KASULIKKU
KUIDAS SAAVAD ANDMED
ettevõtet aidata? 12. aprillil toimus koostöös Coface’iga veebiseminar, kus muu hulgas räägiti sellest, milliseid vigu teevad ettevõtted makseriskide hindamisel. Coface’i Baltikumi müügijuht Arturas Potelis on alates 2010. aastast töötanud makseriskide juhtimise protsessidega ja tema näpunäiteid tasub arvesse võtta.
LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator
25%
ettevõtete pankrottidest on seotud klientidelt laekumata arvetega, mille ettevõtja on sunnitud oma kasumimarginaali arvelt katma. Näiteks tõi Potelis miljonilise käibega ettevõtte, kellel on õhus 10 000 euro eest klientidelt laekumata arveid ja kelle kasumimarginaal on 4%. Selle ettevõtte käive peab suurenema 250 000 euro võrra, et teenida kasumi säilitamise tagamiseks seni laekumata jäänud summa. Mida peaks analüüsima oma kliendi või äripartneri puhul? Eri riikides on süsteemid ja info kättesaadavus väga erinev – regulatsioonid on riigipõhised,
info hulk, mida ettevõtted avaldama peavad, on erinev, samuti varieerub kättesaadavate andmete usaldatavus, formaat ja olulisus. Ajakulu, mis ettevõtjal kulub oma kliendi tausta uurimisele, võib seetõttu olla suur ja tulemus ei pruugi näidata korrektset pilti. Potelis rõhutas, et oma ettevõtte kaitsmise esimene samm on kindlate tegutsemisreeglite paikapanemine. Kui kõik protsessid on läbi analüüsitud ning neist kõrvale kaldumisi välditakse, siis suudetakse säilitada ettevõtte stabiilsus ja kasv ka keerulises olukorras. Arturas Potelis tõi välja viis peamist ohukohta, kuidas ettevõtted hindavad valesti oma klientide või partnerite maksevõimekust ning nendega seotud riske. 1. Tunnen kliendi ettevõtte juhti. Isiklik suhe jätab mulje, et tegemist on usaldusväärse partneriga, kes kunagi ei jäta arveid tasumata. Usaldatakse pimesi ja tihti ei mõelda sellele, et keegi ei taha jagada infot oma raskuste kohta ja seetõttu võivad makseprobleemid kiiresti suureneda. Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui pikaajaline partner soovib suurendada tellimuste mahtu, sest see suurendab ka temalt laekumata summasid.
2. Varasem hea maksekäitumine. Mõeldakse, et klient on alati tasunud oma arved korrektselt ja seetõttu ei ole karta, et ta midagi maksmata jätaks. Lisaks suurendatakse korrektsete maksjate krediidilimiiti, kui nad seda soovivad. Ka varasema ideaalse maksekäitumisega kliendid võivad mõnikord lõpetada päevapealt arvete tasumise – kui ettevõttel ei ole plaani, kuidas laekumata arvetega tegeleda, siis on sellistes olukordades väga keeruline õigesti tegutseda. 3. Tuntud bränd. Nende puhul ei usuta, et võiks esineda makseraskusi või nad võiks venitada arvete tasumisega, sest neile on maine säilitamine väga oluline. Eriti suured riskid kaasnevad sellise mõtteviisi puhul siis, kui see tuntud bränd või suurettevõte on teie peamine klient. 4. Pikaaegne klient. Mõeldakse, et kui ettevõte on olnud minu klient juba üle 20 aasta, siis ei ole võimalik, et ta pankrotti läheb. Ka pikaaegsetel klientidel võivad tekkida makseraskused ning nendegi puhul on oluline, et oleks paigas reeglid puhuks, kui maksed õigeaegselt ei laeku. Kliendi hoidmine on oluline, kuid veelgi tähtsam on enda ettevõtte kaitsmine. 5. Kliendi finantsvõimekust ei hinnata või tehakse seda osaliselt. Näiteks vaadatakse ettevõtte käivet ja kasumit, kuid ei analüüsita ühtegi muud näitajat. Pealiskaudsete andmete vaatamisel ei selgu tegelik olukord. Veebiseminar on järelvaadatav koja kodulehel www.koda.ee/et/sundmused.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022
35
