KAsULiKKU
MEriKE KoPPEL kaubanduskoja jurist
TeAviTAjA KAiTse DireKTiiv TooB eTTevõTjATeLe TäienDAvAiD KohUsTUsi Viimasel paaril aastal on olnud meedias palju juttu inimestest, kes juhivad avalikkuse tähelepanu näiteks oma tööandja rikkumistele. Ka Eestis on selles vallas olnud hiljuti mitu näidet.
32
eesti KaubaNDus-tÖÖstusKoJa teataJa I 5 / 2020
Seaduse plaanitav jõustumistähtaeg on 2021. aasta detsembris. Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus.
Ettevõttesisesed kanalid
Direktiivis nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene, asutuseväline ja avalikkusele suunatud. See tähendab, et ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, peavad looma asutusesisesed kanalid ja sisereeglid, mille kaudu on võimalik teatada võimalikust rikkumistest turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajaduse korral ka anonüümselt. Eestis küündib selliste ettevõtete arv 1500-ni. Uute ettevõttesiseste kanalite loomisel tekivad ettevõtjale aga kulud seoses uute tehniliste lahenduste rakendamisega ja ka inimeste määramisel, kes
Foto: Shutterstock
M
öödunud aastal Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv, mida ka Eesti ettevõtted peavad järgima, toob lisaks teavitajate vihjeliini loomise kohustusele paljudele ettevõtetele kaasa terve hulga muidki kohustusi. Lisaks annab direktiiv ametlikult teavitajana teadvustatud inimesele suure kaitse. Koda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav kasu ei kaalu üles ettevõtjatele ja riigile tekkivat halduskoormust. Direktiivis käsitletud rikkumistest teatamine on võimalik juba kehtiva õiguse kohaselt ning ülereguleerimise ja kohustuste seadmisega võidakse tekitada soovitule hoopis vastupidine reaktsioon. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks on justiitsministeerium algatanud teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK).
