NAISED
Tänavune meistriliiga hooaeg
läbi noortähtede pilgu Naiste kõrgliiga nagu ka kõik teised liigad oli tänavu varasematest ilmselgelt meeldejäävam. Pikk, vahepeal lausa lõpmatuna tundunud ettevalmistusperiood. Teisalt sombuse ja kõleda sügiseni kestvad mängud. Tekst: Laura Jaansen | Fotod: Jana Pipar
A
ga seis oli kõigile võrdne, määravaks sai ehk see, kes tegi hooaja eel rohkem intervalljookse ja triblas pudelitest-puutoigastest tehtud markerite vahel väledamalt. Aga kõrgliiga tabeliseis sai täpselt selline, nagu ta sai. Kohati üllatas, kohati mitte – nagu jalgpall ikka. Nüüd – lõpus – on igati paslik võtta hooaeg kokku ja pakkida saadud tarkuseterad järgmistesse aastatesse kaasa. Seda teevad neli sellel hooajal eriti silmapaistvalt säranud noortähte. Miks nimetada neid noortähtedeks? Tegemist on 17–18aastaste mängijatega, kes said just sel hooajal putsa A-koondise ukse vahele. Niisiis on nad kandnud olulist rolli kõrgliigas mängides, samal ajal rihtinud julgelt ka kõrgemale. Keiti Kruusmanni (väravavaht, Saku Sporting) kirjeldades tuleb esmalt pähe väljend „pandi tanki“. Esiväravavahi Katriin Sauluse tõsise põlvevigastuse tagajärjel pidi Kruusmann oma meelispositsiooni keskväljal unustama ja asuma väravasuud kaitsma. Kusjuures Kruusmannile see tank iseenesest meeldis – sülle kukkunud olu-
17aastane Sandra Liir oli koondise pesamuna – enne seda, kui sinna jõudis ka paar kuud noorem Kärt Hüdsi!
kord tagas möödunud hooajaga võrreldes enam mänguminuteid ja just seesuguse eesmärgi oli noormängija endale püstitanud. Ise usub ta, et väravavahiamet tuli üsna hästi välja, ja tabelis see ka kajastub – Saku mängis end esikolmikusse, hõbedast jäädi napilt-napilt ilma. Sandra Liir (kaitsja, JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN) on põline kaitsemängija. Isegi kui on kihk vahepeal ründesse joosta, siis on ta siiski jäänud eelviimasesse liini püsima. Milliste mängijate vastu meeldib mängida? Selliste, kes võtavad kiiruse peale ja pakuvad ohtralt võimalusi spurtida. Ja vajaduse korral püsivad kaks jalga ka kindlalt maas: esimest korda naiste kõrgliigast tehtud Soccernet.ee ülekanded temas lisanärvi ei tekitanud ja meistriliiga tabeliseis ei üllatanud. Eva-Maria Niit (poolkaitsja, Tartu JK Tammeka) on selline mängija, kes sel hooajal sai mängida peaaegu et kõiki positsioone, kuid nüüd on ta oma koha leidnud. Naiskonna resultatiivseim mängija iseenesest ei kurda – variatiivsus on teda kõvasti voolinud. Imekspandav on ka see, et Niidule oli hooaja lõpp eriti meeltmööda – mõnele kindlasti negatiivsena tunduvad üleminekumängud andsid pimedas pallimist nautivale noormängijale juurde kaks mängu. Kärt Hüdsile (ründaja, Põlva FC Lootos) oli see hooaeg igati õpetlik ning ta alles otsib oma sisemist julguselõvi. Millise tarkusetera sellest hooajast kaasa võtab? „Pole hullu, kui kõik alati välja ei tule, sest iga aastaga tuleb kogemust ja mängutarkust juurde,“ on Hüdsi ratsionaalselt optimistlik. Kui möödunud aastal skooris noormängija end väravaküttide esikümnesse, siis tänavu parandas oma kohta kolme võrra, lõpetades kuuendal real. Niisiis tõestas Hüdsi, et ta sõnad peavad vett: matemaatilist loogikat järgides trooniks ta mõne aasta pärast väravalööjate edetabeli tipus.
Pikast ettevalmistusperioodist
2020. aasta hooaega jääb tahes-tahtmata saatma mälestus pikast ettevalmistusperioodist ja nii mõnegi mängija arvates võiski see määravaks saada. Sellega nõustub Kruusmann. Saku puurilukk lisab, et kuna koos treenida polnud võimalik, siis oli kokkumängu leidmine esialgu keeruline. Hüdsi leiab vastupidi, et Lootos sai kohe hea hooga minema ja „nälg mängida oli suurem kui tavaliselt“. Kuivõrd esimene mäng oli Lootosel just Sakuga, siis realiseerusid pallurite sõnad ka mängutulemuses. Üllatuslikult võtsid 2 : 0 võidu
44
JALKA DETSEMBER 2020
