, et viis kuud ootab veel ees. Aga eks taharidusteest. gantjärele jääb ikka pigem hea meelde. Võitsime Ülikoolis olen samuti käinud ja selle lõpetanud. saalis pataljoniga turniiri ära, ülemused olid ka Kõigepealt läksin ema suunitlusel õigusteaduseid mõistlikud ja vastutulelikud. Sain mingist hetkest õppima, aasta õppisin, aga siis jätsin pooleli. Tatrennides ja mängudel käia. gantjärele kahetsen. Kuidas ilusti öelda... arvasin, et kõik on hästi, mängin jalgpalli, teenin stipenOled alates 2018 kevadest olnud Eesti kõrgliigas diumi ja midagi muud tegema ei pea. Sain aasta püsivalt esiväravavaht. Kui tagasi vaatad, siis mis hetkel sai jalgpallist sinu jaoks a ja o? kuidagi tehtud, aga ei nautinud seda Mis hetkest pühendusid maksimaalüldse. Aga siis läksin kehakultuuselt? ri õppima, mõttega, et see aitab ka Arvan, et see oli viimane aasta Kalejalgpallikarjäärile kaasa. Eelmisel Koroonaaegsest muutumisest viga. Terve hooaeg. Pärast kaitseväge kevadel lõpetasin ja tahaksin minna veel õppima, nüüd midagi hoopis olin Kalevis veel kaks ja pool aastat, suhtumises: teistsugust. Et hoida aju töös ja are„Jooksin natuke rohkem kui vaja, koroona-aasta ka. See aitas kaasa. neda teistes valdkondades.

Pärast kaitseväge oli lõpuks vabategin jõusaali natuke rohkem, duse tunne ja võtsin võibolla natuke üritasin toitumist jälgida.

Käisid kaitseväes. Mida see kogevabamalt, ei pühendunud sajaprotmus õpetas?

Kehaliselt andis see palju juurde ja sendiliselt. Aga 2019 olin juba rohkem Kohe peale gümnaasiumit läksin, jalgpalli juures ja kui koroona tuli, siis kandus mängudesse edasi.“ andsin endale võimaluse. Jooksin najah. Kaheksa kuud. Pikk laager, kus pandi roomama ja jooksma ja asju tassima... Mintuke rohkem kui vaja, tegin jõusaali natuke rohkem, gitel hetkedel oli raske, eks vaimset tugevust andis üritasin toitumist jälgida. Kehaliselt andis see palju juurde ja kandus mängudesse edasi. juurde. Meil oli palju jalgpallureid. [Robert] Kirss, [Kaspar] Paur, [Maksim] Gussev. Nemad pääsesid kergelt, kolme kuuga. Seda päeva mäletan küll, kui Kas oled olnud mingil hetkel lähedal ka sellele, et enam ei viitsi? nad talvel tulid ja ütlesid, et lähevad nüüd minema.

Panid asjad kokku ja läksidki! Ise vaatasid aknast Lõpetamisele otseselt mitte, aga mingil het-

20 JALKA OKTOOBER 2023

2-KÕNE kel küll... See võiski olla esimene aasta meestes, 2014. Noortes oli lõbus ja mõtlesin, et kui keegi ei suuda väravaid lüüa, siis lähen löön ise. Mõtlesin treeneriga rääkima minna, et ta mind ründajana kasutaks. Teadsin, et mul on oskused olemas. Ma ei tea, kui lähedal see tegelikult oli, aga varsti tulid stipendiumid ja kui sain aru, et saan väravas raha teenida, siis otsustasin jääda.

Kalevis oli sul nende aastate jooksul päris huvitav nimekiri treenereid, alustades Tarmo Rüütlist ja lõpetades Dmitrijs Kalašņikovsiga.

Kes sinu karjääri kõige rohkem mõjutanud on?

Lihtne vastus: see üks treener, kes alati seal oli.

[Daniel] Meijel. Tema tõi mind noortest meestesse ja oli duubli peatreener, kui võitsime teise liiga. Ta oli alati olemas. Inimesena on temaga ka hea rääkida, tal on vägev teadmiste pagas.

Kalev tahtis teda korduvalt peatreeneriks, aga ta eelistas noortega jääda. Nüüd, kui ta on peatreener, on Kalev parem kui kunagi varem! Aga toon välja ka noortetreenerid, kes meil olid – Paul Kask, Ander [Aaviku], Atko [Väikmeri] –, kes viitsisid meiega neil kümnetel ja kümnetel turniiridel käia, kust karikaid koju tuua. See andis jalgpallipisiku.

Pärast mõra randmeluus oli Vallner vahepeal ka väljakumängija. „Pool hooaega olin väljakul ja kohe meeskonna parim väravakütt, väga mõnus oli!“ Foto: erakogu

Kaleviga jätsid hüvasti 2020. aasta lõpus. Oli Levadiasse edasi liikumine lihtne otsus?

Oli ja ei olnud ka. Kõige kurvem hetk oli hooaja eelviimane mäng Narvas, kus viigiga sai selgeks, et me ei jää püsima. See bussisõit tagasi ja kodus olemine... reaalsuskontroll. Esiliigas ei oleks olnud küll enam tahet mängida. Aga veidi mõtlesin juba enne, et peaks tegema sammu edasi, et ehk olen midagi näidanud. Ei olnud kerge, aga oli ainuõige otsus.

Tahaksin uskuda, et pärast 2020. aastat oli sul teisigi variante.

Eestis ikka oli, jah. Oli võimalik igasse linna minna. Aga kui Levadia andis huvist teada, siis ma ei kahelnud. Nad ei olnud ainuke tipptiim valikus, aga midagi nende juures tõmbas. Ma ei kahelnud kordagi.

Kas karjääris on olnud ka olukordi, kus oled pidanud pakkumistele raske südamega ära ütlema?

Tegelikult väga ei ole. Tol ajal lendas Kalev natuke radari all. Võid hästi mängida, aga kui noortekoondisesse on võtta poisse Florast või Levadiast, siis väga keegi Kalevi poole ei vaata. Ka nüüd, kui noored on hakanud häid mänge tegema, saavad nad 20–21aastastena alles esimest korda koondistesse, kuigi nad ei olnud ju enne halvemad. Tõsiseid variante ei ole olnud.

2021 kevadel said mälestusväärses koroonaaknas esimese kutse rahvuskoondisesse, kusjuures korraks tundus, et pead kohe ka mängima.

See võib olla tõesti üks kahetsus, et esimest mängu ei saanud siis Tšehhi vastu. Võeti kolmandaks, aga esimesed kaks kukkusid ära – ja siis ma ikka ei mänginud! Natuke kehv maik jäi suhu, aga olen pärast treeneriga rääkinud ja ta selgitas, et tol hetkel oli vaja noorele koosseisule seljataha kogemust. Olen sellega rahu teinud, oli nagu oli. Aga tol hetkel oli küll kahju.

15. märts 2014 – debüüt Premium liigas. Vanust kõigest 16 aastat ja 15 päeva.

Pärast seda pole Eesti kõrgliigas ükski väravavaht nii noorelt platsile pääsenud.

Ja vastas ei keegi muu kui valitsev meister Levadia! „Päev enne mängu sain teada, et teised kaks väravavahti olid haiged või vigastatud... neid emotsioone ma ausalt öeldes ei mäleta, aga see hetk on silme ees, kui lumetormis väljakule astusime.“ Foto: erakogu

Debüüdini jäi veel kaks aastat – lõpuks tuli see 8. jaanuaril 2023 Islandi vastu. Tõrjusid penalti, seis lõpuks 1 : 1. Oli värin sees?

Pigem ei olnud. Kuna olin kaks aastat olnud kaasas pea igal kogunemisel, siis teadsin, mida oodata ja 2023 OKTOOBER JALKA

21

2-KÕNE kuidas mängida. Läksin väljakule mõttega, et teen, mida oskan, ja ei mõtle üle. Arvan, et võin debüüdiga rahule jääda.

Oled nüüdseks üsna regulaarne nimi koondise koosseisus, kuid praegu vist eelkõige ikkagi kolmas number. Kuidas sellele rollile vaatad?

Olen rahu teinud. Alguses ikka mõtlesin, et tahaks kohe võimalust saada, aga kui reaalselt olukorda hindad, siis üks väravavaht on Inglismaal ja teine mängib Euroopa liigades. Ja mina olen siin Eestis.

Praegu ma liiga palju selle peale ei mõtle, hea meel on valikus olla ja küll neid mänge tuleb. Annan endast parima.

Eesti väravavahtide saatus võibki olla omapärane. Sergei Pareiko oli 32, kui esikindaks tõusis.

Lõpuks 65 mängu ja vaieldamatu koondise legend.

Täpselt. Kunagi ei tea, tuleb alati valmis olla.

Mis on sinu senise karjääri suurim saavutus või mille üle oled kõige uhkem?

Võitudest... iga karikas on tore, aga esimesel hooajal Levadiaga Premium liiga võitmine on jäänud hästi meelde. Võitsime tegelikult kõik kolm karikat.

Aga ka üldse esimene, esimesel aastal meestes, kui II liiga võitsime – see on eredalt meelde jäänud.

Läksin täiesti uude keskkonda, ei teadnud, mida oodata, kas saan üldse hakkama. Aga läks hästi, tuli välja.

Kõige õnnelikum olen tegelikult selle üle, et suudan püsivalt taset hoida. Ebaõnnestumisi tuleb ikka ette, aga kõigest on võimalik üle saada.

Nüüdseks on mul üle 150 mängu Eesti kõrgliigas ja stoppnupule vajutama ei kipu. Tahan iga päev saada natuke paremaks.

Eesti koondises, Eesti tippklubis, Eesti meister...

Mis edasi?

No vot! Ei teagi. Arvan, et... Sisimas ikka mõtlen, et mingid head mängud on all ja kus võiksin hakkama saada, aga üritan konservatiivne olla ja mitte liiga kaugele ette vaadata. Ei mõtle järgmisele aastale või sellele, kus võiksin viie aasta pärast olla. Kui keskendun sellele, et järgmises mängus olla hea ja tulla sel hooajal Eesti meistriks, teha võimalikult palju nullimänge, siis küll minu auhind õnnestumiste korral kätte jõuab.

On sinu vastu ka välismaalt huvi tuntud?

Mingid jutud ikka kõrva on jõudnud, aga need on kõigest jutud. Otse ei ole mulle keegi midagi pakkuma tulnud.

Koondiselaagrites on Vallner juba võrdlemisi kogenud tegija, kuigi platsile on ta sinisärkide eest seni saanud vaid ühe korra.

Varuväravavahi värk! Foto: Liisi Troska

22 JALKA OKTOOBER 2023

Luba endale korraks unistada. Kus tahaksid mängida?

Kes ütleks ära Premier League’ile? Aga reaalselt tugevas Euroopa liigas mängida oleks juba väga kõva sõna. Paljud ei ole seda kogeda saanud. Olla

2-KÕNE FCI Levadia ridades tuli Vallner Eesti meistriks kohe oma esimesel hooajal 2021. aastal. Võrreldes tiitlihooajaga on ta meeskonna üks väheseid põhimängijaid, kes siiani katkestusteta meeskonnas pallib. Foto: Liisi Troska

põhiväravavaht tugevas Euroopa liigas, see võiks olla unistus.

Kas Arsenali fänn oled endiselt?

Jah, ikka, terve elu. Tore, kui oma poiss ka seal mängib. Elan ikka kaasa neile. Üle-eelmine vastus oli taas eestlaslikult tagasihoidlik – ka unistustes mitte Arsenali esikindaks, vaid ükskõik milline tugev liiga sobiks.

Mulle meeldib olla realist. Ei hakka endale hulle mõtteid pähe panema.

Tema professionaalsus; see, kuidas ta annab endast treeningutel alati parima ja on mängudes liider. Ta aitab alati, kui kellelgi on abi vaja. Liider, aga alandlik inimene, ei ole pilvedesse tõusnud.

Eks ta seepärast ka hetkel nii kõrgel tasemel mängib.

Koondises kolmandaks numbriks olemisest: „Alguses ikka mõtlesin, et tahaks kohe võimalust saada, aga kui reaalselt olukorda hindad, siis üks väravavaht on Inglismaal ja teine mängib Euroopa liigades. Ja mina olen siin Eestis.“

Kas on keegi, kellele väravavahtidest alt üles vaatad, kelle pealt õppida üritad?

Kunagi väga meeldis Jens Lehmann.

Ma ei tea, miks, sest ta on minu täielik vastand, väga vokaalne ja vahepeal tegi täitsa hulle asju väljakul. Ma ei ole temalt midagi õppinud, aga väga meeldis. Tänapäeva väravavahtidest ikka need, kes võtavad julgelt osa jalaga mängust. Ei ole kümme mängijat pluss väravavaht, vaid on 11 mängijat. Ederson, Alisson, ter Stegen.

Oodatud nimed, aga nad on ka parimad.

Kes on kõige parem mängija, kellega oled koos mänginud?

Häid mängijaid on palju, eks nad kõik Eesti koondises ole praegu. Pean väga lugu Karol Metsast.

Millega vabal ajal tegeled?

Mulle meeldib liikuda. Üritan päevas tund-kaks olla väljas, elukaaslasega jalutada või sõpradega kettaid loopida. Kui keegi kutsub kuskile, kus sporti saab teha, näiteks korvpalli mängida, siis ma ei ütle kunagi ei, kui vaba päev on. Isegi kui on üks vaba päev üle mitme nädala. Mulle lihtsalt meeldib liikuda! Aga loen ka raamatuid, vaatan sarju-filme, nagu inimesed ikka.

Lepingus ei ole punkti, et väravavaht korvpalli mängida ei või?

Sõna-sõnalt ei ole kindlasti (naerab – toim.)! Eks tuleb mõistlik olla. Kui endale haiget ei tee, ei saa keegi midagi öelda.

Mida ütleksid noortele jalgpalluritele?

Mulle meeldib see mõte, et proovi olla iga päev natuke parem. Jõuad, kuhu jõuad. Ei pea, käed laiali, rind kummis, ringi käima. Aja oma asja ja küll jõuad, kuhu väärid.

2023 OKTOOBER JALKA

23

KOONDIS

Jalad on põhjast lahti, aga veepind jääb üha kaugemale Alles see ju oli, kui meie koondis kinnitas Rahvuste liiga D-liigas veenvalt, et meie koht ei ole päris Euroopa põhjamudas vutikääbuste seas. Kaks septembrikuist järjestikust 0 : 5 kaotust Rootsile ja Belgiale kipuvad aga näitama, et veepinnani on põhjamuda juurest rohkem maad, kui oskasime ehk arvata.

Tekst: Raul Ojassaar / Foto: Katariina Peetson

K

oondisejalgpall on klubivuti kõrval mõnes mõttes lausa kummaline moodustis. Kuna koondised tulevad kokku iga mõne kuu tagant ja peavad aastas kümmekond mängu, loob see täiesti teistsuguse keskkonna kui klubijalgpall. Ebaõnnestunud koondiseakent tuleb heal juhul seedida kuu aega, halvemal juhul mitu kuud, samal ajal kui klubijalgpallis tulevad uued mängud iganädalaselt peale. Ja niimoodi võimenduvad koondise tulemused alati, olgu need siis head või halvad.

24 JALKA OKTOOBER 2023

Võib vaid ette kujutada, kui paljud koondisetreenerid on saanud täiesti ebaõiglaselt kinga, sest on ühes-kahes koondiseaknas kogenud pisut ebaõnne või sattunud õigesse kohta pisut valel ajal.

Aega koondisetreeneritel ühest küljest justkui on, sest mängude vahel on sageli mitme kuu pikkused pausid, samal ajal nõutakse aga igas koondiseaknas tulemusi. Juhuse osakaal on koondisemängudel kindlasti märgatavalt suurem kui klubijalgpallis.

Eesti koondis vääris mõlemat septembrikuist kaotust selgelt, sellest ei saa me üle ega ümber.

