PÄRAST TÖÖD
Opisaali rock’n’roll Tekst: Kaire-Külli Vaatmann Fotod: Aivar Kullamaa
S
ügisene hämarus võtab vaikselt maad, tänavalaternad süttivad ja tee on inimtühi. Ühe Harjumaa uue väikese küla tänavale kaiguvad pillide helid, aeg-ajalt jutukõminat ja naeru. Esimese hooga pole aru saada, kust hääled aia taha kanduvad. Eesõues pole hingelistki ja maja on vaikne, kuid tagahoovis klaasist õuemajakeses süttivad tuled toovad pildile kuus kuju. Läbi klaasi on nad justkui „Sõprade“ seriaali naervad, lobisevad, žestikuleerivad, lollitavad ja jämmivad tegelased. Üsna pea ilmneb, et nad kuuluvad pigem seriaali „Dr House“, kus geniaalne tohter leevendab pingeid kitarri või klaverit mängides, või veel täpsemalt on see kahe sarja reaalne sümbioos: need kuus sõpra on (fotol paremalt) Regionaalhaigla üldkirurgid Sander Kütner ja Martin Adamson ning traumakirurg Arvo Reinsoo, anestesioloogid Eve Härma ja Johanna Hade (tema on hetkel lapsepuhkusel) ning kõik koos bändi Choppy Idle liikmed. Ühe erandiga – saksofonimängija on Arvo vend, ehituskõrgharidusega Hannes Reinsoo, hüüdnimega Patsient.
HAMMAS HAKKAB PEALE VÕI EI Kõik on elevil ja innukad, vaid majaomanik Arvo istub korvtoolis ja jälgib vaikides. „Arvo tuli just valvest,“ selgitab Sander. On üsna tavaline, et ühel korral on üks, siis
40
Regionaalhaigla 3/2021
Mida teevad arstid siis, kui lained löövad üle pea ja stress ähvardab maha murda? Nad teevad bändi.
jälle teine läbi nagu läti raha, kuid üliharva jääb mõne liikme jaoks proov seetõttu üldse vahele. See pole kohustus, hoopis sisemine vajadus. Varem rentisid sõbrad prooviruume Tallinnas, aga ruumide kehv seis ja mõttetult kõrged hinnad pani otsima kohta mujalt. Arvo koduõue aiamajake osutus kõige sobivamaks. „See oligi tegelikult bändi suurim käivitaja ja motivaator, et saame just siin harjutada. Ja me oleme väga rõõmsad, et Arvo abikaasa Keidy seda kõike heaks kiidab,“ kiidab Sander. Sander võtab kätte kitarri. Esimestest duuridest innustunult suunduvad ka teised pillide taha. „Meie bändi repertuaar on kantri! See on minu lemmikžanr,“ deklareerib Martin. Teised ei suuda kaua naeru tagasi hoida ja süttib elav diskussioon Martini lemmikmuusika, bändi mängukava ja valikute teemal. „Ära räägi midagi, sa kuulad mõnuga ka 80ndate rokki, grunge’i ja mida kõike veel,“ üritab Sander olukorda parandada. Selleks hetkeks on majakese täis rahvast end juba hingetuks naernud. Mitte et neil midagi kantri vastu oleks, aga repertuaar tekib ikka selle järgi, mis väga meeldib ja mille selgeks õppimisega nad hakkama saavad. Olgu selleks siis kantri või popp.
