KASULIKKU
4
NÕUANNET EDUKAKS PUHKUSEKS
Kõik inimesed vajavad aeg-ajalt puhkust ja töölt eemaloleku aega. Puhkus aitab suurendada heaolu, taastada kognitiivseid võimeid, sh tähelepanu ja keskendumisvõimet ning parandada produktiivsust ja sooritust nii tööl kui ka eraelus.
KAIRI ALAS kliiniline psühholoog
P
uhkusele mõeldes tuleb tihti esmalt pähe lõõgastus, nauding ning aja maha võtmine, kuid sageli võib puhkus ja puhkuselt naasmine tekitada hoopis stressi, muret ning pinget. Siit leiad mõned nõuanded heaolu suurendamiseks nii puhkusel kui ka pärast puhkust.
1. Piiride seadmine
Hoolimata sellest, et oleme teadlikud puhkuse vajalikkusest ja kasulikkusest, on aeg-ajalt keeruline töörollist välja astuda ning töökohustused ajutiselt kõrvale jätta. Seetõttu võid end leida „korraks“ töömeile kontrollimas, viimast aruannet üle lugemas või asendaja küsimustele vastamas. Väljas jalutades või aiapeol võib justkui endalegi teadvustamata töömõtteid keerutada ja pooleliolevatele probleemidele lahendusi otsida. Mida rohkem hoiad ennast puhkuse ajal tööasjadega kursis, seda rohkem esineb ka tööalaseid mõtteid. Puhkuse ajal siiski passiivselt tööga edasi tegeledes on raske ümbritsevast rõõmu tunda, see omakorda võib häirida meeleolu ja enesetunnet. Oluline on teadlikult tähelepanu töömõtete juurest ära tuua, jättes töökirjad lugemata ning keskendudes sellele, mis on hetkel siin ja praegu.
2. Planeeri puhkust
Puhkusele mõeldes tekib suur ahvatlus võtta ette kõik edasilükkunud argised kohustused, käia läbi kõik huvipakkuvad paigad, taastada unarusse jäänud suhted pere või sõpradega, oodates samal ajal lõõgastumist ning stressi ja pinge alanemist. Puhkuse planeerimisel on väga olulisel kohal ka justnimelt
Puhkuse planeerimisel on oluline võtta aega ka justnimelt puhkamisele, et kogu aeg ei kuluks seni unarusse jäänud asjadega tegelemisele. Foto: Shutterstock
puhkamiseks eraldi aja võtmine, mis annab võimaluse tegeleda asjadega, mis sulle just sellel hetkel kõige sobilikumad tunduvad.
3. Keha ja meele eest hoolitsemine
Puhkusega kaasnevad sageli muutused igapäevastes harjumustes – pikad unetud ööd, suurenenud alkoholitarbimine, ebaregulaarne ja mittetervislik toitumine, teistsugused liikumisharjumused. Selleks, et nii keha kui ka meel puhkaks, tuleks panna rõhku kindlasti ka tervislikule eluviisile – jälgi, et saaksid piisavalt unetunde, piira alkoholi tarbimist, pideva näksimise ja ebatervisliku toidu asemel toitu regulaarselt ja mitmekülgselt ning eelista aktiivset puhkust ehk ole liikuv! Võttes teadlikult aega iseenda eest hoolitsemiseks, on see kindlasti abiks nii sinu vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
4. Planeeri üleminekuperiood
Nii puhkusejärgne meeleolu alanemine kui ka ärevuse suurenemine on väga levinud ning kirjanduse järgi esineb seda kuni 57% puhkajatel. Puhkamisega kaasneb enamasti suur rutiini muutus koos küllaldaselt positiivsete emotsioonide kogemisega, kuid kui seda võrrelda puhkuselt naasmisel tekkiva igapäevase ja üksluise töö-kodu-argirutiiniga, võib puhkusejärgse rõõmu asemel tunda hoopis kurnatust, tüdimust ja häiritust. Seda enam, kui on teada, et tööl ootab ees hulk tegemata asju. Puhkuse planeerimine on loomulik, kuid vähe mõeldakse puhkusejärgsele ajale. Selleks, et vältida puhkusele järgnevat meeleolulangust, on soovitatav jätta puhkuse lõpu ja tööle asumise vahele paar päeva, mis aitab korraks aja maha võtta, et kohaneda, kavandada uut töönädalat ning tegeleda muude igapäevaste tegevustega, mis puhkuse tõttu edasi lükkusid.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022
15