Kohutavad eksimused ja valearvestused kaitsemängijatelt ja (osaliselt ilmselt sellest tekkinud) tujutus koos vaat et olematu rünnakuga ei jäta muud tõlgendamisruumi. Sellest hoolimata on vahel põnev mõtiskleda, kui teistsugune oleks võinud kõik olla, kui vaid mõned momendid oleksid lõppenud meile sobivama lahendusega. Viimastel aastatel jalgpallistatistikas kulutulena levinud xG (expected goals; eeldatav väravate arv mängus loodud võimaluste põhjal) ütleb näiteks, et rootslased oleksid pidanud oma 5 : 0 võidumängus nende võimaluste pealt lööma 2,3–3 väravat (eri mudelid hindavad šansse pisut erinevalt), belglased aga

KOONDIS kordamist, et tegu on Eesti meestekoondise ajaloo suurima kaotusega A. Le Coq Arenal.

Jälle täismaja!

Kui mänguliselt on septembrikuistest matšidest Eesti koondisel raske midagi positiivset välja tuua, siis platsi äärest ühe väga toreda aspekti siiski leiab. Teist kodumängu järjest oli A. Le Coq Arena koondisemänguks välja müüdud! Eriti heaks tegi meele seekord tõsiasi, et väljamüüdud kohtumises ei olnud meie koondise vastaseks mõni A-kategooria tipptiim, mis näitab justkui seda, et inimesed tulid eelkõige vaatama Eesti koondist, mitte kuulsaid vastaseid. Siin tuleb jalgpalliliidu turundusrakule kiitust avaldada ja loota, et kehvade skooride mõju edasistele publikuarvudele on võimalikult väike.

oma 5 : 0 mängus 1,5–2,7 väravat. Ehk teisisõnu: nii Rootsil kui Belgial oli meie vastu väravaesisel väga hea päev.

Oleks jabur mõtetega nii kaugele minna, et rääkida, kuidas tegelikult oleks Eesti võinud Belgia vastu võõrsil viigipunkti kätte saada või kodus Rootsit üllatada – ulmevaldkonda me siinkohal ei lähe. Küll oleks aga huvitav võrrelda, milline oleks olnud üldsuse reaktsioon sellele, kui skoorid oleksid 0 : 5 ja 0 : 5 asemel jäänud näiteks 0 : 3 ja 0 : 2.

Pettumused kindlasti, aga vähemalt kuust ajast sellisest naeruvääristamisest nagu praegu oleks Eesti jalgpall ehk pääsenud.

Läbi aegade halvim koondiseaken

Kahest kaotusest Rootsile ja Belgiale tegi selgelt rohkem haiget esimene. Paberi peal neist kahest märksa nõrgem vastane, kodumäng täismaja ees, ootused võrdlemisi suured – ja siis selline krahh.

Võõrsilmängust Belgiaga ei olnudki justkui pärast sellist esitust rootslaste vastu eriti midagi loota või oodata. Ja mäng näitas, et paraku polnudki põhjust.

Arvudest on keeruline mööda vaadata – puhtalt tulemuste alusel jääb meil seljataha meie meeste koondise ajaloo halvim koondiselaager. Kahe mänguga kokku 0 : 10 alla jääda ei ole meil varem „õnnestunud“, kuigi kahe järjestikuse (aga eri koondiseaknas toimunud) mänguga kahekohalise miinuse kirjasaamine pole meile päris võõras.

Omapärasel kombel on kõik need kehvad seeriad sattunud septembrisse-oktoobrisse.

2008. aasta sügisel saime Tarmo Rüütli käe all Belgialt võõrsil 2 : 3 kaotuse, neli päeva hiljem saabus Zenicas aga madalpunkt, kui Bosnia ja Hertsegoviina meist 7 : 0 üle sõitis. Sellest järgmine mäng oli kodus valitseva Euroopa meistri Hispaaniaga, kes meid kuu aega hiljem 3 : 0 võitis.

2001. aastal saime MM-valikmängudes kaks suurt kaotust järjest: septembris võõrsil Hollandilt 0 : 5, seejärel Portugalilt oktoobris võõrsil 0 : 5. Ning ajas tagasi minnes jõuame ka 1995. aasta sügisesse, kui septembris-oktoobris kaotasime võõrsil EM-valikmängud Horvaatiale 1 : 7 ning Leedule 0 : 5.

Ja ongi kõik! Kõik need kolm varasemat näidet on tulnud vaid võõrsilmängudest, seekord aga saime ühe ketuka ka oma koduplatsil. Ei vaja vast üle

Ma tahan võitu, võitu vajan ma!

Thomas Häberli ametiaja kohatiste positiivsete ilmingute järel on tegu seni suurima sammuga tagasi. Lüüa on saanud nii koondislaste eneseusk kui fännide meelestatus. Oktoobrikuine valikmäng Aserbaidžaaniga ei ole nüüd tähtis mitte selle pärast, kumb meeskond suudab valikgrupis viimast kohta vältida, vaid seetõttu, et sinisärkidel on vaja taastada usk iseenda võimetesse.

Me oleme ju tegelikult suutnud isegi nende kõige kõvemate vastaste vastu mängida! Oleme suutnud neid võita, oleme suutnud nendega viigistada, oleme suutnud nendega mängida kui võrdne võrdsega. Ja seda veel käesolevalgi aastal – kas mäletate, kuidas me võõrsil Austria vastu tükk aega eduseisus olime ja viimaste minutiteni viigiseisust kinni hoidsime?

Viimast märgilist võitu meist paberil selgelt tugevama vastase vastu punktimängus tuleb otsida aga juba peaaegu kümne aasta tagusest ajast. Jah, 2018. aastal suutsime Rahvuste liigas võõrsil Kreekat võita, kuid see mäng oli otsustatud tabeliseisu tõttu juba sisuliselt sõpruskohtumine. Kas tõesti oli meie viimane säärane võit, mille kohta tõesti kellelgi midagi kobiseda ei ole, 2014. aastal saadud 1 : 0 Sloveenia üle, mis oli 2016. aasta EM-valiksarja avakohtumine?

Kui arvestada kohtumisi meie masti või tugevamate vastastega, oleme pärast seda valiksarjas ja Rahvuste liigas peale juba mainitud Kreeka suutnud võita vaid korra Leedut, Küprost ja Valgevenet. Selle ligi kümne aasta jooksul oleme saanud Belgia, Šveitsi, Inglismaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Soome, Põhja-Iirimaa, Saksamaa, Hollandi ja Tšehhi vastu kätt proovida 20 korral ning kõik need mängud kaotanud.

Võrdluseks: enne seda 2014. aasta septembrikuu võitu Sloveenia üle suutsime vaid viie aasta jooksul võita punktimängus Põhja-Iirimaad (kaks korda!), Sloveeniat, Serbiat ja Belgiat ning Hollandi ja Serbiaga viigistada. Tegelikult ju suudame küll!

Eesti koondise mängude üllatav parim väravakütt Lõpetuseks üks omalaadne „mälumänguküsimus“. Milline mängija on viimase kahe aasta (alustame 2021. aasta septembrist) Eesti koondise mängudes löönud enim väravaid?

Arvate, et Sergei Zenjov? Eksite. Rauno Sappinen? Ikka vale.

Henri Anier? Kui valimit natuke suurendada, siis muutub see õigeks vastuseks, aga praegusel juhul ei taba ka tema nimi täppi.

Tegelikult on õige vastus selle ajaga kuus väravat kõmmutanud Romelu Lukaku. Ja teisel kohal on ühes mängus viis kolli löönud Lionel Messi. Alles siis tulevad eelmainitud Eesti koondise ründajad, kes kõik on selle ajaga löönud neli väravat.

2023 OKTOOBER JALKA

25

STAADION

Kadrioru staadion sajanda juubeli eel:

harjutusväljakust saab võistluspaik Saja aasta juubeliks 2026. aastal saab Eesti spordiajaloo legendaarsemaid rajatisi – Kadrioru staadion – uue hingamise. Jalgpalli vaatest on olulisim, et ülemine murukattega harjutusväljak saab täismõõtmed ja ligi tuhandekohalise tribüüni, kus saab pidada nii Premium liiga kui ka noortekoondiste kohtumisi.

Tekst: Indrek Schwede

H

arjutusväljakute teenindamiseks ehitatakse abihoone, kuhu tulevad sportlaste riietusruumid ja muu vajalik. Tabloo tuleb eeldatavasti kahepoolne, mis annab infot ka kõrvalasuvale kergejõustiklaste harjutusväljakule, kus suurvõistluste puhul tehakse sportlaste soojendust enne starti.

26 JALKA OKTOOBER 2023

„Kaks harjutusväljakut saavad eraldi sissepääsu Ilvesesilla poolt ja nii on võimalik samaaegselt kasutada ka peaareeni,“ rõõmustab staadioni direktor Olavi Sikka, kel endal möödub kahe aasta pärast pool sajandit töötamist staadionil, neist 40 viimast direktorina. „Peaareenil on olulisemateks muutusteks suure tabloo viimine jooksuraja 200 meetri jooksu kurvi, kahe kaugushüppekasti rajamine väikse tribüüni ette, kuhu kerkib uus tribüün 1600 pealtvaatajale. Kokku saab peastaadionil olema 5000 istekohta. Tehnilist laadi muudatusi ja täiustusi tuleb peatribüünil ja selle all olevates abiruumides. Palju me seal muuta ei saa, sest tegu on arhitektuurimälestisega. Peasissepääsu ehitame ka eelkõige jalgpalli vajadusi silmas pidades ümber, aga säilitame muinsuskaitse all olevad piletikassad. Samuti tuleb juurde lisapinda 100 meetri jooksu stardipaiga taga olevatele abihoonetele: ühele neist ehitame juurde teise korruse.

Loodetavasti see kõik realiseerub, oleme seda oodanud juba üle kahekümne aasta!“

STAADION Foto: Sam Barnes, Sportsfile / UEFA via Getty Images

Kadrioru staadioni peatribüünialused spordialad

Lisaks Premium liiga kohtumistele võõrustas Kadrioru staadion tänavu tüdrukute U17 EM-finaalturniiri mänge, sealhulgas üht poolfinaali. UEFA delegaat Sanja Bosanac-Perišić andis mängu vaheajal staadioni direktorile Olavi Sikkale üle sümboolse kingituse. Foto: Sam Barnes, Sportsfile / UEFA via Getty Images

Selle aasta oktoobri lõpuks või novembri alguseks saavad staadioni peaareen ning kaks harjutusväljakut kauaoodatud valgustuse. Harjutusväljakute puhul lubab see sügisel pikendada mitte ainult võistlus-, vaid ka treeninguhooaega.

Direktor ja väljakumeister samas isikus

Peaaegu sada aastat Eesti kergejõustiku koduks olnud Kadrioru staadionit kasutavad võistluspaigana kõige enam jalgpallurid, kelle kalender ongi tihedam. Treeningute osakaal on suurem kergejõustiklastel. Selle tingib ka murukate, mis ei pea

Kadrioru peatribüüni all kulgeb staadioni jooksurajaga paralleelselt kummiplaatidega kaetud sirge, kus sai ammustel aegadel talvel teha sprinditrenni. Sama sirge finišijoonepoolses otsas on olnud kaugushüppekast.

Sealtsamast on teele lastud ka vibunooli 80 meetri kaugusel olevasse märklauda. Et madalapoolne lagi noole trajektoorile ette ei jääks, oli vibulaskurite jalgealune viidud põranda tasapinnast madalamale. „Kui vibutreening käis, siis signaliseeriti riietusruumidesse seal asunud punaste lampide abil, millal ei tohtinud nina välja pista,“ muigab Sikka. „Mitte ainsatki õnnetust ei juhtunud!“ Teises otsas eraldi ruumis asus aga väike bassein, kus said talvel veetunnetust treenida aerutajad. Pika sirge keskel – tribüüni tagaosas asuvate uste poole – asus aga kõrgushüppekonstruktsioon koos matiga, kuhu võis kokkupõrget laega kartmata rullstiili kasutades turvaliselt maanduda.

jalgpallitreeningute koormusele vastu sedavõrd kui kergejõustiku heitealade puhul. „Kui me harjutusväljakud välja ehitame, jääbki üks ehk ülemine väljak ainult jalgpallile ja suurvõistluste korral vasaraheitele ning teine kergejõustikule,“ kõneleb Sikka. „Võibolla ainult siis, kui alumine väljak on vaba, saavad jalgpallurid seal ka treenida.“ Kadrioru staadioni muru on korduvalt valitud aasta parimaks Eestiks. Lausa sametisena tundub see ka Olavi Sikkaga rääkimise päeval septembri keskel. Sikka räägib, et on alates Eesti taasiseseisvumisest saadik käinud palju välismaal õppimas ja 2023 OKTOOBER JALKA

27

STAADION Mati Gilden 1967. aastal Tallinna Dünamo särgis Kadriorus mängimas.

Taustal on näha tolleaegset väikest tribüüni, mis seisnes sisuliselt paaris pingireas. Fotod: Lembit Peegel

saab vajadusel alati nõu küsida eelkõige põhjanaabritelt. „Mul on head suhted Soome jalgpalli- ja kergejõustikuliiduga, olen kutsutud nende korraldatud seminaridele,“ selgitab Sikka, kelle sõnul on väga keeruline rahuldada nii kergejõustiku kui jalgpalli soove ja vajadusi, sest alati on keegi rahulolematu. „See ei puuduta ainult väljakuhooldust, vaid ka turvateenistust jms. Kui meil pärast taasiseseisvumist oli esimene jalgpallikoondise mäng, saime esimesed kasutatud, kuid hästi hooldatud niidukid ka Soomest, kusjuures esimese aasta tegi Soome firma muruhooldustöid meile tasuta. Väljakumeistri leidmine on väga keeruline, meie palgad on madalad. Jalgpalliliidu pakutav on suurem ja

Just selline nägi Kadrioru staadioni suur tabloo välja 1975. aastal. Oli alles „ekraanigraafika“! Foto: Lembit Peegel

28 JALKA OKTOOBER 2023

neil on ametis Mihkel Puusepp, kellega me ikka konsulteerime ja püüame meie kliimas parimaid lahendusi leida.“

Murualused augud Levadia treeningul

Sikka meenutab juhtumit, kui staadionil olid toimunud Euroopa karikavõistlused kergejõustikus ning paar päeva hiljem pidas Levadia eurosarjamängu. Peastaadionil olid vasaraheiteja kuulitõukevõistlused meestele ja naistele. Koos soojenduskatsetega tähendas see sadakonda heidet ja sama palju tõuget, mis maandusid murul. „Käisime terve väljaku üle ja parandasime augud,“ meenutab Sikka. „Vasar jätab eriti sügava augu ja selle koha peal peab tüki välja võtma ja uuega asendama. Mõnel puhul maandub vasar nii, et uuristab end murukamara alla ja jätab sinna õõnsuse, mida ei pruugi märgata. Noh, ja oligi: Levadia peatreener Marko Kristal tuleb treeningu ajal, et kuule, tule vaata, mis siin on! Muru oli pealt sile, aga kui peale astusid, vajus jalg läbi! Oli õnn, et keegi viga ei saanud ja et see oli kodumeeskonna treening.“ Käesoleval hooajal on Kadrioru staadion Tallinna Kalevi kodu. Küsimuse peale, kas Kalev on enne mänge palunud olenevalt vastasest muru kas pisut rohkem või vähem pügada, Sikka muigab ja vastab: „Oleme alati nii Premium liiga kui ka euromängudeks niitnud muru vastavalt standardile ja ükski meeskond pole palunud seda teha kõrgemalt või madalamalt. Võibolla ainult kevadel või sügisel oleme selle kõrgust pisut tõstnud. Väljaku kastmisega enne mängu ja vaheajal on teine lugu, reeglina on see kodumeeskonna otsustada.“

EESTI ARMEENIA UEFA RAHVUSTE LIIGA 2023

31. OKTOOBER KELL18.00 A. LE COQ ARENA PILETID SAADAVAL PILETILEVIS!

STAADION

Erilise katuse päästmine 1937. aastal (aasta hiljem oli avamine) sai Kadrioru staadion tänaseni säilinud betoonkatuse, mille ehitusinsener August Komendant konstrueeris ilma pealtvaatajate vaadet takistavate tugedeta. Varikatuse väljaulatuvus on 12,8 meetrit, mis on Euroopa pikimaid. Hiljem kujunes USAsse emigreerunud Komendandist maailma juhtivaid raudbetoonkonstruktsioonide asjatundjaid, kes tegi koostööd samuti Eestis sündinud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni ja teistega. Kui Olavi Sikka 1975. aastal staadionil tööle asus, vajas katus kapitaalremonti. „Asjad ei liikunud, katus ning peatribüüni konstruktsioonid olid kehvas seisus ja siis palusime kunagisel Komendandi kolleegil Tarmo Randveel teha ekspertiisi, mis kirjeldaks olukorda selliselt, et katus võib hommepäev kokku kukkuda. See aitas ja algas projekteerimine. 1983. aastal löödi kopp maasse ja kolm aastat hiljem oli kapitaalremont valmis.“

Kuulus Eesti–Šotimaa kolmesekundiline mäng

Maailma jalgpalliajaloo kummalisemate mängude edetabeli tippu kuuluv mäng peeti 1996. aasta sügisel Kadriorus, kui esimest korda MM-valikmängude ajaloos jäi kohtumisele saabumata kodumeeskond. Šotlased olid enne saanud Riias raske võidu lätlaste üle ning mitme põhimehe puududes kartsid ilmselt punktikaotust Tallinnas, kus nad elasid kohtunikega samas hotellis.

