Sõda – millal see algas? 3 Kaitseliit rindel ja tagalas Eesti ohuprognoosid ei välista ka konventsionaalse sõja võimalust. Olulisem, kui võõrvägede meie territooriumile tungimise põhjus või ettekääne, on meie oma valmidus selleks. Ning arusaam, et vaid rinde pidamisest ei piisa – ühiskond tervikuna peab suutma survele vastu panna.
HARITUD SÕDUR
Tekst: ILMAR RAAG, Toompea malevkonna pealik Klassikaliselt arvestatakse kaitses suhtega 1 : 3, mis tähendab, et kaitsepositsioonidel Kaitseliidu rühm peaks peatama Vene Föderatsiooni motolaskurroodu ja meie kompanii kaitse peab seisma vastu Vene Föderatsiooni motolaskurpataljoni rünnakule. Muidugi võib pilti ajada keerulisemaks vastase suurtükitule ja õhutoetusega, aga jääme korraks esmaste vastaste juurde. Niisiis, Kaitseliidu kompanii vastu tuleb pataljon, milles on minimaalselt 40 soomukit ja ilmselt 12 tanki. Siia juurde võib arvestada veel erinevaid tulejuhtimis- ja sidesoomukeid ning pioneeritehnikat. Tšetšeenia ja Ukraina kogemus õpetab, et ühe tanki peatamiseks läheb vaja vähemalt 5–6 koordineeritud lasku tankitõrjerelvadest. Soomukiga võib asi olla lihtsam, kui meil ei ole tegemist mõne uuema BMP-ga. Eeldame, et enamik Kaitseliidu tankitõrjujaid ei vallatle Javelinidega.
Soomust rookima
On tõenäoline, et Vene Föderatsiooni pataljoni ülesandeks ei ole meie elavjõu hävitamine. Tähtis on kiire edasiliikumine ja kontroll võtmealade üle. Järelikult ei hakata esialgu kusagil soos meie kaitseliitlasi taga ajama. Niisamuti on Vene Föderatsiooni brigaadi ja pataljoni edenemiskoridorid doktriini kohaselt üles ehitatud nii, et kui esmasel kontaktil ei suudeta vastasest läbi sõita, siis järgnevad üksused püüavad kohe 18
7 | 2018
pudelikaelast mööda sõita, et purus- gede surmapõhjustest Iraagis 62% isetehtud lõhkekehade (IED) plahtada meie varustusteed ja lõigata vatused, samal ajal kui käsirelvatuli meie ühendus ülejäänud üksustega. oli põhjuseks ainult 13% kaotustest. Kui me tahame vastast peatada, siis Afganistani statistika näitab peame võitlusvõimetuks muutma vähemalt 30% pataljoni soomukitest. samuti, et veel 2006. aastal ei olnud IED-de kasutamine kuigi levinud (ca Teoreetiliselt saame seda üles39%) ja ISAF-i jõude prooviti mõjuannet täita siis, kui meile antakse tada väga mitmel viisil. Ja ikkagi ei toetuseks tanke, meil endil on suudetud oluliselt tappa Lääne sõdukaasas vähemalt 100 tankitõrjelasreid automaatide ja kuulipildujatega ku erinevatele laskjatele, suudame paigutada efektiivselt miine ja muu- – 12% surmajuhtumitest. Aastate edenedes mõistsid Talidame maastiku läbitamatuks. bani võitlejad, et IED on nende kõige Aga nüüd tuleb kriitiline küsiefektiivsem relv ja seda arendati nii, mus: mitmel viimasel õppusel te harjutasite reaalselt nende soomuki- et kuus aastat hiljem põhjustasid isetehtud lõhkekehad ka Afganistate hävitamist sellisel hulgal? nis 60% ISAF-i surmadest. Vastase jalaväe mõjutamine võib Selle statistika põhjal jääda tähenduseta, kui nende soovõime esitada küsimuse: mukid liiguvad edasi. Teise maailmiks nii Iraagis kui Afgamasõja ajast on meeles episood, kus nistanis loobusid võitlesoomepoisid võtsid 21. septembril 1944. aastal Kosel sisse positsioonid, jad sõdimast peamiselt et Tallinna poole liikuvaid Nõukogu- käsitulirelvadega, et minna kaudsemate de tanke peatada. 1 või 2 tanki lasti isegi katki, aga seejärel sõitsid teised mõjutusvahendite juurde? Vastus tankid lihtsalt meie meeste positon lihtne – konsioonide vahelt läbi. Ja oligi kõik. Vastuargument võib olla, et kui täpse automaaditulega soomukite ümbert mehed ära lasta, siis soomukid ise enam edasi ei liigu. Oma tõde selles on, aga samas on ehk huvitav vaadata surmapõhjuste statistikat Afganistanist ja Iraagist.
Afganistani õppetunnid
Selles võrdluses võime end asetada kohalike võitlejate asemele, kes üritasid mõjutada liitlasvägede konventsionaalset armeed. 2006. aastal moodustasid Lääne liitlasvä-
