psühholoogia
Kuni surm meid lahutab… või siis? Kunagi varem pole elu olnud nii isikukeskne. Soodustatakse ja julgustatakse otsima isiklikku õnne ja pöörama tähelepanu oma isiklikule arengule. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui varem. Miks nii?
P
raegusel ajal lahutab inimesi valdavalt enam mitte surm, vaid elu. Jah, mõnikord lahkutakse suhtest liiga kiiresti. Enne minekut tuleks proovida suhte kallal tööd teha, eriti kui on laps(ed). Ent kui emotsionaalne side partnerite vahel on katkenud, polegi sageli midagi teha. Lahutamine pole enam häbimärgistatud tegevus. Suhe ei ole vangla, kus peab oma 18-aastase või halval juhul eluaegse karistuse patustamise eest ära kandma, kuigi selles suhtes süda ei rõõmusta. Suhtest võib, ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ja tekitab aina negatiivseid emotsioone.
Oluline arengus TEKST: PSÜHHOTERAPEUT KATRIN SAALI-SAUL FOTOD: ADOBE STOCK, STANISLAV MOSHKOV
64
NAERATA KEVAD 2022
Loovterapeut Ethel Espenberg ja gestaltterapeut Kaire Valgeväli sõnastavad väga tabavalt suhte olemuse: „Suhe on kahe üksteise
arenguks olulise inimese vaheline energia- ja infovoog. Ja kui kaob olulisus arenguks või katkeb voog, siis ongi aeg ümber saanud. Kõik meie ümber ju sünnib millalgi, elab millestki ja samuti sureb, kui aeg on sealmaal.“ Suhte alguspäevil ei seo partnereid enamasti veel midagi peale emotsionaalse sideme ja usu ühisesse tulevikku. Siis, kui lahkuminekumõtted peas ringlevad, on elu jõudnud punkti, kus partnereid seovad lapsed, kinnis- ja vallasvara, laen, koduloom, sotsiaalne võrgustik ja ühine minevik, aga emotsionaalne side on kõige eelneva soetamise ja hoidmise käigus pihta saanud ning vähemalt ühel partneril on kadunud usk ühisesse tulevikku.
Emotsionaalne side lõdveneb
Sageli püsivad paarilised pärast emotsionaalse sideme lõdvenemist