Kuna Kadriorus puudus püsivalgustus, laenati see Soomest: abitribüüni poolel paigaldati valgustus statsionaarsetele postidele ja peatribüüni poolel kahele mobiilsele Pekkaniska kraanale.

Valgus jaotus üle väljaku ebaühtlaselt, jättes pimedamaks nurgad. Samas oli minimaalne valguse määr tagatud ja kahel korral olid sama valgustusega ilma nurisemata mänginud itaallased. „Šotlased nagu kartsid või noh, nad olid kuidagi närvis,“ räägib Sikka. „Meile oli igatahes üllatus, et nad keeldusid mängimast ja nõudsid mänguaja ettepoole toomist valgele ajale, mis neil ka õnnestus.

Olin ise tunnistajaks, kuidas kohtunik ja šotlased läksid väljakule ja mäng kestis kolm sekundit. Aga kogu see asjaajamine FIFAga ja muu läks minust mööda, sellega tegeles jalgpalliliit. Kuulsin neid lugusid tagantjärele.“

Keeldus parteibosside pilte üles panemast

Okupatsiooniaja kuulsamaid sündmusi toimus Kadrioru staadionil 1980. aastal, kui pallimurul kohtusid Eesti Televisiooni ja Raadio võistkond.

Taustaks mängis tuntud punkbänd Propeller eesotsas Peeter Volkonskiga. Rahvas läks leili, võimud sattusid segadusse ja keelasid bändil edasimängi-

30 JALKA OKTOOBER 2023

Kadrioru staadioni harjutusväljaku (mitte lõplik) asendiplaan. A tähistab hetkel olemasolevat staadioni peahoonet koos peatribüüniga, hallil taustal B on kavandatav peatribüüni laiendus, mis on plaanis peahoonega maa-aluse tunneli kaudu ühendada. Rohelisel taustal F tähistab uhiuut 1000kohalist tribüüni uue täismõõtmetes jalgpalliväljaku ääres, mille juurde kuulub ka vasaraheitesektor.

mise. See pani noorsoo end välja elama Tallinna tänavatel ja järgnes paarinädalane mäsu, kus nõuti avalikult iseseisvust Eestile ja venelaste väljakihutamist okupeeritud riigist. Sikka ütleb, et teda ei olnud põhjust karistada, sest ta ei kuulunud kommunistlikusse parteisse ega olnud veel staadioni direktor, vaid areenimeister. „Kadrioru staadion kuulus spordiühingu Dünamo kaudu siseministeeriumile, aga mingit suurt staadioni asjadesse sekkumist Eesti poolt ei olnud,“ räägib Sikka. „Ürituse korraldamise puhul küsiti viisakalt, kas määratud ajaks on aeg vaba. Perestroika ajal, kui olin juba direktor, tuli mingi komisjon Moskvast ja hakkas nõudma, et miks meil pole partei poliitbürooliikmete suuri pilte üleval. Venemaal oli see tavaks. Eirasime nende nõudmisi. Ühest küljest oli parteisse mittekuulumine hea, sest seda liini pidi ei saanud karistada, ja teisalt olid ajad juba vabamad.“

Kolm maailmarekordit.

Neljas läks muru nahka Kadriorus on püstitatud kolm maailmarekordit, millest kaks sündisid 1986. aastal NSV Liidu – Saksa DV kergejõustiku maavõistlusel: vasaraheites Juri Sedõhh (86.66), naiste kaugushüppes Heike Drechsler (7.45). Kuulitõukes jäi Ulf Timmermannil maailmarekordist puudu kaks sentimeetrit. „Meil oli tol ajal staadioni kuulitõukesektoris värske külvimuru, mitte siirdemuru, mida tänapäeval paigaldatakse, ja see tähendas, et langev kuul jättis sügavama jälje,“ räägib Olavi Sikka. „See oli jaanipäevaeelne aeg, muru oli pehmevõitu ja kuul uppus sinna ära. Võibolla järgmisel aastal oleks seesama muru olnud kõvem.

Siirdemuru korral oleks kuul jätnud väikese jälje ja tulemuseks olnuks maailmarekord.“ Kolmas maailmarekord püstitati naiste vasaraheites (77.80) harjutusväljakul: 2006. aastal venelanna Tatjana Lõssenko poolt.

MEESTE KOONDISE EM-VALIKTURNIIR ESITLEB

ESITLEB

13. OKTOOBER KELL 19.00 FESTIVALIALA KELL 16.00 A. LE COQ ARENA

16. NOVEMBER KELL 19.00 PILETID SIIT:

FESTIVALIALA KELL 17.00 A. LE COQ ARENA

Portugal Kolumbia

Linda Caicedo Diogo Jota

Foto: / IconUEFA SMI via Foto: Speed Carlos Media Rodrigues, via Zumapress.com Getty Images / Scanpix

Eesti

FCI Levadia

Karl Andre Vallner

Foto: Oliver Tsupsman / Soccernet.ee

Kolumbia

Linda Caicedo

Foto: Carlos Rodrigues, UEFA via Getty Images

LIITU

EESTI

JALGPALLI

UUDISKIRJAGA

MIKS?

Miks müüakse staadionil

jooke ilma korgita pudelis?

Paljudel inimestel, kes jalgpallimänge ehk väga tihti ei külasta, võib staadioni puhvetis tekkida ootamatu olukord – näiteks soovitakse osta pudel vett või limonaadi, et seda siis mängu vaatamise kõrvale tasapisi juua, kuid müüja eemaldab jooki üle andes pudelilt korgi ning jätab selle endale. Selle asemel et pudel mängu ajal mugavalt ja hooletult taskusse või tooli peale jalgade kõrvale panna, tuleb nüüd vutimatši nautimise kõrvalt jälgida, et keegi lahtist pudelit ümber ei ajaks.

Tekst: Raul Ojassaar Karikatuur: Margus Kontus

N

eis, kes sellise korraga tuttavad ei ole, võib see tekitada omajagu küsimusi. Kelle huvides see on, et kork müües pealt maha keeratakse, ning miks ei võiks pudelis jooke staadionil müüa nii nagu tavalises poes?

Niisiis – miks müüakse staadionil pudelis jooke ilma korgita? Vastab jalgpallimängudel turvateenust pakkuva ProSecurity Partneri juhatuse liige Elari Kasemets: „Vastus on tegelikult väga lihtne ning see tuleneb staadionil turvalisuse tagamisest. Puhas füüsika – kui pudel on täis ja kork peal, on seda üsna lihtne kaugele visata. Kui pudelil korki peal ei ole, hakkab pudelit visates vedelik poole lennu pealt välja tulema ja pudel kaotab oma jõuõla.

Sel juhul ei ole visatud pudel enam nii ohtlik, ta ei lenda enam nii kaugele ning kedagi tabades on võimalik vigastus või trauma natuke väiksem. Samal põhjusel – need oleksid visates väga ohtlikud – ei müüda staadionitel jooke klaaspudelites. Need on üldtunnustatud turvalisusnõuded üle Euroopa,

see ei ole meie enda mõte või midagi, mis kehtib ainult Eestis.

Hea küsimus on see, mis saab siis, kui järgmisel aastal hakkab kehtima euronõue, mille kohaselt peavad plastpudelite korgid olema pudeli küljes kinni ka pärast avamist. Staadionil kehtivad jooke puudutavad nõuded on tegelikult varemgi muutunud – mitte väga kaua aega tagasi tuli ju üldse kõik joogid staadionil topsidesse välja valada ning pudelites ei tohtinud neid müüa. Ühel hetkel otsustati neid nõudeid natuke leevendada ning kompromissina sätestati, et plastpudelis jooke müües tuleb kork pealt maha keerata.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

2023 OKTOOBER JALKA

39

MAAILM FAKTIFOTO

Andorra maailmarekordimees tõmbas uhkele koondisekarjäärile joone alla Andorra jalgpallikoondise pikaaegne kapten Ildefons Lima pidas septembris viimased koondisemängud ning kuulutas sellega oma uhke koondisekarjääri lõppenuks. Lisaks sellele, et aasta lõpus 44. sünnipäeva tähistav Lima on Andorra koondise absoluutne legend – tema 137 mängu ja 11 väravat on mõlemad Andorra koondise rekordid –, on tema nimel ka uhke maailmarekord – ta koondisekarjäär kestis pisut üle 26 aasta!

Tekst: Raul Ojassaar

S

Ildefons Lima pidas 2016. aastal oma 100. koondisemängu just Eesti vastu. Sel puhul sai ta kingituseks just sellise särgi. Lima isiklikus kogus on aukohal nii selle kohtumise vimpel, mängupall kui isegi tema kantud putsad. Foto: Oliver Pütsep

40 JALKA OKTOOBER 2023

ealjuures on Lima koondisekarjääris olulisel kohal ka mängud Eestiga. 1997. aasta 22. juunil tegi ta 17aastaselt Kuressaare linnastaadionil just nimelt sinisärkide vastu koondisedebüüdi (lüües 1 : 4 kaotusmängus kohe ka värava), 2016. aasta 1. juunil pidas ta aga A. Le Coq Arenal Eesti vastu 100. koondisemängu. Tema 137 koondisemängust olid Eesti vastu koguni kümme – mitte ühegi teise vastasega ei saanud Lima koondise eest rohkem madistada. Lima debüütkohtumine oli ühtlasi alles teine mäng, mille Andorra koondis üldse pidas, mispärast on Lima olnud tegev sisuliselt kogu Andorra jalgpallikoondise ajaloo jooksul.

Koondisekarjääri algus oli Limal sealjuures omapärane. Barcelonas hispaanlasest isa ja katalaanist ema perre sündinud vutimees kolis Andorrasse elama kahekuuselt ning kasvas väikeriigis üles, kuid esimeste koondisemängude ajal ei olnud ta tegelikult veel isegi Andorra kodanik – proosalisel põhjusel. „Mulle öeldi, et selleks tuleb mul esmalt riigis 20 aastat elada. Aga mina olin ju vaid 17aastane! Seetõttu pidingi passi saamiseks veel mõned aastad ootama, aga koondise eest sain juba mängida,“ on Lima hiljem meenutanud.

Hoolimata sellest, et ühelegi suurturniirile pääsemisele ei ole Andorra isegi lähedal olnud, on Lima oma koondisekarjääri jooksul rinda pistnud nii Prantsusmaa, Portugali, Hollandi, Hispaania, Inglismaa, Belgia… kui isegi Brasiiliaga!

Kohtumine brasiillastega toimus vahetult enne

MAAILM

Ildefons Lima

Karjääri jooksul kogus Lima isikliku muuseumi tarbeks umbes 900 (pesemata!) autentsest mängusärgist koosneva uhke kollektsiooni. Foto: Instagram/@ildelima6

1998. aasta MM-finaalturniiri Pariisis ning selle ajas välja Andorra koondise toonane brasiillasest peatreener Miluir Macedo. Brasiilia mängis selles kohtumises põhikoosseisuga, kuhu teiste seas kuulusid sellised nimed nagu Ronaldo, Rivaldo, Roberto Carlos ja Cafu. 18aastasele Limale oli tegu alles elu kolmanda koondisemänguga, aga Andorra kaotas matši lõpuks vaid 0 : 3.

Pisut rohkem kui 70 000 elanikuga mikroriigi eest mängides tuli kaotuseid kõvasti rohkem kui positiivseid tulemusi, kuid sellest hoolimata oskas Lima koondisemänge nautida. Tema 137 koondisemängust võitis Andorra kuus ja viigistas 20 – võidud tulid sõpruskohtumistes Valgevene (2000), Albaania (2002) ja San Marino (2017) üle ning punktide peale matšides Ungari (2017), Moldova (2019) ja Liechtensteini (2022) üle. „Olen olnud õnnelik, et olen saanud kogeda jalgpallis nii mõndagi, milleks paljud minust tunduvalt paremad mängijad ei ole võimalust saanud.

Iga kord, kui olen kodumägede vahelt eri riikidesse sõitnud, et jalgpalli mängida ja erinevate inimestega kohtuda, olen olnud tohutult uhke,“ on Lima rääkinud. „Kui alustasin Andorra eest mängimist, soovisin, et meie rivaalid meid austaksid. Mulle tundub, et praeguseks on see soov täitunud.“ Lima arvele oleks võinud jääda veel rohkem koondisemänge, kuid 2021. aastal jäeti ta Andorra jalgpalliliidu otsusel mõneks ajaks koondisest välja, sest ta läks alaliiduga tülli – koroonapandeemia tingimustes nõudis Lima, kes on ühtlasi Andorra jalgpallurite liidu president, alaliidult mängijate sagedasemat koroonatestimist. Rahvusvahelise jalg-

Foto: Andorra jalgpalliliit

Sündinud 10.12.1979 Pikkus: 192 cm Positsioon: keskkaitsja Koondisekarjäär (1997–2023): 137/11 Saavutused: 7 korda Andorra meister, 2 korda Andorra karikavõitja. 43 mängu Šveitsi kõrgliigas, 3 mängu Mehhiko kõrgliigas, 80 mängu Itaalia esiliigas, 25 mängu Hispaania esiliigas. Guinnessi rekord (pikim koondisekarjäär meestejalgpallis)

pallurite liidu ja koondise peatreeneri survel toodi ta lõpuks siiski rahvusmeeskonna juurde tagasi.

Tänavustes septembrikuistes valikmängudes oli Lima koondise eest platsil pigem sümboolselt.

Viimases kodumängus Valgevenega (Andorra võitles välja 0 : 0 viigi!) tuli ta lõpuminutitel paariks minutiks vahetusest sisse, viimast koondisemängu võõrsil Šveitsi vastu alustas Lima küll põhikoosseisus, kuid vahetati 23. minutil mõlema tiimi fännide püstiste ovatsioonide saatel välja. Tema asemel väljakule läinud Ricard Fernández Betriu sündis sealjuures peaaegu kaks aastat pärast seda, kui Lima koondises debüteeris.

Lisaks pikima koondisekarjääri rekordile püstitas Lima viimases mängus ka EM-valiksarja rekordi – ta oli kohtumises Šveitsi vastu 43 aasta ja 276 päeva vanune, mis teeb temast vanima mehe, kes EM-valikmängus platsil käinud.

Kaks 1979. aastal sündinud keskkaitsjat, kaks kaptenit: Raio Piiroja ja Ildefons Lima 2013. aastal. Foto: Lembit Peegel 2023 OKTOOBER JALKA

41

RANNAJALGPALL

Kristian Marmor ja Ragnar Rump väravat tähistamas.

