TööjõUD
Foto: Karin Kaljuläte, Ekspress Meedia / Scanpix
Eesti ABB üksustes töötab nii Eestist kui ka välismaalt värvatud inimesi, kokku on meeskonnas esindatud suisa 25 rahvust.
MAjAnDUsKAsvU KiirenDAMiseKs vAjAMe pAinDLiKUMAT ränDepoLiiTiKAT
A
BB on Eesti suurim energeetika- ja automaatikatööstusettevõte, kus töötab 1500 inimest, sealhulgas üle 150 inseneri. Nutikate tulevikulahenduste loomist soodustavad mitmekesised meeskonnad, mis koosnevad eri vanuse, soo, rahvuse, töökogemuse ja haridusega inimestest. Eesti ABB-s on töötajaid vähemalt 25 rahvusest, mis rikastab meid mitmekesisemate pädevustega ning loob soodsamad tingimused maailma tipptasemel insenerikeskuste arendamiseks ja innovatsiooni loomiseks. Eestis on väga head eeldused inseneride kompetentsikeskuste laiendamiseks, kuid see lähenemine eeldab paindlikumat riiklikku rändepoliitikat, et spetsiifiliste oskuste ja teadmistega insenere ning oskustöötajaid välisriikidest ligi meelitada. Praegu rakendub inseneridele sisserändekvoodi piirang või kahekordse Eesti keskmise töötasu nõue, mis piirab globaalsete talentide värbamist. Insenertehnilised erialad peaksid sarnaselt IT-tegevusaladega olema vabastatud kvoodipiirangust, kuna
14
eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020
TuuLiKi PooM ABB Balti riikide personalijuht
inseneri kvalifikatsiooninõuded on väga kõrged ja insenerid loovad olulist lisaväärtust sektori arengus.
Liigsed piirangud pole mõistlikud
Välismaalaste seaduse muutmise eelnõuga soovitakse piirata sisserändajate hulka ja korrastada töötamise tingimusi. Riiklikul tasemel ei ole mõistlik reguleerida töökoormuse
Insenertehnilised erialad peaksid sarnaselt ITtegevusaladega olema vabastatud kvoodipiirangust.
nõuet kõikidele välismaalastele, kuna töötavatel tudengitel peaks jääma võimalus keskenduda kooliõpingutele ja töötada osakoormusega. Liiatigi on Eesti majandusele kasulik, kui välismaalane töötab soovi korral mitme tööandja juures, seejuures peamises rollis täiskoormusega ja osakoormusega näiteks lektori, keeleõpetaja, treeneri, tõlgi, programmeerija, disainerina jne. Eelnõu kohaselt ei ole edaspidi võimalik täita ühtegi positsiooni välismaalasega, kui tööandja on viimase 12 kuu jooksul sama ametikoha koondanud. Selline piirang pärsiks Eesti ettevõtete pikaajalist arengut, kuna globaalses konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted oma meeskondi vajaduse korral kiiresti kasvatama. Olukorras, kus ettevõttel on vajadus luua kahe kuni nelja kuu jooksul uus 30-liikmeline tootmisüksus või kuueliikmeline inseneride meeskond, värvatakse suurem osa meeskonnast võimaluse korral Eestist. Praeguste tööjõuturu trendide jätkudes jääb aga endiselt vajadus värvata abikäsi ja oskusteavet juurde ka välisriikidest.
Kas loovutame talendid naaberriikidele?
Praeguses majanduskriisis peamiselt turismi- ja teenindussektorist vabanenud tööjõudu ei ole võimalik ega mõistlik täismahus suunata tehnilistele erialadele ja pakkuda neile laiapõhjalist ümberõpet. Huvi tehniliste erialade vastu on tagasihoidlik ja väljaõppeaeg ebamõistlikult pikk. Kui Eesti rändepoliitika on paindumatu, värvatakse oskustöölised ja -spetsialistid tööle naaberriikidesse, kus tootmismahtude kasvatamise võimekus on tänu riiklikele regulatsioonidele märksa paindlikum, näiteks Soomes. Eesti ettevõtted jäävad seega ilma suuremahulistest projektidest ja võimalusest luua juurde uusi töökohtasid. Riiklik rändepoliitika peab toetama tasakaalu leidmist rahvastiku vananemise ja talendikonkurentsi ning rahvusriikluse ja mitmekultuurilisuse vahel. Tugev tööstus on väga oluline majanduskasvu vedaja, mis toetab ka teiste sektorite arengut. Ettevõtted pingutavad palju selle nimel, et väiksema koosseisuga teha suuremat lisaväärtust loovat tööd ning riigilt oodatakse vastu ettevõtete kasvu ja innovatsiooni arengut toetavat rändepoliitikat.
