Mõtisklusi sõjamasinate arenguloost, mis viis Eesti oma soomusautode ehitamiseni Sõjamasinad on lahedad! Harva, kui nad kellegi päriselt ükskõikseks jätavad. Salamisi imetleme ikka ja jälle nendesse nurgelistesse terasest kolakatesse kätketud ülevoolavat jõudu, nutikust ja agressiivsust.
SÕJAR AUD
Tekst: IVAR JÕESAAR
Filmides ja arvutimängudes samastame end masinakangelastega. Kadestame meie sõdurpoisse, kes nende näiliselt kohmakate monstrumitega õppuste ajal maastikul imeasju korda saadavad. Ja siis oleme ikka murelikud ka, kui meie tujukas ja kade naabrimees seal Peipsi taga omi niigi musklis sõjamasinaid veelgi võimsamaks, vastupidavamaks ja tapvamaks tuunib. Aga sõjamasinad, olgu uued võõrad või vanad omad, on ikka ägedad. Isegi peaaegu tavalised sõjaväes kasutatavad oliivrohelise-musta-pruunilaigulised veoautod ja
WIKIPEDIA.ORG
Teise maailmasõja eel olid Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu käsutuses Tallinnas ehitatud Arsenal-Crossley soomusmasinad
48
7 | 2018
maasturid on loodud tavasõidukitest vastupidavamateks ja võimekamateks. Nad näevad tigedamad välja ning nende jõuline ja karm ilu tõmbab enda poole seiklushuvilisi poisse ja plikasid, east hoolimata. Natuke ägedat rallimeest ja pisut sõjakat kangelast on meis kõigis. Mõni küll vahel jonnib ka, et miks Eesti riik järjekordsete sõjasõidukite soetamiseks maksumaksjate raha raiskab, võiks parem selle raha eest igaühele
Eesti Vabariigi aastapäevaks näiteks paraja portsu jäätist osta.
Kui lahinguväljale ilmus soomustatud iseliikur
Kuigi sõjavankreid kasutati juba vanas Mesopotaamias ja ka näiteks geniaalsest Leonardo da Vincist on maha jäänud arvukalt inim- või hobujõul liikuvate lahingusõidukite visandeid, tõi kasutuskõlblikud sõjamasinad lahinguväljale ikkagi alles sisepõlemismootorite võidukäik. Ja nii ongi soomustatud sõjamasinad lahinguväljadel möllanud ja sõjaväeparaadidel uhkeldanud vaid napilt kauem kui Eesti Vabariigil iga ehk veidi üle saja aasta. Sajandeid enne seda mõõtsid erinevate sõjakate võimurite sõjasula-