Foto: Jose Manuel Alvarez / BSWW

SEKUNDITE MÄNG:

rannakoondisel jäi suurüllatusest ja läbi aegade parimast tulemusest puudu pelk viiv Eesti rannajalgpallikoondis osales septembri keskel Sardiinia saarel Algheros toimunud euroliiga finaaletapil, kus tuli A-divisjonis kümnendale kohale. Kuigi formaalselt on koht võrreldes eelmise aastaga ühe võrra kehvem, oli pääse kaheksa parema sekka ehk veerandfinaali lähemal kui kunagi varem.

A

lagrupiturniiri alustasid eestlased tubli võiduga, saades lisaajal 5 : 4 jagu Prantsusmaast – sealjuures oli tegu Eesti koondise esimese võiduga 2005. aasta maailmameistrite prantslaste üle. Alagrupifaasi eeldatavalt kõige raskem kohtumine saabus seejärel maailma edetabeli teise meeskonna Portugali vastu, kus Aleksei Galkini juhendatav Eesti pakkus ülimalt südika partii, tulles mitmel korral kaotusseisust välja ning minnes normaalaja viimasel minutil Rasmus Munskindi kollist suisa juhtima. Paraku ei õnnestunud eduseisu lõpuni hoida – vaid kaks

42 JALKA OKTOOBER 2023

sekundit enne normaalaja lõppu suutsid portugallased endale lisaaja päästa, kus nad lõpuks 6 : 5 peale jäid. „Algus oli meil raske, kuna Portugal lõi kohe kaks ära, kuid tulime vaikselt tagasi, pingutasime, olime mängus ja uskusime viimase sekundini.

Meie poolt oli ka lõpus mitmel korral tunda võiduvärava lõhna, kuid paraku läksid need võimalused väravast napilt mööda ning vastane lõi oma šansi väravaks,“ kirjeldab Galkin nappi kaotust.

Pääse kaheksa parema sekka oli Eesti jaoks seejärel olemas viimases mängus Taaniga, kus oli selge, et kohtumise võitja sammub veerandfinaali, kaotaja aga jääb mängima 9.–11. koha peale. Kolmandat päeva järjest läks Eesti kohtumine lisaajale ning esimest korda ka penaltiseeriasse: seal jäid paraku tulemusega 5 : 4 peale taanlased.

Kaks valusat oleksit

Eestit jääb paraku kummitama paar oleksit: oleks ometi Portugali vastu teises mängus suudetud viimased kaks sekundit eduseisust kinni hoida; oleks ometi suudetud viimases mängus taanlas-

RANNAJALGPALL kokkuvõttes kümnenda koha. Eelmisel aastal sai Eesti koondis oma ajaloo kõrgeima koha, olles euroliiga A-divisjonis üheksas. Seekord oli koht küll ühe võrra madalam, kuid Galkini sõnul ei tähenda see tingimata seda, et tulemus oleks olnud kehvem. „Eelmisel aastal oli võistlustules kümme meeskonda, kelle seas saime üheksanda koha.

Tänavusel aastal oli konkurents oluliselt tihedam, sest võistkondi oli rohkem. Mängida Euroopa tippkoondistega A-divisjonis, konkureerida suurte riikide vastu ja saavutada selline koht – no see on ju ainult super tulemus!“ kinnitab koondise juhendaja. „Eks ikka jääb kripeldama see, kui mängud Portugali ja Taani vastu olid meie käes, suutsime nende vastu väga hästi mängida ja olla eduseisus, aga võidust jäid lahutama vaid mõned sekundid.

Kindlasti mõjutas see meeskonda ka mentaalselt, aga pidasime vastu ja suutsime kuue päeva jooksul viis mängu kenasti lõpuni mängida.“ Superfinaali võitis kolmandat korda Itaalia, kes alistas finaalis Hispaania 5 : 4. Eesti käest ülinapilt pääsenud portugallased tulid lõpuks neljandaks, jäädes pronksimängus viimase minuti väravast 5 : 6 alla Valgevenele.

Eesti rannakoondise koosseis euroliiga turniiril Väravavahid: Kaspar Kotter, Rauno Rahnik Väljakumängijad: Joosep Juha, Erol Kigaste, Kristian Marmor, Rasmus Munskind, Rauno Nõmmiko, Priit Mäeorg, Henry Remmelgas, Ragnar Rump, Ervin Stüf, Martin Thomson Peatreener: Aleksei Galkin

tega normaalaja viimased kaks minutit eduseisu hoida ja mitte viigiväravat lasta… Oleks emb-kumb mängulõpp õnnestunud, oleks Eesti pääsenud Euroopa kaheksa parema sekka. „Kolm järjestikust päeva, kolm tugevat vastast, kolm kvaliteetset mängu. Suutsime kõik mängud lisaajale viia, mängida väikse riigina võrdselt selliste riikide vastu, kes on tipus nii ranna- kui murujalgpallis. Jah, meil oli jälle suurepärane võimalus võita, olime ees, aga mängu lõpus lasime vastu lüüa. Samas tean, et võitlesime viimase sekundini,“ kinnitab Galkin alagrupiturniiri järel.

Kohamängudel sai Eesti kirja ühe võidu ja ühe kaotuse: alla jäädi Poolale, viimases mängus aga lõpetati turniir võiduga Türgi üle, mis tõi Eestile

Eesti koondise tulemused euroliigas Aastatel 2008–2021 mängis Eesti B-divisjonis. Tabelis märgitud koht üldjärjestuses.

2008 – 15. koht 2012 – 13. koht 2013 – 15. koht 2014 – 16. koht

2015 – 10. koht 2016 – 12. koht 2017 – 10. koht 2018 – 17. koht

Eesti koondis euroliiga turniiril.

2019 – 15. koht 2021 – 9. koht 2022 – 9. koht 2023 – 10. koht

Euroliiga superfinaali tulemused 1.

2.

3.

4.

5.

Itaalia Hispaania Valgevene Portugal Šveits

6. Rumeenia 7. Saksamaa 8. Taani 9. Poola 10. Eesti

11. Türgi 12. Prantsusmaa 13. Moldova 14. Aserbaidžaan 15. Kreeka

Järgmiseks aastaks langevad Aserbaidžaan ja Kreeka B-divisjoni, nende asemele tõusevad Leedu ja Tšehhi.

Foto: Jose Manuel Alvarez / BSWW

2023 OKTOOBER JALKA

43

NAISED

Tänavune „Roosa jalgpalli“ põhimäng viis vastamisi Tammeka ja Tabasalu naiskonna.

Oma toetuse andis tartlannadele üle ka Tabasalu naiskond.

Foto: Liisi Troska

Heategevuslikud mängud

kannavad edasi traditsioone Tartu JK Tammekal ja Pärnu JK Vaprusel on kujunenud hea tava korraldada igal aastal heategevuslik mäng, mille keskmes on Kingitud Elu vähiravifond. See südamlik traditsioon on aastatega muutunud sellele kahele jalgpalliklubile oluliseks osaks nende tegevusest, tuues kokku spordientusiastid ja heategijad, et üheskoos võidelda vähktõve vastu. Iga mängu tulu suunatakse otseselt vähiravifondi, aidates seeläbi kaasa elupäästvate ravimeetodite kättesaadavuse suurendamisele ja vähktõvehaigete toetamisele.

Tekst: Maarja Trauss

T

änavu juba 11. korda toimunud „Roosa jalgpall“ on Tammeka naiskonna korraldatud heategevuslik üritus, mille raames kogutakse koostöös Kingitud Eluga vähiravimite ja ennetustöö tarbeks raha. Ettevõtmise üks eestvedajatest Monica Rand selgitab, et kui eelmisel

44 JALKA OKTOOBER 2023

aastal purustati järjest rekordeid, siis loomulikult olid ootused ka tänavu suured. „Hoidsime kogu korraldusprotsessi jooksul aga jalad maas ning keskendusime sellele, et korraldada võimalikult meeleolukas päev, et kõigil külastajatel oleks põhjust staadionile tulla ja sealt hea tundega lahkuda. Kõige enam jäin kindlasti rahule sellega, et nii paljud naiskonnad tulid sel aastal meiega kaasa ja ei piirdunud ainult raha kogumisega, vaid reklaamisid oma vooru mänge samuti kui „Roosa jalgpalli“ mänge,“ tänab Rand. „Väga hinge läks JK Tabasalu heade soovide ja naiskonna pildiga üle antud panus. Neid soove lugesin ja mõtlesin, et miks ei võiks me iga päev klubides selliseid eesmärke järgida. Väga tore oli ka see, et Tartu teised naiskonnad, kes küll kõrgeimas liigas ei mängi, tegid ootamatult kiire otsuse ja korraldasid vahetult enne „Roosat jalgpalli“ samuti oma mängu roosana.“ Rand ise on korraldusliku poole juures teist aastat. „Sündmuse kontseptsioon väga muutunud ei ole. Kui algaastatel oli kogu rõhk pigem rinnavähi teadvustamisel, siis tänaseks on koostöö meie hea partneri Kingitud Eluga suurepärane ja teame, et igasugune haiguse teadvustamine ja sellest rääkimine aitab kaasa toetajate ringi laienemisele. Ja

NAISED enam ei ole me kinni ainult rinnavähidiagnoosis, vaid vaatame laiemat pilti. Päeva põhirõhk on ikka küpsetiste müümisel, hea meeleolu loomisel ning väljakul endast maksimaalse välja pigistamisel,“ sõnab ta.

Sel aastal koguti toetust Sakust pärit pereema Teele-Jõe Silma heaks. „Kokku õnnestus koguda 6557,30 eurot. Hetkel me veel ei tea, kas oli ka neid, kes tegid oma annetused otse Kingitud Elu pangakontodele, sest oma sõnumites andsime teada ka sellest võimalusest. Kes kohapeale tulla ei saanud, sellele jäi ülekande tegemine ikka võimaluseks,“ täpsustab Rand. „Roosa jalgpalli“ heategevuslik üritus on pugenud südamesse ka teistele klubidele – kuigi eelmistel aastatel on teised oma väiksema ja suurema panuse samuti andnud, ei ole kunagi varem „Roosa jalgpalli“ nime all oma mängupäevi läbi viidud. „Mõte selliselt teisi kaasata tuli meil ühe mängukorralduse koosoleku käigus. Üks väikestest unistustest oleks ühel päeval nii kaugele jõuda, et „Roosa jalgpalli“ päev olekski Eestis naistejalgpalli pidupäev, nii et samal päeval ei toimuks ühtegi muud mängu,“ selgitab Rand.

Sel aastal avas „Roosa jalgpalli“ nädala Viimsi JK, kes pidas roosa mängu karikavõistluste raames ja tegi toetuse kogumisel kohe hea alguse. Järgmiseks pidasid rahvaliiganaiskonnad JK Welco ja FA Tartu Kalev oma mängu ning laupäeval, 26. augustil oligi „Roosa jalgpalli“ põhipäev. Päev hiljem mängisid Saku Sporting ja FC Flora oma kohtumise samuti roosa tähe all. „Võib öelda, et ligi pool kogutud summast tuli nendelt naiskondadelt, ja eraldi tooksin veel välja JK Tabasalu, kes kogu klubi poolt mängupäeval oma toetuse üle andis,“ sõnab ta.

Lisatulu kogub Tammeka omatehtud küpsetiste müügiga. Foto: Liisi Troska

Korraldusliku poole pealt toob Rand välja Eesti naistevuti väiksusest tingitud omalaadse mure – osa korraldajaid on ka ise Tammeka naiskonna mängijad, mistõttu pidid nad ürituse ajal ka mänguväljakul rassima. „Eelnevalt peab kõik nii hästi edasi antud olema, et need abilised, kes kogu protsessis pole kaasas olnud, saaksid aru, kus ja mida nad peavad tegema. See on alati paras katsumus.“ Rand leiab, et „Roosast jalgpallist“ on kujunenud Tammeka omalaadne ühiskondlik visiitkaart. „Kindlasti kannab see üsna suurt rolli, see liidab rohkem, kui arvata oskame. Ja alati ei olegi tähtis rahaline panus, vaid see aeg ja abi korralduses ja kaasatud olemine – see on palju suurema väärtusega, samuti see, et seda märgatakse ka mujal ning ka ajakirjandus leiab selle teema väärt kajastamiseks. „Roosa jalgpall“ on JK Tammeka

„Roosa jalgpalli“ toredaks traditsiooniks on saanud Tammeka naiskonna spetsiaalsed roosad mänguvormid. Foto: Liisi Troska 2023 OKTOOBER JALKA

45

NAISED

Pärnu Vaprus on koostöös Coolbetiga korraldanud vähiravifondi heaks kaheksa heategevusmängu. Foto: Svetlana Tšižova

heategevuslik visiitkaart ja ma loodan, et see jääb selleks veel paljudeks aastateks.“ Eelmise kümne aasta jooksul on „Roosa jalgpalliga“ kogutud ligi 21 000 eurot annetusi.

Staadionil on käinud sajad inimesed, tänu kellele on püstitatud hulganisti publikurekordeid. Senine publikurekord on 457 pealtvaatajat, kes tulid 2022. aasta „Roosal jalgpallil“ staadionile, ning annetatud summa rekord püstitati samuti aastal 2022, kui annetuseks koguti 8604 eurot.

„Roosa jalgpalli“ statistika (kogutud summa ja publikuarv) läbi aastate 2013 – 500 eurot ja 252 pealtvaatajat 2014 – 718 eurot ja 160 pealtvaatajat 2015 – 760 eurot ja 198 pealtvaatajat 2016 – 1094 eurot ja 170 pealtvaatajat 2017 – 156 pealtvaatajat 2018 – 1008 eurot (sõumäng, publikuarv pole teada) 2019 – 1926 eurot ja 262 pealtvaatajat (toonane publikurekord) 2020 – 2908 eurot ja 253 pealtvaatajat 2021 – 1559 eurot ja 181 pealtvaatajat 2022 – 8604 eurot (annetuste rekord) ja 457 pealtvaatajat (publikurekord) 2023 – 6557,30 eurot ja 262 pealtvaatajat

46 JALKA OKTOOBER 2023

Pärnu JK Vaprus ja Coolbet on üheskoos korraldanud mängupäeva vähiravifondi Kingitud Elu toetuseks juba 2017. aastast, kui Coolbet asus Vapruse esindusmeeskonna peasponsoriks. „Sellest ajast oleme korraldanud kaheksa heategevuslikku mängu, millest viimane leidis aset tänavu 17. septembril. Üheskoos on 4877 külastaja ja Pärnu esindusmeeskonna 19 väravaga kogutud fondi toetuseks lausa 29 492 eurot,“ sõnab Vapruse tegevjuht Karin Lipstuhl. „Paraku on pea iga inimene kaugemalt või lähemalt pidanud kokku puutuma vähihaigusega.

Minulegi kallite inimeste elu pole jäänud sellest ettearvamatust haigusest puutumata, mistõttu tunnen nende mängupäevadega eriti suurt sidet.“ Traditsiooniliselt annetatakse kodumängu piletitulu Kingitud Elule ning Coolbet jätkab ühtlasi traditsiooni, kus iga Vapruse löödud värava eest tehakse fondile lisaannetus (esimese värava eest 100 eurot, sealt edasi kasvab iga värava „hind“ 100 euro võrra), seega saavad anda oma panuse nii pealtvaatajad tribüünil kui ka Vapruse mängijad väljakul.

Lipstuhl usub, et annetamine ja heategevus on püsiv ja järjepidev tegevus, mitte ainult miski, mida teha hooajaliselt. „Muidugi on keeruline aidata kõiki, aga kõik saavad aidata kedagi ning hea viis selleks on püsiannetuse tegemine endale südamelähedasele organisatsioonile või fondile.

Loodan väga, et meie klubi tegemised motiveerivad edaspidi nii meie enda klubi kogukonda kui ka Eesti spordikogukonda abivajajaid veelgi enam toetama,“ avaldab ta lootust.

