maailmapilk
MOSKVA
PISARAID EI USU Aasta 2020 algas venemaalastele teadmisega, et mais tähistatakse Suures isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
S
amuti et muu maailma majandussanktsioonid Venemaa vastu, karistamaks teda agressiooni eest Ukrainas, avaldavad küll negatiivset mõju, ent nüüd saab nende kiuste auto või rongiga Krimmi sõita. Teati sedagi, et peavaenlane nr.1 ehk USA president Trump võib kohe-kohe ametist priiks saada (vastupidine selgus 5. veebruaril) ning et valitsused Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja mujal kõiguvad ehk siis asjade üldine seis võib Venemaale paremaks muutuda. Just selles seisus teatas president Vladimir Putin 15. jaanuaril vajadusest täiendada 1993. aastal vastu võetud Venemaa Föderatsiooni põhiseadust. Rahvale pakuti arutamiseks kohe mitmeid ettepanekuid ja lubati teha ka omapoolseid ning kui lisada rahvahääletuseks määratud aeg – 22. aprill –, kulgenuks kõik Kremli mainet paremustavas joones 9. maini välja. Võidupäeval olnuks Punase väljaku tribüünid taas täis välismaa riigijuhte (neid nappis 2015. aastal tulenevalt sõjast Ukrainas, ent jagus 2010. aastal), sest kõigil oli ju võimalus veenduda Venemaa demokratiseerituses – rahvas arutas kaks kuud põhiseaduse parandusi.
GEOFF LIVINGSTON/FLICKR
KÜLL ME SAAME
Täna jääb üle tõdeda selle kavandatu ärajäämist kogu maailma haaranud koroonaviiruse tõttu. Võrreldes teiste riikidega hakkas Venemaa seda tõsiselt võtma hilinemisega ja pärast Putini 2. aprilli avaldust on selge, et suuri võidupidustusi ei tule. 4/2020
51
