UKRAINA VABATAHTLIKUD – ELEANOR LEONNE BENNETT/FLICKR
KASAKATE PÄRANDI KANDJAD Sõjalise konflikti puhkedes Ida-Ukrainas 2014. aastal, mil demoraliseeritud armee jäi talle pandud riigikaitseliste ülesannetega jänni, päästsid ülimalt kriitilise olukorra just vabatahtlikud. Tekst: IGOR KOPÕTIN, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor OLEKSANDR KIRIIENKO, Ukraina Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadur
K
odanikuühiskonna liikmed, kes ei olnud varem riigikaitsega seotud, hakkasid moodustama vabatahtlikke sõjaväestatud üksusi ja üles ehitama tõhusat logistilist ketti terrorivastase operatsiooni piirkonnas (Anti-Terrorist Operation Zone, ATO-zone) tegutsenud Ukraina armee varustamiseks. Patriootiliselt meelestatud ukrainlased hakkasid spontaanselt koonduma uppidesse a suu duma k ikti piirkonda. Esimesed sellised grupid tekkisid Maidani omakaitse liikme-
48
4/2020
test, seejärel tekkisid erinevate poliitiliste parteide relvagrupid ja mitmesugused formeeringud ühiskondlike aktivistide ümber või elukoha järgi.
atamanštšina’t – üksteisest sõltumatute ja isehakanud liidrite juhitud ning ühes kindlas piirkonnas tegutsevaid sõjalisi jõuke.
Vabatahtlikkus kui kodanike initsiatiiv oligi seotud Maidani revolutsiooni ajal ilmnenud ennenägematu rahvusliku tõusuga. Kuivõrd oli selline ulatuslik rahvuslik sõjavabatahtlike liikumine üllatuseks ja kas sel on kindlaid seoseid Ukraina rahvusliku ajalooga?
See termin pärineb sõnast ataman, mis tähendab vabameelsete sõdalaste juhti. Etümoloogiliselt võis ataman tekkida türgi ja poola keele mõjul, mis oli Ukraina stepielanikele 15.–16. sajandil loomulik.
Ukraina sõjaajalugu läbivaks omapäraseks nähtuseks võib pidada
Kuigi sõna atamanštšina kasutatakse valdavalt Ukraina revolutsiooni ja kodusõja (1917–1921) kontekstis, ulatuvad atamanštšina juured sügavalt