Vaprus soovib klubina järgmisel aastal jätkata kindlasti heategevusliku mängupäeva traditsiooniga ning teavitustööga kõnetada veelgi rohkem heatahtlikke inimesi, et siis üheskoos uued rekordid purustada. Ületamist ootavad suurim toetussumma 5382 eurot (2023) ning publikunumber 944 (2018).

Pärnu Vapruse ja Coolbeti heategevusmängude statistika 2017 I – 13.05 Premium liiga, 2 : 0 Viljandi JK Tuleviku vastu, 812 pealtvaatajat, 4000 eurot 2017 II – 15.09 Premium liiga, 0 : 4 Tallinna FC Levadia vastu, 482 pealtvaatajat, 2900 eurot 2018 – 20.05 Premium liiga, 0 : 4 JK Tallinna Kalevi vastu, 944 pealtvaatajat, 4000 eurot 2019 – 18.07 esiliiga, 5 : 2 Kohtla-Järve JK Järve vastu, 533 pealtvaatajat, 3600 eurot 2020 – 12.09 esiliiga, 6 : 0 FC Elva vastu, 360 pealtvaatajat, 3180 eurot 2021 – 15.08 Premium liiga, 1 : 1 Paide Linnameeskonna vastu, 524 pealtvaatajat, 3000 eurot 2022 – 26.08 Premium liiga, 2 : 3 JK Tallinna Kalevi vastu, 626 pealtvaatajat, 3430 eurot 2023 – 19.09 Premium liiga, 3 : 1 FC Kuressaare vastu, 596 pealtvaatajat, 5382 eurot Summad sisaldavad löödud väravate eest Coolbeti välja pandud boonuseid, kogusummas 4900 eurot.

­

­

­

FAKTIFOTO

NOËPi kontsert näitas A. Le Coq Arenat teises valguses 2. septembril toimus A. Le Coq Arenal staadioni ajaloo kolmas suur kontsert: kui 2005. aastal esines jalgpalliplatsil Lenny Kravitz ja 2007. aastal Aerosmith, siis 16aastase pausi lõpetas kodumaine NOËP. Esialgu oleks kontsert pidanud toimuma 19. augustil, kuid FC Flora euromängu tõttu lükati see paari nädala võrra edasi.

Fotod: Katariina Peetson

Kolm ööpäeva

võttis aega lavaehitus koos tehnika ülesseadmisega. Kontserdi järel eemaldati lava staadionilt aga 18 tunniga.

20,7 x 15,42 meetrit

oli lavapinna suurus, millele lisandus veel suur lavakeel ja küljeekraanide konstruktsioonid. Lava küljele oli ehitatud ka tellingutest laadimisramp, et vältida tehnika transporti staadioni murul. Kokku kaalus tehnika, mis koos lavaga põhjatribüüni ees seisis, üle 100 tonni.

U 14 000 inimest

viibis kontserdil kohapeal.

48 JALKA OKTOOBER 2023

FAKTIFOTO

300 m2

kattematerjaliga kaeti kontserdi ajaks staadioni muru, et see kahjustada ei saaks. Selle paigalduse ja eemaldamisega tegeles kokku 15 inimest.

Üle 300 inimese

oli kontserdi korraldamisega otseselt seotud. Lava ehitas ligi 50pealine tiim, heli-, valgus- ja videotiimis oli ligi 60 inimest.

Esinejate, tehnikute ja korraldustiimi sekka kuulus kokku pea 40 inimest, suure osa ülejäänud seltskonnast moodustasid koristajad, kauplejad ja turvatöötajad.

2023 OKTOOBER JALKA

49

SAALIJALGPALL

Coolbet saaliliiga tuleb uue formaadiga Ü Märkamatult on päevad tiksunud aegamisi lühemaks, õhk on täitunud üha enam kargusega ja soe tuul on asendunud sügistuulega. See tähendab, et peagi on ärkamas Coolbet saaliliiga hooaeg, et pakkuda taas kord valgustatud saalides üle kogu Eesti kompromissituid lahinguid, põnevat konkurentsi ning tuliseid heitlusi täis kirgi ja põnevust.

Tekst: Maarja Trauss

50 JALKA OKTOOBER 2023

kski uus algus ei saa tekkida ilma eelneva jätkuta. Coolbet saaliliiga mullune hooaeg on küll möödanik, ent eelmise hooaja emotsioonid on osalejatel kahtlemata siiani meeles. Rahvajalgpalli osakonna juhataja ja saalijalgpalli tehniline juht Teet Allas: „Sportlikus võtmes eelmine hooaeg liiga suuri üllatusi ei pakkunud.

Meistritiitli ja kõik karikad viis oma auhinnakappi Tallinna FC Cosmos. Positiivne üllataja oli nii sportlikult kui ka organisatoorsel tasemel Sillamäe FC NPM Silmet, kes mullu lõpetas kolmanda kohaga. Oli näha, et hooaja jooksul pingutati aina enam.

Lisaks aitasid nad läbi viia oma inimestega koos-

SAALIJALGPALL

töös U19 koondise treeneritega koondiselaagreid ning korraldasid muid saalijalgpalliüritusi ning -võistlusi. Tänutäheks viisime Final Fouri võistlused läbi Sillamäel. Sportlikus võtmes tegi väga hea soorituse saali esiliigast tõusu meistriliigasse teinud Jõhvi FC Phoenix, kes hooaja vältel suutis pakkuda väga head konkurentsi, tasuks liigas neljas koht.“ Tänavuse hooaja eel on Coolbet saaliliiga läbinud mõned muudatused. Senise kümne meeskonna asemel mängib liigas kaheksa.

Võistluste osakonna saalijalgpalliliiga haldur Merje Põder selgitab otsuse tagamaid: „2020/2021. hooajal ehk kaks aastat tagasi mängiti Coolbet saaliliigat samuti kaheksa meeskonna osalusel. Klubid ja saalijalgpallikomisjon olid taas seda meelt, et mängida hooaega lühemalt. Kaheksa meeskonna-

Foto: Katariina Peetson

ga on küll väljalangemismängude süsteem pisut keerukam: põhiturniiri esimesed kaks meeskonda pääsevad otse poolfinaali. 3.–6. koha tiimid alustavad aga veerandfinaalidest.“ Allas nendib, et süsteem pole ideaalne, sest esimesed kaks meeskonda jäävad veerandfinaalide ajal seetõttu mängupraktikata, aga saavad vormi hoida sõprusmängudega.

Coolbet saaliliiga hooaeg algab 14. oktoobril superkarikafinaaliga, kus omavahel lähevad vastamisi Sillamäe Silmet ja Jõhvi Phoenix. Liigahooaeg saab alguse 21. oktoobril ja lõpeb aprilli keskpaigas. „Võrreldes eelmise formaadiga lõpeb hooaeg kuu aega varem. Kevaditi jookseme mängudega tihti risti murujalgpalli tippliigade kohtumistega, mis tekitab saaliklubidele raskusi mängijate saadavuse osas, samuti muudab see keerulisemaks saaliliiga tähtsatele mängudele kohtunike leidmise. Algaval hooajal on see mure väiksem,“ tõdeb Allas.

Eelmisel hooajal karikavõistlustel esimest korda mängitud finaalneliku formaat, nii et poolfinaalid ja finaal toimusid ühes kohas ja ühel nädalavahetusel, sai väga palju positiivset tagasisidet. „Jätkame sellega ka käesoleval hooajal.

Ettepanekuna tuli, et välja võiks mängida ka 3. ja 4. koha. Asukohapõhiselt võiks see toimuda kas Narvas või Ida-Virumaal, seal on väga suur saalijalgpalli kogukond. Sel aastal alustame ka naiste saalijalgpalli karikavõistlustega ja finaali plaanime samuti meeste finaaliga samale päevale.“ Praegust elukallidust arvestades ei saa mööda vaadata olukorrast, kus kõik liigub hinnatõusu võnkes – see mõjutab ka Coolbet saaliliigat, kus meeskondadel tuleb nüüd osalusmaksuna välja käia 2175 eurot. „Tegelikult on osalustasude tõus märgitud juhendis: punkt 13.1.1 sätestab, et Coolbet saaliliigas on osalusmaksuks kolmekordne Eesti vabariigis kehtiva töötasu alammäära suurune summa,“ täpsustab Põder, lisades, et varasem osalustasu oli 1308 eurot ning viimati tõsteti seda hooajal 2020/2021. „Tahame, et liiga oleks atraktiivne ning kättesaadav kõikidele saalijalgpallisõpradele. Seepärast lisasime eelmisel hooajal juurde kõikidest mängudest ülekanded, sel hooajal hakkab igast voorust üks mäng olema nähtav Soccernet.ee-s. Otseülekannete arvu lisandumine on olnud kõige suurem kuluartikkel.

Samuti mängivad rolli kohtunike tasud, klubide ja mängijate litsentseerimised ning liiga üleüldised administreerimiskulud,“ täpsustab Põder.

2023 OKTOOBER JALKA

51

KLÕPSUD

September pakkus nii rõõmu- kui kurbuspisaraid Septembrikuu kulges suuresti koondiserütmis – peale meeste käisid võistlustules ka paljud noortekoondised ja meie rahvusnaiskond.

Tulevik on loodetavasti helge! Kõige nooremad sinisärgid U15 koondises kaotasid küll koduse sõprusturniiri esimese kohtumise Moldova eakaaslastele, kuid alistasid siis Aserbaidžaani ja Bosnia ning krooniti turniiri võitjateks. Foto: Liisi Troska

„Joonista mind nii nagu üht oma PSG poistest!“ Foto: Liisi Troska

52 JALKA OKTOOBER 2023

KLÕPSUD

Tagasi Eestis! Naistekoondise üks liidritest, mullu esimest korda Eesti aasta parimaks naisjalgpalluriks valitud Vlada Kubassova pühkis Itaalia tolmu jalgelt ja naasis kodumaale, liitudes FC Flora naiskonnaga. Foto: Liisi Troska

Septembrikuine koondisepaus ei olnud sinisärkidele läbinisti pettumus: U21 koondis lõpetas valikmängudes 14 kohtumise pikkuseks veninud väravapõua ja 12 kohtumise pikkuseks veninud punktipõua, leppides koduses Kadriorus Bulgaariaga 1 : 1 viiki. Eesti väravat tähistavad penalti realiseerinud Aleksandr Šapovalov (9), Danil Kuraksin (7) ja Martin Vetkal (17). Foto: Katariina Peetson

Milline melu, milline möll! Väikeste karikavõistluste finaal FC Zapoosi ja Saue JK vahel meelitas A. Le Coq Arena tribüünidele 1374 pealtvaatajat. Kuigi suurem osa neist toetas Zapoosi, võttis 2 : 0 võidu hoopis Saue – sealjuures oli Aare Avila löödud avavärav tõeline iludus!

Foto: Katariina Peetson

2023 OKTOOBER JALKA

53

KLÕPSUD

U21 koondis oli kohe järgmises mängus lähedal ka Poola hammustamisele, ent vastaste 81. minuti värav viis 1 : 0 võiduga kolm punkti siiski vastastele. Valusa kaotuse järel ei olnud mitmele eestlasele võõrad isegi pisarad. Foto: Katariina Peetson

Retroderbi! NOËPi kontserdi tõttu liigutati Flora ja Levadia suur lahing erandkorras Kadrioru staadionile, kus korraldati retrohõnguline derbi – on Kadrioru staadion ju mõlema meeskonna endine kodu. Flora fännid rivistasid end üles abitribüünile – täpselt nagu vanasti! Foto: Katariina Peetson

54 JALKA OKTOOBER 2023

KLÕPSUD

Ei, tegu ei ole mõne renessansiajastu maaliga, vaid kaadriga Paide Linnameeskonna ja Pärnu Vapruse mängust!

Foto: Katariina Peetson

Mudamaadlus! Tugev vihmasadu muutis Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka kohtumise ajal TNTK staadioni väravaesised porimülkaks. Kalju väravavahti Henri Perki see aga ei häirinud – mine tea, ehk see hoopis meeldis talle, sest Kalju sai kirja 4 : 1 võidu. Fotod: Mauri Levandi

Naistekoondis alustas läbi aegade esimest Rahvuste liiga turniiri viigipunktiga – Tartus Tamme staadionil mängus Kasahstaniga väravaid ei löödud.

Foto: Liisi Troska

2023 OKTOOBER JALKA

55

AJALUGU

EM 1992: puhkusel

olnud Taani tuli, nägi ja võitis

Taani koondise kaptenina tõstis esimesena võidukarika Lars Olsen.

Foto: imago images / Sportfoto Rudel / Scanpix

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, mis võtab järjepanu luubi alla kõik seni toimunud EMfinaalturniirid. Seekord on järg jõudnud 1992. aasta turniiri juurde – seni viimase, 2020. aasta EMini jõuame järgmise aasta maikuus, vahetult enne järgmise turniiri algust!

Tekst: Raul Ojassaar

1

992. aasta EM-finaalturniiri korraldamisõiguse kohta ei tekkinud suuri küsimusi. 1988. aastaks, kui UEFA otsuse tegi, olid huvi üles näidanud vaid kaks riiki – Hispaania ja Rootsi.

Kuna Hispaania pidi 1992. aastal juba korraldama Sevillas maailmanäitust ja mis peamine, Barcelona olümpiamänge, oli Rootsi kandidatuur selgelt paremas olukorras. Lisaks sellele oli neil taskust võtta ka salarelv: UEFA täitevkomitee liige Lennart Johansson tegi tagatubades kodumaa kasuks kõ-

56 JALKA OKTOOBER 2023

vasti lobitööd. Tema häid poliitilisi oskusi kinnitas see, et 1990. aastal valiti ta UEFA presidendiks.

Tänapäeval poleks Rootsi-sugusel riigil ilmselt võimalik üksi EM-finaalturniiri võõrustada, kuid 1992. aasta oli mõnes mõttes viimane aeg: veel viimast korda toimus EM vaid kaheksa meeskonna osavõtul. Kogu turniir peeti Rootsi lõunaosas vaid neljal staadionil, kusjuures Norrköpingus mängiti vaid 19 414 pealtvaatajat mahutaval areenil. Rootslased põhjendasid valikut pragmaatiliselt, väites, et suur raha tuleb niikuinii teleõiguste müügist, mitte staadioni piletikassast.

Alagrupp 1 Rootsi 5 Taani 3 Prantsusmaa 2 Inglismaa 2 Avamängus Michel Platini juhendatud Prantsusmaale vastu astunud rootslased said turniiri

AJALUGU võõrustades lõpuks punni maha – mitte kunagi varem polnud nad EM-finaalturniiril mänginud. Erinevalt prantslastest (Platini oli välja rehkendanud, et alates 1988. aasta lõpust, kui temast koondise peatreener sai, oli ta meeskonnaga koos olnud vaid 40 päeva!) olid rootslased turniiriks üheskoos nädalaid valmistunud ja see kandus meeskondlikuma mängu kujul üle ka platsile. Turniiri avavärava lõigi nurgalöögiolukorrast Rootsi poolprofist keskkaitsja Jan Eriksson, kuid teisel poolajal suutis maailma kalleim jalgpallur Jean-Pierre Papin (AC Milan maksis tema eest kümme miljonit naela!) ilusa löögiga seisu viigistada.

Teises avavooru mängus näitasid taanlased, et päris statistideks nad turniirile kohale ei tulnud. Inglismaal oli küll tohutu vigastuskriis, kuid sellest hoolimata oodati neilt Taani üle võitu, aga tulemuseks oli vaid tömp 0 : 0 viik. Täpselt sama tulemusega lõppes ka inglaste teine kohtumine, sedapuhku Prantsusmaa vastu. Igavast mängust rohkem pakkusid kõneainet Inglise vutihuligaanid, kes Malmös kahe öö jooksul märulit korraldasid – tagajärjeks 22 vigastatut, kaheksa riigist väljasaatmist ja üks rüüstatud bensiinijaam.

