kuidas ...
KUIDAS... ...PEATADA VIIRUS? ARVUTIVIIRUS! Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Tänapäeval võib arvutiga võrdsustada nutitelefoni, tahvelarvuti, nutikõlari, nutiteleri või isegi nutikülmiku – liialdamata võib öelda, et kõik internetti ühendatud nutiseadmed. Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva küberrühm
A
rvutiviirus käitub sarnaselt bioloogilise viirusega, siit ka nimi viirus. Üldiselt kasutab arvutiviirus oma levikuks bioloogilise viirusega sarnast taktikat: nakatab kõike, mis on selle arvutiga kokkupuutes või temaga samas võrgus. Sattudes sobivasse süsteemi, käivitab viirus seal oma hävitustöö. Lihtsustatult öeldes kujutab arvutiviirus endast programmi, mille kõige tähtsam eesmärk on enda paljundamine võimalikult suurde hulka seadmetesse. Arvutiviirused on meiega olnud juba arvutite algusaegadest saadik ja ei paista, et nad kuhugi kaoksid. Esimene ametlik arvutiviirus oli Creeper system, 1971. aastal välja lastud eksperimentaalne isereplitseeruv viirus. See täitis arvuti kõvaketta suvaliste andmetega, kuni arvuti ei saanud enam töötada, sest ketas sai täis.
PIXABAY
KUST TULEVAD ARVUTIVIIRUSED?
66
tööstusharuga, mille eesmärgiks on raha väljapressimine, andmete ja raha vargus. Aeg-ajalt võib eesmärgiks olla ka seadmete kasutuskõlbmatuks muutmine. Seda tuleb üldiselt ette aktivistide või poliitiliselt motiveeritud viirusrünnete korral.
loonud kurikaelad, vaid nende tellijaks on eraettevõtted või riiklikud struktuurid. Üldiselt loovad riiklikud struktuurid viirusi selleks, et hõlbustada luuretegevust. Lühidalt öeldes arendavad riigid vahel arvutiviirusi, rahastades seda maksumaksja taskust.
Mis puutub poliitiliselt motiveeritud rünnetesse, siis tihti on nende initsiaatoriks eraettevõte, mille varjus tegutseb mõni meile vaenulik välisriik. Praktika näitab, et eriti harrastavad sellist lähenemist Venemaa Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi julgeolekuasutused, kus põimub eraettevõtluse ja riikide julgeolekuasutuste huvi viiruste vastu ning asutakse koostööle.
Eelpool sai nimetatud, et viiruse kõige tähtsamaks eesmärgiks on enese levitamine võimalikult paljudesse seadmetesse. See ei kõla just ülemäära ohtlikult?
Alati ei ole küsimus kasuahnuses. Tihedamini on hakanud avalikkuse ette jõudma juhtumeid, kus viirust pole
Kahjuks on nii, et siin asub mängu viiruse tähtsuselt teine ülesanne, milleks võivad olla mitmesugused tegevused. Piltlikult võib öelda, et hea viirus, mis suudab ennast levitada paljudesse seadmetesse, on heaks koormamuulaks kõikvõimalikule pahavarale, mida tema kukile saab kinnitada.
PAHAVARA LIIGID
Arvutiviiruse loojateks on reeglina inimesed. Inimeste taga võivad olla eraettevõtted ja riiklikud struktuurid. Tekib küsimus, miks üldse viirusi luuakse. Kui looduses on need enamasti mutatsioonid mingist olemasolevast viirusest, mis on maamunal olnud juba ammu enne inimesi, siis arvutiviirused on tehislikud, s.t loodud mingil konkreetsel eesmärgil ja see eesmärk on tavaliselt pahatahtlik.
Lunavara – krüpteerib arvuti sisu ja muud olulisemad kaustad, nagu näiteks dokumendid, selliselt, et kasutaja ei saa neid enam avada ega lugeda, ja küsib olukorra parandamise eest raha. Tegu on väljapressimisega.
Enamik viirusi luuakse selleks, et raha teenida. Tegu on omaette kuritegeliku
Viiruse ülesanne on kohale jõuda, loetletud pahavara alamliigid on lisad, mida mingi viirus endaga kaasa võib tuua.
4/2020
Reklaamvara – kogub informatsiooni kasutaja kasutusharjumuste kohta ja edastab selle info oma loojale või tellijale, muudab veebisirvija avalehe. Iseenesest pole väga kahjulik, kuid koormab arvutit ja segab tööd, lisaks lekitab tundlikke andmeid. Trooja hobune – avab kõrvalistele isikutele ligipääsu arvutile ja selle sisule. Keylogger – edastab oma loojale või tellijale nakatunud arvuti klaviatuuri iga klahvivajutuse ja ekraanipildi.
