ARENG
Milline on ideaalne 21. sajandi juht? Aina enam räägitakse, et ettevõtete juhtimine peab tänapäeval olema teistsugune kui paarkümmend aastat tagasi, sest uued, ringmajandusel põhinevad ärimudelid nõuavad uutmoodi lähenemist.
HELI LEHTSAARKARMA Sõnaseadja OÜ ajakirjanik
näitab, et seni suurkorporatsioonides levinud hierarhiline ning töötajate individuaalsust ja vabadust piirav organisatsioonimudel enam ei toimi. Juhtidele tuleb väljakutseid igast suunast. Sa mainisid suuri hierarhilisi organisatsioone. Eestis on aga üle 90% ettevõtetest kuni kümne töötajaga mikroettevõtted, järelikult meil neid muresid pole? Eestis on teistsugused mured. Ettevõtlik ja start-up’idele orienteeritud kultuur on meie eelis, aga samas paneb see kiire tempo peale ja seetõttu võivad nii juhid kui ka töötajad läbi põleda.
Siiri-Mall Musten usub, et 21. sajandi juht on enesearengut väärtustav liider, kes suudab meeskonnaliikmete potentsiaali märgata ning suunata inimesi seda rakendama. Foto: Egert Kamenik
M
illine peaks olema edukas 21. sajandi juht ja milliseid positiivseid näiteid leiab ringmajanduse põhimõtteid järgivate ettevõtete käekäigust, rääkisime Siiri-Mall Musteniga, kes on Šveitsis tegutseva tulevikutöö start-up’i Elewus GmbH asutaja ja juht ning EBS Executive Educationi arenguprogrammi „21. sajandi juht“ programmijuht. Mis on põhjustanud vajaduse uutmoodi juhtide ja juhtimise järele? Maailm on viimastel aastakümnetel
36
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2022
tunduvalt rohkem globaliseerunud. See tähendab, et oleme üksteisega läbi ja lõhki seotud. Kriisidki on globaalsed – praegu räägitakse ka Aasias Ukraina sõjast. Elame kiiresti muutuvas ja raskesti ettearvatavas maailmas. Üha rohkem on näha ka klientide ootuste muutumist. Accenture tegi mõne aasta eest üleilmse uuringu, millest selgus, et juba 63% tarbijatest eelistab tähenduslikke ja keskkonnasõbralikke tooteid-teenuseid. Eraldi teema on töötajad: Gallupi hiljutistest uuringutest tuleb välja, et umbes 80% töötajatest pole tööle pühendunud. See
Tänapäevane jätkusuutlik ringmajanduse mudel ehk majanduskasvu saavutamine vähendatud keskkonnamõjuga peab arvestama kolme P-ga: People, Planet, Profit. Kui viime selle põhimõtte ettevõtte tasandile, siis mida see ettevõtte jaoks tähendab? Alustuseks võiksid juhid mõelda, miks nende ettevõte tegelikult eksisteerib. Mis on see tähenduslik eesmärk ja väärtus, mida soovitakse ühiskonnale ja keskkonnale luua? Tänapäeval toimib enamik ettevõtteid ainult kasumile ja omanike huvidele orienteeritult. Kuid tasuks mõelda, kes on sidusgrupid, keda ettevõtte tegutsemine mõjutab ja kellele väärtust luuakse või keda hoopis kahjustatakse. Sidusgruppide alla kuuluvad kliendid, töötajad, partnerid, allhankijad, konkurendid, sarnase missiooniga organisatsioonid jne. 21. sajandi juhid kaasavad sidusgrupid innovatsiooni. Seejärel tuleb läbi vaadata oma ärimudel – kuidas seda ringmajanduse põhimõtteid arvestavaks muuta. Positiivseid eeskujusid on juba näha. Need on ettevõtted, mis arvestavad ühiskonna ja keskkonnaga ning on samal ajal saavutanud häid finantstulemusi. Näiteks SITRA (Soome innovatsioonifond – toim) hiljutises uuringus leiti, et ringmajanduse ettevõtetel on võimalus käivet kasvatada kuni 75%.