Rootsi 1 : 0 võit Taani üle teises voorus mängis võõrustajatele kätte väga head kaardid, taanlastel tuli edasipääsuks aga loota, et nad viimases voorus ise Prantsusmaad võidavad ning Rootsi samal ajal Inglismaale ei kaota. Prantslased olevat juba enne mängu Taaniga käitunud üleolevalt, justkui oleks võit ja edasipääs vormistamise küsimus, aga tegelikult oli asi sellest kaugel. Juba kaheksandal minutil läksid taanlased Henrik Larseni väravast juhtima ning kuigi Papin suutis teise poolaja keskel viigistada, jäi viimane sõna vahetusest sekkunud Lars Elstrupile, kelle 78. minuti tabamus prantslased koju saatis.

Süüd otsiti eri kohtadest ning ilmselt oligi tegu eri asjaolude kehva kokkulangemisega. Meeskonna sees kääris pisut Marseille ja Pariisi Saint-Germaini klubirivaliteedi teljel, samuti leiti, et väga libedalt läinud valiksari (kaheksast mängust kaheksa võitu) oli uinutava toimega. Peatreenerit Platinid peeti aga kogenumatele mängijatele liiga lähedaseks, kuna ta oli nendega alles mõned aastad varem ise koos mänginud. Turniiri järel pani Platini ise ameti maha ning ei naasnudki treeneritöö juurde.

Taani edasipääs sõltus aga teise mängu tulemusest – inglased läksid Rootsi vastu juba kolme minuti järel David Platti väravast juhtima ning oleksid võinud juba avapoolajaga asjad ära otsustada, kuid ei suutnud otsustaval hetkel märki tabada. Teine poolaeg kuulus juba rootslastele – keskkaitsja Jan Eriksson viigistas sisuliselt oma avamänguvärava koopiaga seisu, Martin Dahlini 83. minuti iluvärav pööras kohtumise juba lõplikult Rootsi kasuks. Rootsi ja Taani edasi, Prantsusmaa ja Inglismaa väljas!

Albaanlaste lennujaamaseiklused Valiksarjas olid märkimisväärsemad kaotajad Lõuna-Euroopa suurjõud Hispaania ja Itaalia. Itaallastele said saatuslikuks eelkõige mängud eeldatavalt nõrgema Norraga, kus kahe võidu asemel saadi kätte vaid üks viigipunkt. Lõpuks jäädi NSV Liidu seljataha.

Hispaaniale oli valiksari aga paras kannatuste rada: pärast seda, kui korra oli juba kaotatud nii Tšehhoslovakkiale kui grupi täiseduga võitnud Prantsusmaale, saabus nende madalpunkt Reykjavíkis, kus nad Islandile 0 : 2 kaotasid. Alaliidu president ja endine koondislane Ángel María Villar olevat olnud nähtust sedavõrd häiritud, et puhkes tribüünil nutma.

Hispaania valiksari sai pentsiku lõpu: viimaseks mänguks pidid nad sõitma külla Albaaniale. Balkani riigis valitses aga parasjagu totaalne kaos: seoses kommunismi langemise ja näljahädaga olid riigis pidevad massirahutused ja rüüstamised. Kuigi hispaanlased soovisid kohtumist mujale viia või ära jätta juba tükk aega varem, tegi UEFA lõpliku otsuse Albaania–Hispaania kohtumine ära jätta vaid päev enne kohtumise plaanitud algusaega, kui hispaanlased olid parasjagu valmistumas lennujaama sõitmiseks. Kuna kummalgi koondisel ei olnud enam edasipääsuvõimalust, otsustati mängu ka mõnel muul ajal mitte pidada. „Olin väga hirmul. Hotelli, milles me ööbima peaksime, just rüüstati. Sealsed inimesed on näljased ja kõigeks valmis,“ rääkis Hispaania U21 koondise peatreener Chus Pereda ajakirjanikele – koos A-koondisega oleks pidanud Albaaniasse sõitma ka U21 rivistus. „Moskvas röövivad skinhead’id sul tänaval riided seljast.

Albaanias oleksid nad meid ilmselt ära söönud.“ Juba enam kui pool aastat varem oli sealjuures suur osa Albaania koondisest pärast võõrsilmängu Prantsusmaaga võimalust kasutanud ja Pariisi lennujaamas asüüli palunud.

Veel enne seda sattus suur osa koondislastest tragikoomiliselt pahandustesse aga hoopis Londoni Heathrow’ lennujaamas, kus neil oli teel Islandile kavas kolmetunnine ümberistumine. Nimelt olid puruvaesed ja muust maailmast suures osas ära lõigatud albaanlased seal valesti mõistnud sõnapaari duty free (maksuvaba), arvates, et poes pakutavad tooted on neile vabalt võtmiseks.

Politsei nabis 37-liikmelisest delegatsioonist lausa 30 liiget kinni ja pistis nad pokri, kahtlustades neid 2500 naelsterlingi eest kauba varastamises. Asi lõppes albaanlastele aga õnnelikult – võimud ei leidnud tõlki, mistõttu süüdistuse esitamisest loobuti ja eskorditi meeskond selle asemel Reykjavíki lennuki pardale.

Alagrupp 2 Holland 5 Saksamaa 3 Šotimaa 2 SRÜ 2 Tiitlikaitsja Holland oli vahepealse nelja aastaga läbi teinud nii mõndagi. Meeskonna Euroopa meistriks viinud Rinus Michelsi järel said koondise peatreenerina vahepeal kätt proovida mitu meest, ebaõnnestunud 1990. aasta MM-finaalturniiril juhendas Hollandit Leo Beenhakker. 1992. aasta EMiks valmistudes otsis Hollandi vutiliit aga taas üles Michelsi telefoninumbri, mispärast meenutas Hollandi rivistus avamängus Šotimaaga üsna palju seda mansat, kes neli aastat varem Euroopa meistriks krooniti: peale peatreeneri oli algkoosseisus 1988. aasta finaaliga võrreldes lausa kaheksa sama mängijat. Kohtumise otsustas aga üks kolmest uuest nimest: 23aastane Amsterdami 2023 OKTOOBER JALKA

57

AJALUGU

Ida-Saksamaa koondis tänab oma viimase koondisemängu eel toetajaid.

Foto: Bundesarchiv

Valikmängust saab sõpruskohtumine Teatavasti oli 1990. aastate algus Euroopa poliitilisel maastikul murdeline aeg, kus kirjutati ümber seniseid riigipiire – mitu riiki kadus kaardilt, hoopis rohkem tekkis neid aga juurde. Nii Saksamaa ühinemine, Nõukogude Liidu lagunemine kui Jugoslaavia killustumine jätsid 1992. aasta EMile oma jälje, kuid kõik täiesti erineval kombel.

Esimesena ühinesid Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa, mille kinnitas Ida-Saksamaa parlament 23. augustil 1990. Ainult et EM-valikgrupid olid loositud juba sama aasta veebruaris, kusjuures loos oli Ida- ja Lääne-Saksamaa saatuse vimkana ühte valikgruppi saatnud – Berliini müür oli langenud juba enne seda. Idasakslased olid valmistunud 12. septembril esimeseks valikmänguks Belgia vastu ning mõnenädalase etteteatamisega otsustati mängu mitte ära jätta – selle asemel peeti samal kuupäeval Ida-Saksamaa ja Belgia vahel Brüsselis hoopis sõpruskohtumine, mis jäigi Ida-Saksamaa koondise viimaseks etteasteks. Valiksarjas osales seega juba ühtne Saksamaa ning esialgu viieliikmeline valikgrupp jäi neljaliikmeliseks.

Ajaxi ründaja Dennis Bergkampi 75. minuti värav tõi hollandlastele napi 1 : 0 võidu.

Teises avavoorukohtumises oli tugevalt õhus suurüllatus. SRÜ meeskond ei olnud segasest poliitilisest olukorrast tingitud väga kehva ettevalmistuse ja mitme senise põhitegija (sh peatreener Valeri Lobanovskõi) taandumise järel enam üks turniiri soosikuid, kuid sellest hoolimata suutsid nad Saksamaa elu põrguliselt keeruliseks teha.

Peatreener Anatoli Bõšovetsi mänguplaan oli pragmaatiline, seisnedes totaalses umbkaitses – SRÜ formatsioon oli sakslaste vastu sisuliselt 4-6-0, ilma ühegi ründajata! Berti Vogtsi juhendatav Saksamaa oli sellise lahendusega püstihädas ning kui Igor Dobrovolski 64. minutil penaltist SRÜ juhtima viis, tundus sakslaste kaotus loogilise tulemusena. Suuremast häbist päästis sakslased aga Thomas Häßleri 90. minuti karistuslöök, mis ristnurka vihisedes seisuks 1 : 1 tegi.

Avamängust julgust saades mängis SRÜ ka teise kohtumise, Hollandi vastu samasuguses kilpkonnaformatsioonis ning suutis eelmise EM-finaali kordusetenduses 0 : 0 viigi välja võidelda, samal ajal kui sakslased Šotimaast 2 : 0 jagu said. Paberi peal näeb see välja rutiinse võiduna, ent tegelikult oli tegu muus osas sisuliselt võrdse kohtumisega, kus Saksamaa kasutas oma šansid ära, šotlased mitte.

Otsustav voor viis seega taas kord vastamisi vanad rivaalid Saksamaa ja Hollandi, mis tuletas pal-

58 JALKA OKTOOBER 2023

judele meelde, et alles neli aastat varem oli Holland poolfinaalis sama vastasseisu võitnud. Vahepealsel 1990. aasta MMil oli Saksamaa saanud kaheksandikfinaalis 2 : 1 võiduga revanši. Seekord oli aga taas Hollandi kord – juba neljandal minutil viis Frank Rijkaardi pealöök Oranje juhtima ning avapoolaja lõpuks oleks eduseis võinud võimaluste arvu poolest kasvada ka palju suuremaks, kuid Robert Witschge väravast püsis see „vaid“ 2 : 0 peal. Teiseks poolajaks tõi Saksamaa kaitseliini hilisema Ballon d’Ori võitja Matthias Sammeri, misjärel nägi nende esitus hoopis parem välja – Jürgen Klinsmann lõi kohe 53. minutil ühe kolli tagasi ning viik oli samuti korduvalt lähedal, kuid viimane sõna jäi hoopis Dennis Bergkampile, kes 72. minutil lõppskooriks 3 : 1 vormistas.

Ebasobiv tulemus Šotimaa–SRÜ mängust oleks võinud sakslased kaotuse järel poolfinaalist eemale jätta, kuid neil oli õnne: kahe viigiga end heasse positsiooni sättinud SRÜ alahindas šotlasi ja ei olnud mänguks korralikult valmis. Ründaja Andrei Kantšelskis on hiljem meenutanud, et tema hinnangul arvasid koondise treenerid millegipärast, et kuna kaks SRÜ mängijat – Oleksi Mõhailõtšenko ja Oleh Kuznetsov – mängisid Šoti klubis Rangersis, tuleb matš nende jaoks eriti kerge. Reaalsus oli aga risti vastupidine – kaks õnnelikku väravat viisid Šotimaa juba esimese veerandtunniga 2 : 0 ette ning Gary McAllisteri 84. minuti penalti pani täpi i-le. Mõlemad meeskonnad sõitsid koju –

Hümni asemel Beethoven Juba mitu aastat lagunenud Nõukogude Liit jõudis formaalselt koos püsida napilt valiksarja lõpuni – viimase valikmängu mängis NSVL 13. novembril 1991, lõplikult langes Kremlis Ajutine moodustis rahvusvahelises jalgpallis: punane lipp pisut enam SRÜ koondis 1992. aasta EM-finaalturniiril. kui kuu aega hiljem, 25.

Meeskond mängis ilma jalgpalliliidu embdetsembril. Kuna NSV Liidu leemita ja kuulas hümni asemel Beethoveni koondis oli aga finaalturniisümfooniat. Foto: ekraanitõmmis videost rile pääsenud, tuli kuidagi leida lahendus, kuigi koos riigiga oli tegevuse lõpetanud ka NSV Liidu jalgpalliliit. Seetõttu loodi 1992. aasta jaanuaris Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) jalgpalliföderatsioonide liit, mis kiirelt ka FIFAsse vastu võeti. SRÜ ajutist olemust ilmestas tõsiasi, et 12 riiki, kes ühenduse moodustasid (endised Nõukogude vabariigid, välja arvatud Balti riigid), taotlesid ka ise samal ajal FIFA liikmelisust.

Nõnda ei osalenudki 1992. aasta EMil ei Nõukogude Liit ega Venemaa, vaid hoopis SRÜ (ingliskeelse lühendiga CIS). Kolm finaalturniiril peetud kohtumist jäidki selle omalaadse koondisetaolise moodustise viimasteks.

Huvitava nüansina mängiti nende mängude eel rahvushümni asemel Beethoveni 9. sümfoonia kuulsat osa „Ood rõõmule“, mida tuntakse ka Euroopa Liidu hümnina.

Sarnase ühisvõistkonnaga oldi väljas ka Barcelona olümpiamängudel, kus võisteldi olümpialipu all ning kuulati võidu korral olümpiahümni, samal ajal kui Eesti, Läti ja Leedu olid juba väljas oma koondisega.

AJALUGU šotlased said suurest võidust natukenegi lohutust, SRÜ koondise lühike tee oli sellega aga lõppenud.

Vähem kui kaks kuud hiljem mängis oma esimese kohtumise juba Venemaa koondis, aga näiteks Ukraina oli esimese sõpruskohtumise pidanud juba aprillikuus, enne EM-finaalturniiri.

Poolfinaalid Rootsi–Saksamaa 2 : 3 Holland–Taani 2 : 2, pen 4 : 5 Üle noatera poolfinaali pääsenud Saksamaa kasutas sülle kukkunud võimaluse ära esmaklassiliselt, lülitades kodupubliku kurvastuseks Rootsi kena 3 : 2 võiduga konkurentsist. Samamoodi nagu alagrupimängudes säras ründav poolkaitsja, 166 sentimeetriga turniiri kõige lühem mängija olnud Thomas Häßler, kes tegi alustuseks taas otse karistuslöögist skoori, ülejäänud tabamused kirjutati Karl-Heinz Riedle nimele. Rootsi suutis kahel korral küll vahe tagasi üheväravaliseks muuta, kuid Kennet Anderssoni 89. minuti värav tuli natuke liiga hilja, et rootslastel oleks olnud jaksu ja aega viigiväravat jahtida. Juba poolfinaali jõudmine oli nendele suur kordaminek.

Taani koondis oli hoolimata alagrupist edasi pääsemisest endiselt minimaalsete ootustega ning võttis asja mõnusa lõtvusega, mis neile kokkuvõttes ilmselt tohutult kasuks tuli. Peatreener Richard Møller Nielsen suhtus mitu nädalat pastat õginud mängijate soovidesse mõistvalt ning lubas nad mängueelse treeningu järel kohalikku McDonald’sisse koos neid eskortinud politseinikega keha kinnitama. Kohalik meedia ristis taanlased seepeale Big Mac Gangiks.

Ebastandardne sööming tuli neile igatahes kasuks, sest Hollandi vastu mindi juba viiendal minutil Henrik Larseni pealöögist juhtima – sealjuures olid enne kaitses eksinud nii Frank de Boer kui Ronald Koeman. Holland vastas aga 23. minutil, kui Frank Rijkaardi peaga antud söödu virutas põrkega väravasse Dennis Bergkamp.

Vaid kümme minutit hiljem läksid taanlased aga taas juhtima – taas kord oli värava autor Larsen, kes põrutas karistusalas lahtiseks jäänud palli võrku. Teisel poolajal jätkasid taanlased kartmatult ründamist ning olid korduvalt lähedal ka kolmandale väravale, ent mängu ei suudetud ära otsustada. Pealekauba kaotasid nad ühe oma parematest meestest – enne juba kollase kaardi saanud ja seetõttu finaaliks niikuinii mängukeelu teeninud vasakkaitsja Henrik Andersen põrkas pahasti kokku Ruud Gullitiga ning jäi maas istudes täiest kõrist šokis röökima: tema vasak põlvekeder oli puruks ja kõigele lisaks veel ka tavapärase asupaiga kehas maha jätnud. Platsile sai Andersen naasta alles sisuliselt aasta hiljem.

