lühidalt
Justiitsministeerium pöördus kaubanduskoja poole küsimusega, kas pankrotimenetluse jooksul peaks pankrotihaldur tegelema lisaks võlgniku raamatupidamisele ka võlgniku majandusaasta aruannete esitamisega. Koda leiab, et majandusaasta aruande esitamine ei ole vajalik, kuid tähtis on, et võlausaldajatel säiliks võimalus saada ülevaade võlgniku varade kohta. Vastavalt pankrotiseadusele peab pankroti haldur tegelema võlgniku raamatupidamise korraldamisega ning tegelema nii pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande esitamisega kui ka esitama majandusaasta aruandeid pankrotimenetluse kestel. Praktikas on halduril seda keeruline teha, kuna aruande koostamiseks vajalik raamatupidamine võib olla puudulik või puududa täielikult. Sellele tuginedes peab koda mõistlikuks, et loobutakse halduri kohustustest esitada majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande kohustusest loobumine ei tohi aga tähendada seda, et võlausaldajatele ei anta ülevaadet võlgniku varade kohta. Seetõttu tuleb leida mõni muu asjakohane vorm, mis on majandusaasta aruandega võrreldes lihtsam ja vähem mahukas ning mis peegeldab selgelt võlgniku majanduslikku olukorda.
Hotellidele on paberil külastajakaartide täitmine ja säilitamine kulukas. Fotol Lydia hotelli vastuvõtt.
Foto: Sven Soome
Majandusaasta aruanded ei täida pankrotimenetluse ajal eesmärki
Turismiseadus peaks lubama elektroonilisi külastajakaarte Koda pöördus Riigikogu majanduskomisjoni poole eesmärgiga lisada turismiseaduse muutmise eelnõusse võimalus, et turismi ettevõtted saaksid registreerida ja säilitada külaliste andmeid lisaks paberile ka elektrooniliselt. Praegu peab majutusettevõtja registreerima majutusteenuse kasutaja külastajakaardil, mida tuleb säilitada kaks aastat pärast nende täitmist. Selline lahendus on paljude majutusettevõtete jaoks ebamõistlikult koormav, sest külastajakaardi paberil täitmine, selle säilitamine ja hiljem hävitamine toob majutusettevõttele kaasa nii aja-, raha- kui ka tööjõukulu.
Kui suur on järgmise aasta sisserände piirarv?
Tegevusaruande auditeerimise nõuded peavad olema üheselt arusaadavad Rahandusministeeriumis on valminud eelnõu, mis paneb audiitorile kohustuse kontrollida, kas keskmise suurusega ettevõtja või suurette võtja tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ja seaduses sätestatud nõuetega. Koja hinnangul vajab audiitoritele lisanduv kohustus täpsustamist. Eelkõige tuleb audiitortegevuse seaduses selgemalt välja tuua, millistele seaduse nõuetele peab tegevusaruanne vastama. Kui sätte sõnastus ei ole üheselt arusaadav, siis võib tekkida olukord, kus audiitorid hakkavad uut sätet erinevalt tõlgendama, kusjuures mõni tõlgendab kitsamalt ja mõni laiemalt, ning selle tulemusena võib hakata oluliselt erinema ka osutatava teenuse maht ja hind. Koda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku täpsustada eelnõus või vähemalt seletuskirjas, millistele seaduse nõuetele vastavust peab audiitor kontrollima.
Siseministeerium on teinud ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315, mis on ühe võrra suurem kui selle aasta kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida seadus võimaldab praegu kehtestada. inimest on 2021. aastaks Sarnaselt kehtestatava sisserände selle aastaga piirmäära ettepanek. plaanib siseministeerium ka 2021. aastal teatud osa sisserände piirarvust broneerida loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele, kohtunikele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Ülejäänud osa sisserände kvoodist jääb vabalt jagamiseks.
1315
eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 5 / 2020
9
