Raeapteek 600
Oh aegu, oh apteekreid! Kas teadsid, et keskajal tuli segada palderjani ihaldusväärse vastassoo esindaja veini sisse, et tutvuse sobitamine paremini sujuks? Miks aga soovitati vaimuhaigele jänesesüdant ja kõhuvalu korral klaasipuru? TEKST: Raeapteegi juhataja TRIINU ENTSIK-GRÜNBERG FOTOD: TRIIN MAASIK, TIIT AUNASTE
K
uigi paljud ravivõtted, mida kasutati aastasadu tagasi, tunduvad tänapäeval ketsakad ja kohati ka ohtlikud, võib siiski väita, et ravitsemise põhialused on püsinud sajandite vältel suures joones samad. Nagu vanadel hallidel aegadel pärinesid toimivad ravimid loodusest, otsib ka tänane ravimiteadus lahendusi tervisemuredele loodusest, proovides lahti mõtestada meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid protsesse ja reaktsioone. Tallinna rae esimeses apteegimääruses Taxas 1695. aastal on üles täheldatud paljud ravimid, mida kasutatakse edukalt ka tänapäeval, näiteks kamper, kadakamarjad, sennalehed, aaloe, oopium, pärnaõied, mitmesugused tinktuurid ja ekstraktid. Lisaks on teada, et laialdaselt kasutati raudrohtu, takjat, võilille, kummelit, kibuvitsa, vereurmarohtu, piparmünti, pune, aaskannikest jt. Paljud vanasti apteegiriiulil seisnud ained on tänapäeval võtnud koha sisse aga köögis – kohv, tee, herned, manna, loorberilehed, vürtsid ja maiustused. Tänaseks on uurimuste põhjal teada, et keskajal kasutuses olnud
34
NAERATA KEVAD 2022
Tänavu täitub Raeapteegil 600 aastat esmamainimisest, mis teeb sellest maailma vanima samades ruumides tegutseva apteegi ja vanima tervishoiuasutuse Eestis. umbes 80 ravimtaimest on tänapäeval endiselt kasutuses 60. Tõsi küll, kasutusviisid ja näidustused on tihtipeale sootuks teistsugused. Toon siinkohal mõne näite.
Kortsleht
… oli keskajal hinnatud ennekõike oma lehtedele kogunevate pärlendavate kastetilkade pärast. Alkeemikud uskusid sellest abi olevat nii tarkade kivi leidmisel kui ka kulla valmistamisel. Usuti ka, et oma müstilise väe tõttu aitab kortslehele kogunenud kaste vananemise vastu. Tänapäeval teame, et kortslehe lehtedel on tugev põletikuvastane, aga ka nahka pinguldav toime. Seega polnud keskaegne viide omamoodi nooruse säilitamise ravimile väär.
Alteed
… kasvatati juba sajandeid tagasi kloostriaedades. Nii nagu
Raeapteegi juhataja Triinu EntsikGrünberg keskaegsetes apteegivaldustes.
tänapäeval, kasutati seda ka antiikajal röga lahtistava ja põletikku alandava preparaadina.
Kikkaputke
… ehk ladinakeelse nimetusega Angelica archangelica’t kutsuti rahvapäraselt inglitaimeks, kuna legendi järgi olla kord ingel end ilmutanud ja teatanud, et selle taimega saab ravida katku. Tõhusat katkuravi on sellest raske oodata, aga tänapäevase rahvameditsiini kohaselt leiab hariliku kikkaputke seemnetest ja juurtest valmistatud preparaatidest abi seedimismurede korral.