Lõpuminutitel gaasi juurde andnud hollandlased jõudsid lõpuks siiski sihile: 86. minutil ei

Jugoslaavia sõda toob taanlased rannaliivalt platsile Neljandas valikgrupis olid viimase vooruni esikoha peale heitlemas Jugoslaavia ja Taani – omavahelistes kohtumistes võitsid mõlemad tiimid võõrsilmängu, aga Taanile sai lõpuks saatuslikuks üks Põhja-Iirimaaga tehtud viik, mis nad napilt teisele kohale jättis.

Muide: samas alagrupis pidas oma läbi aegade esimese ametliku võistlusmängu Fääri saarte koondis, kes tegi kohe alustuseks „kodumängus“ tulemusega 1 : 0 selja prügiseks Austrial. Kodumäng tuleb kirjutada jutumärkides, sest muruväljakute puudumise tõttu pidasid Fäärid kodumängu Rootsis Landskronas.

Olukord Jugoslaavias muutus juba valiksarja ajal veriseks.

1991. aasta juunis eraldusid senisest liitriigist Sloveenia ja Horvaatia, peagi järgnes ka Makedoonia, 1992. aastal ka Bosnia ja Hertsegoviina. See tähendas, et juba valiksarja viimastes mängudes oli Jugoslaavia koondisest, kus olid seni mängijad riigi eri osadest, alles sisuliselt Belgradi Partizani ja Crvena zvezda esindus.

Eelkõige Bosnias üha verisemaks ja julmemaks läinud sõjategevuse tõttu otsustas ÜRO julgeolekunõukogu vaid 12 päeva enne EM-finaalturniiri algust kehtestada Jugoslaaviale karmid sanktsioonid, mis sisaldasid ka rahvusvahelises spordis osalemise keeldu. 31. mail 1992 teatas UEFA, et Jugoslaavia on EM-finaalturniirilt kõrvaldatud ja nende asendajaks saab Taani.

Kaheksa päeva varem oli Jugoslaavia koondise peatreener Ivica Osim ameti maha pannud, kui riigi võimud tema kodulinna Sarajevot halastamatult pommitasid. Otsuse hetkeks oli koondis senise abitreeneri Ivan Čabrinovići käe all juba viis päeva Rootsis turniiriks valmistunud ning jättis lahkudes solvunult kõik arved maksmata.

Kuigi taanlased olid juba mõnda aega aimanud, et neil võib ootamatult tekkida võimalus finaalturniiril osaleda, ei olnud suurem osa mängijatest sellest välja teinud ja viibis klubihooaja järel puhkusel. UEFA lõpliku otsuse järel jäi neil vaid üheksa päeva, et end turniiriks valmis panna. Kui ründajalt Flemming Povlsenilt küsiti, kas meeskond on valmis 90 minutit mängima, vastas Povlsen, et jah – 30 minutit Inglismaa, 30 Rootsi ja 30 Prantsusmaa vastu!

Taanlastest ei osatud turniiri eel mitte midagi oodata – asjatundjad ja isegi nende oma mängijad prognoosisid, et nad mängivad Rootsis kolm mängu ära ja saavad edasi puhata. Aga võta näpust…

suutnud taanlased vastaste nurgalööki klaarida ning poolkaitsja Rijkaard virutas lahtise palli väravasse, viies mängu lisaajale. Lisaajal olid hollandlased ohtlikumad, kuid kõige ärevamal hetkel suutis Taani kaitsja Claus Christiansen palli väravajoonelt päästa ning edasipääseja selgitamiseks tuli appi võtta penaltiseeria.

Kuigi penaltiseerias näis eelis olevat pisut värskema olemisega hollandlastel, läksid asjad teist rada pidi. Saatuse ninanipsuna oli kogu seeria ainus eksija neli aastat varem Hollandi Euroopa meistriks tassinud Marco van Basten, kelle löök oli Peter Schmeichelile mugaval kõrgusel ja tõrjutav. Hollandi väravavaht Hans van Breukelen üritas küll korduvalt taanlasi psühholoogiliste nõksudega mõjutada, kuid kõik nende viis lööki läksid sisse – hoolimata sellest, et van Breukelen lausa kolmele löögile näpud vahele sai!

2023 OKTOOBER JALKA

59

AJALUGU

Just nii lõi Kim Vilfort finaalis teise värava.

Foto: imago images / Sportfoto Rudel / Scanpix

Taani kangelase mõtted olid turniiri ajal jalgpallist kaugel Taani koondise eest finaalis mõlemas löödud väravas osaline olnud 29aastase poolkaitsja Kim Vilforti lugu oli üks EMi traagilisemaid. Kui kogu Taani koondis saabus turniirile vähese ettevalmistuse pealt, siis Vilfortil oli veel vähem aega end vormi saada: nimelt oli tema seitsmeaastane tütar Line raskelt leukeemiasse haigestunud ning juba turniiri eel haiglaravil.

Kuna arstid kinnitasid, et tüdruku organism reageerib ravile hästi, liitus Vilfort teistest mõned päevad hiljem koondisega.

Esimeses kahes mängus kaasa teinud Vilfort naasis seejärel Kopenhaagenisse tütre juurde, kelle seisund oli vahepeal taas halvenenud. Pealegi paistsid Taani edasipääsulootused selleks ajaks väga peenikesed.

Kuigi mängija ei tahtnud naise ja lapse juurest lahkuda, veenis perekond ta poolfinaali eel ümber ja saatis pereisa

Finaal Taani–Saksamaa 2 : 0 18. John Jensen, 78. Kim Vilfort Hollandi kaotus penaltiseerias tähendas seda, et teine suur, Hollandi–Saksamaa duell jäi sel turniiril ära. Sakslased alustasid turniiri suursoosikuna ning kuigi alagrupis saadud kaotus hollandlastelt oli nende teel tagasilöök, olid hollandlased nüüd taanlaste poolt auti lükatud, ning finaali eel võisid sakslased suhteliselt enesekindlad olla, et nad suudavad taanlaste heatujumulli puruks torgata.

Finaalis läksid kokku turniiri kõige parema ja kõige juhuslikuma ettevalmistusega meeskonnad.

Saksamaa delegatsioon koosnes kokku 52 inimesest ning sisaldas näiteks nelja treenerit, kaht

Rootsi poolfinaali mängima – õnneks ei olnud vaja kaugele reisida. Kuigi võib vaid ette kujutada, kui keeruline võis tal olla mänguks keskenduda, mängis ta poolfinaalis Hollandi vastu ka enda kinnitusel ühe oma karjääri parema mängu, pannes penaltiseerias täpse löögiga täpi i-le.

Poolfinaali järel naasis Vilfort kohe Kopenhaagenisse, kus tütar Line ise veenis teda veel ühe korra Rootsi sõitma ja oma elu suurimas mängus osalema. Meeskonna juurde tagasi jõudis Vilfort alles mängueelsel õhtul, kuid sellest hoolimata kuulus ta taas algkoosseisu ja tõusis finaali üheks kangelaseks.

Vilforti suur rõõm imelisest võidust jäi paraku üürikeseks, sest vaid paar nädalat hiljem tuli Linel rängale haigusele alla vanduda. meditsiiniprofessorit ja nelja massööri, mis oli toonaste standardite järgi enneolematu.

Kohtumine algaski sakslaste survega ning Peter Schmeichel Taani väravasuul pidi korduvalt sekkuma. Taani kapten Lars Olsen on meenutanud, et kui sakslased oleksid mõne neist võimalustest sisse löönud, oleks mäng vaat et tehtud olnud, sest selleks hetkeks andis puudulik ettevalmistus taanlastele kõvasti tunda.

19. minutil juhtus aga risti vastupidine. Kim Vilfort röövis paremal äärel Andy Brehmelt palli ning kuigi tundus, et kohtunik määrab vea, siis vile vaikis. Flemming Povlsen otsustas loogilise lahenduse – tsenderduse – asemel palli sööta hoopis pisut tagasi karistusala joonele, kust John Jensen selle elu väravaks lati alla kõmmutas. Löök oli sedavõrd tugev, et kuigi see lendas üsna Saksamaa

Taanlastel oli parim mängija tegelikult puudu!

Taani koondise imelise triumfi tegi veelgi erilisemaks ja uskumatumaks asjaolu, et nende tolle aja parim mängija, FC Barcelonaga samal kevadel Euroopa karika (praeguses mõttes Meistrite liiga) võitnud Michael Laudrup otsustas koondisega mitte liituda. Juba paar aastat varem oli Laudrup otsustanud erimeelsuste tõttu koondise peatreeneri Richard Møller Nielseniga rahvusmeeskonna esindamisest loobuda, kusjuures temaga lõid kampa ka noorem vend Brian ja poolkaitsja Jan Mølby. Kui taanlased ootamatult finaalturniirile pääsesid, otsustas Brian Laudrup koondisega liituda, Michael pidas aga meeskonna võimalusi nii väikeseks, et ei suvatse-

60 JALKA OKTOOBER 2023

nudki oma puhkust rikkuma hakata, ning ei tulnud kohale.

Taanlased ise on teoretiseerinud, et nii veider kui see ka ei tundu, ei oleks nad koos Michael Laudrupiga ilmselt Euroopa meistriks tulnud, kuna ründava mängijana ei olnud nn musta töö tegemine tema tugevus ning platsile said hoopis need mängijad, kes jaksasid ja tahtsid ka kaitses tööd rabada.

Michael Laudrup naasis Møller Nielseni juhendatavasse koondisesse 1993. aastal ning mängis koondises oma karjääri lõpuni ehk 1998. aasta MM-finaalturniirini, saades kirja 104 mängu ja 37 väravat.

AJALUGU väravavahi Bodo Illgneri lähedalt, ei jõudnud ta piisavalt kiirelt reageerida.

Keskpoolkaitsja Jenseni värav oli seda üllatavam, et ta oli tuntud väga kehvade pealelöökide poolest. Alatihti kippus ta lüües taha kalduma, mis saatis tema löödud pallid sageli üle värava.

Taani koondises sai ta lõpuks 69 mänguga kirja kolm väravat, turniiri järel Arsenali siirdudes lõi ta seal nelja hooaja ja 133 mänguga vaid ühe värava.

Teisel poolajal muutus mäng (eriti selle kohta, et tegu oli suurvõistluste finaaliga) kohati lausa uskumatult lahtiseks. Ühel hetkel oleks sisuliselt minuti jooksul äärepealt sündinud kolm väravat – esmalt oli suurepärane šanss taanlastel, seejärel kaks tükki järjest sakslastel. Korra oli Taani päästeingliks keskkaitsja Kent Nielsen, korra väravavaht Schmeichel.

Kui ise ei löö, lüüakse sulle. Ja vahel täiesti reeglivastaselt! 78. minutil said surve all olnud taanlased palli vastase väljakupoolele viia. Kim Vilfort, kes mängis tegelikult keskpoolkaitses, oli pidevalt mängijaks, kes vasturünnakutel Saksamaa kaitseliini taha sööstis, ning ka selles olukorras käitus ta sisuliselt ründajana, võttes vastase väravast umbes 30 meetri kaugusel vastu söödu.

Kordused näitasid hiljem, et ta kasutas selleks käe abi – kohtunikud seda aga ei näinud ning Vilfort saatis kaht kaitsjat ennetades palli postipõrkega väravasse. 2 : 0 oli tablool, kuigi mängu sisuliselt otsustanud värav ei oleks tegelikult tohtinud lugeda.

Viimasel veerandtunnil ei jagunud sakslastel enam jaksu, et üritada väga maruliselt kaht väravat lüüa. Ilus hetk oli ka tribüünil, kus nii mõnedki sakslasest fännid, kes olid mängule kaasa võtnud täispuhutavad võidukarikad, siirdusid tribüünil Taani fännide juurde, et mängukarikad neile kinkida. Taani võit oli EM-finaalturniiride ajaloo suurim šokk, püsides nii kuni 2004. aastani. Kuigi taanlasi süüdistati nii mängutempo inetus tapmises kui kaootilises mängustiilis, võttis sakslaste peatreener Berti Vogts asja tabavalt kokku: „Igaüks, kes suudab võita Prantsusmaad, Hollandit ja Saksamaad, on vääriline tšempion.“ Päev pärast finaali tervitas Kopenhaagenis vutikangelasi paraad ligi miljoni inimesega. Paar tuhat kilomeetrit lõuna pool jätkus endises Jugoslaavias aga verine ja julm sõda. Kes teab, milliseks oleks turniir kujunenud ilma selleta.

1986. aastal sai Taani alles oma esimese profiklubi. Amatöörluse hülgas esimesena Brøndby.

Viimane turniir enne tagasisöödureeglit 1992. aasta EM-finaalturniir oli viimane turniir, mis peeti veel vanade reeglite järgi, mille kohaselt oli väravavahtidel lubatud käega puudutada tiimikaaslaste sihilikke tagasisööte. Kuigi sageli on väidetud, et reeglit muudeti just nimelt Taani koondise tõttu, kes võidukal EMil sageli aega raiskas, kui Peter Schmeichel andis palli oma kaitsjatele, kes selle talle siis tagasi kätte kõksasid, siis tegelikult oli reeglimuudatuse kiirendi 1990. aasta MM, kus selline taktika pealtvaatajaid igavlema pani. Näiteks mõõdeti ära, et kohtumises Iirimaa ja Egiptuse vahel hoidis iirlaste väravavaht Pat Bonner mängu jooksul palli käes lausa kuus minutit!

Taani koondise üks kangelastest Peter Schmeichel oli võidukast koondisest üks väheseid mängijaid, kes nautis hiljem ka klubirindel säravat karjääri. Pikalt Manchester Unitedis pallinud ning selle jooksul viis Inglismaa meistritiitlit, kolm karikat ja ühe Meistrite liiga trofee võitnud koljat oli muu hulgas tuntud oskuse poolest peaga väravaid lüüa – karjääri jooksul tegi ta skoori koguni 11 korral, sealhulgas korra ka koondise eest. Foto: imago images / Colorsport / Scanpix

Fakte 1992. aasta EMi kohta ^ Tegu oli viimase EM-finaalturniiriga, kus oli vaid kaheksa osalejat. ^ Tegu oli viimase EM-finaalturniiriga, kus alagrupiturniiril anti võidu eest kaks, mitte kolm punkti. ^ Viimast korda ei osalenud suurturniiri valiksarjas Eesti koondis, kes taasliitus rahvusvahelise jalgpalliperega vahetult enne 1994. aasta MM-valiksarja. ^ Esimest korda kandsid mängijad EM-finaalturniiril särkidel peale numbrite ka nimesid. ^ Rinus Michels püsis koos 1988. aasta turniiriga Hollandi peatreenerina võitmatu kaheksas EM-finaalturniiri mängus järjest.

Sama saavutust on hiljem korranud veel Vicente del Bosque ja Fernando Santos.

Kaks

29 aastat

võitu sai kogu turniiri peale Taani koondis kirja. See on alates 1980. aastast, kui turniiri suurendati kaheksa meeskonnani, kõige väiksem võitude arv, mille turniiri võitja on kirja saanud.

tuli Taani koondisel pärast 1992. aasta turniiri oodata, enne kui taas EMil esinelikusse jõuti.

See on suurim ajaline vahe, mis on jäänud ühe koondise kahe järjestikuse esinelikukoha vahele.

2023 OKTOOBER JALKA

61

10 AASTAT TAGASI

Esimest

20 000 eurot

202

hooaega mängiti uudset esiliiga B-d.

sai Pärnu JK naiskond Meistrite liigas põhiturniirile jõudmise eest.

Võrdluseks: meeste Meistrite liigas kolmandasse eelringi jõudnud Nõmme Kalju teenistus oli 240 000 eurot.

pealtvaatajat külastas keskmiselt esiliigas Vändra Vapruse kodumänge.

