SÕJARAUD
WIKIPEDIA
REAKTIIVHÄVITAJATE TEINE TULEMINE Külm sõda kogub tuure. Ida- ja lääneriikide vastasseis ägeneb. USA ja Venemaa lõhkavad esimesed vesinikpommid. Sellesse ajajärku, 1950ndate algusest varaste kuuekümnendateni, jääb ka teise põlvkonna reaktiivhävituslennukite arendamine ja tootmine. Tekst: MATI MEOS, Eesti Lennundusmuuseumi direktor
O
lukord uute sõjamasinate kallal nokitsemiseks oli igati soodne – vabanesid ju kõikide riikide relvatootjad sõjaga seotud koormast, mistõttu tekkis pal u k alifitsee itud t udu Ja nii algaski 1950. aastatel massiline uute lennukitüüpide väljatöötamine.
1951
1952
Aasta 1951
Aasta 1952
Esmastardi tegi USA mereväe reaktiivhävitaja Douglas F4D Skayray (fotol). See oli esimene mereväehävitaja, mis ületas helikiiruse ja seda ka madalal veepinna kohal. Lennulagi küündis 17 kilomeetrini. Toodeti kokku 422 lennukit.
56
Juhtiva rolli võtsid endale ameeriklased, kelle majandusvõimsus kasvas pärast II maailmasõda pöörases tempos. Ja nii demonstreerisid ka arvukad lennukiehitusettevõtted kapitalistliku süsteemi konkurentsivõimalusi, mis avaldusid selles, et enamik lennukitüüpe väga suure
4/2020
Esmalennu tegi maailma esimene masstootmisse läinud (1955. aastal) ülehelikiirusega reaktiivhävitaja Mikojan-Gurevitš MiG-17 (NSVL). MiG-17 (NATO koodnimega „Farmer“) oli esimene ülehelikiirusega hävitaja NSV Liidus. Lennulagi 17,5 km. Erinevaid tüüpe toodeti NSV Liidus 2172 lennukit, lisaks arvukalt teistes riikides litsentsi alusel.
tootmismahuni ei jõudnudki (v.a NSV Liidus), sest ettevõtted trumpasid üksteist üle uute ja uute veelgi paremate lennukite väljatöötamisea ellisteks fi madeks s lid Vought, Convair, Douglas, Grumman, Lockheed, McDonnell, North American, Republic jt. 1953
Aasta 1953 USA pani kahekordse helikiirusega (2 M) reaktiivhävitaja F-100 Super Sable esmastardiga maha 100. seeria väljatöötamise tähise. F-100 oli esimene USA õhuväe lennuk, mis oli võimeline madallennul lendama ülehelikiirusel. F-100 osales Vietnami sõjas. Erinevaid variante toodeti 2294 lennukit. Ka teise tähelepanuväärse reaktiivhävituslennuki start toimus USA-s, kui esmalennu tegi strateegiliste pommituslennukite eskordiks mõeldud deltatiivaga, ülehelikiirusega reaktiivhävitaja F-102 Delta Dager. Maksimumkiirus M 1,25. Sellel lennukil puudusid kahurid, ainult õhk-õhk raketid keresisestes kambrites. F-102 võis kanda ka ühte tuumapommi. USA õhuväele toodeti 1000 lennukit.