Viik Hollandiga, mis jäi kripeldama

2

013. aasta oktoobrikuu Jalka oli suures osas kantud Eesti koondise kodumängust Hollandiga, kus Konstantin Vassiljevi iluväravad meid 2 : 1 juhtima viisid, kuid Robin van Persie vastuoluline penalti hollandlastele viimastel minutitel viigipunkti päästis. Ukraina kohtuniku Serhi Boiko otsus määrata Raio Piirojale võitluses van Persiega viga oli suurelt luubi all lausa postril (foto)!

Kahe jalkapoisi ema Kirsi Altjõe kirjutas oma kolumnis jalgpallurite soengumoest.

Altjõe hinnangul saab jalgpallurite soengu järgi nii mõndagi välja lugeda isegi riikide jalgpallifilosoofiast. „Bundesliga soengutrend joonistus selgelt välja, see on sama teravalt raamides nagu Saksa jalgpallgi.

Ei mingeid eksperimente, vaid valitseb ühtne stiil. Pikem tukk ja puhtaks aetud küljed. Stiilne, puhas, korrektne.

Täpselt nagu tänane Saksa jalgpallgi.

Ilus. Võtame siia kõrvale Hispaania.

Nii nagu nende jalgpall on pisut loomingulisem, vabam, on ka nende soengueelistus mitmekülgsem. On lihtsaid messilikke lahendusi, aga ka Ramose moodi trendide jälgimist või Ronaldo tüüpi ilulemist.“ Külaliskolumnistina mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andrus Allika Eesti koondise koosseisu üle ning tõdes, et Eesti meeskond vajab eelkõige keskväljal ja edurivis ettearvamatuid mängijaid, nii-öelda Eesti Balotellisid. „Noortetreeneritele paneks küll südamele, et ärge Eesti Super Mariot maha magage, äkki õnnestub mõnest isegi pätikalduvustega Balotellist kasvatada sama hea mängija ja jalgpallile pühendunud inimene nagu Mart Poom,“ lõpetas Allika.

Sealjuures märkis Allika Konstantin Vassiljevi kohta, et too on „juba 29 ning tema aeg saab varsti või on juba saanud mööda“. Võta näpust! Tegu oli Allika viimase arvamusartikliga Jalkas – vaid paar kuud hiljem lahkus ta ootamatult meie seast.

Indrek Schwede reastas aga oma arvamuskülgedel Eesti 12 mõjukaimat jalgpallilugu nende emotsionaalse ja ühiskondliku tähtsuse järgi. Esikohale tuli 1940. aasta Eesti–Läti kohtumine (2 : 1)

62 JALKA OKTOOBER 2023

Kadriorus, mis toimus ajal, kui vormiliselt oli Eesti veel vaba riik, kuid tegelikkuses juba Nõukogude Liidu okupeeritud. Magusa võidu järel marssis 10 000 rahvuslikult meelestatud pealtvaatajat esmalt Kadrioru lossi president Konstantin Pätsi juurde ning sealt kesklinna reaalkooli vabadussõja samba suunas, kuniks Vene sõdurid tankide ja relvadega sekkusid. Esikolmikusse mahtusid veel Eesti koondise jõudmine EM-finaalturniiri lävele (2011) ja kuulus 1980. aasta lahing Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni vahel.

Jalka kirjutas ka sellest, kuidas Nõmme Kalju kasutas suvisel euromängude perioodil, kus muu hulgas saadi Meistrite liigas jagu Soome meistrist HJKst, koolitaja ja mentori Aivar Halleri abi, kes käis meeskonnale vaimutarkusi jagamas. „Pärast esimest mängu HJKga arvasin, et Aivar võiks meeskonnale abiks olla,“ sõnas Kalju spordidirektor Sergei Terehhov. „Võtsin Aivariga ühendust, seletasin talle olukorda ja palusin enne teist mängu loengu teha. Enne kordusmängu me ei teadnud, kas see aitab või mitte. Pärast mängu võis öelda, et Aivar aitas mängijate eneseusku kindlasti tõsta.“ Mängijaks luubi all oli FC Flora 17aastane ründav poolkaitsja Rauno Sappinen. „Tuleviku mõttes on tegemist väga hea mängijaga. Vara on veel öelda, kas temast saab ka suurte mängude mees, kuid mina arvan, et saab,“ kõlas Sappineni noortekoondistes juhendanud Karel Voolaidi hinnang.

Ajakirja vahel oli kaks piletit naiste Meistrite liiga suurele mängule Pärnu JK ja Euroopa tipu Wolfsburgi vahel.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! „Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta.

Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Foto: Katariina Peetson

Mälumäng

2. Brasiilia koondise tähest Neymarist sai septembrikuiste koondisemängudega Brasiilia koondise rekordväravalööja, kuid koondise eest antud väravasöötude arvestuses jagab ta 58 resultatiivse passiga suisa kogu maailmas esikohta.

Kes on teine mängija, kel on koondise eest kirjas 58 väravasöötu? Koondise eest mängis küsitav 2000.–2014. aastal 157 mängu ja lõi 57 väravat. Euroopas mängis ta põgusalt nii Leverkuseni Bayeri, Müncheni Bayerni kui Evertoni eest, kuid lõviosa karjäärist veetis ta hoopis kodumaal hoopis teisel mandril. 2002. aastal aitas ta kodumaa koondise MM-finaalturniiril kaheksa parema sekka ja valiti turniiri parimaks noormängijaks.

3. Milline perekonnanimi ühendab Hollandi koondise ja PSV Eindhoveni 24aastast ääreründajat ja 66aastast Eesti endist poliitikut ja praegust raadiosaatejuhti, kes on varem olnud nii Eesti välisminister, justiitsminister kui kultuuriminister?

4. Kagu-Eestis asuva inetu kõlaga Litsmetsa küla nimi arvatakse olevat tegelikult tuletatud täiesti süütust asjast – nimelt tähendas vanasti sõna, millest see tüvi pärineb, ’muljuma, maad ligi suruma’. Rõuge kihelkonnas Krabi külas asus vanasti ka üks samast tüvest pärineva nimega talu, mille nimi kattub foneetiliselt ühe kuulsa Inglismaa jalgpalliklubi omaga. Millise klubi omaga?

5. Septembri keskpaiga seisuga oli Premium liigas sel hooajal vähemalt ühe värava kirja saanud 127 mängijat. Millise eesnimega mängijad on kamba peale teinud tänavu kõige rohkem skoori? Esikohal on nad nii väravate koguarvu (19) kui skoori teinud mängijate arvu (5) poolest. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga kannab seda eesnime Eestis 2361 meest, tegu on populaarsuselt 65. mehenimega ning kõige popim on see vanuserühmas 20–24.

Sina oled kohtunik 1. Kaitsemängija läheb oma karistusalas palli eest võitlusesse ja peatab ründajal veaga ilmselge väravavõimaluse. Milline on sinu otsus? a) penalti ja punane kaart b) penalti ja kollane kaart c) penalti, kaarti ei anna 2. Kaitsemängija blokeerib oma karistusalas pealelöögi ebaloomulikus asendis oleva käega. Väravavaht oli pealelööki tõrjumas. Milline on sinu otsus? a) penalti ja punane kaart b) penalti ja kollane kaart c) penalti, kaarti ei anna 3. Pall on mängus, kui kaks mängijat samast võistkonnast lähevad oma karistusalas omavahel kaklema. Milline on sinu otsus? a) punane kaart mõlemale mängijale, mäng jätkub kohtuniku palliga kohast, kus pall rikkumise hetkel asus b) punane kaart mõlemale mängijale, mäng jätkub karistuslöögiga vastasvõistkonna kasuks kohast, kus pall rikkumise hetkel asus c) punane kaart mõlemale mängijale, mäng jätkub penaltiga vastasvõistkonna kasuks

Vastused 1. Õige on variant b) – reegel 12 sätestab, et kui mängija hoiab ära vastasvõistkonna ilmse väravavõimaluse penaltiväärilise rikkumisega, kuid üritab selle juures palli mängida või selle eest võidelda, karistatakse teda kollase kaardiga.

2. Õige on variant c) – UEFA värske tõlgenduse järgi lepiti kokku, et järjepidevuse ja lihtsuse huvides ei anta enam pealelöögiolukordades käega mängimise eest hoiatuskaarte, olenemata sellest, kas rikkumine oli karistusalas või väljaspool karistusala. See kehtib mõistagi nendes olukordades, mida muidu kollase kaardiga karistati – ilmse väravavõimaluse peatamine käega mängides on endiselt punase kaardi vääriline rikkumine, kuid praegusel juhul ei olnud sellega tegu, sest väravavaht oli palli tõrjumas.

3. Õige on variant c) – reegel 12 sätestab, et kui pall on mängus, siis määratakse väljakul toime pandud füüsilise rikkumise eest olenevalt asukohast karistuslöök või penalti isegi siis, kui rikkumine oli toime pandud võistkonnakaaslase, vahetusmängija, väljavahetatud mängija, eemaldatud mängija, ametiisiku või mängu ametniku vastu.

1. Milline on ainus varem Meistrite liiga või Euroopa karika võitnud meeskond, mis ei kuulu hetkel oma riigi kõrgliigasse? Euroopa karika võitis klubi 1983. aastal ning kuni 2018. aastani mängiti järjepidevalt kõrgliigas, sellest ajast saati on aga mängitud esiliigas. Klubi 57 000 pealtvaatajat mahutaval kodustaadionil mängib tänavu Meistrite liiga kodumänge Donetski Šahtar ning küsitava meeskonna suurima linnarivaali ridadesse kuulub ka üks Eesti koondislane.

2023 OKTOOBER JALKA

63

Vastused 1. Hamburger SV 2. Landon Donovan 3. Lang (Noa Lang, Rein Lang) 4. Leeds (Liidsi talu) 5. Kevin (Kauber, Mätas, Aloe, Anderson, Burov)

LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

Oktoobrikuu sünnipäevad 1.10 Mark Švets 1.10 Albert Prosa 2.10 Kalev Pajula 2.10 Sirje Roops 2.10 Liis Lepik 2.10 Matvei Igonen 4.10 Signy Aarna 4.10 Bogdan Vaštšuk 5.10 Margus Kröönström 5.10 Joel Lindpere 5.10 Madis Vihmann 6.10 Andrei Kalimullin 6.10 Janno Jürisson 6.10 Tarmo Kink 7.10 Sander Sinilaid 7.10 Maksim Ramazanov 9.10 Kert Kütt 9.10 Maarit Junolainen 10.10 Peeter Küttis 10.10 Maaren Olander-Doyle 11.10 Aleksandr Volkov 11.10 Silver Suup 14.10 Tõnu Vanakesa 14.10 Meelis Lindmaa 14.10 Andrei Karhu 14.10 Taavi Midenbritt 14.10 Lisette Tammik 15.10 Bert Klemmer 16.10 Vjatšeslav Smirnov 16.10 Erkko Liiv 17.10 Gerlin Naisson 18.10 Lembit Peegel 19.10 Viktor Neštšeretnõi 19.10 Aivar Pohlak 20.10 Erko Saviauk 20.10 Karolin Kaivoja 20.10 Ander Ott Valge 21.10 Igor Prins 22.10 Hillar Maldre 22.10 Aleksandr Starodubtsev 22.10 Maksim Rõtškov 23.10 Gleb Pevtsov 26.10 Priit Adamson 27.10 Timo Teniste 28.10 Gerd Müller 28.10 Martin Lepa 28.10 Enver Jääger 28.10 Sander Saga 28.10 Kristen Saarts 29.10 Tõnu Sirel 29.10 Rein Pajunurm 29.10 Marko Sonn 29.10 Maria Sootak 29.10 Ralf-Sander Suvinõmm 30.10 Elar Tarkus 30.10 Ragnar Klavan

64 JALKA OKTOOBER 2023

47 33 54 31 29 27 33 28 54 42 28 46 43 38 33 33 43 39 81 48 29 24 61 53 43 34 25 30 66 32 45 87 73 61 46 31 25 57 92 72 50 23 48 38 52 47 41 36 29 66 60 35 33 22 40 38

Nõmme United hoiab tiitlivööd raudses haardes Eesti jalgpalli tiitlivöö on jätkuvalt Nõmme Unitedi käes – pärast seda, kui see 5. augustil enda kätte tagasi võideti, on esiliigas ja karikavõistlustel kokku peetud seitse kohtumist ning kordagi pole selle käest andmine olnud tõsiselt päevakorral. Kõige lähemale jõudis tiitlivöö endale napsamisele Tallinna Legion, kes 26. augusti liigamängus Unitediga 2 : 2 viiki mängis, ent tolles kohtumises jõudis Legion viigiväravani alles kuuendal üleminutil.

Kindlalt Premium liiga kursil purjetavat Nõmme Unitedit ootab ajakirja trükkimineku hetkel liigahooajal ees veel kaheksa kohtumist ning selle järel ka karikavõistluste kohtumine JK Tallinna Kaleviga. Kas United suudab hooaja lõpuni vööd oma haardes hoida?

Järgmine mäng tiitlivöö peale (trükkimineku hetkel): 28. september, Nõmme United – Viimsi JK. 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.

Kreeka jalgpalliliidu ämber jättis neli koondislast valikmängust eemale Kreeka jalgpallikoondise peatreener Gus Poyet sai sealselt vutiliidult enne septembrikuist valikmängu Gibraltariga info: neli mängijat, kes kohtumises Hollandi vastu kollase kaardi said, peavad matši Gibraltariga mängukeelu tõttu vahele jätma.

Nõnda jäidki mängust eemale nii poolkaitsjad Petros Mantalos, Dimitrios Kourbelis ja Emmanouil Siopis kui Liverpoolis palliv vasakkaitsja Kostas Tsimikas.

Alles pärast kohtumist said alaliidu töötajad aru, et olid teinud piinliku apsaka – nimelt kaasneb EM-valiksarjas mängukeeld kolmanda, mitte teise kollase kaardiga. See tähendas, et nimetatud nelik oleks tegelikult võinud vabalt Gibraltari vastu platsile joosta! Kreeklaste õnneks ei maksnud see neile kätte, sest pisiriigi vastu võeti kindel 5 : 0 võit.

LISAAEG RUBRIIK

Kui Eesti veel Belgiale säru tegi

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Eesti ja Belgia on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt valiksarjades ühte alagruppi sattunud. Kõige paremini on meil belglaste vastu läinud 2010. aasta MM-valiksarjas, kus võõrsil saime esmalt napi 2 : 3 kaotuse, kodus aga lõpetasime valiktsükli 2009. aasta oktoobris ilusa 2 : 0 võiduga.

Eesti väravad kanti Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi nimele. Siin fotol ongi tabatud hetk, kui meie „õhuvägede ülemjuhataja“ 30. minutil nurgalöögijärgses olukorras Müncheni Bayerni keskkaitsja Daniel Van Buyteni üle hüppas ja palli peaga väravasse suunas. Taamal jälgib sündmusi Arsenali mees Thomas Vermaelen.

Hiljem kuulsaks saanud Belgia mängijatest tegid selles mängus kaasa veel näiteks Jan Vertonghen ja Toby Alderweireld, pingilt jälgis kohtumist 18aastane Eden Hazard.

LHV edetabel Augustikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tallinna FC Flora 2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (4.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) FC Elva 5. (3.) FC Nõmme United 6. (11.) Pärnu JK Vaprus 7. (10.) Viljandi JK Tulevik 8. (9.) FC Kuressaare 9. (7.) JK Tabasalu 10. (6.) Paide Linnameeskond 11. (8.) JK Tallinna Kalev 12. (14.) Tallinna JK Legion 13. (16.) Viimsi JK 14. (13.) FC Tallinn 15. (17.) Saku Sporting 16. (18.) Tallinna FCI Levadia 17. (–) Rakvere JK Tarvas 18. (15.) Raplamaa JK 19. (12.) FC Kose 20. (–) JK Welco LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2023 OKTOOBER JALKA

65

RISTSÕNA

Septembrikuu ristsõna õige vastus oli „Tema mängib nagu mina!“. Õige vastuse eest võitis Eesti ja Rootsi kaptenite autogrammidega mängupalli Janno Tooming. Võitjaga võtame ühendust.

Oktoobrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Austria EM-valikmängule.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA OKTOOBER 2023